WAMPS uuring

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "WAMPS uuring"

Väljavõte

1 NARVA JÄÄTMEUURING Lepingulise töö lõpparuanne Lepinguline töö nr 2 ( ) Tallinn 2009

2 SISUKORD 1 Sissejuhatus Sortimisuuring Kasutatud metodoloogia Proovivõtmine ja analüüsimine Sortimisuuringu tulemused Segaolmejäätmed Liigiti kogutud pakendijäätmed Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Olmejäätmete teke ja käitlemine Olmejäätmete teke Olmejäätmete liigiline koostis Olmejäätmete käitlemine Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlus Kasutatud metodoloogia Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide lühikirjeldus Keskkonnamõju hindamine Majanduskulude hindamine Tulemused Keskkonnamõjude hindamine Majanduskulude hindamine Kokkuvõte ja soovitused Uuringu teostaja: SA Säästva Eesti Instituut Lai tn 43 Tallinn Kontaktisik: Harri Moora Tel.: e-post: harri.moora@seit.ee 2

3 Sissejuhatus Jäätmeseadusega pannakse kohalikule omavalitsusele (KOV) mitmeid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel ja arendamisel. Vastavalt jäätmeseadusele seisnevad KOVi ülesanded järgnevas: - Arendada jäätmehooldust oma haldusterritooriumil (üldine nõue) - Korraldada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist (liigiti kogumise koordineerimine ja edendamine, eelkõige on KOVi kohustuseks väljaspool jäätmejaamu ohtlike jäätmete kogumise korraldamine) - Koostada jäätmehoolduse arendamiseks jäätmekava - Rakendada korraldatud jäätmevedu (viia läbi jäätmevedajate konkursid ja hallata jäätmetekitajate registrit) - Koostada ja kinnitada jäätmehoolduse korraldamiseks jäätmehoolduseeskiri ning teha jäätmehoolduseeskirja täitmise üle pidevat järelevalvet - Kooskõlastada keskkonnateenistuse poolt antavad jäätmeload (esitada seisukoht jäätmelubade taotluste suhtes) Lisaks jäätmeseadusele reguleerib KOVi kohustusi ka pakendiseadus, mille kohaselt on KOVi ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil pakendite- ja pakendijäätmete kogumist. Siin on KOVi ülesandeks eelkõige kogumissüsteemi toimimise koordineerimine (kokkulepped taaskasutusorganisatsioonidega, nõuete esitamine kogumispunktidele ja järelevalve, teavitamine). Seega mängib kohalik omavalitus väga olulist rolli olmejäätmete käitlussüsteemi arendamisel. Jäätmekäitlussüsteemi korraldamisel ja kavandamisel (sh jäätmekäitluslahenduste valikul) on väga tähtis, et kohalik omavalitsus omab ülevaadet jäätmete tekkekogusest ja koostisest ning jäätmekäitlustehnoloogiate arengutest nii regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Siiani on Eestis olmejäätmete käitlemine põhinenud prügilakesksetel jäätmekäitluslahendustel. Õigusaktidest tulenevate nõuete tõttu on olmejäätmete käitlemine suunatud aga üha enam taaskasutamise suunas. Viimastel aastatel on olmejäätmete taaskasutustehnoloogiate areng Eestis olnud kiire. Samas puudub ülevaade pakutavate jäätmekäitlusvõimaluste tulevikuperspektiividest. Seda eriti nende tehnoloogiate keskkonnamõju ja majanduskulu seisukohast. Käesolev uurimistöö aruanne annab ülevaate Narva linna haldusterritoorium tekkivate olmejäätmete kogusest ja liigilisest koostisest ning alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõjust ja majanduskulust. Töö eesmärgiks oli täpsustada olmejäätmete käitlussüsteemi toimimist Narva linnas ning hinnata võimalikke perspektiivseid lahendusi käitlussüsteemi edasiseks arenguks. Kogutud teave on aluseks Narva linna jäätmekäitluse edasiseks kavandamiseks ning võimalike muudatuste tegemiseks vastavates dokumentides. Olmejäätmete koostise ja koguse täpsustamiseks viidi aastal käesoleva uurimistöö raames läbi nelja aastaaega hõlmav sortimisuuring. Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõju ja majanduskulu hindamisel kasutati jäätmekäitlussüsteemide olelusringipõhist hindamismudelit WAMPS. Uurimistöö teostati Säästva Eesti Instituudi poolt vastavalt lepingulise tööle nr 2 ( ). 3

4 1 Sortimisuuring Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte Narva linna haldusterritooriumil tekkivate segaolmejäätmete koostisest, mis põhineb aastal läbi viidud sortimisuuringu tulemustel. Sortimisuuringu eesmärgiks oli analüüsida Narva linnas tekkivate segaolmejäätmete ja liigiti kogutud pakendijäätmete koostis ning hinnata Narva jäätmekäitluskeskuse sortimistegevuse efektiivsust. Saadud andmed olid aluseks võimalike jäätmekäitluslahenduste keskkonnamõju ja majanduskulu hindamisel (vt ptk 4). 1.1 Kasutatud metodoloogia Sortimisuuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtuti mitmetest rahvusvahelistest jäätmeanalüüsi meetoditest ja standarditest. Uuring viidi läbi eelnevalt koostatud kava alusel, mille koostamisel järgiti standardi EVS-EN 14899:2006 (EN 14899: Characterization of waste - Sampling of waste materials - Framework for the preparation and application of a Sampling Plan) nõudeid. Proovivõtmisel ja analüüsimisel kasutati Nordtest-i 1 koostatud metoodilist juhendmaterjali NT ENVIR 001: Solid Waste, Municipal: Sampling and Characterisation. Nimetatud juhendmaterjal kirjeldab olmejäätmete ja olmejäätmetega samalaadsete jäätmete koostise määramise metodoloogilisi samme. Selle meetodiga saab analüüsida jäätmeid, mis sisaldavad kergesti tuvastatavaid komponente ning mida on võimalik käsitsi välja sortida. Meetod annab ka juhiseid proovivõtu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Uuringu puhul kasutati ka Ameerika (ASTM) standardit D (2003): Standard Test Method for Determination of the Composition of Unprocessed Municipal Solid Waste. Nim 1.2 Proovivõtmine ja analüüsimine Jäätmeuuring viidi läbi neljal aastaajal ajavahemikus märts kuni oktoober Proovivõtmine ja jäätmeproovide analüüsimine/sorteerimine toimus järgmistel perioodidel: Talv: märts 2009 Kevad: aprill 2009 Suvi: august 2009 Sügis: 26. oktoober 2009 Sortimisuuringu käigus uuriti kolme Narva linna haldusterritooriumil tekkinud jäätmevoogu (vt ka tabel 1) 1. Segaolmejäätmete koostist 2. Liigiti kogutud pakendijäätmete koostist 3. Narva jäätmekäitluskeskuse sortimisjäägi koostist 1 Nordtest on Põhjamaade ning teiste sama valdkonna rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide loodud organisatsioon, kelle eesmärk on välja töötada ühtsed rahvusvahelised proovivõtu- ja analüüsimeetodid. 4

