Microsoft Word - National_report_estonia_Est_finali - UUS PÕHI.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - National_report_estonia_Est_finali - UUS PÕHI.doc"

Väljavõte

1 Toidu tarbimise trendid Eestis projekt ANEMOS Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut Merle Paats, Piret Tikva, Statistikaamet Sissejuhatus Käesolev raport on loodud toiduainete tarbimise andmete analüüsimiseks, mille aluseks olevad andmed on kogutud Eesti ühe esinduslikuma uuringu, leibkonna eelarve uuringuga aastatel Uuringu tarbimise ja kulutuste andmete eest vastutab Statistikaameti sotsiaaluuringute talitus. Eesti tarbimise/kulutuste uuringu ajalugu. Esimene leibkonna eelarve uuring tehti Eestis aasta sügisel. Uuringu korraldas Riigi Statistika Keskbüroo aasta büdžetiuurimuse läbiviimisel peeti silmas Rahvusvahelise Statistika Instituudi seisukohti, mille üheks eesmärgiks oli rahvusvaheline võrreldavus. Elanike tulude ja kulude uuringuid jätkati alates aastast. Pidevalt korraldati uuringuid aastatel Uuring toimus Eestis analoogiliselt teiste Nõukogude Liidu piirkondadega. Uuringu algandmeid ei ole säilinud, kuna andmeid töödeldi põhiliselt Moskvas. Eestisse saadeti koondtabelid. Nõukogudeaegse uuringuga kogutud andmed ei ole võrreldavad praeguse leibkonna eelarve uuringu andmetega aastal alustas turu- ja arvamusuuringute erafirma EMOR Statistikaameti tellimusel uut pere-eelarve uuringut aastal alustas Statistikaamet uue leibkonna eelarve uuringuga, mis põhines rahvusvahelisel metoodikal. Järgnevad sellise metoodikaga uuringud tegi aastatel Statistikaamet. ANEMOSe projekti tarbeks DAFNE andmebaasi integreerimiseks on välja valitud Eesti toiduandmed aastal. Selle projekti koordinaator Eestis on Eesti Statistikaamet. Tervise Arengu Instituudist võttis projektist osa eksperdina dietoloog. Materjalid ja meetodid ANEMOSe projekti Eesti andmed põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu aasta andmetel. Leibkonna eelarve uuringu eesmärk on saada usaldusväärset informatsiooni leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring informatsiooni ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ning sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhe, tööhõive, hariduse) kohta, samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Leibkonna eelarve uuringu tulemused on avaldatud Statistikaameti publikatsioonides. Andmed on saadaval ka avalikus andmebaasis Statistikaameti veebilehel: Põhimõisted Võtmemõisteks leibkonna eelarve uuringus on leibkond, mis üldjuhul ei lange kokku perekonnaga mõistega. Leibkond on defineeritud kui ühises põhilises eluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonnaliikmed on isikud, kes kuuluvad leibkonda 1

2 Leibkonnapea ehk vastutav isik on täiskasvanud leibkonnaliige, kes on pikema aja jooksul toonud leibkonda suurima sissetuleku. Kui leibkonnal on ühised sissetulekud, siis määratakse vastutavaks leibkonnaliikmeks see leibkonnaliige, kes on ettevõtte või selle aluseks oleva kinnisvara omanik. Sotsiaal-demograafiliste tunnuste klassifikatsioon ANEMOSe projektis liigitatakse leibkond erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste põhjal: asukoht, leibkonnapea ja leibkonna haridus ja amet. Elukoha paiknemine: DAFNE klassifikatsiooni järgi jagatakse asukohad linna-, poollinlikeks- ja maapiirkondadeks. Pärast riigi struktuurile hinnagu andmist ja kohtumisel arutletut otsustati, et elukohtade paiknemised liigitatakse ainult linna- ja maapiirkondadeks. Inimesed, kes elavad linnades või väiksemates linnades, loetakse linnaelanikkonnaks ja kõikides ülejäänutes (asulad, külad) elavad inimesed maaelanikkonnaks. Leibkonnapea haridus: leibkonnapea haridustaseme klassifitseerimiseks kasutatakse Statistikaametis rahvusvahelist standardiseeritud hariduse klassifikaatorit (ISCED). DAFNE klassifikatsiooni järgi jagatakse haridus kolme gruppi: Kirjaoskamatu või algharidusega esimese taseme haridus või madalam ISCED Teise taseme haridus teise taseme haridus ISCED Kõrgem haridus kolmanda taseme haridus ISCED Leibkonnapea amet: on klassifitseeritud viide gruppi: lihttööline, teenindaja-ametnik, pensionil, töötu ja muud. Töötavad isikud on liigitatud lihttööliste ja ametnike alla leibkonnapea ameti järgi. Ametite klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis rahvusvahelist standardiseeritud ametite klassifikaatorit (ISCO). Leibkondade grupeerimisel lihttöööliste ja ametnike kategooriatesse kasutatakse kahe või kolmekohalisi koode. Kategooriasse pensionil loetakse pensionil või varasel pensionil olevad isikud või need, kes pole enam kaua aega töötanud. Töötute grupi andmeid ei avaldata juhul, kui leibkondi oli selle kategooria all vähem kui 5% kogu valimist. Leibkonna koosseis: leibkonna koosseis on klassifitseeritud üheksasse gruppi: üksik täiskasvanu, kaks täiskasvanut, üksikvanem, kaks täiskasvanut lastega, täiskasvanu ja eakad isikud, täiskasvanu lastega ja eakad, üksik eakas, kaks eakat ja muud. Lapsed on definitsiooni järgi kuni 17-aastased, täiskasvanud aastased ja eakad kui 65- aastased ja vanemad. Andmed leibkonna koosseisuti on esindatud ainult siis, kui sellist gruppi on vähemalt 0,5% kogu uuringu valimist ja/või rohkem kui 100 leikonda on klassifitseerunud selle grupi alla. Kõik leibkonnaliikmed, kes elavad püsivalt Eestis, loetakse vaadeldava elanikkonna hulka. Isikud, kes elavad institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid), arvatakse uuringust välja. Uuringu rotatsiooni periood on 12 kuud. Igal aastal asendatakse pool valimist; iga leibkond on valimis ühel ja samal kuul kahel järjestikusel aastal. Valimi moodustamisel on kasutatud isikuloendina AS-i Andmevara rahvastiku andmebaasi ning valimi võtmisel on aluseks kihistatud süstemaatiline valikuskeem. Valimi võtmisel kasutatakse ainult vähemalt 15-aastaste isikute andmeid. Sellisel viisil leitakse aadressisik. Iga aadressisik toob kaasa oma leibkonna. Olenevalt aadressi suurusest kasutatakse kahte lähenemisviisi: Aadressiviisiline lähenemine: Kui saadud aadress oli täielik (seda aadressi esindas andmebaasis kuni üheksa vähemalt 15-aastast isikut). Sellel aadressil elav leibkond või leibkonnad lülitati uuringusse sõltumata sellest, kas aadressisik (loendist saadud isik) sellel aadressil elas või mitte. Isikuviisiline lähenemine: Kui aadress esines andmebaasis vähemalt üheksa korda (vähemalt 15- aastase) isiku elukohana, siis kasutatakse isikuviisilist lähenemist. Uuringusse kaasati seejärel ainult aadressisik ja tema leibkond. Kui leibkond oli kolinud samas maakonnas, siis jäeti nad uuringusse sisse. Maakonnast lahkunud aadressisikud jäid uuringust välja, neid ei asendatud. 2

