Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc"

Väljavõte

1 Lisa 1 Põlva Vallavolikogu määruse nr 33 juurde PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2016 Põlva 2010

2 SISUKORD Joonised ja tabelid 3 Sissejuhatus 4 1. Terviseprofiili eesmärk ja väärtused 4 2. Hetkeolukord Üldandmed Loomulik iive Rahvuslik jaotus Ränne Tervise käitumine ja haigestumine Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Tööturu situatsioon Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Töötus Sotsiaalne kaitse Toimetulek Kaasatus kogukonna tegevustesse Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng Noorte süüteod Põlva vallas aastatel Riigi ja valla poolsed soodustused Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond Tervislik eluviiside propageerimine Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad Transport ja teedevõrk Keskkonna mõjurid Kuriteod ja õnnetused Tervise teenused Tervishoiuteenused Nõustamisteenused Tervislik eluviis Subjektiivne tervise enesehinnang Põlva valla elanike tervise hinnang Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010 andmetel Kogu Eestit kajastav tervise hinnang Täiskasvanud rahavastiku tervisekäitumiseuuring 2008 andmetel 46 3.Terviseprofiili lühianalüüs ja sellest tulenevate eesmärkide saavutamise võimalikud meetmed vahendid Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Laste tervislik ja turvaline areng Tervist toetav keskkond, terviseriskide vähendamine Tervislikud eluviisid Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus Kokkuvõte Põlva valla tervisedenduse tegevuskava Kasutatud allikad ja kirjandus 57 2

3 JOONISED Joonis 1 Elussündide arv Põlva vallas Joonis 2 Sündimuse üldkordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 3 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 4 Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 5 Põlva maakonna rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 6 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 7 Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas Joonis 9 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas Joonis 10 Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja maakonnas Joonis 11 Standarditud suremuskordaja elaniku kohta Põlva maakonnas Joonis 12 Iibe kordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 13 Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 14 Maksumaksjate arv Põlva vallas Joonis 15 Üksikisiku tulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas Joonis 16 Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja Eestis Joonis 17 Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas Joonis 18 Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga Joonis 19 Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 20 Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu eesti keskmisega Joonis 21 Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas Joonis 22 Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv Joonis 23 Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas Joonis 24 Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 25 Isikuvastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 26 Vallas toimunud tulekahjud aastatel TABELID Tabel 1 Põlva valla rahvaarv aastatel ja aastate keskmine Tabel 2 Põlva maakonna ja kogu eesti loomulik iive Tabel 3 Sisse-ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis Tabel 4 Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes Tabel 5 Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel Tabel 6 Maksumaksjate arv Põlva vallas kuude lõikes Tabel 7 Maksumaksjate arv Eestis kuude lõikes Tabel 8 Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas Tabel 9 Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud Tabel 10 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Tabel 11 Ettevõtted/üksused Põlvamaal töötajate arvu järgi aastatel Tabel 12 Ravikindlustusega kaetud isikud Tabel 13 Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutajad ja külastused Tabel 14 Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal Tabel 15 Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Tabel 16 Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes Tabel 17 Põlva valla investeeringute kulud aastatel /% Tabel 18 Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis Tabel 19 Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas Tabel 20 Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal Tabel 21 Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaal Tabel 22 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel Tabel 24 Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Tabel 25 Põlva vallas toimunud tulekahjud aastatel võrdluses maakonna omavalitsustega Tabel 26 Põlva valla elanike hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 27 Põlva valla naiste ja meeste hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 28 Teenused AS Põlva Haiglas 3

4 Sissejuhatus Tervis on oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi-ja kavakindlat teavitamist ning arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimeste põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks. Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. Inimeste tervis mõjutab nende võimet igapäevaselt toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ning seega riigi üldist edu. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutumine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on aastal koostatud Rahvastiku tervise arengukava Arengukavas välja töötatud suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Eesti viimaste aastate areng rahvastiku tervises ja riigis on üldiselt igati positiivne. Majandus on kasvanud, rahvaarvu vähenemine on aeglustunud, sündivus on tõusnud ning rahvastiku eluiga on pikenenud, kui nimetada vaid mõnda olulist. Kiire arengu tagamisel muutuvad seniste prioriteetsete suundade kõrval üha olulisemaks inimeste tervisekäitumuslike valikute soodustamine, tervist toetava keskkonna arendamine ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamine. Valla tervisprofiili prioriteetide aluseks on meie ühised väärtused, nagu inimestevaheline solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja kodanikuühiskonna võimestumine. Terviseprofiili üldeesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikenemine tervislike eluviiside propageerimise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud temaatilised valdkonnad, mis kajastavad sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist. Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud valla terviseprofiili üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, alaeesmärgid ning võimalikud lahendused. Põlva valla terviseprofiili põhikoostajateks on Põlva Vallavalitsuse 3. septembri 2008 korraldusega nr 249-k moodustatud Põlva valla tervisekomisjoni liikmed, kes kaasasid andmete kogumiseks inimesi erinevatelt elualadelt. Käesoleva terviseprofiili koostamisel keskendutakse vallarahva tervisenäitajate faktiliste andmete, uuringute (tervisekäitumise ja mõjurite) kogumisega ja analüüsiga, mille eesmärgiks on kavandada tervise edendamist (esialgsete andmete põhjal) konkreetsema tegevuskavaga aastani Rahvastiku tervises toimuvad pidevalt erinevad muutused, erinevatel põhjustel, seetõttu näeme edaspidi vajadust järjepideval tervisekäitumise ja hinnangute kogumisel elanikkonna seas. 1.Terviseprofiili eesmärk ja väärtused Terviseprofiili eesmärk Põlva valla terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolumõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad tegurid, põhjused ja vajadused (probleemid) ning pakkuda välja võimalikud tegevused põhjuste teadvustamiseks ja vajadused olukorra lahendamiseks. Terviseprofiili koostamisel lähtutud põhimõtetest Põlva valla terviseprofiili kui arengudokumendi koostamisel on lähtutud: Riiklikust strateegist Rahvastiku tervise arengukava ning teiste valdkondade alusdokumentidega. Põlvamaa terviseprofiilist aastal koostatud põhjalik maakonna andmebaas ja tegevuskava on oluline alusdokument ning koostöö alus. Sotsiaalsest kaasatusest isikute, sotsiaalsete rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine oma kodukandi, ühiskonna elu ning keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. Inimõigustest. Võrdsetest võimalustest ja õiglusest. Ühisest vastutusest tervise ees. 4

5 2. Hetkeolukord Põlva valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil. 2.1 Üldandmed Põlva maakond koosneb 14 omavalitsuseüksusest: 13 vallast (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska) ja ühest linnast (Põlva linn). Põlva vald on territooriumilt Räpina valla ja Kanepi valla järel ha suuruse pindalaga maakonnas kolmas ning rahvaarvult 4120 elanikuga kolmas maakonna kohalike omavalitsuse seas. Põlva vald asub maakonna keskosas piirates Põlva linna rõngasvallana. Põlva vald piirneb põhja suunas Ahja vallaga, kirde suunas Mooste vallaga, ida suunas Räpina, kagu suunas Veriora vallaga, lõuna suunas Laheda vallaga, edela suunas Kanepi vallaga, lääne suunas Kõlleste vallaga, loode suunas Vastse-Kuuste vallaga. Valla kirdetipust edelatippu on 24,51km, põhjast lõunatippu 20,18km ja läänetipust idatippu 17km. Põlva valda läbivad olulisemad infrastruktuurid Põlva valda läbib raudtee Tartu-Orava-Petseri suunas. Rongipeatus reisijate jaoks asub Taevaskoja ja Holvandi külas ja Põlva linnas, kus asub ka lähim kaubajaam. Riigimaanteest (nr 61 ja nr 198) Tallinn-Tartu-Põlva- Koidula suunas kulgeb 24 km Põlva valla territooriumil, läbides vahepeal Põlva linna 1,7km ulatuses, jagades valla territooriumi põhja ja lõuna poolseks osaks. Põlvast Tartu on vahemaa 48km. Olulise mõjuga on riigimaanteed suunaga Põlva-Võru (25km), Põlva-Räpina, Põlva-Mooste (14km), Põlva-Valgjärve, Põlva- Kanepi, mis mõjutavad soodustavalt valla arengut, ettevõtluskeskkonda ja elanikkonna võimalusi. Valla arengule tervikuna on olulise tähtsusega valla poolt hästi hooldatud ja aastaringselt kasutatav vallasisene teedevõrk. Valla territoorium jaguneb 27 külaks. Rahvaarvult on Mammaste, Himmaste ja Rosma suurimad külad, kus ettevõtjad pakuvad vallasiseselt tööd nii kohalikele kui ka naaberomavalitsuste elanikele. Nende külade juhtpositsioon (rahvaarvult) lähiaastatel eeldatavasti säilib. Suuremate külade areng on suuresti kujunenud tänu külades ja Põlva linnas asuvatele ettevõtetele ning suuremate riigimaanteede vahetuslähedusega. See omakorda soodustab maakonna, valla, konkreetselt aga suuremate külade arengut, kuid lisab ka kohustusi sotsiaalelukeskkonna väljaarendamisega (sh ühistranspordi korraldus, tänavavalgustus, ühisvee- ja kanalisatsioon, kultuuriteenuste, vabaaja veetmise võimalused jne). Põlva valla külade elanikud on tööjõuallikaks lisaks vallas asuvatele ettevõtetele, Põlva linnale, naaberomavalitsustele ja samuti ka Tartu ja Võru linnale. Mammaste ja Orajõe külad säilitavad Põlva piirkonna olulisema aktiivse turismi- ja puhketsooni staatuse suuresti Mammaste Tervisespordikeskuse kompleksi näol (sh matka- ja suusarajad). Nii looduslikult soodus asukoht, lähedus Suure- ja Väikse Taevaskodade vaatamisväärsustega ning vahetu lähedus maakonna keskuses asuva Põlva linna ning valda läbivate riigimaanteede võrgustikuga loovad võimaluse sellel valla osal aktiivselt välja arendada ettevõtlus- ja elu- ning rekreatsioonikeskkonda. Valla külaelu on aktiivselt edendamas külade elanike poolt valitud külavanemad järgnevates külades: Taevaskoja, Vanaküla, Holvandi, Rosma, Aarna, Mammaste, Mammaste külaosa - Hatiku, Lutsu, Kähri, Tännassilma, Eoste, Valgesoo ja Himmaste. Eriti aktiivselt on oma külade elukeskkonda arendanud Taevaskoja, Vanaküla-Holvandi ning Mammaste külaosa Hatiku, kus külavanemate eestvedamisel ja küla MTÜde kaasabil on teostatud mitmeid suurinvesteeringuid küla elukeskkonna parendamiseks. Põlva vald on soodustanud külades omaalgatuslikke algatusi (sh eelkõige hariduse ja kultuuriliste ning vabaaja veetmisvõimaluste näol) aga veel rohkem peaks toetama rahvusliku paikkondliku, traditsioonide ja omapäraga tootmise tekkimist ja selle arendamist. Vallas on mitmeid hõredamalt asustatud, aga ka suuresti rikkumata loodusega piirkondi nagu Tilleorg, Ahja jõe ürgorg (sh Suur- ja Väike-Taevaskoda), Orajõe ürgorg, Valgesoo maastikukaitseala jt. 5

