Õppeasutus: Rakvere Ametikool

Väljavõte

1 Õppeasutus: Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood: Aadress: Piiri 8, Rakvere, Lääne-Virumaa Telefon/Faks: e-post: Õppekavarühm: Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi Õppekava: Kokk nimetus eesti keeles Cook nimetus inglise keeles Kutseõppe liik: kutseõpe põhihariduse baasil Õppekava maht õppenädalates: 100 õn Õppekeel: eesti keel Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr käskkiri nr 1.1-1/102, pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr 4, koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr 2, koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri õppedirektor amet kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood

2 Sisukord Koka eriala õppekava üldosa... 3 Õppekava koostamise alus... 3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded... 3 Nõuded õpingute alustamiseks... 3 Kutseoskusnõuded... 3 Õppekava struktuur... 4 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid... 6 Lõpetamise nõuded... 7 Õppekava koostajad... 8 Õppekava moodulite kirjeldused... 9 Moodul 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse... 9 Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused Moodul 3 Töökeskkond Moodul 4 Klienditeenindus Moodul 5 Toitlustamine Moodul 6 Kommunikatsioon Moodul 7 Töösuhted Moodul 8 Toiduvalmistamine suurköögis Moodul 9 Töökorraldus suurköögis Moodul 10 Koka praktiline töö suurköögis Moodul 11 Toiduvalmistamine restoraniköögis Moodul 12 Töökorraldus restoraniköögis Moodul 13 Koka praktiline töö restoraniköögis Moodul 14 Suurköögi toitlustusteenindus Moodul 15 Restorani toitlustusteenindus Moodul 16 Praktika Moodul 17 Valikõpingud Moodul 18 Lõpueksam Lisad Lisa 1 Rakvere Ametikooli lõpueksami juhend koka erialal Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad Lisa 4 Hinnanguleht Lisa 5 Praktika juhend II kursusele Lisa 6 Praktika juhend III -IV kursusele Lisa 7 Õppija praktikaaruanne Lisa 8 Praktikaaruande kaitsmine

3 Koka eriala õppekava üldosa Õppekava koostamise alus Koka eriala õppekava koostamise aluseks on võetud Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuaril 2009 nr 14. Õppekava eesmärgid ja ülesanded Koka eriala õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates organisatsioonides ja ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukeskvaks õppeks, võttes aluseks majutamise ja toitlustamise erialade riikliku õppekava, mis on kinnitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi määrusega nr a. Koka eriala õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi oskab iseseisvalt rakendada kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades töötab tervist ja keskkonda säästes oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatööks Nõuded õpingute alustamiseks Kutsekeskhariduse õppekaval õppija, kellel on üldhariduslikes õppeainetes õppevõlgnevused, määratakse õpilase avalduse alusel ja kooli õppenõukogu otsusega õpinguid jätkama kutseõppe õppekava järgselt koolipõhisesse õppevormi. Õpilase üleviimine kutseõppe õppekavale toimub mitte varem, kui esimese õppeaasta lõpus. Õpilase õpitulemused peavad erialaõpingutes olema positiivsed ning õppevõlgnevuste määratlemisel lähtutakse kooli õppekorralduse eeskirjast. Kutseoskusnõuded Koka õppekava koostamise aluseks on võetud Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22.jaanuaril 2009 nr 14. Teadmiste ja oskuste tase (I tase) lihtsamate tööülesannete täitmine ühesuguses olukorras; põhilised kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti kutsealasel väljaõppel, vajadusel juhendatakse töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Võimalus sooritada koka kutsekvalifikatsiooni eksam tase I. 3

4 Kutseoskusnõuded koka erialal jagunevad: 1. Kohustuslikud kutsealased üldteadmised- ja oskused (üldoskuste moodulid) 2. Kohustuslikud kutsealased põhioskused ja teadmised (põhioskuste moodulid) 3. Kutsealased valikõpingud, lisateadmised ja oskused (valikoskuste moodulid, mis laiendavad ja toetavad kutseoskusi) Õppekava struktuur Kutseõppe õppekava maht koka erialal on 100 õn. Praktika maht on 28 õn (28 % kutseõppe mahust). Praktiline töö õppekeskkonnas ja laboratoorsete tööde maht kokku on 42 õn. Praktilise väljaõppe kogumaht on 70 õn (70%) kutseõppekava kogumahust. Koka eriala omandamiseks I tasemel (algtase) peab õpilane läbima õppekavas: 1 Üldõpingud 18 õn 2 Põhiõpingud 45 õn 3 Valikõpingud 7 õn 4 Praktika 28 õn 5 Eriala lõpueksam 2 õn III kursusel sooritatakse suuline eksam toiduvalmistamises moodulites (Toitlustamine, Toiduvalmistamine suurköögis, Toiduvalmistamine restoraniköögis) läbitud teemade kohta IV kursusel eriala lõpueksam, mis on õpilase soovil võimalik ühildada kokk tase I kutsekvalifikatsioonieksamiga. Praktika sooritatakse: II kursusel 9 õn (suurköögipraktika), III kursusel 13 õn (restoranis), IV kursusel 6 õn ( restoranis). Valikõpingute kohustuslik maht on 7õn. Valikõpinguteks on õpilasel võimalik valida: Joogiõpetus, Catering-teenindus, Rahvus- ja regionaalsed köögid, Grillimine ja BBQ. Õpingud jaotuvad 17 mooduliks. Moodulite sisu ja maht sõltuvad teadmiste ja oskuste saavutamiseks püstitatud eesmärkidest. Moodul on koka õppekavas tervikosa, mis koosneb erinevatest kutsealastest õppeainetest. Erialane praktiline ja teoreetiline õpe toimuvad nii ühtsete moodulitena kui iseseisvate moodulitena. 4

5 Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Koka eriala õppekava moodulite nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite nimetused Kogumaht (õn) Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal Maht (õn) 4. õppeaastal Kutsealased õpingud kokku I Üld- ja põhiõpingud Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonda 2 Majanduse ja ettevõtluse alused 3 Töökeskkond Klienditeenindus Toitlustamine Kommunikatsioon Töösuhted Toiduvalmistamine suurköögis 9 Töökorraldus suurköögis 10 Koka praktiline töö suurköögis 11 Toiduvalmistamine restoraniköögis 12 Töökorraldus restoraniköögis 13 Koka praktiline töö restoraniköögis 14 Suurköögi toitlustusteenindus 15 Restorani toitlustusteenindus 16 Praktika II Valikõpingud Joogiõpetus Rahvus ja regionaalsed köögid 3 Catering- teenindus Grillimine ja BBQ III Lõpueksam