3 Enne aadressisiku välja valimist, sorteeritakse ja stratifitseeritakse vähemalt 15-aastaste isikute register maakonna tasandil (geograafiliselt). Maakonnad (ja pealinn Tallinn) kihistatakse kolmeks rühmaks vastavalt elanikkonna suurusele. Hiiu maakond moodustab eraldi kihi, kuna on kõige väiksem maakond. Ülejäänud regioonid on jaotatud kaheks rühmaks suured maakonnad (Tallinn, Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu) ja väiksed maakonnad (Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi, Võru). Valimi suurus uuringus aastatel oli leibkonda. Välitööde käigus võis valimi suurus kasvada, kuna aadressiviisilise lähenemise korral lisati valimisse kõik aadressil elavad leibkonnad. Vanad leibkonnad (ehk valimi korduv osa) osalesid uuringus samal kuul nagu aasta tagasi; uus osa jaotati ära kuude vahel. Laekumine aastate lõikes Aasta Valimi suurus Vastamismäär, % Andmeid koguti leibkondadelt intervjuu meetodil küsimustike alusel. Selleks oli ette nähtud neli küsimustikku: Perepilt on küsimustik, millega kogutakse esimesel kohtumisel näost-näkku intervjuuga.leibkonna kohta üldisi andmeid. Samuti kogutakse informatsiooni majandusliku situatsiooni, elamistingimuste, püsikaupade olemasolu, maa ja tasuta teenuste kasutamise kohta. Toidukulutuste päevikuga koguti andmeid leibkonna toidu ostukulude kohta poole kuu vältel (pool valimit täitis vihikut kuu esimesel poolel ja pool valimit kuu teisel poolel). Registreeriti ka söömine väljaspool kodu ning omatoodetud või tasuta saadud toiduainete tarbimine. Sissetuleku, maksude ja kulutuste päevikuga koguti andmeid küsitluskuu rahalise ja mitterahalise sissetuleku, ostetud tarbekaupade ja teenuste kohta. Päeviku eraldi osad käsitlesid kulutusi ehitusele ja remondile, isiklikule abimajapidamisele ja tootmisele ning rahalisi väljaminekuid, mille eest kaupa vastu ei saadud (raha laenamine, laenu tagasimaksmine jms). Järelküsitluse eesmärk oli määratleda tarbimisleibkond kindlaks teha, kes ja millises ulatuses võttis tegelikult leibkonna tarbimisest uuringukuul osa. Järelküsitluses registreeriti uuringu kestel leibkonna koosseisus toimunud muutused. Ankeedis Järelküsitlus küsiti ka leibkonna majandusliku toimetuleku subjektiivseid hinnanguid. Eesti Statistikaamet on kasutanud leibkonna eelarve uuringu läbiviimiseks oma küstlejaid. 58 küsitlejat, keda on koolitatud spetsiaalselt leibkondi intervjueerima, tegelesid uuringuga pidevalt. Vaatamata asjaolule, et iga leibkond osales uuringus ühe kuu jooksul (uuringukuu), oli selle perioodi jooksul inervjueerijate koostöö leibkonnaga isegi pikem. Enne uuringkuud täideti küsimustik Perepilt ja pärast uuringkuu Järelküsitlus. Iga küsitleja pidi täitma ka oma töö kohta vastava raporti vormi, kuhu ta märkis oma leibkonnakülastused, põhjused, miks vastamast keelduti, ning muu tähtsa informatsiooni uuringu protsessi kohta. 3

4 Tulemused Tabelis 1 on esitatud 15 toidugrupi keskmine kättesaadavus aastate kaupa. Tabel 1. Keskmine toidu tarbimine 15 peamise toidu grupi kohta Eestis uuringu aastate järgi (kogus inimese kohta päevas) Munad (tk) 0,50 0,44 0,44 0,43 0,44 Kartul (g) Kaunviljad (g) 1,86 1,51 1,02 1,01 0,99 Pähklid (g) 0,89 1,06 1,19 1,73 1,73 Teraviljatooted (g) Piim ja piimatooted (g) Liha ja lihatotoed (g) Köögiviljad (g) Kala ja kalatooted (g) Puuviljad (g) Lisatavad toidurasvad (g) Alkohoolsed joogid (ml) Mittealkohoolsed joogid (ml) Suhkur ja maiustused (g) Puu- ja köögiviljamahlad (ml) Teraviljatoodete, kartulite ja lisatavate toidurasvade tarbimine (joonis 1), aga ka kaunviljade ja munade tarbimine on ajavahemikul vähenenud. Joonis 1. Keskmine kartulite, teraviljatoodete ja lisatavate toidurasvade kättesaadavus aastate lõikes (grammi inimese kohta päevas) Kättesaadavus, g Kartul Teraviljatooted Lisatavad toidurasvad Sama ajavahemiku jooksul ( ) suurenes keskmine puuviljade, puu- ja köögiviljamahlade ning nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete jookide tarbimine inimese kohta päevas (joonis 2). 4

5 Joonis 2. Keskmine puuviljade, puu- ja köögiviljamahlade, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tarbimine aastate lõikes (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas) Kättesaadavus, g või ml Puuviljad Alkohoolsed joogid Mittealkohoolsed joogid Puu- ja köögiviljamahlad Keskmine päevane kala ja kalatoodete ning liha ja lihatoodete tarbimine on aastate lõikes püsinud praktiliselt muutumatuna. Keskmine köögiviljade, piima ja piimatoodete tarbimine vähenes aastatel ning on kasvanud uuesti viimastel aastatel. Suhkru ja maiustuste tarbimine aga vähenes pea kaks korda ning stabiliseerus pigem viimastel aastatel (joonis 3). Joonis 3. Keskmine piimatoodete, liha ja lihatoodete, kala ja kalatoodete, suhkru ja maiutuste kättesaadavus aastate lõikes (grammi inimese kohta päevas) Kättesaadavus, g Piim ja piimatooted Liha ja lihatooted Kala ja kalatooted Suhkur ja maiustused Samuti on erineb toiduainete tarbimine linnas ja maal. Teravilja ja teraviljatooteid, kartuleid, köögivilju, piima ja piimatooteid, liha, lihatooteid, rasvu, suhkrut ja maiustusi, alkohoolseid jooke (tabel 2) ning mune ja kaunvilju tarbisid maaleibkonnad enamikul uuringuaastatel rohkem kui linnaleibkonnad. 5

6 Tabel 2. Keskmine toiduainete tarbimine elukoha paiknemise järgi aastati (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas) Maa Linn Maa Linn Maa Linn Maa Linn Maa Linn Munad (tk) 0,64 0,43 0,48 0,41 0,46 0,42 0,47 0,37 0,46 0,39 Kartulid Kaunviljad 2,50 1,53 1,87 1,32 1,22 0,92 1,15 0,57 1,07 0,98 Pähklid 0,82 0,92 0,97 1,11 0,92 1,33 1,28 1,72 1,33 2,18 Teraviljatooted Piimatooted Liha ja lihatooted Köögiviljad Kala ja kalatooted Puuviljad Lisatavad toidurasvad Alkohoolsed joogid Mittealkohoolsed joogid Suhkur ja maiustused Puu- ja köögiviljamahlad Linnaleibkondades tarbiti ühe inimese kohta päevas puuvilju, mittealkohoolseid jooke (tabel 2) ja pähkleid rohkem kui maaleibkondades. Ühe inimese kohta tarbiti varasematel aastatel päevas rohkem kala, mereande ja kalatooteid maaleibkondades, aga need näitajad on viimastel aastatel võrdsustunud maa ja linna vahel. Puu- ja köögiviljamahlu tarbiti veel aastal rohkem just maaleibkondade hulgas, kuid aastal rohkem linnaleibkondades (tabel 2). Keskmine teraviljade (sealhulgas rukkileiva, saia ja kaerahelbeste) ja toidurasvade kättesaadavus oli suurem maaleibkondades, samal ajal kui riisi ja tatart tarbiti oli rohkem linnas. Toiduõli (peamiselt rapsiõli) tarbimisel erilist trendi uuringust ei nähtu, aga oliiviõli tarbimine on olnud natuke suurem linnaleibkondades. Võiks ju eeldada, et võid tarbitakse maal rohkem ja margariini süüakse ajalooliste söömisharjumuste tõttu pigem linnas. Aga tegelikult on hoopis vastupidi. Erinevused maa ja linna vahel köögiviljade tarbimises pole nii suured. Peeti, porgandit, kaalikat, hapukurki ja hapukapsast tarbitakse veidi rohkem maaleibkondades. Suhkrut, moosi ja kompotti süüakse rohkem peamiselt maal, aga šokolaadi ja teiste maiustuste tarbimine on oluliselt suurem linnaleibkondade hulgas. Samuti on esinenud sotsiaalmajanduslikke toidu tarbimise erinevusi kartulit, teravilju, liha, lihatooteid, rasvu, suhkrut ja maiustusi (tabel 3) ning mune on tarbitud peaaegu kõikidel uuringuaastatel rohkem leibkondades, kus leibkonnapea on alg- või põhiharidusega. Suhkru tarbimine kõrgema haridusega leibkonnapeaga leibkondades on viimastel aastatel suurem kui kutseharidusega leibkonnapeaga leibkondades. 6

7 Tabel 3. Keskmine toiduainete tarbimine leibkonnapea haridustaseme järgi, aastate lõikes (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas) Alg- Kutse- Kõrgem Alg- Kutse- Kõr- Alg- Kutse- Kõr- Alg- Kutse- Kõr- Algvõi haridus või hari- gem või hari- gem või harigem või põhiharidudus hari- põhiha dus ridus haridus põhiha dus ridus haridus põhiharidudus haridus põhiharidus Kõrgem haridus Munad (tk) 0,66 0,44 0,43 0,48 0,43 0,40 0,48 0,45 0,38 0,50 0,41 0,40 0,55 0,52 0,46 Kartulid Kaunviljad 2,41 1,75 1,42 1,52 1,23 1,82 1,18 0,94 1,01 1,72 0,90 0,62 1,51 1,22 1,36 Pähklid 0,67 0,76 1,29 0,94 0,90 1,36 0,68 1,13 1,70 1,25 1,66 2,20 1,19 1,52 2,40 Teraviljatooted Piimatooted Liha ja lihatooted Köögiviljad Kala ja kalatooted Puuviljad Lisatavad toidurasvad Alkohoolsed joogid Mittealkoho olsed joogid Suhkur ja maiustused Puu- ja köögiviljamahlad Kutseharidus Ühe inimese päevane puuviljade, mittealkohoolsete jookide, mahlade ja pähklite tarbimine (tabel 3) oli suurem leibkondades, kus leibkonnapeal oli kõrgem haridus võrreldes leibkondadega, kus leibkonnapeal oli põhiharidus. Pensionil isikud esitavad oma vastustes rohkem toiduaineid, kuna arvatavasti kajastub nende andmetes vähem väljas söömist või on nende hulgas üldisem tava valmistada süüa nende laste kodudes. Leibkonnapea ameti järgi aastate lõikes on kõigis gruppides pensionil olevate inimeste toidukulud suuremad, neile järgnevad lihttöölised, kes tarbivad enam kartulit, teraviljatooteid, liha ja lihatooteid, lisatavaid toidurasvu, suhkrut ja maiustusi, mune ja kaunvilju. Piima ja piimatoodete ning köögiviljade tarbimine on suurem enamasti ametnike ja teenistujate grupis. Teisalt on alkohoolsete jookide, puu- ja köögiviljamahlade ning pähklite tarbimine kõige väiksem pensionile jäänute grupis ja suurim ametnike-teenistujate grupis. Ühtki eriliselt märkimisväärset trendi pole täheldada puuviljade, kala, kalatoodete ega mittealkohoolsete jookide tarbimises. 7

8 Table 4: Keskmine toiduainete tarbimine leibkonnapea ameti järgi, aastate lõikes (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas) Lihttöölisekud- Ametni- Pensionitöölisekud- Liht- Ametni- Pensionitöölisekud- Liht- Ametni- Pensionitöölisekud- Liht- Ametni- Pensionitöölisekud- Liht- Ametni- Pensioniteenistujateenistujateenistujateenistujateenistujad Munad (tk) 0,42 0,41 0,86 0,41 0,38 0,59 0,43 0,37 0,57 0,43 0,37 0,55 0,45 0,35 0,61 Kartulid Kaunviljad 1,39 1,11 3,87 1,18 1,06 2,68 0,70 0,74 1,84 0,79 0,53 2,27 0,78 0,61 2,26 Pähklid 1,00 1,18 0,42 0,74 1,43 0,73 1,06 1,65 0,84 1,81 2,01 1,35 1,60 1,92 1,90 Teraviljatooted Piimatooted Liha ja lihatooted Köögiviljad Kala ja kalatooted Puuviljad Lisatavad toidurasvad Alkohoolsed joogid Mittealkohools ed joogid Suhkur ja maiustused Puu- ja köögiviljamahl ad Inimese päevane toiduainete tarbimise võrdlus leibkonna koosseisu järgi on esitatud tabelis 5. Peamiste toiduainete gruppide kättesaadavus. Mune, kartuleid, kaunvilju, piimatooteid, köögivilju, kala ja kalatooteid, lisatavaid toidurasvu, alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke on enamikul uuringuaastatel ühe inimese kohta rohkem tarbitud ühe täiskasvanuga leibkonnas kui kahe täiskasvanuga leibkonnas. Liha ja lihatooteid, samuti suhkrut ja maiustusi tarbiti enamikul uuringuaastatel inimese kohta enam kahe täiskasvanuga leibkonnas. Vaadeldes eakamate liikmetega leibkondi, pole täheldada erilisi trende, ligikaudu pooled neist on sarnanevad võrdlusele ühe ja kahe täiskasvanu leibkonna vahel: munade, teraviljatoodete, piimatoodete, puuviljade, lisatavate toidurasvade ja mittealkohoolsete jookide tarbimine inimese kohta oli enamiku vaadeldud aastate jooksul kõrgem ühe eakaga leibkondades kui kahe eakaga leibkondades. Kartulite, köögiviljade, alkohoolsete jookide, puu- ning köögiviljamahlade tarbimine inimese kohta on enamuse vaadeldavate aastate jooksul suurem kahe eaka leibkonnas kui ühe eaka leibkonnas.. Kui võrrelda ühe ja kahe täiskasvanuga lastega leibkondi ühe või kahe täiskasvanuga lasteta leibkondadega, on toiduainete tarbimisel märgata vähem trende. Enamiku aastate jooksul on ühe täiskasvanuga lastega leibkondade päevane toiduainete nagu munade, pähklite, puuviljade ja mittealkohoolsete jookide tarbimine inimese kohta suurem ja piimatoodete, liha ja lihatoodete, kala ja kalatoodete, suhkru ja maiustuste ning alkohoolsete jookide tarbimine väiksem kui kahe täiskasvanuga lastega leibkondades. 8

9 Tabel 5: Toiduainete kättesaadavuse võrdlus leibkonna koosseisu järgi (x kõrgem antud leibkonnatüübiga leibkondades kõikide aastate jooksul) Võrdlus 1 Võrdlus 2 Võrdlus 3 1 täiskasvanu, lasteta 2 täiskasvanut, lasteta 1 eakas 2 eakat 1 täiskasvanu + laps(ed) Munad x x x Kartulid x (v.a 2007) x (va 2006) Ei ole trendi Kaunviljad x Ei ole trendi Ei ole trendi Pähklid Ei ole trendi Ei ole trendi x (v.a 2004) Teraviljatooted x x Ei ole trendi 2 täiskasvanut + laps(ed) Piimatooted x (v.a 2004) x (v.a 2003) x (v.a 2005) Liha ja lihatooted x (excl 2005) Ei ole trendi x Köögiviljad x (v.a 2003) x Ei ole trendi Kala ja kalatooted x (v.a 2004) Ei ole trendi x (v.a 2003) Puuviljad x (v.a 2005) x (v.a 2004) x Lisatavad toidurasvad x x Ei ole trendi Alkohoolsed joogid x (v.a 2004) x x Mittealkohoolsed joogid x (v.a 2006) x x Suhkur ja maiustused x (va 2005) Ei ole trendi x (v.a 2006) Puu- ja köögiviljamahlad Ei ole trendi x (v.a 2007) Ei ole trendi ARUTELU Võrdlus teiste toidualaste uuringutega Eri meetoditega kogutud andmetel põhinevate uuringute võrdlemine on küllalt raske. Leibkonna eelarve uuringus (edaspidi LEU) on andmed kogutud leibkonna tasemel. LEU-s pole arvestatud söömata jäänud toidu kaoga, saadud, aga tarbimata jäänud toiduga ning toiduga, mis söödi väljaspool kodu. Eesti Toiduliidu korraldatud uuring Söömisharjumused Balti riikides, 2007 näitab, et pooled uuringus osalenutest söövad oma põhitoidukorra kodust väljas. LEU ei võimalda ka täpselt määratleda, millised liikmed leibkonnas söövad täpselt millist toitu ja kui palju. Sellegipoolest on LEU parim võimalus hinnata toidu kättesaadavust riigis ja võrrelda andmeid teiste riikidega. Faktilistes toitumisuuringutes nagu ka Baltic Nutrition Surveys (BNS; Pomerlau, J et al, 2000) küsitakse igalt isikult ainult tegelikult söödud toidu kohta. Sellised uuringud on parimad, et analüüsida toidu tarbimist indiviidi tasandil, mis on epidemioloogiliste uuringute peamine eesmärk (Cameron, M.E., 1988). BNS-i korraldas Eestis, Lätis ja Leedus aasta suvel Maailma Terviseorganisatsioon. Uuringu valim oli juhuvalim 3000 isikuga vanuses aastat, toitumise uurimiseks kasutati kõikides maades 24 tunni toiduintervjuu meetodit. Kahjuks on BNS-i andmed nüüd juba üle kümne aasta vanad ja esinduslikku toiduuuringut pole tehtud alates aastast. Seega on LEU praegu reaalne alternatiiv, kuna põhineb esinduslikul valimil ja selle põhjal saab jälgida toidu trende viimase kümne aasta kohta. LEU ja 1997.aasta BNS-i uuringu tulemusi saab teatud toiduainete tasemel siiski võrrelda. BNS pole analüüsinud kaunvilju, pähkleid, puu- ega köögiviljamahlu eraldi. Kaunviljad on liigitatud köögiviljadeks, puu- ja köögiviljamahlad on osalt mittealkohoolsete jookide hulgas (lahjendatud joogid) ja osalt köögiviljade ning puuviljade hulgas (mahlad, nektarid) ning pähklid lisatavate toidurasvade hulgas. BNS-i aasta andmeid võrreldakse käesolevas raportis LEU aasta andmetega. Viimaseid uuringuid, nagu näiteks Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (Tekkel, M. et al, 2007) ei saa kahjuks kasutada võrdlemiseks, kuna selles uuringus küsitakse vaid osa toiduainegruppide tarbimise sagedust. LEU ja BNS-i võrdlus näitas sarnasust piima ja piimatoodete tarbimisel, liha ja lihatoodete tarbimisel ning samuti köögiviljade (joonis 4) ja munade tarbimises. 9

10 Joonis 4. Keskmine teatud toiduainete gruppide tarbimine LEU (2003) ja BNS-i (1997) andmetel (kogus inimese kohta päevas). Mittealkohoolsed joogid Piim ja piimatooted Kartul Teraviljatooted Köögiviljad Liha ja lihatooted Puuviljad Suhkur ja maiustused Alkohoolsed joogid Kala ja kalatooted Lisatavad toidurasvad HBS 2003 BNS 1997 Kättesaadavus, g või ml Kartuli, teraviljatoodete, lisatavate toidurasvade, kala ja kalatoodete, samuti suhkru ja maiustuste tarbimine on suurem LEU andmete põhjal (joonis 4). Suuremat kartuli ja teraviljatoodete tarbimist LEU andmetes võib põhjustada see, et toidu äraviskamine või loomadele andmine pole samuti arvestatud uuringu andmetesse. Suurema kala ja kalatoodete tarbimise põhjus võib olla üldine nende toodete tarbimise tõus aastani. Suurem suhkru tarbimine LEU põhjal on võimalik, kuna inimesed ei kasuta suhkrut mitte ainult otseseks tarbimiseks, vaid kasutavad seda ka mooside ja kompottide valmistamisel. Teine võimalik suhkru suurema tarbimise põhjus on suhkru varumine enne Euroopa Liitu astumist. Samuti võib suur suhkru kättesaadavuse vähenemine ja aasta vahel (joonis 3) olla tingitud järsust suhkru hinna tõusust aastal (7 kroonilt 14 kroonile) inimesed varusid hinnatõusu kartuses suhkrut koju (Leibkonna eelarve uuring 2003, 2005). Suuremat puuviljade, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tarbimist näitab aga BNS (joonis 4). Hoolimata erinevusest metodoloogias, mis võib kahe uuringu erinevusi põhjustada, võib suurema puuviljade ja mittealkohoolsete jookide tarbimine olla tingitud faktist, et BNS-i järgi pole puuviljamahlu arvutatud eraldi, vaid kuuluvad nende kahe grupi alla. Mittealkohoolsete jookide ja eriti alkohoolsete jookide tarbimine on kõrgem BNS-i järgi, kuna nende üldine tarbmine on suurenenud aastatega ja tõenäoliselt ka põhjusel, et neid juuakse tihtipeale kodust väljas, mistõttu LEU neid ei kajasta. Samuti on LEU kitsaskoht omatoodetud toiduainete tarbimine. Kui vaadelda LEU ja BNS-i andmeid leibkondade asukoha järgi, on märgata sarnasust kartuli, teraviljatoodete, piimatoodete, köögiviljade, kala ja kalatoodete, puuviljade ja alkohoolsete jookide tarbimises (tabel 6). Kuigi BNS ei näidanud erinevusi asukoha järgi ei lisatavate toidurasvade ega suhkru ja maiustuste kättesaadavuses, tarbiti mõlema grupi toiduaineid rohkem LEU järgi maaleibkondades. Võimalik suhkru tarbimise põhjus on selle varumine, aga lisatavate toidurasvade tarbimise erinevuste põhjus pole teada. On võimatu teada saada ka põhjusi, miks LEU ja BNS-i andmed liha ja lihatoodete ning mittealkohoolsete jookide tarbimise kohta paiguti erinevad, kuni põhjuste väljaselgitamiseks täiendavat uuringut ei tehta. On huvipakkuv, et alkohoolsete jookide tarbimise erinevused leibkonna asukoha järgi on LEU järgi väiksemad kui BNS-i järgi. Kuid jällegi võib siin põhjus olla selles, et alkoholi juuakse siiski enamasti kodust väljas. 10

11 Tabel 6. Keskmine toiduainete kättesaadavus BNS-i (1997) ja LEU (2003) põhjal elukoha paiknemise järgi (kogus inimese kohta päevas) 1997 BNS 2003 LEU maa linn maa linn Munad (tk) 0,53 0,55 0,64 0,43 Kartulid (g) Teraviljatooted (g) Piimatooted (g) Liha ja lihatooted (g) Köögiviljad (g) Kala ja kalatooted (g) Puuviljad (g) Lisatavad toidurasvad (g) Alkohoolsed joogid (ml) Mittealkohoolsed joogid (ml) Suhkur ja maiustused (g) Joonis 5 näitab, et alkohoolsetest jookidest joovad eestlased enamasti õlut. Ohtram õlle ja kangema alkoholi tarbimine on iseloomulik maaleibkondadele, veini joomine aga linnaleibkondadele. Joonis 5. Keskmine kange alkoholi, veini ja õlle tarbimine leibkonna elukoha paiknemise ja uuringu aastate järgi (ml inimese kohta päevas). Maa, 2007 Linn, 2007 Maa, 2006 Linn, 2006 Maa, 2005 Linn, 2005 Maa, 2004 Linn, 2004 Maa, 2003 Linn, Õlu Vein Kanged alkohoolsed joogid Leibkonnapea haridustaseme järgi on LEU aasta ja BNS-i aasta uuringu võrdluses toiduainete tarbimises ainult mõned sarnasused (tabel 9). See võib olla tingitud faktist, et LEU on vaadelnud leibkonnapea haridustaset ja BNS uuritava isiku haridustaset. Võrredles kahte uuringut, võime tõdeda, et suuremat toidu tegelikku tarbimist (BNS) võime täheldada kõrgema haridusega inimestel. 11

12 Tabel 9: Keskmine toiduainete kättesaadavus LEU-s (2003) ja BNS-is (1997) leibkonnapea haridustaseme järgi (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas) Alg- või põhiharidus Kutseharidus Munad (tükki) 0,66 0,44 0,43 0,38 0,55 0,59 Kartulid (g) Teraviljatooted (g) Piimatooted (g) Liha ja lihatooted (g) Köögiviljad (g) Kala ja kalatooted (g) Puuviljad (g) Lisatavad toidurasvad (g) Alkohoolsed joogid (ml) Mittealkohoolsed joogid (ml) Suhkur ja maiustused (g) Ei ilmnenud sarnasusi vaadeldud toiduainete tarbmises vaadeldud isiku ameti järgi (BNS-i aasta andmed) ja leibkonnapea ameti järgi (LEU 2003 andmetel; vaata võrdlevat tabelit 10). BNS-i aasta andmed ei kinnita fakti, nagu tarbiks pensionil olevad inimesed rohkem toiduaineid (tabel 4). Üks võimalik seletus sellele oleks, et pensionile jäänud inimesed kipuvad elama enamasti maal ja peavad ka rohkem koduloomi, keda toita ning kelle toidu on märkinud enda tarbitud toiduks LEU-s. Võrreldes lihttöölisi ja teenistujaid, on märgata suuri erinevusi LEU ja BNS-i põhjal, kuid põhjuste teadasaamiseks oleks vaja enam uuringuid. Leibkonnatüüpide võrdlus LEU ja BNS-i vahel pole võimalik, kuna BNS-is on analüüsitud ainult isikut, mitte tema perekonda. Vaadeldes lähemalt LEU andmeid ja täpsemalt päevast keskmist alkohoolsete jookide tarbimist, on huvipakkuv, et ühe täiskasvanuga ilma lasteta leibkonnas on alkoholi tarbimine suurem kui kahe täiskasvanuga lasteta leibkonnas. Samal ajal leibkondades, kus elas üks eakas ja üks täiskasvanu lastega, oli see näitaja madalam kui leibkondades, kus elas kaks eakat ja kaks täiskasvanut lastega. See on võimalik nähtavasti tänu asjaolule, et kahe eaka ja kahe lapsega täiskasvanu leibkondades on põhlised alkoholi tarbijad mehed, samal ajal kui ühe eaka ja ühe lapsega täiskasvanu leibkondades on leibkonnapeadeks põhiliselt naised. Aga põhjus, miks ühe täiskasvanuga ilma lasteta leibkonnas on suurem alkoholi tarbimine, võib olla selles, et üksikud naised kalduvad tarbima rohkem alkoholi kui koos mehega elades. Ning mehed, kes elavad üksi, joovad palju rohkem alkoholi võrreldes meestega, kes elavad kellegagi koos. Tabel 10. Keskmine toiduainete tarbimine LEU-s (2003) ja BNS-s (1997) leibkonnapea ameti järgi (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas). Ametnikudteenistujad 2003 LEU 1997 BNS Kõrgem Alg- või Kutse- Kõrgem haridus põhiharidus haridus haridus Lihttöölised 2003 LEU 1997 BNS Pensionil Lihttöölised Ametnikud- Pensionil teenistujad Munad (tükki) 0,4 0,4 0,9 0,7 0,6 0,3 Kartulid (g) Teraviljatooted (g) Piimatooted (g) Liha ja lihatooted (g) Köögiviljad (g) Kala ja kalatooted (g) Puuviljad (g) Lisatavad toidurasvad (g) Alkohoolsed joogid (ml) Mittealkohoolsed joogid (ml) Suhkur ja maiustused (g)

13 Võrdlus teiste maadega Võrdluseks teiste maadega oleme võtnud aluseks sarnase kultuuri ja söömisharjumustega maade nagu Soome, Rootsi ja Norra riigi raportid ning samuti Läti, kuna sel maal on olnud meiega sarnane ajalugu, ja Saksamaa, kuna viimane on mõjutanud Eesti söömisharjumusi sajandite jooksul. Samuti kajastab võrdlus kaugemaid maid, nagu Portugal, Kreeka ja Itaalia, kuna nendega võrreldes peaks Eestis olema toitumises suurimad erinevused (tabel 11). Kuna uuringuaastad nende maade kohta on põhiliselt , siis kõige lähem aasta võrdluseks Eesti päevaste keskmiste toiduandmetega on Munade, kartuli, liha ja lihatoodete, suhkru ja maiustuste tarbimine Eestis on üks kõrgemaid võrreldes neid valitud maade andmetega. Üllatavalt suur on ka köögiviljade tarbimine. Seda võib seletada asjaolu, et Eesti (ka Läti ja Kreeka) andmed on uuemad ja köögiviljade tarbimine võib ka teistes maades viimaste aastate jooksul olla tegelikult suurenenud. Teised uuringud näitavad, et Eesti on suhteliselt tagasihoidlik köögiviljade ja puuviljade tarbimisel võrreldes teiste maadega. Kõige väiksem puuviljade tarbimine teiste riikidega võrreldes on näha ka tabelis 11. Pähklite ja alkohoolsete jookide tarbimine on samuti vähesem võrreldes teiste riikidega. Teisalt, kange alkoholi tarbimine oli küllalt kõrge, kohe Saksamaa järel (joonis 6). LEU-s ei kajastu muidugi kodus tehtud alkoholi tarbimine ja väljaspool kodu tarvitatud alkohol, mis mõlemad võivad tegelikult moodustada suure osa üldisest tarbimisest. Suhkru ja maiustuste tarbimine (joonis 7) on Eestis peaaegu kaks korda kõrgem teiste maade keskmisest. Põhjus võib peituda siin selles, et eestlased varusid suhkrut suurtes kogustes, peljates suhkru järsku hinnatõusu, enne Euroopa Liitu astumist. Kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes teiste maadega on Eestis üsna keskmine, aga BNS näitas palju väiksemat tarbimist (tabel 6), kus kogused olid palju madalamad kui soovitatud. Kuigi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal (Tekkel et al, 2007) aastal näitas, et ligikaudu 75% inimestest Eestis sööb kala üks kord nädalas või rohkem ja 25% mitte kunagi, siis vastavalt NorBaGreeni uuringule (Similä et al, 2003) aastast 2002 sööb 65% Eesti inimestest kala korra nädalas või rohkem ja 17% korra kuus või vähem. Mõlemas uuringus polnud tarbitud koguseid määratletud. Tabel 11: Keskmine toiduainete kättesaadavus Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Saksamaal, Portugalis, Kreekas ja Itaalias uuringuaasta järgi (grammi või milliliitrit inimese kohta päevas). Eesti Soome Rootsi Norra Läti Saksamaa Portugal Kreeka Itaalia Munad (tk) 0,5 0,3 0,4 0,3 0,5 0,4 0,2 0,2 0,3 Kartulid (g) Kaunviljad (g) 1,9 0,8 2,0 0,8 4,7 0,6 9,2 14,0 4,1 Pähklid (g) 0,9 1,6 1,9 3,8 2,1 7,6 3,0 4,4 0.9 Teraviljatooted (g) Piimatooted (g) Liha ja lihatooted (g) Köögiviljad (g) Kala ja kalatooted (g) Puuviljad (g) Lisatavad toidurasvad (g) Alkohoolsed joogid (ml) Mittealkohoolsed joogid (ml) Suhkur ja maiustused (g) Puu- ja köögiviljamahlad (ml)

14 Joonis 6: Keskmine alkohoolsete jookide, õlle, kange alkoholi, veini tarbimine Euroopa eri maades (milliliitrit inimese kohta päevas) Saksamaa, 1998 Portugal, 2000 Soome, 1998 Norra, 1996 Läti, 2003 Eesti, Kokku Vein Kanged alkohoolsed joogid Õlu Joonis 7: Keskmine suhkru ja maiustuste kättesaadavus erinevates Euroopa riikides (grammi inimese kohta päevas). Eesti Norra Läti Saksamaa Rootsi Soome Grammi inimese kohta päevas Kokkuvõte Rahvatervise vaatevinklist on Eesti toitumine viimaste aastate jooksul LEU põhjal läbi teinud nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Üks positiivsemaid muutusi on puuviljade tarbimise kasv, kuigi samamoodi nagu köögiviljade puhul on tarbimise tase võrreldes teiste Euroopa maadega veel madal ning ei vasta ka soovitatavale viiele puu- ja köögiviljaportsjonile päevas. Et suurendada puuviljade ja köögiviljade tarbimist, korraldab Tervise Arengu Instituut iga aasta tervisliku toitumise kampaaniaid (näiteks kampaania Söö rohkem puu- ja köögivilju 19. oktoobrist kuni 8. novembrini aastal). Samuti saab iga inimene vajalikku informatsiooni tervisliku toitumise kohta veebilehelt LEU järgi suureneb pea kõikide toidugruppide tarbimine aasta-aastalt. Kala ja kalatoodete tarbimine on jätkuvalt siiski väiksem, kui seda soovitatakse (Vaask et al, 2006), lisatavate toidurasvade tarbimine on aastate jooksul veidi vähenenud. Kokkuvõtteks, LEU on olnud hea võimalus kirjeldada toidu tarbimist või valikut nii leibkonna kui ka riigi tasandil ning selleks, et kasutada neid andmed rahvusvahelises võrdluses, aga indiviidi tasandil toitumise uurimiseks tuleb kasutada faktilise toitumise uuringuid. 14

15 Allikad 1. Toiduliit. Toitumisharjumused Balti riikides. Tallinn, J:toiduliit.ee/Upload/User/File/toitumisharjumused_lyhi.doc+Toitumisharjumused+Balti+riikid es&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a. 2. Pomerlau, J., McKee, M., Robertson, A., Vaask, S., Pudule, I., Grinberga, D., Kadziauskiene, K., Abaravicius, A., Bartkeviciute, R. Nutrition and lifestyles in the Baltic Republics. London School of Hygiene and Tropical Medicine, PHP Departmental Publication No. 32, Tekkel, M., Veideman, T., Rahu, M. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2006.Tervise Arengu Instituut, weighted.pdf. 4. Leibkonna eelarve uuringu andmed 2003, Eesti Statistikaamet. 5. Lilienberg, K., Saava, M. Toitumistavade muutumissuunad Tallinna kooliõpilaste peredes aastatel ja Toit ja Toitumine. IX/ Toidu töötlemise Osakond Tallinn: Tallinn Tehnolooiga Ülikool 2001, lk Pitsi, T. Nutrition situation of pre-school children in Estonia from 1995 to Doctoral thesis. Tallinn lk Cameron, M.E., van Staveren, W.A. Manual on Methodology for Food Consumption Studies. Oxford University Press, Dafne Data food Networking Similä, M., Fagt, S., Vaask, S. et al. The NORBAGREEN 2002 study. Consumption of vegetables, potatoes, fruit, bread and fish in the Nordic and Baltic countries. Nordic Council of Ministers. TemaNord 2003: Vaask, S., Liebert,T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. ETTS, TAI, lk. 11. Leibkonna eelarve uuring Metodoloogiline Raport. 12. Leibkonna elujärg Eesti Statisikaamet. 13. Leibkonna elujärg Eesti Statisikaamet. 14. Leibkonna elujärg Eesti Statisikaamet. Tänuavaldus See raport kuulub projekti ANEMOS (olemasoleva toitumismonitooringu süsteemi arendamine ja uuendamine), mida on finantseerinud Euroopa Liit avaliku tervihoiu programmist. 15

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - 00a Tiitli pööre.doc

Microsoft Word - 00a Tiitli pööre.doc Aastakogumik käsitleb leibkondade suurust, koosseisu, kodust keelt, haridust, hõiveseisundit, tervist elujärge mõjutava tegurina ning leibkonnaliikmete kulutusi 2005. aastal võrdluses varasemate aastatega.

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Euroopa laste rasvumise seire Eesti uuring 2015/16. õa Childhood Obesity Surveillance Initiative COSI Eha Nurk COSI WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus Eesmärk tõkestada kasvavat rasvumise epideemiat 6

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused

Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6 19080 Tallinn Estonia tel +372 681 4650 fax +372 667 8399 E-mail eki@ki.ee Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus Kaubamärk Janika Kruus Patendiamet / peaekspert 03.10.2016 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, mille järgi tarbija eristab ettevõtja kaupa või teenust konkurentide omast Kaubamärk peab olema eristusvõimeline

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Mitteloomse toidu töötlemisettevõtted+ametnikud

Mitteloomse toidu töötlemisettevõtted+ametnikud Tunnustatud mitteloomset toitu käitlevad ning kombineeritud tegevusega ettevõtted Viimati uuendatud: 22.08.2011 Jrk.nr Ettevõtte nimi Käitlemisettevõtte nimi Ettevõtte aadress Maakond 1 Airo Catering Services

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Paikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik eesti keeles

Paikkonna tervisemõjurite uuringu  küsimustik eesti keeles JUHEND KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS Lugege hoolikalt küsimuste sõnastust ja tehke ring ümber sobiva vastusevariandi ees oleva numbri või kirjutage vastus punktiirile. Osadele küsimustele vastamisel on võimalik

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO

MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FOOD AGA 2 Toiduainete säilitamine MAPAX pakendamisega.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 13 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mida tarbija tegelikult tahab, täna, aga homme? Margus Amor Koostöö konverents: Koostöö või võimuvõitlus? 31.10.2014 Maailm peopesal: 20/2020: Eile ja täna: Mäng või elu? Online ostud: Kasvavad ootused:

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Tartu Ülikool Tervishoiu instituut KIIRTOIDU JA GASEERITUD JOOKIDE TARBIMINE NING SEOS INSULIINRESISTENTSUSEGA EESTI KOOLILASTEL Magistritöö rahvaterv

Tartu Ülikool Tervishoiu instituut KIIRTOIDU JA GASEERITUD JOOKIDE TARBIMINE NING SEOS INSULIINRESISTENTSUSEGA EESTI KOOLILASTEL Magistritöö rahvaterv Tartu Ülikool Tervishoiu instituut KIIRTOIDU JA GASEERITUD JOOKIDE TARBIMINE NING SEOS INSULIINRESISTENTSUSEGA EESTI KOOLILASTEL Magistritöö rahvatervishoius Helen Alavere Juhendajad: Inga Villa, MD Tartu

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD 20.09.2012 Päeva programm 9.30-10.00 Registreerimine ja hommikukohv. 10.00-10.15 Sissejuhatus Tootearenduspäevale.

Rohkem

Euroseire1_aruanne.ppt

Euroseire1_aruanne.ppt Faktum & Ariko Sisukord Uuringu taust. Slaid Üldkokkuvõte. Slaid. Suhtumine Eesti kuulumisse Euroopa Liitu. Slaid. Suhtumine euro kasutuselevõttu Eestis. Slaid. Euro toetuse argumendid. Slaid. Euro kasutuselevõtu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem