LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG TAKISTUSED STRUKTUURIFONDIDEST RAHASTAMISE

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG TAKISTUSED STRUKTUURIFONDIDEST RAHASTAMISE"

Väljavõte

1 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG TAKISTUSED STRUKTUURIFONDIDEST RAHASTAMISE TAOTLEMISEL UURIMUS KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Käesolevas uurimuses analüüsitakse tegureid, mis lihtsustavad kohalike sidusrühmade või ettevõtjate jaoks struktuurifondidest toetuse taotlemise kasuks otsustamist või takistavad selle otsuse tegemist. Praeguse majanduslanguse ajal on eluliselt tähtis köita võimalikult paljude taotlejate huvi. Laiaulatusliku erialakirjanduse ülevaate, juhtuuringute, küsimustike ja intervjuude abil püütakse käesolevas uurimuses vastata küsimusele, mida on võimalik teha selleks, et köita rohkemate taotlejate huvi ning kuidas on võimalik tõhustada edukate taotlejate osalemist. Uurimuses tehakse mitu konkreetset soovitust kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi poliitikakujundajatele. IP/B/REGI/FWC/ /Lot1/C1/SC2 20/02/2012 PE ET

2 Käesoleva dokumendi koostamist taotles Euroopa Parlamendi regionaalkomisjon AUTORID Metis GmbH: Herta Tödtling-Schönhofer, Christine Hamza EPRC, Strathclyde i ülikool: Laura Polverari, John Bachtler VASTUTAV ADMINISTRAATOR Esther Kramer Poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Parlament 1047 Brüssel E-posti aadress: poldep-cohesion@europarl.europa.eu TOIMETUSE ASSISTENT Lea Poljančić KEELEVERSIOONID Originaal: EN Tõlked: DE, FR. Kokkuvõte: BG, CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV. TEAVE KOOSTAJA KOHTA Poliitikaosakonnaga saab ühendust võtta ning selle igakuist teabelehte on võimalik tellida aadressil: poldep-cohesion@europarl.europa.eu Käsikiri valmis aasta veebruaris. Brüssel, Euroopa Liit, Dokument on internetis kättesaadav aadressil: VASTUTUSE VÄLISTAMISE SÄTTED Käesolevas dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutab ainuisikuliselt autor ning need ei väljenda tingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel, kui viidatakse allikale ja teavitatakse sellest eelnevalt väljaandjat ning saadetakse talle koopia.

3 Takistused struktuurifondidest rahastamise taotlejatele LÜHENDITE LOETELU AA auditeerimisasutus AIR iga-aastane rakendamisaruanne mld miljard CA sertifitseerimisasutus CBC piiriülene koostöö CF ühtekuuluvusfond CONV lähenemine CLG kogukonnad ja kohaliku tasandi juhtimine CP ühtekuuluvuspoliitika CUP Codice Unico di Progetto, ühtne projektikood DG peadirektoraat EK Euroopa Komisjon EERP Euroopa majanduse elavdamise kava EKF Euroopa Kalandusfond EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond EoI pakkumus EP Euroopa Parlament EPR Euroopa programmi rakendaja ERDF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond ETK Euroopa territoriaalne koostöö EL Euroopa Liit FEI täiendkoolituse asutus HEI kõrgharidusasutus VA vahendusasutused IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia JASMINE ühismeede mikrokrediidiasutuste toetamiseks Euroopas JASPERS ühisabi projektide toetamiseks Euroopa piirkondades JEREMIE ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks JESSICA ühine Euroopa toetus jätkusuutlikeks investeeringuteks linnapiirkondades 3

4 Poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika FEI täiendkoolituse asutus ÜTS ühine tehniline sekretariaat KSU ettevõtluse toetamise keskuste riiklik võrgustik LGH Nordrhein-Westfaleni Liidumaa käsitöönduse toetusasutus mln miljon HA haldusasutus LR liikmesriik/liikmesriigid KMET käsitöömeistrite ettevõtlustoetus (Meistergründungsprämie) RKP riiklik kontaktpunkt VVO valitsusvälised organisatsioonid NRW Nordrhein-Westfalen RSR riiklik strateegiline raamistik NWDA Loode-Inglismaa arenguagentuur NWOP Loode-Inglismaa rakenduskava OP rakenduskava PKV Projektiga seotud kohustuslikud visiidid PJK programmi järelevalvekomitee K&V küsimused ja vastused PKT piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive PAA piirkondlik arenguagentuur REPIS piirkondlikud keskkonnateabe ja nõustamiskeskused K-E Kagu-Euroopa SF struktuurifondid VKE väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad SSCLG kogukondade ja kohalike omavalitsuste minister TA tehniline abi TK territoriaalne koostöö ELi toimimise leping Euroopa Liidu toimimise leping ELi leping Euroopa Liidu leping 4