6 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid Koka eriala õpilaste hindamisel lähtutakse Rakvere Ametikooli õpilaste hindamise tingimustest ja korrast (direktori kk nr 3.1-7/83 kinnitatud ). Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste saavutamist. Hindamise eesmärgiks on: anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest anda informatsiooni õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel anda tagasisidet õppimise edukusest, toetada positiivset hinnangut informatsiooni saamine mooduli eesmärkide saavutamise kohta suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja olla abiks edasise haridustee valikul Hinnatakse: praktilisi- ja laboratoorseid töid : töö kvaliteet, vastavus nõuetele, tehnoloogia õigsus, tööoskused, töösse suhtumine ja käitumine teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi (testid/ eksamid/ arvestused/ eriala komplekseksam) projektülesanded (meeskonnatöö, individuaalsed tööd, info leidmine ja kasutamine, planeerimine, töö tulemuslikkus) praktika hindamine (harjutuslikud tööd juhendi kasutamisega, ettevõtte poolne hinnang õpilase teadmiste ja oskuste tasemele, praktikaaruannete kaitsmine, praktika koondhinne) õpimapi hindamine, arvestuslike tööde hindamine Numbrilise hindamise skaala: Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne 5 väga hea, 4 hea, 3 rahuldav, 2 puudulik ja 1 nõrk. Hinded 1 ja 2 on mitterahuldavad hinded. Hinde 5 saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. Hinde 4 saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. Hinde 3 saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. Hinde 2 saab õpilane, kelle suulises vastuses, kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemustes on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. Hinde 1 saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused. Puudulike hinnete järgivastamise aja ulatuse otsustab aineõpetaja ise. Järelvastamise aeg ei saa olla pikem kui kaks nädalat peale puuduliku hinde saamist. 6

7 Arvestuslike kirjalike tööde hindamine: Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: % punktide arvust, hinne % punktide arvust, hinne % punktide arvust, hinne % punktide arvust, hinne % punktide arvust, hinne 1 (skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust / vigade arvu ja liiki). Mooduli hindamine: viiakse läbi peale moodulis ettenähtud teemade läbimist positiivsele hindele (hindamine teemade lõikes). Vastavalt moodulis ettenähtud teemadele koostatakse teoreetiline test, kus iga läbitud õppenädal teemast annab mooduli lõputesti kuni 20 küsimust. Hindamisel kasutatakse ülaltoodud protsendiskaalat. Praktilised ülesanded sooritatakse teemade läbimisel. Praktiliste tööde hindamisel antakse hinnang konkreetsele tööprotsessile ja tulemusele, õpilase hoiakutele ja suhtumisele. Kirjalikud tööd koostatakse teemade läbimisel ja esitatakse arvestamiseks mooduli hindamisel. Õpimapid koostatakse vastavalt teemadele ja mooduli hindamiseks pannakse kokku erinevate teemade käigus valminud töödest õpimapp, mida esitatakse ja kaitstakse hindamisel. Koondhinnang mooduli õpitulemusele kujuneb vastavalt õppekavas esitatud mooduli hindamisele. Hindamine peab: toetama õppimist; tugevdama positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni; andma ettekujutuse õpilaste oskuste tasemest; andma koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest; andma tööandjale teavet õpilase ametioskuste tasemest hindamine kutsealaste õpingute osas on suunatud eeskätt kutseoskustele: töövahendite käsitsemisele ja tundmisele, materjalide tundmisele ja kasutusoskusele, tööprotsesside õigele sooritamisele, tööohutusnõuete täitmisele ja koka tööga seotud teadmistele. Lõpetamise nõuded Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast koka kutseõppe õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas praktilise lõpueksami (komplekseksami) sooritamist positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav). Õpilasel on võimalus sooritada kooli lõpueksami asemel kokk I kutsekvalifikatsiooni eksam. Koka eriala kutseõppe õppekava täieliku läbimise korral saab õpilane lõputunnistuse koos hinnetelehega põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta. Lõpueksam koka erialal on komplekseksam, mis koosneb kirjalikust aruandest, intervjuust ja praktilisest osast. Rakvere Ametikooli koka eriala lõpueksami (komplekseksami) juhend õppekava lisana (Lisa 1). 7

8 Õppekava koostajad Koka eriala õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere Ametikooli pedagoogilised töötajad: 1. Anneli Tohvert toitlustus-teenindusosakonna juhataja 2. Tiina Mäeks koka eriala kutseõpetaja 3. Elina Pajula koka eriala kutseõpetaja Õppekava koostamisel osalesid ka kõik koka eriala õppega seotud kutseõpetajad. 8

9 Õppekava moodulite kirjeldused Moodul 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse 1 õn / 40 tundi Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edaspidisteks õpinguteks. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonda 1 õn / 40 tundi Teema eesmärk: tutvuda kooli õppetöö korraldusega, teenindusüksustega, kooli infosüsteemiga, õpimeetoditega; tutvustada õpilasele tema õigusi ja kohustusi; luua eeldused majutus-toitlustusteeninduse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning baas edasisteks õpinguteks; aidata õpilasel uutes tingimustes kohaneda, tutvuda õpperühmaga; mõista toitlustus-majutusteeninduse üldist olemust ja omavahelisi seoseid; süvendada oskusi analüüsida ja hinnata oma tööd Õppesisu: Koolitöö-korraldus Kutseharidus, majutus-teeninduse valdkond Kooli sisekorra eeskirjad, õpilaste õigused ja kohustused Kooli infosüsteem, struktuur, teenindusüksused Õpilast puudutav dokumentatsioon Tunniplaani koostamise põhimõtted, moodulsüsteemi olemus Kokkade õppekava Õppekava sisu ja ülesehitus, lõpetamise tingimused Koka töös vajalikud üldoskused ja teadmised, koka kutsestandardi tutvustus Kooli õppebaaside tutvustus koka erialaseks väljaõppeks Koka praktika, praktika sooritamise võimalused, koostööpartnerid Õppemeetodid Õppemeetodite liigid, tutvustus (loeng, seminar, harjutuslikud tööd, projektid) Iseseisva töö olemus, tähtsus (iseseisev teoreetiline ja praktiline töö) Õppematerjalid, nende paljundamise võimalused Erialase info hankimise võimalused Õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: erinevaid õppemeetodeid; 9

10 kutseala ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi Õppija oskab: orienteeruda kooli õppekeskkonnas; valida sobivaid õppemeetodeid iseseisvalt õppimiseks; koostada kirjalikke töid ja raporteid; hankida ja töödelda kutsealast informatsiooni Mooduli hindamine: Kirjalik teadmiste test 20% (kooli teenindusüksuste tundmine, kooli infosüsteem, kooli kodukord, õpilase õigused ja kohustused, õpilast puudutav dokumentatsioon) Õppekäigu kohta kirjaliku raporti koostamine ja raporti suuline esitlus 60% Kutsealase info hankimine ja töötlemine rühmatöö 20% Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused 4 õn / 160 tundi 1,5 T / 2,5 P Majanduse ja ettevõtluse alused 1,5 õn / 60 tundi Turunduse alused 1 õn / 40 tundi Turismimajanduse alused 1,5 õn / 60 tundi Mooduli eesmärk: Majandusliku mõtlemise ja turumajanduse toimimise aluste omandamine Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalasest terminoloogiast, ettevõtlusest, äriregistrist, majandusarvestustest. Õppija teab ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse, Eesti majanduse arengusuundi Euroopa Liidu majandusruumis, kaasaegset majandus- ettevõtlus- ja turunduskeskkonda ning tööhõive olukorda. Teab riiklikke makse ja maksumäärade arvestamist. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab turundusalased põhimõisted (kliendikeskne turundus, turundustegevuse keskkonna mõjurid, turundusuuring) ning teadmised turundustegevuse juhtimisest, tarbijate ostukäitumisest, turu segmentimisest. Teadmised ja oskused majutus- ja toitlustusettevõtte turundusandmestiku planeerimiseks. Omandab teadmised turismi arengust, turismi süsteemist ja alaliikidest, mõjuteguritest. Õpib tundma majutus-, toitlustus-, ja reisijateveo teenuste osatähtsust turismis. Mõistab turistide ootusi ja ettevõtte valmisolekut külastajate vajaduste rahuldamiseks. Tunnetab tulevikusuundumusi ja turismi arengusuundi. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad 10

11 Majanduse ja ettevõtluse alused 1,5 on / 60 tundi 1T / 0,5P Teema eesmärk: õpilane: tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; rakendab omandatud teadmisi töös ja on orienteeritud tulemuste saavutamisele; omandab majandus- ja ettevõtlusalased algteadmised; õpib kasutama erinevaid teabeallikaid majandus- ja ettevõtlusteabe hankimiseks; arendab loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust; õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse tagajärgedesse; oskab näha ja väärtustada protsesside vahelist tasakaalu ühiskonnas, mõista selle säilitamise vajalikkust; omab valmisolekut meeskonnatööks; tunneb ja järgib head suhtlemis- ning äritava Õppesisu: Sissejuhatus Majanduse ajalugu. Majanduse põhimõisted ja küsimused. Turumajandus Turu toimimise loogika. Nõudmine ja pakkumine. Turu tasakaal. Hind, selle funktsioonid. Hinnakujundus. Konkurentsi liigid. Konkurentsipoliitika. Konkurentsi positiivsed ja negatiivsed küljed. Majanduskeskkond Valitsuse roll ja funktsioonid. Riigieelarve ja maksusüsteem. Majandusarvestuse alused. Eesti majanduskeskkond, -näitajad ja koht maailmamajanduses. Eksport ja import. Rahvastik ja tööturg Rahvastikustatistika. Majanduslik kihistumine ja sotsiaalne risk. Tööjõupoliitika. Tööhõive, tööpuudus. Raha ja pangandus Raha areng ja funktsioonid. Pankade olemus. Keskpank ja kommertspangad. Valuuta, kurss, intress. Muud finantsasutused. Inflatsioon, deflatsioon Ettevõtlus Ettevõtluse areng Eestis ja Euroopa Liidus. Ettevõtluspoliitika Seadusandlus Äriseadus ja teised ettevõtlust reguleerivad seadused ning muud õigusaktid. Ettevõtja Ettevõtluseks vajalikud kaasasündinud ja arendatavad omadused. Ettevõtluse juriidilised vormid Füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, tulundusühistu, aktsiaselts. Ettevõtte asutamine, juhtimine, finantseerimine ja likvideerimine Majandusnäitajad, aruandlus Rahavoog. Kasum. Kasumiaruanne ja bilanss. Majandusaasta aruanne Äriidee Äriidee valik ja analüüs. Riskide hindamine ja maandamine. Äriidee teostamise etapid. Äriplaan Äriplaani tähtsus ja struktuur 11

12 Õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Eesti majanduse arengusuundi Euroopa Liidu ühtses majandusruumis; turumajanduse põhikomponente; ettevõtluse aluseid; ettevõtte administreerimise ja finantseerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ettevõtluse olemust; tunneb äriplaani koostamise põhimõtteid Õppija oskab: teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal; vastu võtta ja analüüsida uut majandus- ja ettevõtlusalast teavet koostada lihtsustatud äriplaani Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid: põhimõisted, turg, maksusüsteem ja maksud, ettevõtlus Rühmatööd lihtsustatud äriplaani koostamine Uurimused ja esseed: tööhõive Turunduse alused 1 õn / 40 tundi Teema eesmärk: õpilane: lähtub töös kliendikeskse turunduse põhimõtetest; oskab analüüsida tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid ja kohandada vastavalt oma tegevust; arendab loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust; õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse tagajärgedesse; oskab näha ja väärtustada protsesside vahelist tasakaalu ühiskonnas, mõista selle säilitamise vajalikkust; omab valmisolekut meeskonnatööks; tunneb ja järgib head suhtlemis- ning äritava. tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; rakendab omandatud teadmisi töös ja on orienteeritud tulemuste saavutamisele; Õppesisu: Turunduse olemus Turunduse põhimõisted. Turunduse ajalugu. Turunduse eesmärgid. Turunduse osategevused. Juhtimisfilosoofiad. Turundusmeetmestik. Planeerimine ja analüüs. Turunduskeskkond Turunduskeskkonna elemendid ja osapooled. Sise- ja väliskeskkond. SWOT analüüs. Turuuuringud ja turundusteave Uurimisvaldkonnad. Turupotentsiaal ja turuosa. Konkurents. Siseinfo ja välisinfo. Turuuuringu protsess olemus, tüübid, etapid. Info kogumine, töötlemine ja analüüs. Trendid Sihtturg ja ostukäitumine 12

13 Turu diferentseerimine. Segmentimine, sihtturu valik. Tarbija- ja organisatsiooniturg. Tarbijate vajadused. Tarbijate ostukäitumine. Ostuprotsess. Ostu mõjutavad tegurid. Toode/teenus Toote olemus ja klassifikatsioon. Positsioonimine. Toote elutsükkel. Tootearendus. Kaubamärk. Pakendamine. Garantii ja müügijärgne teenindus Hind Hinna olemus. Seos teiste turunduskompleksi elementidega. Hinnakujunduse põhimõtted. Hinnastrateegiad. Turundussüsteem Turustuse olemus. Turustuskanalid ja strateegiad. Hulgikaubandus ja jaekaubandus. Turustuskulud. Logistika. Müügitoetus Müügitoetuse planeerimine. Müügitoetuskompleks. Kommunikatsiooniprotsess. Reklaam. Suhtekorraldus. Isiklik müük ja müügipersonali juhtimine. Messil osalemine. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: turunduse eesmärke ja tegutseb oma töös neile vastavalt; turundusuuringute meetodeid õppija oskab: teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal; vastu võtta ja analüüsida uut turundusalast teavet kirjeldada kliendikeskse turunduse põhimõtteid juhendamisel planeerida ja viia läbi lihtsa väikesemahulise turundusuuringu, analüüsida tulemusi kirjeldada ostuotsuse tekkimise protsessi, loetleda ja kirjeldada seda mõjutavaid tegureid loetleda turu segmentimise aluseid, määratleda rühmas juhendamisel ettevõtte sihtrühmad kirjeldada siseturunduse tähtsust Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid. Lihtsustatud turundusuuring rühmatööna (tuleneb lihtsustatud äriplaanist) Turismimajanduse alused 1,5 õn / 60 tundi Teema eesmärk: anda põhiteadmised turismimajanduse olemusest; omandada majutus-, toitlustus- ja reisijateveo teenuste ja alased teadmised; turisminduse kui paljudest erinevatest komponentidest koosneva terviku mõistmine ja tunnetamine, turismi ja teiste majandusharude vaheliste seoste tundmaõppimine; turismi arenguloo ja tähtsuse tundmaõppimine, turismialase terminoloogia omandamine, turismitööstuse komponentide ja organisatsiooni tundmaõppimine; Eesti majanduse ja turismi arendamiseks oluliste väärtushinnangute kujundamine 13

14 Õppesisu : Turismi üldine olemus Turisminduse olemus, ajalugu, areng ja roll tänapäeva ühiskonnas Turismimajanduse süsteem ja keskkond, mõisted Turisminõudlus ja pakkumine Reisijad ja turistid, ärireisid Reisiformaalsused ja reisidokumendid Turismi tooted Turismi liigitus, vormid, struktuur Turismiteenuse iseärasused Turistide liigitus Turismitoodete levitamiskanalid ja turismiettevõtted, ametid turismis Reisitranspordi osa turismis (lennutransport, raudteetransport, maatransport, meretransport) Turismikohtade tüübid Külastuseesmärgid, põhivajadused Maslow ja Plogi teooriad üldises ja turismialases tõlgenduses Eesti turismitoode, turismiturundus Turismigruppide toitlustamine Turismi planeerimine ja sihtkoha arendamine Turismiatraktsioonid ja meelelahutustööstus Konverentsiturism Tähtsamad turismipiirkonnad Turismi majanduslik tähtsus Globaalprobleemid Turismipoliitika mõju, tulevikuturism Hinnatavad õpitulemused: Õppija oskab: kirjeldada turismi olemust, turismi ajalugu, arengut ja rolli tänapäeva ühiskonnas; defineerida turismi peamisi mõisteid ja kirjeldada turismi süsteemi ja keskkonda; loetleda ja kirjeldada turismi vorme, turistide liike, peamisi turismiettevõtteid, ameteid turismis; kirjeldada ja analüüsida külastuseesmärke ja turistide ootusi, põhivajadusi; kirjeldada Maslow ja Plogi teooriaid; loetleda ja kirjeldada eesti turismitooteid, turismiturundust, turismitoodete levitamiskanaleid; kirjeldada reisitranspordi osa turismis; loetleda ja kirjeldada turismikohtade tüüpe, majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seoseid turismiga; loetleda ja analüüsida globaalprobleeme turismis; kirjeldada turismipoliitika mõju; kirjeldada ja analüüsida tulevikusuundumusi ja arenguid turismis; välja tuua turismigruppide toitlustamise iseärasusi Hindamine: Kirjalike teadmiste testid Turismimajanduse aluste õpimapp - iseseisvad kirjalikud tööd, rühmatööde kokkuvõtted, raportid, õpimaterjalid). 14

15 Mooduli hindamine: Kirjalik teadmiste test majanduse-, ettevõtluse-, turunduse- ja turismiturunduse kohta 40% Õpimapp 60% - lihtsustatud äriplaan, iseseisvad kirjalikud tööd turismimajanduses, lihtsustatud turundusuuring (tuleneb äriplaanist), õppekäikude raportid, enesehinnang). Moodul 3 Töökeskkond 2 õn / 80 tundi 1 T / 1 P Tööohutus ja töötervishoid 0,75 õn / 30 tundi Keskkond ja jäätmemajandus 0,25 õn/ 10 tundi Toiduhügieen Ohuõpetus 0,5 õn/ 20 tundi 0,5 õn / 20 tundi Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi tööohutuse ja töötervishoiu korraldusest ning õiguslikest alustes. Õpib tundma töökeskkonna põhimõisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid. Omandab teadmised käitumisest ja tegutsemisest ohuolukordades. Õpib tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid, isikliku hügieeni nõudeid, kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi. Omandab teadmisi esmaabi korraldusest ettevõttes. Lihtsamate esmaabivõtete ja isikukaitsevahendite kasutusoskus. Õpib tundma eririietuse kandmise reegleid. Õpib tundma toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid, toidumürgituse tekkepõhjusi ning vältimise võimalusi; säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Tööohutus ja töötervishoid 0,75 õn / 30 tundi 0,25 T/0,5 P Teema eesmärk: õppida tundma tööohutuse ja töötervishoiu korraldust riigis ja ettevõttes, tunda õiguslikke aluseid ja üldnõudeid; tunda esmaabivahendeid ja osata anda esmaabi; õppida tundma isikliku hügieeni nõudeid Õppesisu: Sissejuhatus ainesse Tööohutuse ja töötervishoiu seadus Töötervishoiu ja tööohutuse alane töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil Töökeskkond Ohutus töökohal, tööolme, ergonoomia, töövahendite ohutus 15

16 Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, dokumentatsioon Töökeskkonnaspetsialisti kohustused, töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal Tervisekontroll, isiklik hügieen, tervisetõend, haigekassa Eririietus, jalanõud Tööõnnetused Tööõnnetus, teatamine, registreerimine, uurimise kord, riskianalüüs Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine Põhilised esmaabi võtted, esmaabikapp Kutsehaigused, nende vältimine Töövõimlemine Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: tööohutuse ja töötervishoiu korralduse tundmine riigis ja ettevõttes; töökeskkonna põhimõistete tundmine teab ohutegureid ja tunneb ohutusjuhendeid; tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, teab kutsehaigusi; tunneb esmaabi andmise lihtsamaid võtteid ja teab eririietuse kandmise reegleid oskab: anda esmaabi põletus- ja lõikehaavade korral Hindamine: Kirjalik teadmiste test (tööohutuse, töötervishoiu ja isikliku hügieeni kohta) Keskkond ja jäätmemajandus 0,25 õn /10 tundi 0,25 T Teema eesmärk: säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtete tundma õppimine Õppesisu: Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostus, selle ennetamine ja vältimine töökeskkonnas. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed ja nende utiliseerimine. Jäätmete taaskasutamine. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid; keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas oskab: hinnata erialases töös ja olmes tekkivate jäätmete ohtlikkust 16

17 Hindamine: Kirjalik teadmiste test keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete tundmist Uurimistöö kodus tekkivad jäätmed ja nende utiliseerimine Toiduhügieen 0,5 õn / 20 tundi 0,25 T/ 0,25P Teema eesmärk: toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise tundmaõppimine; õppida tundma toidumürgituse tekkimise võimalikke põhjusi ning nende vältimise võimalusi; õppida tundma ja kasutama isikliku hügieeni nõudeid Õppesisu: Isiklik hügieen, nõuded Toiduohutus Toidu kvaliteet, selle tagamine Toiduainete ja valmistoodete säilitustingimused Toiduainete ja valmistoodete realiseerimisajad Enesekontroll, enesekontrolli plaan Ristsaastumise vältimine Mikroorganismid Mikroorganismid ja nende paljunemist mõjutavad tegurid Nakkushaigused, nende levik Viirused, nende levik Toidumürgitused Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid; isikliku hügieeni nõudeid Hindamine: Kirjalik test (isikliku hügieeninõuete tundmine, toiduainete ja valmistoodete säilitustingimused ja realiseerimisajad, ohutsooni tundmine toiduainete ja valmisroogade säilitamisel ja realiseerimisel) 17

18 Ohuõpetus 0,5 õn / 20 tundi 0,25 T /0,25 P Teema eesmärk: tunda ohutegureid ja ohutusjuhendeid elektri ja kütteseadmetega töötamisel; osata käituda ohuolukorras ja vältida ohuolukordi; tunda ohutust tagavaid vahendeid; tunda tuleohutuse nõudeid Õppesisu: Töökeskkonna ohutegurid, tööohutusjuhendid Tööohutus elektriseadmetega töötamisel Kuvariga töötamise ohutus Isikukaitsevahendite kasutamine Käitumine ohuolukorras, teavitamine, ohutust tagavad vahendid Tuleohutus, tulekustutusvahendid Terrorism, pommiähvardus, turvasüsteemid Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: tööohutuse ja töötervishoiu korraldamise põhimõtteid, teab valdkonda puudutavaid õigusakte ohutegurid ja ohutusjuhendeid, oskab vältida sattumist ohuolukordadesse tunneb tuleohutuse eeskirju, teab nõudeid elektriseadmetega töötamisel oskab: valida ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid, käituda ohuolukorras Hindamine: Kirjalik teadmiste test (tööohutus elektriseadmetega töötamisel, käitumisest ohuolukorras, tuleohutus). Praktiliste oskuste demonstreerimine ( isikukaitsevahendite kasutamine, käitumine ohuolukorras). Mooduli hindamine Kirjalik teadmiste test (40%) tööohutuse, töötervishoiu, isikliku hügieeni ning keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete tundmine; Praktiliste oskuste test (60%) ergonoomia tundmine ja kasutamine, sobivate isikukaitsevahendite valik, esmaabivõtete kasutamise oskus, tegutsemisvalmidus ohuolukordades 18

19 Moodul 4 Klienditeenindus 4 õn / 160 tundi 2 õn T/ 2õnP Suhtlemispsühholoogia Klienditeenindus Kultuurilugu 1 õn / 40 tundi 1 õn / 40 tundi 2 õn / 80 tundi Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suhtlemistehnikad, saab suhtlemissituatsioonide käsitlemise oskusi ning saavutab suhtlemisvalmiduse toimetulekuks erinevate suhtlemissituatsioonides. Õpib tundma teeninduse olemust ja sisu, mõistab teenindamiseks vajalikku mõttekultuuri, saab põhiteadmisi majutus-ja toitlustusettevõtte klientide teenindamiseks. Arendab teenindamistööks vajalikke hoiakuid ja oskusi, mõistab klienditeenindaja rolli. Õpib tundma teenindusstandardeid. Õpib tundma erinevaid kliendirühmi, nende vajadusi ning omandab oskuse teenindada neid erinevates teenindussituatsioonides. Õppija omandab teenindus-ja müügitöö korraldamise oskusi, mõistab teenindaja vastutust erinevate teenindusolukordade lahendamisel, klientidele antud lubaduste täitmisel ja turvalisuse tagamisel. Õpib tundma kutse-eetika põhitõdesid. Õpib hankima ja edastama tagasisidet klientidelt. Õpib tundma eestlaste ja teiste rahvaste kultuuri, sealhulgas toidukultuuri. Avardab terviklikku maailmapilti, sallivust ja tolerantsust. Õpetusega taotletakse meeskonnatöö arendamise oskust ja luuakse eeldused teenindus- ja suhtluspädevuste seostamiseks ja kasutamiseks õppekava teiste moodulitega. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Suhtlemispsühholoogia 1õn / 40 tundi 0,5 T/ 0,5P Teema eesmärk: omandada algteadmised suhtlemispsühholoogias; omandada erinevad suhtlemistehnikaid tööalases suhtlemises; arendada teenindaja tööks vajalikke isiksuseomadusi ja hoiakuid; õppida kasutama erinevaid suhtlusstiile ja viise Õppesisu: Suhtlemine Suhtlemisoskuse tähtsus ja olemus, arendamise võimalused Suhtlemisoskused, vajadused ja ülesanded, tähtsus. Suhtlemisliigid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemistasandid Kolm suhtlustasandit, nende kasutamine. 19

20 Täiendavad ja ristuvad transaktsioonid Suhtlemistasandite teadlik kasutamine klienditeeninduses ja elus Suhtlustõkked Baaseeldused suhtlemisel Ukseavajad Aktiivne kuulamine Peegeldamine Rollikäsitlused, -konfliktid, lahendamine Meie mõju teistele Lihtne ja konfronteeruv mina-teade. Isikuruum, enesetaju, -hinnang ja analüüs Erinevad käitumisviisid Kehtestava käitumise tehnikad Psühholoogilise kontakti saamine ja hoidmine Käitumine tööintervjuul Meeskonnatöö alused Tööstress ja läbipõlemine Toimetulek pingete ja stressiga Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: suhtlemisoskuse vajalikkust ja arendamise võimalusi suhtlemistehnikaid suhtlemistõkkeid oskab: analüüsida suhtlemisoskusi käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid kasutada erinevates situatsioonides efektiivset käitumist ja lahendada või ära hoida konflikte; anda edasi mina-teateid ja ennast kehtestada osaleda meeskonnatöös Hindamine: Kirjalik test suhtlemispsühholoogia põhimõistetest Suhtlemisoskuste hinnang ja analüüs, rollimängud Rühmatöö (konfliktsituatsioonide lahendamine) Klienditeenindus 1 õn / 40 tundi 0,5T/ 0,5P Teema eesmärk: teeninduse olemuse ja sisu tundmaõppimine toitlustusettevõtetes klientide paremaks teenindamiseks; klientide vajaduste tundmaõppimine, teeninduse korralduse alaste teadmiste omandamine; 20

21 omandada oskused erinevate vajadustega klientide teenindamiseks klientidelt tagasiside hankimine ja töötlemine (kiitused, kaebused) teenindusstandardid Õppesisu: Teenuse olemus (teenus/kaup) Teeninduse mõiste ja olemus Teeninduse mõiste ja olemus Teenindustüübid Teenindus kui suurim tegevusvaldkond maailmas Teeninduse kvaliteet Teeninduse kvaliteet, selle põhikomponendid Teeninduse kvaliteedi kujunemise mehhanism Teeninduse kvaliteedi kujunemist mõjutavad teenindusketi etapid Kvaliteedi kontroll tagasiside kaudu (aktiivne /passiivne tagasiside) Klientide rühmitamine Kliendi mõiste Klient teenindusettevõtte organisatsioonis Klientide rühmitamise tähtsus ja alused Toitlustusettevõte, kliendirühmad teenuste, gruppide, liikide ja vormide kaupa Klientide vajadused ja ootused Maslowi vajaduste hierarhia, vajadused mida rahuldavad toitlustusettevõtted Erivajadused, nendega arvestamine Erineva kultuuritaustaga klientide vajadused Eri kliendirühmade vajadused Klientide soovid ja ootused Soovide kindlakstegemine Ootuse tekkimise protsess Klienditeenindaja roll, teoreetilised, praktilised ja sotsiaalkultuurilised valmisolekud Klienditeenindaja ja teenindusettevõtte organisatsioon Klienditeenindaja roll Klienditeenindaja teoreetilised, praktilised ja sotsiaal-kultuurilised valmisolekud Klienditeenindaja kuvand Klienditeenindaja kuvandi elemendid, riietus Vormirõivastus ja selle lisandid Puhtus ja hügieen, liigutused ja kõnnak Kiituste käsitlemine Kiituste liigid Kiituste käsitlemine teenindussituatsioonis Kiitused ja teenindaja eneseväärtustamine Kiituste praktiline käsitlemine Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine Kaebuste olemus ja põhjused Kaebuste lahendamise protseduurid Kontaktisiku roll kaebuste käsitlemisel Kaebuste praktiline käsitlemine Kaebuste järelkäsitlus Kliendikeskne teenindus Kliendikesksus valitsev trend teeninduses. Klienditrendide muutused Teenuste müük, müügitehnikad 21

22 Müügi mõiste Müügi osad, peamised müügitehnikad Teeninduse korraldamine Teeninduskontseptsioon Teenuste pakett Teenindusstrateegia Teeninduse korraldamise põhimõtted Klientide turvalisus ja ohtlikud olukorrad Klienditeenindaja eksimused Teeninduse planeerimine ettevõttes Teenindusstandardid ettevõttes Teeninduskett Teenindusketi mõiste Teenindusketi osad Konkreetse ettevõtte teeninduskett Meeskonnatöö Siseturundus ettevõttes Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: teenindaja, kui ettevõtte esindaja rolli ja teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi; erinevaid müügitehnikaid, klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise põhimõtteid; teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel; ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid teenindusstandardeid oskab: toime tulla teeninduse tavasituatsioonides, käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt Hindamine: Kirjalik test klienditeeninduse põhimõistete ja terminoloogia kasutamise kohta. Teenindussituatsioonide praktiline lahendamine. Toitlustusettevõtte teeninduskvaliteedi hindamine. Kultuurilugu 2 õn / 80 tundi 1õnT / 1õnP Teema eesmärk: omandada teadmisi eesti rahvuskultuurist, erinevate kultuuride kommetest, tavadest ja väärtushinnangutest; saada ülevaade maailma erinevate regioonide ja religioonide toitumistavadest; eesti rahvusliku toidupärandi ja rahvusköögi omapära tundmine; tänapäevase toidukultuuri ja rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumuste mõistmine 22

23 Õppesisu: Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine Elatusalade kujunemine. Vanem toit. Muinasusund Elukeskkonna mõju rahvusköögile Mõisa, linna, kiriku, erinevate rahvaste mõjud Rootsi aeg meie kultuuriloos Vene aja esimene sajand kultuuriloos IX sajand ja XX sajandi alguskümnend (priikslaskmine ja ärkamisaeg) Eesti Vabariigi aeg Muudatused kultuurielus pärast II maailmasõda (Nõukogude ajal ja iseseisvuse taastanud Eestis) Tähtpäevad ja rahvakalender Katsikud, varrud, kosjad, pulmad, matused Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed, tavanditoidud Eesti rahvuslik toidupärand Rahvuslik toidupärand Eesti rahvusköögi omapära Eesti rahvustoidud Tänapäevane rahvuslik toidukultuur Tänapäevane rahvuslik toidukultuur Rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused Rahvusvahelise suhtlemise arenemine Rahvuslik kultuur Maalima kultuuripiirkonnad tänapäeval Kultuurierinevused Kultuur hoiakute kujundajana, empaatia Erinevate rahvaste kombed ja maneerid, kultuurilised ja usulised erinevused Erinevate rahvaste toidukultuur Prantsuse-, saksa-, itaalia-, kreeka-, põhjamaade-, vene-, inglise-, ameerika-, hiina-, jaapani toidukultuur Religioonide mõju toitumistavadele, usundid Kristlus, judaism, muhameedlus, hinduism, budism Hinnatavad õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb: rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis; eesti rahvusköögi omapära ja rahvustoite; rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist; tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid; tänapäevast rahvuslikku toitumiskultuuri ja selle tulevikusuundumusi; erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid; erinevate rahvaste toitumisharjumusi; erinevate usunditega seotud toitumistavasid Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid (kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste tundmine) Praktiliste oskuste hindamine (uurimustöö rahvusköögist) 23

24 Mooduli hindamine: Kirjalikud teadmiste testid (40%) suhtlemispsühholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste tundmine Praktilised oskused (60%) erinevate teenindussituatsioonide praktilise lahendamise oskused, suhtlemisoskuste hinnang, toitlustusettevõtte teeninduskvaliteedile hinnangu andmine, uurimustöö rahvusköögist Moodul 5 Toitlustamine 3 õn / 120 tundi 2õn T / 1õnP Toiduvalmistamise alused Toitlustusettevõtete töö planeerimise ja korraldamise alused Toiduainete õpetus Toitumisõpetus 1,5 õn / 60 tundi 0,5 õn / 20 tundi 0,5 õn/ 20 tundi 0,5 õn / 20 tundi Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab toiduvalmistamise põhialused, terminid. Õpib tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja toitumissoovitusi, teab erinevaid roarühmi, mõistab nende väärtust ja kohta menüüs, oskab kirjeldada erinevate roarühmade ja jookide valmistamist, kasutamise võimalusi menüüs ja serveerimist. Õpib tundma menüü koostamise aluseid. Õppija omandab teadmised majutus-ja toitlustusettevõtete tüüpidest, töökorraldusest ja töö planeerimise põhimõtetest. Õpib tundma majutus ja toitlustusettevõtete ruume ja neile esitatavaid nõudeid, õpib korraldama töökohta, tööde järjekorda ja tegema meeskonnatööd. Õpetusega taotletakse õppija analüüsi-ja probleemide lahendamise oskuste arengut Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad Toiduvalmistamise alused 1 õn / 60 tundi 1õn T /0,5 õn P Teema eesmärk: omandada teadmised toiduainete eel-, kuum- ja külmtöötlemisvõtetest, kasutada neid praktikas; tunda toiduainete säilituse võtteid, rakendada teadmisi praktikas; omandada baasteadmised maitseainetest ja nende kasutamise põhireeglitest, kasutada teadmisi praktikas; omandada esmased töövõtted toiduvalmistamisel Õppesisu: Toiduvalmistamine, serveerimine Söögikorrad, roogade järjestus toidukorra ajal (eelroog, pearoog, järelroog) Erinevate roagruppide ja jookide koht menüüs Erinevate roogade serveerimise põhimõtted, võimalused 24

25 Erialane terminoloogia Põhiterminid toiduvalmistamise protsessis (tooraine, pooltoode jne.) Toiduainete töötlemise võtted Eeltöötlemismeetodid, külmtöötlemise võtted Köögiviljade eeltöötlemine, tükeldus Kala eeltöötlemine Liha eeltöötlemine, lihakerede jaotustükid Kodulindude eeltöötlemine Seente eeltöötlemine Puuviljade-marjade eeltöötlemine Toiduainete kuumtöötlemise võtted Toiduainete kuumtöötlemise põhivõtted, meetodid Toiduainete kuumtöötlemise abivõtted Toiduainete kuumtöötlemise temperatuurid Toiduainete säilitus Toiduainete jahutamine Toiduainete külmutamine Toiduainete marineerimine Toiduainete hapendamine Toiduainete soolamine, konserveerimine, vakumeerimine, kuivatamine Maitseained Maitseainete, maitsetaimede, maitseainete segude kasutamine roogade maitsestamisel Liigitus, kasutamise põhimõtted Roogade ja maitseainete omavaheline sobivus Toiduainete värvust muutvad maitseained, nende kasutus Soja, fariinsuhkur, maitsekastmed, äädikad, nende kasutus Puljongid Koht menüüs, liigid, valmistusviisid, kasutusvõimalused, selitamine, serveerimine Supid Koht menüüs, liigid, valmistamise põhialused, serveerimine Kastmed Kastmete liigitus, põhikastmete valmistuse põhimõtted Köögiviljaroad Enamlevinud köögiviljade liigid, lihtsamate köögiviljatoitude ja lisandite valmistamise põhialused, köögiviljaroogade serveerimise põhimõtted Tangainetest road ja lisandid Tangainetest valmistatavate roogade liigitus, kasutamine (road riisist ja pastast). Tangainete kuumtöötlemine, lisandid Pastast ja makaronitoodetest road Pastast ja makaronitoodetest lisandite liigid, valmistamise põhialused Munaroad Keedetud munaroad (munade keetmine, kooreta keedetud muna) Praetud munaroad (härjasilm, omletid) Kalaroad Klassifikatsioon, koht menüüs, eeltöötlemise võtted, lihtsamad kuumtöötlemise võtted Liharoad Lihaliigid, koht menüüs, lihakeha jaotustükid, nende kulinaarne töötlemine, kasutus Salatid ja võileivad Salatite liigid, üldised valmistamise põhimõtted, serveerimise alused Võileivad, liigitus, alused, katted, valmistamise ja serveerimise põhimõtted 25

26 Magustoidud Magustoitude koht menüüs Magustoitude liigid, valmistamise põhialused Lihtsamate magustoitude valmistamine, serveerimise põhimõtted Joogid Kuumad ja külmad joogid, liigitus, valmistus, serveerimine, koht menüüs Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: toiduvalmistamise põhialuseid, toorainete liigitust ja töötlemise meetodeid toiduvalmistamisega seotud põhitermineid erinevate roarühmade väärtust ja kohta menüüs erinevate roarühmade otstarvet ja valmistamise põhimõtteid (puljongid, supid, kastmed, köögiviljatoidud, tangainetest, pasta- ja makaronitoodetest road, liha ja kalaroad, salatid, võileivad, magustoidud)) toiduainete säilituspõhimõtteid. maitsestamise ja maitseainete kasutamise üldpõhimõtteid oskab: põhilisi töövõtteid lihtsamate toitude valmistamisel ja serveerimisel juhendi alusel kirjeldada kalaliikide klassifitseerimist, kirjeldada lihaliike, teada lihakerede jaotust, mõista jaotustükkide kulinaarse kasutamise põhimõtteid kirjeldada liha jaotustükkide kulinaarse töötlemise põhiprintsiipe koostada tehnoloogilisi kaarte praktilisteks harjutustundideks (tehnoloogia e. tehnoloogilise skeemi või töökäigu koostamine) Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid. Toiduvalmistamise praktilistes harjutustundides lihtsamate roogade ja jookide individuaalne valmistamine ja serveerimine tööjuhendi (tehnoloogilise kaardi) ja juhendaja abil. Toitlustusettevõtete töö planeerimise ja korraldamise alused 0,5 õn / 20 tundi 0,25 õn T/ 0,25 P Teema eesmärk: toitlustusettevõtete liikide tundma õppimine; omandada teadmised toitlustusettevõtete ruumidest, nendele esitatavatest nõuetest; omandada teadmised ja oskused oma töökoha korraldamiseks; õppida koostama menüüd ja omandada teadmised tootearendusest; õppida oma tööd planeerima ja ajastama; meeskonnatöö tegemise oskuse kujundamine, meeskonnatöö olulisuse mõistmine 26

27 Õppesisu: Majutus- ja toitlustusettevõtete tüübid Erinevate toitlustusettevõtete tutvustus, erinevused ja sarnasused Teeninduse vormid Majutus- ja toitlustusettevõtete töökorralduse põhimõtted Töötajate tööülesanded, jaotus Laotoimingud Varustustoimingud, kauba tellimine, koostööpartnerid Toiduainete, pooltoodete ja valmistoitude säilitus ja valmistamine Temperatuuride jälgimissüsteem Töötajate koolitus Inventuuri läbiviimine Taara- ja jäätmemajanduse korraldus Menüü koostamise põhimõtted Menüü koostamise alused erinevates toitlustusettevõtetes, menüüde liigid Ruumide jaotus ja üldnõuded ruumidele Ruumide jaotus majutus- ja toitlustusettevõtetes Üldnõuded tootmis- ja teenindusruumidele Töökoha korraldamine Töökoha korraldamise põhimõtted, planeerimine, tööde järjestus ja ajastamine Töö planeerimise põhimõtted Meeskonnatöö tähtsus Meeskonnatöö tähtsus toote- ja teeninduse kvaliteedi kujunemisel Toote arendus Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: majutus- ja toitlustusettevõtete tüüpe, oskab neid eristada; tootmise ja teenindamise põhimõtteid toitlustusettevõtte töö korraldamisel; toitlustusettevõtte erinevaid ruume ja nendele esitatavaid põhinõudeid; töö ajastamise, planeerimise tähtsust ja selle põhimõtteid; meeskonnatöö osatähtsust ettevõtte tootmisprotsessis ja ettevõtte arengus; oskab: korraldada oma töökohta koolipraktikal ja praktikaettevõttes Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid toitlustusettevõtte töökorralduse kohta Tööülesande planeerimine ja ajastamine, analüüsi koostamine Toiduainete õpetus 0,5 õn 0,5 T / 0 P Teema eesmärk: õppija omandab teadmised toiduainete ja jookide koostise kohta õppija tunneb toidukaupade ja jookide kvaliteedi hindamist ja säilitamisreegleid 27

28 Õppesisu: Toiduseadus Toiduseadusest tulenevad toiduainete käitlemise nõuded Toiduainete säilitamine Toiduainete säilitamisviisid ja hankimisvõimalused Toidukaupade hoiunõuded Toidukaupade realiseerimisajad Toidukaupade pakendid ja märgistus Märgistusele esitatavad nõuded, GDA Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: toiduainete ja jookide kvaliteeti ning nende koostist seadusest tulenevaid toiduainete käitlemise ja säilitamise nõudeid oskab: valida toiduaineid toitude ja jookide valmistamiseks Hindamine: Test toiduainete õpetusest Rühmatöö toodete pakendil olevast märgistusest Toitumisõpetus 0,5 õn / 20 tundi 0,5 õn T Teema eesmärk: omandada teadmised tervislikust toitumisest, selle vajadusest ja põhimõtetest; omandada teadmised inimese toitumisvajadusest; omandada ainealased põhiterminid; teadmiste omandamine eritoitumisest Õppesisu: Tervislik toitumine (vajadus, tähtsus, põhimõtted) Toiduring ja püramiid Toidu tähtsus Esmavajalikud toiduained ja nende mõju organismile Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus Toiduenergia vajadus Toidu energeetiline väärtus Eritoitumine Gluteenik Diabeetik Laktoosik Taimetoitlane 28

29 Toitumissoovitused eritoitumisteks Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: tervisliku toitumise tähtsust ja selle põhimõtteid toiduringile või- püramiidile toetudes; teab ja tunneb erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane) oskab: analüüsida einekorda Hindamine: Kirjalikud teadmiste testid, eine analüüs toitumisalaste põhitõdede alusel Mooduli hindamine: Kirjalikud teadmiste testid (40)% - toiduvalmistamise aluste, toitlustusettevõtete töö korraldamise ja planeerimise aluste, toiduainete õpetuse ja toitumisõpetuse kohta Praktilised oskused (60%) toiduvalmistamine praktilistes harjutustundides, lihtsamate roogade valmistamine tööjuhendi ja juhendaja kaasabil (20%), tööülesande planeerimine ja ajastamine (20%), eine analüüs toitumisaluste põhitõdede alusel (20%) Moodul 6 Kommunikatsioon 3 õn/ 120 tundi 1õn T / 2õn P Arvutiõpetus Asjaajamise alused Kutsealane eesti keel 1,5 õn / 60 tundi 0,5 õn / 20 tundi 1 õn / 40 tundi Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija kasutab suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid, suudab hankida ja valida teavet erinevatest allikatest, seda hinnata, kasutada aja edastada. Omandab oskusi kasutada arvutit õppetöös ja informatsiooni hankimiseks. Omandab teadmisi ja oskusi asjaajamise korraldamise üldistest alustest, oskab vormistada erinevaid dokumente ning ametikirju nii paberkandjal kui arvutis õiges ja korrektses eesti keeles. Täiendab kutsealast eesti keelset sõnavara, arendab suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust suhtlemiseks kutsealases eesti keeles. Õpetusega toetatakse õppija ühistöö-, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskuse arengut. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad 29

30 Arvutiõpetus 1,5 õn / 60 tundi 0,5 õn T / 1 õn P Teema eesmärk: omandada arvuti kasutamise põhioskused ja teadmised; omandada põhioskused tekstitöötlustarkvara kasutamiseks; õppida tundma tekstitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise, kujundamise ja vormistamisega Õppesisu: Personaalarvuti põhitõed. Riist- ja tarkvara. Arvuti kasutamine ja korrashoid. Ergonoomia Interneti kasutusvõimalused ja turvalisus. Netietikett. Arvutiviirused. Infootsing Internetist. Erinevate otsingumootorite kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja salvestamine E-konto võimalused. Tekstitöötlus. Tööaken, erinevate dokumendi vaadete kasutamine, tööriistariba muutmine. Dokumendi loomine, andmete sisestamine ja salvestamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Lehekülje-, märgi- ja lõigu vormindamine. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Töö tabelitega (Excel). Päise ja jaluse lisamine. Sisukorra koostamine. Dokumendi trükkimine. Slaidiseanss. Õpitulemused: Õppija teab ja tunneb: arvuti seadmeid ohutusnõudeid kuvariga töötamisel, interneti kasutamise reegleid (netietikett) ja võimalusi, selles peituvaid ohte; tekstitöötlusprogrammi võimalusi ja oskab seda kasutada; oskab: käivitada ja töötada Windows i programmidega (Word, Excel); oskab otsida veebist infot - seda analüüsida, töödelda ja salvestada kasutada arvutit õppimisvahendina Hindamine: Praktilised ülesanded - oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente (menüü, kalkulatsioonikaart) arvutil. Referaat (soovitavalt seotud tervisliku toitumisega) internetipõhiste materjalide kasutamine ja referaadi nõuetekohane vormistamine Asjaajamise alused 0,5 õn / 20 tundi 0,5 õn P Teema eesmärk: Osata koostada ja vormistada ametikirju nii elektrooniliselt kui paberkandjal Teada dokumendikoostamise nõudeid 30