GEN

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "GEN"

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 11. september 2009 (18.09) (OR. en) 13070/09 RECH 270 COMPET 374 EDUC 133 MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Eesistujariik Delegatsioonid Aruteludokument Rootsi eesistumisperioodi raames 24. septembril 2009 toimuvaks ministrite seminariks Delegatsioonidele esitatakse käesoleva dokumendi lisas eesistujariigi teatis, mis käsitleb Rootsi eesistumisperioodi raames 24. septembril 2009 toimuvat ministrite seminari /09 or,lo/rk/lso 1 DG C II ET

2 LISA Aruteludokument Rootsi eesistumisperioodi raames toimuvaks ministrite seminariks Brüssel, 24. september 2009 Kõnealune konkurentsivõime nõukogu eelõhtul toimuv eesistujariik Rootsi algatus annab ELi ministritele võimaluse arutada võimalikke üldsuuniseid Euroopa Liidu aasta järgse strateegia teadusuuringuid käsitlevate osade jaoks, mille kohta järgmine komisjon peaks esitama ettepanekud aasta alguseks. Käesolevas aruteludokumendis tehakse ettepanek keskenduda ministrite mõttevahetuse raames liikmesriikide ja ELi teaduspoliitika arengule ning teaduspõhise innovatsiooni poliitikatele aasta järgsel perioodil. Dokument koosneb kahest osast: - esiteks sisaldab see lähtealuseid aasta järgset olukorda käsitlevate suuniste määratlemiseks. Esimeses osas kirjeldatakse peamisi väljakutseid, millega EL järgmistel aastakümnetel silmitsi seisab. Selles tuginetakse analüüsile, mis on esitatud hiljutises aruandes Maailm aastal 2025 Aasia esiletõus ning sotsiaalökoloogiline üleminek (The World in 2025 Rising Asia and socio-ecological transition). Kõnealuse aruande aluseks on teadusuuringute peadirektoraadi ja Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA) poolt aastal moodustatud Euroopa tuleviku-uuringute ekspertrühma töö; - teiseks kirjeldatakse dokumendis mitmeid üldiseid suuniseid teaduspoliitika jaoks ja Euroopa teadusruumi edasise arendamise jaoks aasta järgsel perioodil, seostades need teiste teadmiste kolmnurga poliitikatega (st hariduse ja innovatsiooniga). Selles võetakse arvesse hiljutisi eesistujariik Rootsi poolt algatatud poliitilisi mõttevahetusi, eelkõige juulil 2009 Lundis peetud konverentsi Uued maailmad, uued lahendused (New Worlds, New Solutions) ja 31. augustil 2. septembril 2009 Göteborgis peetud konverentsi Tulevikku kujundav teadmiste kolmnurk (The Knowledge Triangle Shaping the Future), ning mitmete selliste Euroopa Komisjoni poolt moodustatud ekspertrühmade tööd, kes tegelevad küsimustega, mis on seotud riiklike ja ELi poliitikate ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute alaste eesmärkidega Lissaboni strateegia järgsel perioodil 1. * * * 1 Ekspertrühmad, mille eesistujateks on Björn Von Sydow, Luc Soete ja Rémi Barré /09 or,lo/rk/lso 2

3 1. Maailm aastal 2025: suundumused, pinged ja väljakutsed Tuleviku-uuringus Maailm aastal 2025 rõhutatakse Aasia esiletõusu mitte ainult demograafia ja SKP, vaid ka teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kontekstis. Võttes arvesse ühe suurenevat survet loodusvaradele, peab Euroopa teaduspoliitika olema üha suuremal määral suunatud süstemaatilisemale tegelemisele selliste ühiskondlike väljakutsetega nagu kliimamuutused ja energiajulgeolek, Euroopa teadussüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamisele ning üleminekule teadmistepõhisemale majandusele ja ühiskonnale Aasia esiletõus Aastaks 2025 suureneb maailma elanikkond praegusega võrreldes 20 % ning elanike arv jõuab 8 miljardini (millest 5 miljardit inimest elab linnades ja peaaegu kolmandik slummides). 97 % maailma elanikkonna kasvust langeb arengumaade arvele (Aasia, Aafrika). Aastal 2025 elab peaaegu kaks kolmandikku maailma elanikkonnast Aasias, kuid Euroopa Liidu osa on väiksem kui 7 %. Ilma märkimisväärse sisserändajate sissevooluta hakkab Euroopa elanikkond alates aastast kahanema. Tootmise osas lõppeb maailmas USAst, EList ja Jaapanist koosneva kolmiku domineerimine. Tärkava turumajandusega riikide ja arengumaade osa maailma jõukusest oli aastal 20 %; aastal on see 34 %. Tootmise raskuskese maailmas liigub Aasia poole. Hiinast võib enne aastat saada võimsuselt teine majandusjõud maailmas. EL ei ole enam maailma suurim eksportija: Aasia osa kasvab 29 protsendilt 35 protsendini ning ELi ekspordi osa langeb samal ajal 39 protsendilt 32 protsendini Kaalul on Läänemaailma juhtpositsioon teaduse ja tehnoloogia valdkonnas USA ja Euroopa võivad aastaks loovutada Aasiale oma teadusliku ja tehnoloogilise ülekaalu ülemaailmsetes innovatsioonivõrgustikes. India ja Hiina osa maailma teadus- ja arendustegevuses võib ulatuda ligikaudu 20 protsendini, mis tähendab, et nende praegune osa rohkem kui kahekordistub. Aasiast saab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse läbiviimise peamine sihtkoht /09 or,lo/rk/lso 3

4 Paljudes Euroopa edasise heaolu seisukohast ülitähtsates valdkondades (energiasäästlik tehnoloogia, säästev areng ja kliimamuutused, tervishoid ja haiguste levik, toiduohutus jne.) on kaalul ülemaailmne juurdepääs sellistele teadmistele, ühiste ülemaailmsete standardite väljatöötamine ja selliste uute tehnoloogiate kiire ülemaailmne levik. Tõenäoliselt toimub üleminek praeguselt (peamiselt Ameerika Ühendriikide ja anglosaksi riikide suunaliselt) ajude äravoolult noorte teadlaste tasakaalustatumale ajude ringlusele maailma eri piirkondade vahel. Hinnangute kohaselt õpib aastal Hiina ja India üliõpilast välismaal, mis on märk sellest, et kõnealused riigid suurendavad oma osa ülemaailmses teadmisteruumis Sotsiaalökoloogilise ülemineku suunas Võttes arvesse loodusvarade suurenevat nappust (naftatootmise maksimaalse taseme võimalik saavutamine ning asjaolu, et aastal elab 3 miljardit inimest veepuuduses) ja planeedi haavatavust (vrd kliimamuutuste võimalikud mõjud), tekivad üha suuremad käärid: tootmise ja tarbimisviiside vahel; tootmis- ja tarbimisviiside ning loodusvarade (energia, vesi, põllumajandusmaa, maavarad) vahel. Demograafilistest ja ressurssidega seotud väljakutsetest lähtuvalt tuleb töötada välja uus sotsiaalökoloogiline tootmis- ja tarbimismudel. Uued tehnoloogiad (taastuvad energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, tuumaenergia ning vesiniku- ja kütuseelemendid) ning majanduslike stiimulite toel toimuvad muutused ühiskondlikus käitumises võivad aidata kaasa energiatarbimise drastilisele vähendamisele (majade parem soojustamine, autode väljavahetamine, ühistranspordi suurem kasutamine). 1.4 Tagajärjed Euroopa jaoks Ülalkirjeldatud tulevikuväljavaadete kontekstis on põhiküsimuseks see, kas praegused liikmesriikide ja ELi tasandi poliitikad on väljakutsetega toimetulekuks piisavad. * * * 13070/09 or,lo/rk/lso 4

5 2. Liikmesriikide ja ELi teaduspoliitika aasta järgsel perioodil 2.1. Vahelduv edu Kuna peagi möödub kümme aastat sellest, kui Lissabonis võeti kohustus muuta Euroopa juhtivaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks, siis on taas kord aeg tõdeda, et hoolimata erinevatel juhtimistasanditel tehtud märkimisväärsetest poliitilistest jõupingutustest on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud jäänud oodatust väiksemaks. Mitmed liikmesriigid on riiklikul ja piirkondlikul tasandil rakendanud oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemide reforme, kuid innovatsioonisuutlikkuse osas on töö läinud siiski vahelduva eduga. Tulemused on olnud eriti suurt pettumust valmistavad eelkõige nende riikide puhul, kes üritavad teistele järele jõuda. Hiljutises aruandes 1 märgitakse, et ehkki neljateistkümnest järelejõudvast liikmesriigist kolmteist on saavutanud alates 1990ndate aastate algusest märkimisväärseid edusamme oma SKP per capita ja ELi keskmise vahelise lõhe vähendamisel, kusjuures neli neist on suutnud kõnealuse lõhe pea täielikult ületada, ei ole ükski neist riikidest suutnud ületada samasuguseid lõhesid teadus- ja arendustegevuse ning muude teadmistepõhisust iseloomustavate näitajate osas. Neljateistkümnest liikmesriigist viis on teinud olulisi samme teadmistepõhise majanduse suunas, kuid lõhed 27-liikmelise ELi keskmisega võrreldes on siiski märkimisväärsed. Skaala teises otsas asuvatest liikmesriikidest on aga üks teinud üksnes väikeseid samme ja kolm on isegi veel rohkem maha jäänud. Ka ühenduse tasandil on viimase kümne aasta jooksul toimunud mitmeid poliitilise rõhuasetuse nihkeid, mis on kõik olnud kooskõlas püüdlusega arendada teadmistepõhist ühiskonda. Näiteks ei ole poliitilised jõupingutused enam keskendatud peamiselt lisandväärtuse andmisele teadus- ja arendustegevuse alaste koostööprojektide toetamise kaudu. Selle asemel on tehtud otsustavaid jõupingutusi teadusuuringute kvaliteedi taseme tõstmiseks kogu ELis, kutsudes selleks ellu Euroopa Teadusnõukogu, mis paneb suurt rõhku konkurentsile ja tipptaseme saavutamisele. Samuti keskendutakse üha rohkem püüetele hoogustada liikmesriikide tasandil toimuvaid tegevusi, eriti selliseid tegevusi nagu artikli 169 kohased algatused ja ühised tehnoloogiaalgatused, mille tõenäoliseks tulemuseks on avaliku ja erasektori poolt teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurenemine ning tõeliselt integreeritud Euroopa teadusruumi väljaarendamine. Erilist tähelepanu väärib viie Euroopa teadusruumi partnerlusalgatuse käivitamine aastal. Kõnealused algatused käsitlevad järgmisi valdkondi: teadlaste karjäärivõimalused ja liikuvus; intellektuaalomandi haldamine teadmussiirdealastes tegevustes; liikmesriikidevaheline teadusuuringute ühine kavandamine; üleeuroopaliste teadustöö infrastruktuuride loomine ning rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö. 1 Veugelers, R. ja Mrak, M. Järelejõudvad liikmesriigid ja Euroopa Liidu teadmistepõhine majandus. Poliitikaülevaade (Catching-up Member States and the Knowledge Economy of the European Union. Policy Brief). 28. mai /09 or,lo/rk/lso 5

6 2005. aastaks oli siiski selge, et aeglase edenemise tõttu tuleb teha jõupingutusi ümberkorralduste kiirendamiseks. Selle tulemuseks oli kõigepealt majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev uuendatud Lissaboni strateegia ning seejärel käivitatud Ljubljana protsess uus partnerlus liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja komisjoni vahel, mis tähistas teaduspoliitika uue etapi algust ELis. Ljubljana protsessi esimese tulemusena sõnastati Euroopa teadusruumi aastal käsitlev visioon, mis võeti nõukogu poolt vastu aasta detsembris. Kõnealuses visioonis kujutati tulevikku, mida iseloomustavad järgmised tunnused: teadlaste, teadmiste ja tehnoloogia takistamatu liikumine ELis; atraktiivsed tingimused teadusuuringute läbiviimiseks ja teadusuuringutesse investeerimiseks; keskendumine konkurentsile ja tipptaseme saavutamisele teaduse valdkonnas; poliitikakujundajate omavaheline koostöö ja tegevuse koordineerimine, mis võimaldaks olemasolevaid ressursse kõige paremini ära kasutada; ning keskendumine teadusuuringutele, mis vastavad ühiskonna vajadustele ning suudavad anda tõhusa panuse säästva arengu ja konkurentsivõime edendamisele Euroopas. Rootsi eesistumise ajal arendatakse edasi kahte Ljubljana protsessi olulist aspekti võetakse vastu resolutsioon Euroopa teadusruumi poliitilise juhtimise kohta ning järeldused teadusuuringute edasiste prioriteetide kohta Lissaboni strateegia järgsel perioodil Kolm üldist suunist tulevaste teaduspoliitikate jaoks Kuna liikmesriigid alustavad tööd ülalnimetatud visiooni elluviimiseks erinevatelt lähtekohtadelt, siis tõenäoliselt hakkavad nad järgima oma riigi spetsiifilisest olukorrast lähtuvat poliitikat. Arvatavasti töötavad innovatsiooni valdkonna juhtriigid (innovation leaders), juhtriikidele järgnevad riigid (innovation followers), keskmikud (moderate innovators) ja eelkõige nn järelejõudvad riigid (catching-up countries) 1 välja vägagi erinevad poliitikate kombinatsioonid ja arengustrateegiad. Sellest hoolimata on ikkagi vaja sõnastada üldised suunised teaduspoliitika jaoks, mis innustaksid nii iga liikmesriiki kui ELi tervikuna töötama pühendunult Euroopa teadusruumi aastal käsitleva visiooni elluviimise nimel. 1 Siin kasutatud terminoloogiat kasutatakse riikide suhtelise tulemuslikkuse kirjeldamiseks ELi innovatsiooni koondindeksi kontekstis (vt /09 or,lo/rk/lso 6