5 Takistused struktuurifondidest rahastamise taotlejatele KOKKUVÕTE 1. Taustteave Euroopa Liidu tegevuse üks põhisammas on ühtekuuluvuspoliitika rakendamine struktuurifondide abil. Praegusel programmitöö perioodil ( ) on selleks eraldatud 35,7% ELi eelarvest (ligikaudu 347 miljardit eurot). Võttes arvesse, et Euroopa Liidus on praegu kõige raskem majanduslangus alates aastatest, pakuvad need fondid märkimisväärseid võimalusi töökohtade loomiseks ja investeerimiseks nii olemasolevate ettevõtete arengu toetamise vormis kui ka julgustades potentsiaalseid ettevõtjaid uusi ettevõtteid looma. Viimase kolme aasta jooksul on ligikaudu 27% olemasolevatest rahastamisvahenditest ehk 93 miljardit eurot investeeritud töökohtade loomisse ja majanduskasvu Euroopas. EL on oma ühtekuuluvuspoliitika vahendid töötanud välja viimase neljakümne aasta jooksul. Selle aja jooksul on palju tähelepanu pööratud fondide tulemuslikkuse analüüsimisele ning vajalike muudatuste kindlakstegemisele, vastuvõtmisele ja elluviimisele. Viimase analüüsi kõige silmatorkavam tulemus on struktuurifondide väike kasutusmäär programmitöö perioodil Sellega seoses on mainitud mitmeid aspekte, näiteks haldussuutlikkuse kitsaskohad või kaasrahastamise puudumine. Seni ei ole analüüsitud struktuurifondide kättesaadavust taotlejatele. Võrdlemisi vähe on uuritud üht kõige tähtsamat küsimust: kuidas stimuleerida ja meelitada ligi potentsiaalseid taotlejaid. Sellega seoses pöörati Barca aasta aruandes1 tähelepanu sellele, et puudub ühtne ettekujutus ühtekuuluvuspoliitika tegelikest tulemustest Euroopa Liidus. Suurel hulgal on tehtud uurimusi ja aruandeid rajatud füüsiliste taristute, toetatud ettevõtete ja isegi loodud töökohtade kohta. Kuid enamikus uuringutest ja aruannetest keskendutakse tulemuste ja kasutamise määrade kvantitatiivsete näitajate hindamisele. Tulemuste üle arutlemine piirdub enamasti nendega, mis on vahetult seotud programmi arendamise ja juhtimisega. Harva sisaldab see sihtrühmade ja abisaajate seisukohti. Andmed osutavad sellele, et mõnes liikmesriigis kasutatakse rahastamisvõimalusi vähem kui teises. See võib osaliselt selgitada seda, miks paljud Euroopa kodanikud ei ole teadlikud ning suhtuvad seetõttu skeptiliselt Euroopa Liidu tulemuslikkusesse. Mõned näitajad osutavad sellele, et ligikaudu kolmandik kodanikest on teadlik Euroopa Liidu toetatavatest projektidest, kuid kõigest 10% usub, et nemad on neist otseselt abi saanud. Puudusi kohalike, piirkondlike või riiklike haldusteenuste osas on võimalik lihtsalt kindlaks teha ja kahtlemata mängivad need oma osa mõne piirkonna väiksemates kasutusmäärades. Sellised küsimused moodustavad parimal juhul üksnes poole palju keerulisemast pildist. Teisele poolele jääb küsimus, miks taotlevad ettevõtted, kohalikud asutused, haridusasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja muud asutused mõnes Euroopa Liidu piirkonnas Euroopa rahastamist tõrksamalt kui mujal. Seda arvesse võttes pakutakse uurimuses informatiivset ülevaadet nii tajutud kui ka reaalsetest takistustest, millega taotlejad seisavad silmitsi Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastamise taotlemisel. Selle uurimuse tulemusi tuleks tõlgendada, pidades silmas ühte tingimust: 1 Barca F. (2009), Ühtekuuluvuspoliitika reformimise tegevuskava. Asukohapõhine lähenemine Euroopa Liidu väljakutsetele ja ootustele vastamiseks. Sõltumatu aruanne, mis koostati regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri palvel, Eurada, aprill

6 Poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika puuduvad usaldusväärsed statistilised andmed või tulemused nende kohta, kes on kaotanud julguse taotlus esitada, või nende kohta, kes ei ole kunagi pöördunud kohaliku ameti poole ega täitnud taotlust, olenemata põhjusest. 2. Uurimuse ulatus Käesolevas uurimuses püütakse teha kindlaks peamised tegurid, mida potentsiaalsed taotlejad peavad julgustavaks või heidutavaks struktuurifondidest rahastamise taotlemisel. Üheks teemaks on see, et menetlused on liiga koormavad või liiga keerulised. Uurimuses käsitletakse seda argumenti, vaadeldes haldusmenetlustega seotud probleeme eri süsteemides. Kõnealune analüüs aitab kindlaks teha, kust on sellised probleemid pärit (Euroopa, riiklikult või piirkondlikult tasandilt), ja seega teha ettepaneku sihipäraste lahenduste kohta. Uurimuses vaadeldakse ka erinevaid taotlejate profiile, et teha kindlaks, millist liiki organisatsioonid ja asutused tavaliselt taotlusi esitavad, mis ajendab neid seda tegema ja järeldada selle põhjal, kuidas oleks võimalik ergutada teisigi taotlusi esitama. Samuti heidetakse uurimuses esialgne pilk aastal kasutusele võetud lihtsustamismenetluste mõjule, et reageerida praegusele majanduslangusele. Uurimistöö ja koostamise kestel keskenduti järjepidevalt eri algatuste ja liikmesriikide parimate tavade näidete kindlakstegemisele. Seda, mis toimib hästi ühes olukorras, on ilmselt võimalik kohandada (ent mitte lihtsalt üle võtta), et see toimiks hästi ka teises olukorras. Kõnealuses uurimuses kasutati kolme peamist teaduslikku lähenemisviisi. Esimene oli ülevaade kirjandusest, teine üheksa erineva rakenduskava juhtuuringud ning kolmas telefoni- või veebipõhised intervjuud, millele järgnesid küsimustikud. Juhtuuringud hõlmasid Austria-Slovakkia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Poola, Slovakkia ja Ühendkuningriigi tegevuskavu ning rahvusvahelist Kagu-Euroopa programmi. Korraldati enam kui viiskümmend intervjuud ja sidusrühmade seas levitati laialdaselt küsimustikke. Tuginedes allikatele, fokuseeritud uuringutele ja põhjalikule analüüsile, tehakse uurimuses kokkuvõte koos teatava arvu konkreetsete soovitustega meetmete võtmiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. 3. Uurimuse sisu Uurimuse 1. peatükis tehakse sissejuhatus ühtekuuluvuspoliitikasse ja struktuurifondidesse. 2. peatükis tutvustatakse kasutatud meetodeid, sealhulgas antakse ülevaade kirjandusest, valitud juhtuuringutest ja intervjuudest. 3. peatükis uuritakse, kes on struktuurifondidest rahastamise taotlejad ning millele tuginevad ajendid ja kogemused. Kirjeldatakse lühidalt praegust programmitöö perioodi ( ), selle programmi arengutsüklit ja programmitsükli eri etappide olulisust taotlejate jaoks. Samuti on määratletud seitse taotlejate kategooriat, kes kõik võivad struktuurifondidest toetust saada. Üllataval kombel tuleb aga veel uurida taotlejate rolli struktuurifondide ettevalmistamisel ja kavandamisel Euroopa tasandil. Kuna struktuurifondide töös hoidmine ja väljamaksete tegemine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühine vastutus, on analüüsi tegemata jätmine suur probleem. Kõigi programmide edukuse põhielement on seotud selle potentsiaalse sihtrühma kindlakstegemisega ja selle sihtrühma poole pöördumisega. 6

7 Takistused struktuurifondidest rahastamise taotlejatele Seega analüüsitakse uurimuses taotlejate positsiooni struktuurifondide rakendamisel ja kujutatakse seda skemaatiliselt, jälgides taotlusprotsessi erinevaid etappe, pöörates erilist tähelepanu rollidele ja potentsiaalsete taotlejate võimalustele: Esimene etapp on teabeüritused, mille käigus saavad potentsiaalsed taotlejad teadlikuks programmidest, mille jaoks nad võivad rahastamistaotluse esitada. Mõnikord on selliste teabeürituste sihtrühm üpris selge, kuid siiski ei ole see alati nii. Sellega seoses mängivad rolli muljed ja ettekujutused; kusjuures mõne kategooria taotlejad usuvad, et ELi programmid on ülemäära bürokraatlikud ja neile kättesaamatud. Võimalike konfliktide tõttu andmekaitsealastele õigusaktide ja tavadega on selles valdkonnas tehtud vähe teadustöid. Selliste piirangutega põrkuti kokku ka kõnealuse uurimusega seotud uurimistegevuse puhul. Teises etapis otsustavad potentsiaalsed taotlejad taotluse koostada. Kättesaadav teave ja tugiteenused mängivad keskset rolli, nagu ka taotleja suutlikkus kujundada taotlust. Avalik-õiguslikel asutustel, ülikoolidel ja suurematel ettevõtjatel on paremad võimalused taotluse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kui väike- või isegi füüsilisest isikust ettevõtjatel. Vähe teavet on taotlejate suutlikkuse kohta oma taotlusi koostada. Kolmas etapp hõlmab valikumenetlust, samas kui neljandas etapis eraldatakse vahendid. Kaks viimast etappi on täielikult rakendusasutuste pädevuses (nt haldusasutused, vahendusasutused 2 ). Nende tegevus mõjutab nii raha eraldamist kui ka seda, kuidas potentsiaalsed taotlejad näevad protsessi tervikuna. Kui valikumenetlus on tulemuslik ja põhjendatult läbipaistev ning rahaliste vahendite eraldamine sobivalt korraldatud, on tõenäoline, et järgmisel taotluskutse esitamisel esitab ennast juba rohkem kandidaate. Võimalik on ka vastupidine mõju. 4. peatükk hõlmab laia valikut elemente, mis on struktuurifondide kättesaadavuse seisukohast taotlejatele olulised. Kuna taotlemisel tekkivate takistuste kohta ei ole üleeuroopalist süstemaatilist ja analüütilist uuringut tehtud, ei ole kuigi lihtne esitada selgeid arve taotlejate hinnangute kohta programmitöö perioodidel või Tehtud uuringud kalduvad keskenduma eriomastele teemavaldkondadele, eeskätt rakenduskavadele või programmi elutsükli osadele, samuti kogemustele konkreetsetes liikmesriikides. Käesolevas uurimuses käsitletakse taotlemisel esinevaid erinevaid takistusi ning rühmitatakse need nelja rubriiki: tegurid Euroopa tasandil, riiklikul tasandil, programmijuhtimise tasandil ja rakendustasandil. Euroopa tasandil määratletakse struktuurifondide raamistik, eeskirjad ja suunised Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahelises dialoogis. Liikmesriikides, kus kohalik ja piirkondlik tasand on aktiivselt kaasatud ja aitab kujundada riiklikku strateegilist raamistikku, on lõpptarbijate muresid võimalik lihtsamini väljendada. Samuti on võimalik sätestada nõuded kommunikatsioonitegevusele. Praegusel programmitöö perioodil ( ) on haldusasutused näiteks kohustatud kehtestama rakenduskava kommunikatsioonistrateegiad, mis peavad sisaldama korrapäraseid avalikke üritusi ja lõplike abisaajate loetelu avaldamist, sh neile eraldatud summad. Menetluste lihtsustamiseks kavandatud meetmeid on Euroopa tasandil rakendatud järkjärguliselt ning nende kasutuselevõttu on kiirendatud vastusena majanduslangusele. 2 Vahendusasutus on asutus, mis tegutseb haldusasutuse vastutusel ja mis täidab haldusasutuse nimel rakenduskavade juhtimisega seotud kohustusi. 7

8 Poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika Need hõlmavad kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamist, suuremat paindlikkust kaasrahastamises, võimaldades liikmesriikidel uuesti kasutada tagasimakstud rahalisi vahendeid ning muutes leebemaks n+2 reeglid selle kohta, kui kiiresti tuleb raha pärast heakskiidu saamist ära kasutada. Riiklikul tasandil nähakse ette riiklik kaasrahastamis- ja haldussüsteem, millega struktuurifondid on seotud. Haldussüsteemid on oluline tegur kavade rakendamisel ning varieeruvad liikmesriigiti märkimisväärselt. Igal liikmesriigil on oma poliitilised ja haldusstruktuurid ning traditsioonid. Ei ole tehtud võrdlusanalüüsi selle kohta, kuidas erinevad süsteemid mõjutavad struktuurifondide tõhusust taotlejate poole pöördumise ja nende ligitõmbamise osas. Järjest kasvav piirkondadeks jaotamine, mis toob ametiasutused taotlejatele lähemale, tuleb siiski veel lõpule viia. Praeguses etapis võib seda pidada üksnes osaliselt edukaks. Mõnes liikmesriigis on piirkondadeks jaotamine lisanud veel ühe halduskihi, kus uued piirkondlikud ja kohalikud asutused eksisteerivad kõrvuti varem struktuurifonde hallanud või juhtinud riiklike asutustega, mitte ei asenda neid. Lisakohustuste määramine kohalikele või piirkondlikele asutustele on mõnes liikmesriigis põhjustanud suutlikkusega seotud probleeme, eelkõige seoses kvalifitseeritud personaliga. Programmijuhtimise tasand hõlmab vahendite eraldamist ja programmi juhtimise suutlikkust. Selle tasandi funktsionaalsus erineb sõltuvalt asjaomase programmi olemusest. Teemaprogrammid põhinevad enamasti riiklikul tasandil; piirkondlikud programmid on seotud rohkem piirkondliku või kohaliku tasandiga. Rahvusvahelistel programmidel, mis hõlmavad eri liikmesriikide piirkondi (naabrus- või rahvusvahelisi piirkondi), on oma erinõuded. Rakendustasand tähistab liidest programmi ja projektitasandi vahel ning hõlmab projekti loomise, heakskiitmise ja rakendamisega seotud tegevusi. Sellega seoses võib riikliku rahastamise olemasolu või selle koordineeritus või integreeritus Euroopa Liidu rahastamisega olla oluline tegur liidese liigi kindlaksmääramisel. Finantskorraldusvahendite JEREMIE 3 ja JESSICA 4 tulek on muutnud rahastamisvahendi küsimuse mõnevõrra keerukamaks (ja mõnikord komplitseeritumaks). 5. peatükk on pühendatud teguritele, mis on taotlejatele rakendustasandil olulised. Selles tuginetakse peamiselt, kuigi mitte eranditult, juhtuuringutest ja küsimustikest pärit teabele. Tasub korrata, et need hõlmavad loomulikult organisatsioone ja ettevõtjaid, kes on raha taotlemisel olnud edukad. Juhtuuringud on pärit järgmistest rakenduskavadest kõiki kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist: Languedoc-Roussilloni rakenduskava (Prantsusmaa, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive) (piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive)); digitaalse lähenemise rakenduskava (Kreeka: lähenemine (lähenemisprogramm)); Loode-Inglismaa rakenduskava (Ühendkuningriik; piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive); Austria-Slovakkia rakenduskava; Euroopa territoriaalne koostöö; Kagu-Euroopa rakenduskava; Euroopa territoriaalne koostöö; 3 4 Ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Ühine Euroopa toetus jätkusuutlikeks investeeringuteks linnapiirkondades. 8

9 Takistused struktuurifondidest rahastamise taotlejatele Nordrhein-Westfaleni rakenduskava (Saksamaa, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive); Suur-Poola rakenduskava (Poola, lähenemisprogramm); Piemonte rakenduskava (Itaalia, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive); keskkonna rakenduskava (Slovakkia, lähenemisprogramm, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond). Rakendustasandi puhul on sobivate või vähemalt sarnaste rakendusprotsesside valik äärmiselt soovitatav, kui mitte ülioluline. Teabe- ja tugiteenused on väga tähtsad potentsiaalsetele taotlejatele, kes on tunnistanud, et on mõnikord segaduses mitmekesise valiku tõttu. Kogemused näitavad, et kui programmi juhtimisel on töötatud välja ühtne kontaktpunkt, kus taotlejad saavad tutvuda neile avatud erinevate võimalustega, siis on see enamasti olnud positiivne. Väliskonsultantide kasutamine võib olla vajalik, eriti esmakordsete taotlejate ning mikroettevõtjate jaoks, kelle puhul ettevõttesisesed kogemused puuduvad või kes on liialt hõivatud ettevõtte tegeliku juhtimisega. Välisteenuseid võivad pakkuda agentuurid või avaliku sektori asutused, näiteks kaubanduskojad või erakonsultandid. Sel juhul tõstatub teravalt tehnilise abi kättesaadavuse ja projektile eeltoetuse andmise küsimus. Ilmselgelt mõjutab taotlejaid taotluskutse esitamise süsteemi liik, sealhulgas eelkvalifitseeriv pakkumine. Taotlejate köitmise ja nõustamise esimesele etapile järgneb taotluste hindamise etapp. Kõnealune hindamisprotsess võib mõnikord osutuda proovikiviks nendele haldus- ja vahendusasutustele, kellele ei pruugi vajalikud ekspertteadmised olla ilmtingimata kohe kättesaadavad. Suuremate projektide puhul võib olla vajalik, et neid hindaks mitu erinevat eksperti ning see võib vähendada tegevuse läbipaistvust. Üks küsimus, mis valmistab taotlejatele muret, on tavaliselt taotluste suur tagasilükkamise määr. See võib heidutada organisatsiooni tulevikus taotluse esitamisest ning võib samuti viisil, mida ei ole võimalik lihtsalt mõõta, hirmutada teisi potentsiaalseid taotlejaid, kui nad saavad nendest tagasilükkamistest teada. Potentsiaalsed abisaajad ei tunne just ülemäära palju huvi selle vastu, millisest rahastamisallikast nende taotlused võivad kasu saada. Uurimuses leiti, et suurel määral ollakse teadlikud erinevatest kättesaadavatest toetusvõimalustest, mis tuleneb osaliselt haldus- ja vahendusasutuste teavitus- ja teabeedastusalastest jõupingutustest ning osaliselt asjaolust, et juhtuuringute kohaselt on mõned programmis osalejad osa teabevahetuskanalitest, mida tegelikult kasutatakse. Uurimuse korrespondendid osutasid seitsmele taotlemisel ette tulevale takistusele. Need on järgmised: kõige sobivama toetusvahendi kindlakstegemine; eri konkursikutsete (projekti ideed või projektikonkurss) tähtaegade järgimine; suurtes kogustes dokumentide kokkuvõtlik esitamine, millest kõik ei ole eriti fokuseeritud ja millest kõigiga ei ole rakendusmenetluse käigus kokku puututud; kohustus koostada suurtes kogustes dokumente; kohustus vastata mõnikord konkursikutsetele võrdlemisi lühikese aja jooksul; vajalike sobivate fondide leidmine ja enda kursis hoidmine eeskirjadega, mis mõnikord muutuvad pakkumismenetluse 9

10 Poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika käigus, ja vajadus tulla mõnikord toime ebapiisava nõustamisega nõuete ja eeskirjade kohta. Peale selle andsid põhjust muretsemiseks kolm finantsaspekti. Üks neist oli sobivate fondide leidmise küsimus. Teine puudutas eelrahastamisega seotud probleeme ning kolmas aspekt oli seotud maksete tegemise kiirusega, mis valmistas muret paljudele taotlejatele. See probleem on suurenenud, kuna paljud liikmesriigid on vähendanud riiklikke rahastamisprogramme riiklike kulutuste vähendamise meetmete raames. Edukatel taotlejatel on probleeme võrdlemisi pikkade viivitustega, millega nad sageli põrkavad kokku siis, kui neile on raha eraldatud ja esimene osamakse on tehtud. Enamik pidas erinevaid järelevalve- ja kontrollinõudeid ning menetlusi keeruliseks, ajamahukaks ja koormavaks. Territoriaalse koostöö programmide puhul seistakse silmitsi iseäralike probleemidega, mis tulenevad erinevustest kultuuri, keele ja haldusnõuete osas eri liikmesriikides, kus programmi rakendatakse. Kõige kasulikum teabe levitamise ja nõuandmise vorm näib olevat personaalne nõustamine ja silmast silma arutelud. 4. Peamised tulemused ja soovitused Teadusuuringute, juhtuuringute, intervjuude ja muude tööde alusel tehakse kõnealuses uurimuses mitu soovitust, kuidas parandada taotlejate ja lõpptulemusena potentsiaalsete taotlejate juurdepääsu struktuurifondidele. Konkreetsed soovitused, mis käsitlevad Euroopa, riiklikke ja rakendustasandeid, on esitatud kõnealuse uurimuse 6. peatükis kuue rubriigina: 1. Struktuurifondide rakendamise kavandamine riiklikul tasandil; 2. Riigi kaasrahastamine; 3. Haldusmenetlused; 4. Rakendustasand teave, levitamine, projektide loomine ja rakendusmenetlus; 5. Abisaajate eriomased profiilid ja tegurid ning 6. Kogemused lihtsustamisega. Soovitused on laiaulatuslikud vajadus teavitus- ja teabeedastusmeetmete järele, et võtta arvesse sihtrühmade vajadusi, finantskorraldusvahendite vajadus piiratud toetusvahendite alternatiivina ning vajadus tasuta personaalse toetuse järele projekti rakendamise kavandamisel. Suures ulatuses käsitlevad soovitused riiklikku tasandit ning institutsioone ja asutusi, kes vastutavad erimeetmete rakendamise eest. Esmatähtis on vajadus suurendada läbipaistvust ja paindlikkust rahastamissüsteemi ja rakendusmenetluste osas ning selles, kuidas taotlejad leitakse, kuidas neid teavitatakse ja juhendatakse rakendusprotsessis. Euroopa tasand võib sellele kaasa aidata, rõhutades selgemini vajadust teha struktuurifondid kättesaadavaks laiemale taotlejate rühmale. Oluliste partnerite kaasamine programmikavade strateegilisse määratlemisse, taotlejate poole pöördumine asjakohaste teabeedastusstrateegiate kaudu, suutlikkuse suurendamine programmiülese vahetamise kaudu, et parandada rahastamise kanaleid (sellisel viisil, nagu INTERACT5 edendab 5 Euroopa Komisjon kiitis 4. detsembril aastal heaks Euroopa territoriaalse koostöö programmi INTERACT , mis hõlmab tervet Euroopa Liitu, lisaks Norrat ja Šveitsi. Programmi eesmärk on edendada head juhtimistava ühenduse rahastatud programmide puhul, mis kuuluvad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi 10

11 Takistused struktuurifondidest rahastamise taotlejatele niisuguseid tegevusi Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu) ning piisava ja õigeaegse kaasrahastamise pakkumine (sealhulgas kaasrahastamise määrade suurendamine ja tegelike kulude põhimõtte leebemaks muutmine). Riiklik ja programmi tasand seisavad järgmisel programmitöö perioodil silmitsi programmi rakendamise lihtsustamise probleemiga. Selguse puudumine riiklike ja piirkondlike asutuste ülesannete jaotuses, sellest tulenev vajadus teha järelevalvet ja kontrollida otsuseid kaks korda (või veelgi sagedamini) ning tõkestav otsuste tegemise menetlus on sageli keeruka ja koormava menetluse algpõhjus, millega taotlejad silmitsi peavad seisma. Selleks ei ole tarvis niivõrd muuta Euroopa õigusakte, kuivõrd analüüsida põhjalikult struktuurifondide jaoks loodud bürokraatia ja eeskirjade kaotamist, mis piiravad struktuurifondide projektide kogenud arendajate paremiku juurdepääsu rahastamisele. Taotlejate poole pöördumise kvaliteedistandardite kehtestamine teavitamise ja teabeedastuse kaudu, asjakohasele ja läbipaistvale rakendusmenetlusele koos piisava toetusega taotlejatele, kelle suutlikkus on piiratud, vajadus olla riiklikul tasandil kaasatud struktuurifondide raamistikku (riikliku strateegilise raamistiku järeltulija) ning rakenduskavadesse. Eraldi vahendid tuleb suunata suutlikkuse suurendamisse ning rakenduskavade ja meetmetega tegeleva personali teadmiste ja pädevuste tugevdamisse, eriti nendes liikmesriikides, mis seisavad endiselt silmitsi haldussüsteemide kitsaskohtadega (mõni EL 12 liikmesriik). Rakendustasandil soovitatakse tungivalt luua täpselt määratletud teabekanalid, valida asjakohased süsteemid projektide loomiseks, puhastada taotlusmenetlused segadusttekitavatest ja rõhuvatest dokumendinõuetest (mis erinevad ulatuslikult rahastamiskava lõikes) ning viia raha eraldamisele järgnevad menetlused kooskõlla raha eraldamisele eelnevate menetlustega. Samuti on soovituslikud piisav aeg taotluste koostamiseks, kiire otsustamine projekti rakendamise üle ja projekti raames kohaldatud eeskirjade sidusus. Veel üks suur kitsaskoht tuleneb eelrahastamise puudumisest (mis omakorda tuleneb sellest, et reaalkulude põhimõte nihkub programmi tasandilt abisaajatele). Sellega seoses tuleks paremini võtta arvesse nappide ressurssidega (valitsusvälised organisatsioonid, VKEd) taotlejate vajadusi, pakkudes kaasrahastamist. Mõned lisasoovitused sellel tasandil on järgmised: vaja on rakendada finantskorraldusvahendid piiratud toetusvahendite alternatiivina; tuleks kaaluda rakendamisetapi toetust, eriti VKEdele ja valitsusvälistele organisatsioonidele; kontrollkülastuste ja auditite peamisi tulemusi tuleks levitada kõigile programmi partneritele, et võimaldada ulatuslikumat õppimist; vaja on pakkuda tasuta personaalset toetust projektide rakendamise kavandamisel, kus seda veel ei ole. Soovitused hõlmavad paljusid eri meetmeid, mida saab hästi rakendada, et lihtsustada potentsiaalsete taotlejate juurdepääsu struktuurifondide rahastamisele. Samuti tehakse kindlaks valdkonnad ja küsimused, mis saaksid kasu lisauuringutest ja analüüsist. Soovituste hulgas on palve kõrvaldada riiklikele ja ELi rahavoogudele kehtivad erinevad, mõnikord vastuolulised, kvalifikatsiooni ja aruandluse kriteeriumid. raamistikku ja mille kogueelarve on ligikaudu 40 miljonit eurot. Ühenduse investeeringud Euroopa Regionaalarengu Fondist moodustavad kuni 34 miljonit eurot (regionaalpoliitika Inforegio, veebileht). 11

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PR_INI

PR_INI Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0180/2017 4.5.2017 RAPORT tehnilise abi tulevikuväljavaadete kohta ühtekuuluvuspoliitikas (2016/2303(INI)) Regionaalarengukomisjon Raportöör: Ruža Tomašić

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

EGESIF_15_ final 09/02/2016 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettev

EGESIF_15_ final 09/02/2016 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettev EGESIF_15_0018-02 final 09/02/2016 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettevalmistamise, kontrolli ja heakskiitmise kohta VASTUTUSE

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Delivering performance in Cohesion

Delivering performance in Cohesion ET 2019 Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamine Infodokument Juuni 2019 2 Sisukord Punkt Kokkuvõte I XVIII Sissejuhatus 01 07 Tulemuslikkus ELis 01 02 Ühtekuuluvus 03 Käesoleva infodokumendi eesmärk

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ref. Ares(2018) /06/2018 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2018) 375 final 2018/0196 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

Ref. Ares(2018) /06/2018 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2018) 375 final 2018/0196 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU Ref. Ares(2018)2939989-05/06/2018 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 29.5.2018 COM(2018) 375 final 2018/0196 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for ET Teema kiirülevaade Ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamine liikmesriikidele aastatel 2021 2027 Märts 2019 2 Sisukord Punkt Mõisted Kokkuvõte I VII Sissejuhatus 01 02 Eraldamispõhimõtted ja ülevaade

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem