TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

Väljavõte

1 TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn Töö nr 2188/14 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert Tartu 2015

2

3 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVDEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA HINDAMISMETOODIKA JA KSH ULATUSE KIRJELDUS UURINGUD KSH PROTSESS JA AJAKAVA AVALIKUSTAMINE KSH PROTSESSIS KSH OSAPOOLED SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI SISU OSAS KSH PROGRAMMI AVALKUSTAMINE ANDMEID KSH OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, ARENDAJA NING EKSPERTRÜHMA KOHTA LISAD LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE...25 LISA 2. DP ESKIIS ALGATAMISEL (SEISUGA )...27 LISA 3. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE...29 LISA 4. SEISUKOHAD KSH PROGRAMMI SISU OSAS...31 LISA 5. KSH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE...32

4

5 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises (edaspidi ka KSH) käsitletavaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Tallinnas Lennuki tn, Liivalaia tn, A. Lauteri tn ja Maakri tn vahelise kvartali detailplaneering (edaspidi ka DP), millega kavandatakse rajada kuni 33 korruse kõrgune eluruumidega ärihoone. Tegevus plaanitakse ellu viia Tallinnas kesklinnas, Lennuki tn, Liivalaia tn, A. Lauteri tn ja Maakri tn vahelise kvartali maa-alal (vt joonis 1). Joonis 1. Planeeritava maa-ala situatsiooniskeem. Maa-ameti kaardirakendus. Tallinna Linnavalitsuse 15. oktoober 2014 korraldusega nr 1533-k algatati Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt algatamisotsus Lisas 1). Korralduses on välja toodud järgmised põhjused keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta: VERSIOON TÖÖ 1984/12

6 6 Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 33-korruselise kõrghoone rajamist. Detailplaneeringus kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas liikluskoormus veelgi, sest planeeringualale kavandatakse üle 230 parkimiskoha. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged müratasemed ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale. Detailplaneeringuga on ette nähtud likvideerida oluliseks hinnatud ja heas seisukorras kõrghaljastust. Planeeritava hoonestuse kuni nelja maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrval asuvate hoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi. Detailplaneeringus kavandatav tegevus võib avaldada negatiivset mõju kultuuriväärtustele, sest planeeringualal paikneb ehitismälestisi. Detailplaneeringu alale ulatuvad ka arheoloogiamälestiste (asulakohad II a tuh e Kr-16. saj ning saj) kaitsevööndid. Käesolevas dokumendis esitatakse KSH programm, vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 36 esitatud nõuetele. TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

7 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Lennuki tn 22, Maakri tn 29 ja Lennuki tn 24 krundid ning määrata moodustatud krundile ehitusõigus kuni 33 maapealse ja 4 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone ehitamiseks arvestades alale koostatud Muinsuskaitse eritingimusi (vt DP eskiisjoonis Lisas 2). Alternatiivsete arengustsenaariumitena ja lahendustena on KSH käigus vaatluse all vähemalt järgmised põhimõttelised variandid: Variant 1 - Arendaja poolt kavandatava tegevuse (eskiislahenduse) elluviimine, nagu kirjeldatud ülal ja Lisas 2 esitatud eskiisil. Variant 1 vastab teemaplaneeringule Kõrghoonete paiknemine Tallinnas ning muinsuskaitse eritingimustele. Variant 2 Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekule analüüsitakse lahendust, millega nähakse ette ülal kirjeldatud kõrghoone ning lisaks nähakse ette Liivalaia tn 39 ja 41 kinnistute hoonestamist A. Lauteri tn 7 elamu kõrguste hoonetega ning A. Lauteri tn 7 hoonele ühe korruse peale ehitamist sihtasutuse Eesti Muusikafond saali tarbeks (sellega väheneks planeeritava kõrghoone brutopinna maht, orienteeruvalt m 2 võrra). Antud lahendus ei vasta olemasolevate hoonete muutmise tõttu muinsuskaitse eritingimustele 1. Variant 3 - Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekule analüüsitakse lahendust, mille puhul kogu kvartal (va ehitismälestistega krundid) hoonestatakse A. Lauteri tänavale tüüpilise kõrgusega (5 korrust) hoonetega. Antud lahendus ei vasta samuti olemasolevate hoonete muutmise tõttu muinsuskaitse eritingimustele. 0-alternatiiv ehk detailplaneeringu rakendamisest loobumine ja planeeringualal olemasoleva olukorra säilimine. KSH ja DP käigus võivad, näiteks ettepanekute alusel, need alternatiivid täpsustuda. Käsitletavate alternatiivsete võimaluste valikul arvestatakse, et asjakohane on planeerida vaid reaalseid alternatiivseid võimalusi, st lahendusvariante, mis on teostatavad tulenevalt arendaja huvist tegevus ellu viia 2. 1 Vastuolu tõttu muinsuskaitse eritingimustega tõi ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet KSH programmile seisukohti andes välja, et ei poolda sellist arengustsenaariumi. Muinsuskaitseamet nõustus samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esitatud seisukohaga. 2 Sellest tulenevalt võib oluliselt väiksema mahuga või erineva sisuga (ning seetõttu arendajale majanduslikult ebaotstarbekaid) alternatiivseid lahendusi pidada käesoleva detailplaneeringu kontekstis ebarealistlikuks. VERSIOON TÖÖ 1984/12

8 8 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Liivalaia, A. Lauteri, Maakri ja Lennuki tänava vahelises kvartalis. Maa-ala suurus on ~0,98 ha. Kvartal asub tiheda hoonestuse ja liiklusega piirkonnas (krundi kagupiir külgneb Liivalaia tänavaga). Lähiümbruses (400 raadiuses) ei asu ühtegi looduskaitse alust ala või üksikobjekti. Planeeritava maa-ala asukoht Liivalaia, A. Lauteri, Maakri ja Lennuki tänava vaheline kvartal on muinsuskaitseliselt oluline. Kvartali hoonestus on äärmiselt erinev, ulatudes ajaliselt 19. sajandist aastateni ning mahuliselt väikesest ühekorruselisest agulielamust mitme trepikojaga elamuni. Kvartalis paikneb kaks riiklikult kaitstavat mälestist Lennuki tn 26 kinnistul 3-korruseline elamu ja Liivalaia tn 43 kinnistul 2-korruseline elamu. Osa planeeringualast jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at ekr 16. sajandist pärit asulakoha ja sajandist pärit asulakoha kaitsevööndisse. Linnaehituslik situatsioon Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne. Piirkonnas paikneb väga erinevate otsarvetega hooneid - nii elu-, äri-, kaubandus- ja majutushooneid kui ka sotsiaalobjekte. Hoonestuslaad on perimetraalne ning hooned pärinevad mitmest erinevast ajastust. Kontaktvööndi hoonete korruselisus on ebaühtlane. Kõrgemad hooned on kuni 26-korruselised, samas on madalama korruste arvuga väikeseid puitmaju. Teisel pool A. Lauteri tänavat asub Olümpia Hotell ja 5-korruseline kortermaja, teisel pool Maakri tänavat asub 4-korruseline äriruumidega korterelamu ning ärihoone. Planeeritud alast kirdes asub 20-korruseline äriruumidega korterelamu ning planeeritud alast idas paikneb Liivalaia tn 45 kinnistul asuv 14-korruselise Nordea panga hoone. Maakri kõrghoonete kvartali idee on osaliselt realiseeritud: välja on ehitatud Olümpia hotell, Maakri tn 36 elamu ja Liivalaia tn 45 krundil asuv Nordea panga 14-korruseline ärihoone. Kõrghooned ei moodusta kontaktvööndis enam üksikuid dominante, vaid hakkavad juba moodustama kõrghoonete kvartalit. Kontaktvööndisse jäävate ja sellega külgnevate kvartalite hoonestustihedus on vahemikus 2,53 kuni 5,5. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport - lähimad bussipeatused on A. Lauteri ja Liivalaia tänaval ning trammipeatus Tartu maanteel. Lähimad trollipeatused on Kaubamaja tänaval. Lennuki tn 26 krundi A. Lauteri poolses osas on rekreatsioonalana kasutatav haljasala. Avalikest haljasaladest lähimad on Lembitu park ja Politseiaed. TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

9 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Maakasutuse osas vastab kavandatav tegevus Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringule. Lisaks suunab Tallinna linna kõrghoonestuse arengut strateegilisel tasandil kõige konkreetsemalt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas, mille eesmärk oli üldplaneeringut täiendada ja täpsustada. Kuna tegemist on üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga, siis sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse vastavust Tallinna üldplaneeringule või mõnele muule üldisemale dokumendile, vaid keskendutakse teemaplaneeringus Kõrghoonete paiknemine Tallinnas sätestatud põhimõtete vastavuse võrdlemisele. Vastavalt teemaplaneeringule Kõrghoonete paiknemine Tallinnas on planeeringu põhieesmärk määrata kindlaks Tallinnas kõrghoonete paiknemise võimalikud asukohad ning nende püstitamise keelualad, arvestades vajadust võtta sihipärase kontrolli alla nii Tallinna linnaruumiline areng üldiselt kui ka UNESCO maailmapärandi nimekirja arvatud vanalinna silueti vaadeldavus ja kõrguslik dominantsus. Kõrghoonete teemaplaneeringu teine põhieesmärk on kesklinna ja linnakeskuste tihendamisega püüda pidurdada valglinnastumist. Seetõttu on vaja suurendada Tallinna kesklinna ja selle lähinaabruse maakasutuse intensiivsust, soodustada kesklinnast jalutustee kaugusel oleval alal elamuehitust ja elanike arvu suurenemist. Sellega aidatakse kaasa kesklinna autoliikluse vähenemisele ja suurendatakse linnasüdame atraktiivsust. Hoonestuskõrgust ja -tihedust on vaja reguleerida ka inimsõbraliku elukeskkonna tagamise eesmärgil. Kõrghoonete püstitamisest tulenevate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ning keskkonnamõjude hindamise alusel tuleb luua tingimused säästvaks ja tasakaalustatud linna ruumiliseks arenguks. Teemaplaneeringu tulemusel määrati Tallinnas ära 11 perspektiivset kõrghoonete piirkonda, mille hulgas ka Maakri kõrghoonete piirkond (asukoht piiritletud A. Lauteri, Rävala puiesteega, A. Laikmaa, Gonsiori, Pronksi ja Liivalaia tänavaga), mille sisse jääb ka hinnatav detailplaneeringu ala. Kavandatav tegevus on eeltoodud põhimõtetega kooskõlas, kuna asub perspektiivse kõrghoonete piirkonnana määratletud piirkonnas, mille määramine oli teemaplaneeringu üks põhieesmärke. Samuti vastab kavandatav tegevus teemaplaneeringu teisele põhieesmärgile, milleks on valglinnastumise pidurdamine läbi kesklinna ja linnakeskuste tihendamise, kuna plaanitava kuni 33 korruse kõrgune eluruumidega ärihoone suurendaks töö- ja elukohtade tihedust antud piirkonnas. VERSIOON TÖÖ 1984/12

10 10 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVDEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 15. oktoobri 2014 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldusele nr 1533-k hinnatakse KSH käigus alljärgnevaid mõjusid: Mõju kõrghaljastusele, avalikule välisruumile ja inimesele, liiklusele ning piirkonna kultuurilistele väärtustele. Mõju välisõhu seisundile (müra ja õhusaaste) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnev müra ja õhusaaste olukorra muutumine. Alusandmete kogumiseks viiakse läbi liiklusuuring ning müra- ja õhusaaaste modelleerimine. Vastavalt Terviseametil seisukohale analüüsitakse KSH käigus ka planeeringuala ümbritsevate hoonete tehnoseadete müra mõju kavandatavale hoonetele ja selle elanikele. Hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga selgitatakse põhjavee alanduslehtri sügavus ja ulatus ning selle mõju naaberhoonete püsivusele ja kõrghaljastusele. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse seejuures ka mõju põhjaveeressurssidele ja põhjavee kvaliteedile ning hinnatakse põhjavee taseme muutuse mõju kõrghaljastusele. Mõju kultuuriväärtustele - planeeringualal paikneb ehitismälestisi ning detailplaneeringu alale ulatuvad ka arheoloogiamälestiste (asulakohad II a tuh e Kr-16. saj ning saj) kaitsevööndid. KSH käigus käsitletavate mõjude osas on nõuded määratletud ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tekstis. Vastavalt KeHJS 40 lõige (4): Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne peab sisaldama: 6) hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust. Sellest tulenevalt käsitletakse käesoleva KSH käigus lisaks ülal loetletud algatamisotsuses välja toodud aspektidele järgmisi KeHJS 40 (4) 6) loetletud aspekte: Mõju inimese tervisele - vastavalt Terviseameti ja Tallinna Keskkonnaameti seisukohtadele analüüsitakse seejuures võimalikku radooni mõju ning TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

11 11 vajadusel pakutakse välja leevendavaid meetmeid. KSH programmi etapis on valminud Finestum Ehitusekspertiisid OÜ poolt koostatud radoonitasemete uuring, mille tulemustega antud teema käsitlemisel arvestatakse. Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Mõju taimedele vastavalt algatamisotsusele analüüsitakse KSH aruandes mõju kõrghaljastusele (sh puude kasvutingimustele). Kavandatava tegevus asub tiheda asustusega linnakeskkonnas. Läheduses ei asu kaitsealuseid taimi ega väärtuslikke kasvukohti, mistõttu nende aspektide detailsem käsitlemine KSH aruande faasis ei ole otstarbekas. Mõju seoses rohevõrgustiku ja roheühendustega, seosed nõutava haljastuse osakaaluga kinnistutel. Mõju loomadele - tulenevalt kavandava tegevuse asukohast (tiheda asustusega linnakeskkonnas) ei ole alust eeldada olulist mõju loomastikule, kuid KSH aruandes käsitletakse mõju lindudele, mis võib avalduda eelkõige võimalike kokkupõrgete näol kõrghoonega; Mõju maastikele mõju maastikele käsitletakse KSH-s selles osas, mis puudutab nö linnamaastikku (sh visuaalne mõju) ja algatamisotsuses mainitud linnaruumi. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse sh mõju jalakäijate liikumisvõimalustele detailplaneeringuga hõlmatud alal koos kontaktvööndiga ning mõju kergliiklejatele mõeldud välisruumile. Mõjud seoses võimalike tuulekoridoride tekkimisega ning insolatsiooniga (DP raames teostatakse insolatsiooni uuring, et tagada vastavus nõuetele). Jäätmeteke KSH käigus käsitletakse ka jäätmetekkega seotud teemasid. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse seejuures ka olmejäätmete liigiti kogumise võimalusi kõrghoones, arvestades ehitise polüfunktsionaalsust. Kuna kõigi KeHJS 40 lõige (4) 6) loetletud aspektide käsitlemine ei ole antud KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba programmi etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik: Mõju Natura aladele kavandatava tegevus asub tiheda asustusega linnakeskkonnas, ala läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ning mõju Natura 2000 võrgustiku aladele puudub. KSH aruande faasis vastavat mõju detailsemalt ei käsitleta. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele - seotud eelnimetatud taimestiku ja loomastiku punktidega ja DP ala asukoha tõttu eeldatavalt olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele laiemalt ei avaldu. KSH aruande faasis mõju detailsemalt ei käsitleta. Mõju pinnasele - tundlikke pinnavorme detailplaneeringualal ei esine, tegemist on tehisliku pinnasega ja oluline keskkonnamõju puudub. KSH aruande faasis mõju detailsemalt ei käsitleta. VERSIOON TÖÖ 1984/12

12 12 Mõju kliimamuutusele kavandatav tegevus on kooskõlas teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas, mille üheks peamiseks soovituseks on pidurdada valglinnastumist läbi Tallinna kesklinna ja selle lähinaabruse maakasutuse intensiivistamise. Sellel on positiivne mõju ka kliimamuutuse seisukohast, kuna potentsiaalselt väheneb transpordi vajadus ning seeläbi kasvuhoonegaaside emissioon. Globaalses mõistes on tegemist väheolulise muutusega ja seetõttu KSH aruandes mõju detailsemalt ei käsitleta. Mõju lokaalsetele keskkonnatingimustele on käsitletud teiste mõjude raames. 6. HINDAMISMETOODIKA JA KSH ULATUSE KIRJELDUS Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 2 (2) on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Käesoleval keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess jaguneb kahte faasi: KSH programmi koostamine. KSH programm (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Mõlemale KSH käigus valmivale dokumendile lisatakse avalike arutelude protokollid ja avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused nendele. Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste eesmärkide suunas, või pigem töötavad eesmärkidele vastu. Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

13 13 iseloomuga, siis täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (tulenevalt DP iseloomust peamiselt teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas ). Käesoleva KSH puhul on sobivamaks analüüsimeetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH programmi dokumendis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse. Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse KMH üldlevinud metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist. KSH protsessis avalike arutelude läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit. Võttes arvesse Tallinna Linnavalitsuse KSH algatamisotsust, peatükis 2 kirjeldatud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kirjeldust ning peatükis 3 kirjeldatud keskkonda, määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt: Detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub. Detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatava tegevuse mõju avaldab. Arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega ümbritsevale linnaruumile 3. Planeeritava maa-ala situatsiooniskeem on välja toodud peatükis 1 (joonis 1). Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, erinev. Seetõttu täpsustatakse keskkonnamõju ulatust täiendavalt mõjude hindamise käigus. Kõrghoone rajamine ja hilisem kasutamine Tallinna linnas ei too eeldatavasti kaasa (riigi)piiriülest mõju ning antud teema detailsema käsitluse vajadus KSH aruandes puudub. 3 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad. VERSIOON TÖÖ 1984/12

14 14 UURINGUD Liiklusmõjude kindlaks tegemiseks viiakse protsessi käigus läbi liiklusuuring 4, mille tulemusi on võimalik kasutada ka müra ja õhusaaste hindamisel ja vajadusel modelleerimisel (juhul kui on eeldada piisavalt suurt müra- ja õhusaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus). Detailplaneeringu algatamise korralduses on välja toodud järgmine nõue: Planeeringuala paikneb osaliselt arheoloogiamälestise kaitsevööndis. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. Selle uuringu vajadusele viitas ka Keskkonnaamet oma seisukoha kirjas. Arheoloogilised eeluuringud viiakse läbi ehitusprojekti staadiumis, enne ehitustööde alustamist. Enne mullatöödega alustamist arheoloogiamälestiste kaitsevööndi alal tuleb need kooskõlastada Kultuuriväärtuste Ametiga. Sellekohane nõue seatakse KSH aruandes. Kavas on läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, mis aitab täpsemalt hinnata mõjusid põhjaveele. DP raames teostatakse insolatsiooni uuring, et tagada insolatsiooni vastavus nõuetele. Eelnevalt on läbi viidud dendroloogiline hinnang, mille tulemustega KSH käigus arvestatakse. KSH programmi etapis on valminud Finestum Ehitusekspertiisid OÜ poolt koostatud radoonitasemete uuring, mille tulemused ja järeldused sisalduvad KSH aruandes. Ülal mainitule lisaks täiendavate välitööde ja valdkondlike eriuuringute vajadust KSH programmi etapis ette ei nähta. 4 Liikluskorralduse lahendamine pole otseselt KSH käsitlusvaldkond. Eraldi koostatav liiklusuuring annab vajadusel soovitused liikluskorralduse osas sisendina DP-sse. Parkimiskohad lahendatakse vastavalt vajadusele samuti DP raames. Küll aga antakse ka KSH-s soovitused liikluskorralduse ja transpordi liikide osas lähtuvalt säästva arengu põhimõtetest. TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

15 15 7. KSH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ning detailplaneeringu koostamise ajakava on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. DP ja KSH eeldatav ajakava KSH etapp DP etapp Aeg KSH algatamine DP algatamine DP eskiisi avalik arutelu KSH programmi eelnõu Tehniliste tingimuste Jaanuar 2015 koostamine taotlemine Seisukohtade küsimine KSH programmi sisu osas ning programmi täiendamine vastavalt saadud seisukohtadele KSH programmi avalik arutelu ja selle eelnev avalik väljapanek (vähemalt 14 päeva) KSH programmi heakskiitmine Keskkonnaameti poolt KSH aruande koostamine, KSH aruande eelnõu lisatakse kooskõlastatavale DP-le KSH aruande avalik arutelu ja sellele eelnev avalik väljapanek (vähemalt 21 päeva) KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti poolt Veebruar 2015 DP lahenduse koostamine Märts 2015 Aprill 2015 DP kooskõlastamine Mai-August2015 DP vastu võtmine, Detsember 2015 avalik väljapanek ning Jaanuar-Veebruar 2016 sellele järgnev avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu Vajadusel DP järelevalve Märts 2016 Harju maavanema juures DP kehtestamine Juuli 2016 DP kehtestamisest teavitamine Tallinna Linnavalitsuse poolt vastavalt KeHJS 44 Täpset KSH ja DP protsessi ajalist kulgemist on KSH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb esitatud ajagraafikut lugeda soovitavaks visiooniks. Strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (Haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. VERSIOON TÖÖ 1984/12

16 16 8. AVALIKUSTAMINE KSH PROTSESSIS 8.1. KSH OSAPOOLED Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esialgsetel andmetel (KSH programmi koostamise ajal) esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. KSH osapooled Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamine Tallinn Linnavalitsus Kohaliku arengu edendaja ja Kirjaga teavitatakse linnaasutusi. tasakaalustatud avalike huvide kaitsja. DP ja KSH algataja, menetleja ning DP kehtestaja. Keskkonnaamet KSH järelevalvaja huvi ja Teavitatakse Keskkonnaameti Harjufunktsioon on tagada KSH Järva-Rapla regiooni ja küsitakse protsessi seadusejärgsus ja seisukohta KSH programmi sisu osas. üldiste keskkonna-alaste huvide tasakaalustatud arvestamine. Harju Maavalitsus Avalike huvide kaitsja Teavitatakse Harju Maavalitsust. maakonna tasandil (ja vajadusel DP järelevalvaja) Arendaja Kiriku Varahaldus OÜ Detailplaneeringu koostaja K-Projekt Planeeringuala naabermaaomanikud Piirkonna elanikud Laiem avalikkus Huvi arendada kinnistut. Huvi koostada kõiki osapooli rahuldav detailplaneering On huvitatud maa väärtuslikust kasutamisest. On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga elukeskkonnast. Muud võimalikud mõjud ja huvid. Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest kodanike-ühendused tulenevate väärtuste arvestamise tagamine Muinsuskaitseamet On huvitatud kultuurimälestiste säilimisest ja hea seisukorrast, teostab riiklikku mälestiste üle. järelevalvet Kirjaga eraldi ei teavitata (kuna on vahetult kaasatud tööprotsessi ja protsessiga kursis). Kirjaga eraldi ei teavitata (kuna on vahetult kaasatud tööprotsessi ja protsessiga kursis). Teavitatakse planeeringuala naabermaaomanikke. Kirjaga ei teavitata (teavitatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja Tallinna kodulehel Kirjaga ei teavitata (teavitatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja Tallinna kodulehel Teavitatakse Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Teavitatakse Muinsuskaitseametit ja küsitakse seisukohta KSH programmi sisu osas. TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

17 17 Siseministeerium Siseministeeriumi tegevus Teavitatakse Siseministeeriumit. hõlmab muuhulgas kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamist ja koordineerimist. Põhja päästekeskus On huvitatud tuleohutuse- Teavitatakse Põhja päästekeskust. ning muudest riskiaspektidest. Kaitseministeerium On vastutav riigikaitse Teavitatakse Kaitseministeeriumit. korraldamise eest Eesti Vabariigis. Lennuamet On huvitatud seoses Teavitatakse Lennuametit ja võimalike mõjutustega küsitakse seisukohta KSH programmi lennuliiklusele. sisu osas. Terviseamet Terviseameti huvi on kaitsta Teavitatakse Terviseametit ja ja hoida Eesti elanike tervist küsitakse seisukohta KSH programmi ja toetada tervisliku sisu osas. elukeskkonna kujundamist. Tallinna On huvitatud Teavitatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kultuurimälestiste säilimisest Kultuuriväärtuste Ametit ja küsitakse ja hea seisukorrast Tallinna seisukohta KSH programmi sisu osas. linnas. Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kesklinna Valitsus Kohaliku (ruumilise)arengu Teavitatakse Tallinna edendaja ja tasakaalustatud Linnaplaneerimise Ametit ja avalike huvide kaitsja. küsitakse seisukohta KSH programmi sisu osas. Kohaliku arengu edendaja ja Teavitatakse Kesklinna Valitsust ja tasakaalustatud avalike küsitakse seisukohta KSH programmi huvide kaitsja. sisu osas SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI SISU OSAS Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 36 lg 3 küsiti käesoleva KSH programmi puhul seisukohti programmi sisu osas Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioonilt, Muinsuskaitseametilt, Terviseametilt, Lennuametilt, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ja Kesklinna Valitsuselt. Vastuskirjad saadud seisukohtadega on lisatud KSH programmi Lisas 4 5. Laekunud seisukohtadele vastavalt täiendati programmi (täpsustused on tekstis jooksvalt välja toodud peatükkides 2, 5, 6 ja 9 ning kokku võetud tabelis 3). 5 Lisaks Lisas 4 toodud vastustele vastas Lennuamet, et KSH programmi eelnõule ettepanekuid pole, kiri oli ametkondlikuks kasutamiseks, mistõttu siin seda ei lisata. VERSIOON TÖÖ 1984/12

18 18 Tabel 3. KSH programmi sisu osas laekunud seisukohad ning nendega arvestamine. Seisukoha esitaja Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaamet Detailplaneeringu algatamise korralduses on välja toodud, et (tsiteerime): Planeeringuala paikneb osaliselt arheoloogiamälestise kaitsevööndis. Eeluuringud tuleb tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. KSH programmis ei kajastu ülaltoodud uuringu vajadus. Palume KSH programmi täiendada. Seisukohaga arvestati ning programmi täiendati järgnevalt: Arheoloogilised eeluuringud viiakse läbi ehitusprojekti staadiumis, enne ehitustööde alustamist. Enne mullatöödega alustamist arheoloogiamälestiste kaitsevööndi alal tuleb need kooskõlastada Kultuuriväärtuste Ametiga. Sellekohane nõue seatakse KSH aruandes. (vt peatükk 6) Tallinna Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaamet KSH programmi punktist 9 ei selgu, kes hindab mõjusid arheoloogiamälestistele. Palume KSH programmi täiendada. KSH aruandes hinnata kavandatava tegevuse mõju põhjaveeressurssidele ja põhjavee kvaliteedile (üksnes alanduslehtri tekkimisega seonduva mõju hindamine pole piisav). Samuti analüüsida põhjavee taseme muutuse mõju kõrghaljastusele. Linnaruumilise mõju valdkonnas analüüsida aruandes jalakäijate liikumist detailplaneeringuga hõlmatud alal koos kontaktvööndiga ning kergliiklejatele mõeldud välisruumi piisavust detailplaneeringu elluviimisel. Seisukohaga arvestati ning ekspertide loetelu täiendati järgnevalt: Pille Metspalu sotsiaalsed mõjud, mõju linnaruumile, kultuuriväärtustele ja arheoloogiamälestistele. Vajadusel konsulteeritakse Katrin Uiboga (Uibo Arhitektuuribüroo OÜ, litsentsi nr E 833/2014). (vt peatükk 9) Seisukohaga arvestati ning programmi täiendati järgnevalt: Hüdrogeoloogilise eksperthinnanguga selgitatakse põhjavee alanduslehtri sügavus ja ulatus ning selle mõju naaberhoonete püsivusele ja kõrghaljastusele. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse seejuures ka mõju põhjaveeressurssidele ja põhjavee kvaliteedile ning hinnatakse põhjavee taseme muutuse mõju kõrghaljastusele. (vt peatükk 5) Seisukohaga arvestati ning KSH programmi täiendati järgnevalt: Mõju maastikele mõju maastikele käsitletakse KSH-s selles osas, mis puudutab nö linnamaastikku (sh visuaalne mõju) ja algatamisotsuses mainitud linnaruumi. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse sh mõju jalakäijate liikumisvõimalustele detailplaneeringuga hõlmatud alal koos kontaktvööndiga ning mõju kergliiklejatele mõeldud välisruumile. (vt peatükk 5) TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

19 19 Seisukoha esitaja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Seisukoht Jäätmetekke peatüki all analüüsida aruandes olmejäätmete liigiti kogumise võimalusi kõrghoones, arvestades ehitise polüfunktsionaalsust. Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi põhjal esineb planeeringualal kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. Käsitleda KSH aruandes võimalikku radooni mõju ja kas on vajalik võtta kasutusele leevendavaid meetmeid. Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekule analüüsida lahendust, mis tagaks edaspidise hoonestusõiguse ka olemasolevatele hoonetele, sh Lauteri tn 7c hoonele ühe korruse peale ehitamise võimaluse. Nagu ka programmis märgitud, ei vasta antud lahendus olemasolevate hoonete muutmise tõttu muinsuskaitse eritingimustele ning seetõttu sellist arengustsenaariumi me ei poolda. Seisukohaga arvestamine Seisukohaga arvestati ning KSH programmi täiendati järgnevalt: Jäätmeteke KSH käigus käsitletakse ka jäätmetekkega seotud teemasid. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti seisukohale analüüsitakse seejuures ka olmejäätmete liigiti kogumise võimalusi kõrghoones, arvestades ehitise polüfunktsionaalsust. (vt peatükk 5) Seisukohaga arvestati ning KSH programmi täiendati järgnevalt: Mõju inimese tervisele - Vastavalt Terviseameti ja Tallinna Keskkonnaameti seisukohtadele analüüsitakse seejuures võimalikku radooni mõju ning vajadusel pakutakse välja leevendavaid meetmeid. KSH programmi etapis on valminud Finestum Ehitusekspertiisid OÜ poolt koostatud radoonitasemete uuring, mille tulemustega antud teema käsitlemisel arvestatakse. (vt peatükk 5) Seisukohaga arvestati ning programmi peatükkis 2 kirjeldatud alternatiivi 2 kohta lisati alljärgnev märkus: Vastuolu tõttu muinsuskaitse eritingimustega tõi ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet KSH programmile seisukohti andes välja, et ei poolda sellist arengustsenaariumi. Muinsuskaitseamet nõustus samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esitatud seisukohaga. (vt peatükk 2) VERSIOON TÖÖ 1984/12

20 20 Seisukoha esitaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinna Linnaplaneerimise Amet Terviseamet Seisukoht Eelnõus toodud alternatiivsete arengustsenaariumite 1. variandile lisaks palume kaaluda arendaja kavandatava tegevuse elluviimist vastavalt lahendusettepanekule, Liivalaia tn 39 ja 41 kinnistute hoonestamist A. Lauteri tn 7 elamu kõrguste hoonetega ning A. Lauteri tn 7 hoonele ühe korruse peale ehitamist sihtasutuse Eesti Muusikafond saali tarbeks. Eelnõus toodud alternatiivsete arengustsenaariumite 1. variandile lisaks palume kaaluda kogu kvartali (va ehitismälestistega krundid) hoonestamist A. Lauteri tänavale tüüpilise kõrgusega hoonetega. Hinnata KSH aruandes ümbritsevate tehnoseadmete müra mõju perspektiivsele hoonele ja elanikele ning vastavust sotsiaalministri määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamustes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodi. Seisukohaga arvestamine Seisukohaga arvestati ning KSH programmi peatükis 2 täpsustati vastavat alternatiivi: Variant 2 Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekule analüüsitakse lahendust, millega nähakse ette ülal kirjeldatud kõrghoone ning lisaks nähakse ette Liivalaia tn 39 ja 41 kinnistute hoonestamist A. Lauteri tn 7 elamu kõrguste hoonetega ning A. Lauteri tn 7 hoonele ühe korruse peale ehitamist sihtasutuse Eesti Muusikafond saali tarbeks (sellega väheneks planeeritava kõrghoone brutopinna maht, orienteeruvalt m 2 võrra). Antud lahendus ei vasta olemasolevate hoonete muutmise tõttu muinsuskaitse eritingimustele 6. (vt peatükk 2) Seisukohaga arvestati ning KSH programmi peatükki 2 lisati uus alternatiiv: Variant 3 - Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekule analüüsitakse lahendust, mille puhul kogu kvartal (va ehitismälestistega krundid) hoonestatakse A. Lauteri tänavale tüüpilise kõrgusega (5 korrust) hoonetega. Antud lahendus ei vasta samuti olemasolevate hoonete muutmise tõttu muinsuskaitse eritingimustele. (vt peatükk 2) Seisukohaga arvestati ning KSH programmi täiendati alljärgnevalt: Vastavalt Terviseametil seisukohale analüüsitakse KSH käigus ka planeeringuala ümbritsevate hoonete tehnoseadete müra mõju kavandatavale hoonetele ja selle elanikele. (vt peatükk 5) 6 Vastuolu tõttu muinsuskaitse eritingimustega tõi ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet KSH programmile seisukohti andes välja, et ei poolda sellist arengustsenaariumi. Muinsuskaitseamet nõustus samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esitatud seisukohaga. TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

21 21 Seisukoha esitaja Terviseamet Seisukoht Hinnata radooniohtlikkust pinnases Seisukohaga arvestamine Seisukohaga arvestati ning KSH programmi täiendati alljärgnevalt: Mõju inimese tervisele - Vastavalt Terviseameti ja Tallinna Keskkonnaameti seisukohtadele analüüsitakse seejuures võimalikku radooni mõju ning vajadusel pakutakse välja leevendavaid meetmeid. KSH programmi etapis on valminud Finestum Ehitusekspertiisid OÜ poolt koostatud radoonitasemete uuring, mille tulemustega antud teema käsitlemisel arvestatakse. (vt peatükk 5) 8.3. KSH PROGRAMMI AVALKUSTAMINE Peatükk lisatakse peale KSH programmi avalikustamist. VERSIOON TÖÖ 1984/12

22 22 9. ANDMEID KSH OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, ARENDAJA NING EKSPERTRÜHMA KOHTA Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn). Detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, Tallinn). Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaametile. Kavandatava tegevuse puhul on arendajaks Kiriku Varahaldus OÜ (aadress Tatari 25, 10116, Tallinn). Detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri 6a, Tallinn). KSH programmi on koostanud ja KSH teostavaks eksperdiks on: Hendrikson & Ko OÜ (Raekoja plats 8, Tartu, KSH töörühm koosseisus: Jaak Järvekülg - KSH vastutav ekspert (KMH litsents KMH0127) Martin Ruul KSH projektijuht, keskkonnaspetsialist Veiko Kärbla müra ekspert; müra ja õhusaaste modelleerimine Robert Tomasson õhusaaste ekspert Pille Metspalu sotsiaalsed mõjud, mõju linnaruumile, kultuuriväärtustele ja arheoloogiamälestistele. Vajadusel konsulteeritakse Katrin Uiboga (Uibo Arhitektuuribüroo OÜ, litsentsi nr E 833/2014). Kaile Peet loomastiku ja linnustiku ekspert Tõnn Tuvikene keskkonnaspetsialist veega seotud teemad (vajadusel) Ülle Jõgar - keskkonnaspetsialist - taimestik (vajadusel) KSH juhtekspert Jaak Järvekülg omab sellekohast õigust kuna: on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias Tartu Ülikoolis (spetsialiseerumisega ökotehnoloogiale ja keskkonnakorraldusele); omab üle 9 aasta töökogemust projektijuhina ja keskkonnaeksperdina transpordiprojektides; Haridus sisaldas strateegilise planeerimise alaseid aineid seaduses nõutud mahus, eksamid sooritatud positiivsete tulemustega; tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte. Eksperdi vastavust seaduses toodud sätetele tõendavad paberid on esitatud KSH programmi Lisas 3. Jaak Järvekülg, keskkonnaekspert TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON

23 23 LISAD VERSIOON TÖÖ 1984/12

24

25 25 LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE VERSIOON TÖÖ 1984/12

26

27 27 LISA 2. DP ESKIIS ALGATAMISEL (SEISUGA ) VERSIOON TÖÖ 1984/12

28

29 29 LISA 3. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE VERSIOON TÖÖ 1984/12

30

31 31 LISA 4. SEISUKOHAD KSH PROGRAMMI SISU OSAS VERSIOON TÖÖ 1984/12

32 32 LISA 5. KSH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE Lisatakse peale KSH programmi avalikustamist TÖÖ NR 2188/14 VERSIOON