Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2017 Tallinn Environment Department Yearbook 2017

Väljavõte

1 Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2017 Tallinn Environment Department Yearbook 2017

2

3 SISUKORD CONTENT Hea lugeja Silmapaistvad tegevused aastal Sõnumeid looduskaitsest Veekeskkond Tallinnas Välisõhu kvaliteet ja müra Tallinna haljas- ja rohealad Dear Reader Outstanding activities in 2017 Messages about nature conservation Aquatic environment in Tallinn Ambient air quality and noise Tallinn s parkland and green areas Tallinna laste ja noorte lillepidu 2017 Lemmikloomad linnas Avalikud mänguväljakud Tallinnas Tallinna kalmistud Uute sihtide seadmine jäätmehoolduses Tallinna Jäätmekeskus usaldusväärne partner jäätmete käitlemisel Prügihundi tegus aasta Heakorrakuu kampaania Keskkonnasõbraliku liikumise kuu Keskkonnateadlikkuse suurendamine Botaanikaaed, osa Tallinna liigikaitsest ja loodusharidustööst Tallinna Energiaagentuuri viies aasta Euroopa Liidu keskkonnaalased projektid Rahvusvaheline koostöö Tallinna Keskkonnaameti personali tunnustamine ja koolitamine Tallinna Keskkonnaameti töötajad ( seisuga) Tallinn Children s and Youth Flower Festival 2017 Pets in the city Public playgrounds in Tallinn Tallinn s cemeteries Setting new targets in waste management Tallinn Waste Centre reliable partner in waste management Busy year of Prügihunt Spring Maintenance Month campaign Environmentally Friendly Mobility Month Raising environmental awareness Botanic Garden, part of species conservation and nature education in Tallinn Fifth year of the Tallinn Energy Agency European Union projects in the field of the environment International cooperation Recognition and training of the staff of the Tallinn Environment Department Employees of the Tallinn Environment Department (as at )

4 HEA LUGEJA! Teie ees on uus, juba kaheksas Tallinna Keskkonnaameti aastaraamat aasta raamatu peateemaks on looduskaitse pealinnas. Vaatamata sellele, et Tallinn on kõige suurem linn Eestis, kus elab ligi kolmandik vabariigi elanikkonnast, on linna loodus väga mitmekesine. Kui teha päring riiklikku keskkonnaregistrisse kaitsvate loodusobjektide kohta, siis saate teada, et Tallinnas on 637 loodusobjekti, mis on erineval tasemel kaitse all. Selles nimekirjas on nii tuntud Aegna saare maastikukaitseala koos rändrahnude ja kivikülviga kui ka kaitsealuste taimede, lindude ja loomade leiukohad aastal sai kaitsvate loodusobjektide nimekiri väga väärilise täienduse. Meie ekspertide põhjalik töö kandis vilja ja Tallinnas moodustati Merimetsa kaitseala, mis on teine kohaliku omavalitsuse tasandil moodustatud kaitseala Tallinna linnas. Merimetsa roheala 85 hektarist ca 50 ha on võetud kaitse alla. Peale selle, et meil õnnestus säilitada seal unikaalseid ja elurikkaid kooslusi, said Põhja-Tallinna linnaosa elanikud ja üldse kõik tallinlased, kes armastavad looduses aega veeta, mõnusa puhkekoha. Tallinna loodus on meie linna suur rikkus. Igas linnaosas on oma loodusväärtused. Meie amet panustab koostöös teiste linnaasutustega linnalooduse mitmekesisuse kaitsele ja säilitamisele. Mõned näited. Nõmmel asub unikaalne Pääsküla raba, mis on hinnatud õuesõppe ala. Mustamäe ja Nõmme piiril asuvad Glehni pargi allikad (sh Rõõmuallikas) annavad maastikukaitseala osana Vana-Mustamäe ja Hiiu asumitele oma lisaväärtuse. Looduskaitsel on Tallinnas pikad traditsioonid. Esimeseks looduskaitsealaseks õigusaktiks Tallinna alal võib pidada Taani kuninga Erik VI Menvedi aasta seadust, mille järgi hakati reguleerima loodusvarade, peamiselt metsade kasutamist tol ajal linnale kuuluvatel saartel Naissaarel, Aegnal ning Suur- ja Väike-Karlil, mida tänapäeval nimetatakse Paljassaare poolsaareks. Valitsejad ja võimukorraldused muutusid, kuid alati leidus linnaraadil julgeid otsustajaid, kes tagasid linlastele võimaluse nautida ilusat loodust ja kaunistasid linna rohealadega. Nii saame veel tänagi nautida aastal Rannavärava taha rajatud Papagoiaia võlusid (esimene avalik aed Tallinnas) või enam kui 300-aasta vanuse Kelchi pärnapuu sitkust ja vastupidavust Niguliste kiriku juures vanalinnas. Inimtegevus võib paraku olla ka ohuallikaks loodusele. Tallinn ei ole siin erand. Nõukogudeaegne ekstensiivne tööstuse arendamine jättis katastroofilised jäljed linnakeskkonnale. Riik ja linn on kulutanud miljoneid Eesti kroone ja eurosid keskkonna parendamiseks. Siiski on veel mitu murekohta, millele otsime tõhusaid ja jõukohaseid lahendusi aastal esitasime taotluse INTERREG Kesk-Läänemere programmile uue projekti rahastamiseks, mille eesmärk on Mustjõe oja veekvaliteedi parendamine. Nimelt avaldab Mustjõe oja ohtlike ainete ning toitainete sissevool Kopli lahte teatud määral mõju Kopli lahe veekvaliteedile. Seetõttu ei kvalifitseeru Stroomi supelrand veel rahvusvahelise ökomärgise Sinilipp veekvaliteedi väga rangetele nõuetele vastavaks, kuigi suplusvee seisund vastab Euroopa Liidu suplusvee direktiivi nõuetele ja suplejatele on see täiesti ohutu. Aasta lõpus saimegi positiivse otsuse projekti rahastamisele. Tallinna linn püüab saavutada auväärse Euroopa rohelise pealinna tiitlit aastal õnnestus meil jõuda lõppvooru, mis toimus Saksamaal Essenis. Seekord oli õnne meie kolleegidel Oslost, kuigi ka meil oli, mida näidata ja mille üle uhke olla. Linnavalitsus otsustas, et me esitame taotluse Euroopa rohelise pealinna 2020 tiitli saamiseks. Ka seekord tuleb konkurents ilmselt väga tihe. Mulle tundub, et mõnikord oleme me liiga tagasihoidlikud oma saavutuste näitamisel ja edendamisel. Kui 10 või enam aastat tagasi pidime rohkem teistelt õppima, siis nüüd soovivad paljud osa saada meie kogemustest aastal sai Tallinna vanim keskkonnakampaania heakorrakuu Euroopa Komisjoni programmi URBACT parema praktika tunnustuse. Meie ameti esindajad tutvustasid heakorrakuu kampaania korraldamist enam kui 500-le Euroopa linnale Tallinnas korraldatud Euroopa linnade festivalil. Nüüd soovivad linnad Lõuna- ja Kesk-Euroopast võtta üle meie heakorrakuu praktika. See on üks näide mitmest, sest meie spetsialistide kogemused jäätmekorraldamises, looduskaitses, keskkonnahariduses ja haljastuses pakuvad teistele linnadele huvi nii Eestis kui ka välismaal. Looduskaitse ei saa olla ainult linna- või riigiametnike või üksikute entusiastide pärusmaaks. Me soovime, et iga tallinlane peaks seda osaks oma igapäevasest elust. Eriti oluline on, et selline hoiak kujuneks välja juba lapsepõlves. Keskkonnaharidus nii koolis kui ka väljaspool õppeasutusi mängib siin olulist rolli aastal korraldasime koos kolleegidega transpordi- ja haridusametist teist aastat järjest Tallinna laste ja noorte lillepeo, kus Lasnamäe ja osaliselt Kesklinna koolilapsed istutasid taimi Laagna tee murualale. Me oleme veendunud, et kui inimene istutab ise lille või puu, siis muutub ka tema käitumine loodussõbralikumaks ja säästlikumaks ning tal tekib keskkonnaga isiklik seos aastal tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Me soovime, et sel aastal saaks Eesti pealinn veelgi rohelisemaks ja loodusrikkamaks. Seda saavutame ainult tihedas koostöös kõigi tallinlastega, kelle arvamus on meile väga oluline. Uue aastaraamatu kaante vahelt leiate palju infot meie tegemistest aasta jooksul. Koostasime oma aastaraamatu mitte ainult selleks, et tutvustada teile oma tööd, vaid ka selle nimel, et iga Tallinna elanik ja iga eestimaalane tunneks uhkust ilusa ja rohealade rohke pealinna üle. Relo Ligi, JUHATAJA 2

5 DEAR READER, The new, already the eighth, yearbook of the Tallinn Environment Department is here. The main topic of the 2017 yearbook is nature conservation in the capital. Although Tallinn is the biggest city in Estonia with almost a third of Estonia s population living here, the nature in the city is very diverse. When you request information about protected natural features, you will find that there are 637 features under various levels of protection in Tallinn. This list includes the well-known landscape protection area of Aegna Island with its boulders as well as habitats for protected plants, birds and animals. A very significant addition was made to the list of protected natural features in The hard work of our experts was a success resulting in the establishment of the Merimetsa conservation area, which is the second conservation area established at the level of local government in Tallinn. Approximately 50 ha of the 85 hectares of the Merimetsa green area is now under protection. In addition to the possibility to preserve unique and diverse natural communities, the people of North Tallinn district and all residents of the city who love nature now have a great place to spend their leisure time. The nature of Tallinn is our wealth. Each district of the city has its own natural heritage. Our department and the other agencies of the city work hard to conserve and preserve the natural diversity in the city. Some examples. The unique Pääsküla bog, which is a popular outdoor learning area, is located in Nõmme district. The springs in Glehn Park (incl. Rõõmuallikas or the Spring of Joy) on the border of Mustamäe and Nõmme districts give added valued to the sub-districts of Vana-Mustamäe and Hiiu. The traditions of nature conservation in Tallinn are long. The act approved by King of Denmark Erik VI Menved in 1297, which regulated the use of natural resources, mainly forests, on the islands of Naissaar, Aegna and Suur- and Väike-Karli, presently known as Paljassaare Peninsula, then belonging to the city, can be considered the first legislation concerning nature conservation. The rulers and the powers have changed, but there were always some courageous decision-makers in the city government who made sure that the citizens could enjoy beautiful nature and decorated the city with green areas. Thus, we can still enjoy the charms of the Papagoiaed (Parrot Garden) established behind the Coastal Gate in 1400 and the tenacity of the 300-year-old Kelch s lime tree growing near St Nicholas Church in the Old Town. Unfortunately, human activity can also be a threat to nature. Tallinn is no exception. The extensive industrial development during the Soviet era had a catastrophic impact on the city s environment. The state and the city have spent millions of Estonian kroons and euros on improving the environment. However, there are still many areas of concern to which we re trying to find effective and affordable solutions. In 2017 we submitted an application to the INTERREG Central Baltic Programme to request funding for a new project aimed at improving the quality of water in Mustjõgi Stream. Namely, the inflow of hazardous substances and nutrients from Mustjõgi Stream to Kopli Bay has a certain impact on the quality of water in the bay. This is why Stroomi Beach does not yet comply with the extremely strict water quality requirements of the international Blue Flag eco-label, even though the status of bathing water complies with the requirements of the European Union Bathing Water Directive. We received a positive response to the funding request at the end of the year The City of Tallinn is trying to achieve the coveted title of the European Green Capital. In 2017 we managed to make it to the final round, which took place in Essen, Germany. This time, our colleagues from Oslo where the lucky ones, although we also had things to show and be proud of. The City Government decided to apply for the title of the European Green Capital The competition probably will be very tough again. It seems to me that sometimes we re too modest in showing and promoting our achievements. Some 10 years ago, we were in a position where we mostly had to learn from others, but today, many others want to hear about our experiences. In 2017 the oldest environmental campaign of Tallinn Spring Maintenance Month was recognised as a best practice by the URBACT Programme of the European Commission. The representatives of our department introduced the organisation of the maintenance month campaign to more than 500 European cities at the City Festival in Tallinn. Cities from Southern and Central Europe now want to implement our maintenance month practice. This is just one example of many, because the experience of our specialists in waste management, nature conservation, environmental education and landscaping is of interest to other cities in Estonia and abroad. Nature conservation cannot only be a concern for municipal or state officials or a handful of enthusiasts. We want every resident to consider this a part of their daily lives. It s important to develop this attitude as early as possible, in childhood. Environmental education in and outside schools has an important role here. In 2017 we and our colleagues from the Transport and Education Department organised the second Children s and Youth Flower Festival in Tallinn, where schoolchildren from Lasnamäe and Kesklinn districts planted plants in the green area by Laagna Road. We re convinced that when someone plants a flower or a tree, it makes their behaviour more environmentally friendly and sustainable, and creates a personal connection with the environment. We ll be celebrating the 100th anniversary of the Republic of Estonia in We would like our capital to become even greener and biologically diverse in this year. This can only be achieved in close cooperation with all Tallinners, whose opinion is very important to us. The new yearbook contains a lot of information about our activities in the past year. Introducing our work to you is not the only purpose of the yearbook we want every resident of Tallinn and Estonia to feel proud of their beautiful and green capital. Relo Ligi, HEAD OF DEPARTMENT 3

6 SILMAPAISTVAD TEGEVUSED AASTAL Moodustati Merimetsa kaitseala, mis on teine kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala Tallinnas. Linnapõllumajanduse raames algatati ühisaedade projekt, millega liitus kaheksa väiksemat kogukonda. Tallinna avalikku linnaruumi paigaldati 5 mesitaru. Pärnu linnalehmade projekti eeskujul alustati Tallinnas Paljassaare hoiualal rannikukoosluste taastamistegevustega. Laagna teel leidis aset 2. Tallinna laste ja noorte lillepidu. Projekteeriti ja rajati Mustamäe Reaalgümnaasiumi hooviala kui näidishaljastuse ala. Alustati kõigi linna puude passistamist, et anda soovitusi edaspidisteks hooldustöödeks. Esitati rahvusvahelise projekti ettepanek Mustjõe oja seisundi parandamiseks, mille rahastamise kohta saabus aasta lõpus positiivne otsus. Valmis uus Tallinna linna strateegiline mürakaart, mille põhjal võib väita, et kõige suurem müraallikas Tallinna linnas on endiselt autoliiklus. Sügisel avati Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiril Lilleküla haljasala koos koerte treeningväljakutega. 2. augustil tähistas Tallinna loomade varjupaik oma esimest sünnipäeva perepäevaga. Rajati uued mänguväljakud Pirita linnaossa Võsa tee 26 ja Mustamäe linnaossa Sõpruse pst 194a. Alustati Lillepi pargi peremänguväljaku rajamist, mis saab olema 12 peremänguväljak Tallinnas. Metsakalmistul valmis kolumbaarium, milles on enam kui 300 urnikambrit. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Tallinna jäätmekava , millega seatakse jäätmehoolduses sihid uueks perioodiks. Tallinna Jäätmekeskuse lepingulised jäätmeveoteenuse osutajad kogusid ühes kuus kokku keskmiselt 3500 tonni segaolmejäätmeid, 340 tonni biolagunevaid jäätmeid ning 200 tonni paberit ja kartongi. Prügihunt säästva tarbimise kampaaniast sai osa ligikaudu last Tallinnast ja Harjumaalt. Euroopa Komisjon omistas 26 aastat järjest korraldatud Tallinna heakorrakuule URBACT parima praktika tunnustuse, olles üks 97st üleeuroopalise tunnustuse saanud parimast praktikast. 24. septembril tähistati Pärnu maanteel Viru väljaku ja Suur-Karja ristmiku vahelisel alal autovaba päeva. Tallinna Botaanikaaias algasid ettevalmistustööd alpinaariumi projekteerimiseks ning rosaariumi pargirooside ala väljaehituseks. Täitus Tallinna Energiaagentuuri viies tegutsemisaasta. NATTOURS projekti raames valmis Paljassaare hoiualal laudtee ning Rocca al Mare promenaadi äärne linnutorn. BLASTIC projekti raames kaardistati Tallinnas peamised mereprügi allikad. 24. mail tähistati Tallinnas esmakordselt Parkide päeva. Esmakordselt tunnustati Rohelise lipu üleandmisega 19 Tallinna haridusasutust. Kauaaegse linnateenistuse eest pälvis tunnustuse kuus Tallinna Keskkonnaameti teenistujat. 4

7 OUTSTANDING ACTIVITIES IN 2017 The Merimetsa conservation area, which is the second conservation area at the level of local government in Tallinn, was established. The project of community gardens was initiated within the scope of urban agriculture. Eight smaller communities joined the project. Five beehives were installed in the public space in Tallinn. The restoration of the coastal communities in the Paljassaare special conservation area was launched in Tallinn, inspired by the UrbanCows project of Pärnu. The second Tallinn Children s and Youth Flower Festival took place on Laagna Road. The yard of Mustamäe Reaalgümnaasium was designed and established as an example of a landscaped area. The issue of passports to all trees in Tallinn started in order to give recommendations about further maintenance. An international project proposal was submitted for improving the status of Mustjõgi Stream and a positive response about funding was received at the end of the year. The new strategic noise map of Tallinn was completed and indicates that car traffic is still be biggest source of noise in the city. The Lilleküla green area with a dog training facilities was opened on the border of Kesklinn and Kristiine districts in autumn. Tallinn animal shelter celebrated its first birthday with a family day on 2 August. New public playgrounds were built at Võsa tee 26 in Pirita district and Sõpruse 194a in Mustamäe district. The construction of the family playground in Lillepi park started and it will be the 12th family playground in Tallinn. A columbarium with over 300 niches for urns was completed at Metsakalmistu Cemetery. Tallinn City Council adopted the Tallinn Waste Management Plan , which sets waste management objectives for the new period. The contracted waste transport service providers of the Tallinn Waste Centre collected, on average, 3,500 tons of mixed household waste, 340 tons of biodegradable waste and 200 tons of paper and cardboard per month. 21,172 children from Tallinn and Harju County took part of the sustainable consumption campaign Prügihunt (Waste Wolf) Car-Free Day was celebrated on Pärnu Road between Viru Square and Suur-Karja crossroads on 24 September. The European Commission recognised the Spring Maintenance Month campaign organised in Tallinn for the 26th year running as an URBACT best practice. Tallinn Spring Maintenance Month was one of 97 best practices to receive Europe-wide recognition. Preparations for the design of the Alpine garden and the construction of the park rose area of the rose garden were launched at the Tallinn Botanical Garden. The Tallinn Energy Agency completed its fifth year of operations. A boardwalk in the Paljassaare special conservation area and the bird tower by the Rocca al Mare promenade were built within the scope of the NATTOURS project. The main sources of marine litter were mapped in Tallinn within the scope of the BLASTIC project. The Day of Parks, celebrated for the first time in Tallinn on 24 May. The work done by 19 educational institutions of Tallinn was recognised with the Green Flag for the first time. Six officials of the Tallinn Environment Department were recognised for their long service to the city. 5

8 SÕNUMEID LOODUSKAITSEST Igapäevane looduskaitsetöö Tallinna Keskkonnaametis lähtub arengudokumentidest nagu Tallinna elurikkuse tegevuskava aastateks , Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 ning Tallinna keskkonnakaitse arengukava aastateks ning nendes seatud eesmärkidest. Tegevuskava läbivad kolm elurikkusega seotud teemat: loodusväärtuste uuringud, ökosüsteemiteenused ja kliimamuutustega kohanemine. Need strateegilised dokumendid toetavad Eesti looduskaitse arengukava ja Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia täitmist. Põhiosa looduskaitsetööst moodustab linnaplaneerimise protsessides osalemine, erinevate infopäringutega tegelemine, elustiku-uuringute ja praktiliste looduskaitsetööde korraldamine. Järgnevalt mõned olulisemad näited aasta tegevustest. Vaade Merimetsa kaitsealale. View of Merimetsa conservation area. Pääsküla raba liblikate uuring Aastal 2017 jätkus Pääsküla raba liblikafauna uurimine, aga täiendati ka eelmisel aastal koostatud kiililiste (Odonata) ja kimalaste (Bombus) nimestikke. Põhjalikumalt sai üle vaadatud Pääsküla raba kaitseala piiridesse jäävad taimekooslused. Uuringuid teostas kogenud liblikauurija Urmas Jürivete. Vaatlustega alustati kohe pärast lume sulamist ja esimesed liblikad pandi kirja juba aprilli alguses. Püügimeetoditena kasutati erinevaid liblikavõrke ning valgus-, sööda- ja feromoonpüüniseid. Kahel vaatlusaastal tabati Pääsküla rabast kokku 828 liblikaliiki, mis kuuluvad 53 sugukonda aastal leiti 518 ja järgmisel lisandus veel 310 liiki. Neist 382 liiki kuulub pisiliblikate (Microlepidoptera) ja 443 liiki suurliblikate (Macrolepidoptera) rühma. Kõige liigirikkamaks sugukonnaks Pääsküla rabas on endiselt öölased (Noctuidae) 173 liiki, järgnevad vaksiklased (Geometridae) 140 liiki, mähkurlased (Tortricidae) 131 liiki, leediklased (Pyralidae) 64 liiki ja mähiskoilased (Gelechiidae) 46 liiki. Päevaliblikaid (Rhopalocera) märgiti kokku 51 liiki. Euroopa direktiivi alusel kaitstavatest päevaliblikaliikidest esineb Pääsküla raba piirides esialgsetel andmetel vaid üks liik sõõrsilmik (Lopinga achine). Lisaks liblikatele on Pääsküla rabas uuringu käigus registreeritud 19 liiki kiililisi ja 20 liiki kimalasi. Merimetsa kaitseala moodustamine aastal moodustati Merimetsa kaitseala, mis on teine kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala Tallinnas. Merimetsa roheala kaitse alla võtmise eesmärgiks oli sätestada tingimused, mis tagaksid piirkonna väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandaksid inimeste puhkevõimalusi puhtas looduses. Kaitse alla võtmise vajaduse tingis roheala suur kasutuskoormus, mis lähipiirkonna arendustegevuse tulemusel lähemas tulevikus veelgi enam kasvab. Merimetsa roheala on ulatuslik ja liigirikas roheala Tallinna südames, väga tiheda asustusega elamualade vahetus läheduses. Merimetsa roheala suurus kokku on ligikaudu 85 hektarit, kaitsealuse ala suurus ca 50 hektarit. Merimetsa roheala tuuma moodustavad hästi väljakujunenud vana palumets ja kunagiste liivaste rannavallide vahele jäävates nõgudes paiknevad soostunud ja soometsad. Metsa lõunaosas võib näha põlismetsa elemente. Roheala lõunaosa palu- ja soostunud niidud on linnakeskkonnas väga haruldane looduslik avatud elupaik, mis on mitmete lindude oluline toitumispaik ja kaitstava roosa merikanni (Armeria maritima subsp. elongata) kasvukoht. Samuti on paljude linnuliikide ja kahepaiksete seisukohalt olulised raskesti ligipääsetavad, ajuti liigniisked kunagise lodumetsa osad. Alale jääb II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) ning kaheksa III kaitsekategooria kimalaseliigi elupaik. Kuna kasvav kasutuskoormus ja ehitussurve ohustab roheala ulatust ja liigirikkust, tuleb huvirühmadele teadvustada, et tegemist on aktiivset kaitset vajavate kooslustega, mitte lihtsalt planeerimisprotsessides säilitatava rohealaga, mille väärtus kasutuskoormuse all ajapikku hääbuda võib. Kaitseala moodustamine annab avalikkusele selge signaali ala väärtusest ning otsustajatele paremad võimalused ja selge raamistiku roheala kaitse korraldamiseks aasta lõpuks valmis kaitseala kaitsekorralduskava, mis on järgneva kümne aasta tegevusplaaniks. 6 Looduskaitse valdkonna veebileht:

9 MESSAGES ABOUT NATURE CONSERVATION The daily nature conservation work of the Tallinn Environment Department is based on development documents, such as the Tallinn Biodiversity Action Plan , the Tallinn Environmental Strategy until 2030 and the Tallinn Environmental Protection Development Plan , and the goals set therein. The action plan focuses on three topics related to biodiversity: studies of the living nature, ecosystem services and adaptation to climate change. These strategic documents support the implementation of the Estonian Environmental Protection Development Plan and the European Union Biodiversity Strategy. The majority of nature conservation work entails participation in urban planning processes, dealing with various information requests, organisation of studies of biota and practical nature conservation work. Examples of some of the most important activities of 2017 are given below. Butterfly study in Pääsküla bog The study of the butterfly and moth fauna of Pääsküla bog continued in 2017, but the lists of Odonata (dragonflies and damselflies) and Bombus (bumblebees) prepared in the previous year were also updated. The plant communities in the borders of the Pääsküla bog conservation area were more thoroughly examined. The studies were carried out by the experienced lepidopterist Urmas Jürivete. The observations started immediately after the snow melted and the first butterflies were recorded in early April. Various butterfly nets as well as light, feed and pheromone traps were used as catching methods. 828 butterfly species belonging to 53 families were caught in Pääsküla bog during the two years of observations. 518 were found in 2016 and another 310 in species belong to the grouping of smaller butterflies and moths (Microlepidoptera) and 443 to the grouping of larger butterflies and moths (Macrolepidoptera). The family with more species than any other in Pääsküla bog is still that of the owlet moths (Noctuidae) with 173 species, followed by geometer moths (Geometridae) with 140 species, the totrix moths (Tortricidae) with 131 species, the pyralid moths (Pyralidae) with 64 species and the twirler moths (Gelechiidae) with 46 species. The number of day-flying butterfly (Rhopalocera) species observed was 51. Initial data indicate that only one of the butterfly species subject to protection under a European directive can be found within the borders of Pääsküla bog the woodland brown (Lopinga achine). In addition to butterflies and moths, 19 species of dragonflies and damselflies and 20 species of bumblebees were registered during the study. Formation of the Merimetsa conservation area The Merimetsa conservation area, which is the second conservation area at the level of local government in Tallinn, was established in The goal of placing the Merimetsa green area under conservation was to establish the conditions that would guarantee the preservation of the valuable landscape and biota of the region and give people more opportunities for relaxing in unspoiled nature. The need to place the area under conservation arose from its high burden of use, which will grow further in the near future as a result of development activities in the close surroundings. The Merimetsa green area in the heart of Tallinn is large and rich in species, but it lies right next to densely populated residential districts. It measures approximately 85 hectares in total and the area under protection is approximately 50 hectares. The core of the green area consists of an old and well-developed boreo-nemoral forest, and there are paludified and swamp forests in the hollows between the former sandy dunes. Elements of the primeval forest can be seen in the southern part of the forest. The boreal and paludified grasslands in the southern part of the green area are an extremely rare open natural habitat in an urban environment, which is an important feeding ground for several bird species and the natural habitat of the protected sea pink (Armeria maritima subsp. elongata). The parts of the former swampy forests, which are difficult to access and sometimes overly wet, are also important to many species of birds and amphibians. The habitat of the Northern goshawk (Accipiter gentilis), a category II protected bird species, and eight protected bumblebee species is in the area. As the increasing burden of use and building pressure threatens the extent and biodiversity of the green area, it is necessary to make stakeholders realise that they are dealing with communities that need active protection, not just a green area that must be preserved in planning processes the value of which can disappear over time. The establishment of a conservation area gives the general public a clear signal of the area s value and provides decision-makers with better opportunities and a clear framework for organising the protection of the green area. The management plan of the conservation area was completed by the end of 2017 and will be the action plan for the next 10 years. Biodiversity map application of Tallinn The first version of the nature observations map application of Tallinn (Figure 1) is ready and can be found at elurikkus.tallinn.ee/ kaart. The map application is meant for residents of and visitors to Tallinn who are interested in nature. It helps them to easily send their observations of the city s biodiversity to the Tallinn Environment Department. These can be about the locations of protected species or alien species, information about dead animals, etc. The collected information helps specialists make better decisions in their everyday work. The mapping of nature also helps develop citizen science by making people notice the biodiversity around them. The website works well on smart devices and has the location positioning function. The website for nature conservation is: 7

10 Tallinna elurikkuse kaardirakendus Valminud on esimene versioon Tallinna loodusvaatluste kaardirakendusest (Joonis 1), mis on leitav aadressilt elurikkus.tallinn.ee/kaart. Kaardirakendus on mõeldud loodushuvilistele Tallinna elanikele ja külalistele, et võimaldada neil rakenduse vahendusel lihtsal viisil Tallinna Keskkonnaametile edastada oma tähelepanekud Tallinna elurikkusest. Nendeks võivad olla kaitsealuste liikide või võõrliikide asukohad, teave hukkunud loomade kohta vms. Kogutud teave aitab spetsialistidel igapäevatöös kvaliteetsemaid otsuseid teha. Samas aitab looduse kaardistamine rahvateadust edendada, pannes inimesi märkama elurikkust enda ümber. Veebileht töötab mugavalt ka nutiseadmes ning omab asukoha positsioneerimise funktsiooni. Meeanalüüsi tööprotsess laboris. The process of analysing honey in a laboratory. Linnamesindusest Tallinna Keskkonnaamet on arendamas koostööd Tallinna Mesinike Seltsiga, eesmärgiga töötada välja linnamesinduse head tavad ja praktikad. Õistaimede tolmeldajatena pakuvad mesilased väga olulist ökosüsteemiteenust ja aitavad seeläbi tõsta piirkonna elurikkust. Lisaks aitab mesindamine kaasa aedlinnade viljapuude ja marjapõõsaste saagikuse kasvule ning tõstab linnaelanike teadlikkust looduslähedasest eluviisist. Teatud reegleid järgides on ka linnakeskkonnas võimalik mesilasi pidada ning seejuures naabritega head suhted säilitada aastal paigaldati Tallinna avalikku linnaruumi 5 mesitaru. Niimoodi korjati mett Pääsküla raba servast, Valdeku ja Endla tänavalt, Mustamäelt Mektory ümbrusest ning Kadrioru pargist. Kogutud mesi viidi esmalt Tallinna Ülikooli laboritesse testimiseks. Uuriti tüüpilisi näitajaid, mis peavad olema teada mee edaspidiseks turustamiseks. Määrati sahhariidide (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, galaktoos) ja hüdroksümetüülfurfaali sisaldus, diastaasi ja invertaasi aktiivsus, elektrijuhtivus, niiskus, vabad happed ning raskemetallid (arseen, kaadmium, plii). Saadud tulemused olid kõigi näitajate osas väga head, olles tunduvalt madalamad ettenähtud piirnormidest. Lisaks analüüsiti meeproovide õietolmu sisaldust. Mees leiduvate õietolmuterade botaanilise päritolu kindlakstegemine põhineb tolmuterade mikroskoopilisel määramisel ning lugemisel. Selgus, et linnast korjatud mesi on tunduvalt liigirikkam kui keskmine maapiirkonna mesi. Niimoodi loendati enamikes proovides üle 20 erineva õietolmurühma. Paljassaare hoiuala rannikukoosluste taastamine Pärnu linnalehmade projekti eeskujul alustati ka Tallinnas Paljassaare hoiualal rannikukoosluste taastamise tegevustega. Paljassaare hoiuala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud enam kui 230 liiki linde, millest 84 kuulub Eestis kaitsealuste liikide hulka. Ala linnurikkuse tagavad mitmekesised kooslused, lindude rändeteel paiknemine ning suhteliselt väike inimmõju. Rannikukoosluste taastamine aitab eelkõige parandada kurvitsaliste, aga ka värvuliste ja haneliste pesitsus- ja toitumisvõimalusi hoiualal. Rannaniidu taastamist alustati aastal roostiku tõrjumisega niitmise ja purustamise näol. Seejärel rajatakse Suur- ja Väike-Paljassaare vahelise ala ümber karjatara. Veised plaanitakse ca 35 hektari suurust ala hooldama tuua aastal. Niitmise ja karjatamise kombineerimine aitab vältida elurikkuse seisukohast olulise rannaniidu roostumist ja võsastumist, mis kokkuvõttes aitab suurendada hoiuala liigirikkust. Taastatav rannaniit Paljassaare hoiualal. Coastal meadow under restoration in Paljassaare special conservation area. 8 Looduskaitse valdkonna veebileht:

11 Joonis 1. Tallinna elurikkuse kaardirakenduse vaade. Figure 1. View of the biodiversity map application of Tallinn. Urban beekeeping The Tallinn Environment Department is developing cooperation with the Tallinn Beekeepers Society in order to develop the best practices for urban beekeeping. Bees as pollinators of flowering plants are extremely important to the ecosystem and help increase the biodiversity of the region. Beekeeping also improves the yield of fruit trees and berry brushes in city gardens and raises the awareness of city residents of living in harmony with nature. Bees can be kept in an urban environment, and their good relationship with the neighbours can be maintained when certain rules are followed. Five beehives were installed in the public space in Tallinn in Honey was collected from the edge of Pääsküla bog, Valdeku and Endla streets, near Mektory in Mustamäe and Kadriorg Park. The collected honey was first taken to the laboratory of Tallinn University for testing. The typical indicators that must be known for marketing the honey were studied. The content of saccharides (glucose, fructose, sucrose, maltose, galactose) and hydroxymethylfurfural, the activity of diastase and invertase, conductivity, moisture, free acids and heavy metals (arsenic, cadmium and lead) were determined. The results showed that all of the indicators were very good and well below the prescribed limits. The pollen content of the honey samples was also analysed. The botanical origin of the pollen grains found in honey is determined on the microscopic determination and reading of the pollen grains. It became evident that the honey was considerably richer in species than the average rural honey. More than 20 different pollen groups were counted in most samples. Restoration of the coastal communities of Paljassaare special conservation area The restoration of the coastal communities in the Paljassaare special conservation area was also launched in Tallinn, inspired by the Urban- Cows project of Pärnu. Paljassaare special conservation area is a bird area of pan-european importance where more than 230 bird species have been registered. Of these species, 84 are under protection in Estonia. The diversity of birds in the area is guaranteed by diverse communities, location of bird migration paths and relatively small human impact. The restoration of coastal communities helps improve the nesting and feeding opportunities for various bird species, primarily the Charadriiformes, but also Passeriformes and Anseriformes. The restoration of the coastal meadow started in 2017 by cutting and crushing reeds. A cattle fence will be then built around the area between Suur- and Väike-Paljassaare. The plan is to bring cattle to maintain the 35-hectare area in The combination of mowing and grazing helps prevent the growth of reed and brush in the coastal meadow, which is important for biodiversity and helps increase the number of species in the conservation area. The website for nature conservation is: 9

12 VEEKESKKOND TALLINNAS Tallinna linnale ongi iseloomulik, et sademetega langeva ja Ülemiste järvest infiltreeruva vee peavad vastu võtma kanalisatsioonitorud. Suurimad sademevee valgalad peale Mustjõe oja on veel Kopli lahte suubuv Rocca al Mare sademevee väljalask, mille kaudu juhitakse merre Väike-Õismäe ja läänepoolse Mustamäe sademevesi. Tallinna lahte Russalka-Pirita piirkonnast suubuvad kolm suuremat sademevee kollektorit on: Saare tee sademevee väljalask, kuhu kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose (osaliselt), Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademeja drenaažvesi ning Varsaallika oja. Lauluväljaku väljalask, mille kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres, kaldast paarkümmend meetrit eemal. Russalka väljalask, kuhu kogutakse sademe- ja drenaažvesi Suur- Sõjamäe tööstuspiirkonnast ja Tartu mnt piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste (Mõigu) poldri tiigist. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. Pardid tunnevad ennast Tallinna veekogudel koduselt. Ducks feel at home on the bodies of water in Tallinn. Tallinna veestiku kujunemisele on suurt mõju avaldanud Ülemiste järv. Tallinna linnast kõrgemal asuvast Ülemiste järvest on maa sisse imbunud vesi tänu suurele kõrguste vahele leidnud allikate kujul väljapääsu Lasnamäe paekalda ja Mustamäe astangute jalamil. Tallinna linnas paiknevatest allikatest on keskkonnaregistrisse kantud Aiataguse allikad, Glehni pargi allikad (sh Rõõmuallikas), Kasetuka allikad ja Varsaallikad. Kõik need allikad on looduskaitse all. Veel tuleks nimetada Lepistiku (Lepasalu) allikaid, mis on samuti kaitsealused ja eelnevalt mainitud allikatele sarnaselt kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Väiksemaid allikaid leidub veel Löwenruh pargis, Parditiigis ja Toompea nõlval. Seisuveekogudest on suurimad Ülemiste järv (940,9 ha), Raku järv (196,9 ha), Harku järv (163,3 ha), Männiku järv (105,3 ha) ja Männiku Väikejärv (18,8 ha). Ülejäänud on pindalaga alla 10 ha. Tallinnas paikneb 16 vooluveekogu, millest suurima valgalaga on Pirita jõgi (Tabel 1). Samas Tallinnast alguse saava suurima valgalaga vooluveekogu on Mustjõe oja (ka Mustoja) koos oma rohkete harudega. Praeguseks on Mustjõest avatud sängina säilinud põhiliselt ainult 1,3 km pikkune alamjooks, mis saab alguse Mustjõe ja Marja tänavate ristumise piirkonnast, suubudes sealt Kopli lahte. Kuid Mustjõe ojja suubuvad nii sademevee kollektorite kui ka kuivenduskraavide kaudu idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt lõigu, Järvevana tee raudteest põhja poole jääva osa ning suurema osa Lilleküla sademeveed. Tabel 1. TALLINNA VOOLUVEEKOGUD VEEKOGU PIKKUS, km VALGALA, km 2 Pirita jõgi 113,1 807,8 Harku oja 15,7 30,5 Pääsküla jõgi 12,7 41,2 Vaskjala-Ülemiste kanal 10,8 28,6 Kurna oja 10,8 44 Tiskre oja 4,7 50 Apametsa peakraav 3,4 4,1 Varsaallika oja 3,4 1,6 Lepiku kraav 2,7 Mustjõe oja (Mustoja) 1,3 11,3 Mähe oja 1,6 Hundikuristiku oja 1,4 7,7 Randvere oja 1,0 Väo kraav 0,6 Iisaku soon (Soone oja) 0,2 4,7 Kadaka oja (Järveotsa oja, Mäekalda oja, Mäeküla oja) 4,9 10 Veemajanduse valdkonna veebileht:

13 AQUATIC ENVIRONMENT IN TALLINN Lake Ülemiste has had a massive impact on the development of water bodies in Tallinn. Water from the lake, which is situated higher than the city of Tallinn, has found an outlet at the foot of the Lasnamäe limestone coast and the Mustamäe cliffs in the form of springs. Aiataguse springs, the springs of Glehn Park (incl. Rõõmuallikas), Kasetuka springs and Varsaallikad are the springs in Tallinn that have been entered in the environmental register. They are all under conservation. The other springs that deserve mention are Lepistiku (Lepasalu) springs, which are also under conservation and entered in the book of primeval Estonian nature similar to the aforementioned springs. Smaller springs can also be found at Löwenruh Park, Parditiik Pond and the slope of Toompea. The biggest still bodies of water are Lake Ülemiste (940.9 ha), Lake Raku (196.9 ha), Lake Harku (163.3 ha), Lake Männiku (105.3 ha) and Lake Männiku Väikejärv (18.8 ha). The area of the remaining still bodies of water is less than 10 ha. There are 16 watercourses in Tallinn. The one with the biggest catchment area is Pirita River (Table 1). However, the biggest catchment area that starts in Tallinn is Mustjõgi (also Mustoja) Stream with its numerous branches. Only the 1.3 km lower reach of Mustjõgi Stream has been preserved as an open river bed, which starts by the intersection of Mustjõe and Mar- Table 1. FLOWING BODIES OF WATER IN TALLINN BODY OF WATER LENGTH, km CATCHMENT AREA, km 2 Pirita River Harku Stream Pääsküla River Vaskjala-Ülemiste Canal Kurna Stream Tiskre Stream Apametsa Main Ditch Varsaallikas Stream Lepiku Ditch 2.7 Mustjõgi (Mustoja) Stream Mähe Stream 1.6 Hundikuristiku Stream Randvere Stream 1.0 Väo Ditch 0.6 Iisaku (Soone) Stream Kadaka Stream (Järveotsa Stream, Mäekalda Stream, Mäeküla Stream) 4.9 ja streets and runs into Kopli Bay. However, most of the stormwater from eastern Mustamäe district, the section of Pärnu Road between Silikaadi and Järvevana roads, the part of Järvevana Road that lies north of the railway and most of the Lilleküla flows into Mustjõgi Stream via stormwater drainage system. The biggest stormwater catchment area other than Mustjõgi Stream is the Rocca al Mare stormwater outlet that runs into Kopli Bay, which is used to direct stormwater from Väike-Õismäe and western Mustamäe districts into the sea. The three largest stormwater collectors that run from the Russalka-Pirita region to Tallinn Bay are: the Saare Road stormwater outlet, where stormwater and drainage water from Iru, Kloostrimetsa, Kose (partly), Läänemere street and the Maarjamäe region is collected, and Varsaallika Spring; the Song Festival Grounds outlet, which is used to direct most of the stormwater from Lasnamäe district to the sea. The mouth of the collector is located in the sea near the Song Festival Grounds, twentyodd metres from the sea; the Russalka outlet, where stormwater and drainage water from the Suur-Sõjamäe industrial area and the Tartu Road area (Ülemiste airport, Mõigu) is collected. Overflow from Lake Ülemiste and drainage water from the Ülemiste (Mõigu) polder pond is also directed into the collector. The water is directed into Tallinn Bay near the Russalka monument. Mustjõe oja avatuna säilinud alamjooks. The preserved open lower course of Mustjõgi Stream. The website for water economy is: 11

14 Tallinna suurimaks vooluveekoguks on Pirita jõgi. Pirita River is the biggest watercourse in Tallinn. Uuringutega on selgunud, et kõige suurema toitainete koormusega piirkond on Russalka-Pirita-Merivälja mereala, kuhu suubub Pirita jõgi ja kolm suurt sademevee väljalasku. Suurimaks toitainete sissekandjaks Tallinna lahte on Pirita jõgi oma suure valgalaga. Pirita jõe osakaal Russalka-Pirita-Merivälja reostuskoormusest on 90%. Pirita jõe valgala hõlmab peaaegu pool Harjumaad, mille maapiirkondadest jõuab valdav osa toitainetest Pirita jõkke. Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil on 1990ndate algusest seiratud Harku järve valgala ja Tallinna tähtsamate merre viivate sademevee väljalaskude veekvaliteeti. Mõõtmistulemustest selgub, et nii Harku järve valgala kui ka Tallinna sademevee väljalaskude veekvaliteet on viimase 15 aasta jooksul paranenud, eriti üldlämmastiku ja üldfosfori näitajate osas. Peamiseks normi ületavaks kvaliteedinäitajaks on hõljuvained. Seda eriti kevadel lume sulamise ajal ja suuremate vihmasadude algfaasis. Ebastabiilse veekvaliteedi põhjuseks on peamiselt teedelt ja kõvakattega platsidelt sademetega sinna kogunenud fraktsioonide ärakanne. Ehitustegevuse planeerimisel järgib Tallinna linn rangelt nõuet puhastada sademevesi lokaalselt, sealhulgas ka parklate ja suurte magistraalteede sademevesi enne selle suublasse, s.o merre juhtimist. Tänu järjekindlusele ja hilisemale järelevalvele on vähenenud reoainete väljakanne ettevõtete territooriumitelt ja üldkasutatavatelt teedeltplatsidelt. Siia võib veel lisada üksikisiku tasandi oma ümbruse hoidmine puhtana peab olema iga kodaniku kohus. Tallinn on oluliselt investeerinud ja panustanud oma viie supelranna korrashoidu, mida külastab heade rannailmadega paarkümmend tuhat inimest päevas. Viimasel neljal ( ) aastal on kahele rannale Pikakari ja Pirita omistatud rahvusvaheline ökomärgis Sinilipp. Sinilipu saamiseks tuleb täita üle 30 keskkonnakriteeriumi, tagada kõrge veekvaliteet ja turvalisus rannas ning korraldada randades keskkonnateadlikkust tõstvaid ettevõtmisi. Mitte vähem tähtis pole ka põhjavee kaitse. Tallinna põhjavee seisundit võib pidada heaks ning linn on rakendanud meetmeid põhjaveekihtide hea seisundi säilitamiseks. Tallinna linn saab 88% vajaminevast veest linna külje all paiknevast Ülemiste järvest ning ülejäänud osa põhjaveehaarde puurkaevudest (Nõmme, Tiskre, Kakumäe, Merivälja, osa Piritast). 99,5% tarbijatest on ühisveevärgiga ühendatud. Veetrasside kogupikkus Tallinnas on 980 km. Olmesektor (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor jms) tarbib ¾ veest ning tööstussektor ¼. Viimasel viiel aastal tarbis olmesektor 14,2 14,4 miljonit m 3 aastas ning tööstussektor 4,7 4,9 miljonit m 3 aastas. Keskmine veekulu ööpäevas elaniku kohta on liitrit. Igapäevaste analüüside järgi vastab veetorustikku antav vesi nõuetele. Veekeskkonna parandamiseks kavandab Tallinna Keskkonnaamet lähima viie aasta jooksul järgnevalt kirjeldatud tegevusi: 1. Tegevuskava koostamine Tallinna väikeveekogude ja rabade soodsa keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parandamiseks ning veesängide taastamiseks. 2. Harku järve seisundi parandamise tegevuskava koostamine ja elluviimine koostöös Harku vallaga. Harku järv on eutrofeerunud ja selle seisund on halb, eesmärgiks on saavutada hea ökoloogiline seisund aastaks Merre juhitava sademevee reostuskoormuse vähendamine ja veekvaliteedi regulaarse seire jätkamine sademevee väljalaskudes ja siseveekogudes. Tallinna viie supluskoha seisund on valdavalt väga hea, kuid nendest kahe ranna (Pelguranna/Stroomi ja Harku järve) veekvaliteedis on esinenud kõikumisi, mille põhjused tuleb välja selgitada. 4. Merre juhitava reostuskoormuse vähendamiseks settebasseini ja märgala rajamine Mustjõe oja alamjooksule. Looduslike kaldakindlustusmaterjalide katsetamine Mustjõe oja kaldaerosiooni tõkestamiseks. 12 Veemajanduse valdkonna veebileht:

15 Studies have indicated that the maritime area with the biggest nutrient pollution load is the one of Russalka-Pirita-Merivälja, which receives water from the Pirita River and three large stormwater outlets. The Pirita River s large catchment area is the main source of nutrients for Tallinn Bay. The share of the Pirita River in the pollution load of Russalka-Pirita-Merivälja is 90%. The catchment area of the Pirita River covers almost half of Harju County and the majority of nutrients reach the river from its rural areas. At the initiative of the Tallinn Environment Department, water quality has been monitored since the early 1990s in the Lake Harku catchment areas and Tallinn s key storm water drains emptying into the sea. Measurement results show that the water quality in both cases has improved over the last 15 years, especially in regard to total nitrogen and total phosphorus. The main quality indicator that is above the norm is suspended solids. This is especially the case during snowmelt in spring and in the starting phase of periods of heavy rain. The reason for unstable water quality is mainly the runoff of particulate matter from roads and hardtop surfaces. When construction activities are planned, the City of Tallinn adheres strictly with the requirement that stormwater, including rainwater from car parks and large roads, must be treated locally before it is directed to the receiving body of water, i.e. the sea. Consistency and supervision have reduced the movement of pollutants from the territories of enterprises and public roads/squares. The level of the individual can be mentioned here as well keeping one s surroundings clean should be the duty of each citizen. Tallinn has invested considerably in the maintenance of its five beaches, which attract around twenty thousand people a day when the weather is good. The Blue Flag international quality eco-label has been awarded to two beaches Pikakari and Pirita in the last four years ( ). In order to receive the Blue Flag, more than 30 environmental criteria must be complied with, good water quality and security must be guaranteed and events aimed at raising environmental awareness must be organised at the beaches. Groundwater protection is no less important. The status of Tallinn s groundwater can be considered good, and the city has adopted measures to preserve the aquifer in good condition. Tallinn obtains 88% of the water it needs from Lake Ülemiste near the city and the remainder comes from the drill wells of the groundwater body (Nõmme, Tiskre, Kakumäe, Merivälja, part of Pirita). 99.5% of consumers are connected to the public water supply network. The total length of water pipes in Tallinn is 980 km. Three quarters of all water is consumed by the consumer sector (households, companies, public sector, etc.) and a quarter by the industrial sector. In the last five years, the consumer sector has consumed million m 3 per year and the industrial sector m 3 per year. The average water consumption per day per resident is litres. Daily analyses indicate that the water supplied by the water pipeline complies with requirements. The Tallinn Environment Department is planning to do the following in the next five years to improve the aquatic environment: 1. Preparation of an action plan for maintaining and improving the status of Tallinn s small bodies of water and marshes and for the restoration of water beds will also be prepared. 2. Preparation of an action plan for improvement of the status of Lake Harku and implementation of the plan in cooperation with Harku Municipality. Lake Harku has become eutrophic and its status is bad; the goal is to achieve a good ecological status by Reduction of the pollution load generated by stormwater directed into the sea and continuing the regular monitoring of water quality in stormwater outlets and inland bodies of water. The status of the five bathing spots in Tallinn is generally very good, but the quality of water at two beaches (Pelgurand/Stroomi beach and Harku Lake) has fluctuated and the reasons for this must be determined. 4. Building a sedimentary basin and a wetland on the lower course of Mustjõgi Stream. Testing natural bank protection materials to protect the banks of Mustjõgi Stream from erosion. Sügisene Stroomi rand. Stroomi Beach in autumn. The website for water economy is: 13

16 VÄLISÕHU KVALITEET JA MÜRA Kaart ver Aastal 2017 valmis uus Tallinna linna strateegiline mürakaart, mis on koostatud aasta olukorra kohta (Joonis 2). Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu linna pikaajalisele (aasta keskmine) mürasituatsioonile ning toob välja pidevast kõrgema tasemega keskkonnamürast mõjutatud elanikkonna paiknemise ja hulga. Strateegilise mürakaardi tulemuste abil koostatakse aastal müra vähendamise tegevuskava, milles analüüsitakse müra vähendamise vajadust ja võimalusi. Võrreldes aastal koostatud müra kaardistamise tulemusi eelmise, aastal koostatud mürakaardiga, on müratsoonide pind alad kõigi müraallikate osas vähenenud. Osalt võib olla tegu erinevatest metoodikatest ja alusmaterjalide kvaliteedist tulenevate erinevustega. Autoliikluse puhul välja joonistuvad muutused on aga ilmselt põhjustatud asjaolust, et juurde on rajatud müratõkkeseinu ja hooneid, mis toimivad magistraalteede ääres müratõketena. Samuti mõjutavad kaarti liikluse ümberkorraldused. Uue mürakaardi põhjal võib aga väita, et kõige suurem müraallikas Tallinna linnas on endiselt autoliiklus. Müraolukorra prognoosimisel võib Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart 2015 Autoliikluse siseriiklik mürakaart Päevamüra indikaator Ld ( ) Ld, db (A) > 75 Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Joonis 2. Tallinna strateegiline mürakaart 2017 päevane autoliiklus. Figure 2. The Strategic Noise Map of Tallinn 2017 daytime traffic. arvestada jätkuva liiklussageduse kasvuga Tallinna linna tänavatel ja jätkuva elamuehitusega müra seisukohast ebasoodsamates piirkondades. Suur liiklussagedus mõjutab linna välisõhu olukorda, mis aga aastal halvenemise märke ei näidanud. Kõikide saasteainete tasemed püsisid piirnormidest madalamal ainult ühe erandiga. Nimelt toimus aasta esimeses kvartalis üks peentolmu taseme ületamise episood Liivalaia tänaval. Ka see on ilmselt seotud liiklusest tuleva teekatte ja rehvide kulumisel ning kütuse põletamisel tekkiva tolmuga. Vastukaaluna liiklussageduse kasvuga kaasnevale negatiivsele mõjule, aitab mürataset vähendada uuemate autode kasutuselevõtt ning arenev tehnoloogia. Aina enam autosid kasutavad hübriidajami tehnoloogiaid, mis väiksema kütusekulu ja CO 2 heitkoguse kõrval muudavad autod vaiksemaks. Lisaks on linnatranspordis kasvanud ka elektriautode kasutamine, mis ei emiteeri peaaegu üldse heitgaase. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamise kõrval on oluline jätkata alternatiivsete liikumisviiside kasutuselevõtmise soodustamist. Linnas peab olema eelistatud mugav ja kiire ühistransport ja turvalist jalgratta- ning jalgsiliikumist soosiv teedevõrk. 14 Välisõhu valdkonna veebileht: ja

17 AMBIENT AIR QUALITY AND NOISE The new strategic noise map of Tallinn, which was prepared to illustrate the situation in 2015, was completed in 2017 (Figure 2). The strategic noise map gives a general opinion of the long-term (annual average) noise situation in the city and highlights the location and quantity of the population influenced by constant environmental noise that exceeds the average. The results of the strategic noise map will be used to prepare the noise reduction action plan in 2018, in which the need and options for reducing noise will be analysed. Comparing the noise mapping results of 2017 with the noise map prepared in 2012 shows that the areas of noise zones have decreased in terms of all sources of noise. This may partly be the result of the different methods used as well as the differences arising from the quality of the source material. The changes that can be seen in regard to car traffic are probably the result of the construction of new noise barriers and buildings that act as noise barriers next to main roads. The reorganisation of traffic also has an impact on the map. Ummik Pärnu maanteel trammiga saab kiiremini. Traffic jam on Pärnu Road trams are faster. Vähendades autode hulka linnas, paraneb üldine elukeskkond. Reducing the quantity of cars in the city will improve the general living environment. However, the new noise map clearly indicates that car traffic is still be biggest source of noise in the city. The continued increase in the volume of traffic on the roads of Tallinn and the continued construction of residential buildings can be considered when the noise situation is forecast for regions in an unfavourable position in terms of noise. Heavy traffic has an impact on the condition of ambient air in Tallinn, which did not show any signs of deterioration in The levels of all pollutants remained below the limits with just one exception. Namely, there was an instance in the first quarter of 2017 when the level of fine dust was exceeded in Liivalaia Street. This is probably related to the dust generated by the wear of the road surface and tyres, and fuel combustion. The use of newer cars and developing technology counter the negative impact of the increase in the volume of traffic and help reduce the level of noise. Increasingly more cars use hybrid technologies, which in addition to less fuel consumption and CO 2 emissions make cars quieter. The use of electric cars, which emit almost no exhaust gases, has also increased in city transport. In addition to the use of environmentally sustainable technologies, it is also important to continue promoting the use of alternative ways of getting around. Convenient and fast public transport and a road network that promotes safe cycling and walking must be preferred in the city. The website for ambient air is: and 15

18 TALLINNA HALJAS- JA ROHEALAD aastal kinnitatud Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 kuni 2025 seab linna haljas- ja rohealade arendamiseks kokku kuus peaeesmärki. Tallinna Keskkonnaamet on aastal tegevuskava eesmärkide elluviimiseks korraldanud järgnevalt kirjeldatud tegevusi. Ameti haljastuse osakonnas on juba paar aastat tööl registripidaja, kelle abiga täiendatakse ja aktualiseeritakse linna hoolduses olevaid haljas- ja rohealade andmestikku. Nii leidub andmebaasis (his.tallinnlv.ee) info erinevate hooldusintensiivsustega hooldatavate alade kohta, pinkide asukohad, mänguväljakute asukohad ja palju muud. Korrektne andmestik võimaldab järgnevatel aastatel efektiivsemalt ja läbimõeldumalt kasutada hoolduseks ettenähtud eelarvet. Samuti alustati aastal kõikide linna puude passistamist, s.t iga puu puhul hinnatakse tema võra, tüve ja juurestikku ning antakse soovitused edaspidisteks hooldustöödeks. Õiged andmed võimaldavad ametil paremini koordineerida linna haljastuses toimuvat ja passidest tulenev info aitab planeerida eelarvet. Haljastuse läbimõeldum hooldus võimaldab täita peaeesmärki et linnamaastik oleks mitmekesine ja elurikas aastal tõsteti Laagna tee sõiduradasid eraldaval haljasalal elurikkust koostöös Kesklinna ja Lasnamäe linnaosade koolide õpilastega Tallinna laste ja noorte lillepeo raames istutati kahe sõidusuuna vahelisele murualale püsililli ja roose. Haljastuse osakonna organiseerimisel rajati roosipeenraid veel Nõmme linnaosas ja istutati püsililli Tondiloo parki. Mitut tegevuskava eesmärki täidab linnapõllumajandus, millega Tallinn alustas aastal, eesmärgiga parandada elanike heaolu ning luua isetegemise võimalusi pakkuvat rohelist, uutmoodi linnaruumi. Ameti väljapakutud tegevused jaotati kolme paketti linnaloomade projekti raames soovitakse Paljassaare märgalal taastada ala liigirikkus ja võtta ala hooldamisel kasutusele lihaveised, ühisaedade projekti raames jagatakse projektist huvitatud väiksematele kogukondadele linna poolt istutuskastid ja kasvumuld ning õpetatakse neid aiavilju kasvatama. Kolmanda kogukonna linnaaia projektiga soovitakse leida suurem kogukond ja teadusasutus, kellega koostöös rajada aed, kus tegevusi ja kasvatatud saaki analüüsides teha järeldusi järgnevate Estonia pst. suvelillepeenar. Summer flowers on Estonia Avenue. 16 Haljastuse valdkonna veebileht:

19 TALLINN S PARKLAND AND GREEN AREAS The Tallinn green area action plan , which was approved in 2013, sets six main goals for the development of parkland and green areas in the city. The activities undertaken by the Tallinn Environment Department for the achievement of the action plan s goals in 2017 are described below. The Landscaping Division of the Environment Department has had a registrar on its payroll for a couple of years and they help update and actualise the data of the parkland and green areas maintained by the city. The database (his.tallinnlv.ee) contains information about maintained areas with different maintenance intensities, the locations of benches and playgrounds, and much more. Having correct data makes it possible to use the maintenance budget more efficiently in the coming years. Issuing passports to all trees in Tallinn started in 2017, i.e. the crown, trunk and roots of each tree are assessed and recommendations about further maintenance are made. Correct data allow the department to coordinate landscaping in the city better than before and the information in the passports helps it plan the budget. More efficient maintenance of greenery makes it possible to achieve the main goal to have an urban landscape that is attractive and biologically diverse. The biologically diversity in the green area that separates the lanes of Laagna Road was increased in 2017 in conjunction with the schoolchildren of Lasnamäe and Kesklinn districts they planted perennial flowers and roses in the green area as part of the Tallinn Children s and Youth Flower Festival. Rose beds were established in Nõmme district and perennials were planted in Tondiloo Park on the initiative of the Landscaping Division. Several goals of the action plan are met by urban agriculture, which was launched in Tallinn in 2017 in order to improve the well-being of city residents and create a new kind of urban space where people can do things themselves. The activities suggested by the department were divided into three packages the plan to restore biodiversity in the Paljassaare wetlands within the scope of the city animal project and start using cattle in the maintenance of the area, distribution of planting boxes and soil to interested people within the scope of the community garden project by the city and teaching people to grow fruits and vegetables. Ühisaed Lastekodu tänaval. Shared garden on Lastekodu Street. Ühisaed Kärberi tänaval. Shared garden on Kärberi Street. Püsililled Tondiloo pargis. Perennial flowers in Tondiloo Park. The website for parks and greenery is: 17

20 MTÜ Rabarberi nägemus kogukonnaaiast. Vision of non-profit organisation MTÜ Rabarber of a community garden. avalike aedade rajamiseks. Märtsikuu jooksul oli võimalik Tallinna linna kodulehe kaardirakenduses esitada ettepanekuid võimalike linnaaedade asukohtade osas ja registreerida enda kui aiandushuvilise asukoht. Kokku esitati 271 ettepanekut 102 aia asukohta ja 123 aiandushuvilist teatas oma asukoha. Lisaks pakkus 46 aiandushuvilist välja võimaliku aia asukoha, sooviga seda ise pidama asuda. Juunis jagas amet kaheksale ühisaiale välja 43 istutuskasti koos mullaga. Augustis aedasid üle vaadates selgus, et ühe ühisaia loojad ei olnud lõpuni aiapidamist läbi mõelnud ja kastides kasvas vaid umbrohi, samas teistes kastides kasvas nii lilli kui köögivilju ja maitserohelist. MTÜ Rabarber soovis rajada kogukonnaaeda Skoone bastionile. Kui kevadel tundus asukoht kahe linnaosa piiril vanal bastionil hea, siis augustiks pidid asjaosalised tõdema, et aia asukohana Skoone bastion oma muinsuskaitseliste piirangutega ja kahe linnaosa piiril olemisega paraku ei tööta ja kogukonnaaeda ei sündinud. Paljassaare hoiualal alustati ettevalmistöödega, et aastal lihaveised alale tuua niideti heina ja pilliroogu ning rajati karjatara. Linnapõllumajanduse projektiga ühines Tallinna Mesinike Selts, kes paigaldas Tallinnas 5 kohta mesitarud ja milledest kokku kogutud mesi hilisemate analüüside tulemusel kõigi analüüsitud näitajate osas oli väga hea. Mesinduse tutvustamiseks külastasid mesinikud koole ja lasteaedasid. Üks kuuest põhieesmärgist puudutab esteetilise ja tervisliku elukeskkonna loomist. Selle täitmiseks on oluline tegeleda ka haljasalade turvalisusega aastal muutis Tallinna Keskkonnaamet kõikidele vanusegruppidele turvalisemaks Kose tee poolt Lillepi parki viiva trepi, mida mööda nüüd on mugav ka jalgratta ja lapsevankriga parki pääseda. Nõmme linnaosas asuvas Mai pargis toimusid suuremamahulised korrastustööd. Kui seniajani olid pargiteed sõelmeteed kohati suuremate väljaulatuvate kividega ja liigniisked, siis uued pargiteed rajati kõrvalasuva haljasalaga harmoneeruvalt betoonplaatidest. Amortiseerunud pingid ja prügikastid vahetati välja ja paigaldati neli nn Nõmme pinki ja kaks prügikasti. Mai tänava äärne hekk uuendati ja kokku istutati pargialale 305 põõsast. Üheks suuremaks projektiks aastal oli Mustamäe Reaalgümnaasiumi hooviala kui näidishaljastuse projekteerimine ja rajamine. Enamik Tallinnas asuvaid koole on rajatud aastatel. Aja möödudes on paljud koolihooned rekonstrueeritud, kuid koolihoovid on säilinud muutmata kujul või saanud rikkamaks koolipere poolt istutatud mõne puu võrra. Näidishaljastuse kujunduskontseptsioon lähtus koolipere harjumuspärasest hooviala kasutusest ja põhiväärtustest, mille õpilased koolist endaga eluks kaasa võtavad. Koolimaja esisele haljasalale kujundati kolm kaart sotsiaalne kaar, ühiskondlik kaar ja looduse kaar. Need on erinevad haljastatud maastikuruumid, mis pakuvad kooliperele võimalust läbi viia õppetööd ning lastele vabaaja tegevuse ja olemise kohti. Hoovialale paigaldati 11 pinki, 2 lauda ja 3 prügikasti. Sotsiaalses maastikuruumis rajati treeningelementide alla ligi 100 m 2 multikummi ala, mis tagab õpilastele mugava ja turvalise turnimisvõimaluse. Hoovialale istutati kokku 9 puud ja 614 põõsast ning olemasolevatele puudele tehti hoolduslõikus. Asfaldile värviti ligi 150 meetrit pikk ja erinevatest elementidest koosnev aktiivsusrada ning 4 mängu, mida saab kasutada õppetöös või niisama sõpradega mängimiseks. Selliseid maastikuruume ja asfaldimängude lahendusi saab kasutada ka teistes koolihoovides, et tagada lastele arendav ja haridust toetav väliruum. Haljastu tegevuskava järgselt on linnal oluline tõsta linnaruumi esteetilisust. Tallinna Keskkonnaamet korraldab linna lillepeenardele kevad-, suve- ja sügislillede istutamist ja hooldamist. Sel aastal oli kevadlillede kujunduskontseptsiooniks värviline linn. Kevadlillede istutamistega 62 peenral alustati varem, juba 5. aprill (eelnevatel aastatel on alustatud aprilli lõpus) ja seetõttu olid kevadlilled nii mõnelgi hommikul lumevaibaga kaetud, kuid sellele vaatamata jäid püsima. Kevadel puhkes õide ka sibullille. Suvelillede kujundusel oli kontseptsiooniks kirju liblika suvi ja seda anti edasi taimede erineva kõrguse, värvuse ja lopsakusega. Sügislilled istutati Kaarli pst vaasidesse, Nõmmel asuva Sõõrikukohviku ees olevasse tõstetud lillepeenrasse ja Eduard Vilde monumendi ees olevatesse vaasidesse. Kokku istutati aastal Tallinnas lilletaime. Kuuendaks peaeesmärgiks on haljastu peab olema väärtustatud kui tähtis elukeskkonna osa. Seda on kõige raskem täita. Siinkohal tuli appi 24. mail, kaitsealade päeva raames Tallinnas esmakordselt tähistatud Parkide päev, kui kolmes Tallinna pargis Hirvepargis, Löwenruh ja Ravila tänava pargis toimusid juhendatud loodushariduslikud tegevused ja jalgsimatkad. Hirvepargis avati lisaks pargi 30 haruldast puud tutvustavad infostendid, millelt pargis jalutavad linnakodanikud nüüd uusi teadmisi ammutada saavad. Parkide päevaks valmisid ka Hirvepargi ajalugu ja liigirikkust tutvustavad infovoldikud eesti ( ee/hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) ja inglise keeles ( ee/hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) ning uuendati Löwenruh pargi infotahvlid. 18 Haljastuse valdkonna veebileht:

21 The objective of the third project the community city garden was to find a larger community and research institution that could be our partners in the establishment of a garden. Analysing the activities and the produce grown in the garden would allow us to draw conclusions for the establishment of more public gardens. In March, it was possible to submit proposals about the possible locations of city gardens and register the location of oneself as a person interested in gardening in the map application on the website of Tallinn proposals were submitted in total 102 about the location of the garden and 123 people interested in gardening reported their locations. Also, 46 people interested in gardening suggested possible locations for the garden and wanted to start maintaining it themselves. In June the department distributed 43 planting boxes with soil to eight community gardens. When the gardens were checked in August, it was found that the creators of one of the community gardens had not thought it through as necessary and only weeds were growing in the boxes, whilst other boxes had flowers, vegetables and herbs growing in them. Non-profit organisation MTÜ Rabarber wanted to establish a community garden on Skoone bastion. The location on the bastion at the border of two city districts seemed good in spring, but it was clear by August that Skoone bastion with its heritage conservation restrictions and location on the border of two city districts does not work, so no community garden appeared. Preparations for bringing cattle to the Paljassaare special conservation area in 2018 were started grass and reeds were cut and a cattle fence was built. The Tallinn Beekeepers Society joined the urban agriculture project and installed beehives at five locations in Tallinn. The honey collected from them was analysed and found to be excellent in terms of all indicators. Beekeepers visited schools and pre-schools to speak about beekeeping. One of the six main goals concerns the establishment of an aesthetic and healthy living environment. Dealing with the security of green areas is also important in order to achieve this. In 2017 the Tallinn Environment Department made the steps leading from Kose Road to Lillepi Park safer for all age groups, and they can now be used to conveniently access the park with a bicycle or pushchair as well. Extensive maintenance works were carried out in Mai Park in Nõmme district. The paths in the park were Mustamäe Reaalgümnaasiumi hooviala. Yard of Mustamäe Reaalgümnaasium. covered in siftings until now there were some larger stones sticking out at some places and the paths were waterlogged but the new paths are made of concrete tiles like the ones in the neighbouring green area. The old benches and bins were replaced with four so-called Nõmme benches and two new bins. The hedge by Mai street was refreshed and 305 shrubs in total were planted in the park. One of the biggest projects in 2017 was the design and establishment of the yard of Mustamäe Reaalgümnaasium. Most of the schools in Tallinn were established between the 1960s and the 1980s. Many schoolhouses have been renovated, but the yards have remained unchanged or the school families have planted a couple of trees here and there. The design concept of the landscaping proceeded from the habitual use and core values of the yard by the school family, which is something that the children will carry with them for the rest of their lives. Three arches were designed in the green area in front of the school the social arch, the community arch and the natural arch. They are differently designed landscapes which can be used for classes, leisure activities and relaxation. Eleven benches, two tables and three bins were placed in the yard. A 100 m 2 area covered with a rubber coating was established under exercise equipment in the social landscape area, which makes climbing safe for the students. Nine trees and 614 shrubs were planted in the yard and the existing trees were pruned. An activity course that is 150 metres long and consists of different elements, and four games that can be used in learning or just playing with friends, were painted on the tarmac. Such landscape areas and tarmac game solutions can be used in other school yards as well to provide children with an outdoor space that supports their development and education. According to the Green Areas Action Plan, making the urban space more aesthetic is important to the city. The Tallinn Environment Department organises the planting and maintenance of spring, summer and autumn flowers in the city s flowerbeds. The design concept of spring flowers this year was colourful city. Spring flowers were planted in 62 flowerbeds throughout the city as of 5 April (in previous years, planting started in late April) and as a result of this, they were covered with snow on many mornings, but they still managed to survive. 80,000 bulbs grew into blossoming flowers in spring. The design concept of summer flowers was summer of a colourful butterfly, which was depicted with the different height, colour and volume of the plants. Autumn flowers were planted in vases on Kaarli Avenue, in the raised flowerbed in front of the Sõõrikukohvik café in Nõmme district and the vases in front of the monument to Eduard Vilde. In total, 46,000 flower plants were planted in Tallinn in The sixth main goal is that the green urban area must be a valuable part of the living environment. This goal is the most difficult to achieve. The Day of Parks, celebrated for the first time in Tallinn on 24 May as part of the day of protected areas, helped here, as guided activities and hikes in the area of nature education were held in three parks in Tallinn Hirvepark, Löwenruh Park and Ravila Street Park. Information boards that introduce the 30 rare trees growing in Hirvepark were also set up, giving the city residents an opportunity to gain some new knowledge. The information brochure that introduce the history and biodiversity of Hirvepark in Estonian ( and English ( were prepared and the information boards in Löwenruh Park were renewed by the Day of Parks. The website for parks and greenery is: 19

22 TALLINNA LASTE JA NOORTE LILLEPIDU 2017 Tallinn jätkab Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemist. Seetõttu on oluline enam pöörata tähelepanu linna iseloomustavate keskkonnanäitajate, sh haljastuse olemasolule ja kvaliteedile ning oma tegevustes sellele valdkonnale enam panustada. Linn soovib rõhutada kvaliteetse haljastuse otsest seost elukeskkonna kvaliteediga, mis omakorda on oluline indikaator elukoha valikul ning mõjutab meie tervist, töö- ja õppimisvõimet ning üldist heaolu aasta Tallinna laste ja noorte lillepidu toimus aastal välja töötatud nn Rohelise tuiksoone kontseptsiooni järgi. Nimelt meenutab Tallinna südalinn kujult inimese südant ja nelja põhilist kesklinna viivat magistraali võime tinglikult nimetada tuiksoonteks. Kui inimesele on oluline veresoonte ja südame tervis, siis ülekantud tähenduses on see oluline ka Tallinna südamele ja tuiksoontele. Tallinna Suur-Pae Lasteaia rohenäpud. Green-thumbed children of Tallinn Suur-Pae Pre-school. Mullas seeme saab veel pai Tallinna Kivila Lasteaed. Last pat for the seed in the soil Tallinn Kivila Pre-school. Rohelise tuiksoone kontseptsiooni elluviimisel on meie jaoks oluline kaasata piirkonna lapsi ja noori, et neid läbi haljastuse rajamise oma kodukohaga enam siduda aastal parandati koostöös Kristiine, Mustamäe ja Nõmme laste ja noortega tervist Sõpruse puiestee tuiksoonel aasta 1. juunil rahvusvahelisel lastekaitsepäeval sai teoks järjekorras teine Tallinna laste ja noorte lillepidu. Tervemaks muudeti Kesklinna ja Lasnamäe linnaosades kulgev Laagna tee tuiksoon. Kahe sõidusuuna vahelist muruala, mida noored haljastasid, oli kokku ca 6,5 km. Istutustööd kestsid kella 10.30st kuni 12.30ni ning sel ajal oli liiklus Laagna teel suletud. Haljastuse projekti koostamiseks andis kujunduskontseptsiooni ette linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper, milles algselt mõeldud ringikujulistest mandalatest kujunes koostöös projekteerijatega AB ARTES TERRAEst välja peenardele hoopiski tarkuseterade kuju aasta oli kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks ja tarkuseterade külvamine Laagna teele oli seetõttu aasta kontseptsiooniga igati sobiv. Kokku leidis Laagna teel koha 38 tarkusetera, ruutmeetril, mille kujunduses pool moodustasid püsililled ja teise poole pargiroosid. Õpilastega koos istutati kurereha, kukeharja, naistenõgest ja pargiroosi. Koostöös Tallinna Haridusametiga jagati peenrad ümberkaudsete koolide vahel. Istutajad-peolised saabusid järgmistest koolidest: Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Mahtra Põhikool, Tallinna Südalinna Kool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Merekalda Kool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseum. Lillepeol osales kokku 577 õpilast ja 48 õpetajat. Peole eelnevalt toimusid osalevates koolides Tallinna Keskkonnaameti töötajate ja nende poolt eelnevalt koolitatud õpetajate läbi viidud koolitunnid. Tundides räägiti haljastuse olulisusest linnas, selle ajaloost, anti näpunäiteid püsilillede ja rooside istutamiseks ning tutvustati, kuidas konkreetsel peenral peo ajal istutamine toimub. Lillepeost said osa ka Lasnamäe piirkonna lasteaiad, kus selle päeva raames toimusid istutustööd lasteaia õuealal. Istutuskastidesse kui peenardele panid pisikesed rohenäpud kasvama nii lilli kui maitsetaimi, mille kasvamist lisaks silmailule ka õpetlik jälgida oli. Istutustöödele Laagna teel aitas kaasa Tallinna linnavalitsus, eesotsas linnapea kohusetäitja ametit pidanud Taavi Aasa ja abilinnapea Mihhail Kõlvartiga. Oma panuse andsid Kesklinna ja Lasnamäe linnaosade vanemad ja töötajad ning 109 abilist erinevatest ametitest. Meeleolukat üritust jääb meenutama lühifilm ( twiq47qz-hm). Kõik noorte istutatud püsililled, põõsad ja roosid läksid ilusasti kasvama ja nende õieilu rõõmustas möödujaid terve suve. Suvel toimusid peenardel hooldustööd kastmine, rohimine, väetamine ning kahjurite ja haiguste tõrje. Septembri alguses pandi peenardele nartsissi, hüatsindisibulat ja krookuse sibulat. Täname veelkord kõiki koole ja õpilasi tehtud tubli töö eest. 20 Tallinna laste- ja noorte lillepeo veebileht:

23 TALLINN CHILDREN S AND YOUTH FLOWER FESTIVAL 2017 Tallinn continues running for the title of European Green Capital. Therefore, it is important to give attention to the environmental indicators that characterise the city, incl. the existence and quality of greenery, and to contribute more to this area in our activities. The city wants to emphasise the direct link between quality greenery and the quality of the living environment, which in its turn is a key criterion of where people want to live and which affects our health, our capacity for working and learning and our general well-being. Tallinn Children s and Youth Flower Festival 2017 took place according to the green artery concept developed in Namely, Tallinn city centre is shaped like a human heart and the four main traffic routes leading to the centre could be called the arteries. Just as good circulatory health is important for humans, the same principle applies to the heart of Tallinn and its arteries. In realising the green artery concept, it is important for us to include children and youth in the area in order to create an even closer bond with their home neighbourhoods by establishing green areas. The health of the artery of Sõpruse Avenue was improved in 2016 in conjunction with the children and youth of Kristiine, Mustamäe and Nõmme districts. On 1 June 2017 the International Day for Protection of Children the second flower festival for children and youth in Tallinn was held. The health of the artery of Laagna Road that runs through Kesklinn and Lasnamäe districts was improved. The grassy divider strip, which was planted by young volunteers, was ca 6.5 km in length. The planting lasted from 10:30am to 12:30pm and the road was closed to cars during that time. The design concept for the landscaping project was provided by landscaping architect Kristiina Kupper, where the initially planned circular mandalas developed into the shape of grains of wisdom on flowerbeds in cooperation with the designers of AB ARTES TERRAE was declared the year of culture of children and youth, so sowing grains of wisdom on Laagna Road was very suitable for the concept of the year. 38 grains of wisdom found their places on 3,464 square metres on Laagna Road and half of their design is comprised of perennials and the other half of roses. 7,068 geraniums, 2,394 stonecrops, 6,498 catnip plants and 3,534 roses were planted by the students. The flowerbeds were divided between nearby schools with the help of the Tallinn Education Department. Students from the following schools took part in planting and the festival: Lasnamäe Upper Secondary School, Tallinn Läänemere Upper Secondary School, Tallinn Lasnamäe Schools of Mechanics, Mahtra Basic School, Tallinn Südalinna School, Tallinn Kuristiku Upper Secondary School, Kadriorg German Upper Secondary School, Tallinn Merekalda School, Tallinn Service School, Tallinn Lasnamäe Russian Upper Secondary School, Tallinn Pae Upper Secondary School, Lasnamäe Basic School and Tallinn Linnamäe Russian Lyceum. In total, 577 students and 48 teachers took part in the festival. Employees of the Tallinn Environment Department and the teachers previously trained by them carried out lessons at the participating schools before the festival. They talked about the importance of green areas in cities and their history, gave tips for planting perennial flowers and Istutustööd Laagna teel. Planting on Laagna Road. Lillelised tarkuseterad kaunistamas Laagna teed. Beautiful flowery petals of wisdom on Laagna Road. roses, and explained how planting would take place during the festival in specific flower beds. Lasnamäe district pre-schools also took part in the festival by doing planting in their yards during the festival day. The tiny gardeners planted flowers and herbs in planting boxes and flower beds, and watching them grow was both exciting and educational. Tallinn City Government with the acting mayor Taavi Aas and deputy mayor Mihhail Kõlvart also helped with planting in Laagna Road. The district mayors and employees of Kesklinn and Lasnamäe districts also made their contribution, along with 109 helpers from different departments. The memorable event was captured in a short film taken from a drone ( All of the perennials, bushes and roses planted by the kids started thriving and the beauty of their blossoms brought good cheer to passersby all summer long. Maintenance was performed on the flower beds in summer watering, weeding, fertilising and pest and disease control. In early September, 22,000 daffodils, 18,300 hyacinth bulbs and 68,400 crocus bulbs were planted. We would like to thank all of the schools and pupils once again for their good work. The website for the Tallinn Children s and Youth Flower Festival is: 21

24 LEMMIKLOOMAD LINNAS Tallinna lemmikloomapidamise kultuur paraneb pidevalt nagu kasvavad ka linlaste nõudmised kvaliteetse linnaruumi suhtes. Järjest enam märgatakse omapäi hulkuvaid lemmikloomi ning pööratakse tähelepanu ka naabrite lemmikloomade heaolule. Heakorra tagamist ja avalikus ruumis hästi käituvaid lemmikuid peetakse järjest olulisemaks. Positiivne tagasiside koeraomanikelt annab Tallinna Keskkonnaametile jätkuvalt indu rajada uusi jalutusvõimalusi nii omanikuga koertele kui ka varjupaiga loomadele. Lemmikloomapidamise kultuuri tõstmiseks viib Tallinna Keskkonnaamet regulaarselt läbi lemmikloomade pidamise teemalisi loengusarju koolides, kevadisi lemmikloomade soodushinnaga kiipimisaktsioone, uut Paljassaare loomade varjupaika tutvustavaid kogupereüritusi, ekskursioone lastele ja töökollektiividele jne. Samuti toetab Tallinna Keskkonnaamet nõu ja jõuga lemmikloomade heaoluga tegelevate mittetulundusühingute korraldatavaid kampaaniaid ja teavitustegevust. Tallinna Keskkonnaameti eesmärgiks on tagada hulkuvate ja kodutute loomade heaolu, nende kiirem kodudesse jõudmine ning jätkusuutlikum tegelemine probleemi põhjustega. Koerte jalutusväljakud Tallinna Keskkonnaameti hoolduses on 19 linna poolt rajatud koerte jalutusväljakut. Koerte jalutusväljakud aitavad tõsta Tallinna lemmiklooma pidamise kultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma lemmikut igapäevaselt ilma lisakuludeta treenida. Julgeoleku ja heakorra huvides ei ole Tallinnas mujal avalikes kohtades koerte vabalt jalutamine Treeningelemendid uuel Lilleküla koerte jalutusväljakul. Agility obstacles in the new Lilleküla dog park. 22 Lemmikloomade valdkonna veebileht:

25 PETS IN THE CITY The culture of keeping pets in Tallinn is constantly improving, as are the demands of citizens regarding a quality urban space. People notice stray pets more than before and pay attention to the welfare of the pets of their neighbours. Keeping the city clean and tidy, and well-behaved pets are considered increasingly more important. Positive feedback from dog owners keeps motivating the Tallinn Environment Department to build new dog parks for dogs with owners as well as for dogs in the pet shelter. In order to improve the culture of keeping pets, the Tallinn Environment Department delivers regular lectures about pet ownership at schools, discounted microchipping campaigns every spring, family events that showcase the new animal shelter at Paljassaare, excursions for children and work collectives and so on. The Tallinn Environment Department also supports the campaigns and outreach actions organised by non-profit organisations dedicated to animal welfare. The goal of the Tallinn Environment Department is to guarantee the welfare of stray and homeless animals, expediting adoption and taking a more sustainable approach to the roots of the problem. Dog parks The Tallinn Environment Department maintains 19 dog parks built by the city. Dog parks help elevate pet culture in Tallinn and allow dog owners to train their pet every day without additional expense. In the interests of safety and public maintenance, off-leash walking of dogs is not permitted in other public places in Tallinn. Choosing the right location for the dog Puhkajad vastavatud Lilleküla haljasalal. People enjoying their leisure time in Lilleküla green area. The website for pet owners is: 23

26 2017. aastal pöörati suuremat tähelepanu olemasolevate koerte jalutusväljakute liigveeprobleemide lahendamisele. Porise pinna ja üleujutuste all kannatavatele koerte jalutusväljakutele viidi kokku 750 tonni liiva ning rekonstrueeriti Cederhilmi pargi koerte jalutusväljaku ligipääsutee. Kasside väliaedik Tallinna loomade varjupaigas. Outdoor pen for cats at Tallinn animal shelter. lubatud. Koerte jalutusväljakute õige asukohavalik ja koeraomanikele atraktiivseks muutmine aitab vähendada ka koertega jalutamise negatiivset mõju Tallinna rohealade elustikule. Kõik väljakud on varustatud ekskremendikastide ja biolagunevate kottidega, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Linn korraldab rajatud koerte jalutusväljakutel regulaarset koristamist ja ekskremendikastide täitmist kottidega. Koerte jalutusväljakul saab lisaks rihmata jalutamisele ka koeri treenida selleks valmistatud treening- ja agility elementidel aasta sügisel avati Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiril Lilleküla haljasala koos koerte treeningväljakutega. Lilleküla raudteejaama ja jalgpallistaadioni vahelisele alale rajas Tallinna Keskkonnaamet moodsa linnaruumi, kus on mugav liikuda nii jala kui jalgrattaga. Haljasala projektlahendus on välja töötatud nii, et see arvestaks maksimaalselt ümbritseva keskkonnaga, sealsete piirangutega, ratsionaalse ruumikasutusega, loogilise ja sidusa jalgteede võrgustikuga. Kujunduslikult lahendati suurte ja väikeste koerte väljak jalgpallistaadioni sümmeetria põhimõttel, kus ühel pool on väiksed koerad ja teisel pool suured koerad. Kahte koerte väljakut eraldavad piirdeaiad, hekid ja kergliiklustee. Jalutusväljakud suurtele ja väikestele koertele on vastavalt 1275 ja 975 ruutmeetrit suured ning kogu ulatuses liivaga kaetud, et vältida liigniiskuse probleeme ka väga sajusel ajal. Mõlemal väljakul saab viiel erineval treeningelemendil arendada koera kiirust, osavust ja koostööd omanikuga. Väikeste koerte platsil on kaks hüpperõngast, rippsild, lamamislaud ja kaks kahe kaldteega poomi. Suurte koerte platsil kahe kaldteega poom, slaalomipostid, hüppetakistustõke, A-takistus ja lamamislaud. Treeningelementide juurde paigaldati ka kasutusjuhendid, et aidata koeraomanikel atraktsioone õigesti kasutada. Haljasalal on olemas nii tänavavalgustus, kõrghaljastus, hekid ja lastele kelgumäed. Puud ja põõsad on istutatud eesmärgiga olemasolevat lagedat ala vertikaalselt liigendada, pakkudes tuulekaitset, varju päikese eest ja tekitades väiksemaid hubasemaid ruume haljasalal. Tallinna loomade varjupaik Paljassaarel aasta oli uuele munitsipaalvarjupaigale esimene täispikk tegutsemisaasta aastal püüti Tallinnast kokku 806 kassi ja 271 koera ning 41 muud pisilooma. Tagasi koju sai 88 kassi ja 181 koera, uude koju jõudis 342 kassi ja 88 koera ning 38 pisilooma. Lisaks kassidele ja koertele on Tallinna loomade varjupaigas ajutist peavarju leidnud 14 rotti, 9 küülikut, 6 merisiga, 4 papagoid, 4 deegut, 2 tuhkrut, 1 tšintšilja, 1 pulmatuvi ja 1 kana. Vabades koerte väliaedikutes on vigastustest taastunud kajakaid ja vareseid, kes on pärast tervenemist ise ära lennanud. Omanikele tagastatud loomade osakaal püütud loomadest on eelneva aastaga võrreldes tõusnud 7% võrra, eutaneeritud või haigustesse surnud loomade osakaal on langenud 29% võrra. 2. augustil tähistas Tallinna loomade varjupaik oma esimest sünnipäeva perepäevaga. Tallinna Keskkonnaamet koostöös Varjupaikade MTÜ ja vabatahtlikega viis läbi meelelahutusliku ja hariva kogupereürituse koos oma ala spetsialistidega kliinikutest, koerte koolidest ja loomapoodidest. Meelelahutust pakkusid koerte esinemised, näomaalijad, heategevusloterii ning muusikud Marten Kuningas ja Johanna Randmann. Sünnipäeval avasid linnajuhid pidulikult varjupaiga uued juurdeehitused kassidele ja pisiloomadele mõeldud väliaedikud. Rajatised on põgenemiskindlad, külastajatele atraktiivsed ja pakuvad lisaks koertele ka kassidele ja pisiloomadele (küülikud, rotid, merisead jne) võimalust sobiva ilma korral väliaedikutes värske õhu käes viibida. Detsembriks korrastati varjupaiga naaberkinnistu, kus koristati ära ehitusjäätmed, tasandati pinnast, täideti madalamad kohad mullaga ja raiuti võsa. Naaberkinnistu ümber ehitati vastupidav ja põgenemiskindel piirdeaed ja väravad. Varjupaiga koerad said sellega juurde üle 4500 m 2 mänguruumi. Lisaks loomade hoiutingimuste parandamisele täiendati aastal märgatavalt ka varjupaiga veterinaarkliiniku sisseseadet, laiendati tööruume, kaasajastati ja automatiseeriti puhastusprotseduure ning ehitati juurde koerte-kasside karantiiniruume. Loomade parema tervenemise nimel tagatakse varjupaigas vajadusel ööpäevaringne professionaalne veterinaarabi ning järjest enam tegeletakse koostöös teiste Tallinna veterinaaridega ka haiguste ja vigastuste erijuhtudega. Soovimatute lemmikloomade sünni ennetamiseks steriliseeritakse-kastreeritakse kõik sobivas eas kodu ootavad loomad. Lemmikloomade teemaline teavitustöö aasta kevadsemestril viidi Tallinna Keskkonnaameti tellimusel Tallinna üldhariduskoolide algklassides läbi kokku 45 lemmikloomapidamise teemalist loengut. Varjupaikade MTÜ koolitajad rääkisid lastele lemmikloomade pidamisest ja sellest, kuidas loomade eest hoolitseda. Loengutel tutvustati ka lemmikloomade kiipimise ja steriliseerimise-kastreerimise teemat ning selgitati, kes on hulkuvad loomad, miks on osad loomad koduta ja mis kohad on loomade varjupaigad. Õpilastele jagati teavitusmaterjale ja julgustati külastama Tallinna loomade varjupaika. Kümned klassid on seda võimalust juba ka kasutanud. 24 Lemmikloomade valdkonna veebileht:

27 parks and making them appealing for dog owners also helps reduce the negative impact of walking with dogs on the plants and animals in Tallinn s green areas. All of the parks are furnished with dog waste stations and biodegradable bags for cleaning up after one s pet. The city arranges regular cleaning in these dog parks. Activities at dog parks include offleash walking and canine training and agility courses. The Lilleküla green area with dog training facilities was opened on the border of Kesklinn and Kristiine districts in autumn The Tallinn Environment Department built a modern urban space in the area between the Lilleküla train station and the football ground, which is suitable for walking and cycling. The design of the green area was developed in a manner that considers the surrounding environment, its restrictions, rational use of space and a logical and cohesive network of footpaths to the maximum. The parks for big and small dogs was designed according to the symmetry of a football ground, where small dogs are on one side of the park and big dogs on the other side. The two sides are separated by fences, hedges and a walkway. The parks for big and small dogs are 1,275 and 975 square metres in size, respectively, and they are covered in sand to prevent problems with flooding even in the case of heavy rain. There are five agility elements on each side which can be used to develop the agility of dogs and cooperation with their owners. The park for small dogs has two jumping hoops, a hanging bridge, a table and two beams with two ramps. The park for big dogs has a beam with two ramps, weaving poles, hurdles, A-Frame and a table. Instructions for use were also placed near the equipment to help dog owners use it correctly. There are street lights, trees, hedges and sledging hills for children in the green area. The trees and bushes were planted to diversify the empty area vertically, offer protection from wind and sun, and create small cosy spaces in the area. Much attention was given to the elimination of the problem of excessive water in dog parks in tons of sand was taken to the dog parks that suffered from mud and flooding, and walkway to the dog park in Cederhilm park was reconstructed. Tallinn animal shelter at Paljassaare 2017 was the first full year of operations for the new municipal animal shelter. 806 stray cats, 271 dogs, and 41 other small animals were caught in Tallinn in cats and 181 dogs made their way back home, and 342 cats, 88 dogs and 38 small animals found new homes. In addition to cats and dogs, there were 14 rats, nine rabbits, six guinea pigs, four parrots, four degus, two ferrets, one chinchilla, one dove and one chicken at the shelter. Seagulls and crows have recuperated in the free outdoor pens and flown away once they have recovered. The share of animals returned to owners among the animals caught has increased by 7% in comparison to the previous year whilst the share of animals that have been euthanised or died of illness has decreased by 29%. Tallinn animal shelter celebrated its first birthday with a family day on 2 August. The Tallinn Environment Department in conjunction with non-profit organisation Varjupaikade MTÜ and volunteers carried out an entertaining and educational family event with specialists from clinics, dog schools and pet shops. Entertainment included performances by dogs, face painting, a charity raffle and live music by Marten Kuningas and Johanna Randmann. The leaders of the city opened the extensions of the shelter on its birthday outdoor pens for cats and small animals. The facilities are escape-proof, attractive for visitors and offer cats and small animals (rabbits, rats, guinea pigs, etc.) the opportunity to enjoy fresh air in outdoor pens when the weather is good. The plot next to the shelter was cleaned by December building waste was removed, the surface was evened out, sunken spots were filled with soil and shrubs were cut. A durable and escape-proof fence with gates was built around the neighbouring plot. This gave the dogs at the shelter over 4,500 m 2 of play space. In addition to improving the living conditions of animals, the clinic at the shelter received some new equipment, its rooms were expanded, the cleaning procedures were modernised and automated and additional quarantine rooms for dogs and cats were built in hour professional veterinary care is guaranteed at the shelter in order to help the animals recover more quickly, and special cases of illness and injury are increasingly more dealt with in cooperation with other vets in Tallinn. All shelter animals of suitable age are sterilised in order to prevent the birth of unwanted animals. Communication of information about pets Forty-five lectures about keeping pets were delivered to primary school students of general education schools in Tallinn on the order of the Tallinn Environment Department during the spring semester in Trainers from non-profit organisation Varupaikade MTÜ talked to children about being a pet owner and how to care for animals. The topic of microchipping pets and spaying/neutering was also discussed. Pupils were told about stray animals, why some are homeless and what sorts of places animal shelters are. Information was handed out to the children and they were encouraged to visit the Tallinn animal shelter. Tens of classes have already used this opportunity. The bug programme in the pre-schools of Tallinn started in the autumn semester and its objective is to introduce insects and other invertebrates to children and explain their role in nature and their different habitats, the conditions for keeping them at home and how to care for them. The bug programme was developed by Aleksei and Mattias Turovski. Mattias Turovski was also the instructor during the lessons. Thirty-six bug lessons were carried out in later autumn 2017 and the programme will also continue in The communication of information to the general public about keeping pets was broad-based in Presentations and training about pets were provided to upper secondary school students during the City Day of Tallinn, the leaders of apartment associations at the Tallinn Housing Economy Conference, veganism and animal rights activists at the Animal Rights Conference, supervision authorities and organisations dealing with shelters at the round table about cats who go outdoors in the Tallinn Municipal Police Department, the environmental specialists of the local governments of Harju County at the round table about the provision of animal shelter services. Cooperation with the partner organisation has intensified considerably in Advertisements of the campaigns and events of the non-profit organisations working with animals were published in the city s advertising spaces, websites and media publications (discounted sterilisation campaigns for cat owners, charitable cat and dog shows, information campaigns about the humane treatment of animals, campaigns that introduce animals at shelters, etc.). The website for pet owners is: 25

28 Laiemale avalikkusele suunatud lemmikloomapidamise alane teavitustöö oli aastal väga laiapõhjaline. Lemmikloomade teemalisi ettekandeid-koolitusi tehti näiteks Tallinna Päeval gümnaasiumiõpilastele, Tallinna Elamumajanduskonverentsil korteriühistute eestvedajatele, Loomaõiguste konverentsil veganluse ja loomaõiguste aktivistidele, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis toimunud vabakäigukasside teemalisel ümarlaual järelevalve ja varjupaikadega tegelevatele asutustele, varjupaigateenuse ostmise teemalisel ümarlaual Harjumaa omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele jne. Koostöö partnerorganisatsioonidega elavnes aastal oluliselt. Linna reklaampindadele, veebilehtedele ja meediaväljaannetesse vahendati loomadega tegelevate mittetulundusühingute kampaaniate ja sündmuste reklaami (steriliseerimise sooduskampaania kassiomanikele, heategevuslikud kassi- ja koeranäitused, loomade humaanse kohtlemise valdkonna teavituskampaaniad, varjupaigaloomi tutvustavad kampaaniad jne). Lemmikloomade kiipimine Alates 1. jaanuarist 2015 on Tallinna linnas kohustuslik lisaks koertele kiipida ja lemmikloomaregistrisse kanda ka kassid. See võimaldab kaduma läinud looma kiiremini leida ja organiseerida tema koju tagasi jõudmine nii, et see põhjustaks loomale võimalikult vähe stressi. Omanikule tagastatud loomade osakaalu muutumist kajastab tabel 2. Tabel 2. OMANIKULE TAGASTATUD LOOMADE OSAKAALU MUUTUMINE Periood a a a Omanikule tagastatud koerte osakaal püütud koertest 15% 64% 67% Omanikule tagastatud kasside osakaal püütud kassidest 1% 5% 11% Kasside ja koerte kiipimine ja registrisse kandmine on Tallinna linnas endiselt aktiivne aastal kanti registrisse üle 3200 kassi ja ligi 2700 koera, mis teeb viissada looma rohkem kui eelneval aastal. Alates aastast on Tallinna linnas registreeritud üle kassi ning ligi koera. Kiipimise aktiivsus on oluliselt suurenenud viimase viie aasta jooksul, mil Tallinna linnas on korraldatud vastavasisulisi aktsioone aastal sai heakorrakuul toimunud kampaaniaga Kiibi või kaota! soodushinnaga väliaktsioonide käigus kiibitud ja registreeritud 222 looma. Väliaktsioonid viidi läbi kõigis linnaosades ning kiipimine koos registreerimisega maksis tallinlasele vaid 5 eurot. Koduootel kass Tallinna loomade varjupaigas. A cat waiting for a home at Tallinn animal shelter. Sügissemestril alustati Tallinna munitsipaallasteaedades putukaprogrammiga, mille eesmärgiks on tutvustada lastele putukaid ja teisi selgrootuid, selgitada nende rolli looduses, tutvustada erinevaid elupaiku, nende pidamistingimusi koduses keskkonnas ja andes juhiseid nende hoolduseks. Putukaprogrammi on välja töötanud Aleksei ja Mattias Turovski ning tunde viib läbi Mattias Turovski. Kokku viidi aasta hilissügisel läbi 36 putukatundi ning programmiga jätkatakse Tallinna Keskkonnaameti tellimusel ka aastal. Loomade steriliseerimine-kastreerimine Tallinn toetab soovimatute koera- ja kassipoegade sünni ärahoidmist humaansete ja efektiivsete vahenditega. Parimaks ennetusmeetmeks on tõuaretuseks mitte peetavate koerte ja kasside steriliseerimine või kastreerimine enne, kui nad uuele omanikule üle antakse. Kuna nimetatud protseduuride eest tasumine võib uuele loomaomanikule osutuda liiga kulukaks, katab operatsioonide kulud Tallinna Keskkonnaamet aastal rahastas Tallinna Keskkonnaamet Tallinnast püütud omanikuta koertekasside steriliseerimist ja kastreerimist euroga. Tallinna loomade varjupaiga veterinaarkliinikus steriliseeriti või kastreeriti linna kulul aastal kokku 61 koera ja 314 kassi, kes ootasid varjupaigas oma uut omanikku. 26 Lemmikloomade valdkonna veebileht:

29 Treeningelemendid uuel Lilleküla koerte jalutusväljakul. Agility obstacles in the new Lilleküla dog park. Microchipping pets Since 1 January 2015, Tallinn requires cats to be microchipped and entered into the Pet Register in addition to dogs. This makes it easier to reunite lost animals with their owners and organise the process so that it poses as little stress as possible to the animal. The change in the share of pets returned to owners is shown in Table 2. Table 2. CHANGE IN THE SHARE OF PETS RETURNED TO OWNERS Period Share of dogs returned to owners among caught dogs 15% 64% 67% Share of cats returned to owners among caught cats 1% 5% 11% Microchipping dogs and cats and registering them is still going on actively in the city of Tallinn. In 2017, over 3,200 cats and approximately 2,700 dogs were entered into the register, which is 500 more animals than in the previous year. From 2003, more than 19,800 cats and close to 39,000 dogs have been registered in Tallinn. The microchip implantation activity has picked up significantly over the five years that Tallinn has held campaigns in this field. 222 animals were microchipped for a discounted price during the Chip or Lose! campaign held during Spring Maintenance Month in The field actions of the campaign took place in all city districts and microchip implantation with registration only cost citizens 5 euros. Spaying and neutering of animals Tallinn supports sterilisation of dogs and cats by humane and effective means to prevent unwanted offspring. The best prevention is to have cats and dogs not kept for breeding purposes spayed or neutered before they are given to owners. As new pet owners may not be able to afford the cost of the procedures, the Environment Department pays for the operation. In 2017, the Tallinn Environment Department provided 11,545 euros for the sterilisation procedures of stray dogs and cats caught in Tallinn. In 2017, the veterinary clinic of the Tallinn animal shelter performed sterilisation procedures, at the expense of the city, on 61 dogs and 314 cats awaiting their new owner at the shelter. The website for pet owners is: 27

30 AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD TALLINNAS Mustamäe tee 151a mänguväljak. Playground at Mustamäe Road 151a. Sõpruse pst 194a mänguväljak. Playground at Sõpruse Avenue 194a. Tänapäeva elukeskkonna oluline osa on korralik ja turvaline mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui täiskasvanute tervist ja turvalist arengut. Tallinna Keskkonnaamet on avalike mänguväljakutega tegelenud juba aastast, kui Tallinna Linnavalitsus otsustas koondada kõik avalikud mänguväljakud ühe ameti alla. Sellest ajast peale on Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse kuuluvatel avalikel mänguväljakutel toimunud regulaarne tehniline hooldus ning mänguväljakute arendustööd aastal rajati ja rekonstrueeriti mitmeid mänguväljakuid üle Tallinna. Uued mänguväljakud rajati Pirita linnaossa Võsa tee 26 ja Mustamäe linnaossa Sõpruse pst 194a. Mõlemad mänguväljakud on mõeldud kuni 12-aastastele lastele. Võsa tee 26 mänguväljaku juurde rajati lisaks mänguplatsile väliste treeningseadmetega plats täiskasvanutele ja noorukitele. Aia sisse rajati erinevate mängimisvõimalustega ala lastele. Sõpruse pst 194a mänguväljak rajati kahe platsina, kus aiaga piiratud platsile rajati mängimisvõimalused kuni 6-aastastele lastele ning ilma aiata plats, kuhu rajati ronimise ja mängimisvõimalused 6 12-aastastele lastele. Aasta jooksul rekonstrueeriti Tallinnas 11 mänguväljakut. Rekonstrueerimise käigus vahetati olemasolevatel mänguväljakutel täisulatuses või osaliselt amortiseerunud mänguväljaku seadmed uute kaasaegsete seadmete vastu ning loodi juurde uusi tegevusi. Näiteks paigaldati Nõmme mänguväljakutele juurde väliseid treeningseadmeid või muid treenimiseks vajalikke seadmeid, et luua mänguväljakute juurde tegevusi ka noorukitele ja täiskasvanutele. Rekonstrueeriti järgmised mänguväljakud: Mustamäe tee 151a, Kopli tn 69a// Kopli kalmistupark, Mirta 35a, Õismäe tee 22a, Võidu tn 60, Ränduri tn 4, Risti 2c kõrval, Tirdi tn 12 ja Mai park, Tondimõisa park ja Väina tn 29a. Alustati ka Lillepi pargi (Pirita tee 110) peremänguväljaku rajamist. Esimeses etapis rajati peremänguväljaku valgustus ja tehti ettevalmistustöid, et aasta kevadel võimalikult varakult töödega jätkata ning juuniks peremänguväljak valmis ehitada. Peremänguväljakule luuakse neli erinevatele vanusegruppidele mõeldud platsi. Ühena nende seas ka väliste treeningseadmetega treeningplats täiskasvanutele, et lisada Lillepi parki sportimiseks kasutavatele linlastele lisavõimalusi treenimiseks. Lillepi pargi peremänguväljak on järjekorras 12. peremänguväljak Tallinnas. Rajati piirdeaiad viiele olemasolevale mänguväljakule, et mänguväljakud veelgi turvalisemaks muuta. Paneelaedadest piirdeaiad rajati Põhja-Tallinnas Randla tn 16a ning Kristiine linnaosas Sõstra 1a ja Tulika 64b, Mustamäel Sõpruse pst 208a ning Lasnamäel Sikupilli tn 14a mänguväljakutele aastal välja töötatud ja kasutusele võetud mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteemis toimub kogu mänguväljakutealase info vahetamine nii linnaelanike, linnaosade ametnike kui ka tehnilist hooldust teostava firmaga. Infosüsteemi talletuvad kõik mänguväljakutega seotud andmed ja tegevused. Lisaks võimaldab infosüsteem põhjalikku kontrolli tehnilist hooldust teostava ettevõtte üle, kuna kõik tööd ja korralised hooldused tuleb infosüsteemi kanda. Suhtluseks linnaelanike ja ameti vahel loodi infosüsteemi kaardirakendus, kuhu on kantud kõik mänguväljakud ja koerte jalutusväljakud. Kaart on kättesaadav aadressil Linnaelanikul on läbi avaliku kaardi lihtne saata mänguväljakute kohta käivaid ettepanekuid, kaebusi ja tähelepanekuid aastal töötati välja ja võeti kasutusele mobiili- ja tahvelarvuti-rakendus, mis on hästi tööle hakanud ja vähendanud tunduvalt nii hooldaja kui ka linna esindajate ajakulu. 28 Avalike mänguväljakute veebileht:

31 PUBLIC PLAYGROUNDS IN TALLINN A key part of today s living environment is a properly maintained and safe playground network that supports the health and safe development of children as well as adults. The Tallinn Environment Department has overseen public playgrounds since 2007, when the Tallinn City Government decided to bring all public playgrounds under one department. Since that time, regular technical maintenance and development has been performed at public playgrounds in the Environment Department s jurisdictions. Many playgrounds were built and reconstructed in Tallinn in New playgrounds were built at Võsa Road 26 in Pirita district and Sõpruse Avenue 194a in Mustamäe district. Both of the playgrounds are meant for children up to 12 years of age. An area of outdoor exercise equipment for adults and youth was also established next to the playground at Võsa Road 26. A fenced area of various playing facilities was also installed. The playground at Sõpruse Avenue 194a was built as two areas, where children up to the age of six can play in a fenced area and children aged six to 12 can climb and play in an unenclosed area. 11 playgrounds were reconstructed in Tallinn during the year. The old, worn playground equipment was replaced fully or partly with new, contemporary equipment on the playgrounds, and opportunities for new activities were created. For example, outdoor exercise equipment or other equipment required for exercising was added to the Nõmme playground to provide activities for youth and adults as well. Playgrounds were reconstructed at the following locations: Mustamäe 151a, Kopli 69a// Kopli Cemetery Park, Mirta 35a, Õismäe 22a, Võidu 60, Ränduri 4, next to Risti 2c, Tirdi 12 and Mai Park, Tondimõisa Park and Väina 29a. The construction of the family playground in Lillepi Park (Pirita Road Võsa tee 26 mänguväljak. Playground at Võsa Road 26. Risti tn 2c kõrval asuv mänguväljak. Playground next to Risti 2c. 110) started as well. The lighting of the family playground was established in the first stage and preparations were made for continuing with the work as early as possible in spring 2018 and completing the playground by June. Four areas for different age groups will be established in the family playground. One of them is an area with outdoor exercise equipment for adults, which gives the city residents who use the park for exercising additional training opportunities. The family playground in Lillepi Park is the 12 th family playground in Tallinn. Fences were built for five existing playgrounds to make them even safer. Panel fences were built for the playgrounds at Randla 16a in Northern Tallinn, Sõstra 1a and Tulika 64b in Kristiine, Sõpruse Avenue 208a in Mustamäe and Sikupilli 14 in Lasnamäe. The playground and dog park maintenance and supervision information system developed and adopted in 2012 is the clearinghouse for information between city residents, city district officials and the technical maintenance provider company. The information system records all data and actions related to playgrounds. The information system also allows thorough checks to be conducted as to the technical maintenance provider, as all work segments and scheduled maintenance have to be entered into the information system. To communicate between city residents and the department, a map application was added to the information system, listing all playgrounds and dog parks. The map can be found at ee. The application also makes it easy for city residents to access the suggestions, complaints and observations made about the playgrounds. In 2014, a mobile/tablet app was developed and introduced. Implementation has been successful and it has significantly reduced the time spent by the maintenance firm and city representatives. The website for public playgrounds is: 29

32 TALLINNA KALMISTUD Kalmistud on paigad, millel on rahvale muinsuskaitseline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistud on omalaadseks maastikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks, mis on alati avatud kõigile huvilistele. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Tallinna linna omanduses on Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu, kogupindalaga 330 ha ja ca hauaplatsiga. Kõik Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised ning neid haldab, hooldab, osutab tasulisi matuseteenuseid ja sõlmib kasutuslepinguid linnaasutus Tallinna Kalmistud. Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus (RT I, , 14) ja Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri (KO 2010, 99, 1322). Metsakalmistul valmis aastal uus kolumbaarium, milles on enam kui 300 urnikambrit. Urnimatuste osakaal tõuseb igal aastal ja urnikambrite nõudlus kasvab samuti aastal toimus kolumbaariumi projekteerimine ka Siselinna kalmistule, Vana-Kaarli kalmistut ääristavale tühermaale ning osaliselt hõlmab projekt kalmistu maha jäetud esimest kvartalit. Kalmistute infosüsteemi Haudi on jätkuvalt arendatud ning aastal liidestati infosüsteem majandustarkvaraga SAP. Seega oktoobrist alates ei ole infosüsteem Haudi enam pelgalt kalmisturegister, vaid täidab lisaks majandustarkvara funktsiooni. SAPiga liidestamine muutis oluliselt mugavamaks ja lihtsamaks kalmistute igapäevatöö ning muutis kliendile oluliselt mugavaks e-tellimuste esitamise. Seega on tänaseks võimalik kalmistutöötajatel, ametnikel ning üldsusel suhelda kiirelt ja paberivabalt. Jätkuvalt toimub infosüsteemis kultuurilooliste haudade loetelu täiendamine. Infosüsteem võimaldab leida kultuuriloolisele hauaplatsile maetu eluloolised andmed ja hauaplatsi asukoha kalmistu kaardil. Ka aastal jätkati aastal alustatud traditsiooni korraldada hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalmistu tuhakalmetesse maetud omasteta lahkunute mälestamiseks. Mälestusteenistus toimus 02. novembril ja teenistust viisid läbi praost Jaan Tammsalu, superintendant Taavi Hollman, pastor Erki Tamm, ülempreester Aleksander Sarapik. Tallinna linn on järjepidevalt näidanud hoolivat suhtumist linlaste neljajalgsetesse sõpradesse nii koerte jalutusväljakute rajamisega kui ka linnametsade korrastamisega. Samuti hoolitsetakse koduloomade väärika lahkumise eest siit ilmast. Tallinna Väikeloomade Krematoorium, aadressil Raba 40 aitab kõiki loomaomanikke neid tabanud õnnetuse korral, kui on lahkunud neljajalgne sõber. Krematoorium tuhastab lemmikloomi, kas üldtuhastusena või individuaaltuhastusena ning loomaomanik saab oma lemmiku tuha tagasi talle meelepärases pakendis või urnis. Kalmistute registri HAUDI rakenduse vaade. View of HAUDI cemetery register application. 30 Tallinna kalmistute veebileht:

33 TALLINN S CEMETERIES Cemeteries are places that are part of the people s cultural heritage and shared history and add value to the man-made environment. Cemeteries are a monument to landscape architecture and the art of construction, always open to those with an interest. Cemeteries are also an important part of the city s green network. The City of Tallinn manages the Metsakalmistu (Forest Cemetery), Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu and Liiva cemeteries, representing a total area of 330 ha with 120,000 grave plots. All of Tallinn s cemeteries are under heritage conservation and the municipal institution Tallinna Kalmistud manages and maintains them, provides funeral services for a fee and signs agreements on use. The management and use of cemeteries is governed by the Cemeteries Act (RT I, , 14) and the rules of use for Tallinn s cemeteries (KO 2010, 99, 1322). A new columbarium with over 300 niches for urns was completed at Metsakalmistu cemetery in The number of urn burials increases every year, as does demand for urn niches. In 2017 a columbarium was also designed for Siselinna cemetery and the wasteland next to Vana-Kaarli cemetery. The project partly also covers the abandoned first quarter of the cemetery. The Haudi cemetery information system has been developed further and it was interfaced with the SAP economic software in Thus, the Haudi information system has not been merely a cemetery register since October, but it also performs the function of economic software. Interfacing with SAP made the everyday work of cemeteries considerably easier, and submitting e-orders is now much easier for clients. Thus, it is now possible for cemetery staff, officials and the general public to communicate quickly and without using paper. Updating the list of graves important in terms of cultural history is continuing in the information system. The information system makes it possible to find information about the persons buried in such graves as well as the location of the plot on the map of the cemetery. The tradition (dating from 2000) of holding an ecumenical memorial service on All Souls Day for people who did not have family members and whose last resting place is the Pärnamäe Cemetery columbarium continued in The memorial service took place on 2 November and was led by provost Jaan Tammsalu, superintendent Taavi Hollman, pastor Erki Tamm and priest Aleksander Sarapik. The City of Tallinn has always cared about the four-legged friends of city residents by establishing dog parks and tidying up city forests. It is also important that pets leave this world in a dignified manner. The Tallinn Small Animal Crematorium at Raba 40 helps all pet owners who have lost their pets. The crematorium cremates pets in groups or individually and the owners can get the ashes of their pet in a packaging or urn of their liking. Metsakalmistu uus kolumbaarium. The columbarium of Metsakalmistu cemetery. The website for Tallinn cemeteries is: 31

34 UUTE SIHTIDE SEADMINE JÄÄTMEHOOLDUSES aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu Tallinna jäätmekava , millega seatakse jäätmehoolduses sihid uueks perioodiks. Eelmise jäätmekava perioodil on jäätmehoolduse areng olnud väga kiire. Tallinnast pärinevate olmejäätmete ladestamise osakaal on langenud vaid 1 2% tasemele. Olmejäätmete ringlussevõtu tase on jäänud aastateks umbkaudu 45% tasemele ning ladestamise arvelt on suurenenud olmejäätmete energiakasutus. Tallinna Jäätmekava eesmärgid lähtuvad riigi jäätmekavas aastateks seatud eesmärkidest ja mõõdikutest. Jäätmekava peaeesmärk on jäätmehierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Strateegilisi eesmärke on kolm: I vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada nende ohtlikkust; II võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil maksimaalsel tasemel taaskasutada; III vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Iga eesmärgi täitmiseks näeb kava ette mitmeid tegevusi, mille abil eesmärke saavutada. Tegevused on järgmised: Tegevused I strateegilise eesmärgi täitmiseks: jäätmejaamadesse luuakse võimalused korduskasutatavate asjade (nagu näiteks mööbel) hoidmiseks. Hetkel need võimalused puuduvad; avalikel üritustel asendatakse plasttopsid korduskasutatavatega; vähendatakse linna asutuste jäätmeteket läbi jäätmetekke vältimise ja vähendamise põhimõtete juurutamise; jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele pööratakse laiemat tähelepanu teavituskampaaniates, sh töötatakse lasteaedadele välja eraldi programm; mereprügi vältimiseks töötatakse projekti BLASTIC käigus välja tegevuskava. Tegevused II strateegilise eesmärgi täitmiseks: korraldatud jäätmevedu peab toimima kogu linnas, sh määrab linn käitluskoha, kuhu jäätmed veetakse, et need saaks võimalikult suures ulatuses materjalina ringlusse võetud; plasti-, klaasi- ja metallijäätmete ukselt uksele liigiti äraandmise võimaldamine; linnaruumi paigaldatakse prügikastid, kuhu saab jäätmeid liigiti ära anda; koolides ja lasteaedades ning teistes linnaasutustes peavad olema prügikastid, kuhu saab jäätmeid liigiti panna; alustatakse ukselt uksele teavituskampaaniaga, mille käigus saab kodudes liigiti kogumisega seotud probleemid ära lahendada, sh Elanikud saavad Tallinna jäätmejaamades aia- ja haljastujäätmeid tasuta ära anda kuni kuus sajaliitrist kotti. Residents can hand in up to six 100-litre bags of gardening and greenery waste at Tallinn s waste stations for free. pakutakse elanikule lävepakukampaania käigus ka koju sobivat prügikasti, et soodustada jäätmete liigiti kogumist; katseprojektina kavandatakse Nõmme või Pirita linnaosas jäätmeveol kaalupõhisele teenustasule üleminekut; jäätmeveo hindade muutmine selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine oleks oluliselt odavam; prügikastide märgistamine vöötkoodi või mikrokiibiga, et fikseerida automaatselt konteineri tühjendus see muudab jäätmeveo efektiivsemaks; renoveeritakse Paljassaare jäätmejaam. Rajatakse kaks uut jäätmejaama (Mustjõe tänava ja Punase tänava äärde) ning leitakse koht veel ühele Haabersti linnaosas; jäätmejaamade lahtiolekuaegu laiendatakse (nädala sees saavad jaamad olema avatud kell ning nädalavahetustel kell 10 18); kaalutakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses sortimisliini kasutuselevõttu; linna haljasaladelt kogutud aia- ja haljastujäätmed kompostitakse ning kompost võetakse uuesti linnahaljastuses kasutusele; võetakse kasutusele mobiilne kogumispunkt ohtlike jäätmete kogumiseks; tagatakse kõigis pakendite kogumispunktides kolme eraldi mahuti olemasolu (paber- ja papp, klaas ja segapakend); uusarendustes jäätmete torusüsteemi kasutuselevõtmine (pneumaatiline kogumissüsteem). Torusüsteemi tasuvust hinnatakse ka Tallinna vanalinnas. Tegevused III strateegilise eesmärgi täitmiseks: tõhustatakse järelevalvet liigiti kogumise nõuete täitmise üle; arendatakse edasi Tallinna jäätmevaldajate registrit ja tehakse koostööd teiste omavalitsustega, et vähendada jäätmete ulaladestamist; jätkatakse suletud käitluskohtade järelhooldusega. Tallinna jäätmekava sisaldab ka rakendusplaani, millega on iga tegevuse läbiviimiseks ette nähtud kindel periood, tegevuse kulu ja võimalik rahastamise allikas. 32 Jäätmemajanduse valdkonna veebileht:

35 SETTING NEW TARGETS IN WASTE MANAGEMENT Elanike poolt jäätmejaamadesse toodud aia- ja haljastujäätmetest toodetakse komposti. The gardening and greenery waste brought by residents to waste stations is used to produce compost. In 2017 Tallinn City Council adopted the Tallinn Waste Management Plan , which sets waste management objectives for the new period. The development of waste management was very fast during the period of the previous plan. The share of landfilled municipal waste originating in Tallinn has dropped to just 1-2%. The level of municipal waste recycling has remained around 45% for years and the use of municipal waste for energy has increased on the account of depositing. The goals of the Tallinn Waste Management Plan proceed from the goals and indicators set in the Waste Management Plan of Estonia The main objective of the waste management plan is sustainable waste management that follows the waste hierarchy. There are three strategic goals: I to avoid and reduce the generation of waste, incl. reducing its hazardousness; II to recycle waste or recover it to the maximum in any other manner; III to reduce the environmental risk arising from waste by increasing the effectiveness of monitoring and supervision, among others. The plan includes several activities for the achievement of each goal. The activities are as follows: Activities for achieving strategic goal I: facilities for keeping reusable things (such as furniture) will be established at waste stations. There are no such facilities at the moment; plastic cups will be replaced with reusable ones at public events; waste generation by municipal agencies will be reduced by the implementation of the relevant principles; more attention will be given to avoiding and reducing the generation of waste in information campaigns, incl. the development of a separate programme for pre-schools; an action plan will be developed within the BLASTIC project to avoid marine litter. Activities for achieving strategic goal II: organised waste transport must take place throughout the city, incl. the city will determine the place of management to which waste will be transported so that it can be recycled as much as possible; door-to-door separate collection of plastic, glass and metal waste; bins to which waste can be separately deposited will be set up in the city; there must be bins in schools, pre-schools and other municipal agencies where waste can be collected separately; launching a door-to-door information campaign, which will help people solve their problems related to separate waste collection at their homes, incl. people will be offered suitable bins during the threshold campaign to promote separate collection of waste; transferring to a weight-based service fee in waste transport is planned as a pilot project in Nõmme or Pirita; changing the prices of waste transport in such a manner that handing over separately collected waste would be considerably cheaper; marking bins with bar codes or microchips to automatically record emptying, which would make waste transport more efficient; the Paljassaare waste station will be renovated. Two new waste stations will be established (by Mustjõe and Punane streets) and a place for another one will be found in Haabersti district; the opening hours of waste stations will be extended (they will be open from on weekdays and on weekends); implementing a sorting line in Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (Tallinn Recycling Centre) will be considered; the gardening and landscaping waste from the city s green areas will be composted and the compost will be used in landscaping; a mobile collection point for hazardous waste will be introduced; the existence of three separate containers (paper and cardboard, glass and mixed packaging) will be guaranteed at all packaging collection points; implementation of the vacuum waste collection system (pneumatic refuse collection system). The cost-effectiveness of such a system in the Old Town will also be assessed. Activities for achieving strategic goal III: supervision over separate collection of waste will be made more efficient; the register of waste holders in Tallinn will be developed further and the city will cooperate with other local governments to reduce flytipping; follow-up maintenance of closed waste management sites will continue. The Tallinn Waste Management Plan also includes an implementation plan, which prescribes a certain period for each activity, the cost of the activity and the possible source of funding. The website for waste management is: 33

36 TALLINNA JÄÄTMEKESKUS USALDUSVÄÄRNE PARTNER JÄÄTMETE KÄITLEMISEL VISIOON: Puhas ja jäätmetest vaba kaunis mereäärne linnaruum, kus kõik jäätmed suunatakse ressursina taaskasutusse. MISSIOON: Pakkuda tarbijatele kvaliteetseid jäätmekäitlusteenuseid, mis arvestavad kliendi soove ja vajadusi. Tagada võimalus mugavalt liigiti koguda ja ära anda kõik kodus tekkivad olmejäätmed. MEIE PÕHIMÕTTED: Olla keskkonnasäästlikud, avatud ja stabiilsed ning koostöövalmis uute lahenduste otsimisel ja rakendamisel aasta esimese kümne kuuga koguti riidekonteinerite kaudu umbkaudu 200 tonni riideid. Approximately 200 tons of clothes were collected via clothing containers in the first 10 months of Tallinna Jäätmekeskus on Tallinna linnas keskseks asutuseks jäätmeveo korraldamisel. Nelja tegutsemisaasta jooksul (asutatud aastal) on Tallinna Jäätmekeskus jaganud elanikele ja korteriühistutele mitmesugust jäätmekäitlusalast nõu ning jätkab läbipaistvalt jäätmekäitlusteenuste osutamist ka edaspidi. Tallinna linna kolmeteistkümnes jäätmeveopiirkonnas osutatakse korraldatud jäätmeveo raames hangete kaudu leitud erinevate jäätmeveo ja jäätmete lõppkäitluse lepingupartnerite kaasabil segaolme-, toidu- ja aiajäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete veoteenust. Jäätmete võimalikult laialdane liigiti kogumine ja taaskasutamine säästab meie loodust, sest jäätmed on ressurss, mida saab kasutada nii uute toodete valmistamiseks kui ka soojusenergia tootmiseks (prügi põletamine elektri ja soojusenergia koostootmiseks) aasta novembri seisuga omas Tallinna Jäätmekeskus Põhja- Tallinnas, Lasnamäel ja Nõmmel umbkaudu aktiivset klienti, kellele igapäevaselt jäätmekäitlusteenuseid osutatakse. Tallinna Jäätmekeskuse lepingulised jäätmeveoteenuse osutajad koguvad toimivates jäätmeveopiirkondades ühes kuus kokku keskmiselt 3500 tonni segaolmejäätmeid, 340 tonni biolagunevaid jäätmeid ning 200 tonni paberit ja kartongi. Suurjäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kogused sõltuvad hooajast ja läbiviidavatest koristuskampaaniatest. Tallinna Jäätmekeskus organiseeris aasta esimese kümne kuuga 871 m 3 suurjäätmete ja 88 tonni aia- ja haljastusjäätmete vedamise ning käitluse. Lepingu lõpetamine jäätmevedaja poolt Kesklinna veopiirkonnas tingis seal ajutiselt teenuse osutamise vabaturu põhimõttel aasta lõpus viidi aktiivselt läbi ettevalmistavaid tegevusi korraldatud jäätmeveo rakendamiseks Mustamäe, Kristiine ja Haabersti veopiirkondades aastal. Hästi toimib (rakendamise algus aastal) riidekonteinerite abil kogutud riiete, jalanõude, mänguasjade jms kogumine, mis suunatakse edasi korduskasutusse. Riidekonteinerite kasutusele võtmisega kaubanduskeskuste naabruses suunati ringlusse ja korduskasutusse aasta esimese kümne kuuga umbkaudu 200 tonni riideid, mis muidu oleks sattunud peamiselt segaolmejäätmetesse. Tallinna Jäätmekeskuse kliendihaldurid konsulteerivad ja lahendavad igapäevaselt kümnete kliente muresid ja probleeme. Telefoninõustamise kõrval on võimalik külastada Tallinna Jäätmekeskuse bürood (Sadama 17, Tallinn), et vajadusel sõlmida jäätmeveoleping, jäätmemahuti rendileping, osta jäätmemahutile eri liiki kleebised või biolagunevast materjalist kogumismahuti vooderduskotte. Tallinna Jäätmekeskuse töötajad selgitavad ja jagavad infot jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest ning neis toimunud viimastest muudatustest. Peamiste jäätmekäitlusteenuste kõrval osutab Tallinna Jäätmekeskus ka lisateenuseid, milleks on konksliftkonteinerite rent, eri suurusega ( liitrit) plastikkonteinerite rent, konteinerite pesu ning aia- ja pargijäätmete äravedu. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on aastal kavas pakkuda lisateenustena vanaelektroonika ja probleemtoodete äravedu. Tallinna Jäätmekeskuse meeskond hoolib ning aitab kaasa puhta ja kauni mereäärse linnaruumi tagamisele. 34 Tallinna Jäätmekeskuse veebileht:

37 TALLINN WASTE CENTRE RELIABLE PARTNER IN WASTE MANAGEMENT VISION: Clean and waste-free beautiful urban space by the sea, where all waste is recovered as a resource. MISSION: To provide quality waste management services to consumers that consider the requests and needs of the clients. To guarantee convenient possibilities for separate collection and disposal of all municipal waste generated at home. OUR PRINCIPLES: To be environmentally sustainable, open, stable and cooperative in finding and implementing new decisions. Tallinn Waste Centre is the central agency of the city in the organisation of waste transport. During its four years of operations (established in 2013), Tallinn Waste Centre has given residents and apartment associations all kinds of advice about waste management, and it will continue providing transparent waste management services in the future. Mixed municipal, food and gardening, paper and cardboard and bulky waste transport service is provided with the assistance of various contractual waste transport and waste management partners, who were found via procurements, within the scope of organised waste transport in the thirteen waste transport regions of Tallinn. The separate collection and recovery of as much waste as possible spares our environment because waste is a resource that can be used for making new products or generating thermal energy (incineration of waste for the combined generation of electricity and thermal energy). As at November 2017 Tallinn Waste Centre had about 15,000 active clients in Northern Tallinn, Lasnamäe and Nõmme districts to whom waste management services are provided on a daily basis. The contracted waste transport service providers of the Tallinn Waste Centre collect, on average, 3,500 tons of mixed municipal waste, 340 tons of biodegradable waste and 200 tons of paper and cardboard per month in the functioning waste transport regions. The quantities of bulky waste and gardening and greenery waste depend on the season and the organised cleaning campaigns. In the first 10 months of 2017 Tallinn Waste Centre organised the transport and management of 871 m 3 of bulky waste and 88 tons of gardening and greenery waste. The collection of clothes, footwear, toys, etc., which can be reused, is working well after the provision of special clothing container (started in 2014). Setting up of clothing containers next to shopping centres meant that approximately 200 tons of clothes, which would have otherwise ended up as municipal waste, were recycled and reused in the first 10 months of The customer support of the Tallinn Waste Centre advise tens of clients every day, helping them solve their problems and concerns. Besides telephone consultation, one can come to the centre in person (Sadama 17, Tallinn) to sign a waste transport agreement, or an agreement for hiring a waste container, and buy various types of stickers for waste containers or biodegradable bags for biodegradable waste. Mahuti asetamine jäätmeveokile. Placing of a container on a waste truck. The employees of the Tallinn Waste Centre explain and give information about the legislation that regulates waste management and the amendments made therein. In addition to the main waste management services, the Tallinn Waste Centre also provides additional services, such as rental of hooklift containers and plastic containers of different sizes ( litres), container cleaning and removal of gardening and greenery waste. There are plans to start providing the removal of old electronics and problematic products as an additional service in 2018 in order to make the separate collection of waste more efficient. The website for the Tallinn Waste Centre is: 35

38 PRÜGIHUNDI TEGUS AASTA Prügihundi 16. tegutsemisaasta oli taaskord täis toredaid ja õpetlikke kohtumisi nii suurte kui väikeste sõpradega ning ühtlasi sai aastal punkti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud säästva tarbimise kampaania Prügihunt Programm oli suunatud peamiselt 4 9 aasta vanustele lastele ning kokku viidi Tallinna linna ning Harjumaa lähivaldade lasteaedades ja koolides läbi 868 õppeprogrammi ning avalikel üritustel 32 esitlust. Mängleva kerglusega õpiti selgeks jäätmete sortimine, arutleti, kuidas igapäevasel tarbimisel vähendada/vältida jäätmete teket ning räägiti ökoloogilisest jalajäljest ja jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamisest. Kahe aasta jooksul sai kampaaniast osa ligikaudu last. Programmi lõppedes ei ole Prügihunt aga puhanud, vaid osalenud uuendatud programmiga mitmel Tallinnas toimunud avalikul üritusel nagu keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames tähistatud autovabal päeval, Uue Maailma Tänavafestivalil ning Tallinna Keskkonnaameti ja Energia avastuskeskuse korraldatud perepäeval Prügi ressursiks!. Uus programm sisaldab endas sarnaselt eelmisele kampaaniale õpetlikke esitlusi ja praktilisi mänge, mis on kaasahaaravad ja lastele lihtsasti jälgitavad. Näiteks mängitakse lastega jäätmete äratundmise mängu, joonistatakse või pannakse kokku puslet. Prügihunt koos oma maskottidest sõpradega Snupsi (Tallinna Keskkonnaamet), Pandu (OÜ Eesti Pandipakend), Keskkonnake (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ) ja Tilgu (AS Tallinna Vesi) said aasta lõpus valmis jäätmete teemalise plakatite seeria, mille eesmärk on suunata nii lapsi kui täiskasvanuid pöörama tähelepanu sellele, kuidas tekkinud jäätmetega õigesti toimida ning kuidas jäätmete teket võimalusel vältida. Ühiskonna teadlikkuse kasv mõjutab otseselt jäätmetekke vähenemist ning taaskasutuse suurenemist, seetõttu jätkab Tallinna Keskkonnaamet koos Prügihundiga jäätmeteemaliste esitluste läbiviimist. Võrreldes varasemate aastatega suunatakse edasine teavitustöö lisaks lastele ja noortele enam täiskasvanutele, et säästev tarbimine, jäätmete sortimine ja keskkonnahoidlik käitumine kujuneks iseenesestmõistetavaks eluviisiks igas vanuses kodanike seas. Ole tubli ja ära viska oma töökorras sõiduvahendit ära! tallinn.ee/jaatmed Ole tubli ja sordi toidujäätmed eraldi! Tarbetu rula, ratas, rulluisud anna sõbrale, Toidujäätmed kas komposti või viska biojäätmete mahutisse. tuttavale või vii korduskasutuskeskusesse. BIOJÄÄTMED tallinn.ee/jaatmed 36 Prügihundi kampaania veebileht:

39 BUSY YEAR OF PRÜGIHUNT Ole tubli ja sordi pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi! piima- ja mahlakartong, metall- ja plastpakend Ole tubli ja vii pandimärgiga joogipakendid taaraautomaati! klaaspakend paber- ja kartongpakend Pakendijäätmed vii avalikku pakendipunkti. tallinn.ee/jaatmed Ole tubli ja ära viska jäätmeid WC-potti! The 16th year of Prügihunt (Waste Wolf) was filled with fun and educational meetings with big and small friends. It was also the year that the sustainable consumption campaign Prügihunt ended. The programme was supported by the Environment Investment Centre and was mainly aimed at children aged four to nine. During the campaign, 868 study programmes were carried out in the pre-schools and schools of Tallinn and the nearby municipalities in Harju County and 32 presentations were made at public events. The children quickly learned to sort waste and there were also discussions of how to reduce/avoid generating waste in everyday consumption, what the ecological footprint is and talks about reducing the environmental risk arising from waste. Approximately 21,172 children participated in the campaign in two years. However, Prügihunt has not rested after the end of the programme, participating with a renewed programme in many public events in Tallinn, such as Car-Free Day celebrated within the scope of Environmentally Friendly Mobility Month, the Uus Maailm Street Festival and the family day Waste is a Resource organised by the Tallinn Environment Department and the Energy Discovery Centre. Similar to the Kanalisatsioon on mõeldud ainult reovee ja tualettpaberi ärajuhtimiseks. tallinn.ee/jaatmed previous campaign, the programme includes educational presentations and practical games, which are exciting and easy for children to follow. For example, children play the game of recognising waste, draw or assemble puzzles. Prügihunt and his mascot friends Snupsi (Tallinn Environment Department), Pandu (OÜ Eesti Pandipakend), Keskkonnake (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ) and Tilgu (AS Tallinna Vesi) completed a series of posters about waste late last year, which are aimed at getting children and adults to give attention to handling waste correctly and if possible preventing the generation of waste where possible. Raising the awareness of society has a direct impact on the reduction of waste generation and increase in recovery, which is why the Tallinn Environment Department and Prügihunt will continue with presentations about waste. In comparison with previous years, further outreach will be aimed at adults in addition to children and youth, so that sustainable consumption, waste sorting and environmentally friendly behaviour become the selfevident way of life for people of all ages. tallinn.ee/jaatmed The website for the Prügihunt campaign is: 37

40 HEAKORRAKUU KAMPAANIA Tallinnas hakati ametlikult korraldama kevadist heakorrakuud aastal. Tegemist on omavalitsuse pikemaajalise keskkonnakampaaniaga, kus löövad kaasa asutused, ettevõtted, asumiseltsid, korteriühistud ning koolinoored. Tallinna Keskkonnaamet koordineerib Heakorrakuu kampaaniat aastast. Koostööd tehakse Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja linnaosade valitsustega. Kuu eesmärk on kaasata linlasi koduümbruse korrastamisse ja seeläbi arendada nende keskkonnateadlikkust. Heakorrakuu kannab iga-aastaselt tunnuslauset Lööme linna läikima! aasta heakorrakuu toimus 7. aprillist kuni 15. maini. Selle aja jooksul viidi linnaosades läbi erinevaid tegevusi sh tänavatelt puistematerjalide kogumine ning puude ja lillede istutamine. Kuu jooksul toimus linnas kokku ligi 150 talgut, milles osales kokku üle 5000 vabatahtliku. Koristustöödele kaasati linnaosade elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt. Jäätmekäitluse aspektist olid olulised tegevused ohtlike jäätmete kogumisringid linnaosades ning teede ja haljasalade korrastamine. Avatalgud toimusid Lasnamäe linnaosas Pae pargiga külgneval maa-alal Tallinna Keskkonnaameti ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse koostöös. Talgutel osalesid linnavalitsuse liikmed, linnaasutuste töötajad ning vabatahtlikud. 18. aprillil avati Vabaduse väljaku tunnelis heakorrakuu rändnäitus Art from Trash prügikunsti installatsioonidest. Installatsioonid loodi kunstnike ja linnaelanike koostöös aasta kevadel rannatalgute Puhas Rand käigus Tallinnas, Turus ja Helsingis kokkukogutud prügist. Näitus oli vaatamiseks lahti kuu aega. Heakorrakuu rannatalgu nimetusega Puhas rand toimus 29. aprillil Stroomi rannaalal Põhja-Tallinnas. Osales üle 300 vabatahtliku, kes kogusid pargi- ja aiajäätmeid ning segaolme jäätmeid ca 35 tonni. Talgutel osales palju aktiivseid linnaelanikke, sealhulgas kooliõpilasi, pensionäre, Tallinna Keskkonnaameti ja linnaosade valitsuste töötajaid jt. Rannatalgud toimusid koostöös Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga ning need pühendati Soome Vabariigi 100. aastapäevale. Stroomi randa pandi üles ekraan, millele kuvati teiste linnade videotervitusi. Rannatalgutel korrastati Stroomi ranna merepoolsed alad. Talgulistele pakuti kehakinnitust, tänati loosiga osavõtjaid ning võimalik oli nautida meeleolukat muusikat liikuval laval ansambli Väliharf esituses. Talgud neljas linnas toimusid Läänemere initsiatiivi toetuseks. Talgutel osalejad said tänutäheks heakorrakuu logoga riidekoti ning rinnamärgi Puhas rand EESTI 100 SOOME. Lisaks talgutele toimus heakorrakuu raames mitu haridusasutustele suunatud tegevust. Ülemaailmset Maa päeva tähistati Tallinnas puude istutamisega Tallinna Südalinna Kooli haljasaladele. Esimeste klasside õpilased istutasid kooli siseõuele 2 iluõunapuud ja tänavapoolsele haljakule pihlakad. Puude eest hoolitsevad lapsed kogu oma kooliaja. Heakorrakuul korraldati jäätmeteemaline kooliprojekt Teame, näeme ja teeme, milles osalesid klassi õpilased Tallinna Nõmme Gümnaasiumist, Pirita Majandusgümnaasiumist, Tallinna Südalinna Koolist, Tallinna Laagna Gümnaasiumist ja Järveotsa Gümnaasiumist. Projekt toimus kolmes etapis: esimeses etapis toimus koolis jäätmeteemaline koolitus, teises etapis külastasid klassid osaühingut Eesti Pandipakend, kolmandas etapis osales iga klass talgutel, mis toimusid enamasti kooli läheduses. Igale projektis osalenud klassile kingiti jäätmete liigiti kogumiseks prügikastid. Kokku osales projektis 140 õpilast klassist. Projekt toimus koostöös linnaosade valitsuste ja OÜga Eesti Pandipakend. Projektis osalejate vahel loositi välja klassiekskursioon Aegna loodusega tutvumiseks, mille võitis Pirita Majandusgümnaasium. Heakorrakuu jooksul ajavahemikus 7. aprillist 15. maini 2017 anti üle 1227,1 tonni jäätmeid. Lisaks koguti kokku 13,74 tonni ohtlikke jäätmeid. Heakorrakuul toimus Tallinnas lemmikloomade kiibistamise välikampaania, mille käigus kiibistati ja registreeriti 222 looma. Tallinna Keskkonnaamet uuendas linna heakorda kajastava eesti- ( vene- ( ja ingliskeelse ( Maintenance) infovoldiku Heakorra ABC. Infovoldikust saab teada, kuidas korrastada koduümbrust ning leiab näpunäiteid linna haljasalade, mänguväljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linna rajatiste kasutamise võimaluste ning hooldamise kohta. Muuhulgas leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui on küsimusi linna heakorra kohta aastal omistas Euroopa Komisjon 26 aastat järjest korraldatud Tallinna heakorrakuule URBACT parima praktika tunnustuse, olles üks 97st üleeuroopalise tunnustuse saanud parimast praktikast. Heakorrakuu avatalgud Pae pargis. Opening action of the Spring Maintenance Month in Pae Park. Maa päeva tähistamine Tallinna Südalinna Koolis. Earth Day celebrations at Tallinn Südalinn School. Stroomi rand puhtaks. Cleaning Stroomi Beach. 38 Heakorrakuu veebileht:

41 SPRING MAINTENANCE MONTH CAMPAIGN The official organisation of the Spring Maintenance Month started in This is a long-lasting environmental campaign of the local government and the participants include various institutions, companies, subdistrict societies, apartment associations and schoolchildren. The Tallinn Environment Department has coordinated the campaign since It cooperates with the Tallinn Municipal Services Department, the Transport Department and the districts administrations. The purpose of the month is to involve city residents in the maintenance of their city, thereby raising their environmental awareness. The slogan for the Spring Maintenance Month campaign, which is used every year, is Let s make the city shine! Spring Maintenance Month 2017 ran from 7 April to 15 May. Various activities were carried out in the city s districts in the course of this period, incl. cleaning up loose debris such as gravel and sand off the streets and planting trees and flowers. Some 150 community cleanup actions took place, drawing over 5,000 volunteers. Residents, NGOs, apartment associations, schoolchildren, youth organisations, pensioners, companies and others were involved in the cleanup activities. From the standpoint of waste management, the hazardous waste collection circles in the city s districts and tidying up streets and green areas were important activities. The first event of the month was the cleanup action of the land next to Pae Park in Lasnamäe district, which was organised jointly by the Tallinn Environment Department and Lasnamäe District Administration. Members of the city government, employees of municipal agencies and volunteers took part in the cleanup. The travelling exhibition of the Spring Maintenance Month Art from Trash, which showcases installations made from trash, was opened in the tunnel under Freedom Square on 18 April. The installations were created by artists and city residents from the trash collected in Tallinn, Turku and Helsinki during the cleanup event, called Clean Beach in spring The exhibition remained open for a month. The cleanup activity of the Spring Maintenance Month, called Clean Beach, took place on Stroomi Beach in Northern Tallinn district on 29 April. Over 300 volunteers took part, gathering ca 35 tons of park and garden waste and mixed municipal waste. Many active residents took part, Aktiivsemate talguliste tunnustamine. Recognising the most active maintenance action participants. including schoolchildren, retirees, the Tallinn Environment Department and city district administration staff, and others. The beach cleanup event took place in cooperation with Helsinki, Turku and St. Petersburg, and it was dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Finland. A screen was set up at Stroomi Beach and used to show video greetings from the other cities. The seaward areas of Stroomi Beach were cleaned up in the course of the event. The participants were offered food as well as the chance to take part in a raffle and enjoy the music performed on a moving stage by Väliharf. The cleanup events in the four cities took place in support of the Baltic Sea initiative. The participants received a cloth bag emblazoned with the Spring Maintenance Month logo and a Clean Beach ESTONIA 100 FINLAND chest pin. Several activities aimed at educational institutions also took place during the Spring Maintenance Month. International Earth Day was celebrated in Tallinn with the planting of trees in the green area of the Tallinn Südalinna School. First-year students planted two apple trees in the school s courtyard and rowan trees in the green area facing the street. The children will be taking care of the trees throughout their studies at the school. The waste-themed school project We Know, See and Do was held for 7th to 8th graders at Tallinn Nõmme Upper Secondary School, Pirita Upper Secondary School of Economics, Tallinn Südalinna School, Tallinn Laagna Upper Secondary School and Järveotsa Upper Secondary School. The project was carried out in three stages: waste-themed training was held at schools in the first stage, the schoolchildren visited OÜ Eesti Pandipakend in the second stage and in the third stage, they participated in cleanup events that usually took place near their schools. Each participating class was given waste bins for separate collection of waste. In total, 140 students from 7th to 8th grade took part in the project. The project was carried out in cooperation with city district administrations and OÜ Eesti Pandipakend. The participants took part in a prize draw and the winner, Pirita Upper Secondary School of Economics, won a trip to Aegna Island. Over 1,227.1 tons of waste was handed over during the Maintenance Month from 7 April to 15 May tons of hazardous waste was also gathered. A pet microchipping campaign was also held during the month, with 222 pets undergoing the procedure. The Tallinn Environment Department updated the brochure The ABC of Public Facilities and Maintenance, which is available in Estonian ( Russian ( and English ( Maintenance). Instructions are given for performing maintenance work around homes and regarding the possibilities for use, maintenance, etc. of green areas, playgrounds, dog parks, cemeteries and other structures of and locations in the city. Among other things, the brochure includes information on where to turn with questions about maintenance. In 2017 the European Commission recognised the Spring Maintenance Month campaign organised in Tallinn for the 26th year running as an URBACT best practice. It is one of 97 best practices to receive Europewide recognition. The website for the Spring Maintenance Month is: 39

42 KESKKONNASÕBRALIKU LIIKUMISE KUU Rattaretkel tutvuti Vanalinna piirkonnaga. Cycling tour of the Old Town. Orienteerumisvõistluse start. Start of the orienteering competition. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu korraldati esmakordselt Tallinnas aastal. Kuu korraldamise idee tekkis seoses autovaba nädala tähistamisega Tallinnas, mis esmakordselt toimus aastal. Tallinna Keskkonnaamet korraldab keskkonnasõbraliku liikumise kuud koos teiste ametite ja linnaosavalitsustega. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames osales Tallinn aasta Euroopa liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli Sharing gets you further ( Jagamine viib sind edasi ). Kampaanias osales kokku 2510 Euroopa linna. Euroopa liikuvusnädala harta seab osaleda soovijatele kolm kriteeriumi, mida peab täitma: 1) organiseerida septembril tegevusi, mis lähevad kokku Euroopa liikuvusnädala ametliku teemaga; 2) avada mõni jäädav objekt, mis propageeriks keskkonnasõbralikku liikumist; 3) korraldada autovaba päev. Tallinna linn täitis kõik kriteeriumid: liikuvusnädalal toimus palju tegevusi (üritused lasteaedades, kepikõnnitreeningud, rajati uusi jalg- ja jalgrattateid jm). Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevused hõlmavad säästva liikumisviisi kasutamise propageerimist ning nende kombineerimist. Kuu eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Kuu ametlik avamine toimus pidulikult Uue Maailma Tänavafestivalil. Festivali toimumise ajaks suleti autoliiklusele mitmed Uue Maailma asumi tänavad ning inimesed liikusid jalgsi või jalgrattaga. Tänavafestivalil pakutud tegevustes osales ka Prügihunt, kes õpetas nii lapsi kui ka täiskasvanuid prügi sortima. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskott Snupsi vahva, püsimatu ja uudishimulik tegelane tutvustas Tallinna lasteaedades keskkonnasõbralikku liikumist ja selle eeliseid. Lisaks külastas Snupsi keskkonnasõbraliku liikumise kuu üritusi ning oli abiks Tallinna autovabal päeval 24. septembril. Sellel päeval suleti Pärnu maantee Viru väljaku ja Suur-Karja ristmiku vaheline lõik autoliiklusele, võimaldades läbipääsu vaid trammidele. Tänaval sai võistelda koos Surfiaed, Raybike ja eratas meeskondadega (tõukerattad, jalgrattad jms) ning huvilised said ronida 9 m kõrgusele ronimisseinale. Kohal olid nii Prügihunt kui Snupsi. Prügihunt tutvustas uut keskkonnateadlikku infovoldikut Prügiretk, mis on koostatud rahvusvahelise projekti BLASTIC raames. Laval olid esinejad JJ-Street tantsukoolist ning kulturist Ott Kiivikas tutvustas aasta pärast toimuvat tasuta terviseedenduse sündmust «Eesti tervisemess Liikuma!» Tervisemessi patrooni sõnul saab messi missiooniks suurendada rahva terviseteadlikkust, sest hea tervis annab ka parema enesetunde. Toimus My Fitnessi soojendusvõimlemine ja Tallinna Transpordiameti korraldatud orienteerumisvõistlus ühistranspordiga, millest võttis osa üle 500 inimese. Samuti oli võimalik osaleda kogenud giidide saatel jalgsimatkal Südalinna asumi lähiajaloost ja rattaretkel Vanalinna ümbritsevate piirkondade areng alates 19. sajandi teisest poolest. Kõik rattaretkel osalejad said endale helkurvesti ning Tallinna Kommunaalametilt rattateede kaardi. MyFitnessi telgis oli võimalik teha kehakoostise analüüsi. Külastajaid üllatasid Eesti parim BMX flatlander Bert Ribul ja tõukerattal Freestyle Euroopa meister Roomet Säälik. Pärnu maanteel said linlased nautida kontserti, tutvuda laadal pakutavate kaupadega ning võtta osa paljudest liikumisega seotud tegevustest. Kõik, kes tulid üritusele rattaga, said selle jätta tasuta valvega rattaparklasse. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevusi ja teemasid kajastati kogu kampaania vältel mitmes eesti- ja venekeelses meediakanalis ning keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel. 40 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebileht:

43 ENVIRONMENTALLY FRIENDLY MOBILITY MONTH Lapsed ja Snupsi. Children and Snupsi. Julgemad said oma osavust ronimisseinal proovile panna. Those who dared could test themselves on a climbing wall. Environmentally Friendly Mobility Month was first held in Tallinn in The idea came about in connection with Car-Free Week in Tallinn, which first took place in Environmentally Friendly Mobility Month is organised by the Tallinn Environment Department in conjunction with other boards and city district administrations. As part of Environmentally Friendly Mobility Month, Tallinn took part in the European Mobility Week campaign of 2017, the theme of which was Sharing gets you further. A total of 2,510 European cities took part in the campaign. The European Mobility Week charter sets forth three criteria that must be fulfilled by prospective participants: 1) to organise activities from 16 to 22 September, which coincide with the official theme of European Mobility Week; 2) to open a permanent site that promotes environmentally friendly mobility; and 3) to organise Car-Free Day. Tallinn met all of the criteria: numerous activities were carried out during the mobility week (events at pre-schools, Nordic walking training, establishment of new footpaths and cycling paths, etc.) The activities in Environmentally Friendly Mobility Month encompass promoting the use of clean modes of transport and combinations thereof. The purpose of the month is to raise people s awareness of the environment and mobility. The month was officially opened at the Uus Maailm Street Festival. A number of the streets in the neighbourhood were closed to cars for the duration of the festival; people got around on foot or on bikes. Prügihunt (Waste Wolf) also took part in the activities offered during the street festival and taught children and adults alike to sort waste. The mascot of Environmentally Friendly Mobility Month is Snupsi, a fun, dogged and curious fellow who introduced environmentally friendly mobility and its advantages at Tallinn s pre-schools. Snupsi also visited the events of Environmentally Friendly Mobility Month and helped during Car-Free Day held in Tallinn on 24 September. The section of Pärnu Road between Viru Square and Suur-Karja intersection was closed to cars on this day. Only trams were allowed to drive there. People could compete with the Surfiaed, Raybike and eratas teams (scooters, bicycles, etc.) and climb a 9-metre wall. Prügihunt and Snupsi were also present. Prügihunt introduced the new environmental awareness booklet Prügiretk, which was prepared within the scope of the international BLASTIC project. Performers from the JJ-Street dance school took to the stage and bodybuilder Ott Kiivikas introduced the free health promotion event Estonian Health Fair Let s Get Moving!, which will take place in a year. The mission of the health fair according to its patron is to raise people s health awareness, as good health also makes people feel better. The MyFitness warm-up exercise session and the orienteering competition on public transport, organised by the Tallinn Transport Department and attended by close to 500 people, took place. It was also possible to participate in the guided walking tour Recent history of Südalinn subdistrict and the cycling tour Development of areas surrounding the Old Town as of the second half of the 19th century. All of the cycling tour participants got a reflective vest to wear and a map of cycle paths from the Tallinn Municipal Services Department. It was possible to have one s body composition analysed in the MyFitness tent. The surprise guests were the best Estonian BMX flatlander Bert Ribul and European Freestyle Champion Roomet Säälik on his scooter. On Pärnu Road, the city residents could enjoy a concert, see the wares being sold at a fair, and take part in many activities related to mobility. Everyone who came out by bike could park it for free in a guarded parking lot. The activities and themes of Environmentally Friendly Mobility Month were covered in a number of Estonian and Russian-language media outlets and on the Environmentally Friendly Mobility Month website. The website for the Environmentally Friendly Mobility Month is: 41

44 KESKKONNATEADLIKKUSE SUURENDAMINE Rohelise Kooli programmi koordinaatorid õuesõppel Aegna saarel. Coordinators of the Eco-Schools Programme during outdoor training on Aegna Island. Suured muutused saavad alguse väikestest. Nii ka keskkonnas toimuvad muutused, milles igaühel meist on oma panus, kohustus ja vastutus. Öeldakse, et hoolida saad sellest, mida tunned. Keskkonnast ja loodusest hoolivate kodanike teadmiste ja hoiakute kujundamine on Tallinna Keskkonnaameti keskkonnaprojektide ja -hariduse osakonna üks prioriteetitest aastasse mahtus eri sihtrühmadele suunatud mitmeid keskkonnateadlikkust tõstvaid tegevusi, mida järgnevalt kirjeldatakse. Haridusasutustele suunatud tegevused Tallinna haridusasutustel oli võimalus osa saada Aegna Loodusmaja pakutud õppeprogrammidest ja loodusmajas toimunud laagritest. 1. maist kuni 30. septembrini kasutas seda võimalust 18 õpilasgruppi 547 osalejaga. Siia hulka on arvatud Aegna Loodusmajas toimunud rahvusvahelises Läänemere-teemalises looduslaagris osalenud noored Eestist, Venemaalt ja Soomest, vanuses eluaastat. 5-päevane laager toimus juulini ja laagri tegevused olid seotud Läänemere ja Aegna saare elustiku tundmaõppimisega. Toimusid matkad, töötoad ning laagri viimasel päeval külastati Tallinna Merepäevi. Laager toimus Tallinna Keskkonnaameti, Soome Keskkonnainstituudi (SYKE) ja Peterburis asuva MTÜ Läänemere sõbrad koostöös. Hooaja jooksul külastas Aegna Loodusmaja kokku 1526 inimest. Tallinna paiknemine mere kaldal kohustab pakkuma tuge ka merega seotud teemade käsitlemisel Tallinna õppeasutustes aastal viis MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Tallinna Keskkonnaameti tellimusel läbi 15 üldhariduskoolide klassi õpilastele suunatud Läänemere kalade bioloogia ja kaitse töötuba. Koolitusel osales 8 kooli, 15 klassi, kokku 349 õpilasega. Mittetulundusühingu Loodusring korraldatud linnulauluhommikutest sai osa 27 klassi, 624 õpilasega. Tallinna haridusasutuste juhtide keskkonnahariduskonverents on igasügisene oodatud sündmus. Järjekorras VII konverents kandis nimetust Õpikeskkond Tallinn. 26. septembril Energia avastuskeskuses toimunud konverents tutvustas põnevaid linnakeskkonda muutvaid ökoinnovatsiooni lahendusi. Konverents lõppes Tallinna keskkonnahoiu ajalugu ja vanalinna parkide õpikeskkonna võimalusi tutvustavate õppekäikudega. Juhendajateks Jüri Kuuskemaa, Olev Abner ja Sirje Aher. Kohalike esinejate kõrval tegi konverentsil ettekande Inglismaa ökokoolide programmi juht Lee Wray-Davies organisatsioonist Keep Britain Tidy. Konverentsist võttis osa ligemale 100 haridusasutuse juhti ja keskkonnahariduskeskuse töötajat Tallinnast. Konverentsi modereeris Kristo Elias. 42 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht:

45 RAISING ENVIRONMENTAL AWARENESS Rahvusvaheline Läänemere teemaline looduslaager Aegna saarel. International nature camp about the Baltic Sea on Aegna Island. Big changes start from small ones. This also applies to changes in the environment, where we all have obligations, responsibility and a contribution to make. There is a saying that you care about what you know. Shaping the knowledge and attitudes of citizens who care about the environment and nature has been one of the priorities of the environmental and educational projects of the Tallinn Environment Department. Various activities aimed at raising the environmental awareness of different target groups were carried out in 2017 and are described below. Activities aimed at educational institutions The educational institutions of Tallinn could participate in the educational programmes provided by Aegna Nature House and the camps that took place at the nature house. Eighteen student groups used the opportunity from 1 May to 30 September. This includes young people aged from Estonia, Russia and Finland who participated in the International Baltic Sea Camp held at the Aegna Nature House. The five-day camp took place from July and its activities focused on getting to know the biota of the Baltic Sea and Aegna Island. There were hikes, workshops and a visit to the Tallinn Maritime Days on the last day of the camp. The camp was organised by the Tallinn Environment Department, the Finnish Environment Institute (SYKE) and the nonprofit organisation Friends of the Baltic, which is based in St Petersburg. During the season, 1,526 people visited the Aegna Nature House. Tallinn s location on the sea coast means it has to support its educational institutions in covering topics related to the sea. In 2017, the non-profit organisation HARED - Centre for Training and Development carried out 15 workshops called Biology and Protection of Baltic Sea Fish for 7th and 8th year students of general education schools, commissioned by the Tallinn Environment Department. Eight schools and 15 classes with 349 students took part in the training. Twenty-seven classes with 624 students participated in the birdsong mornings organised by non-profit organisation MTÜ Loodusring. The environmental conference for the heads of the educational institutions of Tallinn is a popular event held every autumn. The seventh conference was called Learning Environment in Tallinn. It was held at the Energy Discovery Centre on 26 September and showcased exciting eco-innovation solutions that change the urban environment. The conference ended with training visits that introduced the history of The website for the area of environmental education is: 43

46 koordinaatoritele suunatud seminarid, töötati välja hindamiskriteeriumid taotluste läbivaatamiseks ja esitatud taotluste hindamised selleks moodustatud komisjoni poolt. Seminaridel käsitleti näiteks kliimamuutuste, globaalse kodakondsuse, elurikkuse, Läänemere kui jäätmete temaatikat. Õppekäigud toimusid Aegna saare elustiku tundmaõppimiseks ja Iru jäätmeenergiaplokiga tutvumiseks aasta läheb ajalukku esmakordselt aset leidnud Rohelise Kooli programmiga liitunud haridusasutuste tunnustustseremooniaga. Ülemaailmselt tuntud ökomärgise Roheline lipp taotluste hindamiseks moodustatud komisjon otsustas tunnustada 19 Tallinna haridusasutuse keskkonnahariduslikku tööd. Tunnustused anti üle Energia avastuskeskuses toimunud keskkonnahariduse konverentsi raames, 26. septembril. Tunnustus kehtib kuni aasta septembrini. Lisaks tõlkis MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED õppematerjalid Terra on haige, Hädaste häda ja Seki seiklus. Aasta alguses ilmus eesti keelde tõlgitud raamat Darwini jälgedes. Rohelise Kooli programmi veebileht: Õhtumatk Pirita rannaalal. Evening hike on Pirita Beach. Õuesõppepäevad Tallinna looduskaitsest viisid lasteaedade ja koolide õpetajad kolme õuesõppepäeva raames Toompea ja selle ümbruse parkidesse, Paljassaare hoiualale ja Kopli poolsaare parkidesse ning Pirita maastikukaitsealale, Hundikuristikule ja Maarjamäe paekaldale. Lisaks Tallinna maastikukaitsealade ja looduskaitseobjektidega tutvumisele õpiti erinevaid mänge, vaatlusi jt meetodeid, mille abil lastele Tallinna loodust õppekavakohaselt tutvustada. Kõigil kolmel õppepäeval osales 23 õpetajat. Õppepäevad toimusid 24. mail, 30. augustil ja 15. septembril. Koolitused korraldas MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Novembris ja detsembris osales 115 Tallinna alushariduse ja üldhariduskooli bioloogia, geograafia ja algõpetuse aineühendusse kuuluvat õpetajat loodus- ja keskkonnateemalistel koolitustel. Koolitused toimusid teemadel Läänemeri ja mikroprügi (08. november), paekivi ja lubjakaevandamine (11. november), kivimid ja mineraalid (25. november), mahepõllumajandus (30. november), metsloomad ja nende tegevusjäljed (09. detsember). Koolitused korraldas Tallinna Keskkonnaameti tellimusel mittetulundusühing Keskkonnahariduse Ühing Etalon. Rohelise Kooli (Eco-Schools) programmi tegevused aastal Soovi aasta sügisest käivitunud programmiga liituda avaldas 37 Tallinna linnas asuvat lasteaeda ja kooli aasta novembrikuu seisuga oli osalevate õppeasutuste arv 51. Rohelise Kooli programmi juhib Eesti Looduskaitse Selts, kes on programmi tegevuste korraldamiseks sõlminud lepingu MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskusega HARED. Programmis osalemisele on kaasa aidanud nii Tallinna Keskkonnaamet kui Tallinna Haridusamet. Ülemaailmses programmis osaleb kooli 68 maalt. Rohelise Kooli programmi eesmärk on suunata programmiga liitunud haridusasutusi igapäevaselt toimetama selle nimel, et keskkonnahariduse abil edendada jätkusuutlikku arengut aastal toimusid selle eesmärgi saavutamiseks regulaarselt haridusasutuste programmi Täiskasvanutele ja peredele suunatud tegevused Vihma trotsides heisati rahvusvahelise ökomärgise sinilipud Pirita ja Pikakari rannas 5. juunil. Sama päeva õhtul toimus avalik loeng Tallinna supelrandade ajaloost Kiek in de Köki muuseumis, kus ajaloolane Toomas Abiline andis ülevaate nii supelrandade kui rannakultuuri ajaloost, rannahoonetest, suplusriietusest ja rannahoonetes toimunud üritustest. 15. juunil olid huvilised oodatud Pirita rannaala ja piirkonna loodusväärtusi tutvustavale õhtumatkale, mida juhendas Martin Suuroja. Vaatamata jahedale ja vihmasele suvele toimusid ka aastal peredele suunatud keskkonnahariduslikud töötoad Pikakari (29. juulil) ja Pirita rannal (30. juulil). Esmakordselt tutvustati töötubades taastuvenergia teemat. Lisaks said rannakülastajad mängida loodusmänge, proovile panna looduse tundmise oskusi ja meisterdada. Hinnanguliselt võttis Pikakari rannas toimunud tegevustest osa 130 inimest, Pirital seevastu ligemale 250 inimest. Tegevusi viis läbi MTÜ Ökokratt. Tallinn tähistas aastal esmakordselt Parkide päeva. Kaitsealade päeva tähistamise ideest välja kasvanud Parkide päeva eesmärk oli pöörata enam tähelepanu Tallinna parkides leiduvate väärtuste tutvustamisele. 24. mail olid loodushuvilised oodatud osa saama Hirvepargis, Löwenruh ja Ravila tänava pargis juhendatud loodushariduslikest tegevustest ja jalgsimatkadest. Parkide päevaks valmisid Hirvepargi ajalugu ja liigirikkust tutvustavad infovoldikud eesti ( ja inglise keeles ( ning uuendati Löwenruh pargi infotahvlid. Hirvepargis avati lisaks pargi 30 haruldast puud tutvustavad infostendid, millelt pargis jalutavad linnakodanikud ja -külalised nüüd uusi teadmisi ammutada saavad. Riikliku kaitse alla võetud Ravila tänava pargis toimunud kogupere õhtul rõõmustas lapsi plekkpurgist maskott Pandu ja Lapi porokoer Kama. Tegevusi juhendasid Tallinna Keskkonnaameti, Nõmme Loodusmaja, Eesti Pandipakendi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhendajad. Teadmisi sai proovile panna viktoriinis ja erinevate ülesannete lahendamises, oli võimalus meisterdada taimekaarte ning arutleda loodushoiu teemadel. Muusikalist meeleolu pakkusid Ivo Linna ja Antti Kammiste. 44 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht:

47 environmental conservation in Tallinn and the parts of the Old Town as learning environments. The guides were Jüri Kuuskemaa, Olev Abner and Sirje Aher. Lee Wray-Davis from the Keep Britain Tidy organisation, who is the leader of the eco-school programme in England, also made a presentation at the conference. Approximately 100 heads of educational institutions and employees of the environmental education centres from Tallinn attended the conference. The conference was moderated by Kristo Elias. The outdoor learning days about nature conservation in Tallinn took pre-school and school teachers to the parks in Toompea and its surroundings, the Paljassaare special conservation area, the parks on Kopli peninsula, the Pirita landscape protection area, Hundikuristik and Maarjamäe limestone cliff. In addition to visiting the landscape protection areas and nature conservation sites, the participants learned various games, observations and other methods they can use to teach children about the nature of Tallinn according to the curriculum. Twenty-three teachers participated in all three study days. The study days were held on 24 May, 30 August and 15 September. The training was organised by the non-profit organisation HARED Centre for Training and Development. 115 biology, geography and pre-school education teachers of Tallinn pre-schools and general education schools participated in training about nature and the environment in November and December. The topics of the training events were Baltic Sea and microwaste (8 November), limestone and lime mining (11 November), rocks and minerals (25 November), organic agriculture (30 November), wild animals and traces of their activities (9 December). The training was commissioned by the Tallinn Environment Department organised by non-profit organisation Association Etalon. Activities of the Eco-Schools Programme in 2017 Thirty-seven pre-schools and schools in Tallinn wanted to join the programme, which was launched in autumn The number of participating educational institutions as at November 2017 was 51. The Eco-Schools Programme is led by the Estonian Nature Society, which has entered into a contract with the non-profit organisation HARED Centre for Training and Development. The Tallinn Environment Department and the Tallinn Education Department have supported the programme. 51,000 schools from 68 countries participate in the global programme. The objective of the Eco-Schools Programme is to encourage the educational institutions that have joined the programme to work towards the promotion of sustainable development with the help of environmental education. In 2017, the programme coordinators of educational institutions were provided regular seminars, the assessment criteria for reviewing applications were developed and Rohelise lipu laureaadid aastal. Laureates of the Green Flag in The website for the area of environmental education is: 45

48 Tallinna Merepäevade kava raames korraldati juba neljandat aastat järjest neli õppereisi Aegna saare omanäolise looduse ja ajalooga tutvumiseks. Nii eesti- kui venekeelsetest õppereisidest võttis osa 86 loodushuvilist ja need toimusid 15. ja 16. juulil. Õppereise juhendasid Aegna Loodusmaja metoodik Eliko Petser ja dendroloog Olev Abner. Tegevusterohkelt tähistati üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat. Aasta pimedamal ajal olid huvilised oodatud Energia avastuskeskusesse toimuvale ohtlike jäätmete teemalisele perepäevale Prügi ressursiks (25. november), kus spetsialistide abiga saadi aimu koduses majapidamises leiduvatest ohtlikest jäätmetest. Toimusid temaatilised töötoad, teadusteater, Reigo Ahvena juhendatud prügitrummide töötuba jm õpetlikud ja samas meelelahutuslikud tegevused. Nädala raames jagati jäätmealast infot Rohelise Kooli programmiga liitunud haridusasutuste õpetajatele ja linnavalitsuse rohelise kontori koordinaatoritele. Jäätmetekke vähendamise nädalast võtsid aktiivselt osa ka mitmed Tallinna üldhariduskoolid ja lasteaiad, organiseerides kordus- ja taaskasutuse teemalisi töötube ja temaatilisi loenguid. Koostöö Keskkonnateadlikkuse valdkonda võib vaadelda paljude teemade ülesena. Seetõttu on oluline hoida juba väljakujunenud häid kontakte ja leida uusi koostööpartnereid, kellega edasi liikuda. Asutuste omavahelisele koostööle on kaasa aidanud aastal loodud Tallinna linna keskkonnahariduse töögrupp, kuhu kuuluvad nii Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Haridusameti, Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia, Tallinna Nõmme Noortemaja, Tallinna Lehola Lasteaia ja Lehola Keskkonnahariduse Keskuse ja Tallinna Linnavaraameti esindajad aastal kohtus töögrupp viiel korral. Looduskaitsekuu raames osaleti Tallinna koolide aineolümpiaadidel häid tulemusi näidanud õpilastele suunatud loodushariduspäeva korraldusmeeskonnas ning toetati selle raames sügisest auhinnareisi Matsalu rahvusparki. Septembris tutvustati Aegna Loodusmaja võimalusi ja Tallinna Keskkonnaameti teisi keskkonnahariduslikke tegevusi Keskkonnaministeeriumis aset leidnud keskkonnahariduse sügisesel infopäeval Tallinna ja Harjumaa õpetajatele. Lisaks osaleti laste- ja noortesõbraliku linna nõukogus, andes nii oma panuse aasta laste ja noortesõbraliku teo valimisse. Koostöös Lehola Keskkonnahariduse Keskusega sai 13. novembril teoks lasteaiaõpetajatele suunatud konverents Elurikkus ja hea energia Tallinnas. Koostööd hoiti ka rahvusvahelise Läänemere projekti (BSP) koolide Eesti võrgustikuga, mille juhtimisel esitati aasta lõpus projektipartnerina taotlus Teeme Pluss projektis Mereteaduse populariseerimine UNESCO ühendkoolide võrgustikus. Kahjuks jäi projekt toetuse saajate hulgast välja. Sellest hoolimata leidis Aegna Loodusmajas aset BSP programmi juhendajate suveseminar, kus Tallinna Keskkonnaameti esindaja andis ülevaate Sinilipu taotlemise tingimustest kui keskkonnahariduslikest tegevustest Tallinna linnas. Jalgsimatk Löwenruh pargis Parkide päeva raames. Hike in Löwenruh Park during the Day of Parks. 46 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht:

49 the submitted applications were assessed by the commission formed for this purpose. The topics of the seminars included climate change, global citizenship, biodiversity, the Baltic Sea, waste, etc. There were training visits to Aegna Island and the Iru waste-to-energy unit. The first ceremony for recognition of the educational schools that have joined the Eco-Schools Programme was held in The committee formed for the assessment of applications for the global Green Flag award decided to recognise the work done by 19 educational institutions in Tallinn in the area of environmental education. The ceremony was held as part of the environmental education conference that took place at the Energy Discovery Centre on 26 September. The award is valid until September The HARED also translated the learning materials Terra on haige, Hädaste häda and Seki seiklus. The Estonian translation of the book Darwini jälgedes was published early in the year. The website for the Eco-Schools programme is: Roheline-kool-3 Activities aimed at adults and families Despite rain, the blue flags of the international eco-label went up on Pirita and Pikakari beaches on 5 June. A public lecture about the history of bathing beaches in Tallinn was held at the Kiek in de Kök Museum the same evening. Historian Toomas Abiline spoke about the history of bathing beaches and the beach culture, the beach buildings, bathing clothes and the events that were held in the beach buildings. An evening hike introducing the natural values of Pirita beach and region, led by Martin Suuroja, took place on 15 June. Although the summer was cool and rainy, the environmental education workshops for families were still held at Pikakari on 29 July and Pirita Beach on 30 July. The topic of renewable energy was introduced in the workshops for the first time. The participants could also play nature games, test their knowledge of nature and make things with their own hands. Approximately 130 people participated in the activities on Pikakari Beach and almost 250 on Pirita Beach. The activities were carried out by the non-profit organisation MTÜ Ökokratt. In 2017, Tallinn celebrated the Day of Parks for the first time. The objective of the Day of Parks, which stemmed from the idea of celebrating Nature Conservation Day, was to give more attention to the value found in the parks of Tallinn. On 24 May, nature lovers were invited to participate in guided educational activities and hikes in Hirvepark, Löwenruh Park and Ravila Street Park. The brochure that introduce the history and biodiversity of Hirvepark in Estonian (www. tallinn.ee/hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) and English (www. tallinn.ee/hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) were prepared and the information boards in Löwenruh Park were renewed by the Day of Parks. Information boards that introduce the 30 rare trees growing in Hirvepark were also set up, giving city residents and guests an opportunity to gain some new knowledge. The mascot Pandu and reindeer-dog Kama from Lapland entertained children at the family event held in the Ravila Street Park. The activities were led by instructors from the Tallinn Environment Department, Nõmme Nature House, OÜ Eesti Pandipakend and the State Forest Management Centre. The participants could test their knowledge in a quiz and by solving various exercises, make their own plant cards and discuss nature conservation. Musical entertainment was provided by Ivo Linna and Anti Kammiste. Four training trips to Aegna Island, which gave the participants the opportunity to get to know the island s unique nature and history, were organised for the fourth year in a row as part of the Tallinn Maritime Days. Eighty-six nature lovers participated in the trips held in Estonian and Russian on 15 and 16 July. The trips were guides by methodologist Eliko Petser from the Aegna Nature House and dendrologist Olev Abner. The European Week for Waste Reduction was celebrated with numerous activities. During the darkest time of the year, everyone was welcomed to the Waste is a Resource family day about hazardous waste held at the Energy Discovery Centre (25 November). There were thematic workshops, a science theatre, a waste drum workshop led by Reigo Ahven and other educational and entertaining activities. Information about waste was given to the teachers of the schools that have joined the Eco-Schools Programme and the green office coordinators of the city government. Many general education schools and pre-schools in Tallinn also participated in the Week for Waste Reduction, organising thematic workshops and lectures about recycling and reuse. Cooperation The area of environmental awareness covers many topics. Therefore, it is important to maintain the good contacts that have already been established and find new partners with whom to move forward. The Tallinn working group for environmental education, which was established in 2015 and consists of the representatives of the Tallinn Environment Department, the Tallinn Education Department, the Tallinn Zoo, the Tallinn Botanic Garden, the Tallinn Nõmme Youth House, the Tallinn Lehola Pre-school, the Lehola Environmental Education Centre and the Tallinn City Property Department, contributed to the cooperation between the institutions. The working group met five times in The representative of the Tallinn Environment Department participated in the organising team of the nature education day aimed at the students who achieved good results in the subject olympiads of Tallinn within the Nature Conservation Month and supported the prize trip to Matsalu National Park in autumn. The possibilities of the Aegna Nature House and the other environmental education activities of the Tallinn Environment Department were introduced to the teachers of Tallinn and Harju County at the environmental education information day held at the Ministry of the Environment in autumn. There was also participation in the council of the child- and youth-friendly city and a contribution was made to the selection of the child- and youth-friendly deed in The Biodiversity and Good Energy in Tallinn conference, which was aimed at pre-school teachers, was held in cooperation with the Lehola Environmental Education Centre on 13 November. Cooperation was also maintained with the Estonian network of the schools of the Baltic Sea Project (BSP), which included the submission of an application as a project partner in the Popularisation of Marine Science in the UNESCO Associated School Network Teeme Pluss project at the end of Unfortunately, the project was not selected for support. Irrespective of this, a summer seminar for the local instructors of the BSP programme was held at Aegna Nature House, where a representative of the Tallinn Environment Department gave an overview of the criteria for applying for the Blue Flag and environmental education activities in Tallinn. The website for the area of environmental education is: 47

50 BOTAANIKAAED, OSA TALLINNA LIIGIKAITSEST JA LOODUSHARIDUSTÖÖST 2017 aasta inventuuri kohaselt kasvab Tallinna botaanikaaias ning sellega piirneval alal looduslikult 614 soontaime taksonit või sorti. There are 614 taxa or varieties of vascular plants growing wild in the TBG and the adjacent areas. Tallinna Botaanikaaed (TBA) asub aastal loodud Pirita jõeoru maastikukaitseala põhjaservas. Algselt ligi 125 hektarine territoorium on küll kahanenud 29 hektarile, kuid endiselt võib siit leida nii looduslikke haruldusi kui looduskaitsealuste liikidega tehiselupaiku aastal: püsis botaanikaaia külastajate arv sarnaselt varasematele aastatele juures; viidi läbi 58 (tasuta) teemaekskursiooni, kus osales 2000 külastajat; koostati umbes 80 puittaimestiku haljastuslikku hinnangut, 5 ekspertarvamust üksikute puude kohta ja 1 rohttaimestiku uuring ning 1 looduskaitseline ekspertarvamus; algasid ettevalmistustööd alpinaariumi projekteerimiseks ning rosaariumi pargirooside ala väljaehituseks; botaanikaaia ürituste plakatid pälvisid mitmeid disainiauhindu, plakatid kujundas disainiagentuur Ruum Tallinna Botaanikaaia veebileht:

51 BOTANIC GARDEN, PART OF SPECIES CONSERVATION AND NATURE EDUCATION IN TALLINN TBA tehiskasvukohad on koduks kolmele esimesse kaitsekategooriasse kuuluvale taimeliigile The artificial habitats in the TBG are home to three plant species of conservation category I. The Tallinn Botanic Garden (TBG) is located in the northern part of the Pirita river valley landscape protection area, which was established in The territory of TBG, which was initially 125 hectares in size, has decreased to 29 hectares, but rare species in their natural habitats and artificial habitats for protected species can still be found here. In 2017: the number of visitors of the Botanic Garden remained around 60,000 like in previous years; 58 (free) thematic tours attracted 2,000 participants; about 80 expert assessments on wooded areas, five expert assessments of single trees, a study on herbaceous plants and an expert opinion on nature conservation were prepared; preparations for the design of the Alpine garden and the construction of the park rose area of the rose garden were launched; posters for the events of the Botanic Garden, which were created by design agency Ruum 414, won several design awards. The website for the Tallinn Botanic Garden is: 49

52 Loodusharidustöö botaanikaaias aastal tehti TBA ekspositsioonis ja looduse-õpperadadel paarsada ekskursiooni. 16 näitust ja teemapäeva tõid botaanikaaeda üle külastaja, neist enam kui 5000 külastas orhideepäevi. Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga seotud 66. õppepäeval osales 2000 õpilast. Tegevust jätkas huviring Looduslaps. Juunis tutvustas TBAs rakendatud loodusharidustöö meetodeid Šveitsis Genfis toimunud üleilmsel botaanikaaedade 6. kongressil metoodik Marit Kasemets. Botaanikaaia töö oleks võimatu kogenud spetsialistideta. Tänavu tähistas 45. ametijuubelit Mare Raidma avamaakollektsioonide osakonnast. Ligi pooled asutuse erialaspetsialistidest on TBAga seotud olnud enam kui 20 aastat, sealhulgas neli inimest üle 40 ning kolm üle 30 aasta. Suvel lahkusid pensionile enam kui 40 aastase staažiga üks Eesti parimaid püsilillede spetsialiste Mari Seidelberg ning rosaariumi kuraator Else Liventaal. TBA üle eksemplariga herbaariumis töötasid lisaks Eesti teadlastele ka Tennessee ülikooli (USA) herbaariumi kuraator dr Jessica M. Budke ja Hobart ning William Smithi kolledži (USA) dotsent dr Robin Lewis. Väikeseõieline hiirehernes on teise kaitsekategooriasse kuuluv liik. The spring vetch is a plant belonging to conservation category II. Mare Raidma on töötanud TBAs 46 aastat. Mare Raidma has worked at the botanical garden for 46 years. Looduslikud haruldused Tallinna Botaanikaaia territooriumil ning sellega piirneval alal on korduvalt inventeeritud looduslikke soontaimi. Viimati tehti seda aastatel ja uuritud ala hõlmas u 88 hektarit. Leiti 614 taksonit või sorti soontaimi, neist pärismaiseid 470. Inventuuri tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda TBA kodulehel Inventuuridel on kolm põhilist eesmärki: 1 välja selgitada väljaspool botaanikaaia kollektsioone kasvavate soontaimede liigiline ja sordiline koosseis; 2 kontrollida teadaolevate kaitstavate ja ohustatud taimeliikide olemasolu ja hinnata nende seisundit, samuti otsida uusi kaitstavaid taimeliike; 3 tuvastada kollektsioonidest põgenenud liigid ja sordid ning hinnata nende mõju kohalikele kooslustele, ühtlasi välja selgitada invasiivsed liigid. 50 Tallinna Botaanikaaia veebileht:

53 Nature education at Tallinn Botanic Garden About 200 educational tours of plant collections and on nature trails of the TBG were organised in Sixteen thematic days and exhibitions attracted over 30,000 visitors to the Botanic Garden. Over 5,000 of them visited the Orchid Days. Two thousand students participated in the 66 study days related to the basic school and upper secondary school curricula. The hobby class Looduslaps (Nature Child) continued with their activities. In June, methodologist Marit Kasemets introduced the nature education methods implemented in the TBG at the 6th Global Botanic Gardens Congress held in Geneva, Switzerland. The work of the Botanic Garden would be impossible without experienced specialists. Mare Raidma from the Department of Open Field Collections celebrated her 45th work anniversary this year. Almost half of the specialists working at the TBG have been associated with the institution for more than 20 years. Four people have worked there for more than 40 and three for more than 30 years. Mari Seidelberg, one of the best specialists of perennial flowers whose length of services exceeded 40 years and the curator of the rose garden Else Liventaal retired in summer. The curator of the herbarium of the University of Tennessee (US) Dr Jessica M. Budke and Assistant Professor of the Hobart and William Smith Colleges (US) Dr Robin Lewis also worked the herbarium of the TBG (which contains more than 80,000 plant specimens) for their research. Natural rarities Inventories of native and naturally growing non-native vascular plants have been consistently carried out in the territory of the Tallinn Botanic Garden and the adjacent area. The last one was carried out during 2014 to 2017 and the studied area covered ca 88 hectares. The researchers found 614 taxons or varieties of vascular plants, 470 of them indigenous. The results of the inventory can be viewed on the TBG website at The inventories have three main objectives: 1. to identify the species and varieties of the vascular plants growing outside the collections of the Botanic Garden; 2. to check the existence of protected and endangered plant species and assess their status, and to look for new protected plant species; 3. to identify the species and varieties that have broken out of the collections and their impact on local communities, and to ascertain invasive species. TBA kasvuhoonetes saab tutvustada looduskaitse globaalprobleeme. Global problems of nature conservation can be introduced in the greenhouses of TBG. The website for the Tallinn Botanic Garden is: 51

54 kohad maakiviaedadel kasvavatele kaitsealustele sõnajalgadele ja paealade taimedele. Näiteks esimese kaitsekategooria liikidest kasvavad TBA tehiselupaikades põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris) ja ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum). Jätkus looduslikest populatsioonidest seemnete ja eoste kogumine ning taimede paljundamine kasvukohtade taimestamiseks. Tehislike elupaikade hulka kuuluvad ka kasvuhooned, kus on võimalik tutvustada looduskaitse globaalprobleeme. Läbi aastate üks külastajaterikkamaid ning enam rahvusvahelist kajastust leidnud näitusi baseerub just troopiliste ja subtroopiliste taimede kollektsioonil ja on pühendatud eksootilistele orhideelistele. Paljud nendest taimedest vajavad looduses kaitset ja nendega kauplemist reguleerib Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon (CITES). Kuna Tallinna Botaanikaaed toimib CITESi teadusüksustena Eestis, siis selle organisatsiooni juulis Genfis toimunud taimekomitee nõupidamisel osales ka TBA metoodik ja Eesti CITESi teaduskomitee liige Urmas Laansoo. Ruprechti kuslapuu kipub Eestis loodusse levima. The Manchurian honeysuckle tends to spread to nature in Estonia. Kaitsealused taimed Tallinna Botaanikaaias TBA territooriumil ja õpperadade ümber kasvab Eesti looduskaitsealustest soontaimedest 14 liiki, neist 4 kuuluvad II kaitsekategooriasse ja 10 III kaitsekategooriasse. Teise kaitsekategooriasse kuuluvad Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum subsp. gmelinii), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), väikeseõieline hiirehernes (Vicia lathyroides) ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium). Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvatest Eesti looduskaitsealustest soontaimedest kasvab TBAs 5 liiki orhideesid: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), roomav öövilge (Goodyera repens), suur käopõll (Listera ovata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Neile lisaks veel mets-pirnipuu (Pyrus pyraster), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), valge vesiroos (Nymphaea alba), mets-kuukress (Lunaria rediviva) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata). Mitmed kaitsealused TBA territooriumil kasvavad taimeliigid on siia kunagi istutatud. Näiteks toodi Gmelini kilbirohi katsesse 1970ndatel aastatel Saaremaalt ja on andnud istutuskohas ise järelkasvu. Tõenäoliselt on kunagi toodud looduslikust kasvupaigast Kagu-Eestist ka harilik käokuld, kuid kindlad andmed puuduvad. Samuti on toodud loodusest mets-kuukress. Tehislikud kasvukohad looduskaitsealustele taimeliikidele Lisaks looduslikes kooslustes kasvavatele kaitsealustele taimedele on botaanikaaia kollektsioonides Eestis kaitstavatest liikidest esindatud 44, neist 7 I kaitsekategooria, 19 II kaitsekategooria ja 18 III kaitsekategooria liiki aastal alustati Tallinna Botaanikaaias tehislike kasvukohtade rajamist Eestis ohustatud taimeliikidele ex situ looduskaitsemeetmete rakendamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valmisid kasvu- Invasiivsed liigid TBA alal ja Eesti looduses TBA taimestiku hulka kuuluvad ka kollektsioonidest põgenenud liigid ja sordid. Naturaliseerunuks loetakse neid, mis on andnud looduslikus, poollooduslikus või ruderaalkoosluses vähemalt kaks põlvkonda järglasi, metsistunud on esindatud ainult esimese põlvkonna järglastega ja juhutulnukad on kohale toodud seemnest arenenud taimed, mis ei suuda talvituda aastal leiti naturaliseerunud võõrliike ja sorte 63, metsistunuid 70 ning juhutulnukaid 11. Invasiivseteks loeti 23 võõrliiki. Viimased muudavad kohaliku elupaiga liigilist koosseisu või toitumisahelat selles. Mitmed TBA alal leiduvad invasiivsed liigid on laialdaselt levinud ning probleemsed kogu Eestis. Kõige enam muudavad kooslusi kõrgekasvulised võõrliigid: puudest saarvaher (Acer negundo) ja põõsastest Ruprechti kuslapuu (Lonicera ruprechtiana); kõrgekasvulistest püsikutest risoomidega levivad vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), Weyrichi pööristatar (Aconogonon weyrichii) ja kanepilehine ristirohi (Senecio cannabifolius) ning seemnetega levivad hiid- ja Sosnovski karuputk (Heracleum mantegazzianum, H. sosnowskyi). Need liigid asustavad esmaselt koosluste üleminekualasid. Rohumaade liigilist koosseisu mõjutavad oluliselt harilik tõlkjas (Bunias orientalis), kanada ja sügis-kuldvitsad (Solidago canadensis ja S. gigantea subsp. serotina), hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) ja õiekas aster (Aster novi-belgii). Nad levivad peamiselt perioodidel, kui ala ei niideta. Metsakooslustesse on levinud must kuslapuu (Lonicera nigra) ning tähk- ja lepalehine toompihlakas (Amelanchier spicata ja A. alnifolia), läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) ja väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora). Tiikides on ohtralt kanada vesikatku (Elodea canadensis). Mulla, pinnase ja raiejäätmete hoiuplatsidel näitavad kiiret ala hõivamise võimet kaheaastased kuningakepiliigid Oenothera fallax ja kaheaastane kuningakepp (O. biennis). Murudele on iseloomulikud harilik kirikakar (Bellis perennis) ja niitjas mailane (Veronica filiformis), nende levikut soodustavad muruniidukid. Jälgimist vajavateks loeti veel 45 liiki taimi, mis võivad samuti kujuneda tulevikus invasiivseteks. 52 Tallinna Botaanikaaia veebileht:

55 Protected plants at Tallinn Botanic Garden Fourteen species of vascular plants protected in Estonia grow naturally in the territory and by the nature trails of the TBG. Four of them belong to conservation category II and 10 to conservation category III. The plants belonging to the second conservation category are Alyssum montanum subsp. gmelinii, leathery grapefern (Botrychium multifidum), spring vetch (Vicia lathyroides) and dwarf everlast (Helichrysum arenarium). Five orchid species of the vascular plants belonging to the third conservation category in Estonia grow in the TBG: Baltic marsh orchid (Dactylorhiza baltica), broad-leaved helleborine (Epipactis helleborine), creeping lady s tresses (Goodyera repens), eggleaf twayblade (Listera ovata) and lesser butterfly orchid (Platanthera bifolia). Also, European wild pear (Pyrus pyraster), small pasque flower (Pulsatilla pratensis), European white water lily (Nymphaea alba), perennial honesty (Lunaria rediviva) and subspecies of the sea thrift Armeria maritima subsp. elongata. Many protected plant species growing in the territory of the TBG were planted here at some point. For example, Alyssum montanum subsp. gmelinii was brought here from Saaremaa in the 1970s and it has grown progeny in its new habitat. Dwarf everlast was probably brought here from its natural habitat in southeastern Estonia was well, but there are no certain data to confirm this. Perennial honesty was also brought here from nature. Artificial habitats for protected plant species In addition to the protected species growing in natural communities, the collections of the Botanic Garden include 44 species that are protected in Estonia. Seven of them belong to conservation category I, 19 to conservation category II and 18 to conservation category III. The establishment of artificial habitats for endangered plant species in Estonia started in the Tallinn Botanic Garden in 2012 for the implementation of ex situ nature conservation methods. Habitats for protected ferns growing on fieldstone walls and the plants of limestone areas were established with the support of the Environmental Investment Centre. For example, the first conservation category species growing in the artificial habitats at TBG include northern spleenwort (Asplenium septentrionale), field locoweed (Oxytropis campestris) and hard shield-fern (Polystichum aculeatum). The collection of seeds and spores from the natural population and propagation of plants for planting in habitats continued. Artificial habitats also include greenhouses where the global problems of nature conservation can be introduced to visitors. One of the exhibitions that attracted the most visitors and international coverage is based on the collection of tropical and sub-tropical plants and is dedicated to exotic orchids. Many of these plants need protection in nature and trading in them is regulated by the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora (CITES). Since the Tallinn Botanical Garden operates as a science unit of the CITES in Estonia, methodologist of the TBG and member of the Estonian CITES Science Committee Urmas Laansoo also attended the meeting of the Plants Committee held in Geneva in June. Invasive species in the TBG territory and in Estonian nature The vegetation of TBG also includes species and varieties that have broken out of the collections. The ones that have produced at least two generations of progeny in natural, semi-natural or ruderal communities are called naturalised species and the species that have become wild only with first generation progeny are called adventive. Some random additions are also found. These are plants which cannot survive the winter and have developed from seeds delivered occasionally. Sixty-three naturalised alien species and varieties, 70 adventive species and varieties and 11 random additions were found in Twenty-three alien species were considered invasive. The latter may change the composition of species in the local habitat or the food chain in it. Many invasive species found in the area of the TBG are widely spread and problematic throughout Estonia. Large alien species change communities the most: ashleaf maple (Acer negundo) among trees and Manchurian honeysuckle (Lonicera ruprechtiana) among shrubs; Japanese knotweed (Reynoutria japonica), Weyrich s knotweed (Aconogonon weyrichii) and Aleutian ragwort (Senecio cannabifolius) among large, perennial, rhizomatous plants and giant hogweed (Heracleum mantegazzianum) and Sosnowsky s hogweed (Heracleum sosnowskyi) among plants that spread by seed. These species initially populate transitional communities. The plants that have a significant impact on the composition of grassland species are Turkish wartycabbage (Bunias orientalis), Canada goldenrod (Solidago canadensis) and tall goldenrod (Solidago gigantea subsp. serotina), garden lupin (Lupinus polyphyllus) and New York aster (Aster novi-belgii). They mainly spread when the area has not been mowed. The plants that have spread into forest communities include blackberried honeysuckle (Lonicera nigra), dwarf serviceberry (Amelanchier spicata), Saskatoon serviceberry (Amelanchier alnifolia), shiny cotoneaster (Cotoneaster lucidus) and small balsam (Impatiens parviflora). There is a lot of Canadian waterweed (Elodea canadensis) in ponds. Biennial species of intermediate evening-primrose (Oenothera fallax) and evening primrose (Oenothera biennis) display the ability to spread quickly on sites where soil, surface and forest residue are stored. Common daisy (Bellis perennis) and slender speedwell (Veronica filiformis) are characteristic of lawn areas, and their spread is promoted by the use of lawnmowers. Another 45 species of plants were listed as requiring attention as potential invasives. The website for the Tallinn Botanic Garden is: 53

56 TALLINNA ENERGIAAGENTUURI VIIES AASTA Tallinna Energiaagentuuri (TEA) tegevusalaks on peamiselt Linnapeade Pakti (Covenant of Mayors) täitmise koordineerimine linna energiatarbimise seire ja vastava aruandluse esitamine ning energia efektiivse kasutamise alane nõustamine. TEA-l on oluline roll Euroopa rohelise pealinna tiitli saamiseks vajalike valdkonna tegevuste elluviimisel ja tiitlile kandideerimiseks taotluse täiendamisel. Euroopa rohelise pealinna taotlus koosneb mitmetest keskkonnaalastest peatükkidest (nt rohealad, jäätmekäitlus, energiakasutus jne), millest enim seostuvad agentuuri põhimäärusega energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine. Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Tegevuskava kohaselt tuleb hakata reovee jääksoojust ja tekkivat biogaasi täielikult ära kasutama, jätkata kaugküttevõrkude rekonstrueerimist, suurendada soojuspumpade ja päikeseenergia kasutamist, asendada tänavavalgustid ökonoomsematega, suurendada elanike energiasäästu alast teadlikkust. Nimetatud tegevuste abil saavutatakse arvutuslikult energiasääst 20 24,5% ulatuses, mille tulemusena peab Tallinn täitma Linnapeade Paktiga võetud eesmärgid. Suur osa nendest tegevustest on erasektori kaasabil ka juba teostatud ja energiasäästu saavutamine on vilja kandmas. Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks (SEAP) tegevusplaani täitmise seire aruande koostas TEA juba aastal. Seda on täiendatud uusimate andmetega nii kui ka aastal. Järge ootab linna ametite ülene SEAP täitmise rakendusplaani koostamine, mida nõuab vastav volikogu otsus. Tallinna üldine strateegiline eesmärk energiatõhususe osas saavutatakse eelkõige energiakasutuse vähenemisega hoonetes ning soojuse ja elektri koostootmise osakaalu kasvamisega. Hoonete soojustamine ja uute energiasäästlike hoonete ehitamine võimaldab kokku hoida kuni 30% praegu tarbitud soojusest, mistõttu hoonetes saavutatav energiasääst on määrava tähtsusega. Tallinna eesmärk on vähendada soojuse tarbimist linnas 2% aastas, mis tähendab aastaks 23% võrra väiksemat soojuse tarbimist võrreldes aastaga. Prognooside kohaselt väheneb soojuse tarbimine aastani uute tarbijate kaugküttevõrguga liitumisele vaatamata, kuna jätkub ulatuslik olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja uute energiatõhusate hoonete ehitamine. Kõige suurem roll on energiaagentuuril tarbijate teadlikkuse tõstmise valdkonnas seda nii linnaametnike nõustamisel kui ka kogukonna teadlikkuse suurendamisel. TEA esindajad osalesid aastal Euroopa Säästva Energia nädala üritustel Brüsselis, kus kogetu aitab seada ja mõtestada pikaajalisi kliima- ja energiapoliitilisi eesmärke, tegutseda nende täitmise nimel ning luua kontakte valdkondlike partnerorganisatsioonidega. Lisaks tutvustati ja propageeriti TEA tegevusi mitmel siseriiklikul suuremal üritusel, seminaril ning konverentsil. Energiatõhusalt renoveeritud hoone Akadeemia tee 5a. Energy-efficiently renovated building at Akadeemia Road 5a. 54 Tallinna Energiaagentuuri veebileht:

57 FIFTH YEAR OF THE TALLINN ENERGY AGENCY The main area of activity of the Tallinn Energy Agency (TEA) is coordinating compliance with the Covenant of Mayors. These tasks include monitoring of energy consumption in the city, providing consultation in the field of efficient use of energy and filing the corresponding reports. TEA has a key role in implementing the activities required for receiving the European Green Capital title and supplementing the application for vying for the title. The European Green Capital application consists of a number of environment-related chapters (e.g. green areas, waste management, energy use, etc.). The ones that are closest tied to the statutes of the agency are energy efficiency and mitigation of climate change. The general objective of the Sustainable Energy Action Plan (SEAP) in Tallinn for is to reduce the effects of climate change. This is achieved by way of raising energy performance and increasing the share of renewable energy by 20%, as a result of which carbon dioxide emissions should drop by 20%. According to the action plan, the city must start using the residual heat of wastewater and the generated biogas in full, continue reconstructing district heating networks, increase the use of heat pumps and solar energy, replace street light fittings with more economical ones and raise people s awareness in regard to saving energy. These actions will help achieve an estimated energy saving of %, as a result of which Tallinn should achieve the goals set with the Covenant of Mayors. The majority of them have already been carried out with the assistance of the private sector. Therefore, the energy saving is working. The TEA prepared the monitoring report on the implementation of the SEAP in Tallinn in This has been updated with the newest data in 2016 and The preparation of the city s cross-department implementation plan of the SEAP, which is required by the relevant Council resolution, will be undertaken soon. The strategic goal of Tallinn in the area of energy performance will primarily be achieved through the reduction in energy consumption in buildings and with the increase in the share of combined heat and power generation. Insulation of buildings and construction of new energy-efficient buildings makes it possible to save up to 30% of the energy consumed at present, which is why the energy saving achieved in buildings is extremely important. The goal of Tallinn is to reduce the consumption of heating in the city by 2% per year, which means that energy consumption in 2020 will be 23% lower than in According to forecasts, heat consumption will decrease until 2020 despite new consumers being connected to the district heating network, as the extensive reconstruction of existing buildings and the construction of new cost-efficient buildings will continue. Tallinna energiapäeva mess Kütame! Järve keskuse parklas. Tallinn Energy Day Fair Let s Heat! in the car park of Järve Centre. The Tallinn Energy Agency has the biggest role in raising the awareness of consumers about the field, both by advising municipal officials and raising the awareness of the community. In 2017, the representatives of the TEA took part in the events of the European Sustainable Energy Week in Brussels. This helped in setting and analysing long-term climate and energy policy goals and taking action toward them as well as establishing contacts with partner organisations in various sectors. The activities of the TEA were also showcased and promoted at various major national events, seminars and conferences. The website for the Tallinn Energy Agency is: 55

58 Tallinna energiapäevad Tallinna linn korraldab alates aastast energiapäevi, kus linlastele antakse soovitusi energia säästmiseks igapäevaelus ja hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks. Alates aastast on TEA osalenud kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärgiks on propageerida säästvat elukeskkonna ja ehituspärandi renoveerimist aastal toimus Ökomässu raames Tallinna Energiaagentuuri korraldatud seminar Keskkonnasõbralik miljöö linnas aasta septembris toimunud Euroopa muinsuskaitsepäevade teemaks oli Pärand ja maastik. Ka Ökomässu seminar lähtus sellest teemast, minnes säästvast renoveerimisest ja miljööaladest pisut kaugemale linnaruumi. Vaatluse all oli maastiku ja haljastuse olulisus linnalises elukeskkonnas. Seminari kavas olid ettekanded alates pärandkultuuri mõtestamisest kuni arhitektuuri märgilise olulisuseni Tallinna kesklinnas. Ettekannetega esinesid muinsuskaitsjad ja arhitektid. Koostöös Eesti Messidega korraldas TEA Tallinna energiapäeva messi Kütame!. 30. septembril aastal Järve keskuse parkla messialal astusid üles paljud eksponendid, toimusid temaatilised loengud ja meelelahutuslikud vahepalad muusika ja tantsutrupiga. Messil esinesid Ivo Linna ja Antti Kammiste. Esimest korda ajaloos anti välja Aasta energiateo auhinnad. TEA poolt esitatuna pälvisid aasta energiateo auhinna TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut ja AS Mateki vabrikus eelvalmistatud paneelidega soojustatud ühiselamu Akadeemia tee 5a ning Utilias Grupp, kes panustas Tallinna teise koostootmisjaama (CHP) Väo 2 valmimisega elektri ja soojuse tõhusasse koostootmisse. Teise CHP valmimisega kasvab biomassi kui taastuvenergia osakaal Tallinna soojusmajanduses aastal kuni 80%-ni. Täiendavat infot messi kohta saab lugeda aadressilt www. energiamess.ee/. Tallinna linnal on mitmeid aastaid olnud ambitsioon saada pärjatuks Euroopa rohelise pealinna tiitliga. Sellest johtuvalt on Tallinn liitunud ka keskkonna- ja kliimaalaste raamlepingutega nagu Linnapeade Pakt ja selle jätkupakt Mayors Adapt. Lepingutega liitumisel võetud eesmärgid on kokku viidud säästva energia tegevuskavast väljakasvanud ühisesse säästva energia ja kliima tegevuskavasse (SECAP) ja sellekohasesse aruandlusesse CO 2 inventuuride osas aastal koostatud lähteülesande projekt kahjuks ei käivitunud. Uue, kaasajastatud tegevuskava koostamiseks on TEA ette valmistanud töörühma moodustamise ettepaneku, millesse on kaasatud linnaametnike kõrval samuti eksperdid väljastpoolt. Töörühma ettepanekute toel plaanitakse välja töötada Tallinna linna säästva energia ja kliimaalase tegevuskava SECAP koostamise lähteülesanne, mis saab olema TEA suuremaks väljakutseks aastal. Ökomäss Balti jaama ootepaviljonis The Ökomäss Festival at the Baltic Railway Station on Tallinna Energiaagentuuri veebileht:

59 Ökomäss Balti jaama ootepaviljonis The Ökomäss Festival at the Baltic Railway Station on Tallinn Energy Days The city of Tallinn has organised Energy Days since In these events the local people - are given recommendations for conserving energy in everyday life and for comprehensive building renovations. Since 2014, TEA has served as co-organiser of the environment festival Ökomäss, which aims to promote a sustainable living environment and renovation of historical buildings. The seminar Environmentally-friendly Milieu in the City organised by the Tallinn Energy Agency took place within the scope of Ökomäss in The theme of the European Heritage Protection Days held in September 2017 was Heritage and Landscape. The Ökomäss seminar proceeded from the same theme, going from sustainable renovation and areas of cultural and environmental value deeper into the urban space. The importance of landscape and greenery in an urban living environment was under observation. The programme of the seminar included presentations that ranged from understanding cultural heritage to the importance of architecture in central Tallinn. Presentations were made by heritage protection activists and architects. TEA organised the Tallinn Energy Day Fair Let s Heat! in conjunction with the trade fair company Eesti Messid. Many exhibitors participated in the trade fair that was held in the car park of Järve Centre on 30 September There were thematic lectures and entertainment with music and dance troupes. Ivo Linna and Anti Kammiste performed at the fair. The Energy Deed of the Year awards were presented for the first time in history. The winners of the Energy Deed of the Year awards were following: the Department of Civil Engineering and Architecture of the Tallinn University of Technology; the dormitory at Akadeemia tee 5a that was insulated with the panels prefabricated; and AS Matel and Utilitas Grupp, which contributed to the efficient combined heat and power production with the completion of Väo 2, the second combined heat and power (CHP) plant of Tallinn. The completion of the second CHP plant will increase the share of biomass as renewable energy in the heat economy of Tallinn to 80% in Further information about the trade fair is available at Tallinn has had the ambition to win the title of the European Green Capital for many years. As a result of this, Tallinn has joined such environmental and climatic framework contacts as the Covenant of Mayors and its follow-up covenant Mayors Adapt. The goals set when the contracts were joined have been brought in line with the Sustainable Energy and Climate Action Plan (SECAP). SECAP stemmed from the sustainable energy action plan and the respective reports regarding inventories of CO 2. Unfortunately, the project of the terms of reference prepared in 2016 did not launch. The TEA has created the proposal for the formation of a working group for the development of a new, modernised action plan. The new plan will include external experts in addition to municipal officials. There are plans to develop the terms of reference for the preparation of the Sustainable Energy and Climate Action Plan of Tallinn with the support if the proposals made by the working group. This will be the biggest challenge of the TEA in The website for the Tallinn Energy Agency is: 57

60 EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASED PROJEKTID AASTA ALGUSE SEISUGA OLI TALLINNA KESKKONNAAMET MÄÄRATUD 5 PROJEKTI HOIDJAKS. 1. BLASTIC plastijäätmete teekond Läänemerre, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programm. 2. NATTOURS jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades uusi IT-lahendusi, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk- Läänemere programm. 3. INTHERWASTE piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Europe programm. 4. GoFEnvED Läänemere keskkonnahariduse võrgustik, rahastaja Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu. 5. R4E Energia teekaardid, rahastaja Euroopa Komisjoni programm Horisont Aasta jooksul esitati kaks uut projektitaotlust. Kesk-Läänemere programmi kolmandas taotlusvoorus soovis Tallinna linn saada rahastuse projektile HEAWATER Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu, kus Tallinn võttis enda peale juhtivpartneri rolli. Projekti lihtpartnerid on Söderhamni kommuun Rootsist, Turu Tehnika Kõrgkool, Turu linn ja Soome Keskkonnakeskus Soomest ning Tallinna Tehnikaülikool Eestist. Aasta lõpus saabus positiivne otsus projekti rahastamise kohta. Lihtpartnerina osaleb linn aastal esitatud projekti CoastNet LIFE rannikuelupaikade taastamine taotlusel Euroopa Komisjoni programmi Life+ taotlusvooru raames. Projekti juhtivpartner on Soome Metsäliito. Kaasatud on Raahe, Rauma ja Turu linnad, Edela-Soome majandusarengu, keskkonna- ja transpordikeskus ning Maailma Looduse Fondi Soome haru, Tartu Ülikool ja riiklik Keskkonnaamet Eestist. Projektide rahastamise otsus tehakse aasta alguses. 58

61 EUROPEAN UNION PROJECTS IN THE FIELD OF THE ENVIRONMENT THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT WAS PUT IN CHARGE OF FIVE PROJECTS IN EARLY BLASTIC plastic waste pathways into the Baltic Sea, funded by the INTERREG Central Baltic Programme of the European Commission. 2. NATTOURS sustainable urban nature routes using new IT solutions, funded by the INTERREG Central Baltic Programme of the European Commission. 3. INTHERWASTE Interregional Environmental Integration of Waste Management in European Heritage Cities, funded by the INTERREG Europe Programme of the European Commission. 4. GoFEnvED Baltic Sea Environmental Education Network, funded by the Seed Money Facility of the Baltic Sea Region Programme of the European Union. 5. R4E Roadmaps for Energy, funded by the Horizon 2020 programme of the European Commission. Two new project applications were submitted during the year. In the third call for proposals of the Central Baltic Programme, Tallinn requested funding for the project HEAWATER Achieving healthier water quality in urban small rivers of the Baltic Sea catchment by restoration of water bodies and preventing of nutrients and hazardous substances inflow from watersheds, where Tallinn stepped into the role of lead partner. The partners of the project are the Söderhamn Municipality, Turku University of Applied Sciences, Turku City and the Finnish Environment Centre of Finland and the Tallinn University of Technology of Estonia. A positive decision about funding the project was received at the end of the year. The city participates as a partner on the application of the project CoastNet LIFE Restoring Coastal Habitats submitted in 2017 within the scope of the call for proposals of the Life+ Programme of the European Commission. The lead partner of the project is Metsäliito from Finland. The cities of Raahe, Rauma and Turku; the Centre for Economic Development, Transport and the Environment for Southwestern Finland; and the Finnish branch of the World Wide Fund for Nature; the University of Tartu; and the Estonian Environmental Board have been included. The decision on funding for the project will be made in early

62 Seemnerahastu projekt GoFEnvEd LÄÄNEMERE KESKKONNAHARIDUSE VÕRGUSTIK Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu projekti GoFEnvED lõppes aasta veebruariks. Projekti eesmärk oli tugevdada Soome, Eesti ja Venemaa vabaühenduste ja ametkondade omavahelist koostööd keskkonnahariduse valdkonnas, et tõsta avalikkuse tähelepanu puhta Läänemere tähtsusest. Loodeti, et õnnestub leida taotlusvoor, mille raames saaks taotleda toetust projektile, mis ühendaks Eesti, Soome ja Venemaa partnereid. Siiski osutus see võimatuks, sest programmidel, kus on võimalik kaasata ka Venemaa partnerina, puudub kokkulepe Venemaa valitsusega programmi kaasrahastamise kohta. Seal, kus selline kokkulepe on olemas, ei kuulu kõik kolme partneri asukohad programmi abikõlbulike projektialade hulka. Tänu seemnerahastu projekti raames tekkinud sünergiale töötati välja uus projektiidee ja esitati uus taotlus rahastamiseks Kesk-Läänemere programmi kolmanda taotlusvooru raames. Projekti GoFEnvEd juhtpartner oli Soome-Venemaa ühing (Soome). Lihtpartnerid olid Soome Keskkonna Instituut (Soome), MTÜ Läänemere Sõbrad (Vene Föderatsioon) ja Tallinna Keskkonnaamet. Projekt kestis 1. aprillist 2016 kuni 31. jaanuarini Projekti veebileht: Projekti BLASTIC raames viidi aastal läbi jäätmeuuring Pelguranna (Stroomi) supelrannal. A study of waste on the Pelguranna (Stroomi) bathing beach was carried out in 2017 within the scope of the project BLASTIC. Projekt HEAWATER LÄÄNEMERE VALGALA VÄIKESTE JÕGEDE TERVENDAMINE TOITE- NING OHTLIKE AINETE SISSEVOOLU ÄRAHOIDMISE KAUDU Projektile taotletakse rahastust Kesk-Läänemere programmi 2. prioriteedi Ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine spetsiifilise eesmärgi 2.1 Toite, ohtlike ja toksiliste ainete väljalaske vähendamine Läänemerre alt. Tallinnas saab projektiobjektiks Mustjõe jõgi, eesmärgiga parendada jõevee kvaliteeti ja vähendada ohtlike- ja toitainete väljalaset merre, mille tulemusena paraneks Kopli lahe veekvaliteet. Projekti ettevalmistamise perioodil toimusid kohtumised potentsiaalsete partneritega nii Tallinnas kui Helsingis. Pärast seda, kui projektitaotlus läbis edukalt taotlusvooru esimene etapi, sõlmis Tallinna finantsteenistus lepingu Läänemere keskkonnafoorumiga, mille alusel aitasid 2. etapi projektitaotluse ettevalmistamisel foorumi eksperdid. Aasta lõpus saabus positiivne otsus projekti rahastamise kohta. Projekt kestab 1. märtsist 2018 kuni 28. veebruarini 2021 Projekti veebileht: BLASTIC PLASTIJÄÄTMETE TEEKOND LÄÄNEMERRE aasta jaanuaris käivitus välisprojekt BLASTIC, mille eesmärgiks on mereprügi (eelkõige plastijäätmete) vältimine ja vähendamine ning selle kaudu elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine. Projekti BLASTIC tulemusena väheneb maismaalt merre jõudva prahi kogus ning tänu sellele kahaneb mereprügi hulk Kesk-Läänemere piirkonnas ja kogu Läänemeres. Suurimad Läänemere reostajad on Läänemere ümbruses asuvad suurlinnad, mistõttu on väga oluline rakendada abinõusid prügi tekke vähendamiseks maismaal, enne kui praht merre jõuab. Siin mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused aastal toimus mereprügi allikate kaardistamine Tallinna linnas, selle metoodika koostasid Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) eksperdid Harri Moora ja Evelin Piirsalu. Väljatöötatud metoodika aitab hõlpsasti määrata mereprügi allikaid ja voogusid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Selle tulemusel täiendatakse olemasolevaid kohalikke tegevuskavasid ja töötatakse välja meetmed mereprügi vähendamiseks ning vältimiseks aastal viidi läbi jäätmeuuring Pelguranna (Stroomi) supelrannal ja Pirita ja Mustjõe jõgedel, mis kinnitas, et palju olmeprügi satub merre just maismaalt. 4. juulil toimus meediale suunatud teavitusüritus. Avalikkusele suunatud üritus leidis aset 24. septembril Tallinna autovaba päeva raames. Lisaks panustati Tallinna uue jäätmekava eelnõusse mereprügi peatüki koostamisega ning anti välja keskkonnahariduslik infovoldik Prügiretk. Tallinn on projektis BLASTIC lihtpartner. Projekti peapartner on Keep Sweden Tidy (Stockholm). Peale Tallinna osalevad projektis veel Rootsi Keskkonnauuringute Instituut (IVL), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI), Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Keep the Archipelago Tidy Association, Foundation for Environment Education Latvia ja Turu linn. Projekt kestab 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini Projekti veebileht: 60

63 The GoFEnvEd project of the Seed Money Facility THE BALTIC SEA ENVIRONMENTAL EDUCATION NETWORK The GoFEnvEd project of the Seed Money Facility of the Baltic Sea Region Strategy of the European Union ended in February The objective of the project was to strengthen the cooperation between the non-profit organisations and authorities of Finland, Estonia and Russia in the area of environmental education in order to raise the awareness of the general public of the importance of a clean Baltic Sea. There were hopes that a call for proposals would be found, whereby it would be possible to request support for the project that would unite Estonian, Finnish and Russian partners. However, it turned out to be possible, as the programmes in which a partner from Russia can be included do not have an agreement with the Russian Government for co-funding the programme. Where such an agreement does exist, the locations of all three partners do not belong among the eligible project areas of the programme. The synergy generated by the project of the Seed Money Facility led to the development of a new project idea, and a new application for funding was submitted within the scope of the third call of the Central Baltic Programme. The lead partner of the GoFEnvEd project was the Finland-Russia Society. The partners were the Finnish Environment Institute (Finland), Friends of the Baltic (Russian Federation) and the Tallinn Environment Department. The project lasted from 1 April 2016 to 31 January The website for the project is: Support of the project HEAWATER ACHIEVING HEALTHIER WATER QUALITY IN URBAN SMALL RIVERS OF THE BALTIC SEA CATCHMENT BY RESTORATION OF WATER BODIES AND PREVENTING OF NUTRIENTS AND HAZARDOUS SUBSTANCES INFLOW FROM WATERSHEDS Achieving healthier water quality in urban small rivers of the Baltic Sea catchment by restoration of water bodies and preventing of nutrients and hazardous substances inflow from watersheds will be requested from specific goal 2.1 Reducing the Inflow of Nutrients, Hazardous Substances and Toxins into the Baltic Sea of the second priority of the Central Baltic Programme Sustainable Use of Common Resources. The Mustjõgi Stream will become the site of the project in Tallinn and the objective is to improve the quality of water in the river and reduce the inflow of hazardous substances and nutrients into the sea, which would improve the quality of water in Kopli Bay. Meetings with potential partners took place in Tallinn and Helsinki during the preparation of the project. After the project successfully passed the first stage of the call for proposals, the Tallinn Financial Service entered into an agreement with the Baltic Environmental Forum pursuant to which the experts of the forum helped prepare the project application for the second stage. A positive decision about funding the project was received at the end of the year The project lasts from 1. March 2018 to 28. February 2021 The website for the project is: BLASTIC PLASTIC WASTE PATHWAYS INTO THE BALTIC SEA The international project BLASTIC was launched in 2016 and its objective is to prevent and reduce marine litter (especially plastic waste), and consequently reduce the negative impact on the living and natural environment. The quantity of waste the reaches the sea from land will decrease as a result of the BLASTIC project and this will reduce the quantity of marine litter in the Central Baltic Sea region and the entire Baltic Sea. The biggest polluters of the Baltic Sea are the cities located around it, which is why it is important to implement measures for reducing the generation of waste on land before it even reaches the sea. Local governments have a key role here. The sources of marine litter in Tallinn were mapped in 2017, and the methodology for this was prepared by the experts of the Stockholm Environment Institute Tallinn Center (SEI Tallinn) Harri Moora and Evelin Piirsalu. The developed methodology makes it easy to determine sources and flows of marine litter in the territories of local governments. The existing local action plans will be updated as a result of this and measures will be developed for the reduction and prevention of marine litter. A waste study on Pelguranna (Stroomi) beach and in Pirita and Mustjõgi rivers was carried out in 2017, which confirmed that a lot of municipal waste gets into the sea from land. An information event for the media was held on 4 July. An event aimed at the general public was held on 24 September within the scope of Car-Free Day in Tallinn. A chapter about marine litter was added to the draft of the new waste plan of Tallinn and the educational information booklet Prügiretk was published. Tallinn is a partner in the BLASTIC project. The lead partner of the project is Keep Sweden Tidy (Stockholm). The other participants in the project in addition to Tallinn are the IVL Swedish Environmental Research Institute, the Stockholm Environment Institute Tallinn Centre (SEI), the Finnish Environment Institute (SYKE), the Keep the Archipelago Tidy Association, the Foundation for Environment Education Latvia and the City of Turku. The project lasts from 1 January 2016 to 31 December The website for the project is: NATTOURS SUSTAINABLE URBAN NATURE ROUTES USING NEW IT SOLUTIONS The objective of the NATTOURS project, which started in March 2016, is to promote nature tourism between Tallinn and Helsinki by increasing the knowledge of local residents and tourists of the natural heritage of Tallinn. Infrastructure that favours observation of nature will be established in Tallinn and a joint web portal of the two cities will be created in the course of the project in order to achieve this. The building of a 50-metre boardwalk was completed in Tammesalu, Kadriorg Park, in late 2016 and another boardwalk was opened in September 2017 in the Paljassaare special conservation area, which will help keep visitors on the designated paths and reduce trampling burden in the area. Information boards that provide information about the surrounding natural values have been placed next to both boardwalks. The construction of the bird tower by the Rocca al Mare promenade started in October The bird tower was completed by the end of the year. 61

64 NATTOURS JÄTKUSUUTLIKUD LOODUSRAJAD LINNADES, KASUTADES UUSI IT-LAHENDUSI aasta märtsis alanud projekti NATTOURS eesmärgiks on edendada Tallinna ja Helsingi vahelist loodusturismi, kasvatades kohalike elanike ja turistide teadlikkust Tallinna looduspärandist. Selle saavutamiseks ehitatakse projekti käigus Tallinnasse loodusvaatlusi soosiv taristu ning luuakse kahe linna ühine veebiportaal aasta lõpus valmis 50 m pikkune laudtee puhketaskutega Kadrioru pargis Tammesalus ning aasta septembris avati Paljassaare hoiualal laudtee, mis aitab hoida külastajad ettenähtud radadel ning vähendada ala tallamiskoormust. Mõlema laudtee äärde on paigaldatud teabetahvlid, mis annavad infot ümbritsevatest loodusväärtustest aasta oktoobris alustati Rocca al Mare promenaadi äärse linnutorni ehitust. Linnutorn valmis aasta lõpuks. Projekti käigus on läbi viidud mitmeid uuringuid, mida koordineerib SEI Tallinn. Tallinnale olulistel rohealadel on tehtud loodusväärtuste uuringud ning aasta lõpuks valmis ökosüsteemi teenuste hindamisuuring. Pidevalt mõõdetakse ja hinnatakse loodusradade külastuskoormust, mida tehakse nii mobiilpositsioneerimise kaudu kui ka külastajate loendurite abil. Tallinna ja projektipartneri Helsingi looduspärandi efektiivsemaks turustamiseks luuakse Helsingi ja Tallinna ühine mitmekeelne veebileht, kuhu on koondatud kogu teave nendes linnades asuvate loodusturismi atraktsioonide kohta (pargid, metsad, loodusrajad, õpperajad, linnuvaatlustornid, nahkhiirte elupaigad, rannad jms). NATTOURS on esimene välisprojekt Tallinna linnasüsteemis, milles Tallinna linnaasutus Tallinna Keskkonnaamet on juhtpartner. Lihtpartnerid on Helsingi linn ja SEI Tallinn. Projekt kestab 1. märtsist 2016 kuni 31. oktoobrini Projekti veebileht: INTHERWASTE PIIRKONDADEVAHELINE JÄÄTMEMAJANDUSE KESKKONDA INTEGREERIMINE EUROOPA KULTUURIPÄRANDIGA LINNADES Kultuuripärandiga linnadel, kuhu ka Tallinn kuulub, on sarnased jäätmekäitlusega seotud probleemid. Ajaloolised linnakeskused tõmbavad ligi suurel hulgal turiste, mis märkimisväärselt suurendab jäätmeteket piirkonnas. Vanalinnade kitsaste ja looklevate tänavate tõttu ei ole tavalised jäätmekäitluse meetodid ja seadmed efektiivsed. Kultuuripärandi olemasolu seab vanalinna jäätmekäitluses piirangud ka esteetilistele tingimustele. Seetõttu on oluline leida erinevaid võimalikke lahendusi, mis suurendaksid jäätmekäitluse efektiivsust mainitud piirkonnas, ilma miljööväärtuslikkust ohtu seadmata. Projekti eesmärgiks on kogemuste vahetamise kultuuripärandiga linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse teemal, et poliitikate õppimise, pädevuse suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ning kaasajastamisse. Projekti käigus teostatavaks hinnatud ning esiletõstetud lahendusi ja poliitikaid saab tulevikus üle kanda ka teistesse linnaosadesse. Seniajani ei ole Tallinna jäätmekavas vanalinna erisusi jäätmekäitluse osas käsitletud, kuid projekti raames plaanitakse ajakohastada Tallinna jäätmekava vanalinna jäätmeveopiirkonna osas aastal toimusid projekti raames seminarid Krakowis ning Ibizal, kus projektipartnerid tutvustasid oma parimaid praktikaid ning toimusid õppekäigud käitluskohtadesse. Koos Tallinna Keskkonnaameti projektimeeskonnaga osalesid Krakowis toimunud seminaril OÜ Eesti Pandipakend ning Humana Sorteerimiskeskus OÜ esindajad ning Ibizal toimunud seminaril Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna ja Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajad. Projekti tegevusi tutvustati septembri alguses toimunud Uue Maailma Tänavafestivalil. Projekti juhtpartner on SADECO Saneamientos de Córdoba (Hispaania). Peale Tallinna Keskkonnaameti on projekti lihtpartneriteks Krakόw (Poola), Siracusa (Itaalia), Porto (Portugal) ja ACR+ (Belgia). Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini Projekti veebileht: Projekt R4E ROADMAPS FOR ENERGY Euroopa Komisjoni programmist Horisont 2020 rahastatud projekti eesmärk on luua Tallinnale innovaatiline energiastrateegia, nn energia teekaart, milles keskendutakse kahele Tallinnas olulisele valdkonnale: tark liikuvus ja targad hooned. Tänaseks on valminud energia teekaardid mõlemale valdkonnale, mille eestikeelsed variandid trükitakse aasta jaanuariks. Teekaart sisaldab visiooni aastaks 2050, sellega seotud ambitsioone, ajalist tegevuskava ning seda, kuidas soovitud tulevikustsenaariumini jõuda. Tallinna tulevikuvisioonid on sõnastatud järgmiselt: 1. Tark liikuvus loob meeldiva elukeskkonna Tallinnas aastal Targad hooned ja targad inimesed süsinikneutraalses Tallinnas aastal Võrgustumine ja kogemuste vahetamine on võtmeteguriks Horisont 2020 programmist rahastatavas projektis R4E, et tuua Tallinna rohkem Euroopa energia efektiivse kasutamise kogemust. R4E projekti üheks eesmärgiks on energia teekaartidega seonduvate jätkuprojektide loomine, kasutades olemasolevat konsortsiumi ja projekti ekspertide teadmisi aastal koostati projekti raames projektipartneritega ühiselt võimalike uute pilootprojektide portfell, mille kohaselt Tallinna linn on seotud näiteks linna kliimamuutustega kohanemisvõime parandamisega ja elektriliste sõidukite süsteemi väljatöötamisega. Projekti juhtpartner on Eindhoveni omavalitsus (Holland). Lihtpartnerid on Tallinn, Forli omavalitsus (Itaalia), Istanbuli linnavalitsus (Türgi), Newcastle i linnavalitsus (Suurbritannia), Murcia linnavalitsus (Hispaania), Palermo omavalitsus (Itaalia), Sant Cugat Del Vallési linnavalitsus (Hispaania), Eindhoveni tehnikaülikool (Holland) ja Kataloonia polütehniline ülikool (Hispaania). Projekt kestis 1. märtsist 2015 kuni 28. veebruarini Projekti veebileht: 62

65 Various surveys were carried out during the project which are coordinated by SEI Tallinn. Studies of natural values were carried out in the green areas important to Tallinn and an evaluation study of ecosystem services was completed by the end of The visitor burden of nature trails is constantly measured and assessed via mobile positioning and visitor counters. A joint multilingual website for Helsinki and Tallinn will be prepared in order to improve the marketing of the natural heritage of Tallinn and its project partner Helsinki, which will include information about the attractions of nature tourism in these cities (parks, forests, nature trails, study trails, bird watching towers, habitats of bats, beaches, etc.). NATTOURS is the first foreign project in the Tallinn city system where a municipal agency the Tallinn Environment Department is the lead partner. The partners are the City of Helsinki and SEI Tallinn. The project lasts from 1 March 2016 to 31 October The website for the project is: INTHERWASTE INTERREGIONAL ENVIRONMENTAL INTEGRATION OF WASTE MANAGEMENT IN EUROPEAN HERITAGE CITIES Heritage cities, including Tallinn, are facing similar waste management problems. Historical city centres attract many tourists, which increases waste generation considerably in the region. Ordinary waste management methods and equipment are not efficient due to the narrow, winding streets of the Old Town. The existence of cultural heritage also sets restrictions on aesthetic conditions in waste management in the Old Town. This is why it s necessary to find possible solutions that increase the efficiency of waste management in said district without threatening the atmosphere of the district. The objective of the project is to exchange experience about efficient and sustainable waste management in the cities in order to contribute to the modernisation of waste management in Tallinn Old Town by learning new policies, increasing competencies and creating an action plan. The solutions and policies that have been assessed as feasible in the course of the project can also be transferred to other districts of the city in the future. The specific features of the Old Town have not been covered in the Tallinn Waste Plan until now, but there are plans to update the plan with regard to the waste transport region of the Old Town within the scope of the project. Seminars in Krakow and Ibiza were held within the scope of the project in 2017, where the project partners showcased their best practices and went on training visits to management sites. In addition to the project team of the Tallinn Environment Department, the representatives of OÜ Eesti Pandipakend and Humana Sorteerimiskeskus OÜ attended the seminar in Krakow and the representatives of the Heritage Conservation Department of Tallinn Urban Planning Department and the Tallinn University of Applied Sciences attended the seminar in Ibiza. The activities of the project were showcased at the Uus Maailm Street Festival in early September. The lead partner of the project is SADECO Saneamientos de Córdoba (Spain). The other project partners in addition to the Tallinn Environment Department are Krakόw (Poland), Siracusa (Italy), Porto (Portugal) and ACR+ (Belgium). The project lasts from 1 April 2016 to 31 March The website for the project is: Project R4E ROADMAPS FOR ENERGY aasta septembris avati Paljassaare hoiualal laudtee. A boardwalk was opened in the Paljassaare special conservation area in September The objective of the project funded from the Horizon 2020 programme of the European Commission is to create an innovative energy strategy for Tallinn, i.e. a roadmap of energy, which will focus on two sectors important to Tallinn: smart mobility and smart buildings. The roadmaps of energy have now been prepared for both of the sectors and the Estonian versions of them will be printed by January The roadmap includes a vision for 2050, the related ambitions, historical action plan and the ways of achieving the desired future scenario. Tallinn has phrased its vision of the future as follows: 1. Smart mobility will create a pleasant living environment in Tallinn in Smart buildings and smart people in carbon-neutral Tallinn in Networking and exchanging experience is also the key factor in the R4E project, funded from the Horizon 2020 programme, in bringing to Tallinn more European experience in efficient energy use. One of the goals of the R4E project is the creation of the follow-up projects related to the roadmaps of energy using the existing consortium and the knowledge of project experts. A portfolio of possible new pilot projects was prepared jointly with the project partners within the scope of the project in 2017, according to which Tallinn is associated with the improvement of the city s ability to adapt to climate change and the development of a system of electric vehicles. The lead partner of the project is the local government of Eindhoven (the Netherlands). Project partners are Tallinn, Forli Municipality (Italy), the Istanbul City Government (Turkey), the Newcastle City Government (United Kingdom), the Murcia City Government (Spain), Palermo Municipality (Italy), the Sant Cugat Del Vallési City Government (Spain), Eindhoven University of Technology (the Netherlands) and the Polytechnic University of Catalonia (Spain). The project lasts from 1 March 2015 to 28 February The website for the project is: 63

66 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Tallinna Keskkonnaameti tegevused leidsid aastal tunnustust ka rahvusvahelisel tasemel. Ameti spetsialistid kõikidest osakondadest võtsid osa erinevatest foorumitest, kus jagati oma kogemusi. Jaanuaris esines ameti esindaja INTERREGi Läänemere regiooni programmi projekti IWAMA seminaril, kus tutvustas Tallinna tegevusi initsiatiivi Läänemere väljakutse toetusel. Seminari osalejail tekkis suur huvi linna kogemuste vastu elanike kaasamisel Läänemere kaitsega seotud tegevustesse, pidades silmas eeskätt heakorrakuu rannatalguid ja temaatilisi õppereise ning -tunde. Seminar korraldati Läänemere linnade liidu juhtimisel, mille liikmeks on ka Tallinna linn. Aktiivselt osales Tallinn Soome lahe äärsete linnade koostöövõrgustikus nii välisprojektide raames (BLATIC ja NATTOURS) kui ka ühisürituste korraldamise kaudu. Traditsiooniliseks on saanud ühised rannatalgud. 22. aprillil 2017 osalesid Tallinna ja Helsingi linna esindajad Peterburis Kotlini saarel toimunud rannatalgutel Puhas rand. Nädal hiljem toimusid ühistalgud mereäärsetel aladel Tallinnas, Helsingis ja Turus. Tallinnas pühendati rannatalgud Soome Vabariigi 100ndale aastapäevale. Järgmisel aastal toimuvad talgud Eesti Vabariik 100 raames. Koostöö jätkus ka Euroopa linnade ühenduse EUROCITIES keskkonnafoorumiga. Märtsis osales Tallinna esindaja keskkonnafoorumi töös Belgias Antwerpenis. Keskkonnafoorumist on kujunenud uute ideede ja linnade paremate praktikate tutvustamise platvorm, mis ühendab linnu kõikidest Euroopa Liidu riikidest. Arutelu all on olnud keskkonnafoorumi korraldamine Tallinnas lähematel aastatel. Tänu väljakujunenud kontaktide võrgustikule toimus koostöö uute keskkonnaprojektide algatamisel oma regiooni naaberriikidega aastal algatas Tallinna Keskkonnaamet uue projekti Kesk-Läänemere programmi 3. taotlusvooru raames. Projekti teemaks on Läänemere valgala väikeste jõgede ja veekogude seisu parendamine. Projekti partneriteks kutsuti Helsingi ja Turu linnad. Kuigi Helsingi linn loobus osalemast, toimus projektiidee ettevalmistamisel nendega mitmeid kohtumisi ja arutelusid. See andis võimaluse paremini teadvustada teiste linnade probleeme ning saada ettekujutust nende nägemusest väikeste jõgede ja veekogude seisu parendamise meetoditest. Soome kolleegid aitasid omakorda kaasata Rootsi partnerit (Söderhamni kommuun), mis oli taotlusvooru tingimuseks. Projektitaotluse esitamisel tekkis hea sünergia Soome teadusasutuste ja Rootsi partneriga. Kontakti hoiti ka Venemaa põhjapealinna Peterburiga. Juunis külastas Tallinna Keskkonnaameti delegatsioon Peterburi. Visiidi käigus arutati Peterburi linnavalitsuse looduskaitsekomitee esindajatega edaspidiseid koostööplaane, külastati Peterburi veevärgi keskkonnahariduslikku keskust ja komitee spetsialistid korraldasid Vene muuseumi parkide külastamise Venemaa keiserlike parkide festivali raames. Septembris toimus järjekordne kohtumine juba Tallinnas Peterburi päevade raames. Kohtumisel Tallinna Keskkonnaametis arutati kaitsealade hoidmist ja hooldamist ning tutvuti Paljassaare ja Merimetsa kaitsealadega. Iga-aastasel haridusasutuse juhtidele suunatud keskkonnahariduse konverentsil osalevad alati ka väliskülalised aasta konverentsil Roheline Kool VII. Õpikeskkond Tallinn tegi lisaks kohalikele esinejatele ettekande Inglismaa ökokoolide programmi juht Lee Wray-Davies organisatsioonist Keep Britain Tidy (Hoia Britannia puhas). Tallinn taotles aastal õigust kanda aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Seekord õnnestus meil Essenis toimunud lõppvoorus pääseda viie finalisti hulka. Võitjaks osutus Oslo, meie meeskonnale oli see aga heaks kogemuseks ning tõi välja meie nõrgad kohad. Positiivse üllatusena teatas suvel Euroopa Komisjoni programmi URBACT sekretariaat, et 26 aastat järjest korraldatud heakorrakuu keskkonnakampaania sai ainukeseks Eestist valituks ja üheks üleeuroopalise tunnustuse saanud 97. paremast praktikast oktoobrini Tallinnas toimunud Euroopa linnade festivalil sai Tallinna Keskkonnaamet Euroopa Liidu programmi URBACT tunnustuse heakorrakuu kampaania korraldamise eest. Festivali raames tutvustasid Tallinna esindajad heakorrakuu kampaaniat teistele linnadele. Huvi meie tegevuste vastu oli suur, selle tunnistajaks on mitmete linnade soov võtta meie praktika üle. Välisprojekti INTHERWASTE meeskonnaliikmed külastasid Poolas Krakowi linna jäätmekeskust. The members of the INTHERWASTE project team visited the waste centre in the city of Krakow in Poland. 64

67 INTERNATIONAL COOPERATION The activities of the Tallinn Environment Department received international recognition in The department s specialists participated in various forums, where they shared their experiences. In January, a representative of the department spoke at the seminar of the IWAMA project of the INTERREG Baltic Sea Region Programme and introduced the activities of Tallinn supported by the Baltic Sea Challenge initiative. The participants became very interested in the city s experience of including residents in actions related to the protection of the Baltic Sea, especially the beach clean-up action of Spring Maintenance Month and the thematic training visits and lessons. The seminar was organised on the initiative of the Union of Baltic Cities, to which Tallinn also belongs. Tallinn participated actively in the cooperation network of cities by the Gulf of Finland within the scope of international projects (BLASTIC and NATTOURS) and by organising joint events. The joint beach clean-up action has become a tradition. On 22 April 2017, the representatives of Tallinn and Helsinki participated in the Clean Beach event held on Kotlin Island, St Petersburg. A week later, joint clean-up actions were held in Tallinn, Helsinki and Turku. In Tallinn, the beach clean-up action was dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Finland. Next year, the action will take place again as part of the events dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Estonia. Cooperation with the EUROCITIES Environment Forum also continued. In March, a representative of Tallinn participated in the work of the Environment Forum in Antwerp, Belgium. The Environment Forum has become a platform for the introduction of new ideas and the best practices of cities, which unites cities from all countries of the European Union. The organisation of the Environment Forum in Tallinn in the coming years has been discussed. The city cooperated in the initiation of new environmental projects with the neighbouring states in the region, which was made possible by the good contact network. Tallinn Environment Department initiated a new project within the scope of the 3rd call for proposals of the Central Baltic Programme in The theme of the project is improvement of the status of small rivers and bodies of waters in the catchment area of the Baltic Sea. The cities of Helsinki and Turku were invited to be project partners. Although Helsinki decided not to participate, several discussions and meetings were held with them during the preparation of the concept of the project. This made it possible to better acknowledge the problems of the other cities and get an idea of their vision of methods for improving the status of small rivers and bodies of water. Our Finnish colleagues helped include a partner from Sweden (Söderhamn Municipality), which was a condition of the call for proposals. A good synergy with Finnish research institutions and the Swedish partners emerged upon the submission of the project application. Contact with the northern capital of Russia, St Petersburg, was also maintained. A delegation of the Tallinn Environment Department visited St Petersburg in June. During the visit, the visitors discussed further cooperation plans with the representatives of the Nature Conservation Committee of the St Petersburg City Government and visited the environmental education centre of the public water supply Tallinna Keskkonnaameti delegatsioon võttis osa Peterburi rannatalgutest Puhas rand Kotlini saarel. The delegation of the Tallinn Environment Board participated in the Clean beach action on Kotlin Island in St Petersburg. of St Petersburg, and the specialists of the committee organised a visit to the parks of the Russian Museum within the scope of the Imperial Gardens of Russia Festival. The next meeting took place in Tallinn in September, within the scope of the St Petersburg Days. The maintenance of conservation areas was discussed at the meeting in the Tallinn Environment Department and the participants also visited Paljassaare and Merimetsa conservation areas. Foreign guests always attend the annual environmental education conference for heads of institutions of education. Lee Wray-Davis from the organisation Keep Britain Tidy, who is the leader of the Eco-Schools Programme in England, made a presentation at the conference in addition to local speakers at the Eco-School VII: Learning Environment in Tallinn. In 2017, Tallinn applied for the title of European Green Capital This time, we managed to become one of the five finalists in the final stage held in Essen. Oslo was crowned the winner, but this was a good experience for our team and highlighted our weaknesses. Last summer, the European Commission recognised the Spring Maintenance Month campaign organised in Tallinn for the 26th year running as an URBACT best practice, which was a positive surprise. At the European City Festival held in Tallinn from 3 to 5 October, the Tallinn Environment Department received the recognition of the URBACT Programme of the European Union as one of 97 best practices to receive Europe-wide recognition. The representatives of Tallinn introduced the Spring Maintenance Month campaign to other cities at the festival. There was a lot of interest in our activities and many cities want to start following our practices. 65

68 TALLINNA KESKKONNAAMETI PERSONALI TUNNUSTAMINE JA KOOLITAMINE aastal liitus ameti meeskonnaga neli tublit spetsialisti haljastuse, jäätmehoolde ja keskkonnakorralduse valdkonnas. Seisuga 31. detsember 2017 oli ameti koosseisus 36 teenistuskohta. Tallinna Linnavalitsusel on iga-aastaseks traditsiooniks meeles pidada kauaaegseid linnateenistujaid 10, 15, 20, 25, 30 jne aastat kestnud töötamise puhul linna ametiasutustes aastal pälvisid tunnustuse kauaaegse linnateenistuse eest kuus ameti teenistujat. 10 tööaastat linna teenistuses täitus personali peaspetsialist Kristina Zotejeval, investeeringute ja ehitusjärelevalve peaspetsialist Helmut Koidlal, heakorra ja jäätmehoolde osakonna peaspetsialist Triinu Maandil ja keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist Terje Tohveril. 15 tööaastat täitus keskkonnahoiu osakonna juhataja Märt Holtsmannil ja 20 tööaastat haljastuse osakonna peaspetsialist Kristjan Tarnal. Ameti kauaaegsed teenistujad tunnustati rinnamärkide ja tänukirjadega nende panuse eest linna arengusse Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel. Teenistujate koolitamine Hindame kõrgelt ja soodustame igati töötajate innukust pidevalt täiendada oma keskkonnaalaseid teadmisi ning suutlikkust minna kaasa valdkondlike arengutega, et sel viisil rohkem panustada oma töösse aastal on ameti teenistujad osalenud järgmistel keskkonnateemalistel ja ameti põhitegevusega seotud koolitustel: Sademevee käitlemise innovaatilised lahendused, Tartu planeerimiskonverents, Kõrreliste kasutamine avalikel haljasaladel, mükoloogide koolitusseminar, Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja käitlemine, Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimine, käitlemine ja järelevalve, Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 Reovee puhastamise ning heitja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed muutmise sisu ja rakendamine (m99) teemaline koolitus, Esri kasutajate konverents GIS geograafia kaudu, Eesti Geoinformaatika Seltsi suveülikool Ruumiandmed innovatsioonimootoriks, konverents Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine (TEUK XIX), uut kõrgussüsteemi tutvustav infopäev, konverents Turism looduskaitsealadel. Kindlasti on hindamatu ka välismaal saadud teadmiste- ja kogemustepagas, mis võimaldab olla kursis valdkonda puudutavate uute suundadega ning mida meie töötajad rakendavad oma igapäevatöös. Kanadas toimunud kongressil World Design Summit 10 Days to Change the World osales haljastuse osakonna juhataja ja linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Summitil olid esindatud arhitektid, sisearhitektid, maastikuarhitektid, graafilised disainerid, linnaplaneerijad ning tööstusdisainerid kogu maailmast. Maastikuarhitektuuri valdkonna teemad olid koondatud globaalselt aktuaalse pealkirja alla: LANDSCAPES OF POWER: designing for spatial justice. Ettekannetes keskenduti väljakutsetele, mida 21. sajand disainerite ette on toonud kultuurilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnahoiuga seotud väljakutsed. Kristiina Kupperi sõnul räägiti kongressil palju kliimamuutustega toimetulemisest. Kõlama jäi mõte, et maastikuarhitektid on just need spetsialistid, kes on vahelüliks teaduse ja praktika vahel. Järjest enam kaasatakse maastikuarhitekte nt suurte infrastruktuuri objektide planeerimisse. Taimmaterjalidest üritatakse kasutada kohalikku ja ka projekteerida/rajada võimalikult Helmut Koidla oli üks kuuest Tallinna Keskkonnaameti töötajast, keda pikaaegse linnateenistuse eest tunnustati. Helmut Koidla was one of the six employees of the Tallinn Environment Department, who was recognised for his long service to the city. 66

69 RECOGNITION AND TRAINING OF THE STAFF OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT Four excellent specialists in the areas of landscaping, waste management and environmental management joined the team of the Department in The Department employed 36 people as at 31 December An annual tradition of the Tallinn City Government is to recognise people who have worked for the city for 10, 15, 20, 25, 30 and more years. Six people working at the department were recognised for their long service in Chief Human Resources Specialist Kristina Zotejeva, Chief Specialist of Investments and Building Supervision Helmut Koidla, Chief Specialist of the Maintenance and Waste Management Division Triinu Maandi and Chief Specialist of the Environmental Management Sector Terje Tohver have achieved 10 years of service for the city. Head of the Department of the Environmental Conservation Division Märt Holtsmann achieved 15 years of service and Chief Specialist of the Landscaping Division Kristjan Tarn achieved 20 years. The long-term staff members were recognised with badges and letters of gratitude for their contribution to the city s development at the ceremony held in the Tallinn Town Hall. Training of staff members We encourage our employees to further their environmental knowledge and their capability to keep up with the developments in the area and appreciate when they do this, as this helps them contribute more to their work. In 2017, the staff members of the department took part in the following training related to the environment and the main activities of the department: Innovative solutions for stormwater management, Tartu Planning Conference, Use of grasses in public green areas, training seminar for mycologists, Collection and management of packaging, Sorting, management and supervision of packaging and packaging waste, training about the amendments to and implementation of Government of the Republic Regulation No. 99 Requirements for wastewater treatment and directing wastewater and stormwater to artificial recipients, limits of pollution indicators of wastewater and stormwater and measures for checking compliance with said requirements (No. 99), Esri users conference GIS via geography, summer university of Estonian Geoinformatics Society Spatial data as an engine of innovation, conference Research and use of renewable sources of energy (TEUK XIX), information day about the new altitude system, conference Tourism in nature conservation areas. The knowledge and experience gained abroad is certainly very valuable as well, as it allows our people to keep up with new trends in the area and use them in their everyday work. Head of the Landscaping Division and the landscape architect of the city Kristiina Kupper attended the 10 Days to Change the World World Design Summit congress in Canada. Architects, interior architects, landscape architects, graphic designers, city planners and industrial designers from all over the world were represented at the summit. Topics about landscape architecture were gathered under a globally significant title: LANDSCAPES OF POWER: designing for spatial justice. The presentations focused on the challenges designers face in the 21 st century challengers related to culture, the economy, the social sphere and environmental conservation. According to Kristiina Kupper, coping with climate change was widely discussed at the conference. It was stated that landscape architects are the specialists that act as the connecting link between science and practice, she said. Landscape architects are increasingly more involved in the planning of major infrastructure objects. Local plant material is preferred and the architects try to design and establish green areas that require as little maintenance as possible. Many different projects were mentioned in presentations, which Tallinn can use as examples in the future. Chief Specialist Merilii Laanepere, who deals with playgrounds, visited the training day in Germany where the new method of deep-cleaning the sandy safety bases of playgrounds was showcased. The training day included a visit to the plant of Sandmaster GmbH, which produces machines for cleaning sandy rubber safety bases, and participants could also see the machine in action on the public playgrounds in Stuttgart. There are 286 public playgrounds in Tallinn, 80% of which have sandy safety bases, said Laanepere. Cleaning the safety bases sand has been a concern for years, and it s also expensive. The sand becomes more compact over time and all kinds of litter ends up in the sand. Until now, we have added new sand every year to keep the level of sand up and replaced the sand of safety bases where the sand has got too dirty. However, it is necessary to sift and air the sand in order to extend the life of a sandy safety base. 67

70 Katuseaed Montrealis asuva hoone 5. koorusel. Roof garden at the 5th floor in Montreal. vähest hooldust vajavaid haljasalasid. Ettekannetes mainiti palju erinevaid projekte, mida Tallinn saab edaspidi näidistena kasutada, märkis Kupper. Näidisõppepäeval-koolitusel Saksamaal, kus tutvustati mänguväljakute liivast turvaaluste puhastamise uut süvameetodit, käis uue tehnoloogiaga tutvumas mänguväljakutega tegelev peaspetsialist Merilii Laanepere. Õppepäeva käigus külastati mänguväljakute liivast ja kummist valatud turvaaluste puhastamise masinate tootja Sandmaster GmbH tehast ning osaleti liivapuhastamise seadme näidispuhastamisel otse objektidel Stuttgardi avalikel mänguväljakutel. Tallinnas on kasutuses 286 avalikku mänguväljakut, milledel 80% on liivast turvaalused. Turvaaluste liivast puhastamine on aastaid olnud suureks mureks ja kuluallikaks. Aja jooksul liiv tiheneb ning liiva satub erinevat prahti. Seniajani on liivataseme kompenseerimiseks iga-aastaselt liiva juurde lisatud ning väga määrdunud liivaga turvaalustel liiv täiesti välja vahetatud. Liivast turvaaluse eluea pikendamiseks tuleks liiva aga sõeluda ja õhutada. Selleks on Sandmaster GmbH välja töötanud masina, millega saab tõhusalt liiva sõeluda samal ajal seda ka õhutades ning taastades liiva esialgsed mahud. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga on võimalik turvaalade puhastamist muuta efektiivsemaks ja vähem kulukaks, kommenteeris Merilii Laanepere õppepäevast saadud kasutegurit. Eesti Arboristide Ühingu korraldatud õppereisil Peterburgi osales haljastuse osakonna metsavaht-dendroloog Sulev Järve. Õppereisi käigus toimusid kohalike pargispetsialistide juhtimisel õppekäigud Peterburi ja lähiümbruse parkidesse, külastati ka Peterburi Metsatehnilise Akadeemia botaanikaaeda ning metsaentomoloogia muuseumi. Eesmärgiks oli tutvuda Venemaal kasutatavate põlispuude hooldusja ravivõtetega, kuna Peterburi puuhooldusspetsialistidel on pikaajalised kogemused põlispuude juurestiku, mädanike ja tüveõõnsuste ravimisel. Gruppi saatis ameerika arborist-konsultant Guy Meilleur, kes korraldas jooksvalt puude hindamise ja hooldamise välkseminare, kirjeldas Sulev Järve õppereisi. Peale selle, et ameti töötajad osalevad nii eestisisestel erialastel koolitustel kui ka rahvusvahelistel konverentsidel, korraldame me aegajalt ka ise koolitusi ameti põhitegevusvaldkondi puudutavatel teemadel. Nii sai ameti eestvedamisel ja koostöös Eesti Maastikuarhitektide Liiduga aastal läbi viidud kolm haljastusalast koolitust: Linnapuude lõikamine miks, millal ja kuidas, Low impact design e maastikukujundus loodusega. II Rohttaimed ja nende kooslused ja Katusehaljastus ja looduspõhiste lahenduste kasutamine linnatingimustes. Koolitusseminarid olid suunatud nii Tallinna linna asutuste töötajatele kui ka huvilistele väljapoolt linnasüsteemi. 68

71 Sandmaster GmbH has developed a machine which helps sift the sand efficiently, airing the sand and restoring its initial volume at the same time. The implementation of new technology makes it possible to make cleaning the safety bases more efficient and less expensive. Forest Warden & Dendrologist of the Landscaping Division Sulev Järve participated in the study trip to St Petersburg organised by the Estonian Arboricultural Society. The study trip included training visits to the parks of St Petersburg and its surroundings led by local park specialists. There were also visits to the botanic garden at the Saint Petersburg State Forest Technical University and the Museum of Forest Entomology. The purpose of the trip was to learn about the methods used for the maintenance and treatment of primaeval trees in Russia, as the tree maintenance specialists of St Petersburg have long-term experience in the treatment of the roots, blight and cavities in tree trunks, said Järve. The group was accompanied by American arborist and consultant Guy Meilleur, who organised flash seminars about the evaluation and maintenance of trees. In addition to participating in local training events and international conferences, we also organise training sessions about the topics that concern the main areas of activity of the department. Three training events about landscaping were carried out in 2017 on the initiative of the department in conjunction with the Estonian Landscape Architects Union: Cutting city trees why, when and how, Low impact design or landscape design with nature. II Herbaceous plants and their communities and Rooftop greenery and use of naturebased solutions in urban conditions. The training seminars were aimed at the employees of the municipal institutions of Tallinn and interested people from outside the city system. Teenetemärgid. The badges. 69

72 TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJAD ( seisuga) Relo Ligi ameti juhataja Elena Sapp ameti juhataja asetäitja Riina Kirs eelarve peaspetsialist Inga-Moonika Zgudadze eelarve vanemspetsialist Urve Oja hangete haldur Kristina Zotejeva personali peaspetsialist Kristel Kivijärv jurist kristel.kivijarv@tallinnlv.ee Merilii Laanepere peaspetsialist merilii.laanepere@tallinnlv.ee Helmut Koidla peaspetsialist helmut.koidla@tallinnlv.ee HALJASTUSE OSAKOND Kristiina Kupper osakonna juhataja / linna maastikuarhitekt kristiina.kupper@tallinnlv.ee Merike Salu linnaaednik merike.salu@tallinnlv.ee Silver Riisalo juhtivspetsialist silver.riisalo@tallinnlv.ee Teele Vänto peaspetsialist teele.vanto@tallinnlv.ee Kristjan Tarn peaspetsialist kristjan.tarn@tallinnlv.ee Simmo Sillandi peaspetsialist simmo.sillandi@tallinnlv.ee Derby Taimela vanemspetsialist derby.taimela@tallinnlv.ee Sulev Järve metsavaht-dendroloog sulev.jarve@tallinnlv.ee Tõnis Pink registripidaja tonis.pink@tallinnlv.ee HEAKORRA JA JÄÄTMEHOOLDE OSAKOND Kristjan Mark osakonna juhataja kristjan.mark@tallinnlv.ee Meril Allikivi peaspetsialist meril.allikivi@tallinnlv.ee Eliis Kuus peaspetsialist eliis.kuus@tallinnlv.ee Aleksandr Taraskin peaspetsialist aleksandr.taraskin@tallinnlv.ee Triinu Maandi peaspetsialist triinu.maandi@tallinnlv.ee KESKKONNAHOIU OSAKOND Märt Holtsmann osakonna juhataja mart.holtsmann@tallinnlv.ee Silver Riige veekaitse juhtivspetsialist silver.riige@tallinnlv.ee Tõnu Laasi looduskaitse juhtivspetsialist tonu.laasi@tallinnlv.ee Triin Ristmets välisõhu juhtivspetsialist triin.ristmets@tallinnlv.ee Keskkonnakorralduse sektor Külli Sepp juhtivspetsialist kylli.sepp@tallinnlv.ee Terje Tohver juhtivspetsialist terje.tohver@tallinnlv.ee Andres Tõnisson juhtivspetsialist andres.tonisson@tallinnlv.ee KESKKONNAPROJEKTIDE JA -HARIDUSE OSAKOND Gennadi Gramberg osakonna juhataja gennadi.gramberg@tallinnlv.ee Monika Jasson projektijuht monika.jasson@tallinnlv.ee Reet Vaiksalu keskkonnahariduse juhtivspetsialist reet.vaiksalu@tallinnlv.ee Triin Sakermaa välisprojekti NATTOURS projektijuht triin.sakermaa@tallinnlv.ee Lea Vedder välisprojekti NATTOURS finantsjuht lea.vedder@tallinnlv.ee

73 EMPLOYEES OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT (as at ) Relo Ligi Head of Department Elena Sapp Deputy Head of Department Riina Kirs Chief Budget Specialist Inga-Moonika Zgudadze Senior Budget Specialist Urve Oja Procurement Manager Kristina Zotejeva Chief Human Resources Specialist Kristel Kivijärv Lawyer kristel.kivijarv@tallinnlv.ee Merilii Laanepere Chief Specialist merilii.laanepere@tallinnlv.ee Helmut Koidla Chief Specialist helmut.koidla@tallinnlv.ee LANDSCAPING DIVISION Kristiina Kupper Head of Division/Landscaping Architect of the City kristiina.kupper@tallinnlv.ee Merike Salu City Gardener merike.salu@tallinnlv.ee Silver Riisalo Leading Specialist silver.riisalo@tallinnlv.ee Teele Vänto Chief Specialist teele.vanto@tallinnlv.ee Kristjan Tarn Chief Specialist kristjan.tarn@tallinnlv.ee Simmo Sillandi Chief Specialist simmo.sillandi@tallinnlv.ee Derby Taimela Senior Specialist derby.taimela@tallinnlv.ee Sulev Järve Forest Warden & Dendrologist sulev.jarve@tallinnlv.ee Tõnis Pink Registrar tonis.pink@tallinnlv.ee MAINTENANCE AND WASTE MANAGEMENT DIVISION Kristjan Mark Head of Division kristjan.mark@tallinnlv.ee Meril Allikivi Chief Specialist meril.allikivi@tallinnlv.ee Eliis Kuus Chief Specialist eliis.kuus@tallinnlv.ee Aleksandr Taraskin Chief Specialist aleksandr.taraskin@tallinnlv.ee Triinu Maandi Chief Specialist triinu.maandi@tallinnlv.ee ENVIRONMENTAL CONSERVATION DIVISION Märt Holtsmann Head of Division mart.holtsmann@tallinnlv.ee Silver Riige Leading Specialist in Water Protection silver.riige@tallinnlv.ee Tõnu Laasi Leading Specialist in Nature Conservation tonu.laasi@tallinnlv.ee Triin Ristmets Leading Specialist in Ambient Air triin.ristmets@tallinnlv.ee Environmental Management Sector Külli Sepp Leading Specialist kylli.sepp@tallinnlv.ee Terje Tohver Leading Specialist terje.tohver@tallinnlv.ee Andres Tõnisson Leading Specialist andres.tonisson@tallinnlv.ee ENVIRONMENTAL PROJECTS AND EDUCATION DIVISION Gennadi Gramberg Head of Division gennadi.gramberg@tallinnlv.ee Monika Jasson Project Manager monika.jasson@tallinnlv.ee Reet Vaiksalu Leading Specialist in Environmental Education reet.vaiksalu@tallinnlv.ee Triin Sakermaa Project Manager of NATTOURS International Project triin.sakermaa@tallinnlv.ee Lea Vedder Financial Manager of NATTOURS International Project lea.vedder@tallinnlv.ee

74

75 Kujundus ja trükk AS Ajakirjade Kirjastus Layout and print Fotod Tallinna Keskkonnaameti arhiiv, Tallinna Jäätmekeskuse arhiiv, Vahur Lõhmus, Liisa Puusepp, Photos Ants Liigus/Eesti Messid, Jaan Mettik, Ruth Aguraiuja, Olev Abner, Anne Jaakson, Liina Metsaots, freeimages.com, pixabay.com Kaanefoto Paljassaare laudtee linnulennult Cover photo Bird s-eye view of Paljassaare boardwalk Tõlge Luisa Tõlkebüroo Translation Trükitud taastoodetud paberile Cyclus Print Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn Tel , faks e-post