6 RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR 2010 seisuga 2010 Rahvaarv Pindala, km² Asustustihedus, elanikku km² kohta Kogu Eesti Põlva maakond Põlva maakonna vallad Põlva vald Allikas: Statistikaamet Valla keskmine asustustihedus on 17 inimest ruutkilomeetrile ning sellega on vald maakonnas valdadest asustustiheduselt teine omavalitsus aga kogu maakonna asustustiheduse näitajast kõrgem. Tabel 1. Põlva valla rahvaarv aastatel ja aastate keskmine Allikas: Statistikaamet RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga aasta elanike arv Põlva vald (vanuserühmad kokku) Keskmine rahvaarv Allikas: Rahvastikuregister RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga aasta elanike arv Põlva vald (vanuserühmad kokku) Keskmine rahvaarv

7 Põlva valla elanike arvu on määratletult erinevalt. Erinevused on päris suured võrreldes Statistikaameti poolt edastatavate andmetega ja üle-eestilise Rahvastikuregistri andmetega. Ilmselt kasutab Statistikaamet rahvaloenduse andmeid (sellel olid omad puudujäägid loendamisel) aga vald kasutab reaalselt oma igapäeva toimingutes (sündide, surmade, sissekirjutuste vormistamisel) Rahvastikuregistrit, ning need arvud on kindlasti õigemad. Rahvastiku arv on Põlva vallas vähenenud, aga viimased aastad püsinud võrdlemisi stabiilsena, 1. jaanuari 2010 seisuga 4120 inimest ja Statistikaameti andmetel 3883 inimest. Edaspidi kasutame läbi kogu profiili info analüüsimisel vastavalt võimalustele nii Statistikaameti andmeid, kui ka Rahvastikuregistri andmeid. Vajalike tendentside välja toomisel analüüsis rahavastiku arvu erinevus mõju trendi ei muutnud. 7

8 Joonis 1. Elussündide arv Põlva vallas RV112: ELUSSÜNDINUD --- Sugu, Haldusüksus või asustusüksuse liik ning Aasta..Põlva vald Poisid Tüdrukud Kokku Allikas: Statistikaamet Joonis 2. Sündimuse üldkordaja võrdluses Põlva maakonnaga Sündimuse üldkordaja Põlva vald 11,9 12,3 13,4 10,6 10,8 14,4 Põlvamaa 8,3 9,6 8,9 9,3 9,8 9,9 Joonistelt näeme, et Põlva vallas on sündimus hetkeseisuga tõusmas ja läbi viimase kümne aasta suhteliselt stabiilselt püsinud väikeste tõusude ja langustega. Põlva vallas sündivuse üldkordaja on võrreldes kogu maakonnaga suuremas tõusujoones. 8

9 Rahvastikupüramiididelt on näha, et Põlva vallas on sama vanuseline koosseis kohati erinev, kui kogu Eestis. Eriliselt head näitajad on vallal rahvastikupüramiidil aastaste vanusegrupil, mis on sarnane ka Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajatega. Põlva valla rahvastikupüramiid näitab väiksema aga stabiilse arvuga järelpõlve tulekut alates sünnist kuni 19 aastaste vanusegrupini aastaste vanusegrupi suhteliselt suur arv näitab, et noori perekondi, kuhu lapsi võiks sündida, on piisavalt nii vallas, kui ka maakonnas ja kogu Eestis. Laulva revolutsiooni lapsed, kes on jõudnud täiskasvanuikka, alles omandavad haridust ja teevad karjääri ning perekonna loomisega ei kiirusta. Seega võib eeldada, et lähitulevikus sündimus jääb kindlasti vähemalt stabiilsele tasemele püsima aga nihkega. Demograafilise mõjutava väljarände faktorina saab välja tuua, et selles vanuses noored asuvad üldjuhul edasi õppima ning omandades haridust väljaspool Põlva valda suure tõenäosusega võivad luua ka pere uues elu- või töökohas, mida näitab eriti aastaste tunduvalt väiksem elanike arv. Positiivne on, et hariduse ning kogemusi omandanud ja/või perekonda loonud paljud inimesed leiavad tee või tulevad tagasi Põlva valda juba alates aastaste vanusegrupis. Tööealise elanikkonna vanusegrupp aastased on suur ja võrreldes kogu Eesti näitajatega isegi suurem. See näitaja tõestab, et Põlva vallas on hea ja sobiv elukeskkond tööealisele elanikkonnale. Joonis 3. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) 9

10 Joonis 4. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Allikas: Statistikaamet Joonis 5. Põlva maakonna rahavastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Allikas: Statistikaamet 10

11 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus on Põlva vallas jaguned üsna võrdselt, sest kuni 69 aastaste vanusegrupis on mehi ja naisi suhteliselt võrdne arv. Võrreldes kogu Eesti näitajaga (kus alates juba 50 eluaastast on naisi tunduvalt rohkem) on Põlva valla sooline jaotus paremini tasakaalus. Võib teha ka järelduse, et Põlva vallas elavad mehed kõrgema eani. Sooliselt jaotub kogu valla elanikkond (Statistikaameti 1. jaanuari aasta seisuga) mehe ja naise vahel, mis on hea tasakaalu näitaja. Joonis 6. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 7. Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus 11

12 Põlva valla demograafilised näitajad suremus- ja sündivuse näitajate poolest on stabiliseerunud, sest surmajuhtumite arv on olnud suhteliselt stabiilsed ning sündivus suurenenud, kuigi hetkel on iive veel negatiivne. Joonis 8. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas SURMADE ARV PÕLVA VALLAS Põlva vald Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Nais e Joonis 9. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas 12

13 Joonis 10. Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja Põlva maakonnas Suremuskordaja Allikas: Statistikaamet Põlva vald 13,3 14,9 12,5 13,6 13,9 13,6 Põlvamaa 15 15,5 15,4 14,7 15,6 13,6 Põlva valla surmade arv on olnud suhteliselt stabiilne aga veidi madalam, kui kogu maakonnas aga aasta seisuga on seis võrdsustunud ning kahanevas languses. 13

14 Joonis 11. Standarditud suremuskordaja elaniku kohta Põlva maakonnas 14

15 Suremus kokkuvõttes on vähenemas nii Põlva maakonnas, kui Põlva vallas. Suremusepõhjuste struktuur on põhimõtteliselt jäänud samaks esikohal on alates aastast ja ilmselt varemgi südame-veresoonkonna haigused, järgneb südame isheemiatõbi ja kolmandal kohal on meestel pahaloomulised kasvajad ning naistel peaajuveresoonte haigused. Märkimisväärne on neljandal kohal olevate meeste surmajuhtumite arv, mille põhjusteks on võrdselt õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad ning peaajuveresoonte haigused. Võrreldes aastaga on tõusnud seedeelundite haigused ning sisuliselt ainult meestel on stabiilselt läbi aastate esinemas hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad (üks põhjustest on suitsetamine). Suremuspõhjusi on analüüsitud ainult maakonna statistiliste andmete põhjal, kuna haldusüksuse järgi pole need andmed välja võetavad Statistikaameti andmebaasist Loomulik iive Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv sündide arvu. Loomulik iive on üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks, kuid rahvastiku vähenemises on oma osa ka rändel. Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemist, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Põlva vallas on iibekordaja väiksem võrreldes kogu Põlvamaaga. Langustrend on ka Põlva maakonna näitajates märgata alates aastast. Tabel 2. Põlva maakonna ja kogu Eesti loomulik iive SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE Loomulik iive Kogu Eesti Põlva maakond Mehed ja naised Allikas: Statistikaamet Joonis 12. Iibe kordaja võrdluses Põlva maakonnaga Põlva vald 1,4 2,6-0,9 3 3,1-0,8 Põlvamaa -6,7-5,9-6,5-5,4-5,8-3,7 Allikas: Statistikaamet 15

16 2.1.2 Rahvuslik jaotus Ei saa täpselt välja tuua Põlva valla rahvastiku rahvusliku jaotuse, kuna andmed selle kohta Statistikaametil puuduvad. Põlva maakonna jaotust ei saa kasutada kuna Räpina, Mikitamäe ja Värska kandis elavate muukeelsete osakaal on seal tunduvalt kõrgem, seoses muuhulgas vanausuliste kogukonna olemasoluga. Põlva Vallavalitsuse kantselei arvamusel valla elanikest enamuse moodustavad eestlased, teised rahvused moodustavad ainult ca 1% kogu elanikkonnast. Eestlaste osakaal aastast-aastasse kasvab Ränne Ränne - Siseränne - Sisseränne - Väljaränne - elukoha muutus üle haldusüksuse piiri. elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise. tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude haldusüksusse perioodiks, mis on või eeldatavalt on 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises haldusüksuses. tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes haldusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asutusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud. Rändesaldo - sisse- ja väljarändejuhtude vahe. Tabel 3. Sisse- ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis RÄNNE --- Sugu, Aasta, Näitaja, Rände liik ning Haldusüksus/Asustusüksuse liik M ja N Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Kogu Eesti Põlva mk Põlv a vald Kogu Eesti Põlv a mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Allikas: Statistikaamet RVR a seisuga Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Sisserände näitajate võrdlemiseks Põlva vallas on aluseks võetud Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajaid. Sisserände suurenemine sai alguse aastal. Inimesi tuli valda kuni aastani juurde suuremas mahus, (edaspidi vähemas), kuna noored pered asusid elama maapiirkonda, vanemad kolisid laste või lapsed vanemate juurde, suvemaju hakati kasutama elumajadena, hoogustus individuaalehitus aastast alates väljaränne suurenes. Põhjuseks võib tuua lasteaiakohtade vähesus (sõimekohtade puudumine), õpingute jätkamine ning erialase töö puudus aasta seisuga on sisse- ja väljaränne stabiliseerumas minimaalse vahega. Põlva maakonna ja Eesti näitajad näitavad suhteliselt sarnast trendi vaata tabel 3. 16

17 Joonis 13. Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis DEMOGRAAFILINE TÖÖTURUSURVEINDEKS, 1. JAANUAR- Piirkond/Haldusüksus, Näitaja ning Aasta Kogu Eesti Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vald Demograafiline tööturusurveindeks

18 2.1.4 Tervise käitumine ja haigestumine Esmahaigestumisel nakkushaigustesse - käsitletakse järgmisi momente Põlva maakonna haigestumiste statistika ja Terviseameti andmete põhjal aastatel (mõned andmed on saadavad kuni a): uute HIV- nakkuse registreerimine maakonniti aastatel , reg. kokku 4 nakkust (sh 2 nakkust a). Võrreldes Tartumaaga, kus on registreeritud kokku 262 nakkust ning Tallinnaga, kus on 2647 nakkust registreeritud on Põlva maakond hetkel paremas olukorras. Kogu Eestis kokku on registreeritud 7224 nakkuse juhtumit. HIV-tõve registreerimine maakonniti , pole ühtegi registreeritud. Põlva maakonna seis on koos Võrumaa, Viljandimaa, Läänemaa ja Järvamaaga üldiselt hea (registreeritud pole sellel perioodil ühtegi) aga suuremate naabermaakondade probleeme ei saa jätta märkamata. 4 nakkuse registreerimist HIV ja 14 registreeritud narkokuritegu vallas annab märku tervisedenduse olulisusest ning aktiivsema tervislike eluviiside propageerimise vajalikkusest elanikkonna seas. Sugulisel teel levivate haigusjuhtude arv (klamüüdia, süüfilis, gonnoröa) Põlvamaal , kõige enam on registreeritud nende seast klamüüdia haigusjuhtusid, kokku 211 (sh a registreeritud 45 haigusjuhtumit). Nendest kõige vähem on haigusjuhtumeid süüfilisse, kokku 16 ja kõik aastal. Gonnoröa haigusjuhtumeid esineb iga aasta, sh aastal 5. Tuberkuloosi haigestumine Põlvamaal , iga aasta on registreeritud haigestumisjuhte. Tabel 4. Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes HIV-nakkuse registreerimine HIV-tõve registreerimine Süüfilis pole täpselt teada Gonnoröa pole teada Klamüüdia pole teada Puukborrelioos pole teada Puukentsefaliit pole teada Tuberkuloos Allikas: Tervishoiuasutuste aastaaruanded Tabel 5. Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel Haigus Puukborrelioosi andmeid pole veel Puukentsefaliit Allikas: Terviseamet aasta seisuga on Terviseameti aastaaruande andmetel kõige suurem puukentsefaliidi haigestumus Pärnumaal ja Saaremal, järgnevad kohe Hiiumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa ning haigestumise ohupiirkonnad on veel Harjumaa ja Ida-Virumaa. Puukentsefaliiti haigestunud inimesed on saanud viimastel aastatel puugi hammustused just linnalises piirkonnas mitte otseselt metsas. Puukborrelioosi haigestumise arv iga aastaga suureneb ning ohupiirkonnaks on kogu Eesti (juhtumeid on registreeritud kõigis maakondades) aasta seisuga oli registreeritud kõige suurem haigestumuste arv Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Oluline on tõsta elanikkonna teadlikkust nakatumise võimalusest, haiguste olemusest ning vaktsineerimise vajalikkusest, sest nakatumised on toimunud nii metsas, kodu hoovis kui ka mänguväljakutel ja linna parkides. 18

19 2.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu. Toimetulekutoetus on riigi abi isikule või perekonnale igapäevaeluga (füüsiliselt või psühhosotsiaalselt) toime tulemiseks. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks Tööturu situatsioon Keskmine maksumaksjate arv Põlva vallas on toodud alljärgneval joonisel ja kuude lõikes aastatel ka arvandmete tabelis Maksumaksjad ja miinimumpalga saajad Maksumaksjad - Põlva vallas elavad inimesed, kes tasuvad üksikisiku tulumaksu. Indikaator näitab survet maksumaksjale sotsiaalvaldkonna ülal hoidmiseks. Miinimumpalga saaja- on potentsiaalses vaesusriskis elavate inimeste grupp. Näitaja võimaldab kavandada teenuste ja toetuste võrku. Joonis 14. Maksumaksjate arv Põlva vallas Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA) 19

20 Tabel 6. Maksumaksjate arv Põlva vallas kuude lõikes Aasta/ kuu Keskmine , , , ,25 Allikas: MTA Tabelitest selgub, et alates aastast maksumaksjate arv kasvas aasta maksumaksjate keskmine arvu tõus oli 69,5 maksumaksjat aastas. Aastatel 2007 ja 2008 oli maksumaksjate keskmine arv stabiilne. Hüppeline langus on toimunud maksumaksjate hulgas aastal kui arv langes 1741,33 lt 1635,25 ni aastal vähenenud maksumaksjate arv ning miinimumpalga saajate suurenenud arv on tingitud eelkõige koondamistest, töölepinguta tööjõu kasutamisest ning osalise koormusega või ajutise tööjõu kasutamisest. Tabel 7. Maksumaksjate arv Eestis kuude lõikes Aasta/ kuu Keskm Allikas: MTA Põlva valla maksumaksjate osakaal tööealistest elanikkonnast on vähenenud kogu Eestiga võrreldes suhteliselt võrdselt. Sellest saab järeldada, et Põlva vallas aga samuti ka kogu Eestis on hõivatus tööga väiksem ja seega sotsiaalsete tagatiste vajadus suurem. 20

21 Miinimumpalga saajaid oli valla maksumaksjatest Maksu- ja Tolliameti andmetel järgmiselt: a 356 ehk 21,55% maksumaksjatest a 380 ehk 22% maksumaksjatest a 312 ehk 17,92% maksumaksjatest a 376 ehk 23% maksumaksjatest Joonis 15. Üksikisikutulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas Arv Maksumaksjad Miinimumpalga saajad Aasta Maksumaksjad Arv Miinimumpalga saajad Arv Allikas: Maksu- ja Tolliamet 21

22 Joonis 16. Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja kogu Eestis kr kr kr kr kr kr kr 0 kr Põlva vald kr kr kr kr EESTI kr kr kr kr Allikas: MTA Keskmine brutotulu inimese kohta on läbi aastate olnud Põlva vallas natuke madalam, kui kogu Eesti näitaja aastal tõusid Põlva valla brutotulu näitajad võrreldes Eesti keskmise näitajaga sisuliselt samale tasemele. Suurim erinevus tuleb aastal, kus valla keskmine brutotulu ühe inimese kohta langes kroonini, aga kogu Eestis vastav näitaja tõusis kroonini. Tabel 8. Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas Aasta/ kuu Keskm Allikas: MTA 22

23 2.2.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Majanduslikult aktiivsete üksuste/ettevõtete all peetakse silmas äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtja, asutuste ja mittetulundusühingute kogumit, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina. Statistiline profiil tugineb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, maksukohustuslaste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmetel. Tabel 9. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlva vallas STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Haldusüksus, Aasta ning Töötajate arv Põlva vald Kokku Vähem kui ja enam Märkus: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud ja sellest 2009.a. jooksul äriregistrisse ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi. Allikas: Statistikaamet Majanduslikult aktiivsete ettevõtete ja üksuste arv Põlva vallas järjest tõusnud ning aastal stabiilne, mis tõestab, et ettevõtete likvideerimisi on olnud vähe ning uusi on juurde tulnud. Kogu Põlvamaal on ettevõte arv stabiilselt suurenenud (osaliselt on põhjuseks ka ümberregistreerimine). Äriregistri andmetel on Põlva vallas ettevõtjateks registreerunud kokku seisuga 298 ettevõtet ja Statistikaameti andmetel on nendest aktiivseid ettevõtteid aasta seisuga 174. Tabel 10. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlvamaal STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Maakond, Aasta ning Töötajate arv Kokku 250 ja enam Vähem kui 10 Põlva maakond Allikas: Statistikaamet 23

24 Tabel 11. Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud Osaühingud FIE-d Jrk Külad Aktsiaseltsid Mittetulundusühing Usaldusühing 1. Aarna küla Adiste küla Andre küla Eoste küla Himmaste küla Holvandi küla Kiuma küla Kähri küla Lutsu küla Mammaste küla Meemaste küla Metste küla Miiaste küla Nooritsmetsa küla Orajõe küla Partsi küla Peri küla Puskaru küla Puuri küla Rosma küla Soesaare küla Taevaskoja küla Tromsi küla Tännassilma küla Uibojärve küla 26. Valgesoo küla Vanaküla 2 1 KOKKU Allikas: Äriregister, info seisuga Täisühing Tabelis 11. on välja toodud kõik ainult Äriregistris registreeritud ettevõtted (kokku 298, sh aktsiaseltsid, osaühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ja mittetulundusühingud (kokku 66) sõltumata nende majanduslikust aktiivsusest. Vaatamata Põlva maakonna väiksusele tegutsevad siinsed ettevõtjad väga paljudel aladel. Põlvamaa ettevõtjad tegutsevad nii põllumajanduse, metsa- ja puidutöötlemise, turismi, trükitööstuse, teeninduse, ehituse, kaubanduse kui ka toiduainetetööstuse alal. Statistika järgi tegutsevad enamus Põlva maakonna ja sh Põlva valla ettevõtetest valdkondades: põllumajandustootmine (loomad, linnud), metsa- ja puidutöötlemine, metallitöötlemine, transport/logistika, auto-kaubaveod jt. Põlva valda registreeritud suurimateks ettevõtjateks töötajate arvu poolest on Peri Põllumajanduslik Osaühing, Põlva Agro OÜ; OÜ Zeigeri Veod, Miiaste Põllumajanduslik Osaühing jt. 24

25 2.2.3 Töötus Töötus on üks olulisematest terviseriskidest. Omavalitsusel on võimalus planeerida ja käivitada projekte ning erinevaid meetmeid töötusega kaasnevate sotsiaalsete- ja terviseriskide maandamiseks. Joonis 17. Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas Allikas: Töötukassa Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd ning on valmis kohe tööle asuma. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Põlva vallas oli aastal 125 registreeritud töötut, 2006.a 61, 2007.a 77, 2008.a 127, 2009.a 244 ja aasta III kvartali lõpuks oli töötukassas registreeritud 196 töötut (Töötukassa andmetel). Seoses majanduslangusega on töötuse määr hakanud kiiresti kasvama ja aasta lõpuks oli keskmine töötuse määr vallas tõusnud rekordiliselt kõrgele. Jooniselt 18 selgub, et Põlva valla töötuse määr on tööealisest elanikkonnast oluliselt kõrgem võrreldes Eestiga. Joonis 18. Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga Allikas: Statistikaameti Põlva vald liitus töötuse vähendamise eesmärgil aasta algul MTÜ Partnerlus projektiga Töö tugi Kagu- Eestis- tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu aasta septembris osaleti jätkuprojektis Töö tugi Kagu-Eestis 2 Tööklubidest töötubadeni Põlva valla enda eestvedamisel ja ESF toel on läbiviidud kahe aastane projekt Kõik tööle eesmärgiks oli Põlva valla pikaajaliste töötute integreerimine ühiskonda ja tööturule läbi konkreetsete rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Vastavalt võimalustele jätkatakse töötute nõustamist ja koolitamist. 25

26 2.2.4 Sotsiaalne kaitse Eesti Haigekassa andmebaasist ja Rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal oli Põlva vallas elavatest isikutest ravikindlustusega kaetud ca 95% inimestest. Ravikindlustatute osakaal Põlva vallas on ligilähedane kogu Eesti sama näitajaga. Valdavalt kuuluvad Põlva valla elanikud Põlva linnas Perearstikeskuses tegutsevate perearstide nimistusse koos Põlva linna elanikega. Perearste on seitse ja nende nimistus on valla elanikke järgmiselt: Ljubov Kurusk 357, Taimi Laur 396, Anu Mõtsar 805, Hepp Nigol 418, Kersti Pelisaar 595, Mare Torn 1011 ja Karin Ulst 200. Kokku Põlva valla elanikud, kes töötavad väljaspool Põlva maakonda, on end registreerinud teiste piirkondade perearstide nimistusse (2009.a 89 inimest ja seisuga 113 inimest). Teiste piirkonna perearstide nimistusse registreerimine näitab tõusu, kuna maakonnas leida sobivat töökohta või perearsti on raske (kohalikud perearstide nimistud on täis). Tabel 12. Ravikindlustusega kaetud isikud seisuga Ravikindlustatud Põlva vallas Allikas: Eesti Haigekassa Kuigi töötuse määr on vallas kõrge, omavad paljud ravikindlustust läbi hooldajaksolemise või Töötukassa arvel olles. Samas võib töötute suurt arvu analüüsides pidada tõenäoliseks ravikindlustust mitte omavate inimeste osakaalu tõusu pärast seda, kui Töötukassas arvel olemise aeg läbi saab. Joonis 19: Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogus Eestis Allikas: Rahvatikuregister, Eesti Haigekassa ja Statistikaamet Riikliku statistikat puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Põlva valla sotsiaaltöötajate andmetel oli Põlva vallas aastaks hinnatud 551 puudega täiskasvanud isikut, nendest tööealisi 65 ja pensionäre 486. Sotsiaaltöötajatele teadaolevalt on vallas 24 puudega last. Seega puudega inimeste osakaal valla elanikest 13,88%. Statistikaameti andmetel oli aastal puudega inimesi vabariigis ehk 8,8% elanike koguarvust. Põlva maakonna samad näitajad olid 6942 ehk 22,4%. 26

27 Vallavalitsus maksab vähekindlustatud puuetega inimestele ja peredele toetusi ning võimaldab transporditeenust, kompenseerib abivahendite ostmisel omaosalust. Puuetega lastele on võimaldatud tugiteenuseid ja abiõpetajat. Puuetega laste vanematele on korraldatud infopäevi, kus käsitleti erinevaid huvipakkuvaid teemasid. Hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Hooldajaid on määratud 136 inimesele (seisuga ). Hooldajatoetuste summad on diferentseeritud sõltuvalt hooldatava hooldusvajadusest ja makstava hooldajatoetuse suurus on vahemikus krooni. Mittetöötavate hooldajate eest maksab Põlva Vallavalitsus sotsiaalkindlustusmaksu, mis on 1436 krooni kuus sõltumata hooldajatoetuseks makstava summa suurusest. Isikud, kes igapäevaeluga toime ei tule ning kellel puuduvad omaksed või omaksed ei suuda erinevatel põhjustel tagada hooldust kodus, paigutatakse valla osalusega hooldekodusse. Põlva vallal on oma hooldekodu. Hetkel (1.oktoobri 2010 seisuga) on hooldekodus 35 klienti, neist 19 on oma vallast ja hoolekandeteenust osutatakse 16 inimesele teistest omavalitsustest. Lisaks viibib teistes hoolekandeasutustes 9 valla elanikku. Eestkoste on seatud (1.oktoobri 2010 seisuga) 9 inimesele, kellest 6 on täiskasvanud ja lapsi 3. Lisaks on hooldusperes hooldusel üks laps ja asenduskodu teenusel seitse last Toimetulek Joonis 20. Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu Eesti keskmisega Allikas: Statistikaamet Majanduskasvu ajal langes toimetulekutoetuse saajate arv. Hetkel on toimetuleku taotlejate arv kasvanud ja see suureneb aasta teisel poolel oluliselt, kui töötutel töötuskindlustus hüvitise saamine lõpeb. Toimetulekutoetuse maksmise piirmäär on tegelikuks toimetulekuks ebapiisav, mistõttu vald maksab kodanike avalduste alusel mitmeid lisatoetusi, näiteks: peredele kooliminekuks riiete ostmise toetust, koolitoidu toetust, ühekordset abi, transporditoetust, prillide toetust ja teisi ühekordseid toetusi. 27

28 Joonis 21. Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas Allikas: Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakond Põlva vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad kaheks: sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused (sünnitoetus, matusetoetus, toetus esimesse klassi astujale, kutsekooli toetus, ravikindlustuseta isikute toetus, jõulutoetus ja muud) ja sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (õppetoetus, toetus koolitarvete ja lasteriiete ostmiseks, toetus prillide ostmiseks, invaabivahendite toetus, toetus kütte muretsemiseks ja muud). Sotsiaalteenuste osutamiseks ja toetuste määramiseks on vallas vastu võetud sotsiaaltoetuste maksmise kord, mida vastavalt eelarve võimalustele iga aasta üle vaadatakse. Lisaks toetustele osutatakse vallas järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine- isikutele vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Eluasemeteenused- vallal on 3 sotsiaalkorterit ja 11 sotsiaaleluruumi, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole võimelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisesse elukohta tagasi asenduskodust, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puuetega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalabi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Isikliku abistaja teenus- teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Põlva vallas elukoha aadressi omavatele sügava ja raske liikumis- või nägemispuudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes, mida ei ole võimalik väljaspool kodu sooritada. Puudega isik otsib endale ise sobiva inimese abistajaks ja ta peab olema võimeline juhendama ning koordineerima abistaja tööd. Tugiisiku teenus- teenust osutatakse Põlva vallas elukoha aadressi omavatele puudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenuse eesmärgiks on puudega inimese ühiskonda integreerimine. Põlva vald on viimastel aastatel korraldanud iga aasta puudega lapse vanematele ja lastele õppe- ja puhkepäevi, et lapsevanemad saaksid kohtuda üksteisega ning vald saaks infot vahetada. Transportteenus- kõigil abivajajatel on võimalik eelneval kokkuleppel kasutada valla transporti. Hooldamine hoolekandeasutustes- Põlva vald omab hooldekodu, kus pakutakse teenust nii oma valla elanikele kui ka teiste omavalitsuste elanikele (vabade kohtade olemasolul) ning hoolekodus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Lisaks ostab vald teenust ka 8 omavalitsuse hoolekandeasutustest (9 abivajajat). Tavaliselt oleme leidnud igale hooldust vajavale inimesele sobiva hooldusasutuse. 28

29 Vanemliku hoolitsuseta laste hooldusteenus- asendushooldusele suunatakse vanemliku hoolitsuseta laps, kui vanemad on surnud, teadmata kadunuks tunnistatud, kui vanemad on piiratud teovõimega, kui vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused või kui vanemad viibivad kinnipidamiskohas. Asenduskodu teenust ostab vald hetkeseisuga Tilsi Lastekodust ja Elva Väikelastekodust. Põlva valla riskilastele (alates 7 eluaastast) suunatud nädalane suveprojekt Põlva valla riskirühma kuuluvate laste õppe-ja puhkepäevad a Haanjas ja aastal Saarjärvel, kus kokku osales 30 last. Vastavalt eelarve võimalustele püütakse suveprojekti jätkata igal aastal Kaasatus kogukonna tegevustesse Põlva vallas on kodanikele mitmesuguseid motiveerimise vahendeid valla elu edendamisel ja kaasa löömiseks. Suurimaks tunnustuseks on valla aukodaniku ja aasta tegija tiitli välja andmine alates aastast. Valla aukodaniku nimetus antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema perioodi vältel silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Valla aasta tegija nimetus antakse üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Nimetatud tunnustustega kaasneb rahaline preemia. Lisaks aunimetustele tunnustatakse ka aasta lõpus iga aasta valla heaks aasta jooksul tehtud tegevustega silma paistnud kodanikke. Lisaks eeltoodud autasudele premeeritakse igal aastal valla Kodukaunistajate Ühenduse poolt kauneid ja korrastatud koduümbrusi ning korrektse ümbrusega ettevõtteid. Parimad on esitatud Vabariigi Presidendi poolt väljaantava auhinna Kodu kauniks nominentideks. Alates aastast toimub vallavanema vastuvõtt parimatele õpilastele, kes on lõpetanud klassi kiituskirjaga. Tunnustatakse kõiki Põlva valla koolis edukaid lõpetajaid sõltumata sellest kus on tema elukoht ja alates a. lisaks ka Põlva linna koolides kiituskirjaga lõpetanud Põlva valla lapsed. Samuti kajastatakse kõikide tublide kodanike tegusid Põlva valla ajalehes. Viimase kümnekonna aasta jooksul on tekkinud mitmeid seltse ja mittetulundusühinguid, kuhu kuuluvad kohalikud inimesed, kes aitavad kaasa küla seltsielu elavdamisele ja koostegevusele, kogukonna ajaloo jäädvustamisele ja kultuuripärandi hoidmisele, heakorratööde tegemisele jne. Külavanemad, seltsid ja MTÜ-d korraldavad kohalikke kultuuri- ja spordisündmusi, talguid, näituseid ning otsivad võimalusi külaelu edasiseks arenguks. Kirjutavad projekte investeeringute ja mitmesuguste ühistegevuste kaasfinantseerimiseks. Põlva vallas on a seisuga 8 seltsingut (vormistatud aga Äriregistris registreerimata seltsing): Seltsing Vesipapp Taevaskojas, põhiline tegevus käsitöö ja küla ühisüritused MANN-i seltsing Miiastes, põhitegevus käsitöö Seltsing Nobedad näpud Himmastes, põhitegevus käsitöö Seltsing Virmalise Vanakülas, käsitöö ja küla ühisüritused Seltsing Salimah Rosmal, tantsuharrastus Seltsing Rosma käsitöötegijad, käsitöö Seltsing Taevaskojalased, terviseliikumine, ühisüritused Seltsing Peri kooli vilistlased, kohaliku külaelu ja hariduselu uurimine ning arhiveerimine, ühistegevuste/ürituste läbiviimine jm Põlva vallas on a. seisuga Äriregistri andmetel registreeritud 63 MTÜ-d (sh põhilised tegevusalad on haridus, kultuuri, korteriühistud, külaelu, sport, maamajandus ja jahivaldkond ning kirikukogudused ja noorteühendused jt) Vallas sündinud lastele toimub alates aastast peresündmus Väike laps on rõõmuks perele ühe aastaseks saanud lastele ja lastevanematele. Igal aastal korraldatakse ühine õppepäev kõikidele allasutuste pedagoogidele ja töötajatele. Põlva vald on toetanud MTÜ-de tegevust projektide omafinantseeringu katmisel. Eraldatakse tegevustoetust tegutsevatele seltsingutele ja MTÜ-dele. 29

30 Põlva valla eelarves on kultuuriühingutele tegevustoetus krooni aastas ja nende rahade eraldamiseks on kinnitatud kord Põlva valla eelarvest kultuuriühingutele tegevustoetuse andmise kord. Olemas on ka Põlva valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalastele projektidele toetuse andmise kord summas krooni aastas. Toetuse andmise eesmärgiks on omaalgatuse toetamise kaudu arendada kultuuri-, spordi- ja noorsootööalaste sündmuste korraldamist Põlva vallas ning valla esindamine väljaspool Põlva valda. Põlva vallas on 27 küla. Põlva valla külavanema statuudi alusel on (1.oktoobri 2010 seisuga) valitud 13 külavanemat. Põlva valla eelarve toetusel on külavanematele külade elukeskkonna parandamiseks ning investeeringuteks loodud Külade arengutoetuse andmise kord, mille alusel eraldatakse külaprojektide kaasfinantseerimiseks kokku krooni aastas. Tabel 13. Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutused ja külastused Peri Raamatukogu Kiuma Raamatukogu Vanaküla Raamatukogu Taevaskoja Raamatukogu Himmaste Vallaraamatukogu Lugejaid sh lapsi Laenutusi sh lapsi Külastusi sh lapsi Põlva vallas on 5 raamatukogu. Raamatukogu/külakeskused on kujunenud lisaks raamatulaenutuse teenuse osutamisele küla inimestele kokkusaamise ja ühistegevuse asukohtadeks. Raamatukogu juhid aitavad kohalikel MTÜdel ja seltsingutel paikkonna kultuuri ja külaelu elavdada. Põlva linnas asuv Põlva kultuuri- ja huvikeskus pakub kogu Põlva piirkonnale erinevaid kultuuriüritusi. 2.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng Põlva valla arengukava aastani 2015 on kinnitatud üheks prioriteediks noortele kvaliteetse hariduse kindlustamine. Põlva vallas on kaks munitsipaalkooli ja üks erakool: Himmaste Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga õpib algkoolis 18 last (õpetajaid 5). Himmaste Algkooli õppehoone on koolimajaks ehitatud juba aastal. Kool on Jakob Hurda asutatud kooli järglane. Mammaste Lasteaed Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga on Mammaste lasteaias 7 rühma 150 lapsega (õpetajaid 22). Mammaste algkoolis koolis õpib 135 last (õpetajaid 18). Mammaste lasteaedalgkool rakendab Hea Alguse programmi metoodikat nii lasteaias kui algkoolis. Lasteaed-algkoolis alustab laps oma haridusteed alguses lasteaias, seejärel 4-klassilises põhikoolis. Lasteaed-algkool on hea algus inimese haridusteele ja kogu elu kestvale õppimisele. Johannese Kool Rosmal (erakool lasteaed-põhikool) 2010/11 õppeaasta seisuga õpib põhikoolis 48 last ja lasteaias on 26 last. Lasteaed-põhikooli missioon on pakkuda alternatiivharidust Kagu-Eesti piirkonnas. Kooli ja lasteaia põhiülesanne on keskkonna loomine vaba inimese kasvamiseks waldorfpedagoogika tutvustamise ja rakendamise läbi. Põlva linna territooriumil pakutakse lastehoiuteenust alates lapse 1,5 eluaastast. Põlva vald kasutab lapsehoiuteenust lasteaiakohtade vähesuse tõttu. 30

31 Joonis 22. Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv arv Lasteaed Mammaste algkool Himmaste algkool Lisaks valla koolidele käivad paljud Põlva valla lapsed ka Põlva linna munitsipaalkoolides. Samas käivad ka Põlva linna lapsed Põlva valla algkoolides. Jooniselt on näha, et valla lasteaedades ja algkoolides käivate teiste omavalitsuste laste osakaal on väike. Põlva vallal ei ole põhikooli ega gümnaasiumi, sest vahetusläheduses (Põlva linnas) asuvad Põlva Keskkool ja Põlva Gümnaasium. Tabel 14. Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal KOOL Õpilaste arv Protsent Põlva linnas 340 mis on 83% mujal õppivatest lastest Põlva Ühisgümnaasiumis 224 mis on 55% mujal õppivatest lastest Põlva Keskkoolis 110 mis on 27% mujal õppivatest lastest Põlva Roosi koolis (erivajadustega 6 mis on 1% mujal õppivatest lastest laste kool) Mujal üle-eesti koolides 69 mis on 17% mujal õppivatest lastest Kokku 409 õpilast Tabel 15. Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Himmaste Algkool 2 last 11% Põlva linnast Mammaste Lasteaed Algkool 44 last 33% Põlva linnast ja mujalt 1,5% Kokku 46 last Koolikohustuse täitmisega on aastas probleeme olnud keskmiselt 10 lapsega. Reeglina on need põhikooli lõpuastmes käivad lapsed. Probleemide lahendamiseks on leitud erinevad lahendused. 31

32 2.3.1 Noorte süüteod Põlva vallas aastatel Avaliku korra rikkumiste arv aastas näitab noorte poolt toime pandud rikkumisi, mis võimaldab hinnata vallal riskinoorte osakaalu ja sekkumisi (sh planeerida toimivaid ennetustegevusi). Kajastatud on alaealiste komisjoni andmeid, kes arutab alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi ning rakendab mõjutusvahendeid või taotleb Kohtult luba nende kohaldamiseks, samuti koordineerib maakonnas alaealistega tehtavat kuriteoennetust. Alaealiste komisjoni jõudnud õpilaste kohta on toodud järgmised andmed: arvel 33 alaealist, neist on komisjonis käinud: 1 korra - 24 alaealist; 2 korda - 3 alaealist; 3 korda 2 alaealist ja 4-8 korda 1 alaealine. Alaealitse komisjonis on arutatud alaealiste õigusrikkumisi alljärgnevalt: a 11 alaealise õigusrikkumisi a 10 alaealise õigusrikkumisi a 16 alaealise õigusrikkumisi a. seisuga 8 alaealise õigusrikkumisi. Põlva vallas oli alaealiste arvust (7-17. a kaasa arvatud, so, kuni 18 a. saamiseni) komisjonis arvel: a - 5,7% alaealisi a - 6,0% alaealisi Allikas: Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjon Üldjuhul on noorte süüteod esmajuhud, korduvjuhtude osakaal on väike. Peamiselt pannakse süütegusid toime aasta vanuses. Nooremate süütegude toimepanijate osakaal on väike ja aasta vanuses pole süütegusid toime pandud. Alaealiste komisjonis on käinud lapsed eelkõige suitsetamise ja alkoholi tarbimise tõttu. Mõnel korral on olnud tegemist ka vargustega, koolikohustuse mittetäitmisega, liikluseeskirjade rikkumisega, koolikiusamisega. Karistuseks on piisanud hoiatustest, mõnel juhul on määratud karistuseks ühiskondlikult kasulik töö ja suunamine nõustamisele Riigi ja valla poolsed soodustused Koolilõuna Kõigile põhikooli lastele on koolilõuna tasuta. Johannese Koolis Rosmal ja Mammaste lasteaias algkoolis valmistatakse toitu kohapeal ning küsitluse põhjal on lapsed ja lapsevanemad toidu kvaliteediga rahul. Himmaste koolilastele valmistatakse koolilõuna Mammaste lasteaed algkooli köögis. Lasteaias maksab toidupäev 16 krooni (2010. aasta seisuga). Teistele kohalikele omavalitsustele maksab Põlva vald toiduraha 6 krooni lapse kohta. Kõik Põlva valla territooriumil asuvad kolm kooli osalevad tasuta piima ja puuvilja programmis. Ujumine Mammaste lasteaia vanema rühma lapsed ja Mammaste kooli ja Himmaste kooli kõik lapsed saavad valla toetusel igal aastal ujumisõpetust Põlva Spordikeskuses. Mammaste Lasteaia Algkooli, Himmaste algkooli ja Johannese Kooli Rosmal II klassi lapsed osalevad riigi poolt tasuta ujumisõpetuse programmis. Tugisüsteemid Lastel, kes sõidavad koju koolibussiga, on võimalik jääda pikapäevarühma, kus nad saavad õppida ja osaleda huviringide töös. Mammaste lasteaias algkoolis on nii lasteaias kui ka koolis logopeed. Toetused Vald maksab esimesse klassi astujale ranitsatoetust. Valla kaasabil võimaldatakse vähekindlustatud perede lastele osavõttu suvistest lastelaagritest. Korraldatakse lastele töö- ja puhkelaagreid, otsitakse võimalusi laste suviseks tööhõiveks. Põlva Vallavalitsuse eelarvest toetatakse valla noorsootööd. Aktiivselt tegutseb Peri Noorteklubi. Mammaste Lasteaed Algkoolis töötab tervishoiutöötaja. 32

33 Tabel 16. Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes Aasta EEK Allikas: Põlva valla raamatupidamine Tabel 17. Põlva valla investeeringute kulud aastatel (kogu eelarve kuludest %) Aasta Eelarve kulud Investeeringud % Valitsemine Majandus Kultuur ja sport Haridus Sotsiaal Keskkond Elamumaa ja kalmistud , , , , , Allikas: Põlva valla raamatupidamine 2.4 Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond Käesolevas peatükis kirjeldatakse valla elanike võimalusi tegeleda huvitegevuse ja spordiga, antakse ülevaade tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest Tervislike eluviiside propageerimine Põlva vallas on tervise edendamist arvestavad ning propageerivad koolidest ja lasteaedadest Mammaste Lasteaed-Algkool, kes on liitunud üle-eestilise tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustikuga. Põlvamaal kokku on võrgustikuga Tervist Edendava Kool liitunud 13 kooli ja Tervist Edendava Lasteaed 7 lasteaeda. Võrgustikuga Tervist Edendavad Töökohad on liitunud Põlva maakonnas 7 suurettevõtte filiaali, Põlva valla ettevõtted hetkeseisuga ametlikult liitunud pole. Põlva valla õpilastest õpib Põlva linna huvialakoolides ligikaudu 116 õpilast. Sh Põlva Spordikoolis 60 õpilast, Põlva Muusikakoolis 29 õpilast ja Põlva Kunstikoolis 27 õpilast. Vald toetab huvikoolis käivaid lapsi kohamaksu tasumisega. 33

34 Kohalik omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni eelkõige valla ajalehe, allasutuste (sh koolid ja lasteaed) ja sportlike ühisürituste kaudu. Koostöös maakonna, linna ja valla klubidega ning allasutustega korraldatakse tervisepäevi ja tervise alaseid loenguid. Korraldatud on valla territooriumil erinevaid tervist edendavaid üritusi: Kepikõnd Mammaste matka- ja suusaradadel; Erinevad külade vahelised spordipäevad ning spordivõistlused erinevatele sihtgruppidele; Lasteaedades ja koolides (sh lastevanematele) korraldatakse tervise teadlikkust suurendavaid õppe- ja teabepäevi ning õppereise; Külaseltsid ja MTÜd koostöös raamatukogudega korraldavad ja tähistavad erinevates külades traditsioonilisi ühisüritusi (vastlapäev, jaanipäev jne), õppereise, õppeloenguid, infopäevi ning matku ja kohtumisõhtuid erinevate MTÜde/klubidega; Põlva valla külades on valla toetusel aktiivsed eakad loonud ise seltsingud huviringide loomiseks; Eakad osalevad ka Põlva linna Päevakeskuse tegevustes, ringides ning loengutes; Noortele on iga aasta korraldatud tervise edendamise ning ennetuse eesmärgil õppe- ja infopäevi. Tervisedenduse eesmärgil korraldatakse raamatukogudes ja külades infopäevi ning kepikõnni matku. Tännassilmas on toimunud kolmandat aastat eraalgatusel võrkpalliturniir Soku Cup. Iga suvi toimuvad Põlva valla eestvedamisel külade vahelised suvemängud. Peri Noorteklubi eestvedamisel on noortele aastaringselt korraldatud erinevaid õppepäevi ja mänge, õppereise ning kaasatud aktiivselt vaba aega veetma Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad Teenuste kättesaadavust näitab spordirajatiste, ehitiste ja terviseradade olemasolu ning kasutamine. Kogu maakonnas asub ~100 erinevat spordiehitist ning 13 omavalitsust omab hooldatud terviseradasid. Põlva valla MTÜ Spordiklubi Serviti tegeleb suusaspordi propageerimisega, suusatamise võimaluste avardamisega, võistluste ja ürituste läbiviimise ning korraldamisega. Samuti toetab klubi noorsportlaste spordimeisterlikkuse arendamist. Klubi esindusvõistluseks on Mammaste Karikas suusatamises. Lisaks on meie klubi korraldada traditsiooniline sügisene suusaraja jooks ja rattakross. Viimaste aastatel on koostöös Eesti Suusaliiduga korraldatud kas ETV - Swedbank noortesarja etapp või Eesti MV või Scandinavian CUP. Samuti korraldab klubi Põlva MK MV-si suusatamises ja Põlvamaa Talimängude suusatamise võistlust. Noorte suusatajatega tegelevad kvalifitseeritud treenerid. Mammaste suusa- ja matkarajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas - metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal. Rajad on aastaringselt hooldatud ja kasutatavad 0,5; 1; 2; 2,3; 3; 5; 7,5 ja 10 km ringidena. Kasutada on võimalik ka kergemaid 5 ja 10 km matkaringe Talveperioodil saab kasutada 2,3 km valgustatud ringi (kunstlume kasutamine). Valgustatud on rada igal tööpäeval alates pimenemisest kuni kella 21ni õhtul. Reeglina on võimalik sõita klassikat ja vaba sõidustiili. Mammaste Tervisespordikeskuse kompleks koosneb Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal asuvatest hooldatud suusa-, jalgratta- ja matkaradadest ning kahel kinnistul asuvatest olmehoonest, stardifinišistaadionist, pallimängudeväljakutest ja telkimis- ja karavaniplatsist jm. Põlva vallas on aktiivseks vabaaja veetmiseks järgmised välisrajatised: Mammaste Tervisespordikeskuse jalgpalliväljak ja suusastaadion Peri mängu- ja korvpalliplats Himmaste mängu- ja korvpalliplats Mammaste mängu- ja korvpalliplats Rosma motokrossirada Taevaskoja võrkpalliväljak, puhkeplats ja tulekoda Vanaküla külakeskuse puhke- ja mänguplats Jalgratturid ja rulluisutajad kasutavad aktiivselt kergliiklusteid Mammastes ning Rosmas külas Kiuma külaplats Lisaks on valla turismiettevõtjate poolt pakutavad mitmeid lisavõimalused aktiivseks vabaaja veetmiseks. Vaata lisainfo turismiinfo link. 34

35 2.4.3 Transport ja teedevõrk Põlva valda teenindavad maakonna linna ja lähiümbruse liinid: 1) Võru suunas: liin nr 18; 63; 246 2) Tartu suunas: liin nr 70; 70S; 70T; 71T; 292; 30 3) Kanepi suunas liin nr 11; 36 4) Räpina suunas: liin nr 12; 24; 25; 45; 46; 57 5) Mooste suunas: liin nr 16; 35A; 37A; 68 6) Värska ja Koidula suunal: liin nr 44; 59A, 59 7) Saverna suunal: liin nr 64; 65 Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna ja seetõttu võrreldes teiste Põlvamaa omavalitsustega on bussiliiklus võrdlemisi tihe maakonna keskusega aastal vaadati üle Põlva Maavalitsuse poolt maakonna linnaliinide graafik ning vastu tulles elanikkonna soovile viidi sõidugraafikutesse sisse muudatused. AS SEBE kaugliinidega on võimalik sõita enamustesse Eestimaa suurematesse linnadesse ning ümberistumine tuleb üldjuhul teha Tartus. Lähim bussijaam asub Põlva linnas. Suurimatest maanteedest läbib Põlva valda: 1) Põlva-Reola T-61(Tartu) riigimaantee, 9,7 kilomeetrit valla territooriumil; 2) Põlva-Võru T-64 riigimaantee,5,4 kilomeetrit valla territooriumil; 3) Põlva-Karisilla T-198 (Koidula piiripunkti) riigimaantee 10,65 km valla territooriumil; 4) Põlva-Saverna T-163 riigimaantee 6,4 km valla territooriumil Enamus suurest transiitkaubandusest liigub mööda Põlva-Reola, Põlva-Võru ja Põlva-Karisilla maanteed. Põlva maakonna suurimate turismiobjektide juurde jõudmiseks tuleb läbida Põlva valla teid ja seega liigub suviti valla territooriumil palju turismikorraldajate transporti. Valda läbivad riigiteed ja Põlva valla kohalikud maanteed kogupikkusega 159 km on heas korras aastal on riik investeerinud suuremaid vahendeid Põlva valla territooriumil asuvatele riigimaanteede ehitustöödeks. Mustkatte alla said alljärgnevad Põlva valla territooriumil olevad riigiteed: 1) riigitee Põlva- Vanaküla T-190 2) riigitee Miiaste- Kanassaare T-157 3) riigitee Holvandi- Partsi T-158 4) riigitee Meemaste- Kiuma T-151 5) riigitee Kähri- Koorvere T-155 Tellijaks oli Lõuna Regionaalne Maanteeamet ja tööde teostajaks AS Põlva Teed aastal teostati maanteede T-62 Kanepi-Leevaku; Põlva(km 21,745) Himmaste (km 25,25) ja T Himmaste-Rasina (km 0,0-1,5) ehitustööd, mille käigus rajatakse Mammaste ja Himmaste külla õueala ja kergliiklusteed. Valla teid on kokku ca 159 km. Iga aastal on teostatud investeeringuid Põlva valla teede ehituseks. Palju vahendeid kulub samuti talviseks lume-ja libedusetõrjeks. Põlva vallal on kehtiv teehoiukava aastateks Põlva valla teed on aastaringselt heas seisukorras ning stabiilselt investeerides ja hooldades teede seisukord ei tohiks muutuda. Valdavas enamuses on valla teed kruusateed. Tiheasustusega aladel on enamasti mustkattega teelõigud. Iga aasta teostab vald kruusateedele ka tolmutõrjet, kuid samas tuleb arendada kruusateede ümberehitamist tolmuvabaks (mustkatte alla), sest see vähendab tolmu teket ja parandab elukeskkonda. Probleemiks on suurte põllumajandusmasinate liikumine Peri, Lutsu, Kiuma jt külades. Probleemi lahendamiseks on vaja suuremad vallateed muuta tolmuvabaks. 35

36 Joonis 23. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas Liikluskuriteod inimkannatanutega liiklusõnnetused Allikas: Lõuna Prefektuur Üldjuhul inimkannatanutega liiklusõnnetuste korral on olnud tegemist kergemate liiklusõnnetustega. Aastatel on Põlva vallas liiklusõnnetustes hukkunud 4 inimest. Liiklusõnnetused Põlva vallas Aasta Inimkannatanutega liiklusõnnetused Hukkunutega liiklusõnnetused Kergliiklejatele on ohutumaks liiklemiseks rajatud Mammaste külas Põlva-Reola T-61 maantee äärde kergliiklustee kogupikkusega 1554 meetrit. Rajatud on kergliiklusteed Rosma külla Võru-Põlva T-64 kogupikkusega 760 meetrit, Mammaste külas asub veel kaks kergliiklusteelõiku Keldrikaela kogupikkusega 550 meetrit, mis ühendab Põlva valda ja Põlva linna mööda Põlva järvekallast aasta lõpuks rajataks Lõuna Regionaalse Maanteeameti tellimusel (Põlva valla kaasfinantseerimisega) Mammaste õueala- ja kergliiklustee kogupikkusega 1580 meetrit ja Himmaste külla õueala- ja kergliiklusteed 490 meetrit. Põlva vald vajab elanikkonna turvaliseks ja ohutumaks liiklemiseks ning tervisliku liikumise soodustamiseks rohkem kergliiklusteid (sh Põlva-Rosma-Peri, Põlva-Puuri-Aarna, Põlva Tännassilma-Kähri suunas jne). Valla bussiga transporditakse lapsi kooli ja lasteaeda, ning õhtul tagasi koju. Himmaste kooli õpilased käivad kord nädalas ujumas Põlva ujulas. Selleks on käivitatud üks kord nädalas toimiv bussiliiklusliin. Põlva valla lapsed käivad koolis nii Põlva Ühisgümnaasiumis ja Põlva keskkoolis. Samuti ka Kauksi põhikoolis Mooste valla territooriumil. Õpilasvedu korraldab AS Harjumaa liinid. Põlva valla külades Mammastes, Himmastes, Rosmal, Peril, Aarnas, Tännassilmas, Miiastes, Taevaskojas, Aarnas, Kähris, Orajõel ja Hatiku külaosas on kokku tänavavalgustust ~30 km ulatuses. Tänavavalgustuse kasutamise aega muudetakse vastavalt aastaajale. Tänavavalgustust on paigaldatud ka bussipeatustesse ja kortermajade lähedusse. 36

37 2.4.4 Keskkonna mõjurid Põlva valla üldplaneeringu kohaselt moodustab ca 53% valla territooriumist haritav põllumaa ja 37% jääb metsamassiivide alla Joogivesi Põlva vald jääb Ida-Eesti Vesikonna Peipsi alamvesikonda. Põlva vallas ja kogu Lõuna-Eestis on joogivesi kõrge raua sisaldusega. Põlva vald on alates 2004 aastast AS Põlva Vesi osanik ning AS Põlva Vesi võttis üle Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel uuendatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Aastatel projekti raames ja rahaliste võimaluste piires rekonstrueeritakse Himmaste, Mammaste, Orajõe, Sika, Peri ja Rosma vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Eesmärgiks on tagada veetarbijatele normidele vastav joogiveekvaliteet. Reoveed juhitakse Põlva reoveepuhastisse. Põlva vald on aastatel investeerinud joogivee ja kanalisatsiooni torustike ehitustöödesse ca 50 miljonit krooni. Kuid endiselt on asukohti, kus on veel vana amortiseerunud veetorustik, mis vajaks uuendamist. Pärast pumplate veepuhastusseadmete uuendamist on vee kvaliteet paranenud. Suurimates asulates Mammaste, Himmaste, Rosma, Orajõe, Peri, Sika on toimiv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Pärast renoveerimistöid on oluliselt vee kvaliteedi näitajad paranenud. Põlva valla kodanikud on alates aastast võtnud aktiivselt osa Hajaasustuse veeprogrammist, kust on võimalik saada toetust uue kaevu ehitamiseks, renoveerimiseks, joogiveetorustiku rajamiseks ja veetõsteseadmete hankimiseks. Programmi abiga on antud võimalus (1. oktoober 2010 seisuga) ca 50 majapidamisel oma probleemi lahendada. Hajaasustusega piirkondades saadakse joogivett enamasti kas salvkaevust või puurkaevust. Reovesi kogumine toimub lokaalselt, kas immutatakse maasse või siis kogutakse kogumismahutitesse. Valla territooriumil on veel talupidamisi, kellel on probleeme vee kättesaamisega aastal alustatakse Põlva valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava ülevaatamist ja uuenduste ja muudatuste tegemist, kuna aasta talveks saab u 95% ulatuses arengukava ettenähtud tegevused. Kõigis valla haridusasutustes on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus. Veeproove võetakse regulaarselt ja vee kvaliteedi näitajad püsivad stabiilsed. Rahule saab jääda veekogude veekvaliteediga. Valla territooriumil on väljakujunenud supluskohad, kuid ametlikke randasid pole avatud. Alljärgnevas tabelis on toodud pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava reovee kogus Eestis aastatel (maakondlikud ja valla näitajad puuduvad). Tabel 18. Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Kogu Eesti Tabel 19. Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS --- Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Põlva maakond BHT7 - hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete lagundamiseks bioloogilistes lagunemisprotsessides. Allikas: STAT KK Info saadud :

38 Heitvesi Heitvett tekib Põlva linna ja valla peale kokku ca kuupmeetrit aastas. Sellest puhastatakse ligikaudu 100% Põlva reoveepuhastis. Võrreldes aastaga on puhastatava heitvee kogus langenud aastal oli vastav näitaja kuupmeetrit. Seega ei saa rääkida Põlva vallast kui reostatud piirkonnast, kuna reostuskoormus on äärmiselt väike. Tabel 20. Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Kogu Eesti Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit Allikas: STAT KK Info saadud: Tabel 21. Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaa aastal HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi Põlva maakond Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit Allikas: STAT KK Info saadud: Õhk Välisõhu saastatus Saastamine paiksetest saasteallikatest on Põlvamaal äärmiselt väike. Valla territooriumil pole nii suuri tootmistsehhe, mis saastaksid välisõhku. Tabel 22. Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Märkus: Mõõtühik: tonni Allikas: STAT KK Info saadud:

39 Võrreldes aasta Põlva maakonna andmeid Eesti andmetega (tabel 22) on kogu õhku paisatavate jääkide osakaal minimaalne (lämmastikoksiidi osakaal 3,1%, vääveldioksiid 0,01%, süsinikoksiid 1,45%, tahked osakesed 0,8 %, lendavad orgaanilised ühendid 3,29%). Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Märkus: Mõõtühik: tonni Allikas: STAT KK Info saadud: Siseõhk Eesti täiskasvanud Rahvastiku tervisekäitumise uuringu ( ) kohaselt viibib vähemalt tund aega päevas suitsuses ruumis töökohal või kodus 25,8 % küsitletutest. Enamjaolt on need mehed. Küsitluses osales 2813 inimest, vastamata jättis 54. Suitsuses ruumis Mehed Naised Kokku viibimine > 5 tundi päevas 11,3% 3,5% 6,6 % 1-5 tundi päevas 10,5 % 4,1% 6,6 % <1 tund päevas 17,3% 9,6% 12,6 % Ei viibi 43,8% 59,8% 53,5 % Ei käi tööl 17,1% 23,0% 20,7 % Allikas: Tervise Arengu Instituut, info saadud a Jäätmed ja jäätmekäitlus Põlva valla territooriumil asus maakonna ainuke prügila (Adiste prügila), mis suleti 16. juulil aasta veebruarist läks Põlva vald üle korraldatud jäätmeveole, mille kohaselt on kohustatud iga majapidamine omama prügikasti ja prügiveo lepingut. Praeguse seisuga osutab meile jäätmeveo teenust AS Ragn-Sells ja jäätmed ladestatakse Torma prügilas, mis asub Jõgevamaal aastal algavad Põlva jäätmejaama ehitustööd, mis rajatakse koos Põlva linnaga. Seal saavad kodanikud ära anda elektroonikaromusid, klaasi, ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid, olmeprügi, paberit ja pappi, rehve,vana mööblit jne. Jäätmejaama platsile on plaanis paigaldada ka prügipress, mis peaks jäätmete äraveo hinda alandama. Taaskasutatavate pakendite kogumiseks on Põlva vallas rajatud 15 kaasaegset kogumisplatsi, mis on varustatud konteineritega segapakendi ning kartongi ja paberi jaoks. Lisaks sellele on üle valla laiali paigaldatud veel 9 konteinerit segapakendi kogumiseks. Kuni jäätmejaama valmimiseni toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt kahes vastuvõtupunktis (linnaga ühiselt) ja lisaks sellele veel ühes valla kogumipunktis. 39

40 Tabel 24. Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Allikas: Info saadud Kuriteod ja õnnetused Konstaablid esitavad Põlva Vallavalitsusele ja Volikogule iga-aastase kokkuvõtte vallas toimunud kuritegevuse kohta. Nimetatud materjalid on väga tänuväärsed ja annavad ülevaate vallas toime pandud kuritegudest. Enamuse kuritegevusest moodustavad varavastased kuriteod (salajased vargused), mida on viimastel aastatel Põlva vallas vähem registreeritud võrreldes kogu Eestiga. Majanduslanguses võib eeldada varavarguste kuritegude suurenemist. Joonis 24. Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Varavastaste kuritegude osakaal Allikas: Lõuna Prefektuur ja Statistikaamet Põlva vald 51,7% 42,2% 36,5% 24,3% 22,8% EESTI 66,0% 62,8% 54,8% 55,4% 61,0% 40

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL

VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 18 12.11.2014.a. VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA VÕRU 2014 1 Joonised ja tabelid Joonis 1: Võru valla aastakeskmine rahvaarv. Joonis 2: Elussündide arv

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

K O R R A L D U S

K O R R A L D U S SEITSMENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 20. juuni 2014 nr Eelnõu Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse 8 p 2, 23 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

Lääne- Virumaa terviseprofiili indikaatorid

Lääne- Virumaa terviseprofiili indikaatorid LÄÄNE- VIRU MAAKONNA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2010-2012 Lääne- Virumaa 2010 Eessõna Head lääne-virulased, On igaühe vabadus ennetada terviseprobleeme, tegeleda aktiivselt spordiga ning järgida tervislikke

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Lisa Vändra Vallavolikogu määrusele nr 16 VÄNDRA VALLA LASTE JA PEREDE HEAOLU ARENGUKAVA AASTANI

Lisa Vändra Vallavolikogu määrusele nr 16 VÄNDRA VALLA LASTE JA PEREDE HEAOLU ARENGUKAVA AASTANI Lisa Vändra Vallavolikogu 20.12.2016 määrusele nr 16 VÄNDRA VALLA LASTE JA PEREDE HEAOLU ARENGUKAVA AASTANI 2020 1 Lisa Vändra Vallavolikogu 20.12.2016 määrusele nr 16 SISUKORD SISUKORD... 2 1. SISSEJUHATUS...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017)

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017) TERVISEDENDUSEST TARTUMAAL VÕRGUPUNUMINE on VÕTI 16.08.2017 Käsmus Lea Saul Tartu Maavalitsus tervisedenduse peaspetsialist Eesti Tervisedenduse Ühing juhatuse liige Tervise edendamine = tervise turundus

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem