PDFPP3RYY8GR1.0.doc

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 16918/10 (OR. en) PRESSE 322 PR CO 41 PRESSITEADE Nõukogu istung Justiits- ja siseküsimused Brüssel, detsember 2011 Eesistuja Melchior Wathelet migratsiooni- ja varjupaigapoliitika riigisekretär Annemie Turtelboom siseminister Stefaan De Clerck justiitsminister PRESSITEAVE Rue de la Loi 175 B 1048 BRÜSSEL Tel.: +32 (0) / 6319 Faks: +32 (0) press.office@consilium.europa.eu /10 1

2 Nõukogu istungi peamised tulemused Siseministrid võtsid vastu läbirääkimisjuhised broneeringuinfo lepingute sõlmimiseks Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikidega. See võimaldab komisjonil alustada läbirääkimisi nimetatud kolme riigiga. Edasine terrorismivastast võitlust käsitlev arutelu keskendus järgmistel teemadel: ELi terrorismivastase tegevuse koordinaatori viimane aruanne ja aruteludokument, terrorismiohu taset käsitleva teabe jagamine liikmesriikide vahel, ning lasti julgestust/tsiviillennundust käsitleva ajutise kõrgetasemelise töörühma soovitused. Muud siseküsimused hõlmasid arutelu komisjoni teatise üle konkreetsete meetmete kohta seoses ELi sisejulgeoleku strateegiaga. Siseministrid võtsid vastu ka järeldused identiteediga seotud kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise ning mobiilsete kuritegelike rühmituste poolt toime pandud kuritegude vastase võitluse kohta, samuti nn rasketulirelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise tegevuskava. Nõukogu istungi varjupaigaküsimusi ja rännet käsitlevas osas keskendusid ministrid selles valdkonnas viimase kuue kuu jooksul saavutatud edule ja edasistele sammudele järgmise nelja ELi eesistumisperioodi ajal. Ministrid arutasid ka Kreeka varjupaigapoliitika reformi ja rändehalduse alase riikliku tegevuskava rakendamise seisu. Justiitsministrid võtsid muu hulgas vastu abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust käsitlevad ühtlustatud eeskirjad. See on ELi ajaloo esimene tõhustatud koostöö, milles osaleb praegu 14 liikmesriiki. Nõukogu võttis seoses andmekaitsega vastu läbirääkimisvolitused ELi USA isikuandmete kaitset käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks ja komisjon esitas oma andmekaitset käsitleva teatise, eesmärgiga uuendada selle valdkonna kehtivaid ELi õigusakte, mis pärinevad aastast. Ministrid kinnitasid seejärel kokkuleppe, mis saavutati kogu ELi hõlmavate inimkaubanduse vastast võitlust käsitlevate miinimumeeskirjade suhtes. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võetakse need eeskirjad nõukogus ja Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel lähinädalatel vastu. Muude justiitsküsimuste hulgas jõudis nõukogu kokkuleppele üldise lähenemisviisi suhtes, avades sellega tee läbirääkimistele Euroopa Parlamendiga kahe direktiivi kohta järgmistel teemadel: võitlus laste seksuaalse ärakasutamise vastu, ja õigus saada kriminaalmenetluses teavet ( õiguste deklaratsioon ) /10 2

3 SISUKORD 1 OSALEJAD... 5 ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID Broneeringuinfo lepingud kolmandate riikidega... 7 Terrorismivastane võitlus... 8 Lastilendude julgestuse tugevdamine... 8 Terrorismiohu taset käsitleva teabe vahetamine...8 ELi terrorismivastase võitluse koordinaator... 9 ELi sisejulgeoleku strateegia Identiteedipettus ja identiteedi haldamine järeldused Võitlus mobiilsete kuritegelike rühmituste poolt toime pandud kuritegude vastu järeldused Võitlemine nn rasketulirelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu tegevuskava Eesistujariik Belgia programm sisserände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas Abielulahutus ja lahuselu Inimkaubandus Laste seksuaalne ärakasutamine Õigus saada teavet kriminaalmenetluses Euroopa uurimismäärus ELi ja USA andmekaitsealane kokkulepe Teatis andmekaitse kohta E-õiguskeskkond Rahvusvaheline perelepitus rahvusvahelise lapseröövi korral Kui nõukogu on deklaratsioonid, järeldused või resolutsioonid ametlikult vastu võtnud, märgitakse see ära asjakohase punkti pealkirjas ja vastav tekst pannakse jutumärkidesse. Dokumendid, millele tekstis on viidatud, on kätte saadavad nõukogu veebilehel Õigusaktid, mis on vastu võetud koos nõukogu protokolli kantud avaldustega, mille võib üldsusele kättesaadavaks teha, on tähistatud tärniga; need avaldused on kättesaadavad nõukogu veebilehel või pressibüroos /10 3

4 Välissuhted seoses vabaduse, turvalisuse ja õigusega Muud küsimused Segakomitee MUUD HEAKSKIIDUD PUNKTID JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED Mefedrooni suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Turvapiktogrammide paremini äratuntavaks tegemine järeldused Lennujaamade õiguskaitseteenistuste Euroopa võrgustiku (AIRPOL) moodustamine resolutsioon Politsei ja kodanikuühiskonna roll võitluses vägivaldse radikaliseerumise ja terroristide värbamisega järeldused Varastatud sõidukite avastamise parandamine liikmesriikides, et tõkestada piiriülest ebaseaduslikku sõidukikaubandust järeldused Luksemburgi Schengeni hindamine järeldused Prantsusmaa Schengeni hindamine järeldused Asukohariigi toetamine järeldused ELi aasta tööprogramm, mis käsitleb edasisi meetmeid rahvusvahelise mõõtmega spordiürituste (eelkõige jalgpallivõistluste) ohutuse, julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide minimeerimiseks järeldused ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA Lennutranspordi kaudu toimuv väike- ja kergrelvade ebaseaduslik kaubandus ELi tegevus VÄLISSUHTED ELi politseimissioon Palestiina aladel SOTSIAALPOLIITIKA ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon AMISSE NIMAMINE Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee /10 4

5 OSALEJAD Liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon olid esindatud järgmiselt: Belgia: Annemie TURTELBOOM Stefaan DE CLERCK Melchior WATHEL Bulgaaria: Margarita POPOVA Tsvetan TSVANOV Tšehhi Vabariik: Jiří POSPIŠIL Milena VICENOVÁ Taani: Birthe RØNN HORNBÆK Lars BARFOED Saksamaa: Thomas de MAIZIERE Sabine LEUTHEUSSER-SCHNARRENBERGER Eesti: Marko POMERANTS Rein LANG Iirimaa: Rory MONTGOMERY Kreeka: Christos PAPOUTSIS Marinos SKANDAMIS Hispaania: Antonio CAMACHO VIZCAÍNO Carlos CAMPO MORENO Prantsusmaa: Brice HORTEFEUX Michel MERCIER Itaalia: Angelino ALFANO Ferdinando NELLI FEROCI Küpros: Loucas LOUCA Lazaros SAVVIDES Läti: Aigars STOKENBERGS Inguna AIRE Leedu: Raimundas PALAITIS Remigijus ŠIMAŠIUS Luksemburg: Jean-Marie HALSDORF François BILTGEN siseminister justiitsminister migratsiooni- ja varjupaigapoliitika riigisekretär justiitsminister siseminister justiitsminister alaline esindaja pagulasasjade, sisserände- ja integratsiooniminister justiitsminister siseminister justiitsminister siseminister justiitsminister alaline esindaja sotsiaalkaitseminister erisekretär siseasjade riigisekretär justiitsasjade riigisekretär siseminister justiitsminister justiitsminister alaline esindaja justiits- ja avaliku korra minister kantsler justiitsminister siseasjade aseriigisekretär siseminister justiitsminister sise- ja regionaalplaneerimise minister justiitsminister 16918/10 5

6 Ungari: Tibor NAVRACSICS Károly KONTRÁT Malta: Carmelo MIFSUD BONNICI Madalmaad: Ivo OPSTELTEN Gerd LEERS Fred TEEVEN Austria: Claudia BANDION-ORTNER Maria Theresia FEKTER Poola: Jerzy MILLER Igor DZIALUK Portugal: Rui PEREIRA José MAGALHÃES Rumeenia: Marian Cǎtǎlin PREDOIU Traian IGAS Sloveenia: Katarina KRESAL Aleš ZALAR Slovakkia: Daniel LIPSIC Maria KOLIKOVA Soome: Tuija BRAX Anne HOLMLUND Rootsi: Beatrice ASK Tobias BILLSTRÖM Ühendkuningriik: Theresa MAY Kenneth CLARKE Elish ANGIOLINI avaliku halduse ja justiitsminister siseasjade riigisekretär justiits- ja siseminister julgeoleku- ja justiitsminister immigratsiooni- ja pagulasasjade minister julgeoleku- ja justiitsministeeriumi riigisekretär justiitsminister siseminister siseminister justiitsasjade aseriigisekretär siseminister justiitsasjade riigisekretär justiitsminister siseminister siseminister justiitsminister siseminister justiitsministeeriumi riigisekretär justiitsminister siseminister justiitsminister migratsiooni- ja varjupaigapoliitika minister siseminister justiitsminister ja lordkantsler Lord Advocate Komisjon: Viviane REDING Cecilia MALMSTRÖM asepresident liige 16918/10 6

7 ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID Broneeringuinfo lepingud kolmandate riikidega Nõukogu võttis vastu läbirääkimisjuhised reisijate isikuandmete edastamise ja kasutamise lepingute sõlmimiseks Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikidega. See võimaldab komisjonil alustada läbirääkimisi nende kolme riigiga. Lepingute eesmärk on ennetada terrorismi ja muid raskeid piiriüleseid kuritegusid ning võidelda nendega. Samal ajal on EL võtnud endale kohustuse tagada broneeringuinfo edastamine kolmandatele riikidele turvalisel viisil kooskõlas kehtivate ELi õiguslike nõuetega ja et reisijad saavad kasutada oma andmete töötlemisega seotud õigusi. Sellega seoses rõhutas mitu ministrit Euroopa broneeringuinfosüsteemi võimalikult kiire loomise tähtsust. Komisjon otsustas oktoobris toimunud nõukogu istungil esitada sellist ELi broneeringuinfosüsteemi käsitleva ettepaneku aasta jaanuaris. Broneeringuinfo on reisijate poolt vabatahtlikult esitatav teave ning seda koguvad lennuettevõtjad broneeringute ja lennule registreerimise teostamisel. See hõlmab reisi kuupäevi ja reisiplaani, aadressi ja telefoninumbrit, krediitkaardi numbrit, reisibüroo nime, kohanumbrit ja pagasiandmeid. Euroopa Parlament otsustas aasta mais edasi lükata hääletamise nõusoleku taotluse üle olemasolevate broneeringuinfo lepingute kohta USA ja Austraaliaga. Neid kahte lepingut ei ole seega veel sõlmitud ja neid on vastavalt ja aastast alates ajutiselt kohaldatud. Parlament nõudis ühes resolutsioonis, et USA ja Austraaliaga tuleks pidada läbirääkimisi uute lepingute sõlmimiseks, samuti ka Kanadaga, kellega broneeringuinfo leping on kehtinud alates aastast. Selle tulemusel esitas Euroopa Komisjon aasta septembris läbirääkimisvolituste ettepanekud, mida arutati nõukogus 7. oktoobril 2010 ja mida muudeti seejärel nõukogu ettevalmistavates organites. Komisjon esitas samuti teatise broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta (13954/10) /10 7

8 Terrorismivastane võitlus Nõukogu käsitles mitmeid terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi. Lastilendude julgestuse tugevdamine Nõukogu (alguses transpordiministrid, seejärel siseministrid) tervitas lasti julgestust/tsiviillennundust käsitleva ajutise kõrgetasemelise töörühma aruannet lastilendude julgestuse tugevdamise kohta. See töörühm loodi justiits- ja siseküsimuste nõukogu novembri istungil seoses lennulasti hulgast hiljuti leitud pakipommidega. Eesistujariik palus komisjonil ja liikmesriikidel kiiresti rakendada aruandele lisatud tegevuskavas sisalduvad meetmed. Eesistujariik palus komisjonil nõukogule kuue kuu jooksul tehtud tööst uuesti aru anda. Kavandatavate meetmete eemärk on täita julgeolekuga seotud lüngad ja töötada välja täiendavate julgeolekumeetmetega seotud koordineeritud lähenemisviis ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Kavas nähakse ette meetmed ELi eeskirjade tugevdamiseks ja ühtlustamiseks, koordineerimise ja teabevahetuse parandamiseks ELi piires ja ülemaailmsete standardite parandamiseks. ELi tasandil hõlmab see selliseid meetmeid, nagu tuvastamismeetodite ja lasti julgestuskontrollide täiendamine, ühiste kriteeriumide loomine ELi mittekuuluvatest riikidest pärineva lastiga seotud riskide hindamiseks, usaldusväärsete kaubasaatjate ja vedajate nimetamise korra läbivaatamine ning käitajate ja inspektorite julgeolekukoolituste parandamine. Rahvusvahelisel tasandil tuleks edendada ülemaailmseid regulatiivseid standardeid, eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kaudu, ja tuleks võtta täiendavaid algatusi, et aidata teatud ELi mittekuuluvatel riikidel parandada nende julgeolekusuutlikkust. Terrorismiohu taset käsitleva teabe vahetamine Nõukogu arutas terrorismiohu taset käsitleva teabe liikmesriikide vahel vahetamise küsimust ja võttis vastu järgmised järeldused (17303/1/10). Muu hulgas palutakse liikmesriikidel: teavitada üksteist võimalikult kiiresti oma riikliku ohutaseme mis tahes muutusest, hiljemalt samal ajal ametliku teadaande esitamisega; 16918/10 8

9 teavitada Euroopa Liidu situatsioonikeskust (SITCEN) muutustest; teha SITCENile teatavaks juba olemasoleva kontaktpunkti, mis tegutseb ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel, et a) sellist teavet vastu võtta ja b) vastata õigeaegselt võimalikele lisapäringutele. Järeldustes palutakse ka SITCENil: teavitada viivitamata kõigi teiste riikide asjaomaseid kontaktpunkte pärast teabe saamist mõne liikmesriigi riikliku ohutaseme muutuse kohta; edastada selline teave ka Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, siseküsimuste volinikule, sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee (COSI) delegatsioonide juhtidele, ELi terrorismivastase tegevuse koordinaatorile ning Europolile. ELi terrorismivastase võitluse koordinaator ELi terrorismivastase võitluse koordinaator esitas oma viimase aruteludokumendi ELi terrorismivastase võitluse strateegia kohta (15894/1/10) ja iga-aastase aruande ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava rakendamise kohta (15893/10). Aruandes tegevuskava kohta antakse ülevaade viimastest tulemustest ja nimetatakse need valdkonnad, kus tuleb võtta meetmeid strateegia neljas osas: vältimine, kaitse, jälitamine ja reageerimine. ELi terrorismivastane strateegia võeti vastu aasta detsembris ja sellega loodi raamistik ELi tegevuseks asjaomases valdkonnas (14469/4/05). ELi terrorismivastase võitluse koordinaator keskendub oma aruteludokumendis viiel põhiprobleemil, mis tuleb esmajärjekorras lahendada ja annab mitmeid soovitusi. Need on järgmised: transpordi turvalisus; aidata komisjonil luua võimalikult kiiresti maismaavedude turvalisusega tegelev asutus, mis täiendaks olemasolevaid komiteesid lennundusjulgestuse (AVSEC) ja meresõiduturvalisuse (MARSEC) alal; 16918/10 9

10 analüüsida täiendavalt lünki maismaatranspordi infrastruktuuri põhikomponentide kaitses; terroristide reisimine: seoses sellega, et eurooplased reisivad konfliktipiirkondadesse või osalevad terroristide treeninglaagrites sellistes riikides nagu Jeemen, Somaalia, Afganistan ja Pakistan ning tulevad seejärel koju tagasi, töötada välja vastupropaganda, mis näitab, et relvastatud võitlus ei ole nii põnev, nagu võimalikud uued liikmed võivad arvata; parandada dokumentide kontrolli ja dokumentide turvalisust ning arendada terroristide liikumise takistamiseks tihedamat koostööd siht- või transiidiriigiks olevate kolmandate riikide asjaomaste asutustega, samuti selliste partnerriikidega, nagu Ameerika Ühendriigid; algatada arutelu selle üle, kas terrorismi käsitlevat raamotsust 1 tuleks muuta, et käsitada kuriteona osalemist terroristide väljaõppelaagris nii ELis kui ka välismaal. küberjulgeolek: toetada komisjoni algatust uurida ELi arvutipõhiste hädaolukordade reageerimisrühma (CERT) loomise võimalusi; saavutada kogu liidus minimaalsel tasemel küberjulgeolekualane valmisolek, näiteks mingit liiki vastastikuse hindamise teel; alustada arutelu selle üle, kas me vajame rahvusvahelisi ühiseid suuniseid või internetialast käitumisjuhendit; alustada arutelu küberjulgeoleku tööstuspoliitilise aspekti üle, arvestades et mõnes valdkonnas on EL juba kaotanud suutlikkuse toota ise võrgukomponente; 1 Nõukogu 13. juuni aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, , lk 3) ning 28. novembri aasta raamotsus 2008/919/JSK (ELT L 330, , lk 21) /10 10

11 väline mõõde: tagada, et ELil on piisavalt vahendeid oma terrorismivastase võitlusega seotud välistegevuse toetamiseks; moslemite diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine Dokumendis mainitakse veel kahte küsimust: julgeolekualased teadusuuringud ja solidaarsusklausli rakendamine, mis nähakse ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis /10 11

12 ELi sisejulgeoleku strateegia Nõukogu tervitas komisjoni teatist Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiaga seotud konkreetsete meetmete kohta (16797/10). Teatises tehakse ettepanek keskenduda viiele valdkonnale: organiseeritud kuritegevus, terrorism, küberkuritegevus, piirihaldus ja kriisiohjamine. Teatises esitatakse nendes viies valdkonnas 41 meedet, mis tuleb rakendada järgmise nelja aasta jooksul. Komisjoni teatis kujutab endast järelmeedet Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia vastuvõtmisele aasta veebruaris (7120/10 või PDF-brošüür), mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks aasta märtsis /10 12

13 Identiteedipettus ja identiteedi haldamine järeldused Nõukogu arutas ja võttis vastu järeldused identiteediga seotud kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise ning identiteedi haldamise kohta, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise alalise struktureeritud koostöö rajamine ja arendamine (15877/2/10). Muu hulgas palutakse järeldustes, et Euroopa Komisjon: toetaks liikmesriikide koostööd, rajades kogu identiteediahela haldamise valdkonnas heade tavade vahetamiseks platvormi ning teatud aja pärast ka Euroopa ekspertide võrgustiku; toetaks liikmesriikides selliste tõhusate kaebuste esitamise mehhanismide loomist, mis annaks ohvritele piisavat abi, ning uuriks, kuidas tagada selliste mehhanismide vahel optimaalne piiriülene koostöö; Liikmesriikidel palutakse muu hulgas: kooskõlastada oma tegevust asjakohastes nõukogu struktuurides teabe ja heade tavade vahetamise abil; tagada korrapärane teabe liikumine pädevate õiguskaitseasutuste ja Interpoli vahel, eelkõige Interpoli varastatud reisidokumentide andmebaasi kohta /10 13

14 Võitlus mobiilsete kuritegelike rühmituste poolt toime pandud kuritegude vastu järeldused Nõukogu võttis vastu järeldused mobiilsete kuritegelike rühmituste poolt toime pandud kuritegude vastase võitluse kohta (15875/10). Järelduste eesmärk on tõsta teadlikkust selliste kuritegelike rühmituste kohta, kes rikastuvad süstemaatiliselt vara varguse või pettuse abil, 1 kellel on laiaulatuslik tegevuspiirkond ja kes tegutsevad rahvusvahelisel tasandil, ning võidelda nende tegevuse vastu. Järeldustes (muu hulgas): palutakse liikmesriikidel töötada välja administratiivne lähenemisviis sellist liiki kuritegevuse vastu võitlemiseks (kohtumispaikade ja varastatud varaga kauplemise paikade sulgemine, kohustus registreerida teatavad tehingud, nagu näiteks vanametalli ringlussevõtt, hinnaliste esemete registreerimise ja märgistamise soodustamine), mis täiendaks näiteks ennetus-, politsei- ja õigusalast tööd; palutakse liikmesriikidel parandada kahepoolset või mitmepoolset koostööd kolmandate riikide ja erasektoriga; palutakse liikmesriikidel, Eurojustil ja Europolil töötada vajaduse korral välja mobiilsete kuritegelike rühmituste kui nähtuse julgeolekukuvand, millele tuginedes tuleks kaaluda edasisi operatiivmeetmeid; paluda liikmesriikidel ja komisjonil ergutada ja hõlbustada mitteametliku võrgustiku asutamist kontaktpunktide vahel, mis on pädevad haldusmeetmete alal, mis on mõeldud mobiilsete kuritegelike rühmituste ning vajaduse korral ka muude asjakohaste kuritegevusvaldkondade tõkestamiseks. 1 Näiteks vargus, elu- ja mitteeluruumidesse sissemurdmine, organiseeritud poevargus, taskuvargus, veosevargused, metallivargus, ehitusplatsidelt varastamine, pangaautomaadipettus (maksekaardi andmete kopeerimine) /10 14

15 Võitlemine nn rasketulirelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu tegevuskava Nõukogu võttis vastu tegevuskava, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku kauplemise vastu, mille objektiks on niinimetatud rasketulirelvad 1, mida võidakse kasutada või kasutatakse kuritegude toimepanemisel (16427/10). Tegevuskavas nimetatakse mitmeid konkreetseid meetmeid, mis tuleks võtta selleks, et: parandada olemasolevat ülevaadet kuritegevusest, st parandada teadmisi praeguse olukorra kohta, seoses nn rasketulirelvade ebaseadusliku kauplemise erinevate aspektidega, õigusrikkujate ja kuritegelikel turgudel saadaolevate relvade liikidega ning ebaseadusliku kauplemise erinevate allikatega; tugevdada koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi asutuste vahel ning erinevate ELi asutuste vahel, et likvideerida kõnealuses valdkonnas tegutsevaid kuritegelikke jõuke; tugevdada politsei- või halduskontrolli nn rasketulirelvadega ebaseadusliku kauplemise erinevate võimalike allikate üle ning kehtestada poliitika selliste tulirelvade varguste ennetamiseks. Tegevuskava koostati seoses olulise ja kasvava ohuga, mida nn rasketulirelvade valdamine ja kasutamine organiseeritud kuritegelike rühmituste ja ka madalama taseme tänavajõukude poolt kujutab endast üldsusele ja õiguskaitsetöötajatele. Nüüdsel ajal on paljudel ELis paiknevatel rühmitustel ja jõukudel pidev juurdepääs tulirelvadele või vajaduse korral võimalus kasutada mitmesuguseid kanaleid nende hankimiseks. Nende kanalite hulka kuuluvad eelkõige Kagu-Euroopa tarnijad, kes on võimelised rahuldama tõusvat nõudlust tohutute varude ja selles piirkonnas ringluses olevate relvade tõttu. Lisaks kogu ELis tegutsevatele kurjategijatele ja organiseeritud kuritegelikele rühmitistele, kasutatakse neid varusid ka tarnimiseks väljaspool Euroopat asuvatesse konfliktipiirkondadesse ning Kagu-Euroopas baseeruvatele kohalikele organiseeritud kuritegelikele rühmitistele. 1 Nt lahingvintpüssid, automaattulirelvad ja raketiheitjad /10 15

16 Eesistujariik Belgia programm sisserände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariik Belgia aruande sisserände- ja varjupaigaküsimuste valdkonna saavutuste kohta viimase kuue kuu jooksul (vt taustteavet). Samal ajal tervitas nõukogu praeguse ja nelja järgmise ELi eesistujariigi ühisavaldust sisserände- ja varjupaigaküsimuste kohta (17223/10). Selles dokumendis esitatakse edasised sammud seoses järgmisega: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) loomine aastaks; piirihaldus ja ebaseadusliku rände vastane võitlus; ning seaduslik ränne. Arutelu käigus käsitlesid ministrid kõiki seadusloomega seotud ja mitteseotud algatusi nendes kolmes valdkonnas /10 16

17 Abielulahutus ja lahuselu Roomas elav ungari paar või Madridis elav prantsuse-saksa paar rahvusvaheliste paaride jaoks hakkavad 14 ELi liikmesriigis 1 varsti kehtima selged eeskirjad abielu lahutamise ja lahuselu kohta. See on ühe määruse tulemus, mille suhtes nõukogu täna kokkuleppele jõudis (17045/10). Uusi eeskirju kohaldatakse kõigile osalevatele liikmesriikidele alates aasta keskpaigast. Teistel ELi liikmesriikidel, kes ei ole veel valmis algatusrühmaga liituma, kuid soovivad seda teha hiljem, on see võimalus olemas. See kokkulepe kujutab endast ka esimese tõhustatud koostöö rakendamist ELi ajaloos 2. Selle vastuvõtmiseks on vaja teostada veel kaks menetluslikku toimingut: Euroopa Parlament peab oma detsembris toimuval täiskogu istungil vastu võtma arvamuse selle õigusakti kohta. Nõukogu võtab seejärel aruteluta vastu uued eeskirjad, tõenäoliselt 20. detsembril toimuval nõukogu istungil (keskkond). Uued eeskirjad annavad abieluasjades laiaulatusliku õigusraamistiku, millega tagatakse õiguskindlus ja prognoositavus. Kui abikaasad jõuavad kokkuleppele, võivad nad teatud piirides valida nende abielulahutusele või lahuselule kohaldatavat õigust. Ettepanek ei hõlma siiski abielulahutuse või lahuselu tagajärgi sellistes asjades, mis on seotud vara, ülalpidamiskohustuse, vanemliku vastutuse või abikaasade nimega. Välja jäävad ka sellised abielu lahutamisega seotud eelnevad küsimused, nagu abielu kehtivus. Õigusakt mõjutab suurt arvu kodanikke ELis on ligikaudu 122 miljonit abielu, millest eeldatavalt umbes 16 miljonit (13%) on rahvusvahelised. Paljudele neist annab määrus mitmeid eeliseid: võimaldab osalevates liikmesriikides elavatel rahvusvahelistel abielupaaridel ette teada, milliseid õigusakte kohaldatakse lahutuse korral; 1 2 Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Läti, Malta ja Portugal. Tõhustatud koostööd käsitlevad ELi eeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu lepingu IV jaotise artiklis 20 ning ELi toimimise lepingu III jaotise artiklites /10 17

18 parandab kodanike jaoks seaduste õiguskindlust, etteaimatavust ja paindlikkust; kaitseb lahutusmenetluses nõrgemat osapoolt ning väldib abikaasade võidujooksu kohtusse, st olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et menetlus toimuks sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks; ning leevendab rahvusvaheliste lahutusmenetluste mõju lastele. Abikaasade kokkuleppe korral on neli võimalust Kui abikaasad jõuavad kokkuleppele, võivad nad valida ühe järgmistest nende abielulahutusele või lahuselule kohaldatavatest õigussüsteemidest: a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või c) selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal, või d) foorumi õigus, st selle riigi õigus, kus kohtusse pöördutakse. Kaskaadsüsteem, kui abikaasad ei jõua kokkuleppele Kui abikaasad ei jõua nimetatud neljast võimalusest ühe suhtes kokkuleppele, määratakse nende abielulahutusele või lahuselule kohaldatav õigussüsteem kindlaks järgmise kaskaadsüsteemi abiga: a) selle riigi õigus, kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral, 16918/10 18

19 b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral, c) selle riigi õigus, mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral, d) selle riigi õigus, kus kohtusse pöördutakse. Erandjuhtudel kohaldatavad erisätted Uute eeskirjadega austatakse osalevates liikmesriikides kehtivaid perekonnaõiguse traditsioone. Näiteks juhul, kui liikmesriigi õigus ei võimalda abielu lahutada (nt Malta) või ei tunnista asjaomast abielu (nt samasooliste abielud), ei ole selle liikmesriigi kohus kohustatud abielulahutust või lahuselu välja kuulutama /10 19

20 Inimkaubandus Nõukogu astus olulise sammu võitluses inimkaubanduse vastu ning sillutas tee, et kehtestada kogu ELi hõlmavad miinimumeeskirjad kuriteokoosseisude ja karistusmäärade kohta selles valdkonnas. Pärast uute eeskirjade vastuvõtmist tugevdavad need ka kuritegude ennetamist ja inimkaubanduse ohvrite kaitset. Tegemist on ka esimese kokkuleppega nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel materiaalse kriminaalõiguse alal pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Enne Lissaboni lepingut ei otsustanud mõlemad institutsioonid võrdselt ELi kriminaalõiguse valdkonna õigusaktide üle, vaid seda tegi nõukogu ühehäälse otsusega ja Euroopa Parlamendiga tuli enne seda ainult konsulteerida. Viimased menetlustoimingud Täna liikmesriikide tasandil ühehäälselt kokkulepitud teksti üle peeti eelnevalt läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Kui parlament kinnitab oma detsembris toimuval täiskogu istungil nõusolekut tekstiga selle praegusel kujul, annab nõukogu sellele kiiresti rohelise tule, mille tulemusel saavutatakse esimese lugemise kokkulepe. Liikmesriigid peavad siis uued eeskirjad kahe aasta jooksul kasutusele võtma. Uus direktiiv asendab raamotsust 2002/629/JSK ning seda kohaldatakse kõigile liikmesriikidele peale Taani ja Ühendkuningriigi. Kõnealused riigid võivad hiljem siiski kasutada võimalust ühineda uutes eeskirjades osalemisega. Ühised kuriteokoosseisud ja karistusmäärad Võrreldes olemasolevate rahvusvahelise eeskirjadega laiendab kokkulepitud tekst kuriteokoosseise, mida tuleb käsitleda inimkaubandusena. Kuriteole kihutamine, kaasaaitamine või kuriteokatse ise muutub samuti karistatavaks /10 20

21 Uute eeskirjadega määratakse kindlaks ka kogu ELi hõlmavad maksimaalsed karistusmäärad, milleks on vähemalt viis aastat vangistust või teatud raskendavate asjaolude puhul kümme aastat vangistust. Need raskendavad asjaolud hõlmavad olukordi, kus: kuritegu pandi toime isiku vastu, kes on eriti kaitsetu (näiteks laps); kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames; kuriteoga seati tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu ohtu ohvri elu; kuritegu pandi toime rasket vägivalda kasutades või sellega põhjustati ohvrile eriti suur kahju. Kui kuriteoga on seotud juriidilised isikud, peaks karistus hõlmama kriminaalõiguslikke ja muid trahve ning võib hõlmata muid karistusi, nagu näiteks riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine, ajutine või alaline äritegevuse keeld, kohtuliku järelevalve alla võtmine või üksuste ajutine või lõplik sulgemine. Jurisdiktsioon Kõik liikmesriigid peavad uurima täielikult või osaliselt nende territooriumil sooritatud kuritegusid või nende kodaniku poolt sooritatud kuritegusid, isegi väljaspool nende territooriumi, ja esitama nende eest süüdistusi. Liikmesriigid võivad otsustada teha kõnealuse põhieeskirjaga nõutavast enam, laiendades jurisdiktsiooni väljaspool riigi territooriumi sooritatud kuritegudele, näiteks sellisel juhul, kus kuriteo ohver on riigi kodanik või kui tema peamine elukoht on selle liikmesriigi territooriumil või kui kurjategija peamine elukoht on selle liikmesriigi territooriumil. Ohvrile süüdistuse esitamata jätmine Tekstis on ka säte, mis võimaldab riigi ametiasutusel inimkaubanduse ohvritele süüdistust mitte esitada või neid mitte karistada seotuse eest kuritegeliku tegevusega, mida neid tegema sunniti /10 21

22 Abi, toetuse, kaitse ja hüvitiste pakkumine ohvritele Liikmesriigid tagavad, et ohvritele pakutakse abi ja toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase aja jooksul pärast seda, et neil oleks võimalik kasutada oma õigusi seoses ohvrite seisundiga kriminaalmenetluses. Lapsohvrite suhtes on sätestatud täiendavad sätted, nagu füüsilise ja psühhosotsiaalse abi osutamine ning võimalus määrata lapsohvrile vajadusel hooldaja või esindaja. Kaitsemeetmed hõlmavad viivitamatut juurdepääsu õigusnõustamisele ja õiguslikule esindamisele, samuti võimalikku juurdepääsu tunnistajakaitse programmidele. Lapsohvrite heaks tuleks võtta mitmeid täiendavaid meetmeid, sealhulgas eritingimused lapse küsitlemisel menetluse käigus. Näiteks tuleks last küsitleda selleks kavandatud või kohandatud ruumides, koolitatud spetsialistide poolt või nende kaudu ning võimaluse korral samade isikute poolt kõigil vajalikel küsitlustel. Liikmesriigid peavad tagama ka selle, et inimkaubanduse ohvritel on juurdepääs olemasolevatele tahtlike vägivaldsete kuritegude ohvrite hüvitusskeemidele. Ennetamine ja koordineerimine ELis Liikmesriikide poolt võetavad ennetusmeetmed hõlmavad: teavituskampaaniaid ja kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks, et taunida ja vähendada kõigi inimkaubandusega seonduvate ärakasutamise vormide aluseks olevat nõudlust. selles valdkonnas tehtavate uuringute intensiivistamist; korrapäraste koolituste korraldamise edendamist ametnikele, kes võivad kokku puutuda inimkaubanduse ohvrite või potentsiaalsete ohvritega. Tekstis mainitakse ka tulevast inimkaubanduse vastase võitluse koordinaatorit. See isik peaks andma panuse komisjoni aruannetesse inimkaubanduse vastase võitluse alal tehtud töö kohta. Need aruanded tuleks esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kahe aasta järel /10 22

23 Laste seksuaalne ärakasutamine Nõukogu jõudis üldisele kokkuleppele uute kogu ELi hõlmavate eeskirjade suhtes, mis võimaldavad võidelda tõhusamalt laste seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu. Nüüd võib alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga ja eesmärk on saavutada võimalikult kiiresti esimese lugemise kokkulepe. Direktiiviga ei määratleta pärast selle vastuvõtmist mitte ainult miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste kohta. Sellega tugevdatakse ka selliste kuritegude ennetamist ja nende ohvrite kaitset, võttes meetmeid muu hulgas: lasteseksiturismi reklaamimise ja organiseerimise vastu; veebilehtede vastu, mis sisaldavad või mille kaudu levitatakse lapspornot, sealhulgas lapspornot sisaldavate või levitavate veebilehtede kõrvaldamine või, kui see ei ole võimalik, siis nende tõkestamine; ning laste seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise vastu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil (peibutamine, grooming). Nõukogu istungi jooksul keskendus ministrite arutelu järgmistel küsimustel: süüdimõistvatest kohtuotsustest tulenev õiguste äravõtmine, mille eesmärk on tagada, et vähemalt süüdimõistetu kutsealast tegevust, mis hõlmab regulaarset kokkupuudet lastega, oleks võimalik ajutiselt või alaliselt tõkestada ning meetmed lapspornot sisaldavate või levitavate veebisaitide vastu, sealhulgas nende kõrvaldamine või, kui see ei ole võimalik, siis nende tõkestamine /10 23

24 Õigus saada teavet kriminaalmenetluses Ministrid leppisid kokku üldise lähenemisviisi kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite suhtes seoses õigusega saada kriminaalmenetluses teavet. Nüüd võib alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Direktiivi ettepaneku tegi komisjon aasta juulis (12564/10). Selle eesmärk on tagada, et igaühele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, antakse tasuta ja talle arusaadavas keeles teavet teatud põhiliste menetlusõiguste kohta, samuti teavet tema vastu esitatud süüdistuse kohta. Tekstis, mille suhtes nõukogu leppis kokku üldise lähenemisviisi, sätestatakse, et igal vahistatul on õigus vahistamisel saada talle arusaadavas keeles nn õiguste deklaratsioon. See peaks olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, et tavainimesel oleks kriminaalmenetlusõigust teadmata võimalik sellest kergesti aru saada. See õiguste deklaratsioon peab sisaldama teavet mitmete menetlusõiguste kohta: õigus teada, kui kauaks võib asjaomases riigis pärast vahistamist ja enne õigusasutuse ette toomist isikult vabadust võtta; õigus kasutada kaitsjat; mis tahes õigus saada tasuta õigusnõustamist ja selle saamise tingimused; õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele; õigus vaikida. Komisjoni ettepanekus on esitatud ka sellise õiguste deklaratsiooni soovituslik näidis, et hõlbustada liikmesriikide poolt sarnase dokumendi väljatöötamist, mis oleks kohandatud nende siseriikliku õigusega; selle soovitusliku näidise staatust ja sisu arutatakse nõukogus hiljem /10 24

25 Muud direktiivi praeguses tekstis sätestatud õigused saada teavet hõlmavad õigust tutvuda kohtuasja materjalidega. Selle õigusega seoses võib keelata teatavate materjalidega tutvumist, kui see võib tõsiselt ohustada teise isiku põhiõigusi. Materjalidega tutvumist võib keelata ka siis, kui see on vajalik oluliste avalike huvide kaitsmiseks, näiteks juhul, kui materjalidega tutvumise võimaldamine ohustaks käimasolevat uurimist või kui see võib tõsiselt kahjustada menetluse asukohaliikmesriigi julgeolekut. Ettepanek on teine etapp seadusandlike ja muude algatuste laiemas paketis, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses. Nõukogu jõudis nimetatud laiema paketi (tegevuskava) suhtes ühehäälselt kokkuleppele aasta oktoobris (14552/1/09). Selles käsitletakse kuut peamist valdkonda: kirjalik ja suuline tõlge, see õigusakt on juba vastu võetud (20. oktoobri aasta direktiiv 2010/64/EL, ELT L 280, , lk 1); teave õiguste ja süüdistuste kohta (esitatud käesolevas dokumendis); õigusabi ja õigusnõustamine; suhtlemine sugulaste, tööandjate ja konsulaarasutustega; konkreetsed kaitsemeetmed selliste kahtlustatavate või süüdistatavate isikute jaoks, kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse; ning roheline raamat, mis käsitleb kohtueelset kinnipidamist /10 25

26 Euroopa uurimismäärus Ministrid jätkasid tööd Euroopa uurimismääruse loomisega kriminaalasjades ning nad pidasid eesmärgina silmas vastastikust tunnustamist, mis on aluseks, et lubada ühel ELi liikmesriigil teostada teise ELi liikmesriigi taotlusel uurimistoiminguid. Töödokumendi põhjal (16868/10) arutasid ministrid põhiliselt viit küsimust: ettepaneku eesmärk; määruse koostanud riigi ja täitva riigi pädevad asutused; tunnustamata või täitmata jätmise põhjused, mis põhinevad toimingute kategooriatel; proportsionaalsuse küsimus; ning kulude küsimus. Euroopa uurimismäärus on algatus, mille esitasid seitse liikmesriiki aasta mais (9288/10). Ühendkuningriik otsustas Euroopa uurimismääruses osaleda, kasutades talle Lissaboni lepingu protokollis 21 ettenähtud osalemisvõimalust. Iirimaa ja Taani ei osale. Algatuse põhieesmärk on võimaldada ühel ELi liikmesriigil ( määruse koostanud riik ) koostada Euroopa uurimismäärus ja edastada see teisele liikmesriigile ( täitev riik ), et tõendite kogumise eesmärgil teostataks üks või mitu konkreetset uurimistoimingut. Uurimistoimingute hulka kuuluks näiteks tunnistajate ärakuulamine, läbiotsimine ja arestimine, ning täiendavaid kaitsemeetmeid kasutades ka sidevahendite pealtkuulamine, vaatlemine, infiltreerumine ja pangakontode jälgimine. 1 Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi /10 26

27 ELi ja USA andmekaitsealane kokkulepe Nõukogu arutas ja võttis vastu läbirääkimismandaadi ELi ja USA vahelise isikuandmete kaitset puudutava kokkuleppe kohta. Nüüd võib alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega. ELi ja USA vaheline kokkulepe hõlmab pärast selle vastuvõtmist kriminaalasjadega seotud politseija õigusalase koostöö raames kriminaalkuritegude, sealhulgas terrorismi, ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset. Läbirääkimiste eesmärk on luua ELi ja USA vaheline andmekaitsealane katusleping, millega määrataks kindlaks mitmed ühised andmekaitsepõhimõtted seoses transatlantilise politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades. Valdkonnad, milles määratakse kindlaks põhimõtted, hõlmavad muu hulgas: isikuandmete mittediskrimineeriv kaitse; andmete kvaliteet ja uuendused; eesmärgi suhtes kohaldatavad piirangud; andmemahtude minimeerimine, andmete turvaline töötlemine; logisse registreerimine ja dokumenteerimine andmetele juurdepääsu-, andmete parandamise, kustutamise, heastamise ja kahjude hüvitamise õigus. Kokkuleppega ei loodaks uut õiguslikku alust andmete edastamiseks, mille reguleerimine toimuks jätkuvalt eraldi lepingutega (ja siseriiklike õigusaktidega). Sellega loodaks aga üldine õigusraamistik transatlantilise andmevahetuse parandamiseks, mitte ainult mitmete ühiste andmekaitsepõhimõtete määratlemise, vaid ka tõhusa järelevalvemehhanismi loomisega /10 27

28 Teatis andmekaitse kohta Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus andmekaitset käsitleva komisjoni teatise üle, mis esitati 4. novembril 2010 (15949/10). Komisjon kavatseb esitada olemasoleva (1995. aastast pärineva) ELi andmekaitsedirektiivi muutmisettepaneku aasta jooksul. Teatises tuuakse välja viis olulist eesmärki: üksikisiku õiguste tugevdamine; andmekaitse siseturu mõõtme suurendamine; andmekaitse-eeskirjade muutmine kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas; andmekaitse ülemaailmse mõõtme käsitlemine; institutsioonilise korra tagamise tugevdamine andmekaitse-eeskirjade paremaks jõustamiseks /10 28

29 E-õiguskeskkond Nõukogu võttis eesistujariigi aruande (16166/10) põhjal teadmiseks Euroopa e-õiguskeskkonna alal tehtud töö. Seoses Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga tuuakse aruandes välja: portaali esimese versiooni käivitamine 16. juulil 2010 ja ettevalmistused teise versiooni käivitamiseks jaanuaris 2011; portaali edendamiseks hiljem võetud toimingud ja meetmed ELi ja riiklikul tasandil; Euroopa e-õiguskeskkonna rolli laiema ELi justiitspoliitika raames käsitlevate arutelude tulemus. Aruandes käsitletakse ka edu, mis on saavutatud mitmetes muudes e-õiguskeskkonna projektides: e-õiguskeskkonna online andmevahetus (e-justice Communication via Online Data Exchange e-codex), mille eesmärk on arendada välja horisontaalsed tehnilised lahendused õigusvaldkonnas, mida saaks kasutada mitmes e-õiguskeskkonna projektis, mille eeldusteks on e-identimine, autentimine, autoriseerimine jne; dünaamilised online-vormid Euroopa maksekorralduste ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluste jaoks; liikmesriikide maksejõuetuse registrite omavaheline ühendamine; koostöö õigusala töötajatega; ühiste kohtulahendite tunnuste (ECLI) vabatahtlik süsteem. Lisateabe saamiseks Euroopa e-õiguskeskkonna ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kohta vt pressiteadet (12179/10) /10 29

30 Rahvusvaheline perelepitus rahvusvahelise lapseröövi korral Nõukogu võttis teadmiseks 14. oktoobril 2010 toimunud seminaril vastuvõetud järeldused rahvusvahelise perelepituse kohta rahvusvahelise lapseröövi korral (16121/10). Seminari osalised leiavad, et rahvusvaheline perelepitus võib olla tõhus viis vanemate poolt toimepandud rahvusvahelise lapseröövi juhtumite lahendamiseks, sest lepituse tulemusel saavutatakse tihtipeale püsivad ja tasakaalustatud lahendused, mis on lapse huvides. Seetõttu soovitavad nad, et liikmesriigid ja komisjon kaaluksid võimalust luua tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames eraldi töörühm, mille ülesandeks oleks uurida kõige asjakohasemaid ja tõhusamaid viise rahvusvahelise perelepituse kasutamise edendamiseks ja parandamiseks rahvusvahelise lapseröövi korral. Seminari osalised paluvad ELi liikmesriikidel ja komisjonil võtta arvesse nende järeldusi ja soovitusi kogu tulevase töö puhul selles valdkonnas /10 30

31 Välissuhted seoses vabaduse, turvalisuse ja õigusega Nõukogule anti ülevaade kolmandate riikidega hiljuti toimunud kohtumistest, kus käsitleti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud küsimusi. Kaks sellist kohtumist toimus novembris: ELi ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu ministrite tasandi kohtumise ( november 2010) tulemusel võeti vastu ühisavaldus. ELi ja Lääne-Balkani riikide ministrite foorumil ( november 2010) põhiliselt arutatud küsimused hõlmasid koostööd Lääne-Balkani riikide ning ELi asutuste Europoli, Eurojusti ja Frontexi vahel, andmekaitsestandardite küsimust, kriminaalasjades tehtavat koostööd ja viisanõuete kaotamise küsimust /10 31

32 Muud küsimused Kreeka riiklik tegevuskava rände ja varjupaigaküsimuste alal Kreeka minister ja komisjon teavitasid nõukogu Kreeka varjupaigapoliitika reformi ja rändehaldust käsitleva riikliku tegevuskava rakendamise seisust. Kreeka võttis selle tegevuskava hiljuti vastu, reageerides ebaseaduslike sisserändajate ja varjupaigataotlejate arvu olulisele kasvule. Seni võetud meetmed hõlmavad sõltumatu varjupaigateenistuse loomist, uue kinnipidamiskeskuse loomist ja Euroopa Komisjoni poolt lühiajaliste meetmete jaoks antud 10 miljoni euro suuruse kriisifondi kasutamist. Ministrid tervitasid seni võetud meetmeid, kinnitasid oma toetust ja avaldasid lootust, et Kreeka tõhustab oma jõupingutusi tegevuskava kiirel rakendamisel. Kreeka kinnitas oma kavatsust anda nõukogule selles küsimuses korrapäraselt teavet. Seaduslik ränne Eesistujariik Belgia teavitas nõukogu 26. novembril 2010 Brüsselis toimunud seaduslikku rännet käsitleva konverentsi tulemustest. Euroopa katastroofidele reageerimine Komisjon esitas nõukogule oma hiljutise teatise ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse tugevdamise kohta (15614/10), st tegevus kodanikukaitse ja humanitaarabi alal nii ELi piires kui ka väljaspool neid aasta oktoobri lõpus avaldatud strateegiaga soovitakse välja arendada põhiliste katastroofiriskide stsenaariumid ja kindlaks määrata vahendid, mis on vajalikud juhul, kui need riskid teoks saavad. Lisaks kaardistatakse praegu ELi jaoks kättesaadavad liikmesriikide vahendid ja liikmesriikide asutustel palutakse seada põhivarustus vabatahtlikult ooteseisundisse, et see oleks vajadusel kättesaadav Euroopa abi kiireks osutamiseks /10 32

33 Nõukogu tervitas teatist. Delegatsioonide poolt esiletoodud teemad hõlmasid järgmist: riikide varustus tuleks ooteseisundisse seada vabatahtlikult nagu öeldud; katastroofidele reageerimise ja humanitaarabi mehhanismide vahel peab olema sünergia; olemasolevaid struktuure (näiteks selliseid, mis on ÜRO raames juba olemas) ei tohiks dubleerida. Üldasjade nõukogu võtab 14. detsembril 2010 eeldatavasti vastu järeldused selles küsimuses aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni aasta aruande ELi kodakondsuse kohta ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine (15936/10). Aruandes analüüsitakse valdkondi, kus kodanike ees seisavad takistused nende õiguste teostamisel ning pakutakse välja 25 algatust nende takistuste kõrvaldamiseks /10 33

34 Segakomitee Nõukogu neljapäevase istungi raames arutas segakomitee (EL koos Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsiga) järgmiseid küsimusi: SIS II Komitee analüüsis teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) rakendamise hetkeseisu. Komisjoni poolt oktoobris toimunud nõukogu istungil esitatud üldises ajakavas nähakse ette SIS II käivitamine aasta esimeses kvartalis. Ebaseaduslik sisseränne Nõukogu tervitas komisjoni aruannet välispiiride kaitse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ettenähtud 29 meedet käsitlevate nõukogu järelduste (17164/10) rakendamise kohta. Aruandes tuuakse välja töö, mis on tehtud pärast nende järelduste vastuvõtmist nõukogu poolt aasta veebruaris (6975/10). Aruandes käsitletakse ka valdkondi, mis vajavad komisjoni arvates eriti kiiret tegutsemist. Šveits: rahvahääletus raske kuriteo toime pannud välismaalaste väljasaatmise kohta Šveitsi minister teavitas oma kolleege raske kuriteo toime pannud välismaalaste väljasaatmist käsitleva hiljutise rahvahääletuse tulemuste kohta. Selle tulemusel muudab Šveits vastavalt oma seadusi. Šveitsi minister rõhutas samuti, et tema riik leiab lahenduse, mis võimaldab Šveitsil jätkata oma rahvusvaheliste kohustuste täitmist /10 34

35 MUUD HEAKSKIIDUD PUNKTID JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED Mefedrooni suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Nõukogu võttis vastu otsuse mefedrooni (4-metüülmetkatinooni) suhtes kontrollimeetmete võtmise kohta kogu Euroopa Liidus (16523/10). Mefedroon on sünteetiline narkootikum, mille füüsilist mõju peetakse sarnaseks muude ergutava toimega narkootikumidega, eelkõige ecstasyga (MDMA), ja seda kasutatakse põhiliselt koos muude ainetega, nagu näiteks alkohol ja muud stimulandid. Kuna mefedriin on juba üheteistkümnes liikmesriigis kontrollitav narkootikum, hõlbustab kõnealune otsus piiriülest õiguskaitset ja õigusalast koostööd. Turvapiktogrammide paremini äratuntavaks tegemine järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. Lennujaamade õiguskaitseteenistuste Euroopa võrgustiku (AIRPOL) moodustamine resolutsioon Nõukogu võttis vastu järgmise resolutsiooni. Politsei ja kodanikuühiskonna roll võitluses vägivaldse radikaliseerumise ja terroristide värbamisega järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. Varastatud sõidukite avastamise parandamine liikmesriikides, et tõkestada piiriülest ebaseaduslikku sõidukikaubandust järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused /10 35

36 Luksemburgi Schengeni hindamine järeldused Prantsusmaa Schengeni hindamine järeldused Asukohariigi toetamine järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. ELi aasta tööprogramm, mis käsitleb edasisi meetmeid rahvusvahelise mõõtmega spordiürituste (eelkõige jalgpallivõistluste) ohutuse, julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide minimeerimiseks järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA Lennutranspordi kaudu toimuv väike- ja kergrelvade ebaseaduslik kaubandus ELi tegevus Nõukogu võttis vastu otsuse, mis käsitleb ELi tegevust lennutranspordi kaudu toimuva väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu (8679/10). Kõnealuse ELi tegevuse eesmärgid on järgmised: parandada vastavatel kriisiohjamise missioonide, rahvusvaheliste ja kolmandate riikide asutuste ning ELi liikmesriikide kasutatavaid vahendeid ja meetodeid, et teha tõhusalt kindlaks ja võtta tähelepanu alla kahtlusalused lennutranspordiks kasutatavad õhusõidukid, mis osalevad tõenäoliselt lennutranspordi kaudu toimuvas väike- ja kergrelvade ebaseaduslikus kaubanduses, mis leiab aset kolmandates riikides, saab alguse kolmandatest riikidest või on suunatud kolmandatele riikidele; suurendada rahvusvaheliste ja riiklike üksuste isikkoosseisu liikmete teadlikkust ja tehnilisi teadmisi parimatest tavadest selliste lennutranspordi ettevõtjate jälgimise, juhtumite avastamise ja riskijuhtimise analüüsi valdkonnas, keda kahtlustatakse osalemises lennutranspordi kaudu toimuvas väike- ja kergrelvade salakaubaveos, mis leiab aset kolmandates riikides, saab alguse kolmandatest riikidest või on suunatud kolmandatele riikidele /10 36

37 Otsusega nähakse kulude katmiseks ette lähtesumma, milleks on eurot. Euroopa Ülemkogu kiitis aasta detsembris heaks ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (ELi väike- ja kergrelvade strateegia). ELi väike- ja kergrelvade strateegia alusel edendatakse liidu õhuruumi, merd ja maad kasutavate väike- ja kergrelvade ebaseaduslike kaubandusvõrkude vastase aktiivse võitluse poliitika arendamist, kavandades hoiatus- ja koostöömehhanisme. VÄLISSUHTED ELi politseimissioon Palestiina aladel Nõukogu võttis vastu otsuse, millega muudetakse ühismeedet ja nõukogu otsust ELi politseimissiooni kohta Palestiina aladel seoses suurendatud lähtesummaga, mis on ette nähtud missiooni operatiivvajaduste rahuldamiseks ajavahemikus 1. jaanuar 31. detsember 2010 (15415/10). SOTSIAALPOLIITIKA ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon Nõukogu võttis vastu nõukogule, liikmesriikidele ja komisjonile kohaldatava tegevusjuhendi. Selles sätestatakse sisekord ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga AMISSE NIMAMINE Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Nõukogu nimetas Leon MEIJER (Madalmaad) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2015 (15343/10) /10 37