7 Ljubljana protsessi järgmist, teadusuuringute edasiste prioriteetidega seotud etappi silmas pidades pakutakse käesolevas aruteludokumendis välja kolm üldist suunist, mida liikmesriigid ja ühendus tervikuna võivad töö hoogustamiseks kasutada. Lihtsalt öeldes võib need suunised kokku võtta kolme sõnaga: julgemini, paremini ja rohkem: - julgemini selles mõttes, et otsustavalt ja kiiresti tuleks kasutada võimalust saada kasu olukordadest, kus võidavad kõik, keskendades teadusuuringud sellistele valdkondadele, mille puhul on tõenäoliseks tulemuseks nii ühiskondlike/suurte väljakutsete lahendamine kui ka innovatiivsete kaupade ja teenuste uute sihtturgude kasv; - paremini selles mõttes, et tuleb tõhustada olemasolevate ressursside kasutamist, eelkõige praegust finantskriisi arvestades, ning parandada riiklike teadussüsteemide toimimist ning selle kaudu ka kogu Euroopa teadussüsteemi toimimist; - rohkem selles mõttes, et juhul kui EL soovib ka edaspidi saavutada edu oma püüdlustes muutuda juhtivaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tuleb suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja teadusuuringute infrastruktuuri. Ministrite seminari peamine aruteluküsimus on seega järgmine: Kas väljapakutud kolm üldist suunist peaksid teie arvates ühtaegu iseloomustama ja suunama lähiaastatel teaduspoliitika arengut nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil? 13070/09 or,lo/rk/lso 7

8 Julgemini : teaduse rakendamine ühiskondlike/suurte probleemide lahendamise ja uute turgude arendamise teenistusse Euroopa suhteliselt aeglane edenemine juhtiva teadmistepõhise ühiskonna loomise eesmärgini jõudmisel ning maailma teistest piirkondadest lähtuv suurenev konkurents inimressursside, teadmiste ja turgude pärast, mida need riigid ja piirkonnad vajavad samalaadsete eesmärkide saavutamiseks, muudavad hädavajalikuks selle, et Euroopa tõstaks tempot ja leiaks viisi, kuidas stimuleerida nii teadmiste majanduskasvu teenistusse rakendamise strateegiaid kui ka neist tulenevat teadmistepõhist majanduskasvu. Teadusuuringud uute turgude jaoks Innovatsioonist lähtuv majanduskasv sõltub mitte üksnes sellise kasvu õhutamiseks vajalikest teadmistest, vaid ka uute turgude kasutamata potentsiaalist ja võimest innovatsiooni neil turgudel levitada. Seetõttu on pakkumist toetavat poliitikat vaja täiendada nõudlust ergutava poliitikaga, eelkõige tohutu kasutamata turupotentsiaaliga valdkondades. Õppida võib edukatest kogemustest seoses juhtivate turgude algatusega, mis oli esimene edukas katse töötada reguleerimise, standardimise ja riigihangete abil Euroopa tasandil välja innovatsiooni soodustav nõudluspoliitika. Teadusuuringud ühiskondlike väljakutsetega toimetulekuks Kuid lisaks teadusuuringutele, mis viivad tõenäoliselt innovatiivsetele lahendustele suure turupotentsiaaliga valdkondades, soodustades seega teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tulemuslikkuse üldist kasvu Euroopas, on oluline ka võimalus toetada teadusuuringuid, mis aitavad lahendada mõningaid praegu meie ees seisvaid suuri ühiskondlikke väljakutseid. Energiajulgeolek ja -varustus, kliimamuutused, üldine rahvatervis, vananemine ja säästev areng on vaid mõned kõige ilmsematest väljakutsetest, mille edukas lahendamine nõuab märkimisväärse mahuga teadusuuringuid ning millest enamik kui mitte kõik kuuluvad valdkondadesse, mis pakuvad tohutut potentsiaali innovatiivsete kaupade ja teenuste ulatuslikuks levitamiseks ja uute turgude arendamiseks. Tuleks rõhutada, et nimetatud ühiskondlike väljakutsetega seotud teadusuuringud aitavad leida mitte üksnes konkreetseid lahendusi konkreetsetele probleemidele, vaid võivad aidata ka vähendada kulusid, sealhulgas avaliku sektori kulutusi (nt tervishoid, energeetika, infrastruktuur). Samuti ei tohiks alahinnata teaduse olulist rolli asjaomaste diplomaatiliste ja arengueesmärkidega soetud eesmärkide elluviimisel /09 or,lo/rk/lso 8

9 Kui sellest võimalusest kinni haarata, siis nõuab see liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelist märkimisväärset koordineerimist mitte üksnes asjakohaste teaduskavade sõnastamiseks ja rakendamiseks vajalike sidusate strateegiate kehtestamisel, vaid ka nõudluse poolel, et luua juhtivaid turge ja käivitada täiendavaid innovatsioonisõbralikke hankestrateegiaid, mis on vajalikud tagamaks turupotentsiaali kasutamist pigem ELi kui pelgalt liikmesriikide tasandil. Samuti nõuab see märkimisväärset keskendumist püüetele mobiliseerida ressursse ja stimuleerida isegi EList suurema mastaabiga turge, sest mõned meie ees seisvatest kõige olulisematest ühiskondlikest väljakutsetest on oma olemuselt üleilmsed ja vajavad lahendamiseks üleilmseid jõupingutusi. Peamiste ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks vajalike jõupingutuste laad ja ulatus on hirmuäratav, kuid nende lahendamiseks ressursside ühtekoondamisest saadav potentsiaalne tulu ja ühiskondlik kasu on tohutu. Selliste väljakutsete kindlakstegemine ja neile reageerimine peaks sisaldama ka sidusrühmade kaasamist nii avalikust kui erasektorist, kasutades selleks läbipaistvat protsessi ja võttes arvesse üleilmset mõõdet. Iga päevaga suureneb ka vajadus koheseks tegutsemiseks, et lahendada kõige pakilisemaid ühiskondlikke probleeme, sest paljud neist kujutavad endast ka märkimisväärset ohtu, mis mõnel juhul tähendab pöördumatut kahju, kui ei rakendata kiireid meetmeid. Mõnel juhul on juba alustatud probleemide lahendamiseks vajalike teaduskavade väljatöötamist näiteks energeetika valdkonnas Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline kava (SET-kava) ja käimasolev teadusuuringute ühisprogrammide koostamine valdkondades, mis võivad olla olulised peamiste ühiskondlike väljakutsete lahendamisel, kuid nüüd on vaja kiiret tegutsemist ka muudes valdkondades. Peamised arutlusalused küsimused ei puuduta seda, kui otstarbekas on püüda koordineerida pakkumise ja nõudluse vallas ELi ja isegi üleilmsel tasandil ühiskondlike probleemide lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi, vaid on seotud selliste püüdluste pakilisusega ning sellega, kas meil on tulevikkusuunatud lähenemisviise, mis on vajalikud teadusuuringuid ja innovatsiooni edasiviivate ühiste visioonide loomiseks Euroopa tulevaste väljakutsetega toimetulekuks ning selleks, et kujundada Euroopa ühine teadus- ja innovatsioonipoliitika ja lähenemisviisid, näiteks teadusuuringute ühine kavandamine /09 or,lo/rk/lso 9

10 Paremini : riiklike teadussüsteemide ja Euroopa teadusruumi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine Üha vajalikumaks muutub nappide ressursside tõhusam kasutamine ja riiklike teadussüsteemide üldise tõhususe ja tulemuslikkuse ning kogu Euroopa teadusruumi toimimise parandamine. See on eriti asjakohane maailmamajanduse praeguses olukorras, kui esineb võimalus, et lühiajaliselt või keskpikas perspektiivis osutuvad teaduspõhise majanduse arendamise jätkamiseks vajalikud ressursid mõnes või isegi kõigis valdkondades piiratuks. ELi tasandil ja liikmesriikides tehtavat on vaja rohkem koordineerida, kahjustamata siiski lähenemisviiside mitmekesisust, mis on samuti vajalik. Paljud meie käsutuses olevad meetmed ja vahendid sõltuvad riiklikest või piirkondlikest teguritest, valitud sihtgruppidest ja konkreetsetest probleemidest, mille lahendamiseks nad on kavandatud. Sellises mitmekesisuses peitub ühenduses tehtava teadustöö tugevus. Me leiame samas, et teadusuuringute parem koordineerimine Euroopa tasandil suurendaks tehtavatest investeeringutest tulenevat kasu ja hüvesid. Selliseid reforme ja parandusmeetmeid saab kasutada mitmel erineval tasandil. Euroopa teadusruumi edukaks rakendamiseks on oluline, et liikmesriigid koostöös komisjoniga võtaksid endale selge juhtrolli ja vastutuse. Liikmesriikide jaoks on üheks oluliseks sammuks seada esmatähtsaks Euroopa ülikoolide ajakohastamine ning maailmatasemel teaduskeskuste ja tipptasemel haridusasutuste arendamine. See tähendab suurema tähelepanu pööramist jõupingutustele suurendada ülikoolide autonoomiat ja vastutust, parandada nende juurdepääsu erinevatele rahastamisallikatele, täiustada nende teadusuuringute infrastruktuuri ja soodustada nende sidemeid teiste sidusrühmadega, eelkõige tööstusega, ning kõigele lisaks töötada välja Euroopa strateegia teadmisi rikastava Euroopa institutsiooni jaoks, mis edendab tipptasemel keskkonda ja institutsioonidevahelist piiriülest koostööd /09 or,lo/rk/lso 10

11 Teine oluline ülesanne on välja töötada paremad mehhanismid, mis võimaldaksid teadusuuringutesse ja nendega seotud tegevusse tehtavatel avaliku sektori investeeringutel mõjutada erasektori poolt teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid. See hõlmab palju enamat kui keskendumist ülikoolide ja tööstuse vahelise koostöö soodustamise mehhanismidele. See hõlmab ka tööstus- ja kaubandusomandi õigusi reguleerivate raamtingimuste ja rahastamisvõimaluste parandamist nii teadus- ja arendustegevuse kui ka kõrvalettevõtete ja kõrgtehnoloogiliste idufirmade asutamise jaoks. See võib kaasa tuua ka vajaduse muudatuste tegemiseks riigiabi eeskirjades. Täiustada on vaja piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi juhtimisstruktuure ja -protsesse, et parandada teabevahetust ja koordineerimist, mis on vajalik eri valdkondi hõlmava sidusa poliitika sõnastamiseks ja rakendamiseks, et suurendada teadus- ja innovatsioonisüsteemide tulemuslikkust. Ka kõigis liikmesriikides tuleb hoogustada praegusi jõupingutusi, mis on suunatud killustatuse vähendamisele ja kriitilise massi loomise soodustamisele riiklike programmide avatuks muutmise ning ühishangete, programmide ja muu tegevuse abil. Samuti on olemas selge vajadus üha kallimate uute teadusinfrastruktuuride loomist ja toimimist käsitleva Euroopa lähenemisviisi järele ning huvi selle vastu. Suuremaid jõupingutusi on vaja ka selleks, et edendada teadlaste, teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist ELis tervikuna, mis nõuab taas liikmesriikide jätkuvaid jõupingutusi tõkete kõrvaldamiseks selle nn viienda vabaduse saavutamise ja Euroopa teadusruumi realiseerimise teelt. Kogu Euroopa teadussüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamise üks kõige olulisemaid viise on ilmselt jätkata püüdlusi täielikult toimiva Euroopa teadusruumi loomiseks, mis kõrvaldab praegu Euroopas esineva killustatuse poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning tugevdab püüdlusi luua teadusringkonnas teadusuuringute kriitilisi masse. Sellised suundumused nagu üleilmastumine, kontsentratsioon ja parem teadmistevahetus vähendavad riigipiiride olulisust teadustegevuses ja üksikute liikmesriikide poliitika mõju sellele. Praegu on seega oluliseks muutunud vajadus riikide kollektiivse tegutsemise järele, et kõrvaldada dubleerimine ning saavutada maksimaalne koostoime kõigi Euroopa teadusruumi arendamist mõjutavate poliitikate ja poliitikavahendite vahel. Sellega seoses on äärmiselt oluline tagada teadmiste kolmnurga (haridus, teadus ja innovatsioon) valdkondade süstemaatiline ja pidev koostoime, mis aitaks suurendada ka investeeringute mõju /09 or,lo/rk/lso 11

12 Riiklike teadusstrateegiate koostamine vajab keerukamaid lähenemisviise Paljude vajalike muudatuste võtmeks on strateegiliste intellektuaalsete võimete edasiarendamine ja täiustamine, sealhulgas pädevuse suurendamine tulevikkusuunatud tegevusvaldkondades, pöörates erilist tähelepanu poliitikakujundajate ja ekspertide koostööl põhineva üleeuroopalise lähenemisviisi väljatöötamisele. Täiustada tuleks ka strateegilist analüüsi ja planeerimist, järelevalvet, hindamist ja mõjuhindamist. Nimetatud pädevusi on vaja ka selleks, et teha piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil raskeid valikuid, mis puudutavad üha olulisemaid spetsialiseerumise ja kontsentratsiooni küsimusi. Nappide teadusressursside parima kasutamise soov tähendab sageli vältimatut keskendumist konkreetsetele uurimisvaldkondadele, tehnoloogiale, sektoritele, institutsioonidele, ühiskondlikele probleemidele jne, kusjuures valikud erinevad riigiti märkimisväärselt ning sõltuvad olemasolevatest ja potentsiaalsetest tugevatest ja nõrkadest külgedest, võimalustest ja ohtudest. Asjakohaste valikute tegemine (tark spetsialiseerumine) ja nende realiseerimine (sageli ressursside keskendamise abil tippkeskustesse ja potentsiaalsetesse kasvukeskustesse) nõuab varemkasutatutest palju keerukamaid lähenemisviise eesmärkide püstitamisele ja riiklike teadusstrateegiate koostamisele. Liikmesriikide valikud peaksid ideaalis olema tehtud ka teadlikuna teiste liikmesriikide valikutest, et langetada arukaid otsuseid selle kohta, millal konkureerida, millal ressursse ühendada ja millal teadusprofiile diferentseerida. Oluliseks väljakutseks on tagada pikaajaliste visioonide parem seostamine lühi- ja keskpika perspektiivi strateegiatega ja nende arvessevõtmine eelkõige aasta järgses strateegias ning sellega seoses integreerida neisse mõju, mida sotsiaal-ökoloogiline üleminek peaks avaldama teadus- ja innovatsioonipoliitikale. Paremast teadus- ja innovatsioonipoliitikast üksi ei piisa Äärmiselt vajalikud on ka palju laiemad muudatused. Hiljutine uuring, 1 milles käsitletakse riikide vajadust võtta suund teadmiste rakendamisele sellise majanduskasvu teenistusse, mille puhul majanduskasv tugineb tulemuslikumale innovatsioonile, näitab, et edu sõltub väga paljude raamtingimuste (makromajanduslik stabiilsus, hästitoimivad turud, piisavad kapitalivarud ja inimressursid jne) parandamisest. See ei peaks iseenesest üllatama, kuid uuringud näitavad ka seda, et järelejõudvates riikides on vaja parandada kõiki neid raamtingimusi, kui soovitakse suurendada innovatsiooni tulemuslikkust. 1 Vt Veugelers ja Mrak (2009, op cit) /09 or,lo/rk/lso 12

13 Rohkem : teadusuuringute baasi laiendamine kui teadmistepõhisele majandusele ülemineku saavutamise viis Teadus ei ole ainuke innovatsiooni kannustaja, kuid see on peamine viis luua uusi teadmisi, mis on vajalikud innovatsioonil põhineva majanduskasvu hoogustamiseks. Teadus on oluline komponent ka püüdlustes põhjendada poliitikat usaldusväärse tõendusmaterjaliga ja igale end teadmistepõhiseks pidada soovivale ühiskonnale omastes kultuurilistes püüdlustes. Teadus kui teadmistest lähtuva majanduskasvu ja reformide liikumapanev jõud Teaduse olulisus tähendab, et Lissaboni strateegia osaks oleva, aastal Barcelonas seatud ambitsioonika eesmärgi (suurendada aastaks teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3 %ni SKPst) saavutamise edukus on muutunud üheks peamiseks näitajaks sellest, mil määral on riigid teostamas üleminekut teadmistepõhisele majandusele ja ühiskonnale. Kuid praegune statistika näitab edukuse erinevat taset. Ühelt poolt on teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste reaalkasv Euroopas alates eesmärgi püstitamisest olnud 14,4 % ning 17 liikmesriiki (peamiselt eespool mainitud 14 järelejõudvat riiki) on intensiivistanud oma teadus- ja arendustegevust võrreldes aastaga. Teiselt poolt on EL-27 riikide koguinvesteeringud teadusja arendustegevusse jäänud peatuma tasemel 1,85 % SKPst, mis jääb oluliselt alla USA tasemele (2,61 %) ning isegi EL-15 riikide teadaolevale koguinvesteeringute tasemele ajal, mil Barcelonas püstitati 3 % eesmärk (EL-15 riikide jaoks). Üldiselt kulgeb Euroopa majanduse struktuuriline ümberkorraldamine teadmisinõudvama tegevuse suunas aeglaselt ning üldise kogunäitaja tõstmiseks kavandatud tasemele tuleb suurendada poliitilisi jõupingutusi. Jõupingutuste suurendamiseta püsib ka oht lõhe suurenemiseks innovatsiooni valdkonna juhtriikide, keskmike ja järelejõudvate riikide vahel. Euroopa majanduse elavdamise kava osaks olevad riikide reageeringud praegusele majanduskriisile näitavad, et kui praktiliselt kõik innovatsiooni valdkonna juhtriigid ja viis kuuest juhtriikidele järgnevast riigist rakendavad teadus- ja arendustegevuse valdkonnas täiendavaid meetmeid, siis kolm keskmikku ja kolm järelejõudvat riiki ei ole meetmete võtmisest teatanud 1. 1 ECFIN, Assessing Progress with the European Economic Recovery Plan (EERP): A Closer Look at Measures to Support Investment and R&D Activity (Euroopa majanduse elavdamise kava edukuse hindamine: investeeringuid ning teadus- ja arendustegevust toetavate meetmete analüüs) ECFIN/B4/B1 REP 52197, Brüssel, 20. mai /09 or,lo/rk/lso 13

14 Teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine on vajalik ka eespool visandatud julgemini ja paremini tegevussuundade puhul. Suurte ühiskondlike probleemide lahendamine nõuab rohkesti täiendavaid teadusuuringuid ja rahastamist, mitte üksnes rahastamisvahendite ümberjagamist ühest uurimisvaldkonnast teise. Teaduse muutmine teadmistest lähtuva majanduskasvu mootoriks hõlmab mitte üksnes parema, tõhusama ja integreerituma Euroopa teadussüsteemi loomiseks tehtavaid jõupingutusi (mootori viimistlemine), vaid ka investeeringute suurendamist teadussüsteemi tervikuna (mootori võimalikult võimsaks muutmine). Pealegi hõlmab teadusuuringutesse tehtavate investeeringute suurendamine ning sellest tulenev teadmistest lähtuva majanduskasvu mootori loomine kindlasti Euroopa majanduse struktuurilist ümberkorraldamist selliselt, et teadus- ja arendustegevusemahukad sektorid omandavad tööstuse üldises struktuuris senisest palju kesksema koha. Seetõttu on sedalaadi ümberkorralduste soodustamiseks vaja poliitilisi jõupingutusi paljudes valdkondades, sest üksnes teaduspoliitikast ei piisa. Vajalike ümberkorralduste elluviimiseks tööstuses on vaja ühtlustada ja võimendada innovatsioonipoliitikat, (kõrg)hariduspoliitikat, muude sektorite poliitikat, konkurentsipoliitikat, regionaalpoliitikat, inimkapitalipoliitikat jne. Euroopa teadus- ja arendustegevuse eesmärgi eelised ja puudused Teaduspoliitika juurde tagasi tulles jätkuvad siiski vaidlused selle üle, kas kogu ELi jaoks teadusja arendustegevuse kulutuste konkreetse sihttaseme kehtestamine osana teadus- ja arendustegevuse intensiivistamise püüdlustest on soovitav. Peamine argument sihttaseme jätkuva kasutamise vastu on, et see võib viia poliitikakujundajate tähelepanu põhjendamatule keskendumisele pigem teadusja arendustegevuse investeeringutele otsest, kuid lühiajalist mõju avaldavatele poliitikavahenditele kui laiematele poliitikasuundadele, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonisüsteemi üldise tulemuslikkuse parandamiseks. Teise argumendina võib kogukulutuste sihttase viia ka ebarealistlike püüeteni saavutada pigem selline keskmine tase kui teha jõupingutusi realistlikumate eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse riikide erinevaid lähtetingimusi /09 or,lo/rk/lso 14

15 Konkreetse sihttaseme säilitamise poolt on seevastu palju argumente. Üks tugevamatest on, et sihttasemest loobumine (või isegi selle alandamine) praeguses etapis võiks nii poliitikakujundajatele kui ka ühiskonnale tervikuna edastada vale sõnumi pühendumuse kohta muuta Euroopa Liit juhtivaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Teine sihttaseme säilitamist toetav argument on, et sihttaseme kehtestamine on seni edukalt parandanud teaduse positsiooni paljudes riiklikes raamistikes, mida ilmestab riiklike teadus- ja arendustegevuse investeerimisstrateegiate lisamine liikmesriikide riiklikesse reformiprogrammidesse. Samuti on see parandanud teaduse positsiooni ELi poliitika kontekstis (nt struktuurifondide vahendite eraldamine teadus- ja arendustegevuseks). Kui sihttaseme kasutamine jätkub, siis edaspidi on vaja tagada, et selle kasutamine toetaks ühist arusaama sellest, et teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringud on kesksel kohal Euroopa Liidu püüdlustes saada ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks majanduseks, mida iseloomustab püsiv ja kõikehõlmav majanduskasv. Teadus- ja arendustegevuse eesmärkidest üksi ei piisa Samavõrra on vaja ka tagada laialdane mõistmine, et keskendumisest vaid teadus- ja arendustegevusele jääb selle püüdluse realiseerimiseks väheseks. Teadmiste loomisse, levitamisse ja kasutamisse investeerimise õigete raamtingimuste ja stiimulite loomiseks on vaja laiemaid poliitikaid. See omakorda peaks aitama suurendada nii teadus- kui innovatsioonisüsteemide tulemuslikkust liikmesriikide ja ELi tasandil. Pikas perspektiivis peaks see võimaldama ka tööstusel luua ressursse, mis on vajalikud teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute taseme üldiseks tõstmiseks. Seetõttu tuleks kaaluda mitte üksnes teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse sihttasemete kasutamist, vaid ka täiendavate sihttasemete kasutamist, mis on seotud inimressursside arendamise, innovaatiliste lahenduste loomise ja levitamise ning paljude muude innovatsioonisüsteemi tulemuslikkust iseloomustavate näitajatega /09 or,lo/rk/lso 15

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Nõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eri

Nõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eri 20.12.2013 Euroopa Liidu Teataja L 347/965 OTSUSED NÕUKOGU OTSUS, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - DGrtd_responses 5-Year Assessment_ET_ACTE.doc

Microsoft Word - DGrtd_responses 5-Year Assessment_ET_ACTE.doc EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 24.8.2005 KOM(2005) 387 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE vastuseks kõrgetasemeliste

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft Word - f_cdr _bro_et.doc

Microsoft Word - f_cdr _bro_et.doc EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2011 KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem