OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS Ingm ar Kurg Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirik

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS Ingm ar Kurg Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirik"

Väljavõte

1 OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS Ingm ar Kurg Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirikuelus kajastuvatest peamistest rahvusvahelistest kristlikest liikumistest perioodil, mil hakkas kuju võtma ülemaailmne oikumeeniline koostöö kristlike kirikute vahel. Piiritähisteks on võetud aastad , mida seostatakse rahvusvahelise oikumeenilise liikumise algusega, ja , kui katkesid iseseisva Eesti kirikute rahvusvahelised suhtlemisvõimalused. Peamised oikumeenilised sündmused, mida eestikeelses ajakirjanduses nimetatud perioodil kajastatakse, on maailmamisjoni konverentsid Edinburgh is a ja Tambaramis a, Life an d J/VbrA-konverentsid (nimetatud ka praktilise kristluse konverentsideks ) Stockholmis a ja Oxfordis a, kristlikud rahu ja lepituse konverentsid aastatel , samuti anglikaani kiriku oikumeenilised püüdlused ja nendest inspireeritud kirikute ühinemise teemalised Faith and Order-konverentsid ( Usk ja kirikukord ) Lausanne s a ja Edinburgh is a. Järgnevalt esitletakse kõiki kaalukamaid Eestis ilmunud artikleid ja väljaandeid, mis annavad ettekujutuse Eesti kirikuelus toimunud oikumeenilist liikumist puudutavatest diskussioonidest ja

2 48 Kurg hoiakutest nimetatud perioodil. Eesti kirikute omavahelisi suhted vaadeldakse käesolevas artiklis vaid rahvusvahelise oikumeenilise liikumise raamides. Eesti oikumeenia ajaloo uurimine ootab veel oma aega. OIKUMEENILISED MÕTTESUUNAD JA NENDE VAHENDAJAD EESTIS Oikumeenilise liikumise eeldusi tuleb näha XIX sajandis, eriti sajandi teise poole arengutes. Kirikute vahelise suhtlemise valdkonnas hakkas keskset rolli mängima anglikaani kirik. Otsides usutunnistusliku ühtsuse aluseid anglo-ameerika kultuuri mõjupiirkondades, jõudis anglikaani piiskoppide ülemaailmne esinduskogu, Canterbury peapiiskopi Londoni lossis peetud Lambeth-konverents, kirikute ühtsuse idee sõnastamiseni. Esimestel Lambeth-konverentsidel alates a oli toimunud juba läbirääkimisi herrnhutlaste ja vanakatoliiklastega, a konverents osutus aga oluliseks tähiseks oikumeenia ajaloos, misjärel hakati arendama aktiivsemaid suhteid luterlastega Skandinaavias, samuti reformeeritute, ortodokside, presbüteriaanide ja vabakirikutega.1 Teine omanäoline areng XIX sajandil toimus erinevate teoloogiliste suundade ning usuliste praktikate pinnal, pakkudes usklikele uusi ühistegevuse vorme. Osadus ja ühtekuuluvustunne, mida võimaldasid kristlikud organisatsioonid või eri suundumusega teoloogilised erakonnad, võisid osutuda siduvamaks kui kuuluvus samasse kirikusse. Selle kohta kaks näidet: a) Liberaalse protestantismi huvide keskendumisel praktilise kristluse küsimustele hakatakse oma kristlaseksolemise ülesannet nägema väljaspool kiriklikku traditsiooni.2 Nn 1 Vt H. R. T. Brandreth, Approaches of the Churches towards each other in the nineteenth Century, - Ruth Rouse, Stephen Charles Neill, A H istory o f the Ecum enical M ovement, Iv o l.: (Geneva: World Council of Churches, 1986), 26 4, edaspidi: Neill, History I.

3 Kurg 49 sotsiaalevangeeliumi liikumise (Social GospeT) programmides pole kirik enam Jumala riigi saabumise lõppeesmärgiks, vaid pigem vahendiks kõrgema eesmärgi, s.o ühiskonna järkjärgulise kristianiseerimise saavutamiseks.3 Sotsiaalevangeeliumi eestvedajad ilmutasid suurt oikumeenilist avatust kirikutevahelises läbikäimises ja kutsusid kirikuid loobuma traditsionaalsetest raamidest, sest võitlusest sotsiaalsete pahedega, harimatusega, vaesusega ja sõjaohuga peavad osa võtma terve ilma kirikud.4 b) XIX sajandi kui suure misjonisajandi oikumeeniliseks avastuseks olid interkonfessionaalsed misjoniorganisatsioonid, mis motiveerisid tuhandeid kristlasi konfessioonide piire ületavale ühistegevusele.5 Idee kogu maailma misjoneerimisest ja arusaam, et see ei saa toimuda ainult ühe kiriku kaudu, tekitas arvamuse, et misjonitöös osalemisega suudetakse ületada kirikutevahelisi erinevusi.6 Sajandi teisel poolel tekkinud evangelikaalsed liikumised,7 millest kõige 7 Vrd Stanley J. Grenz, Roger E. Olson, XX sajandi teoloogia (Tallinn: Logos, ), 72. Sotsiaalevangeeliumi teoreetikuks ja väljaarendajaks sai Walter Rauschenbusch oma teostega Christianity and the Social Crisis (1907) ja A Theologyfor the Social Gospel (1917). Kiriku võitlus sõja vastu, Protestantline Ilm 9 (1924), Artiklis Terve ilma protestantlus teel Stokholmi, Protestantline Ilm 8 (1925), 1 1 5, tsiteeritakse Erich Stanget: Meile on selge, et korrast äraläinud ilma paranemises ja tervenemises peavastutus Kristuse kiriku peale langeb, ja et igasugune edu selles asjas temast oleneb. Stephen C. Neill, A History o f Christian Mission (New York: Penguin Books, 1964), jj. Niisugust seisukohta kaitseb näiteks Eesti luterliku kiriku misjonidirektor Martin Meedar artiklis Misjonitöö kirikute ühendaja, Eesti Kirik 33 (1926), , : " Edinburghi ja Shanghai suured misjoni konverentsid [ ] oleks võimatud, kui mitte misjoni põldudel ei oleks esiteks ühinemist olnud. [ ] Usaldan öelda, et misjonitöö võiks olla selleks sidemeks, mis meid kõiki Jeesuse järelkäijatena armastuse sidemetega siduda võiks. Oikumeenilises tähenduses olulisimad - ning ka Eestis esindatud - olid Noorte Meeste Kristlik Ühing (asutatud 1844), Noorte Naiste Kristlik Ühing (1855), Kristlik Üliõpilasliikumine (1889), noorsooühing Christian Endeavour e C. E. (1881) ja Pühapäevakoolide Maailmaliit (1887). 7

4 50 Kurg hõlmavam oli a Londonis asutatud Evangeelne Allianss, võtavad suhetes kirikutega neutraalse hoiaku, mis väljendus järgmistes arusaamades: 1) allianss on organisatsioon, mitte kirik; 2) organisatsioon ühendab üksikuid kristlasi, mitte kirikuid; 3) allianss jääb kirikute ühendamisplaanides kõrvaltvaatajaks.8 Pärast Esimest maailmasõda taaselustunud oikumeenilise suhtlemise peamiseks esindajaks Eesti poolt kujunes Eduard Tennmann. Ta astub kontakti teoloogidega teistest maadest, teda teatakse konverentsidel kui Eesti esindajat, ta tunneb isiklikult kaasaegse oikumeenia isa Nathan Söderblomi,9 temalt ilmuvad Eesti ajakirjanduses ülevaated rahvusvahelistest sündmustest a asutatud U suteadusline Ajakiri hakkab avaldama Tennmanni materjale oikumeenilistest konverentsidest pealkirja all Rahvusvahelised kirikute koonduspüüded.10 Lähedaste suhete tõttu Söderblomiga on loogiline, et just Stockholmi Life and Wor/c-konverents aastal leiab Tennmanni poolt põhjalikumat käsitlemist.11 Tennmannile sekundeerib Theodor Tallmeister, võitluskaaslane ajakirja Protestantline Ilm - aastast alapealkirjaga Vabam eelne Usu- 8 New Yorki aasta konverentsi otsus; vt Ruth Rouse, Voluntary Movements and the Changing Ecumenical Climate, - Neill, History I, Allianss kujutab endast uut nähtust kiriku ajaloos, organiseerudes erinevatest kirikutest kristlaste usuühtsuse väljendamiseks. World Evangelical Alliance, mis tänapäeval väidab end esindavat miljonit evangelikaalset kristlast, ei võta endale mingeid kiriklikke vorme ega tegele kirikute ühendamisega. Nathan Söderblom on Uppsala peapiiskop aastail Söderblomi tutvustab Theodor Tallmeistri artikkel Rootsi peapiiskop N. Söderblom, Protestantline Ilm 4 (1929), 64. Avaldatud on Söderblomi pikem kirjutis Kristuse kiriku tee meie ajal, Eesti Kirik 2 7 (1927), ; 28 (1927), Söderblom külastas Eestit a seoses piiskop Jakob Kuke ordineerimisega. Söderblomile omistati Nobeli rahupreemia aastal. Usuteadusline Ajakiri 1 (1926), ; 3 (1927), ; 4 (1927), ; 3 (1928), Edaspidi: Tennmann, Koonduspüüded. Eduard Tennmann, "Kiriklikkeilt konverentseilt Stokholmis, Eesti Kirik 3 8 (1925), ; 39 ( ), ; 4 0 ( ), , edaspidi: Tennmann, Stokholm is.

5 Kurg 51 teadline Ajakiri - väljaandmisel. Tallmeister jätkab ajakirjanduslikus stiilis Stockholmi konverentsi analüüsimist12. Protestantlise Ilma poolt kirjastatakse traktaat Tegeliku ristiusu ilmakonverentsi läkitus ristikogudusele.13 Üheskoos avaldatakse ülevaateid teiste oikumeeniliste koostöövormide kohta nagu Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu, Rahvusvaheline Lepitusliit ja uusprotestantlik Vaba Ristiusu Maailmaliit.14 Tallmeistri oponendiks on nii kirikupoliitilistes väitlustes kui ka oikumeeniliste motiivide hindamises Harald Põld.15 Üllatava selgusega joonistuvad luterliku kiriku kahe erineva teoloogilise tiiva vahel välja samalaadsed jõujooned, mis iseloomustavad ka kogu oikumeenilise liikumise kaht vastandlikku koolkonda maailmamisjoni eesmärkide mõistmisel: õndsuslooline contra sotsiaaleetiline. Uuest suunast kujunes oikumeenia kriitiliseks hindajaks katoliiklaste toimetatud kirikuühtsuse küsimusile pühendatud eriväljaanne Ühine Kirik, mis ilmus aastatel Oikumeenika eriteadlaseks Eestis võib nimetada Jaak Tauli. Ta jälgib ja analüüsib oikumeenilisi konverentse ja leppeid; valmistab ette teemad, mis tulevad arutlusele anglikaani ning Eesti ja Läti luterlike kirikute delegatsioonide vahel ning on ise ametlikuks läbirääkijaks; koos piiskop Rahamäega võtab ta a osa Oxfordi Life an d Work-konverentsist. Tema oikumeenilise teoloogia seisukohalt tähtsaim kirjutis on tehtud laiale lugejaskonnale kättesaadavaks Eesti Kirikus pealkirja all Kirikute reuniooni dogm aatilised 14 Theodor Tallmeister, Tegeliku ristiusu ilmakonverents Stokholmis, Protestantline Ilm 9 ( ), ; 10 (1925), ; 11 ( ), , edaspidi: Tallmeister, Ilmakonverents Stockholm is. Tallinnas, , äratrükk ajakirjast Protestantline Ilm 9 (1925), World Alliance fo r Promoting International Friendship through the Churches (asutatud 1914); International Fellowship o f Reconciliation (1914); International Association fo r Liberal Christianity and Religious Freedom (1900). Harald Põld, Üleilmne tegeliku ristiusu konverents ja selle vastaspool, Meie Kirik 6 (1925), ; 7 (1925), , edaspidi: Põld, Konverentsi vastaspool. Harald Põld, Stokholmi konverentsi hindamine, M eie Kirik 42 (1925), ; 44 (1925), ; 48 (1925), ; 49 (1925), ; 50 (1925), , edaspidi: Põld, Konverentsi hindamine.

6 52 Kurg alu sed Lam beth-konverentside otsustes.16 Hugo Bernhard Rahamägi kui kiriku ametikandja ja sagedane delegaat väliskonverentsidel edastab Eesti Kiriku kaudu olulist informatsiooni,17 samuti Edith Rahamägi seoses Noorte Naiste Kristliku Ühingu rahvusvahelise tööga. Tõsist huvi oikumeeniliste küsimuste suhtes ilmutab õigeusu ülempreester professor Vassili Martinson, käsitledes nii Stockholmi sündmusi kui ka õigeusu ja anglikaani kirikute kontakte ortodokssest vaatenurgast.18 Mart Morats uurib oxfordliikumist (MoralRe-Armament), mis XX sajandi esimesel poolel üllatas kristlikku maailma ja ka Eestit oma vaimuliku uuendusjõu ning konfessioonideülese programmiga.19 Tagasivaade XX sajandi algusesse annab kiriklikust mõtlemisest oikumeenia küsimuste üle mõnevõrra teistsuguse pildi, kui seda on interpreteerinud hilisemad oikumeenilise liikumise ajaloo koostajad.20 Nii näiteks ei näe Eestis publitseeritud allikad otseseid seoseid kirikute ühtsuspüüete ja Edinburgh i maailmamisjoni konverentsi (1910) kui oikumeenilise liikumise kokkuleppelise alguse vahel. Teisalt jälle Eestis suurt elevust tekitanud Maailmaliit kui maailmarahu eest võitlev kirikute ühendus hääbus ja kaotas oma tähenduse Teise maailmasõja puhkemisel. Jaak Taul, Kirikute reuniooni dogmaatilised alused Lambeth-konverentside otsustes, Eesti Kirik 5 (1937), 3-4 ; 6 (1937), 3-4 ; 7 (1937), 3-4 ; 8 (1937), 3; 9 (1937), 3-4 ; 10 (1937), 3-4 ; 11 (1937), 3-5. Vastav ettekanne on peetud Usuteadlaste konverentsil Tartus ( ). Edaspidi: Taul, Reunioon. Rahamäe ametid ja tiitlid rahvusvaheliste oikumeeniliste ühenduste nõukogudes on loetletud juubeliväljaandes Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Piiskop: 5 0 a. sünnipäevaks (Tallinn: Eesti Kirik, 1936), 34. Vassili Martinson, H ommikumaa-õigeusu ja Inglise (anglikani) kiriku vahekorrast (Tartu: W. Martinsoni kirjastus, 1925), edaspidi: Martinson, H om m ikum aa. Vassili Martinson, toim., Idam aa õigeusu ja anglikaani kiriku lähenem isest (Tartu: 1931), edaspidi: Martinson, Idam aa. 19 Mart Morats, Oxfordliikumine (Tartu: Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi kirjastus, 1934); eelnevalt ilmunud Usuteaduslises Ajakirjas. Vrd Neill, History I, 445.

7 Kurg 53 ANGLIKAANI KIRIKU EESKUJU JA INITSIATIIV FAITH AND ORDER-UIKUMISES Kirikuloolased on tunnustanud anglikaani kiriku keskset rolli kirikute ühtsusliikumises kuni konkreetsete sammudeni reuniooni moodustamise suunas.21 Esimene õnnestunud katse, mis sai sissejuhatuseks järgnevale oikumeenilisele ajastule, oli läbirääkimiste alustamine ortodoksi kirikuga ristimise vastastikuseks tunnustamiseks. Läbirääkimistes luterlike kirikutega XX sajandi algul pakkus anglikaani kirik luterlastele järjekindlalt võimalust taastada apostlik suktsessioon kirikute ühtsuse märgina. Lähenemised katoliku kiriku suunas lõppesid aastaks 1928 siiski tulemusteta, kui Pius XI andis välja entsüklika Mortalium Animos, millega keelati kõik nõupidamised reuniooni küsimuste üle. Jaak Taul annab ülevaate anglikaani kiriku Lambeth-konverentside tekkimisest ja ajaloost seoses EELK piiskop Rahamäe külaskäiguga Canterbury peapiiskopi juurde aastal , kui esmakordselt peeti ametlikul tasandil läbirääkimisi kahe kiriku lähendamise võimaluste üle.22 Anglikaani kirik oli Lambeth-konverentside käigus otsinud ühendavaid tegureid Communio Anglicana säilitamiseks ning jõudnud nende põhialuste sõnastamiseni, millest lähtudes olnuks võimalik asuda läbirääkimistele osaduse loomiseks ka teiste kirikutega. III Lambeth-konverentsil (1888) väljatöötatud Lambeth Q uadrilateral käsitles kirikliku ühtsuse tunnustena: a) Pühakirja, b) usutunnistust, c) sakramente ja d) vaimulikku ametit kui ajaloolist episkopaati. 21 J. D. Douglas, ed., The New International Dictinary o fth e Christian Church (Grand Rapids, Michigan: Zondervan, 1978), Ecuménica! Movement, by Colin Buchanan, Jaak Taul, Lambeth Quadrilateral, Usuteadusline Ajakiri 2 (1936), Ülevaated kohtumistest: Hugo Bernhard Rahamägi, Konverents anglikani ja Eesti ning Läti ev. lut. usu kirikute esindajate vahel Lambethi palees, III , Eesti Kirik 14 (1936), 1; 15 (1 936), 3; Jaak Taul, Ääremärkusi Inglismaa reisilt, Eesti Kirik 15 (1936), 2-4.

8 54 Kurg IV Lambeth-konverents määras komisjonid kontaktide arendamiseks ja teiste kirikute lähemaks tundmaõppimiseks, et otsustada reuniooni võimaluste üle. Lambeth Q uadrilateran normtingimused ongi jäänud oikumeeniliste konverentside võtmeküsimusteks kuni Kirikute Maailmanõukogu loomiseni aastal Taul näitab, kuidas VI Lambeth-konverents (1920) sõnastas need oikumeenilise liikumise teoloogilised lähtealused, millega alustas konverents Faith and Order ( Usk ja kirikukord ) Lausanne is aastal. Siiski rõhutavad anglikaanid kiriku olemuse määratlemisel kompromissitult episkopaalsuse printsiipi. Taul osundab VII Lambeth-konverentsi ( ) seisukohtadele: Kahetsusega väidetakse lõpuks, et Communio Anglicana ei saa astuda vastastikku läbikäimisele niikaua, kui püsivad lahkarvamused vaimuliku ameti suhtes. 23 Nii ongi juhtunud, et läbirääkimistel Soome ja Baltimaade luterlike kirikutega jõutakse suhteliselt kergesti ühistele arusaamadele Lam beth QuadrilateraVi normide suhtes,24 ent arutelud apostliku suktsessiooni nõude üle vaimuliku ameti tunnustamisel tekitavad jätkuvaid vaidlusi nii Soomes (1934) kui ka Eestis ja Lätis ( ). Lepitakse kokku mitte-episkopaalsest ordinatsioonist edaspidi teadlikult hoiduda ning kutsuda piiskoppide ametisseõnnistamisele Inglise või Rootsi piiskoppe, kelle apostlik suktsessioon on väljaspool kahtlust.25 Ent ajaleht M eie Misjon ei varja ka Soomes puhkenud poleemikat, kuni selliste seisukohtadeni, et kui peaks Soome kirik tõesti asuma sellele seisukohale, lakkaks ta olemast usutunnistuseline lutherlik kirik.26 Taul, Reunioon, Eesti Kirik 7 (1937), Vt Anglikaani, Läti ja Eesti kirikute konverentsi järg Tallinnas, Eesti Kirik 26 (1938), 3: Anglikaani, Läti ja Eesti kirikute vahe! on olemas kõigis olulisemais õpetuspunktides ühtlus. Olemasolevad suhted ei nõua üheltki kolmelt kirikult õpetuse tõlgendustes sakramentide ja liturgia tarvitamiseks, mis neile iseloomustavad on, muudatuste ettevõtmist. 25 Ibid., 3. Vrd Jaak Taul, Soome ja inglise kirikute lähenemisest, Eesti Kirik 24 ( ), 3-4 ; 25 (1938), 3-4,7. 26 Evangeelse kiriku arenemisnähetest maailmas, M eie Misjon ja 1 ( ), 11;.2 ( ), 23.

9 Kurg 55 Anglikaani ja luterliku kiriku esindajate kohtumist Eestis aastal kommenteerib katoliiklaste häälekandja Kiriku Elu.27 Artikli autor näeb anglikaani ja luterliku kiriku vahel sõlmitud kokkuleppe taga luterlastele pealesurutud kompromisse preestriameti mõistmise küsimustes ning ironiseerib, et kui luterlased oleksid valmis praktilistel põhjustel ignoreerima veel mõningaid kiriku enesemääratlusega seotud dihhotoomiaid, võiksid nad omakorda otsida ühendust Eesti apostliku õigeusu kirikuga armulauaühenduse loomiseks. Autor märkab siiski õigesti, et ühise armulaua tunnustamise probleem seisneb mitte õpetuslikes erinevustes sakramentide mõistmisel, vaid kiriku olemuse käsitlemises episkopaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Apostliku õigeusu kiriku häälekandja Usk ja Elu kommenteerib Rahamäe seletusi Postimehes lepete kohta anglikaanidega ning arvab, et Eesti luterliku kiriku suunamine anglikaanide survel tagasi katoliiklike traditsioonide juurde on pelgalt väline vorm. Sest toetudes katoliiklikule vaimulike pühitsusväele on nad ikkagi petetud, kuna paavst ise on end emakirikust eraldanud.28 Ajakirja Kiriku Elu katoliiklik vaatleja on oma repliigiga puudutanud tegelikult üht kõige õrnemat kohta aastate oikumeenilises liikumises. Nimelt lahknesid oikumeeniliste juhtkujude ettekujutused oluliselt selles küsimuses, mida tähendab koin?nia, see igatsetav kirikuosadus praktiliselt. Kirikute ühinemist käsitleti kolmel erineval tasandil: a) ühiste seiskohtade väljatöötamisena, nagu pakkus anglikaani kirik; b) väljapoole kirikut jääva sekulaarse maailma teenimisena, nagu ootas sotsiaalevangeeliumi programm; c) tingimusteta tagasipöördumisena ortodoksi kiriku korra ja dogmaatika juurde. William Temple, Canterbury' peapiiskop aastail ja kirikute oikumeenilise maailmanõukogu arhitekt, seisab kirikute 28 E. P., Anglikani ja luterikiriku suhteid, Kiriku Elu 8/9 (1938), 55. K. K., Milles erineb anglikaani kirik luterlikust kirikust, Usk ja Elu 8 (1938): , 124.

10 56 Kurg ühinemispüüdlustes selle eest, et ühistöö motiiviks oleks kirikute ühtsus Kristuses ja mitte ainult päevapoliitiliste sotsiaalprogrammide ühtlustamine.29 Kristliku Pühapäevalehe ülevaateartikkel Edinburgh i Faith and Order- konverentsist (1937) tunnustab seda tööd, mida on tehtud eri kirikute dogmaatiliste seisukohtade selgitamiseks ja ühise kristliku tunnistuse sõnastamiseks.30 Vastupidiselt Temple le selgitab kirikute ühtsust Nathan Söderblom oma tuntukssaanud loosungiga Õpetus lahutab, teenimine ühendab, millega otsitakse kiriku olemuse mõistmiseks uusi alternatiive. See uus lähenemine on väljendatud Stockholmi Life and Wor/c-konverentsi (1925) läkituses: Kõiki usutunnistusesse ja kirikukorraldusesse puutuvaid küsimusi kõrvale jättes on konverents omale sihiks seadnud, ühises tegelikus töös ennast avaldada. 31 Theodor Tallmeister on teinud Stockholmi konverentsile viidates järelduse, mis vastab tema arvates ka Eesti Protestantlise Ühingu eesmärkidele: kristluse sisuks on kõlbeline elu, milles õpetusel on kõrvaline tähtsus.32 Et anda tõuget ortodoksi kirikutega ühinemiseks, tegi Konstantinoopoli oikumeeniline sinod a ootamatult ametliku avalduse, millega kutsuti kristlikke kirikuid ühinema Kirikuliiduks (.League o f Churches) ja rajama paralleelselt Rahvasteliiduga, mille sihiks on koinõnia tõn ethnõn, uue osaduse, koinõnia tõn ekklesiõn, ning mitte ootama seni, kuni õpetuslikud erinevused saavad täielikult ühtlustatud.33 Sellele üleskutsele leidis ortodokside dele- Faith and Order-konverentsil Edinburgh is esitas Teraple oma maksiimi: Vaid siis, kui me Temale läheneme, me läheneme ka üksteisele, vt Stephen C. Neill, M änner der Einheit: Ö kumenische Bewegung von Edinburgh bis Neu-Delhi (Kassel: Oncken Verlag, 1961), 93. Jean Xadier, Maailma kirikute konverents Edinburghis, Kristlik Pühapäevaleht 7/8 (1937), Tegeliku ristiusu ilmakonverentsi läkitus ristikogudusele, Protestantline Ilm 9 (1925), , 132, edaspidi: Ilmakonverentsi läkitus. Tallmeister, Ilmakonverents Stockholmis, 143. Willem A. Visser t Hooft, The Genesis and Formation o f the World Council o f Churches (Geneva: World Council of Churches, 1 982), 8.

11 Kurg 57 gatsioon täiendavat tuge Stockholmi konverentsilt, olles kuulnud anglikaanidelt ja lisaks veel ameeriklase Cadmani suust, et protestantism on kaotanud kindlad toed ja peab otsima päästet ajaloolises kristluses.34 Edinburgh i Faith and Order-konverents (1937) jätkas Lausanne is a alustatud tööd ühiste seisukohtade väljaselgitamisel suhtumises Pühakirja, ristimisse, armulauda ja vaimulikku ametisse. Siingi annavad anglikaanid mõista, et nad võimelised kätt ulatama niihästi ortodoksidele, kuna neil on samuti apostlik suktsessioon, kui ka presbüteriaanidele, kuna need nagu nemadki on reformatsiooni lapsed.35 Olgugi et kõiki konverentsi osapooli ei suudetud rahuldada,36 jõuti ühisele arusaamisele, et tulevases ühendatud kirikus peab Vaimu ühenduse alusel ruumi olema mitmesugustele ameti kujudele. Oikumeenilise liikumise ühe võimekaima juhi John Motti37 soovitusel otsustati asuda Kirikute Maailmanõukogu loomisele.38 Teatavasti Amsterdamis a asutatud Kirikute Maailmanõukogu ei võtnud kiriklikku vormi, jäädes usutunnistus- N. N. Glubokovski, Tegeliku ristiusu ilmakonwerents Stockholmis a.: Ap.-õig. usuteadlase muljeid ja waatlusi (Tartu, 1927), 6, edaspidi: Glubokovski, Stockholmis. Jean Xadier, Maailma kirikute konverents Edinburghis, Kristlik Pühapäevaleht 7/8 (1937), , 28. Ortodoksid jäid endale kindlaks, et sakramentide kehtivus sõltub vaimuliku ordinatsioonist, ja baptistid jäid endale kindlaks, et ristitava isiklik usk on vajalik eeltingimus armu tõeliseks vastuvõtmiseks. Ibid., Noorte Meeste Kristliku Ühingu ja Kristliku Üliõpilasliikumise kauaaegne liider John Mott autasustati Nobeli rahupreemiaga a ja nimetati Kirikute Maailmanõukogu asutamise järel (1948) selle asepresidendiks. Mott on Eesti lugejale tuntud juba enne Esimest maailmasõda kirjutise Dr. Mott ja üleilmline missionitöö (Tallinn: Ristirahva Pühapäevalehe kirjastus, 1914) kaudu. Eesti keeles on ilmunud tema teos: John R. Mott, H ommikutund Jum alaga (Tartu: Eesti Kristlik Üliõpilasühing, 1934). F. Jürgenson, Et nemad kõik üks oleksid: Märkmeid Edinburghi maailmakonverentsilt, Eesti Kirik 34 (1937), 1, 5. Konverentsi jätkukomiteesse (Continuation Committee) valiti piiskop Rahamägi. Katoliiklaste kommentaari konverentsi kohta vt Üleilmlik konverents Usk ja Kord Edinburgis (aug a.), Ühine Kirik 3 ( ), Vt märkus 18. 8

12 58 Kurg likuks osaduskonnaks neile kirikutele, kes tunnistavad Issandat Jeesust Kristust Jumalaks ja Päästjaks, sarnaselt Noorte Meeste Kristliku Ühingu poolt sõnastatud usutunnistuslikule alusele. ÕIGEUSU KIRIKUTE OIKUMEENILISED SUHTED Ortodoksi kirikute suhtumisi oikumeenilisse liikumisse on võimalik jälgida Vassili Martinsoni ülevaadetes anglikaani kiriku ja õigeusu kirikute lähenemiskatsetest kahe maailmasõja vahelisel perioodil.39 Pikema artiklitesarja anglikaanide ja õigeusklike vaheliste suhete kujunemisest pakub Ühine K irik.40 Kreeka ortodokside ja protestantlike liikumiste vahelised kontaktipüüded olid alates XV saj kuni aastani järjepanu liiva jooksnud. John Wyclifi ja Jan Husi huvi idakiriku vastu oli tingitud peamiselt soovist leida alternatiivset, roomakatoliku kirikust sõltumatut järjepidevust apostliku kirikuga.41 Idakirik oli nendes kontaktipüüetes ilmutanud samalaadset huvi, millele lisandus pärast Kolmekümneaastast sõda ka poliitiline aspekt - saada kinnitust usuvabaduse kohta oma diasporaakogudustele. Sisuliste lähenemiskatsete initsiaatoriks oli protestantlik pool.42 Nendest katsetest selgub aga peagi tõdemus, et kui protestandid üritasid näidata, et evangeelne dogmaatika on kohandatav ortodokssele õpetusele, siis vastaspool reageeris ireeniliselt, pakkudes vastu bütsantsi teoloogia põhiseisukohti ning tõlgendades kontaktiotsimisi kui soovi liituda ortodoksi kirikuga: Kui luterlikud sõbrad 41 Anglikanismi ja õigeusu suhteid, Ühine Kirik 2 (1935), ; 3 (1 935), ; 4 (1 9 35), ; 6 (1935), Georges Florovsky, The Orthodox Churches and the Ecumenical Movement prior to , - Neill, History I, 173. Nt Tübingeni luterliku delegatsiooni läkituskiri usuühtsuse ja osaduse loomiseks oikumeenilise patriarhaadiga Konstantinoopolis ja seejärel Confessio Augustana tõlkimine kreeka keelde. Ibid., 177.

13 Kurg 59 on kogu südamest valmis ühinema ortodoksse õpetusega nii, nagu neile sai vastatud, oldaks valmis neid kirikuosadusse vastu võtma ja sel viisil võiksid mõlemad kirikud olla ühte liidetud. 43 Roomakatoliiklased ei jätnud tekkinud seisu kommenteerimata, osundades, et protestantidele on järjekordselt näidatud, milles seisneb nende hereesia. Anglikaanide lähenemised Vene õigeusu kirikule said võimalikuks kuninganna Anna ja Peeter Suure vaheliste kontaktide kaudu XVIII sajandi algul. Järgnevatel sajanditel tehti aeg-ajalt mõlemalt poolt teoloogilisi avastusi võimaliku interkommuniooni mõistmise ja teostamise küsimustes. Sõbralikud piiskoplikud ja erakohtumised idakirikutega olid XIX sajandil tavalised, kuid need ei aidanud kaasa kirikute lähenemisele või ühinemisele, jäädes üksnes kirikliku viisakuse tasemele Anglikaanidesse soosivalt suhtuv Moskva metropoliit Filaret ei olnud siiski kindel apostliku suktsessiooni kehtivuses anglikaani kirikus.44 Alates aastast 1888 võtab Canterbury selge suuna anglikaani ja õigeusu kirikute lähendamisele. Vastureaktsioone hakkab ilmnema alles XX sajandi algul, kui Vene õigeusu kiriku sinod a teatab: nad oleksid selle poolt, et väljaspool ortodoksi kirikut (st anglikaani kirikus) toimetatud ristimisi hakataks tunnistama kehtivaiks, sest anglikaanid tunnistavad usku Kolmainu Jumalasse ja nende vaimulikel on roomakatoliku kiriku kaudu säilinud apostlik suktsessioon. Samuti tunti muret selle pärast, kas unioonisoov on 44 Patriarh Jeremias II vastus, ibid., 178. Kui Tübingeni teoloogid üritasid dialoogi jätkata uute materjalide esitamisega, palus patriarh edasised kontaktiotsimised lõpetada, ibid., 179. Vt ka Glubokovski, Õigeusu ja anglikaani kiriku vastastikune vahekord minevikus ja praegusel ajal, - Martinson, Idam aa, 3. Siin tsiteeritakse sõna-sõnalt patriarhi vastust 6. juunil , peale kolmandat debatti: Me palume Teid meid mitte enam tülitada, ei kirjutada ega saata meie juurde, sest teie vassite juba kirikuisasid ja usutegelasi ja austades neid sõnades ei tunnista neid tegelikult. Niisiis, ärge tülitage meid enam. Minge oma teed ja ärge kirjutage meile edaspidi enam dogmadest. On olemas suur kahtlus, kas ühes usu katkemisega apostlikusse preestriametisse [ ] pole ka mitte katkenud selle ametissepühitsemise sisemine mõju", Martinson, Idam aa, 4.

14 60 Kurg ikka kogu anglikaani maailma ühine tahteavaldus ja mitte ainult teatud grupi erihuvi.45 Uuel tasemel läbirääkijaks patriarhidega saab John Mott, kui aastal toimub kristlike üliõpilaste kohtumine Moskvas aastal, kui kristlik üliõpilasliikumine koguneb Konstantinoopolisse ülemaailmsele konverentsile, liitub Mottiga ka Nathan Söderblom. Seda kohtumist Konstantinoopolis on oikumeenia ajaloo uurijad hinnanud otsustava tõukena ortodokside lülitumisel Kirikute Maailmanõukogu tekkeprotsessi.46 Ortodoksi kirik vastab väljakutsele usalduslikult, olles rohkearvuliselt esindatud kõigil järgnevatel oikumeenilistel kohtumistel a avaldatud ülevaates kaitseb Martinson anglikaani kiriku kompromissivalmidusi, pärast seda kui üks luterlik kommentaator47 on rünnanud anglikaane seoses nende piiskoppide konvergentsikirjaga (A Declaration offaith) Konstantinoopoli patriarhile. Martinson esitab deklaratsiooni eestikeelse tõlke. Seoses a Lambeth-konverentsiga koostab Martinson artiklitekogu ja esitab kokkuvõtte arutelust ortodoksi ja anglikaani kirikute ühinemise asjus.48 Kohtumisel osalenud õigeusu kirikute delegatsioon kinnitas, et ta on rahuldatud sellega, mis puutub apostliku järgivuse alalhoidmisse anglikaani kirikus ja et õigeusu praktika järgi anglikaane ei ristita ümber. Samuti leiti õige olevat, et kuni õigeusu kirik ei võta vastu keelavat otsust, võiks kesta praktika, mille järgi õigeusulised äärmise vajaduse sunnil või õigeusu preestri puudumisel võtavad armulauda vastu anglikaani preestritelt Florovsky, The Orthodox Churches and the Ecumenical Movement prior to , - Neill, History I, Ibid., Aleksander v. Boross, Inglise-Slaavi lähenemine: Inglise kirik tahab Greeka-katoliku kirikuga ühineda, Päevaleht ( ), 2. Vrd Martinson, H om m ikum aa, 5. Aleksandria patriarhi ning teiste õigeusu esindajate ja anglikaani kiriku piiskoppide vahel Lambethi lossis juulil a. peetud arutluste kokkuvõte, - Martinson, Idam aa, Ibid.,

15 Kurg 61 Õigeusu kiriku ootused oikumeenilisele liikumisele olid kahesuunalised. See väljendub ka Venemaa esiteoloogi ja Ida-Lääne suhete eriteadlase Nikolai Glubokovski hinnangutes Stockholmi konverentsi kohta: a) märgates protestantliku maailma jõuetust tulla toime järjest sekulariseeruva ühiskonnaga, rõõmustab ortodokse iga auavaldus, mis tehakse nende kui igikindla emakiriku suunas; b) hoides aktuaalsena vajadust jõuda ühisele usutunnistusele eri kirikute vahel, lükkavad nad tagasi kõik protestantliku ratsionalistliku liberalismi katsed ühendada kirikuid muudel alustel ja eesmärkidel.50 Kuid nii nagu anglikaani kirikul on omad taandumisteed halbade stsenaariumite puhul, nii võib igast perioodist leida ka ortodokside poolt kategoorilisi äraütlemisi mistahes oikumeenilisest koostööst poliitilistel, moraalsetel või dogmaatilistel ettekäänetel a Tallinnas kogunenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogu avaldas poolehoidu ühinemiseks üldise sõbraliku vooluga, mis anglikani ja õigeusu kirikute vahel valitses, ja otsustas selle voolu süvendamiseks moodustada 5-liikmelise komisjoni eesotsas metropoliit Aleksandriga.52 Eesti oikumeenilise liikumise senise arengu tippsaavutuseks võikski lugeda pretsedenti, kui a Utrechti Kirikute Maailmanõukogu asutamist ettevalmistavale konverentsile sõitnud piiskop Rahamägi esindab lisaks Läti ja Leedu luterlastele ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut Glubokovski, Stockholmis, 5. Nicolas Zernov, The Eastern Churches and the Ecumenical Movement in the Twentieth Century, - Neill, History I, Apostlik-Õigeusu kirik loob sõprussidemeid anglikani kirikuga, Postimees ( ). Samas annab täiskogu teada, et on alusetu kuuldus, et apostlik õigeusu kirik otsib kontakti rooma-katoliku kirikuga. Uhine Kirik 2 (1938), 32. Siin kommenteeritakse, et kui Leedu ja Läti õigeusu kirikud palusid end esindada teise maa õigeusu kirikul, siis on siin esimest korda kirikuajaloos, kui keegi õigeusu kirik kirikutevahelisel konverentsil laseb esindada end luteri piiskopi poolt. Õigeusu kiriku poolt kommenteeritakse seda sündmust artiklis Maailma kristlikkude kirikute ühinemisest, Usk ja Elu 6 (1938).

16 62 Kurg SOCIAL GOSPEL JA RAHU LIIKU MINE Nagu eespool viidatud, põhjendavad erinevad oikumeenilised suundumused kristliku kiriku ühtsuse vajalikkust erinevalt: a) sõma Xristou väljendamiseks; b) misjonitöö lõpuleviimiseks maailma rahvaste seas; c) sotsiaalsete, rahvuslike ja majandusküsimuste lahendamisele kaasaaitamiseks. Kui sotsiaalevangeeliumi teoloogilisi aluseid võib näha XIX sajandi liberaalteoloogias ja XX sajandi uusprotestantismis, siis selle liikumise oikumeenilised püüdlused on praktilised - millest lähtuvalt on Life and WbrA-konverentside sünonüümiks praktilise kristluse konverents. Sotsiaalevangeeliumi tõeliselt suur panus tuli ilmsiks võitluses maailmarahu säilitamise eest kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Tõstatatud teemade tähtsusest võib saada aimu aastate Eesti vaimulike väljaannete sirvimisel: kõige laiapõhjalisem diskussion erinevates Eesti kirikutes ja sekulaarses pressis toimub Maailmaliidu ja Stockholmi konverentsi ümber. Eduard Tennmanni poolt kirjutatud oikumeenika uurimustes54 jääb kõlama veendumus, et kui kristlikud kirikud tahavad õigustada oma eksistentsi kaasaja tsivilisatsioonis, peavad nad tegutsema otsekoheselt ja üheskoos. Kahtlemata oli maailmasõdadevaheline aeg parimaks (ja võib-olla viimaseks) võimaluseks mõjutada maailma riikide valitsusi langetama poliitilisi otsuseid kristlikest printsiipidest lähtuvalt. Aastaks , kui Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu kogunes oma kolmandale konverentsile Haagis, oli Eestiski loodud Maailmaliidu rahvuskomitee. Järgnevatel konverentsidel osalevad eestlased juba kiriku ametlike delegaatidena.55 Üleskutsed kirikute koostööle, mõjuta- 54 Tennmann, Koonduspüüded, Vt ka Eduard Tennmann, Kirikute rahupüüded (Tallinn: 1922). Vt ka Ameerika kirikute rahvusvahelised ideaalid, Eesti Kirik 15 (1924), a Beatenbergis Jaan Lattik, a Genfis mitteametlikult Tennmann ja Lattik, a Kopenhaagenis Jakob Kukk, Lattik ja Tennmann, a Stockholmis Rahamägi ja Tennmann jne aastal nn rajariikide konverentsil Riias liitub delegatsiooniga metropoliit Aleksander. Ülevaadet Stockholmist vt Hugo

17 Kurg 63 maks riikide valitsusi desarmeerimisele, ja võitlus sõja vastu kestavad lakkamatult.56 Tennmanni väljapakutud ideeks Maailmaliidu kohtumisele Oxfordis a oli Rahuakadeemia asutamise plaan.57 Stockholmi Life and Wbr/c-konverentsist (1925) teeb ülevaate Rahamägi artiklis Evangeelsete kirikute ühinemispüüded.58 Kirikute ühinemist põhjendab Rahamägi vajadusega leida ühist keelt ja ühiseid ülesandeid maailmas. Eesti ainus ametlik delegaat Eduard Tennmann analüüsib konverentsi süvitsi töökomisjonide kaupa: 1) ökonoomilised-tööstuslikud probleemid ; 2) kiriku moraalsedsotsiaalsed ülesanded ; 3) rahvusvahelised suhted ; 4) kristlik kasvatus ; 5) kirikute ühistegevus ja koostöö meetodid. Komisjonis Kiriku moraalsed-sotsiaalsed üleanded korratakse sotsiaalevangeeliumi põhimõtteid: kõigi inimeste vendlus, individuaalse lunastusmõiste asendamine ühiskondliku lunastusega, jumalariigi saabumine.59 Fakt, et Stockholmi konverents oli ajastatud Nikaia kirikukogu ja üldkirikliku usutunnistuse juubeliks, pakkus võimalusi Stockholmi platvormi kõrvutamiseks kogu eelneva kirikulooga. Stockholmi ideoloogiast lähtuvalt tuleks teha radikaalne pööre senises arusaamises kristluse tähendusest inimkonna ajaloos. Konverents ei pea mõttekaks seda, et oikumeeniline liikumine rais Bernhard Rahamägi, Ilmaliidu koosolekutelt rahvusvahelise sõpruse edendamiseks kirikute kaudu, Eesti Kirik 3 4 (1925), ; 35 (1925), aastail nimetatakse liikumist Eesti ajakirjanduses Kirikute Maailmaliiduks, selle Eesti rahvusnõukogu sekretäriks on Jaak Taul. Vt Jaak Taul, Kirikute Maailmaliidu juhatuse seisukohti ja reisimärkmeid, Eesti Kirik 33 (1937), 5-6. Rahvusvahelise Lepitusliidu kohta: Edith Rahamägi, Rahvusvaheline lepitusliit, Eesti Kirik 4 (19 26), Artikleid: vt Nathanael Beskow, Õiglus rahvusvahelistes suhetes, Eesti Kirik 2 0 (1926), ; 21 (1926), ; Oliver Drher, Lepitusliidu kristlik alus, Eesti Kirik 1 (1927), 4-5 ; 2 (1927), 11; 3 (1927), 19; 4 (1927), Tennmann, Koonduspüüded, 136. Eesti Kirik 3 (1925), Ka Teekäija mainib lühidalt Ilma kirikute kongressi, kuid kriitilise alatooniga. Vt Teekäija 21 (1925), 228. Tennmann, Stokholmis, 314.

18 64 Kurg kab aega ja energiat õpetusküsimuste üle arutamiseks. Tallmeister väidab - osundades Stockholmi lööklausele Nikaia lahutab, Stockholm ühendab! -, et ristiusu sisuks ei ole õpetuslaused ja usukombed, sest need pole andnud midagi muud peale lõhenemiste ja lahknemiste, vaid elu ja töö (/z/e and work).60 Hoidumine dogmaatilistest küsimustest ja suund pragmaatilisusele väljendub konverentsi läkituses: Kõiki usutunnistusesse ja kirikukorraldusesse puutuvaid küsimusi kõrvale jättes on konverents oma sihiks seadnud ühises tegelikus töös ennast avaldada. 61 Ka Rahamägi viitab sotsiaalevangeeliumi võidukäigule konverentsi tegevuse kaudu62 ja soovib, et Eestimaa kirik jälgiks teravalt ja sisemise osavõtuga selle püüdeid ja lahendusi. Rõhutamine, et üleskutse tegutsemisele on tänapäeva kiriku jaoks sama otsustava tähendusega kui Nikaia usutunnistuse vastuvõtmine,63 osundab Jumala riigi saabumisele sotsiaalse lepituse läbi. Rahamägi kurdabki, et seoses sotsiaalse hoiakuga on mõnel pool sellest valesti aru saadud, nimelt nii, nagu ei oleks selle konverentsi liikmed rahul endise usutunnistusega ja tahaks selle asemele uut leida, nimelt sotsiaalse usutunnistuse.64 Peale nende, kes meie kodumaa kirikutes [ ] kirikukonverentsi peale juba algusest kahtlase pilguga vaatavad,65 nimetab Rahamägi ära ka Turu peapiiskop Gustav Johansoni kriitika konverentsi kohta66 ning argumenteerib vastu, Tallmeister, Iimakonverents Stockholmis, 165. Ilmakonverentsi läkitus, 132. Ibid., 19: Kuna aastal pkr Nikäa kirikukogul terve kirik ütles, mida tema usub, siis peab aastal kirik esimest korda ütlema, mida tema tegelikult tahab. Sotsiaalne usutunnistus tekib! 63 Vt Hugo Bernhard Rahamägi, Üleilmline kristlik konverents Stockholmis, Eesti Kirik 34 (1925), 2 6 6, edaspidi: Rahamägi, Konverents Hugo Bernhard Rahamägi, Tegeliku ristiusu konverentsist, Eesti Kirik 9 (1925), 31. Rahamägi, Konverents, Ibid., : Stockholmi konverents tahab aga usuküsimustest eemale hoida ja maailma tegelikult parandama hakata, kuigi Kristuse sõnade järele häda maailmas lõpu poole kasvab.

19 Kurg 65 et kristliku kiriku ülesanne on ka tingimata see: takistused kõrvaldada, mis rahvaid Kristuse ja Jumala juure ei lase tõsiselt tulla.67 Rahamägi tunnistab, et kuna tänapäeva inimese huvid on keskendunud sotsiaalsetele ja eetilistele küsimustele, siis suunab see kiriku kuulutust ja kirikul ei jää muud üle, kui asuda tahes või tahtmata siin kaasa ja ühes mõtlema, tegutsema.68 Ootuspärane kriitika Stockholmi kohta esitatakse Meie Kiriku artiklites. Tõlgitud on Turu peapiiskop Johansoni vastulause konverentsi programmidele, kus peapiiskop kaitseb Kristuse evangeeliumit, mis muudab inimesi ja ühiskonda, mitte et muudetaks kirikut vastavalt maailma poliitilistele vooludele.69 Harald Põllu konverentsijärgne analüüs kommenteerib ka Eesti ajakirjanduses ilmunud arvamusi ja on tänuväärne selle poolest, et siin antakse edasi luterlike kirikute teiste teoloogiliste voolude erinevaid hoiakuid Stockholmi sotsiaal-eetilise suuna suhtes.70 Sotsiaalevangeeliumi jõudmist Eesti teoloogilistesse dispuutidesse on võimalik jälgida Usuteadlaste konverentside aruannetest, mida esitavad nii liberaalne Protestantline Ilm, konservatiivne Meie Kirik kui ka tsentristlikult orienteeritud Eesti Kirik. Läbimurre saavutatakse a konverentsil, kus Rahamägi teeb ettepaneku kohustada Eesti Kirikut kaasa töötama sotsiaalevangeeliumi interpreteerimisel ning kutsuda usuteaduskonna juures ellu Eesti Kristlik-Sotsiaalne Teaduslik Instituut a konverentsil pakub Otto Wilhelm Etzold välja, et luterlik usupuhastus kui eksegeetiline eksitus individuaalse õndsuse kohta asendataks uue usupuhastusega, s.o universaalse lunastusideega, mille valguses kaotavad oma tähtsuse kõik konfessionaalsed vahed, mis on aegade 67 Ibid., Ibid., Vt ka Eesti Kirik 41 (1925), 3 2 6, mille toimetajaveerus viidatakse Stockholmi konverentsi järelkajadele katoliiklaste hulgas. Põld, Konverentsi vastaspool, Põllu järgi jagunevad hoiakud kolme suunda: pahempoolseks, tsentristlikuks ja parempoolseks. Vt Põld, Konverentsi hindamine. Usuteadlaste järjekorraline konverents, Eesti Kirik 5 (1929),

20 66 Kurg jooksul arusaamatuste tagajärjel tekkinud.72 Teatavasti jäi aga sotsiaalevangeeliumi teoloogia arendamine üksnes akadeemiliste ringkondade73 harrastuseks, mõneks ajaks ka Protestantlise Ilm a pärusmaaks. Life and Hfor/i-konverents Oxfordis (1937), millest Rahamägi osa võttis, ei olnud enam kiriku kui institutsiooni suhtes negatiivne - kiriku esimene ülesanne riigi suhtes on olla kirik: Jumalast maailma ees tunnistada Jumala sõna kuulutamise teel - ja võttis vastu otsuse liituda Faith and Order-liikumisega, et asutada Kirikute Maailmanõukogu.74 EVANGELIKAALSED LIIKUMISED: ALLIANSS, NOORTE- JA MISJONIORGANISATSIOONID Rootsi Evangeelse Alliansi kontaktidest Tallinna luterliku rootsi kogudusega sündis kokkulepe misjonäride saatmise kohta Eestisse.75 Läbirääkimiste järel õnnistati Rootsi Evangeelse Kodumaa Ühenduse poolt misjonitööle Eestimaal Ture Emanuel Thoren ja Lars Johan Österblom, kes asusid tööle kooliõpetajatena rannarootslaste juurde Noarootsis ja Vormsil.76 Nende evangeelsest tegevusest alguse saanud liikumine jõudis eestlaste hulka nn Läänemaa ärkamisena. Ärkamiste tulemuseks oli iseseisvate priikoguduste Theodor Tallmeister, Usuteadlaste konverentsilt, Protestantline Ilm 2 (1 9 35), 2 8. Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi juures tegutseb sotsiaal-eetiline toimkond. Erinevatel aegadel kuuluvad sellesse E. Tennmann, J. Taul, S. E. Lind, V. Tubin, H. Pihl. Hugo Bernhard Rahamägi, Tegeliku ristiusu maailmakonverents Oxfordis, Eesti Kirik 2 9 (1937), 3 ; 3 0 (1937), 3; 31 (1937), 4; 32 (1937), 4-5. Hendrik Tuttar, Harald Victor Dahl, Ä rkam ise aeg: Eesti baptism i ajalugu, I köide (Tallinn: ), ; teos esitab viiteid rootsikeelsetele allikmaterjalidele. Österblomi päevik on avaldatud raamatus: Aron Valentin, Svensk-Estlands apostel: en andlig oeh kulturell käm pagestalt (Stockholm: 1938).

21 Kurg 67 asutamine (Ridala, ) ning rahvusliku pinnase tekkimine baptismile Eestis. Järgnenud aastakümned ei paku just häid näiteid usklikke ühendavast meelsusest, kuigi Gustav Allo oma kirjutisega Arm astuse ühendaja kutsub eri uskkondi osadusele ja ühisele meelele.77 Idee usklike ühistegevusest jõudis Eestisse saksa aadlike kaudu, kel olid kontaktid Blankenburgi alliansskeskusega Saksamaal.78 Sajandivahetusel korraldatakse alliansskohtumisi Woldemar von Uxkülli Laitse mõisas ja Nikolai von Glehni mõisas Jälgimäel.79 Alliansskonverentsid jätkusid Adam Podini poolt korraldatuna Keilas a, siit viiakse a allianssidee ka Venemaa vabakoguduste ringkondadesse. Adam Podin oli nii Eesti kui Venemaa rahvuslik esindaja Euroopa Alliansskomitees. Alliansskohtumiste peamisteks infovahendajateks jäävad vennastekoguduse taustaga väljaanded Kristlik Perekonna Leht ja Vahimees m Allianss kui Eesti evangelikaalsete uskkondade koostöövorm organiseerus Esimese maailmasõja järel, kui a alustati igaaastaste alliansskonverentside korraldamist nelipühil. Konverentside initsiaatoriteks olid Karl Leopold Marley ja Karl Kaups, osavõtjateks baptistid, Sinine Rist, evangeeliumi-kristlased, vennastekogudus ja üksikisikud luteri kirikust.81 Järgnevatel aastatel liitusid konverentsidega ka m etodistid ja noorsooühing C hristian Gustav Allo, Arm astuse ühendaja ehk Uks ring-vaatus kõige usklikudele (Revel: 1894). August Johannson, Saksa alliangs koosolekud, Teekäija 10 (1 906), 3. Evangeelse Alliansi tekkimist ja arengut tutvustab Johannes Aunverdt artiklis Mis on allianz?, Kristlik Perekonna Leht 3 (1907), Ernst Ader, Tagasivaade alliantskonverentside juubeliaastal, - Ühendatud usklikkude alliantsne juubelikonverents : Nelipühil, 16. ja 17. m ail a. M etodisti kirikus Tallinnas (Tallinn: 1932), Üxküll ja Glehn saavad tuntuks baptisti jutlustajatena ja koguduste rajajatena. Ülevaadet ilmunud artiklitest vt Ernst Ader, Eesti usuajalugu, IX ptk: U skkondadevaheline ühistöö Eestis (käsikiri), , edaspidi: Ader, Eesti usuajalugu. Ibid., Vt ka Riho Saard, Baptismi Viron ja Pohjaois-Liivinmaan kuvernementeissa : yleisen kirkkohistorian progradu-tutkielma (Helsinki: ),

22 68 Kurg Endeavour (enamasti kasutati lühendit C. E. ), luteri kirikust töötasid kaasa õpetajad Peeter Sink, Harri Haamer jt.82 Igasügisesed teoloogilised kursused allianssvendadele toimuvad kuni aastani; ülemaailmsed aasta esimese nädala alliansspalvepäevad saavad Eestis traditsiooniks aastatel ning jätkuvad linnakogudustes ka Nõukogude korra ajal. Rahvusvaheliste noorsoo-organisatsioonide tähtsus kirikutevahelises ühistöös on kõrgelt hinnatav. Nendest vanima, Noorte Meeste Kristlik Ühingu (NMKÜ) poolt a sõnastatud kristliku koostöö alus, nn Paris Basis NMKÜ liikmed tunnistavad vastavalt Pühakirjale Jeesuse Kristuse oma Issandaks ja Lunastajaks ja tahavad olla tema jüngrid nii õpetuses kui ka elus ja püüavad levitada jumalariiki noorte meeste seas sai a eeskujuks Kirikute Maailmanõukogu ühtsusvormelile.83 Oikumeeniliste ideede levitamisel Eestis oli oluline roll ka Noorte Naiste Kristlikul Ühingul, G. E. Noorsooühingul ning Pühapäevakoolide Alliansliidul.84 Evangelikaalsed misjoniorganisatsioonid on uskunud kirikute ühtsuse võimalikkusesse kristliku kuulutuse kaudu. Seda kinnitab ka Harald Põld, esitades ajaloolise ülevaate rahvusvahelistest misjonikonverentsidest artiklis Misjon ja oikum eensus: Misjoni oikumeensusest kõneldes käsitleme misjonit kui ühist ristikoguduse Luterlikest ringkondadest on teateid alliansskoosolekute kohta Randvere kirikus, vt Alliantskoosolek Randvere kabelis, Evangeelium i Kristlane 6 ( ), 86. Allianssliikumisest vaimustub ka Tennmann, kuid loobub, lisades enda kohta, et teda luterlaste keskel peetakse liiga usuliseks, vabakogudustes liiga ilmlikuks. Herbert Niiler, toim., Eesti Noorte M eeste Kristlik Ühing: ülevaade NMKÜ-liikumisest Eestis aastail ja seejärel eksiilis (Zelienpole, Oregon, Stockholm: 1982), 9. Niiler mainib, et Eestis töötavad ameeriklased olid denominatsiooni kuuluvuse poolest enamasti metodistid või baptistid - mitte luterlased ega ka mitte kreekaõigeusulised, ibid., 2 5. Eesti Kirik kajastab NMKÜ kõiki tähtsamaid sündmusi aastatel. Allianssliikumise ideedega tulid kaasa C. E. Noorsooühing ja Pühapäevakoolide Allianssliit. NMKÜ ja NNKU ridades hakkas tooni andma sotsiaal-eetiline hoiak, nagu märgib Tennmann: Võrreldes enne sõda peetud NMKÜ konverentsidega on toimunud suured muutused nii päevakordades kui teemades: sõda ja rahu, militarism, äriküsimused, kristliku eetika konfliktid, seksuaalküsimused. Vt Eduard Tennm ann, Pööre N oortem eeste kristliku ühingu tö ö s, P ostim ees ( ), 2.

23 Kurg 69 ettevõtet ja ülesannet, mille sihiks on kogu maailm kõigi oma elanikkudega. Misjon ehk läkitustöö on küll alati olnud oikumeenilise sihiga. 85 Oikumeeniliste misjonikonverentside rida vaadeldakse siin 50 aasta lõikes - alates Londonist kuni Tambaramini Eesti luterlikus kirikus ja evangelikaalsetes ringkondades XIX sajandil ja XX sajandi esimesel poolel valitsevast misjonimeelsusest annab tunnistust rikkalik misjonikirjanduse ja -ajakirjanduse valik. Kuukirjas Missioni sõnumed on tõlgitud ja trükitud Edinburgh! maailmamisjoni konverentsil (1910) vastuvõetud Sõnum kõikidele evangeeliumi-usu ristiinimestele terves m aailm as.66 Konverentsist ja sellele järgnenud arengutest annab ülevaate Hendrik Tuttar baptistide ajakirjas Teekäija.37 Järgmisest konverentsist (Jeruusalemm, 1928) teeb ülevaate Eesti Kirik.88 Neil aastatel toimunud väitluses misjonär Martin Meedari ja misjoni organisaatori Harald Põllu vahel tuleb tõenäoliselt näha omamoodi püüdu lähendada luterlikku kirikut tervikuna niisugusele misjonitööle, millel on misjonimaadel oikumeeniline iseloom.89 Vabakogudustes (evangeeliumi-kristlastel ja baptistidel) on misjonitöö koos vastava ühiskomiteega koondunud evangelikaalse G eneralegipt M ission i ümber.90 Tambarami a misjonikonverentsi ajaks oli juba välja kujunenud teadmine kolmest suurest oikumeenilisest tegevussuunast - Life and Work, Faith and Order ja Rahvusvaheline Misjoni Harald Põld, Misjon ja oikumeensus: Pärnu praostkonna kirikuõpetajate konverentsil peetud kõne, M eie Misjon 4 (1938), ; 5 (1938), Vrd märkus 6 (Meedari seisukoht). Uuemad sõnumed misjoniväljadelt, Missioni sõnumed: Ühte asja on taruis 10 ( ), H. T., Maailma misjon ja maailma sõda, Teekäija 2 (1915), , 3 (1915), Johannes Müller, Maailma misjon Õlimäel, Eesti Kirik 12 (1928), 90. Vt Martin Meedar, Kirik ja misjonitöö, Eesti Kirik 2 9 (1926), Misjoniteemad on arutelul peaaegu kõikidel Usuteadlaste konverentsidel ja kirikupäevadel. Lühike ülevaade Egiptuse Üldmisjoni ajaloost (Tallinn: Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus, 1933).

24 70 Kurg nõukogu -, mis üksteist vastastikku täiendavad ja loovad pildi kristlike kirikute ühistegevusest. Seoses noorte rahvuslike kirikute iseseisvumisega misjonimaades otsisid misjonärid ja kirikujuhid lahendust sellele, kuidas jagada ühist vastutust kiriku ülesehitustöös.91 Ka katoliiklik ajaleht Kiriku Elu märkab Tambarami misjonikonverentsi selget soovi evangeelsete kirikute ühinemise suunas - see väljenduvat juba muutunud terminoloogias: kristluse asemel räägitakse nüüd kirikuist -, mis peab muutuma nähtavaks osaduseks.92 Ajaleht M eie Misjon lisab omapoolsele ülevaatele Tambaramist: Konverents tahtis ka näidata ristikoguduse ühtsust Kristuses. Selle kinnitamiseks peeti ühine armulauateenistus, üks kord vabakirikute lihtsa kombe järgi, teine kord anglikaani kiriku pidulikkusega. 93 OIKUMEENILINE KLIIMA EESTIS Küsimust teiste uskkondade tekkest ja levikust Eestis on piiskop Jakob Kukk lahanud järgmiselt: Mis asjaolust on sarnased kihutustööd tingitud? Lahkusud ja katoliku kirik on tundelised selle kohta, kus ende jaoks viljakat maad leida on. [ ] Selle järele otsustades on luteruse-usuliste rahvaste hulgas viljakat maad olemas Jumala sõnale ja ta riigile Maailma misjonikonverents Indias, Eesti Kirik 3 (1939), Protestantlik maailmamisjoni konverents Tambaram is, Kiriku Elu 11 (1939), ; 12 (1939), ; 1 (1940), Tambarami ülemaailmalisest läkituskonverentsist, M eie Misjon 2 (1939), , 28. Ent siinkohal M eie Misjoni oikumeeniline avatus ka lõpeb, kommenteerides nimetatud armulauateenistust: Meie Misjoni toimetaja südametunnistus ei oleks teda lubanud sellest osa võtta. [ ] Aga niisugune on praeguse ristiusu tase maailmas ja paljud luterlased tunnevad endid sunnitud olevat sellega leppima. Ibid., 28. Jakob Kukk, Luteruse kiriku praegune seisukord Eestis ja mujal, - Usupuhastus eestlaste m aal (Tartu: Usupuhastuse juubeli kirjanduslise kommisjoni väljaanne, 19 24), 2 36.

25 Kurg 71 Kuivõrd viljakaks osutus see luterlik pind aga oikumeenilisele mõtlemisele? Miks ei jõudnud uued oikumeenilised ideed ja arutelud Eesti kirikuis kaugemale nappidest konverentsiaruannetest ja reisimärkmetest? Miks ei suutnud arenev ülemaailmne oikumeeniline liikumine leevendada Eesti konfessioonide suhtumist üksteisesse kui kiriku identiteeti ohustavatesse vastastesse? EELK sinodite ja kirikupäevade dokumentides või piiskopi aruannetes aastaist ei leidu oikumeeniliste konverentside ega nende otsuste kajastamist.95 Säärasele vaikimisele võib leida mitmeid põhjendusi - neist üks kaalukamaid on kahtlemata see, et Eestis aastate keskel toimunud kiriku lahutamine riigist ning uue kirikliku identideedi loomine köitis kõikide konfessioonide peatähelepanu, mistõttu oikumeenilised ideed ja teemad jäid tahaplaanile. Teiseks, isikutevahelistest suhetest tulenevalt sai määravaks samale perioodile langenud kirikupoliitiline konflikt uusprotestantluse esindajate Tennmanni ja Tallmeistriga, mis lükkas nende poolt algatatud oikumeenilist liikumist puudutavad teemad juba ette kriitiliselt mõistetud konteksti. Vabakoguduste antioikumeenilist hoiakut võis mõjutada asjaolu, et baptistide kui esimese organiseeritud vabakiriku tulek Eestisse hilines, võrreldes baptismi levikuga Saksamaal XIX sajandi algul; ka Lätisse jõudis baptism ligi pool sajandit varem kui Eestisse. Eesti vabakirikutel ei jäänud aega olemasolevate kirikutega konsolideerumiseks, mis oleks aidanud adekvaatselt orienteeruda XX sajandi algul tekkivas oikumeenilises kliimas. Vabakogudused leidsid oma ühtsusideaalile väljundi evangeelses allianssliikumises. Kuid allianssliikumise juhtide poolt aastate teisel poolel algatatud projekt moodustada Eesti Vabade Usuühingute Keskliit - evangeeliumi-kristlaste, baptistide, metodistide jt ühinemisega 95 Tennmann, Koonduspüüded, Usuteadusline Ajakiri 3 (1928), 101. Ta kurdab, et kui Lausanne i konverentsi eel saadeti kirikutele küsitluslehti, et selleks valitud komisjonid nad läbi töötaks ja seisukohta avaldaks. Ka meil valiti 6-7 a. eest 10- liikmeline komisjon usuteaduslisel konverentsil. Selle tegevusest pole seni midagi teada. [ ], Lausanne is meie esindajaid ka ei olnud.

UA indd

UA indd KONFLIKTIST OSADUSENI JA OIKUMEENILINE LIIKUMINE LUTERLIKUST VAATEPUNKTIST 1 Tiit Pädamile 60. sünnipäevaks Thomas-Andreas Põder Abstrakt Luterlaste ja katoliiklaste üleilmse ühiskomisjoni uurimisraport

Rohkem

KIRIKU OPETU SLIKKE VAATEID EESTI TEOLOOGIAS: HARALD PÕLLU VABAKIRIKU KAVA VEIKO VIHURI Kirik on üks moodsa usuteaduse päevaküsim

KIRIKU OPETU SLIKKE VAATEID EESTI TEOLOOGIAS: HARALD PÕLLU VABAKIRIKU KAVA VEIKO VIHURI Kirik on üks moodsa usuteaduse päevaküsim KIRIKU OPETU SLIKKE VAATEID EESTI TEOLOOGIAS: HARALD PÕLLU VABAKIRIKU KAVA VEIKO VIHURI veiko.vihuri@eelk.ee Kirik on üks moodsa usuteaduse päevaküsimusi, kirjutas noor usuteadlane Elmar S. Teppan (Salumaa)

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft Word - KK doc

Microsoft Word - KK doc KIRIKUKAJA 15. - 22. märts 2013 EESTI UUDISED Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus 19.03.2013 Delfi Mustamäele - Kiili tn 9 kinnistule, on plaanis rajada Maarja Magdaleena kiriku

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE

Rohkem

UA indd

UA indd Communio-eklesioloogia katoliiklaste ihalus osaduse järele Ingmar Kurg Abstrakt Communio-eklesioloogia oli 1985. aasta erakorralise piiskopisinodi kinnitusel Vatikani II kirikukogu keskne idee, mille katoliiklikud

Rohkem

EKK jõulupöördumine 2018

EKK jõulupöördumine 2018 Jõulupöördumine Allkirjastanud Euroopa kirikute juhid ühiselt koostanud Euroopa kirikute rändekomisjon ja Euroopa Kirikute Konverents: Jõulude eel kutsume teid üles töötama külalislahke ja kaasava Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso

ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

13 EAÕK Kirjastus Tallinn

13 EAÕK Kirjastus Tallinn 13 EAÕK Kirjastus Tallinn 2015 1 Sisukord 4 Saateks Toimetus 5 Õigeusu kirik väljakutsete ees. Pariisi II raamatumess 25. 26. aprillini 2014 Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus Tõlkinud Marje Kuusmik

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKU LOS ANGELESE KOGUDUS 1306 West 24 th Street, Los Angeles, CA KOGUDUSE TEATED OKTOOBER 2011 NR. 5 Kirik: Latv

EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKU LOS ANGELESE KOGUDUS 1306 West 24 th Street, Los Angeles, CA KOGUDUSE TEATED OKTOOBER 2011 NR. 5 Kirik: Latv EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKU LOS ANGELESE KOGUDUS 1306 West 24 th Street, Los Angeles, CA 90007 KOGUDUSE TEATED OKTOOBER 2011 NR. 5 Kirik: Latvian Ev. Lutheran Church, 1927 Riverside Dr., Los Angeles,

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Microsoft Word - Pantokrator nr 32 eesti veebruar 2015.doc

Microsoft Word - Pantokrator nr 32 eesti veebruar 2015.doc EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna LEHT No 2 (32) Veebruar 2015 Suure paastu läkitus EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna vaimulikele, kloostrielanikele ja koguduste liikmetele Kristuses armsad isad, vennad

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

NÄIDIS

NÄIDIS AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Iti-Liis Orro Kristlusesisese konfessioonivahetuse põhjustest ning mõjuritest intervjuude n

Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Iti-Liis Orro Kristlusesisese konfessioonivahetuse põhjustest ning mõjuritest intervjuude n Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Iti-Liis Orro Kristlusesisese konfessioonivahetuse põhjustest ning mõjuritest intervjuude näitel Eesti kodanikega Bakalaureusetöö Juhendaja dr

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd

14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd Teatis Kuupäev: 25. oktoober 2016 Kellele: Üldjuhtidele, piirkonna seitsmekümnetele, vaia-, misjoni- ja ringkonna juhatajatele, piiskoppidele ja koguduse juhatajatele, vaia ja koguduse nõukogu liikmetele

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Baltisaksa «maffia» Vene polaaruurimises Erki Tammiksaar Tartu ülikool ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakond Eesti maaülikool teadusloo uurimise keskus Üldist Vene impeeriumi uurimine

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku häälekandja Nr 56 Juuli 2011 ISSN Sest sina saad Kristuse tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku häälekandja Nr 56 Juuli 2011 ISSN Sest sina saad Kristuse tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku häälekandja Nr 56 Juuli 2011 ISSN 1736-3284 Sest sina saad Kristuse tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud. (Ap. 22,15) Me tunnistame armu,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ES

ES Keiu Kärt Tammeaid Tartu ülikooli bakalaureus Eesti keele riigieksami kajastamisest ajakirjanduses 2012. aastal sooritasid gümnaasiumilõpetajad esimest korda kaheosalise eesti keele riigieksami. Kuidas

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

II aastakäik September 1927 Ü5UTEADU5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE * " * * 1 r i ' Sisukord: fr. J. Kõpp, Jumalateenistusekorra

II aastakäik September 1927 Ü5UTEADU5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE *  * * 1 r i ' Sisukord: fr. J. Kõpp, Jumalateenistusekorra II aastakäik September 1927 Ü5UTEADU5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE * " * * 1 r i ' Sisukord: fr. J. Kõpp, Jumalateenistusekorra uuendamise küsimusi. I 1 13 A. Lepold, Katolik kirik

Rohkem

Untitled-1

Untitled-1 SALEMI KUUKIRI jaanuar 2019 ÕNNISTATUD 2019. AASTAT! A l u st a m e a a st a t h e a d e soovidega. Olgu Jumala arm ja heldus ka sellel aastal värsked meile! Me oleme tänulikud eelmise a a s t a e e s

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

MAP REVOLUTSIOON Antikristuse paljastamine Piiskop Dominiquae Bierman 1

MAP REVOLUTSIOON Antikristuse paljastamine Piiskop Dominiquae Bierman 1 MAP REVOLUTSIOON Antikristuse paljastamine Piiskop Dominiquae Bierman 1 Kad-Esh MAP Ministries P.O. Box 540271 Grand Prairie, Texas 75054, USA PO Box 590, Jerusalem 91004, Israel www.kad-esh.org Copyright

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem