(Microsoft PowerPoint - Juhtr\374hma kohtumine detsember 2015.pptx [Read-Only])
|
|
- Peeter Kallaste
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse edendamine RaM ja SoM
2 Senine protsess Pensionisüsteemi eesmärkide ülevaatamine Suures osas analüüsitud, kuid osad sihttasemed vajavad veel täpsustamist. Baasstsenaariumi koostamine Valmis. Võimalike muudatuste analüüs Võimalikud alternatiivid kaardistatud ja nendest tugevamad välja valitud. Ilmselt analüüs lõplikku võitjat ei paku, vaid viime VV-sse erinevad alternatiivid.
3 Adekvaatsusel vaatame kolme eesmärki Kolm alameesmärki: - miinimum ehk põrand - keskmise pensioni indikaator - jaotuse indikaator Eesmärgid on olulised poliitikasoovituste tegemisel ja süsteemi analüüsimisel. Otseselt seadusesse või valemitesse neid ei kirjutata
4 Miinimumeesmärk 15-aastase staažiga miinimumpalka saava isiku pension ületab absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir on võrdne arvestusliku elatusmiinimumiga, mis koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused). Veel kaalusime: 1) sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumeesmärk, 2) suhtelise vaesuse piir, 3) materiaalse ilmajäetuse määr Absoluutse vaesuse piir 15. aastase staaziga miinimumpalka saava isiku pension
5 Keskmise pensioni eesmärk Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe vähemalt 60% (tase vajab täpsustamist). Mediaanpension arvutatakse õiguste pealt, mitte määratud summalt. Veel kaalusime: 1. agregaatasendusmäär, 2. sissetulekute (riigi keskmise pensioni ja palga) suhe, 3. keskmine brutoasendusmäär pensionilemineku hetkel, 4. pensioni koguvara. 70% 80% 60% 40% 20% 0% Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe Senine aritmeetilisel keskmisel põhinev netopensioni ja netopalga suhe 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Mediaansuhe Aritmeetiline suhe
6 Pensionide jaotuse eesmärk Ülemise ja alumise kvintiili suhe on alla 2,5 (sihttase on vaja täpsustada) Alternatiivid: 1. Gini koefitsient 2. Thieli indeks 3. Hooveri indeks
7 Ebavõrdsus ühiskonnas Mitmed teooriad väidavad, et suur ebavõrdsus õõnestab demokraatiat ja majanduse toimimist. Väheneb ühiskonna sidusus jne. Samas arvatakse ka, et rikkuse erinevus ei ole kõige olulisem. Tegelikult on määrav õiglane süsteem ja võrdsed võimalused. Kui kõigil inimestel on põhivajaduste rahuldamise võimalus, ei tohiks ebavõrdsus probleem olla. Sissetuleku (pensioni) ebavõrdsus ei võrdu vara ebavõrdsusega. Isegi kui pensionid on võrdsed, siis vara on erinev. Oluline on paigutada Eesti (pensionisüsteemi) konteksti: Üldine madal pensionide tase diferentseerimise võimalus on väiksem. Eesmärk on väärtustada ja motiveerida (puhtalt) töötamist. Kas ausad töötajad peaksid kinni maksma tulevikus (osaliselt) mustalt töötajate pensioni?
8 Pensioniiga
9 Pensioniiga ja pensionil oleku aeg OECDs
10 Pensioniiga ja pensionil oleku aeg Eestis ,1 25,2 22, ,3 21,1 13, Pensionil oleku aeg Naiste pensioniiga Pensionil oleku aeg Meeste pensioniiga
11 Pensioniiga praeguste reeglite alusel aastal 2053 ja oodatav eluiga 65-aastaselt 2053 (Eurostat) Oodatav eluiga ja pensioniiga 2053 oodatav eluiga pensioniiga
12 Tervelt elada jäänud aastad ja oodatav eluiga pensionieas Mehed ja naised (OE) Mehed (OE) Naised (OE) Mehed ja naised (TEJA) Mehed (TEJA) Naised (TEJA)
13 Tervelt elada jäänud aastad sünnihetkel EU (28 countries) 62,6 62,1 62,1 61,5 Belgium 62,6 63, ,7 Bulgaria 67,1 65,9 65,7 66,6 Czech Republic 64,5 63,6 64,1 64,2 Denmark 61,4 59,4 61,4 59,1 Germany 58,7 58,7 57,9 57 Estonia 58,2 57,9 57,2 57,1 Ireland 66,9 68,3 68,5 68 Greece 67,7 66,9 64,9 65,1 Spain 63,8 65,6 65,8 63,9 France 63,4 63,6 63,8 64,4 Croatia 60,4 61,7 64,2 60,4 Italy : 62,7 61,5 60,9 Cyprus 64, Latvia 56,4 56, ,2 Lithuania 62, ,6 61,6 Luxembourg 66,4 67,1 66,4 62,9 Hungary 58,6 59,1 60,5 60,1 Malta 71,3 70,7 72,2 72,7 Netherlands 60, ,9 57,5 Austria 60,8 60,1 62,5 60,2 Poland 62,3 63,3 62,8 62,7 Portugal 56,7 58,6 62,6 62,2 Romania 57, ,7 57,9 Slovenia 54,6 53,8 55,6 59,5 Slovakia 52 52,3 53,1 54,3 Finland 57,9 58,3 56,2 : Sweden 66,4 65,5 : 66 United Kingdom 65,6 65,2 64,5 64,8 Iceland 68,1 67, ,7 Norway 69,8 : 70,4 68,6 Switzerland 63,3 64,7 67,6 58, EU (28 countries) 79,9 Belgium 80,0 Bulgaria 74,5 Czech Republic 77,5 Denmark 79,6 Germany 80,2 Estonia 76,7 Ireland 80,3 Greece 80,6 Spain 82,4 France 81,7 Croatia 77,1 Italy 82,1 Cyprus 81,7 Latvia 73,7 Lithuania 73,4 Luxembourg 81,2 Hungary 75,2 Malta 81,4 Netherlands 80,7 Austria 80,5 Poland 76,5 Portugal 80,1 Romania 74,9 Slovenia 79,7 Slovakia 76,0 Finland 80,3 Sweden 81,2 United Kingdom 80,4 Iceland 81,3 Liechtenstein 81,9 Norway 81,0 Switzerland 82,2
14 Pensioniea alternatiivid pärast aastat 1. Pensioniiga tõuseb samas tempos nagu aastatel Pensioniiga tõuseb aastaks 70-ni ja sealt edasi oodatava elueaga samas tempos. 3. Pensioniiga tõuseb oodatava elueaga samas tempos. 4. Pensionit vähendava koefitsiendi rakendamine oodatava eluea tõustes Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
15 15 aasta reegli kasutamine? Mitmed allikad viitavad, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagaks pensionil oleku aja fikseerimine 15 aastaga ning keskmiselt hakkavad inimese võimed vähenema 15 aastat enne surma. Näiteks: 1. Schwartz, Arias et al (2014) annavad poliitikasoovituse, et pensioniiga tuleks tõsta tasemele, kus põlvkonna keskmine oodatav eluiga pensionieas oleks 15 aastat ja hoida sellel tasemel kui oodatav eluiga kasvab. Nad näitavad, et Euroopas oli keskmine pensionipõlve pikkus 15 aastat veel 1970-ndatel ning kui sellise taseme juurde naasta, lahendaks see pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse probleemi paljudes Euroopa riikides. 2. Sanderson ja Scherbov (2008, 2010) soovitavad kronoloogilise vanuse põhise vanaduskäsitluse (65 ja vanemad) asemel dünaamilist vanaduskäsitlust, kus vanaduse alguseks loetakse sellist vanust, kus põlvkonnal keskmiselt on jäänud elada veel 15 aastat. Koos oodatava eluea kasvuga tõuseks ka vanaduse algus. 3. Thorvaldsson et al (2008) näitasid Rootsis läbiviidud uuringus, et kognitiivsete võimete langus vanemas eas algab keskmiselt ligi 15 aastat enne surma, sh tunnetuskiirus hakkab langema 14,8 aastat, ruumiline tunnetus 7,8 aastat ja verbaalsed võimed 6,6 aastat enne surma.
16 Oodatav eluiga pensioneas Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga Baasstenaarium
17 Rahvastiku suhe (18- pensioniiga/pensioniiga+) Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
18 Mõju I samba tasakaalule Tegemist on pigem ideaalmõjuga ehk arvestatud on, et tööturu ja pensionile jäämise muster nihkub kaasa. 2,0% 1,0% 0,0% ,0% -2,0% Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
19 Otsene ja kaudne mõju pensioni/palga suhtele Kaudse mõju korral suurendatakse pensioniindeksit nii, et eelarve oleks tasakaalus. Otsene mõju 70% 60% 50% Mediaansuhe 50% 45% 40% 35% Aritmeetiline suhe Kaudne mõju 40% 70% 60% 50% Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 40% Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 30% 50% 45% 40% 35% Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat ja edasi oodatava eluea kasvuga Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga 30% Baasstenaarium Tõus jätkub mustriga aastat Tõus võrdne oodatava eluea kasvuga
20 Pensionide jaotus
21 Pensionide ebavõrdsus OECD riikides Ainult riiklik pension, Progressivity index: 100 täielik võrdsus, 0 täielik sõltuvus palgast. Pension Gini Progressivity index Pension Gini Progressivity index Australia 7,3 71,9 Korea 7,4 71,5 Austria 18,9 27,5 Luxembourg 20,5 21,1 Belgium 10,3 60,6 Mexico 13,7 47,4 Canada 2,1 92,1 Netherlands 25,0 3,9 Chile 18,8 27,9 New Zealand 0,0 100,0 Czech Republic 9,8 62,2 Norway 14,2 45,3 Denmark 11,2 57,0 Poland 25,8 0,9 Estonia 19,4 25,6 Portugal 26,2-0,8 Finland 25,0 4,0 Slovak Republic 22,4 13,9 France 18,0 30,6 Slovenia 12,8 50,7 Germany 19,4 25,4 Spain 19,7 24,1 Greece 15,9 39,0 Sweden 29,4-13,1 Hungary 26,0 0,0 Switzerland 8,6 66,9 Iceland 21,7 16,6 Turkey 25,1 3,5 Ireland 0,0 100,0 United Kingdom 3,8 85,4 Israel 5,3 79,5 United States 14,9 42,6 Italy 25,7 1,4 OECD34 average 15,8 39,2 Japan 13,8 46,9
22 Kindlustusosakute kvintiilide suhe Makstud sotsiaalmaksu põhjal on palkade kvintiilide suhe ca 12. See kandub edasi I samba kindlustusosakutesse ja II samba varadesse. 3,0 25 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0, Ülemine kvintiil (vasak skaala) Alumine kvintiil (vasak skaala)
23 1/3 tööealistest töötab pidevalt täiskohaga Pensioniõiguseid ei mõjuta ainult palk, vaid ka ebastabiilne töötamine. 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0, Staažiaasta Inimeste arv
24
25 Pensioni ja palga brutosuhe Alumise kvintiili pension on miinimumpensioni lähedal ning ilmselt enamus nendest inimestest ei oma tulevikus õigust ka II samba annuiteedile. Vaadates detsiile(või veel väiksemat osa skaala ülemises ja alumises osas), siis erinevus on oluliselt suurem (eelkõige just ülemises osas). 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
26
27 Pensionivalemi alternatiivid 1. Muudame baasosa ja aastahinde indeksi koefitsiente (nt 1,3-0,7). 2. Kindlustusosakud asenduvad staažiosaga (vähemalt miinimumpalgalt panustamine =1). Palgast sõltuvus tuleb läbi II samba. Sõelale jäänud alternatiivide valikul said otsustavaks (suvalises järjekorras): Töötamise motivatsiooni säilimine ka I samba kaudu Ausalt ja mustalt töötamise õiglane käsitlemine Mõju tänastele ja tulevastele pensionäridele Üleminekumehhanismi keerulisus Mõju eelarvele ja pensionile Ebavõrdsuse tase pensionisüsteemis Huvigruppide arvamus
28 Mõju eelarvele Eelarve mõju on mõlema alternatiivi puhul marginaalne, kuna aritmeetiline keskmine pension oluliselt ei muutu. 1% 0% % -2% Baasstsenaarium Kindlustusosak 1 Baasosa 1,3, aastahinne 0,7
29 Mõju asendusmäärale Mõju keskmisele asendusmäärale on samuti pigem väike, kuna mõju on ainult ca 1/3 pensionile ja pigem sissetuleku skaala äärmustele. 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Baasstsenaarium Kindlustusosak 1 Baasosa 1,3, aastahinne 0,7
30 Kindlustusosakud asenduvad staažiosaga Suhe keskmisse brutopalka. Muudatusega Baasstsenaarium 60% 50% 40% 60% 50% 40% 30% 30% 20% 10% 0% Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline 20% 10% 0% Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
31
32 Baasosa 1,3 aastahinne 0,7 Suhe keskmisse brutopalka. 60% Muudatusega 60% Baasstsenaarium 50% 50% 40% 40% 30% 30% 20% 20% 10% 10% 0% % Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline Ülemine 20 Alumine 20 Mediaan Aritmeetiline
33 Paindlik pensioniiga Aktuaarselt õiglane pensioniiga: prognoositakse pensionivara tulevikku arvestades oodatavat eluiga diskonteeritakse nüüdisväärtusesse võrreldakse perioode t±x rakendatakse lisaks intressi (nö laen) arvutus tehakse iga aasta uuesti Aktuaarselt + sotsiaalselt õiglane pensioniiga: lisaks eelnevale võetakse arvesse ühiskonna tulu ja kulu probleemiks on arvutuse keerulisus ja rünnatavus Aluseks võetakse nö standardne pensioniiga. Kas jääb alles ka nö põrand ning kuidas?
34 Enne üldist pensioniiga pensionile minejad aastal läks 47% inimestest vanaduspensionile kuni 25 aastat enne vanaduspensioniiga Ennetähtaegne vanaduspension 19% Soodustingimustel vanaduspension 3 ja enamat last kasvatanule ja represseeritule 14% Soodustingimustel vanaduspension ohtlikul tööl töötanule 10% Väljateenitud aastate pension ja eripension 4%
35 Üldine vanaduspensioniiga ja tegelik pensionilemineku iga, 2012 (Eurostat)
36 Staažinõuded (MISSOC) Austria 15 aastat (45 ennetähtaegse puhul) Belgia Puudub (40 kuni 41 ennetähtaegse puhul) Bulgaaria 37/40 aastat Horvaatia 15 aastat (35 ennetähtaegse puhul) Küpros 15 aastat Tšehhi 35 aastat (15 aastat, kui vanus vähemalt 5 aastat üle pensioniea) Taani 3 aastat elamist Eesti 15 aastat Soome 3 aastat elamist Prantsusmaa Puudub Saksamaa 5 aastat (35 ennetähtaegse puhul) Kreeka 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Ungari 15 kuni 20 aastat (miinimumgarantii saamiseks) Iirimaa Puudub Itaalia 20 aastat (5 aastat, kui vanus vähemalt 70) Läti 20 aastat (30 ennetähtaegse puhul) Leedu 15 aastat (30 ennetähtaegse puhul) Luksemburg 12 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Malta 10 aastat (40 aastat ennetähtaegse puhul) Poola 20/25 (35/40 ennetähtaegse puhul) Portugal 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Rumeenia 15 aastat Slovakkia 15 aastat Sloveenia 15 aastat (40 ennetähtaegse puhul) Hispaania 35 aastat Rootsi 3 aastat elamist Holland Puudub Suurbritannia 10 aastat
37 Tööelu pikkus aastal (Eurostat)
38 Pensioniindeks Indeks oleks pensionisüsteemis eelkõige tulude ja kulude tasakaalustaja. Indeks võiks võtta arvesse nii tulude kui kulude poolt ja sõltuda: 100% sotsiaalmaksu laekumise muutusest pensionäride arvu muutusest arvestada ka II samba kandeid (?) arvestada ka pensioniõiguste muutuseid (?)
PowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemPealkiri / Headline
Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS magnuspiirits@gmail.com Juhendaja Andres Võrk Ettekande kava Aktuaalsus
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2017 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2017 AKNAD JA UKSED Õhuläbilaskvus Klassifikatsioon Windows and doors Air permeability Classification EESTI STANDARDI
RohkemPowerPoint Presentation
TARTU ETTEVÕTJATE INFOPÄEV ERNI KASK KALLE PAAS 13. veebruar 2018 Mis on Euroopa kultuuripealinn? 1985: Athens (Greece) 1986: Florence (Italy) 1987: Amsterdam (Netherlands) 1988: West-Berlin (Germany)
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2016 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2011 KEEVITAMINE JA KÜLGNEVAD PROTSESSID Keevitusasendid Welding and allied processes Welding positions EESTI STANDARDI
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: märts 2017 Jõustunud Eesti standardina: august 2016 RIPPFASSAADID Terminoloogia Curtain walling Terminology EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on Euroopa
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2013 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2005 METALLMATERJALID Järelevalvedokumentide tüübid Metallic materials Types of inspection documents EESTI STANDARDI
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemTargocid Art 30 - CHMP Opinion
I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemMicrosoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!
EESTI STANDARD MÜÜRIKIVIDE KATSEMEETODID Osa 16: Mõõtmete määramine Methods of test for masonry units Part 16: Determination of dimensions EESTI STANDARDIKESKUS EESSÕNA Käesolev Eesti standard on Euroopa
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: märts 2011 TEEDE TALIHOOLDESEADMED Teeilmajaamade infosüsteemid Osa 1: Üldised määratlused ja koostisosad Winter maintenance
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemMicrosoft Word - ESTONIA 8report 2013 ET
ARUANNE Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.07.12 30.06.13 Koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt meetmete kohta, millega jõustuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril 2000 alla kirjutatud Euroopa
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: november 2015 Jõustunud Eesti standardina: november 2015 TÕLKETEENUSED Nõuded tõlketeenusele Translation Services Requirements for translation services (ISO 17100:2015)
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
Rohkempensioniuurimus_2004.doc
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Uurimistöö lõpparuanne E n e- Margit Tiit Lauri Leppik Andres Võrk Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Tallinn, aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemPLM2010.pdf
PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid
Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
Rohkem"Amoxil, INN-amoxicillin"
Lisa I Nimede loetelu, ravimvormid, ravimite tugevused, manustamisviisid, müügilubade hoidjad liikmesriikides 1 Belgia Belgia Belgia Belgia 1g Dispergeeritav tablett N/A Kapsel, kõva N/A 125 mg 125 mg/5
RohkemPersonalijuhtimine ja inimvara Marju Lauristin
Personalijuhtimine ja inimvara Marju Lauristin 13.04.2012 Personalijuhtimise olemuseks on inimvara efektiivne kasutamine ja arendamine organisatsioonide igapäevases praktikas Inimesed kui arengu ressurss
RohkemTööturu Ülevaade 2/2018
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemEVS_EN_ISO_3381_2011_et.pdf
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: september 2011 Jõustunud Eesti standardina: aprill 2011 RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMicrosoft Word - EAG2017_EE_ 11_ 09 tõlge.docx
OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 35 liikmesriigi ning mitmete
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2019 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2019 KEEVITAMINE Põhilised terasest keevisliite detailid Osa 2: Survevabad komponendid Welding Basic weld joint
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemMicrosoft Word - EST_3rd_report.doc
ARUANNE Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.07.07 30.06.08 Koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt meetmete kohta, millega jõustuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril 2000 alla kirjutatud Euroopa
RohkemET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis
ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemNutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 Tööversioon
Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 S Sisukord Kaassõna Lühikokkuvõte 1. Nutika spetsialiseerumise protsess Euroopas 2. Nutikas spetsialiseerumine Eestis
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode]
EL strateegilised huvid Aasias ja kaubanduspoliitika roll Signe Ratso Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat Teemad Kaubanduse osa EL majanduses Aasia riikide roll EL kaubavahetuses täna ja homme
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_ISO_14971;2012_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: detsember 2012 Jõustunud Eesti standardina: detsember 2012 MEDITSIINISEADMED Riskijuhtimise rakendamine meditsiiniseadmetele Medical devices Application of risk management
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TS_80004_3;2014_et
TEHNILINE SPETSIFIKATSIOON CEN ISO/TS 80004-3:2014 Avaldatud eesti keeles: veebruar 2015 NANOTEHNOLOOGIAD Sõnastik Osa 3: Süsinik-nanoobjektid Nanotechnologies Vocabulary Part 3: Carbon nano-objects (ISO/TS
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loeng6ver2.ppt
Admeaalüüs molekulaarbioloogias LOMR.10.007 6. loeg Regressiooaalüüs. Regressiooseose tugevus (korrelatsiooikordaja, determatsiooikordaja) Märt Möls martm@ut.ee Kas Argetiias elavad õelikud iimesed? eadmestik:
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemVihik_14ReiljanKulu_Pension_Lplik.rtf
EUROOPA KOLLEDŽI LOENGUD VIHIK NR. 14 Janno Reiljan ja Liina Kulu SIIRDERIIKIDE PENSIONISÜSTEEMIDE REFORMI MAJANDUSLIKUD ASPEKTID EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE EEL TARTU 2002 Vastutav toimetaja Liina Kulu
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemG TECTA 4G mitme gaasi detektor EE Lühijuhend
G TECTA 4G mitme gaasi detektor Lühijuhend 2 Sisukord Ohutus- ning ettevaatusabinõud 2 Karbi sisu 3 Toote ülevaade 3 Toote omadused 3 Akude kontrollimine 4 Sisselülitamine 4 G-TECTA 4G käivitusprotsess
RohkemSISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES
SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist
RohkemCOM(2006)528/F1 - ET
TRANSPORDIPOLIITIKA A. MAANTEETRANSPORT 1. 31991 L 0439: nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega: 11994 N: ühinemistingimusi
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 71-8:2003+A4:2009 Avaldatud eesti keeles: detsember 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 See dokument on EVS-i poolt
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: detsember 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Mänguasjade ohutus Osa 8: Kiiged, liumäed ja teised sarnased mänguasjad sise- ja välistingimustes perekondlikuks
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS Jäätmematerjalidest proovide võtmine Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik Characterization
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_ISO_17450_1;2011_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2014 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2012 TOOTE GEOMEETRILISED SPETSIFIKATSIOONID (GPS) Üldised käsitlusviisid Osa 1: Geomeetriliste spetsifikatsioonide
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2016 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2015 ÄRAVOOLU- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE EHITAMINE JA KATSETAMINE Construction and testing of drains and sewers
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemRuumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus
Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!
RohkemPealkiri
SHARE uuring, eesmärgid ja mõned tulemused Luule Sakkeus SHARE EESTI teaduskooridnaator www.share-estonia.ee SHARE taust Rahvastikuvananemine on 21.sajandi üks suuremaid väljakutseid. Vähe informatsiooni
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2017 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2017 TOIDUAHELA MIKROBIOLOOGIA Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks
RohkemSlide 1
EESTI ASFALDILIIDU 41. ASFALDIPÄEV 1. OSA 10.00-12.15 ASFALDIPÄEVA avamine Sven Pertens, Asfaldiliit, Teedeklaster Euroopa suurriikide teeprojektide auditi tulemused Erki Must, Euroopa Kontrollikoda Muudatused
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemCOM(2018)631/F2 - ET (annex)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemTARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INF ORMAATIKATE ADU SKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Kertu Fedotov PENSIONIKINDLUSTUSE MUDELID EESTI ANDMETEL Magist
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INF ORMAATIKATE ADU SKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Kertu Fedotov PENSIONIKINDLUSTUSE MUDELID EESTI ANDMETEL Magistriprojekt Juhendajad: prof. Tõnu Kollo ja prof. Mart
Rohkem