5 Tabel 1. Analüüsitud jäätmevood Uuritud jäätmed Segaolmejäätmed Liigiti kogutud pakendijäätmed Sortimisjääk Tekkekoht 1) Prügišahtiga korrusmajad 2) Korrusmajad (ilma prügišahtita) Linna territooriumil paiknevad segapakendi kogumiskonteinerid (jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud) Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Segaolmejäätmed Narva linnas on valdavaks elamutüübiks korrusmajad. Eraldi uuriti prügišahtiga ja ilma prügišahtita korrusmajadest kogutud segaolmejäätmete koostist. Segaolmejäätmete koostist analüüsiti kõigil neljal perioodil. Igal perioodil võeti nii prügišahtiga ja ilma prügišahtita korrusmajadest kogutud segaolmejäätmetest kaks proovi. Jäätmeproovide võtmine ja -analüüs viidi läbi Narva jäätmekäitluskeskuses. Proovid võeti jäätmeveoki koormast, mis koguti kindlaksmääratud kogumisringidel (üks koorem prügišahtiga ja teine koorem ilma prügišahtita korrusmajadest). Jäätmekoorem kallutati maha asfaltkattega platsile. Jäätmed laotati ja segati rataskopptraktori abil ühtlaseks cm paksuseks kihiks. Esmalt korjati välja suuremahulised jäätmed (nt lehekotid, puitkastid jms), mis kaaluti ära eraldi. Laialilaotatud jäätmed jaotati nelja rühma. Ühendproov võeti eraldatud jäätmerühmadest jälgides kindlat mustrit. Ühendproov võeti labidatega 600-liitrisesse konteinerisse (proovi kaal kg) (vt tabel 2). Proovi analüüsimine toimus käsitsi sortimise teel eelnevalt ettevalmistatud sortimisplatsil. Proovi kogukaal koosnes käsitsi sorteeritud proovi kaalust, millele liideti eraldi välja korjatud suurmahuliste jäätmete kaaluosa. Suuremahuliste jäätmete kaaluosa arvutati järgmise valemiga: sorteeritud proovi kaal * suuremahulise jäätmeliigi kaal suuremahuliste jäätmete kogukaal Tabel 2.. Segaolmejäätmete proovide arv ja kaal Prügišahtiga korrusmajad Proovide arv ühel aastaajal Proovide arv Proovi keskmine kaal kokku Talv Kevad Suvi Sügis kg 102 kg 121 kg 140 kg Prügišahtita korrusmajad kg 100 kg 115 kg 145 kg Kokku/keskmine kg 101 kg 118 kg 142 kg Liites käsitsi sorteeritud jäätmeliigi kaalule sama jäätmeliigina välja korjatud suuremahuliste jäätmete valemiga arvutatud kaaluosa, saadi antud jäätmeliigi kogukaal proovis. 5

6 Joonis 1. Proovivõtmine segaolmejäätmetest Jäätmed sorditi liikideks nende füüsikaliste omaduste põhjal. Jäätmeproov sorditi 35 jäätmefraktsiooni. Sortimise käigus eraldati üksteisest erinevad materjalid või siis liigitati materjal suurema liigiosa järgi, järgides põhimõtet, et teiste liikide materjale ei oleks mingi eseme küljes üle 5% eseme kaalust. Sorteerimislauale läbi sõela kukkunud jäätmed, mis olid väiksemad kui 20 mm, eraldati vastavalt nende osakaaludele biojäätmete või mittepõlevate jäätmete fraktsiooniks. Pärast kaalumist võrreldi sorditud jäätmeliikide kogukaalu proovivõtujärgse kaalumistulemusega. Erinevus ei tohtinud olla üle 3 kilogrammi. Pakendijäätmed Eraldi uuriti Narva linna territooriumil asuvate segapakendikonteineritega kogutud pakendijäätmete (jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud) liigilist koostist. Jäätmekäitluskeskusesse kokkutoodud liigiti kogutud segapakendimassist võeti proovid igal uurimisperioodil (kokku 4 korda). Pakendijäätmete proovid võeti segapakendijäätmete kuhjast nn krabamise meetodil. Proov võeti 600-liitrisesse konteinerisse (keskmine proovi kaal 70 kg). Igal uurimisperioodil võeti uuritavatest jäätmevoogudest kaks proovi. Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Jäätmekäitluskeskuse segaolmejäätmete sortimise sortimisjäägist võeti proovid sortimiskonveieri lõpust labidaga teatud ajavahemike järel 600-liitrisesse konteinerisse. Jäätmekäitluskeskuse segaolmejäätmete sortimisjäägi koostist analüüsiti kahel esimesel uurimisperioodil, kuna alates aasta suvest segaolmejäätmete sortimine lõpetati. 6

7 1.3 Sortimisuuringu tulemused Järgnevalt on esitatud koondkokkuvõte sortimisuuringu tulemustest. Eraldi on välja toodud segaolmejäätmete, liigiti kogutud pakendijäätmete ning sortimisjäägi analüüside tulemused Segaolmejäätmed Uuringu tulemused näitavad, et Narva linnas tekkivates segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmeliikide osakaal (vt tabel 3) on suhteliselt sarnane Eesti keskmisele segaolmejäätmete liigilisele koostisele. 2 Tabel 3. Segaolmejäätmete sortimisuuringu kokkuvõtlikud tulemused, % Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine 1. Plast 20,0 16,6 14,7 9,0 15,1 2. Klaas 13,5 7,1 7,5 5,5 8,4 3. Metall 2,5 2,9 1,6 1,4 2,1 4. Paber ja papp 12,8 12,1 7,6 7,0 9,9 5. Biojäätmed kokku* 34,4 41,3 45,9 62,7 46,1 5.1 Köögijäätmed 32,3 33,2 40,8 53,7 40,3 5.2 Aiajäätmed 0,1 7,7 3,5 7,9 4,8 5.3 Muud biojäätmed 2,1 0,4 1,6 1,1 1,0 6. Puit 0,3 0,3 0,0 0,0 0,2 7. Ohtlikud jäätmed 0,4 0,2 0,2 0,4 0,3 8. Elektroonikaromu 0,3 0,2 0,0 0,2 0,2 9. Muu põlev materjal kokku 7,2 7,9 7,4 6,7 7,3 9.1 Muu põlev materjal 0,9 2,4 1,3 2,0 1, Mähkmed 6,3 5,5 6,2 4,7 5,7 10. Tekstiil ja rõivad 4,4 7,2 7,6 3,9 5,8 11. Muu mittepõlev materjal 4,2 4,4 7,6 3,3 4,9 * Biojäätmed aia ja haljastusjäätmed, köögi- ja muud jäätmed (v.a paber- ja pappjäätmed, puidujäätmed) Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine Biolagunevad jäätmed kokku* 48,9 55,7 56,5 71,3 58,1 Pakendijäätmed kokku 40,1 29,4 26,4 18,9 28,7 Põlev materjal 79,1 85,3 83,2 90,4 84,5 Mittepõlev materjal 20,9 14,7 16,8 9,6 15,5 * Biolagunevad jäätmed paber ja papp, biojäätmed, puit, tekstiili biolagunev osa (ca 30% tekstiili- ja rõivajäätmetest) Eesti keskmisest näitajast on Narva puhul mõnevõrra väiksem olmejäätmetes sisalduvate plastjäätmete osakaal (vastavalt 18,5% ja 15,1%). See tuleneb arvatavasti sellest, et Narvas on tarbimine (st pakendijäätmete kogus) madalam Eesti keskmisest. Seetõttu on ka suurem keskmine biojäätmete (eelkõige köögijäätmete) osakaal segaolmejäätmetes. 2 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut,

8 Selgesti on täheldatav uuringuperioodi jooksul toimunud pakendijäätmete (eelkõige plast, klaas, paber ja papp) osakaalu vähenemine, mis on suure tõenäosusega seotud aasta jooksul toimunud majanduslangusega. Pöördvõrdeliselt pakendijäätmete sisalduse vähenemisega suurenes aasta jooksul biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes (vt joonis 2). Joonis 2. Biolagunevate jäätmete ja pakendijäätmete osakaalu muutus uurimisperioodil Biolagunevatest jäätmetest moodustavad kõige suurema osa köögijäätmed ning paber- ja pappjäätmed. Kui talvisel uurimisperioodil võetud proovides aia- ja haljastusjäätmed praktiliselt puudusid, siis kevadel ja sügisel (vähem suvel) moodustasid ka aiajäätmed küllaltki suure osa biolagunevatest jäätmetest (vt joonis 3). Näiteks oli nii kevadel kui ka sügisel jäätmekoormas kottide viisi puulehti. Joonis 3. Biolagunevate jäätmete liigilise koostise muutus 8

9 Kuigi pakendijäätmete üldine osakaal segaolmejäätmetes vähenes uurimisperioodi jooksul, püsis erinevate pakendimaterjalide osakaal pakendijäätmete üldmassis võrdlemisi sarnasena (joonis 4). Mõnevõrra suuremat muutust võis täheldada klaaspakendi puhul (kõige suurem oli see talvisel uurimisperioodil) Joonis 4. Pakendijäätmete liigilise koostise muutus Liigiti kogutud pakendijäätmed Narva linna territooriumil pakendikonteineritega kogutud segapakendi liigilises koostises moodustab suurema osa klaaspakend (31,8%), plastpakend (20,3%) ning paber ja papppakend (16,5%). Muude (st konteinerisse mittesobivate) jäätmete osakaal oli suhteliselt kõrge kõikudes 20%-st (talvel ja suvel) kuni 38%-ni (suvisel perioodil). Valdava osa pakendikonteineritesse visatud muudest jäätmetest moodustab siiski vanapaber (eelkõige ajalehed ja ajakirjad). See näitab, et inimestel on olemas harjumus vanapaberit eraldi koguda. Tabel 4. Liigiti kogutud pakendijäätmete sortimisuuringu kokkuvõtlikud tulemused,% Jäätmeliik Talv Kevad Suvi Sügis Keskmine 1. Klaaspakend 40,4 30,2 35,9 20,5 31,8 2. Plastpakend 20,4 28,1 14,2 18,5 20,3 3. Paber- ja papppakend 14,9 18,9 8,4 23,6 16,5 3.1 Vanapaber 8,6 2,1 6,1 5,4 5,6 4 Metallpakend 3,4 2,6 2,8 4,7 3,4 5. Puitpakend 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6. Muud jäätmed kokku 21,0 20,3 38,7 32,7 28,2 Kokku 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 9

10 1.3.3 Jäätmekäitluskeskuse sortimisjääk Sortimisuuringu käigus analüüsiti ka jäätmekäitluskeskuses sortimise läbinud segaolmejäätmeid (sortimisjääki). Tulemused on esitatud tabelis 5. Samas tuleb arvestada, et sortimisjäägi liigilist koostist oli võimalik analüüsida ainult kahel uurimisperioodil (talvel ja kevadel), ehk enne kui jäätmekäitluskeskuses segaolmejäätmete sortimine lõpetati. Tabel 5. Sortimisjäägi analüüsi kokkuvõtlikud tulemused, % Jäätmeliik Talv Kevad Keskmine 1. Plast 11,9 16,9 14,4 2. Klaas 1,4 3,0 2,2 3. Metall 1,9 1,7 1,8 4. Paber ja papp 10,9 10,4 10,7 5. Biojäätmed kokku* 50,2 37,4 43,8 5.1 Köögijäätmed 47,4 36,7 42,1 5.2 Aiajäätmed 0,0 0,7 0,4 5.3 Muud biojäätmed 2,8 0,0 1,4 6. Puit 0,0 0,0 0,0 7. Ohtlikud jäätmed 0,3 0,2 0,3 8. Elektroonikaromu 0,0 0,6 0,3 9. Muu põlev materjal kokku 10,6 10,3 10,5 9.1 Muu põlev materjal 2,2 3,3 2, Mähkmed 8,4 7,1 7,8 10. Tekstiil ja rõivad 9,5 17,8 13,7 11. Muu mittepõlev materjal 3,5 1,6 2,6 Kokku 100,0 100,0 100,0 Jäätmeliik Talv Kevad Keskmine Biolagunevad kokku 63,9 60,3 62,1 Pakendijäätmed kokku 19,3 20,0 19,7 Põlev materjal 93,1 92,9 93,0 Mittepõlev materjal 6,9 7,1 7,0 Võrreldes neid analüüsitulemusi sama perioodi segaolmejäätmete analüüsi tulemustega (vt ptk 2.3.1, tabel 3) on sortimisjäägi liigilises koostises taaskasutatavate materjalide väljanoppimise tulemusel suurenenud biolagunevate jäätmete osakaal (joonis 5). Kuna küllaltki suure koguse sortimisliinilt väljanopitud jäätmetest moodustas klaaspakend, siis on sellevõrra vähenenud ka mittepõleva materjali kogus sortimisjäägis. 10

11 Joonis 5. Segaolmejäätmete ja sortimisjäägi koostise võrdlus 11

12 2 Olmejäätmete teke ja käitlemine Jäätmekäitluslahenduste valikul on väga oluline teada, kui suur on piirkonnas tekkiv olmejäätmekogus ning millised on võimalikud jäätmekäitlustehnoloogiate arengud. Jäätmekäitluslahenduste rakendatavus sõltub otseselt jäätmekogustest ja -liigilisest koostisest. Järgnevalt on antud täpsustatud ülevaade Narva linna olmejäätmete tekke, koostise ja käitlemise kohta. 2.1 Olmejäätmete teke Olmejäätmete koguseid kajastav ametlik teave on nii Narva linna kui ka kogu Eesti osas olnud siiani väga lünklik. Ametlikud andmed Narva linna olmejäätmete tekke kohta põhinevad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (edaspidi ITK) poolt hallatava jäätmeregistri andmetel. Jäätmeregistri andmed ei kajasta tegelikku olmejäätmete teket vaid peegeldavad eelkõige jäätmete prügilasse ladestamist. Jäätmeregistris olevat teavet mõjutab ka jäätmearuandluse mittetäielikkus. Aruandluses näidatud segaolmejäätmete tekke vähenemine võib olla tingitud järgmistest asjaoludest: - Võib eeldada, et varasematel aastatel on olmejäätmete hulka arvestatud ka muid jäätmeliike aasta alguses suleti Narva prügila ning jäätmeid hakati vedama uude Uikala prügilasse. Narva olmejäätmete prügilas (enne sulgemist) oli Uikala prügilaga võrreldes kasutusel teine vastuvõtmise ja kaalumise süsteem. See asjaolu mõjutas nimetatud aasta aruandluses näidatud koguseid. - Segaolmejäätmete teke on vähenenud seoses viimastel aastatel suurenenud taaskasutamisega. Suuremat mõju on avaldanud Narva jäätmekäitluskeskuse tegevuse alustamine aastal. - Ebatäpsused jäätmevedajate poolt esitatud andmetes Narvast kogutud jäätmed näidatakse aruandluses teistes piirkondades tekkinud jäätmetena. Seetõttu saab Narva olmejäätmete üldkogust hinnata vaid kaudselt. ITK andmetel on Narvas tekkinud segaolmejäätmete kogus viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Arvestades jäätmetekke üldisemaid trende, võib samas eeldada, et viimastel aastatel toimunud majanduskasv ja tarbimise suurenemine on pigem toonud kaasa olmejäätmetekke kasvu (vt joonis 6). Olmejäätmete üldkoguse hindamisel tuleb lisaks prügilasse ladestatud või muul viisil käideldud segaolmejäätmetele arvesse võtta ka liigiti kogutud olmejäätmete kogused (vt ptk 3.2). Olemasolevate andmete 3 põhjal võib eeldada, et Narva linnas koguti aastal liigiti olmejäätmeid (kogumiskonteineritega kogutud pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral haljastusjäätmed) ligikaudu 4300 tonni. Segaolmejäätmete ligikaudne tekkekogus oli tonni. 4 Liites nimetatud jäätmekogused kokku, võiks eeldada, et Narva linnas tekkis aastal kokku ligikaudu tonni olmejäätmeid. 3 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) jäätmeregister, Narva jäätmekäitluskeskuse andmed 4 ITK jäätmeregister, Narva jäätmevaldajate registri andmed ja jäätmekäitlejate hinnangud 12

13 Joonis 6. Olmejäätmeteke Narvas aastate lõikes. Olmejäätmete tekkekogust on võimalik kaudselt hinnata lähtudes Eestis läbiviidud jäätmeuuringute andmetest. Vastavalt viimaste jäätmeuuringute tulemustele 5 tekkis Eestis keskmiselt inimese kohta 402 kg olmejäätmeid aastas (2007. aasta andmed). Võttes arvesse, et leibkonna keskmine neto sissetulek oli aastal Narvas 73% Eesti keskmisest, saame arvestuslikuks näitajaks võtta nimetatud jäätmeliigi puhul ligikaudu 290 kg elaniku kohta aastas. Nii võib eeldada, et Narvas tekkis a ligikaudu t olmejäätmeid. Seega võib eeldada, et täpsustatud olmejäätmete tekkekogus ( t) on ligilähedane reaalsele tekkekogusele. Võttes arvesse a alanud majanduslanguse mõju, võib eeldada, et olmejäätmete kogus väheneb mõnevõrra aastal (eelduslikult võrdeliselt SKT langusega). Esmane tagasiside jäätmekäitlejatelt näitab, et aastal on olmejäätmete kogus vähenenud prognoositavalt isegi üle 10%. Üldisi arenguid silmas pidades võib eeldada, et olmejäätmete tekkekogus langeb tagasi aasta tasemele. Lähiaastatel olmejäätmete tekkekogused stabiliseeruvad ning oodata võib et jäätmekogused kakkavad jällegi kasvama järgides majanduse ja tarbimise taastumist/tõusu. 2.2 Olmejäätmete liigiline koostis Peale olmejäätmete tekkekoguse on jäätmekäitluse kavandamisel väga oluline teada ka olmejäätmete liigilist koostist. Eriti oluline on see teave erinevate olmejäätmeliikide (nt pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed) liigiti kogumise kavandamisel ja kogumissüsteemi arendamisel. Samuti on võimalik liigilise koostise põhjal teha järeldusi jäätmete kogumissüsteemi tõhususe osas. 5 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut,

14 Käesolevas uuringus lähtuti olmejäätmete liigilise koostise selgitamisel eelkõige sortimisuuringu tulemustest. Paber ja papp 15% Ohtlikud jäätmed 1% Köögijäätmed 31% Aiajäätmed 8% Muud biojäätmed 1% Puit 1% Muu põlev materjal 6% Metall 3% Klaas 9% Plast 16% Muu mittepõlev materjal 4% Tekstiil 5% Joonis 7. Elanikkonna poolt tekitatud olmejäätmete liigiline koostis Narvas (2009), %. Tekkinud olmejäätmetes on kõige suurem osakaal biolagunevatel jäätmetel (köögijäätmed, aiaja haljastusjäätmed, paber ja papp, puit, muud biojäätmed) - kokku 57%. Sortimisuuringu erinevatel uurimisperioodidel tehtud analüüsid näitavad, et tänu tarbimise langusele, vähenes aasta jooksul pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes. Seega võib eeldada, et lähiajal väheneb mõnevõrra eespool esitatud keskmises olmejäätmete liigilises koostises plasti, klaasi ning paberi ja papi osakaal. Pöördvõrdeliselt sellele suureneb omakorda biolagunevate jäätmete osakaal. 2.3 Olmejäätmete käitlemine aasta lõpu seisuga ei ole korraldatud jäätmevedu Narvas veel rakendunud ja esialgu jätkub olemasolev jäätmeveo korraldus, kus jäätmeveo teenust pakuvad erinevad jäätmekäitlusettevõtted (AS Ragn-Sells, AS Heakorrastus, OÜ Adelan Prügiveod, OÜ Ekovir). Segaolmejäätmete vastuvõtt Narva nõuetele mittevastavasse prügilasse lõpetati aastal (prügila suleti lõplikult aastal). Kuni Narva jäätmekäitluskeskuse töö alustamiseni aastal veeti segaolmejäätmeid Uikala prügilasse. Pärast seda suunati segaolmejäätmed Narva jäätmekäitluskeskusesse esmasesse sortimisse ning tekkinud sortimisjääk veeti edasi mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse Sillamäele (20 km Narvast). Narva jäätmekäitluskeskuses toimuv segaolmejäätmete sortimine peatati 1. juunil

15 2.3.1 Jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine Jäätmete liigiti kogumine elanikkonnalt (pakendijäätmed, vanapaber, ohtlikud jäätmed sh probleemtooted) on viimastel aastatel Narvas kiiresti edenenud. Taaskasutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon) on Narva linna haldusterritooriumile paigutatud kokku 40 konteinerit (2009. aasta alguse seisuga). Nendest 26 on mõeldud segapakendijäätmete, 13 klaaspakendi ja 1 paberpakendi kogumiseks. Lisaks sellel on pakendijäätmete liigiti kogumise soodustamiseks linnavalitsus ostnud pakendijäätmete kogumiskonteinereid, mida jagatakse korteriühistutele tasuta kasutamiseks (üks konteiner ühele korteriühistule). Konteineri tühjendamise eest tasuvad korteriühistud tootjavastutusorganisatsioonidele. Hetkel on sellise süsteemiga liitunud 165 korteriühistut (kokku on 396). Kuna mõned korteriühistud koosnevad mitmest majast, siis käesoleval ajal kasutab pakendijäätmete vabatahtliku äraveo teenust 185 maja. Kogutud pakendijäätmed veetakse Narva Jäätmekäitluskeskusesse järelsortimiseks. Nii on pakendijäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Peale selle nopiti ka jäätmekäitluskeskuses segaolmejäätmetest välja pakendijäätmeid, mis suunati samuti taaskasutusse (vt tabel 6). Jäätmekäitluskeskuses nopiti välja eelkõige klaaspakend, LDPE (plastkile), HDPE (kõva plast), PET (plastpudelid), paberpakend ja metallpakend (sh alumiiniumpakend). Eeldades, et pakendijäätmed moodustavad ca 35% olmejäätmetest 6, võib väita, et a suunati taaskasutusse ca 54% tekkinud pakendijäätmetest. Seega võib väita, et Narva linnas aastal toiminud pakendijäätmete kogumissüsteem tagas pakendiseadusega sätestatud pakendijäätmete üldise taaskasutusmäära (50% pakendijäätmete kogutekkest) täitmise. Tabel 6. Pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine aastal (tonni) Pakendimaterjali liik Liigiti kogutud Jäätmekäitluskeskuses välja nopitud* Kokku Paber- ja papppakend Plastpakend Puitpakend Metallpakend Klaaspakend Pakend kokku * Kogused on arvutatud jäätmekäitluskeskuse poolt esitatud andmete ja sortimisuuringu tulemuste põhjal Peale pakendijäätmete toimub suuremas osas korteriühistutes ka vanapaberi eraldi kogumine selleks ettenähtud kogumiskonteineritega. Tänu elanike suurenenud teadlikkusele on suurenenud ka elanike poolt üle antud ohtlike jäätmete (sh elektroonikaromu ning patareide ja akude) kogused. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on võimalik tasuta üle anda vastuvõtupunkti, mis asub Narva jäätmekäitluskeskuse territooriumil. Kodumajapidamises tekkivate ohtlikke jäätmeid saab üle anda Narva ohtlike jäätmete kogumispunkti (Rakvere tn 22B). Samuti toimib mõningal määral ka biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete eraldi kogumine. 6 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Säästva Eesti Instituut,

16 Tabel 7. Muude olmejäätmete kogumine ja taaskasutamine aastal (tonni) Jäätmeliik Liigiti kogutud Vanapaber 748 Ohtlikud jäätmed 147 Biolagunevad haljastusjäätmed 844 Elektroonikaromu 35 Vanametall 169 Muud kokku 1943 Oluline osa taaskasutusse suunatavate jäätmekoguste suurenemisel on olnud Narva jäätmekäitluskeskusel, mis alustas tegevust aastal. Jäätmekäitluskeskuses sorditi segaolmejäätmetest välja 10-20% taaskasutatavaid jäätmeliike. Jäätmekäitluskeskus on toiminud ka jäätmejaamana, kuhu elanikud võivad tuua probleemtoodetest tekkinud jm liigiti kogutud jäätmeid. Jäätmekäitluskeskuses lõpetati segaolmejäätmete sortimine alates 1. juunist Võttes arvesse nii liigiti kogutud kui ka jäätmekäitluskeskuses välja nopitud jäätmekogused, võib taaskasutusse (valdavalt ringlussevõttu) suunatud olmejäätmete koguse aastal olla ligikaudu t, mis teeb ligikaudu 28 % Narvas tekkinud olmejäätmetest. Kuna suur osa jäätmekäitluskeskuses tekkivatest segaolmejäätmete sortmisjääkidest suunati edasi mehhaanilis-bioloogilisse töötlusesse (OÜ Ecocleaner), siis võib eeldada, et Narva linnas tekkivate olmejäätmete taaskasutustase oli kordi suurem. Nii kõrge olmejäätmete taaskasutuse osatähtsusega on Narva linn kindlasti üks ainulaadesemaid piirkondi Eestis. 16

17 3 Alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlus Vastavalt jäätmeseadusele tuleks jäätmekäitluse kavandamisel (sh alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdlemisel) hinnata lisaks võimalikele majanduskuludele ka jäätmekäitlussüsteemi rakendamise mõju keskkonnale. Siinjuurest tuleks arvestada, et jäätmekäitluse erinevad etapid (jäätmete kogumine ja vedu, töötlemine ja taaskasutus ning eriti kõrvaldamine) põhjustavad nii otsest kui ka kaudset mõju nii looduskeskkonnale kui ka elukeskkonnale laiemalt. Seepärast on oluline, et otsusetegijad omavad peale majanduskulude ka ülevaadet jäätmekäitluse arenguga seotud võimalikest keskkonnamõjudest. Tänapäevased jäätmekäitluslahendused (nt jäätmete põletamine, kompostimine, MBT) tekitavad spetsiifilisi keskkonnamõjusid, mis võivad olla nii negatiivsed (heited välisõhku, toksiliste ainete sattumine keskkonda) kui ka positiivsed (teisese toorme või energia kasutamine). Siiani on enam tähelepanu pööratud prügilatest tulenevatele otsestele ja valdavalt kohaliku levikuga mõjudele (hais jm häiringud, transpordi mõju jms). Samas on vähem tähelepanu pööratud muude võimalike jäätmekäitluslahenduste ja -tehnoloogiate kaudsetele ehk nn olelusringipõhistele mõjudele. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte Narva linna olmejäätmete jäätmekäitlusalternatiivide keskkonnamõjude ja majanduskulude hindamisest. Jäätmekäitlusstsenaariumide koostamisel võeti aluseks töö käigus täpsustatud olmejäätmete koguste ja käitlemise andmeid, sh sortimisuuringu tulemusi. Arvesse võeti ka olmejäätmete käitluslahenduste ja -tehnoloogiate võimalikku arengut nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. 3.1 Kasutatud metodoloogia Käesolevas uurimistöös kasutati Rootsi Keskkonnauuringute Instituudi (IVL) poolt välja töötatud olelusringi hindamise mudelit WAMPS. Nimetatud mudel põhineb jäätmekäitluse olelusringi hindamise tarkvaral ORWARE 7, mis on välja töötatud ning laialt kasutatud jäätmekäitlustehnoloogiate keskkonnamõju hindamisel Rootsis ja teistes Põhjamaades. WAMPS on olelusringi hindamise mudel jäätmekäitlussüsteemide keskkonna- ja majandusaspektide ning kulude hindamiseks. WAMPS-i metoodika põhineb jäätmekäitlusalternatiivide ja -tehnoloogiate süsteemsel ning olelusringikohasel analüüsil. Mudel võimaldab hinnata eelkõige kaudset (globaalset ja regionaalset) keskkonnamõju, mida erinevad jäätmekäitluslahendused võivad põhjustada. Põhirõhk on keskkonnamõju hindamisel, majanduslikku mõju ja kaasnevaid kulusid analüüsitakse üldisemal tasandil. WAMPS-mudeli analüüsitulemused saadakse hinnatava jäätmekäitlussüsteemi võrdlemisel nn taustsüsteemiga. Vastavalt sellele, milline jäätmekäitluse (sh taaskasutamise) moodus valitakse, võivad süsteemi väljunditeks olla erinevad nn tooted: elektrienergia, soojaenergia, kompost, teisene toore, nt paber, plast ja metallid. Taustsüsteemis toodetakse vastavad tooted looduslikust toormaterjalist. Kui aga toode saadakse jäätmetest, asendab see taustasüsteemi toodet, s.t igal jäätmetest saadud tootel on alternatiiv taustsüsteemis, mille tootmisprotsess on lisatud mudelisse. WAMPS-is võrreldakse erinevaid jäätmekäitlusega otseselt või kaudselt seotud tegevusi (nt transport, taaskasutamine, jäätmete põletamine) taustsüsteemiga ning 7 Sundqvist J-O, et.al. (2002). Hur skall hushållsavfallet tas om hand? Utvärdering av olika behandlingsmetoder. Stockholm. IVL Report B1262, Eriksson, O., et. al. (2002). ORWARE - A simulation tool for waste management. Resources, Conservation and Recycling, Volume 6, No 4, November 2002, pp

18 hinnatakse, kui palju uuritud jäätmekäitluslahendus keskkonnamõjusid tekitab või võrreldes taustsüsteemiga mõjusid ära hoiab (nt jäätmete taaskasutamine hoiab kokku materjale, jäätmepõletusel toodetud energia võrra on võimalik ära hoida fossiilsete kütuste põletamisel tekkivat keskkonnamõju jne). Taustsüsteemi kuuluvad soojaenergia tootmine, elektrienergia tootmine, väetise/komposti tootmine ja erinevate materjalide (plast, paber, klaas, metall, alumiinium jne) tootmine. WAMPS-mudeliga on võimalik hinnata keskkonnamõju neljas erinevas mõjukategoorias: 1. globaalne soojenemine (CO 2, N 2 O, CH 4 ) 2. hapestumine (SO 2, NOx (NO 2 ), NH 3 ) 3. veeökosüsteemi eutrofeerumine (P, N, NOx, NH 3 ) 4. maapinnalähedase osooni teke (LOÜ, NOx, CH 4 ) WAMPS arvestab kokku erinevates jäätmekäitlussüsteemi osades (alamudelites) tekkivate ühendite ja elementide heitmed. Kõik alamudelite heitmed liidetakse kokku ning jagatakse mõjukategooriatesse ning arvestatakse, kuivõrd iga heide erinevatesse mõjukategooriatesse panustab. Lisaks võimaldab nimetatud mudel anda keskkonnamõjule rahalise väärtuse, mis omakorda lubab hinnata keskkonnale tehtud kahju (kasutatud on ORWARE mudeli keskkonnamõju keskkonnakuludeks ümberarvestamise meetodit). Keskkonnakulude hindamisel on arvesse võetud ka heitmetes sisalduvate raskmetallide (Pb, Cd, Hg, Zn) mõju keskkonnale. Jäätmekäitlusalternatiivide majanduskulude arvutamine toimub üldisemal tasemel. Arvesse on võimalik võtta investeeringuid, tegevuskulusid, saadud tulu (toodetud energia müük, teisese toorme müük), samuti erinevaid maksusid ja tasusid. Keskkonna- ja majanduskulude summeerimisel on võimalik võrrelda erinevate jäätmekäitlussüsteemide ja -tehnoloogiate kogukulusid. 3.2 Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide lühikirjeldus Käesoleva uurimistöö raames uuriti keskkonnamõju kuue erineva jäätmekäitlusstsenaariumi puhul ja majanduskulusid hinnati kolme stsenaariumi puhul. Et tagada uuritud stsenaariumide võrreldavus, võeti kõikide stsenaariumide puhul aluseks aastal Narvas toiminud olmejäätmete käitlussüsteemi põhiparameetrid: olmejäätmete üldkogus ja liigiti kogutud olmejäätmete (sh pakendijäätmed, vanapaber, probleemtoodete ja ohtlike jäätmete) kogused. Erandiks on prügila- ehk võrdlusstsenaarium (stsenaarium 1), mis kirjeldab enne aastat toiminud olmejäätmete käitlussüsteemi. Võib eeldada, et lähiaastatel jääb olmejäätmete teke seoses majanduslangusega stabiilseks. Nii keskkonnamõju kui ka majanduskulu hindamisel on kasutatud baasaasta (2008) olmejäätmekogust. Samuti on kõikide stsenaariumide puhul eeldatud, et jäätmete liigitikogumissüsteem ja taaskasutusse suunatud jäätmekogused (v.a jäätmekäitluskeskuses välja nopitud taaskasutatavad jäätmed) jäävad suures plaanis samaks, mis aastal. Stsenaariumide valikul arvestati nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasemel toimuvaid jäätmekäitluslahenduste/tehnoloogiate arenguid (s.h piirkonnas arendatavaid mehhaanilisbioloogilise töötluse tehnoloogiaid). Majanduskulude hindamisel võrreldud kolme stsenaariumi puhul lähtuti omakorda kõige toenäolisematest arengutest. Lisaks arvestati seda, et 18

19 majanduskulude hindamisel uuritud stsenaariumid lubavad täita õigusaktidega sätestatud nõudeid ja taaskasutuseesmärke: - Pakendiseadusega kehtestatud eesmärk aastaks taaskasutada pakendijäätmeid nende kogumassist vähemalt 60% - Jäätmeseadusega kehtestatud piirangud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamiseks aastal ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla üle 30% biolagunevaid jäätmeid - Elektroonikaromu kogumine 4 kg inimese kohta aastas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ) Jäätmete kogumisvõrgustiku tiheduse ja kogumispunktide arvu hinnang põhineb käesoleva uurimistöö eelhinnangul kogutud andmetel ja õigusaktides kogumissüsteemile (nt pakendijäätmed, elektroonikaromu) esitatud tingimustel. Uuringus on eeldusena arvestatud (v.a stsenaarium 1), et jäätmete ladestamiseks kasutatav prügila vastab õigusaktide nõuetele ning prügilates toimub nõuetele vastav prügilagaasi kogumine (kogutakse keskmiselt 40% prügilagaasist, millest osa kasutatakse elektri ja sooja tootmiseks). 8 Jäätmepõletustehase puhul on lähtutud, et rajatava tehase jäätmepõletusvõimsus on kuni tonni segaolmejäätmeid aastas. Põletustehas vastab kõikidele parima võimaliku tehnika ja õigusaktide nõuetele. Eeldusena on arvestatud, et kavandatava jäätmepõletustehase netokasutegur on 80% ning aastasest energiatoodangust oleks elektri osakaal 20% ja soojuse osakaal 80%. 9 Võrreldavas taustsüsteemis toodetakse elektrit põlevkivist ja sooja maagaasist Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hinnati kuue erineva jäätmekäitlusstsenaariumi puhul. Stsenaarium 1 - Prügila ehk võrdlusstsenaarium, kus kõik Narva haldusterritooriumil kogutud olmejäätmed ladestatakse prügilasse. Stsenaarium illustreerib enne aastat valitsenud olukorda, kus valdav osa Narva linnas kogutud olmejäätmeid ladestati nõuetele mittevastavasse Narva prügilasse. Väiksemas mahus koguti ka liigitikogumiseks mõeldud konteineritega pakendijäätmeid ja vanapaberit. Olmejäätmete teke (2005) t Liigiti kogutud vanapaber +pakendijäätmed 641 t Prügilasse ladestamine t 8 Lähtutud on Uikala prügilas rakendatava gaasikogumissüsteemi ja sellest energiatootmise võimalikest maksimaalsetest parameetritest. Nimetatud parameetrid on siiski hinnangulised. 9 Eeldused põhinevad Iru Elektrijaama kavandatava jäätmete koostootmisploki andmetel. 19

20 Stsenaarium 2 Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja keskmiselt 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse (MBT). MBT puhul on arvestatud täna Eestis rakendatud tehnoloogilisi lahendusi. 10 Eeldusena on arvestatud, et MBT protsessis tekkinud nn peenfraktsiooni ei kasutata põllumajanduslikel eesmärkidel vaid valdavalt täitematerjalina (sh prügila katmisel). Et tagada võrdlus jäätmete masspõletusalternatiiviga (vt stsenaariumid 3 ja 6) on eeldusena arvestatud, et toodetud jäätmekütus suunatakse vastavasse põletustehasesse. 11 Toimib ka jäätmete liigiti kogumine elanikkonnalt. Pakendijäätmeid ja vanapaberit kogutakse kogumiskonteineritega (vt ptk 3.3.1). Ohtlikke jäätmeid (sh elektroonikaromu) kogutakse jäätmekäitluskeskuses. Väiksemas mahus toimub ka aia- ja haljastusjäätmete eraldi kogumine. Nimetatud stsenaarium järgib põhimõtteliselt aastal toiminud jäätmekäitlussüsteemi ülesehitust. Olmejäätmete teke (2008) t Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine 147 t Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätmejaam) t Segaolmejäätmed t Ringlussevõtt t 10% Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete sortimine) 90% Veeaur 20% 10% MBT t 35% 35% Prügila Pinnaseasendaja Jäätmekütus 10 Väljundite osakaalud on üldistatud võttes samas arvesse kasutatavate MBT tehnoloogiate parameetreid ja täna reaalselt saadud tulemusi. 11 Toodetud jäätmekütust võib kasutada ka lisakütusena tööstuslikes (nt tsemenditootmises) protsessides. 20

21 Stsenaarium 3 Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Toimib ka teatud jäätmeliikide sh taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine kogumiskonteineritega ja jäätmekäitluskeskuses. Olmejäätmete teke (2008) t Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine 147 t Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätmejaam) t Segaolmejäätmed t Ringlussevõtt t 10% Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete sortimine) 90% Masspõletus t Stsenaarium 4 Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse Uikala prügilasse ladestamiseks. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine. Olmejäätmete teke (2008) t Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine 147 t Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätmejaam) t Segaolmejäätmed t Ringlussevõtt t 10% Jäätmekäitluskeskus (segaolmejäätmete sortimine) 90% Prügila t 21

22 Stsenaarium 5 Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine. Olmejäätmete teke (2008) t Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine 147 t Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätmejaam) t Segaolmejäätmed t Ringlussevõtt t Veeaur 20% MBT t 10% Prügila 35% 35% Pinnaseasendaja Jäätmekütus Stsenaarium 6 Linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine. Olmejäätmete teke (2008) t Majapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemine 147 t Liigiti kogutud jäätmed (konteinerid+jäätmejaam) t Segaolmejäätmed t Ringlussevõtt t Põletustehas t 22

23 3.3 Majanduskulude hindamine Majanduskulude hindamisel on võrreldud eespool toodud stsenaariumitest ainult kolme viimast stsenaariumit. Nimetatud kolme stsenaariumi valikul olid aluseks kõige enamtõenäolised arengud olmejäätmete käitlemise valdkonnas nii piirkondlikul (Ida-Virumaa) kui ka riiklikul tasemel. Arvesse on võetud, et nimetatud jäätmekäitlusalternatiivid lubavad täita ka õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja taaskasutuseesmärke (vt ptk 4.2). Stsenaarium 4 - Nimetatud stsenaariumi puhul on arvesse võetud, et Narvas on täna olemas toimiv jäätmekäitluskeskus. Seepärast on otstarbekas võrrelda siiani toiminud jäätmekäitlussüsteemi, kus jäätmekäitluskeskuses sorditakse segaolmejäätmeid, teiste võimalike stsenaariumidega. Nimetatud stsenaariumi puhul suunatakse linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed jäätmekäitluskeskusesse, kus sorditakse välja ligikaudu 10% taaskasutatavaid materjale. Jääk suunatakse Uikala prügilasse ladestamiseks. Säilib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, biojäätmete) liigiti kogumine vähemalt tänasel tasemel. Et tagada, biolagunevate jäätmete osakaalu vähendamist prügilasse suunatavas jäätmevoos (jäätmeseaduse nõue), tuleks siiski rakendada biolagunevate jäätmete (eelkõige köögijäätmete) liigiti kogumist nende tekkekohal (kogumine konteineritega) või eraldada need segaolmejäätmetest jäätmekäitluskeskuses (vajab tõenäoliselt lisainvesteeringuid vastavasse tehnoloogiasse, et biolagunev fraktsioon kätte saada ja taaskasutada). Stsenaarium 5 Narva linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse mehaanilis-bioloogilisse töötlusesse. Säilib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine tänasel tasemel. Juhul kui segaolmejäätmed suunatakse otse MBTsse, puudub vajadus neid eelnevalt sortida jäätmekäitluskeskuses (tegu lisakuluga). Stsenaarium 6 Narva linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed suunatakse otse jäätmete masspõletustehasesse Tallinna piirkonnas. Narva linna territooriumil (jäätmekäitluskeskuses) toimub linnas kogutud jäätmete ümberlaadimine suurematesse veokitesse (kulude kokkuhoidmiseks võib kaaluda ka raudteetranspordi kasutamist). Toimib ka taaskasutatavate jäätmete (eelkõige pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikaromu, ohtlikud jäätmed, vähemal määral biojäätmete) liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine vähemalt tänasel tasemel. 23

24 3.4 Tulemused Keskkonnamõjude hindamine Koostatud jäätmekäitlusstsenaariumide keskkonnamõju hindamise tulemused on esitatud joonistel Graafikutel on näidatud uuritud kuue jäätmekäitlusstsenaariumi netoheitmed keskkonnamõju kategooriate kaupa. Eraldi on välja toodud jäätmekäitlustegevused ja -tehnoloogiad (jäätmete kogumine ja vedu, taaskasutamine ringlussevõtt materjalina ja bioloogiline ringlussevõtt/kompostimine, jäätmete põletamine) ning nende tegevuste panus erinevatesse keskkonnamõju kategooriatesse. Juhul kui jäätmekäitlustegevus/tehnoloogia tekitab vähem heitmeid (omab positiivset keskkonnamõju) kui mudeli taustsüsteem, on graafikul toodud lõpptulemus negatiivne. Globaalset kliimamuutust põhjustav toime Globaalse kliimamuutusena vaadeldakse mitmeid negatiivseid mõjusid, mida põhjustab nn kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri. WAMPS-i mudelis on kasvuhoonegaaside (CO 2, N 2 O, CH 4 ) heitkogus väljendatud ühtse näitajana CO 2 -ekvivalendina. Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide puhul on kõige suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks prügila. Prügilasse ladestatud orgaanilise jäätmefraktsiooni lagunemisprotsessi tulemusena tekib prügilagaas, mille põhikomponendid on süsihappegaas (CO2) ja metaan (CH4), kusjuures metaanisisaldus jääb suurusjärku 50 55%. Uuringus on eeldusena arvestatud, et piirkonna prügila (Uikala) on varustatud prügilagaasi kogumise ja põletamise süsteemiga. Eeldatud on, et keskmiselt kogutakse 40% prügilagaasist. Prügilagaasist toodetakse energiat. Sellest hoolimata on prügilast tulenevate kasvuhoonegaaside emissioon suur ja see panustab otseselt globaalse kliimamuutusega kaasneva keskkonnamõju tekkesse. Stsenaarium 1 puhul, kus olmejäätmed ladestati Narva prügilasse, pole gaasikogumissüsteemi arvestatud. Peale selle ladestati stsenaarium 1 puhul ka valdav osa olmejäätmetest prügilasse. Seetõttu on selle stsenaariumi panus kliimamuutustesse kõige suurem. Joonis 8. Kasvuhoonegaaside heitmed 24

25 Teiste alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide puhul ladestatakse prügilasse vähem olmejäätmeid, mis omakorda tekitab vähem prügilagaasi. Kõige väiksem kogus kasvuhoonegaase tekitatakse stsenaariumides 3 ja 6, kus segaolmejäätmed suunatakse põletustehasesse. Nimetatud stsenaariumide puhul suunatakse prügilasse kõige väiksem kogus olmejäätmeid. Peale selle asendab olmejäätmete põletamisel toodetav sooja- ja elektrienergia taustsüsteemis vastavalt maagaasist toodetud soojaenergiat ja põlevkivist toodetud elektrienergiat. Maagaas ja eriti põlevkivi fossiilkütustena eraldavad põlemisel rohkelt kasvuhoonegaase. Seega aitab jäätmete põletamine koos energia tootmisega vähendada otseselt fossilkütuste põletamisel tekkivat kasvuhoonegaaside kogust. Ka jäätmematerjalide ringlussevõtt aitab kasvuhoonegaaside kogust vähendada. Hapestumist põhjustav toime Pinnase ja veekogude hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendite (SO 2, NO x, HCl ja NH 3 ) eraldumine välisõhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale happevihmana. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja ka kultuuriväärtusi. WAMPS-i mudelis on hapestumist põhjustavad heitmed väljendatud ühtse näitajana -- SO 2 -ekvivalendina. Joonis 9. Hapestumist põhjustavate ühendite heitmed Valdav osa lämmastikdioksiidi (NO X ) ning vääveldioksiidi (SO 2 ) heitmeid tekkib prügilagaasi põletamisel. Jäätmepõletuskäitisel on üldjuhul prügilagaasi põletamisega võrreldes tõhusamad puhastusseadmed. Samuti tekib jäätmepõletamisel toodetava soojuse ning elektri puhul vähem NO X ja SO 2 emissiooni kui taustsüsteemis, kus kasutatakse fossiilkütuseid. Ka jäätmematerjalide ringlussevõtt aitab oluliselt vähendada väävli- ja lämmastikuühendite heitmeid võrreldes taustsüsteemiga. MBT protsessi käigus saadud nn peenfraktsioon, mis sisaldab suures koguses biolagunevaid jäätmeid, vajab enne selle kasutamist (taaskasutamist) stabiliseerimist (komposteerimist). Kompostimisprotsessil ja ka tekkiva orgpaanikarikka materjali edasisel kasutamisel võib tekkida küllaltki suures koguses ammoniaagi (NH 3 ) heidet, mis lisaks hapestumisele on ka haisu põhjuseks. Haisuteke võib kujuneda ka selle jääkmaterjali kasutamisega kaasnevaks oluliseks kohalikuks häiringuks. 25

26 Seega võib väita, et ka siin annavad kõige väiksema keskkonnamõju (hapestumist põhjustavat toimet) segaolmejäätmete põletamisel põhinevad jäätmekäitlusstsenaariumid. Eutrofeerumist põhjustav toime Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toitainetega, millega kaasneb vee kvaliteedi halvenemine - läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus või täielik hapnikupuudus veekogu sügavamates kihtides, planktoni vohamine ja elustiku liigilise koosseisu muutumine. Oma panuse orgaaniliste ühendite heitmete tekkele (P, N, NOx, NH 3 ) ja seeläbi veekogude ökosüsteemide eutrofeerumisele annavad ka jäätmekäitlusega seotud tegevused (nt prügila nõrgvesi, kanalisatsiooni heitvesi, transport, komposti kasutamine põllumajanduses). Sarnaselt muude uuritud keskkonnamõjudega on prügila suurim eutrofeerumise tekitaja (NO x emisioonid prügilagaasi põletamisest ja kõrge P, N ja KHT sisaldusega nõrgvesi). Eutrofeerumisse panustab oluliselt ka MBT protsessil toodetud orgaanikat sisaldava jääkmaterjali käitlemine (stabiliseerimine/kompostimine) ja selle materjali kasutamine. Olmejäätmete põletamine on võrreldes taustsüsteemiga eutrofeerumise tekitajana neutraalne. Samuti pole olmejäätmete põletamise puhul õigusaktide nõuete täitmiseks vaja biolagunevaid jäätmeid massiivselt bioloogiliselt käidelda. Nii võib väita, et põletusstsenaariumide toime veekogude eutrofeerumisele on teiste jäätmekäitlusalternatiividega võrreldes väikseim. Joonis 10. Eutrofeerumist põhjustavate ühendite heitmed Maapinnalähedase osooni teke Inimtegevuse tulemusel välisõhku paisatud metaan (CH 4 ) ja süsinikmonooksiid (CO) moodustavad päikesevalguse toimel ning lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja lämmastikoksiidi (NO x ) juuresolekul maapinnalähedase osooni, mis on kahjulik nii looduskeskkonnale kui inimese tervisele. Uuritud jäätmekäitlusstsenaariumide osooni tekke potentsiaali puhul on täheldatavad samad suundumused, mis globaalset kliimamuutust põhjustava toime puhul (vt joonis 7). Ka siin on jäätmepõletamise stsenaariumid eelistatuimad variandid, kuna prügilasse ladestatav olmejäätmekogus on siin kõige väikesem ning toodetud elekter ja soojus kompenseerivad 26

27 fossiilkütuste kasutamist, misläbi on osooni tekitav mõju ka taustsüsteemiga võrreldes positiivne (joonisel negatiivne). Joonis 11. Osooniteket põhjustavate ühendite heitmed Majanduskulude hindamine Majanduskulusid hinnati kolme kõige tõenäolisema jäätmekäitlusstsenaariumi puhul: 1. Narva jäätmekäitluskeskusesel põhinev jäätmekäitlussüsteem. 2. Jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel põhinev süsteem 3. Jäätmete masspõletusel põhinev süsteem Võrreldud stsenaariumide detailsem kirjeldus on esitatud peatükis 4.3. Kuna käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eelkõige võrrelda alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide majanduskulusid, et anda lisateavet Narva linna olmejäätmete käitlussüsteemi edasiseks arendamiseks, siis on kulude hindamisel lähtutud eelkõige aastal kehtinud jäätmekäitlusteenuste (jäätmete kogumine ja vedu, vastuvõtt mehhanilisbioloogilisse töötlusesse, vastuvõtt prügilasse) hindadest (vt ka aruande lisa). Peale selle on antud võimalik prognoos tänaste jäätmekäitluskulude võimalike muutuste kohta lähitulevikus, mis on seotud õiguslike nõuete (sh saastetasude tõusud) ja jäätmekäitlusarengutega. Kulude hindamine on tehtud üldises plaanis, kusjuures võrdluse aluseks on arvutuslik ligilähedane ühe tonni olmejäätmete käitlemise lõppkulu/hind. Tulemused on kasutatavad eelkõige alternatiivsete jäätmekäitlusstsenaariumide võrdluseks, väljendades pigem võrreldud jäätmekäitlusmooduste majanduskulude suurusjärke. 27

Microsoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310

Microsoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310 Jäätmemajanduse arendamise võimalused Narva linnas Arina Koroljova Narva Linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialist Otsustaja ülesanded otsuste tegemisel jäätmemajanduse korraldamise kohta Otsused

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Olmejäätmete uuring 2008.doc

Olmejäätmete uuring 2008.doc EESTIS TEKKINUD OLMEJÄÄTMETE (SH ERALDI PAKENDIJÄÄTMETE JA BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE) KOOSTISE JA KOGUSTE ANALÜÜS SEGAOLMEJÄÄTMETE SORTIMISUURING Lepingulise töö aruanne Keskkonnaministeeriumi lepinguline

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a Tallinn Meie nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Va

Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a Tallinn Meie nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Va Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a 15165 Tallinn Meie 13.09.2018 nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Vakra! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse

Rohkem

Luunja valla jäätmekava Luunja 2018

Luunja valla jäätmekava Luunja 2018 Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Luunja 2018 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 5 1.1 LUUNJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS... 5 1.1.1 Asukoht... 5 1.1.2 Rahvastik... 5 1.1.3 Elamumajandus ja infrastruktuur...

Rohkem

Lääne-Harjumaa jäätmekava Vastu võetud Nissi Vallavolikogu määrusega nr 11 LÄÄNE-HARJUMAA JÄÄTMEKAVA (Harku, Keila, Ker

Lääne-Harjumaa jäätmekava Vastu võetud Nissi Vallavolikogu määrusega nr 11 LÄÄNE-HARJUMAA JÄÄTMEKAVA (Harku, Keila, Ker Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015 2020 Vastu võetud Nissi Vallavolikogu 18.06.2015 määrusega nr 11 LÄÄNE-HARJUMAA JÄÄTMEKAVA 2015 2020 (Harku, Keila, Kernu, Nissi, Padise, Saue valla ning Saue linna ühine

Rohkem

Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu a. määrusega nr. 12 ALAJÕE VALLA JÄÄTMEKAVA

Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu a. määrusega nr. 12 ALAJÕE VALLA JÄÄTMEKAVA Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 05.10.2017.a. määrusega nr. 12 ALAJÕE VALLA JÄÄTMEKAVA 2017-2018 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED JA ARENGU-DOKUMENDID... 6 1.1. Eesti

Rohkem

Microsoft Word - M8_jäätmekava aastateks lisa

Microsoft Word - M8_jäätmekava aastateks lisa KEHTESTATUD Kadrina Vallavolikogu 30. aprilli 2014 määrusega nr 8 KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2014-2020 2008-2013 jäätmekava uuendamine 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Väljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H

Väljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H Väljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2018, 50

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - Juhend

Microsoft Word - Juhend PRÜGILASSE JÄÄTMETE VASTUVÕTMISE KRITEERIUMID JA KORD Juhised jäätmete prügilakõlblikkuse hindamiseks SISUKORD 1 Eessõna... 4 2 Õiguslik taust... 5 3 Jäätmete liigitamine... 6 3.1 Ohtlike jäätmete määratlemise

Rohkem

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

RIIGI JÄÄTMEKAVA

RIIGI JÄÄTMEKAVA AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Keskkonnaministeerium Töö nr: 12111 Vastutav täitja Madis Metsur Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuni 2014 SISUKORD KESKKONNAMÕJU

Rohkem

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks

Rohkem

Microsoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc

Microsoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011 Sisukord Sissejuhatus...

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS Jäätmematerjalidest proovide võtmine Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik Characterization

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkon

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid Tabel 1. Keskkon Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber Loa taotluse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Ressursitõhusus – mida see ettevõttele annab

Ressursitõhusus – mida see ettevõttele annab RINGMAJANDUS JA EESTI RESSURSSIDE KASUTUS Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksuse asekantsler Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus Keskkonnatehnoloogia Maavarade kaitse ja kasutamine

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest

Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest OÜ Uuringu teostaja: Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vastavusdeklaratsioon. Külli Suurvarik Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist 625 6570 Ettekandes tuleb juttu Toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete raamistikust

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

suojeluvihko_EST.indd

suojeluvihko_EST.indd LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem