Lisa 1. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest Mis saab töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisest järgmisel

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lisa 1. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest Mis saab töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisest järgmisel"

Väljavõte

1 Lisa 1. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest Mis saab töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisest järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, pärast aastat 2020? Olulised faktid ja arvud 645 miljonit eurot suunab riik töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamiseks perioodil Enamik sellest kulub töövõimereformi elluviimisele, hoolekandeteenuste arendamisele ning tervishoiu ja erihoolekande taristu uuendamisele. 504 miljonit eurot sellest tuleb Euroopa Liidust, 141 miljonit riigilt ja toetuse saajatelt. Peamised tähelepanekud Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada ca 40% võrra vähem ELi toetusi. Sotsiaalministeerium näeb vajadust jätkata pea kõiki praegu ELi rahast finantseeritavaid tegevusi. Kas ja milliste tegevustega täpselt järgmisel ELi eelarveperioodil jätkatakse, otsustatakse aastatel ELi toetustest on olulisel määral rahastatud mitmed riigi ning kohaliku omavalitsuse teenused, mille osutamise kohustus tuleneb seadusest. Seega ei saa ELi toetuste lõppedes nende osutamisest loobuda. Kui järgmisel ELi eelarveperioodil ei saada EList või riigieelarvest lisaraha, on võimalik kokkuhoiu koht nende teenuste mahu vähendamine. Olemasolevat haiglate rahastamise mudelit arvesse võttes puudub kindlus, et investeeringuprojektides prognoositud tulubaas on jätkusuutlik, sest haiglate tulud sõltuvad suures osas haigekassa rahalisest võimekusest. Haigekassa eelarve on viimastel aastatel olnud defitsiidis. Kuigi aastal otsustati tervishoidu suunata lisaraha, ei pruugi see olla piisav käesoleval ELi eelarveperioodil ehitatud ravikorpuste täiemahuliseks kasutamiseks. Sotsiaalministeerium ei ole koostanud riigieelarve strateegiast eraldiseisvat ettevaatavat tegevuskava, kuidas rahastada töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegevusi vajalikus mahus ELi toetuste vähenemise korral. Eraldi kava koostamist ei pea ministeerium põhjendatuks, sest ministeeriumi hinnangul tuleb need otsused langetada riigieelarvestrateegia koostamise käigus. 24

2 Kui palju ja milleks kasutab riik Euroopa Liidu raha töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonnas ning milliste tegevustega peaks jätkama ka järgmisel, aastal 2021 algaval eelarveperioodil? Heaolu arengukava kohaselt on sotsiaal- ja töövaldkonna kesksed eesmärgid saavutada kõrgem hõive ning suurem sotsiaalne kaasatus. Võimalikult paljude inimeste tööle aitamine ning tööl hoidmine parandab nende iseseisvat toimetulekut ning leevendab tööjõupuudust. Viimast on peetud üheks olulisemaks Eesti majandusarengut pärssivaks teguriks. 1 Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastab riik perioodil Euroopa Liidu toetustest töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonda ca 504 miljoni euroga 2, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 31,7 miljonit eurot ning toetuse saajad lisavad omalt poolt 109 miljonit eurot. Seega moodustab ELi rahastamise osakaal töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisel 78%. Suurema mahuga tegevustest finantseerib riik ELi raha toel järgmisi: lapsehoiu ja puudega laste ning tööturul osalemist toetavaid hoolekandeteenuseid; töövõimereformi elluviimist ja tööturuteenuste laiendamist uutele sihtrühmadele; tervishoiu- ja hoolekandetaristu arendamist. Perioodil rahastab riik kokku 15 otseselt või kaudselt inimeste tööle aitamist või tööl hoidmist soodustavat tegevust (vt tegevuste rahastamismahte tabelist 1). Täies mahus rahastatakse ELi vahenditest töövõime toetamise skeemi loomist ja juurutamist ning alkoholi liigtarvitamise nõustamisteenuse ning raviteenuse arendamist ja rakendamist. Neid alkoholi tarvitamisega seotud teenuseid ei ole Eestis varem riiklikest (sh haigekassa) vahenditest süsteemselt osutatud. Teisi tegevusi finantseeritakse osaliselt kas riigi ja/või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Sotsiaalministeeriumi sõnul tuleks jätkata pea kõigi praeguste tegevustega ühe tegevuse puhul 15st leidis ministeerium, et tegevust pole järgmisel ELi finantsperioodil vaja rahastada. Ministeeriumi hinnangul kahe tegevuse rahastamisvajadus suureneb ning selliseid tegevusi, mille puhul see väheneks, ei ole. Kõigi ülejäänud tegevuste puhul ei osanud ministeerium öelda, kas rahastamisvajadus suureneb, väheneb või jääb samaks. Kõikide tegevuste puhul otsustatakse täpsem rahastamisvajadus aastatel , millele eelnevad tegevuste hindamised. Rahastamisvajaduse kasvuga tuleb Sotsiaalministeeriumi sõnul arvestada puudega lastele tugiteenuste ning eakatele ja erivajadustega inimestele hoolekandeteenuste osutamise puhul. Pole otsustatud, kui palju nende tegevuste eelarved kasvavad, kuid perioodil kulub nende peale veidi üle 82 miljoni euro. Samas on ministeerium lisanud, et näiteks puuetega laste abistamiseks vajaminev raha ei kata juba käesoleval perioodil tegelikku vajadust, sest puuetega laste arv on igal aastal kasvanud. Selleks et näiteks hoiuteenust piisavas mahus osutada, on järgmise ELi perioodi alguseks vaja tagada omavalitsustele täiendav rahastus. Esmatasandi tervisekeskuste ehitamisega planeeritakse sel perioodil lõpuni jõuda, see tähendab, et uuel perioodil neid investeeringuid teha pole vaja. 1 Josing, Marje. Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis. Konjunktuur, nr 4 (191) Vabariigi Valitsuse a korralduse nr 325 lisa Perioodi struktuuritoetuse meetmete nimekiri. 25

3 Tabel 1. Sotsiaalministeeriumi hinnang praegu Euroopa Liidu toetustest finantseeritavate töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna rahastamisvajaduse kohta järgmisel ELi eelarveperioodil (2021+) Värvispikker: Vajadus lõpeb Vajadus pigem kasvab Ei oska rahastamise vajadust hinnata Meede Rahastamine perioodil kokku ( ) Lapsehoid ja puudega laste hoolekandeteenused sh, ELi raha ( ) ELi raha osakaal (%) Vajadus järgmisel ELi eelarveperioodil ( ) Rahastamisallikas järgmisel eelarveperioodil toetuste vähenemise korral Tugiteenused puudega lastele Otsustatakse Alates üle antud omavalitsustele Lapsehoiu kohtade loomine Otsustatakse Kohaliku omavalitsuse eelarve Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Hoolekande teenused eakatele ja erivajadustega inimestele Asendushoolduse teenuse arendamine Tugiteenused vanglast vabanenutele Alkoholi liigtarvitamise raviteenuse arendamine Otsustatakse Otsustatakse Otsustatakse Otsustatakse Kohaliku omavalitsuse eelarve (nt tugiisikuteenus) ja riigieelarve (nt rehabilitatsioon) Pärast a rahastavad teenust omavalitsused. Arendustegevusi rahastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest Olemuselt omavalitsuse eelarvest rahastatavad teenused (v.a majutusteenus). Tegemist on pilootprojektiga Eesti Haigekassa Investeeringud tervishoiu- ja hoolekande taristu arendamiseks Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine Esmatasandi tervisekeskuste arendamine Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Otsustatakse Otsustatakse Otsustatakse Otsustatakse Riigieelarve ja teenuseosutaja omavahendid Eeldatavasti rahastamisvajadus järgmisel perioodil puudub Riigieelarve ja teenuseosutaja omavahendid Kohaliku omavalitsuse eelarve Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine Töövõimereformi sihtrühmale tööturuteenuste osutamine Tegevused töötingimuste edendamiseks Töövõime toetamise reformi elluviimine Otsustatakse Otsustatakse Otsustatakse Töötuskindlustusvahendid ja/või riigieelarve Töötuskindlustusvahendid ja/või riigieelarve Töötuskindlustusvahendid ja/või riigieelarve Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele Otsustatakse Töötuskindlustusvahendid ja/või riigieelarve Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine Toiduabi ostmine ja jagamine Otsustatakse Omavalitsuse eelarve Allikas: Riigikontroll Sotsiaalministeeriumi andmetel; Vabariigi Valitsuse a korraldus nr

4 Uue töövõimetoetuse süsteemi puhul on nii Sotsiaalministeeriumi kui ka töötukassa sõnul keeruline hinnata, milliseks kujuneb pärast aastat teenuste tegelik vajadus. Selle meetme vahehindamine toimub aastal ning järelhindamine aastal, sest suurem osa töövõimekaoga inimestest hakkab töötukassast teenuseid saama alates aastast. Vahehindamise järel on võimalik anda esimesi hinnanguid, milliste teenustega ja millises mahus oleks vajalik jätkata. Mis võib juhtuda töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonnas toetatavate tegevuste ärajäämisel või rahastamise olulisel vähenemisel? Rahandusministeerium on mitteametlikus hinnangus öelnud, et tõenäoliselt saab Eesti järgmisel ELi rahastamisperioodil ca 40% võrra vähem toetusi. Kuna uue perioodi rahastamise prioriteedid ning eelarve maht ei ole teada, siis ei osanud Sotsiaalministeerium anda hinnangut, kas ja kui palju võiks selle valguses raha puudu jääda nende haldusala tegevusteks järgmisel ELi eelarveperioodil. Sotsiaalministeerium ei ole veel koostanud ega tellinud stsenaariumianalüüse, mis käsitleks ELi toetuste vähenemise mõju praegustele töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegevustele ning riigi eesmärkidele. Valdkonna rahastamine on olulisel määral seotud kohalike omavalitsuste, töötukassa ning haigekassa eelarvetega. ELi rahast toetatakse sotsiaalteenuste arendamist ning pakkumist. Sotsiaalteenuste osutamise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest ja kõiki neist ei ole võimalik ära jätta. Samas on hoolekandeteenuste osutamise kvaliteet omavalitsustes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad peamiselt raha või kompetentsi nappuse tõttu. 3, 4 Riigikontrolli läbiviidud intervjuudes tõid omavalitsusliidud välja, et suurim probleem on tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse osutamine ning töövõimereform suurendab nõudlust nende teenuste järele veelgi. 5, aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust Sotsiaalteenuste arendamise analüüs maakondades selgus, et aastal osutas tugiisikuteenust 44% omavalitsustest, kuid tugiisikuteenuse arendamist plaanivad kõik maakonnad, sest keskmiselt on planeeritud sihtrühma 50% kasvu aasta andmetel osutas 22% omavalitsustest isikliku abistaja teenust, kuid keskmiselt on planeeritud sihtrühma kasvuks 60%. 7 Sama analüüsi kohaselt on oodata sotsiaaltranspordi sihtrühma kasvu pea 40%. Juhul kui omavalitsustel järgmisel eelarveperioodil ELi raha taotleda pole võimalik või pole tagatud muu täiendav rahastus, võib suureneda nende omavalitsuste hulk, kes ei suuda kõigile abivajajatele teenuseid osutada. Teenuste vähenedes suureneb sihtrühma vajadus abi järele ning nende pereliikmed võivad loobuda täiskohaga tööl käimisest, et aidata pereliiget. Tööturuteenuste, sh töövõimereformi raames välja arendatud meetmete edasist rahastamist järgmisel ELi eelarveperioodil näeb Sotsiaalministeerium eelkõige töötuskindlustuse rahast. 8 Kui töötukassa peaks kõiki käesoleva perioodi tegevusi hakkama rahastama omavahenditest, siis eeldaks see töötuskindlustusmakse määra tõstmist. 9, 10 Juhul kui ELi toetuse lõppemisega samasse aega peaks jääma majanduslangus ning töötuse kasv, siis ei välista töötukassa ka võimalust, et kõigile abi pakkumiseks tuleks töötuskindlustusmakse määra tõsta seaduses sätestatud maksimummäärast kõrgemaks. 11 Teenuste mahu vähendamine sihtrühmale piiraks väiksema konkurentsivõimega 3 Rasu, A. (2016). Sotsiaalteenuste arendamine maakondades Läänemaa Arenduskeskus. 4 Perioodi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine. Lõpparuanne. (2014). Rahandusministeerium. 5 Riigikontrolli intervjuu Eesti Maaomavalitsuste Liiduga Riigikontrolli intervjuu Eesti Linnade Liiduga Sotsiaalministeeriumi s-veebi andmed. 8 Eraldi tuleb otsustada, kas ja kuidas jätkatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutavate teenustega ning Tööinspektsiooni nõustamisteenusega. 9 Ajavahemikul on töötuskindlustusmakse määr 0,8% (tööandja) ja 1,6% (töötaja). Töötuskindlustuse seaduse järgi peab töötaja töötuskindlustuse maksemäär jääma vahemikku 0,5 2,8% ning tööandja maksemäär vahemikku määr 0,25 1,4%. 10 Intervjuu töötukassas, Intervjuu töötukassas,

5 sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele ning seeläbi vähendaks nende iseseisvat toimetulekut. Eesti Töötukassa kalkulatsiooni Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks kohaselt pole vajadust töötuskindlustusmakse määrasid aastani 2021 muuta. Juhul kui ELi rahahulk järgmisel perioodil väheneb, kuid peaks tekkima vajadus teha täiendavaid investeeringuid tervishoiuvaldkonda või erihoolekandetaristusse, siis Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb need teha teenuse osutajate omavahenditest. Erilisi võimalusi suurhaiglate ja erihoolekandeteenuse pakkujate tuluallikate suurendamiseks siiski ette näha pole. Olemasolevat haiglate rahastamise mudelit arvesse võttes puudub kindlus, et investeeringu-projektides prognoositud tulubaas on jätkusuutlik, sest haiglate tulud sõltuvad suures osas haigekassa rahalisest võimekusest. Haigekassa eelarve on viimastel aastatel olnud defitsiidis. Näiteks ei ole tulenevalt alarahastamisest suurhaiglatel võimalik rakendada töösse kogu arengukavast tulenevat tegevust, sest haigekassa lepingute maht ja sellest tulenevad praegused haigla koosseisud seda ei võimalda. Suurhaiglate võimekus ja patsientide vajadused on jätkuvalt suuremad kui haigekassapoolne ravijuhtude tellimus. 12 Kuigi aastal otsustati tervishoidu suunata lisaraha, ei pruugi see olla piisav käesoleval ELi eelarveperioodil ehitatud ravikorpuste täiemahuliseks kasutamiseks. Poliitikauuringute keskuse Praxis aasta uuringust 13 selgub, et pikas perspektiivis hakkavad haigekassa kulud aina suuremas mahus ületama tulusid ning see tekitab haigekassa reservides puudujäägi. Seega, vaatamata investeeringuprojektide ettevalmistavas etapis tehtud põhjalikele analüüsidele (finants- ja tasuvusanalüüs), võib Riigikontrolli hinnangul kriitiliseks muutujaks kujuneda haigekassa finantsvõimekus kõiki kulutusi katta. Seetõttu on oluline, et paralleelselt investeeringute tegemisega oleks tagatud jätkusuutlik rahastamine ning see, et ravi kättesaadavus ega kvaliteet ei halveneks. Erihoolekande taristu arendamiseks järgmisel ELi eelarveperioodil pole tõenäoliselt oluliselt raha juurde vaja, sest hoolekandeasutused saavad põhiosas renoveeritud. Siiski tuleb Riigikontrolli hinnangul tehtud investeeringute valguses tähelepanelikult jälgida olukorda, kus rahvastik vananeb ja vajadus hoolekandeteenuste järele kasvab. Oluline on, et ka edaspidi suudetakse kõikidele erihoolekannet vajajatele neile vajalikku teenust piisavas mahus osutada. Teenuste mahu jätkusuutlikkuse tagamiseks on ministeeriumil kavas teenuste struktuuri mõnevõrra muuta. Nimelt on erihoolekande suurimaks kuluks sellised teenused, mida pakutakse ööpäev läbi. Riik kompenseerib praegu osaliselt nende klientide omaosalust, kelle sissetulekud ei võimalda ööpäevaringse teenuse maksumust täielikult katta. Nende isikute ring, kelle eest riik on tasunud omaosalust, on viimase viie aastaga suurenenud 58%. 14 Seetõttu kavatseb riik hakata põhjalikumalt hindama, kas isik igal juhul vajab ööpäevaringset erihooldusteenust. Kui see pole põhjendatud, siis pakutakse talle päevase või õhtuse toetusega kogukonnas elamise teenust, kusjuures osa isikuid võib liikuda ka tagasi koju. Samas kaasneb sellega oht, et inimene ei saa vajalikus mahus iseseisvalt hakkama ning pereliige on sunnitud töökoormust vähendama (nt liigub hooldaja täiskohaga töölt osakohaga tööle). Ka AS Hoolekandeteenused möönab, et risk selleks on olemas, et mõni pereliige on sunnitud töölt lahkuma ja asuma erihoolekannet vajavat inimest hooldama. 15 Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab aga olukorras, kus pereliige näeb, et isik vajab siiski rohkemal määral tuge, jooksvalt teenuse osutamisega seotud mahu üle vaadata või teenusevajadust uuesti hinnata. Esmatasandi tervisekeskused valmivad käesoleval ELi finantsperioodil ning järgmisel perioodil raha selleks tegevuseks vaja ei ole. Järgmisel eelarveperioodil rahastamise vähenemise võimalikku mõju vt täpsemalt tabelist Tartu Ülikooli Kliinikumi a majandusaasta aruanne, vt 13 Ravikindlustuse pikaajalise prognoosimudeli uuendamine ning uute poliitikastsenaariumite analüüs. Sotsiaalministeerium, Praxis, Sotsiaalkindlustusameti päringu andmed 15 Intervjuu AS Hoolekandeteenused,

6 Tabel 2. Euroopa Liidu toetustest rahastatavate tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna tegevuste lõppemise või rahastamise olulise vähenemise võimalikud mõjud Värvispikker: Mõju neutraalne Mõju negatiivne Meede Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenused Tugiteenused puudega lastele Lapsehoiu kohtade loomine Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Hoolekand teenused eakatele ja erivajadustega inimestele Asendushooldusteenuse arendamine Tugiteenused vanglast vabanenutele Alkoholi liigtarvitamise raviteenuse arendamine Võimalik rahastamise ärajäämise/vähenemise mõju Hoolduskoormus kasvab. Puudega laste tugiteenuste kättesaadavuse vähenemine vähendab nende hooldajate tööturul osalemist ning halvendab laste sotsiaalmajanduslikku olukorda ja piirab laste arenguvõimalusi. Tegevuse edaspidine rahastamine sõltub sündimuse muutusest. Kui sündimus oluliselt kasvab, võib olla vaja tegevust jätkata. Kui selleks raha ei leita, kannatab riigi eesmärk hõive suurendamiseks ja tööjõupuuduse vähendamiseks, kuna vanemad peavad lastega rohkem kodus olema. Sotsiaalministeerium on öelnud, et kui sündimus ei kasva, siis puudub vajadus tegevusega jätkata, sest lapsehoiukohti on loodud piisavalt. Omavalitsuste võimaluste vähenemine/kadumine kasutada ELi raha teenuste arendamiseks ja osutamiseks võib vähendada hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimeste tööturul osalemist. Samuti võib väheneda erivajadusega inimeste iseseisev toimetulek. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole täiendavaid arendustegevusi edaspidi vaja teha ning käesoleval perioodil tehtud tegevuste jätkusuutlikkus on tagatud sisemiste vahendite abil. Tugiteenuste ärajätmine või vähendamine võib pärssida korduvkuritegevuse vähenemist. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete ja psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim haiguskoormust põhjustav terviserisk. Teenuste mahu vähendamine võib tähendada suuremat hulka terviseriskide ja -probleemidega inimesi. Investeeringud tervishoiuteenuste ja hoolekande taristu arendamiseks Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine Uue perioodi puhul näevad teenuse osutajad väljakutsena seda, kuidas tagada käesoleva perioodi rahast ehitatud ravikorpuste täiemahuline kasutamine. Kui tervishoiuteenuste osutamiseks ei ole vajalikus mahus raha, ei pruugi uued ravikorpused aidata parandada ravi kättesaadavust. Esmatasandi tervisekeskuste arendamine Objektid saavad käesoleval perioodil valmis. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine Töövõimereformi sihtrühmale tööturuteenuste osutamine Tegevused töötingimuste edendamiseks Töövõime toetamise reformi elluviimine Investeeringuteks tõenäoliselt lisaraha pole vaja, sest olulises osas saavad objektid käesoleval perioodil valmis. Sotsiaalministeeriumi hinnangul eluaseme füüsilise kohandamise teenuse kättesaadavus ei muutu, kuna järgmisel perioodil on selle tagamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Siiski on kohalike omavalitsuste võimekus teenust pakkuda (sh mitmetel omavalitsustel puudub teenuse osutamise kogemus) erinev ning kohustuse üle andmine ei pruugi tähendada, et pereliikmete hoolduskoormus väheneb. Teenuste vähendamine piirab väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele. Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele Teenuste vähendamine võib pärssida noorte, vanemaealiste ning pikaajaliste töötute hõivet ning suurendada töötuse piirkondlikke erinevusi. Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine Toiduabi ostmine ja jagamine Eestis puudub riiklik toiduabiskeem. Selle puudumisel on ELi toetusel antud toiduabi andmise jätkamine olulise tähtsusega vaestele inimestele. Allikas: Sotsiaalministeerium; Riigikontroll 29

7 Kas Sotsiaalministeeriumil on kava, kuidas rahastada vajalikke töö-, sotsiaalja tervisevaldkonna tegevusi, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad? Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata pea kõigi käesoleval perioodil ELi toetustest rahastatavate tegevustega. Ministeerium ei osanud aasta septembri seisuga anda edaspidisele täpsele rahastamisvajadusele hinnangut, kuna mitmed tegevused on hiljuti käivitunud ning suuremate reformide puhul on tegevuste elluviimine alanud aastal. Kõikide tegevuste puhul otsustatakse täpsem rahastamisvajadus aastatel Põhjuseks on see, et mitmete tegevuste vahe- ja lõpphindamised seisavad alles ees. Samuti ei ole Euroopa Komisjon veel paika pannud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteete ning arutluse all on muu hulgas ka see, millised fondid kokku tõstetakse. Eelnev mõjutab seda, milline on lõplik rahasumma, mis konkreetsele liikmesriigile eraldatakse, ning Sotsiaalministeeriumi sõnul on see edasiste uute arendustegevuste aluseks. Sotsiaalministeerium on nimetanud küll võimalikke rahastamisallikaid (nt riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarve, ravikindlustuse eelarve, töötukassa eelarve, tervishoiuteenuse osutajate eelarve), kuid täpsemat strateegiat/tegevuskava, kuidas rahastada töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegevusi vajalikus mahus, kui kasutada olev toetussumma peaks järgmisel ELi eelarveperioodil oluliselt kahanema, koostatud ei ole. Eraldi kava koostamist ei pea Sotsiaalministeerium vajalikuks ning ministeeriumi hinnangul tuleks need otsused langetada riigi eelarvestrateegia koostamise raames. 30

8 Lisa 2. Hariduse ja teaduse, tööturul vajalike oskuste arengut ning lõimumist ja kohanemist soosivate tegevuste rahastamine Euroopa Liidu toetustest Mis saab haridus- ja teadusvaldkonna ja tööturul vajalike oskuste arengut ning inimeste lõimumist ja kohanemist soosivate tegevuste toetamisest järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, pärast aastat 2020? Olulised faktid ja arvud 815 miljonit eurot suunab riik eelarveperioodil haridus- ja teadusvaldkonda, tööturul vajalike oskuste arendamisse ning inimeste lõimumist ja kohanemist soosivatesse tegevustesse. Riik toetab koolide ja teadusasutuste taristu arendamist ning uuendusliku õppevara loomist, teaduse konkurentsivõime ja kvaliteedi kasvu, haridustöötajate koolitamist ja täiskasvanute osalust elukestvas õppes, tööturu ja hariduse tihedamat sidusust, riskirühmade ja vähelõimunute ühiskondliku aktiivsuse kasvu ning lõimumist ja uussisserändajate kohanemist. 693 miljonit eurot sellest rahast tuleb Euroopa Liidult, 122 miljonit riigilt ja toetuse saajatelt. Peamised tähelepanekud Ministeeriumide esindajate hinnangul peaks pärast eelarveperioodi jätkama peaaegu kõigi praegu Euroopa Liidu kaasabil rahastatavate tegevustega. Enamiku tegevustega, mis soosivad haridus- ja teadusvaldkonna ning tööturul vajalike oskuste arengut ja inimeste lõimumist, saab uuel eelarveperioodil jätkata ka siis, kui Euroopa Liidu toetus väheneb või lõppeb, rahastades neid nii riigieelarvest kui ka valitsemisala ressurssidest. Tõenäoliselt jätkab Euroopa Liit mitmete toetustegvuste rahastamist ka järgmisel eelarveperioodil, ent vastupidise olukorra puhul on ministeeriumid valmis otsima lahendusi, et rahastada vajalikke teenuseid ja tegevusi. Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt ca 40% võrra vähem Euroopa Liidu toetusi. Toetuste vähenemise mõju ei ole ministeeriumid veel täpsemalt hinnanud, aga nii ministeeriumide kui ka Riigikontrolli hinnangul on haridus- ja teadusvaldkonna ja tööturul vajalike oskuste arendamisel, inimeste lõimumis- ja uute sisserändajate kohanemistegevuste rahastamises mõned probleemid, millele tuleb juba praegu tähelepanu pöörata. Omavalitsuste võimekust jätkata meetmetegevuste pakkumise ja rahastamisega ei ole analüüsitud. Nende tegevuste maksumus, mis on juba otsustatud või kaalutakse omavalitsustele üle anda, on praegusel eelarveperioodil 369 miljonit eurot. On teada, et koolivõrgu korrastamise kui kõige ressursimahukama meetme kulud kasvavad üle 231 miljoni euro. Kas aga omavalitsused suudavad oma koolide puhul vajalikus mahus koolivõrguinvesteeringuid jätkata, pole praeguseks selge; Ministeeriumide esindajate hinnangul on omavalitsused edaspidi oluline osapool, kes rahastab mitmetele riskirühmadele, vähelõimunud inimestele ja uutele sisserändajatele vajalikke tugiteenuseid. Tõenäoliselt abivajajate hulk suureneb ja sellega seoses kasvab ka rahastamisvajadus. Kuigi ministeeriumid on teinud ära suure eeltöö, et jätkata Euroopa Liidu toel meetmete elluviimisega töötatakse välja mitmed uued teenused ja katsetatakse neid ja antakse aastaga ei lõppe ELi praeguse eelarveperioodi toetused. Toetuste kasutamine kestab on kuni 2023 lõpuni. 31

9 neile hinnang, puuduvad siiski veel täpsemad analüüsid, kui palju teenuseid vajatakse, pakutakse ja rahastatakse; Siseministeerium loodab edasiseks uussisserändajaid ja vastavaid institutsioone toetavate tegevuste rahastamiseks luua iseseisva ning jätkusuutliku kohaliku tasandi koostöömudeli, kaasates selleks teisi ministeeriume, omavalitsusi ja era- ning kolmanda sektori esindajaid. Hetkel ei ole aga veel selge, kes ja millises mahus järgmisel eelarveperioodil rahastamisse panustab; Ebaselge on ka teadus- ja arendustegevuse edasine rahastamine. Senised meetmetegevused jäävad küll hinnangute järgi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvesse, kuid teaduse rahastamise süsteem ei kata juba praegu vajalikke kulusid ning teadusinstitutsioonide arendus- ja teadustöö rahastamine sõltub suuresti Euroopa Liidu toetustest. Teaduse rahastamisel on riigi senine siht 1% SKPst jäänud isegi toetuste kaasabil saavutamata. Kuigi nii avaliku kui ka erasektori kulutuste osakaalu teaduse rahastamisel on kavas suurendada, tuleb põhjalikult analüüsida ja jõuda selgusele, kuidas valdkonda jätkusuutlikult rahastada ehk teisisõnu, millistes allikatest ja millises mahus teadustegevust rahastama hakatakse, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad; Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Sotsiaalministeeriumi (SOM), Siseministeeriumi (SIM) ning Kultuuriministeeriumi (KUM) esindajad märkisid, et konkreetsemalt asutakse valdkondlikke prioriteete ja rahastamisplaane välja töötama pärast aasta vahehindamisi. Osaliselt on algatatud arutelud ja alustatud ka normdokumentide muutmisega, et rahastamismudelid ümber kujundada. Siiski ei ole mitmete meetmetegevuste puhul seni veel täpsemaid arutelusid toimunud ega edasistes koostöö- ja rahastusvõimalustes kokku lepitud, kuigi ministeeriumid peavad vajalikuks teisi osapooli kaasata. 32

10 Kui palju kasutab riik Euroopa Liidu raha, et arendada haridus- ja teadusvaldkonda ning tööturul vajalikke oskusi ning toetada inimeste lõimumist ja kohanemist, ning milliste praeguste tegevustega peaks jätkama ka järgmisel, aastal 2021 algaval eelarveperioodil? Haridus- ja teadusvaldkond kuulus eelmisel ( ) ja kuulub ka praegusel eelarveperioodil ( ) Euroopa Liidu poliitika kohaselt valdkondade 17 hulka, mida eelisarendatakse ning finantseeritakse märkimisväärsus mahus Euroopa Liidu toel. 18 Üld-, kutse- ja kõrghariduse valdkonnas juhindutakse tegevuste elluviimisel Eesti elukestva õppe strateegiast Teadusvaldkonna eesmärgid ja tegevused on kindlaks määratud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias Teadmistepõhine Eesti 20. Inimeste lõimumis- ja kohanemistegevuste eesmärgid on kajastatud strateegias Lõimuv Eesti ja noortevaldkonna eesmärgid Noortevaldkonna arengukavas Kõigi eelnimetatud strateegiate ja arengukavade elluviimist finantseerib riik ELi toel: haridus- ja noorsootöötajate koolitamist; haridusvaldkonna tugiteenuste kättesaadavuse parendamist; koolivõrgu korrastamist; õppe ja tööturu vajaduste ühildamist ning ettevõtlusõpet; täiskasvanute oskuste parandamist; noorte (sh riskirühmade) tööhõivevalmiduse toetamist; teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi, konkurentsivõime, rahvusvahelistumise ja valdkondliku taristu parandamist; lõimumisprogrammide ja koostöö arendamist. Haridus- ja teadusvaldkonna ning tööturul vajalike oskuste arendamiseks ning inimeste lõimumist ja kohanemist soosivateks tegevusteks annab EL aastatel Eestile 693 miljonit eurot. ELi rahastuse osakaal on 85%. Toetuste saajad, kelle hulgas on nii riigi keskvalitsuse asutusi, omavalitsusi kui ka eraettevõtteid, lisavad omalt poolt 15% ehk kokku 122 miljonit eurot. 23 Kõigi ministeeriumide hulgas läbi viidud Riigikontrolli küsitlus näitas, et pole veel selge, milliseid tegevusi EL järgmisel eelarveperioodil hariduse ja teaduse valdkonnas, tööturul vajalike oskuste arendamise valdkonnas ning lõimumise ja kohanemise valdkonnas rahastab, aga peaaegu kõigi praeguste tegevustega plaanitakse ühel või teisel viisil jätkata. Ministeeriumide esindajate hinnangul väheneb järgmisel eelarveperioodil mitmete tegevuste rahastamine (33st tegevusest 12 puhul). Ette on nähtud vaid mõne üksiku tegevuse lõpetamine. Rahastamisvajadus väheneb HTMi, KUMi ja SIMi esindajate sõnul eelkõige seetõttu, et praegusel eelarveperioodil tehtavad suured investeeringud (nt koolivõrguinvesteeringud) lõppevad ja loodavad süsteemid (nt lõimumistegevuste infosüsteemid) valmivad (vt tabel 1). 17 Eesti Euroopa Liidu poliitika Tõukefondid Vabariigi Valitsuse a korralduse nr 325 lisa Perioodi struktuuritoetuse meetmete nimekiri 33

11 Üld- ja kutsehariduse valdkonnas jätkatakse ministeeriumi esindajate hinnangul järgmisel eelarveperioodil rohkemal või vähemal määral kõigi tegevustega. Nende elluviimiseks kulub praegusel perioodil eurot ehk 43% kogusummast (815 mln eurot), millest ELi toetused moodustavad 85%. Samas väheneb HTMi esindajate hinnangul enamiku tegevuste rahastus järgmisel eelarveperioodil, sest mitmed suuremahulised koolide taristu ja õppevara investeeringud saavad tehtud. Samuti jääb raha vähemaks õpetajate ja haridusjuhtide koolituseks, mida praegusel perioodil rahastatakse suures osas ELi toel, et saavutada üleminek nüüdisaegsele õpikäsitusele. Järgmisel eelarveperioodil rahastab prognooside kohaselt riik keskseid haridusasutuste juhtide koolitusi, haridussüsteemi muudatustest tulenevaid koolitusi õpetajatele ja keskseid arendus- ja hindamistegevusi. Haridustugiteenuste pakkumine ja noorsootöötajate koolitamine jätkub hinnangute kohaselt samas mahus. Küll aga suureneb HTMi esindajate hinnangul niigi kõige mahukama eelarvega ( miljonit eurot ehk 65% üld- ja kutsehariduse rahast) koolide ajakohastamise maht ning selle rahastamine peaks edaspidi olema peamiselt KOVide ülesanne (vt tabel 1). Kõrghariduse ja teaduse valdkonnas on kavas jätkata samuti kõigi tegevustega. Käesoleval eelarveperioodil kulub nendeks tegevusteks eurot ehk 39% kogusummast (815 mln eurot), millest 85% moodustavad EL toetused. Kõige suuremahulisemad taristuinvesteeringud saavad suures osas tehtud, mistõttu väheneb HTMi hinnangul kulu järgmisel perioodil arvestatavalt. Samas on vajadus suurendada teaduse kvaliteedi, konkurentsivõime ja rahvusvahelist arengut toetavaid tegevusi (vastavate tegevuste rahastus kasvab ca 26%). Kõrghariduse stipendiumeid nutika spetsialiseerumise valdkonnas ja teaduse populariseerimist soovitakse rahastada edasi praeguses mahus (vt tabel 1). Tööturul vajalike oskuste arengut ning inimeste kohanemist ja lõimumist toetavate tegevuste kogueelarve praegusel perioodil on eurot, millest ELi toetused moodustavad 85%. Neist tegevustest lõpetatakse HTMi meede keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul, mille tarvis oli ette nähtud eurot ja mis oli mõeldud arengukiirendina lisaks tavapärastele keeleõppevõimalustele. Töötavate ja töötuna mitteregistreeritud täiskasvanute karjäärinõustamise rahastamine (praeguses kogusummas üle 5 mln euro) läheb SOMi esindajate hinnangul tõenäoliselt järgmisel perioodil Eesti Töötukassa eelarvesse. Rahastamise jätkusuutlikkuse ühe alternatiivina võib SOMi sõnul kaaluda ka töötuskindlustushüvitise maksumäära suurendamist. Ministeeriumide esindajate sõnul on kavas suurendada täiskasvanute taseme- ja täienduskoolituse ning nende oskuste arendamise rahastamist. Lõimumist toetavate tegevuste osas väheneb järgmisel eelarveperioodil süsteemide ja võrgustike arendamise kulu, suureneb aga uussisserändajate kohanemiskoolituste rahastamine. Enam rahastatakse ka lõimumisprogramme, et ühiskonda vähelõimunud püsielanikud saaksid rohkem tööle ja oleksid ühiskondlikult aktiivsemad. Suurendada on kavas ka neid tegevusi, mis toetavad tõrjutute riskirühma kuuluvaid noori ja riskiperesid (vt tabel 1). Järgmisel eelarveperioodil on Riigikontrolli küsitlustulemuste põhjal võetud suund suurendada omavalitsuste vastutust haridustegevuste ülevõtmisel ja rahastamisel. Eelkõige jääb omavalitsuste ülesandeks koolivõrgu korrastamine, haridustugiteenuste ja riskirühmadele tugiteenuste pakkumine. Samuti jäävad koolide taristu, IKT-seadmete haldamine ja loodava digiõppevara edasiarendamine KOVide ülesandeks. HTMi hinnangul ei pea ESFi toel loodava uue õppevara haldamise kulusid koolipidajad katma. Seda hallatakse keskselt teenusepõhiselt, seda korraldavad õppekirjanduse pakkujad või HTM. Et koolide võrguühenduste ajakohastamiseks raha saada, peab koolipidaja kinnitama, et pärast lõppmakse saamist tegutseb kool vähemalt järgneva viie aasta jooksul samas hoones. Rahastatakse kõiki võrkude ja seadmete haldamisega seotud kulusid. Koolide sisevõrgu (sh seadmete) edasiste halduskulude kalkulatsioonid on küll olemas, ent puudub kindlus, et kõik toetust saavad koolid on võimelised edaspidi kogu oma digitaristu vajalikku haldamist ja arendamist täismahus rahastama. Põhikoolide digitaristu täiendamistoetuse saamiseks peab koolipidaja kinnitama, et tagab kooli digitaristu jätkusuutliku ajakohastamise ja vajadustele vastavuse ega vähenda oma investeeringuid kooli digitaristu arendamiseks ning käigushoidmiseks. HTMi esindajate sõnul on see koolipidaja vastutus ja vajadust keskse tugevama koordineerimise järele ei ole. Koolivõrgu korrastamise käigus toimuval jätkusuutlike koolide ajakohastamisel jaguneb edasine vastutus riigigümnaasiumide puhul riigile ja põhikoolide puhul KOVidele. HTMi esindajad leidsid, et kui järgmisel eelarveperioodil on võimalik raha suunata ka koolivõrgu korrastamisse, siis jätkatakse ka 34

12 selle tegevusega. Hetkel ei teata veel järgmise perioodi prioriteete ega valdkondlikku jagunemist. Kui lisaraha koolivõrgu korrastamiseks KOVidele ei õnnestu planeerida, on tõenäoline, et kõik KOVid ei ole võimelised kõigi sihtrühma kuuluvate koolide korrastamist rahastama. Praeguse plaani järgi antakse järgmisel eelarveperioodil kindlasti KOVidele üle 3 meetmetegevust (praeguses kogusummas ca 69 mln eurot). Lisaks kaalutakse anda KOVidele täielikult või osaliselt üle veel 8 meetmetegevust (praeguses kogusummas ca 304 mln eurot ehk 38% kogu haridus- ja teadusvaldkonna meetmetest). Kui palju raha järgmisel eelarveperioodil KOVidele meetmetegevuste tarvis kokku antakse, ei ole veel teada (vt tabel 1). Tabel 1. Ministeeriumide hinnang selle kohta, kui palju on vaja raha, et jätkata praegu Euroopa Liidu toel rahastatavate haridus- ja teadusvaldkonna ning tööturul vajalike oskuste arengut soosivate tegevustega järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil (2021+) Värvispikker: Vajadus lõppeb / pigem väheneb Vajadus ei muutu Vajadus pigem kasvab Üld- ja kutseharidus Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine Uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt Haridustugiteenuste (karjääri- ja õppenõustamine) arendamine ja kättesaadavus Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus Rahastamine kokku ( ) Sh ELi raha ( ) ELi raha osakaal (%) Vajadus järgmisel ELi eelarve-perioodil ( ) Pole selge Rahastamisallikas järgmisel eelarveperioodil toetuste vähenemise korral KOV ja riigikoolid riigieelarvest Pole selge KOV ja riigieelarve ca KOV ca Koolide IKT taristu Pole selge KOV Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse ca Peamiselt KOV + riigieelarve KOV ja riigikoolid riigieelarvest Noorsootöötajate koolitus ca Riigieelarve Kõrgharidus ja teadus Institutsionaalne arendusprogramm TAasutustele ja kõrgkoolidele Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ca Riigieelarve ca Riigieelarve ca Riigieelarve + KOV + erasektor Pole selge Riigieelarve ca Riigieelarve Pole selge Riigieelarve Teaduse populariseerimine ca Tööturul vajalikke oskusi ning inimeste kohanemist ja lõimumist toetav tegevus Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine Täiskasvanute täienduskoolitus ja ümberõpe Ebavõrsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine (sh NEET-noored) Pole selge Riigieelarve + KOV + erasektor Riigieelarve, vajadusel muude tegevuste arvelt Pole selge Riigieelarve Pole selge Kaalutakse anda KOVidele 35

13 Digitaalse kirjaoskuse suurendamine Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine (Lõimumise) nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine (Lõimumise/kohanemise) tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamine Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul (Lõimumise) koostöö ja kommunikatsioonitegevused Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine SPIN-programmi abil (Lõimumise/kohanemise) infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine ca Riigieelarve (MKM) Pole selge Riigieelarve (HTM) Pole selge Riigieelarve (KUM) Pole selge Riigieelarve (SIM) Pole selge Pole selge KOV või riigieelarve (HTM) Riigieelarve (SOM) või Eesti Töötukassa Riigieelarve (SOM, HTM, MKM) Pole selge Riigieelarve (HTM) Pole selge Pole selge ca Pole selge Kaalutakse anda KOVidele Kaalutakse anda KOVidele Riigieelarve (SOM või HTM) ja KOVid Koostöömudel (SOM, HTM, KOVid, Eesti Töötukassa) Tegevusest loobutakse Pole selge Riigieelarve (KUM) Koostöömudel (SOM, HTM, KOVid, Eesti Töötukassa) ca Riigieelarve (SIM) Kokku Pole selge Allikas: Vabariigi Valitsuse a korraldus nr 325, Riigikontrolli küsitlus Riigikontrolli küsitlustulemustest selgus, et haridus- ja teadusvaldkonnas loodetakse ka järgmisel eelarveperioodil mitmete meetmetegevuste rahastamiseks ELi toetusi saada, eelkõige teadus- ja arendusvalkdonnas, kus mitmed projektid jätkuvad ja on võimalik osaleda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist rahastatavate uute grantide konkurssidel. KUMi ja SIMi hinnangul rahastab EL kindlasti edasi ka inimeste lõimumist soodustavaid tegevusi ja ilmselt ka noorte ning riskirühmade valdkondi. Siiski ei ole praegu veel teada ELi kesksed valdkondlikud rahastamisprioriteedid ning ei saa prognoosida ka järgmise eelarveperioodi toetussummasid. Seetõttu peaks riik esmajoones välja selgitama valdkonnad ja tegevused, mille rahastamisega tuleks järgmisel eelarveperioodil jätkata, ning planeerida neile valdkondadele ja tegevustele realistlikud katteallikad. 36

14 Mis võib juhtuda haridus- ja teadusvaldkonna ning tööturul vajalike oskuste arengut ning inimeste lõimumist ja kohanemist soosivate tegevuste ärajäämisel või rahastamise olulisel vähenemisel? Riigikontrolli küsitlustulemused ja ministeeriumides läbiviidud intervjuud näitasid, et praeguseks ei ole veel tellitud ega tehtud mõjuanalüüse, et selgitada, mis juhtuks praegu pakutavate avalike teenuste rahastamise ja teenuste kättesaadavusega, kui ELi toetused vähenevad. Ministeeriumid andsid siiski esialgse hinnangu, kuidas rahastamise vähendamine võiks avalikke teenuseid mõjutada. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate praeguste hinnangute kohaselt on rahastamise vähenemisel peamine probleem hariduse kvaliteedi kehvemaks muutumine kõikidel haridusastmetel, s.o üldhariduses, kutsehariduses ning kõrghariduses. Kõige ulatuslikumalt mõjutab hariduse kvaliteedi kehvenemine kõrgharidust ja teadust. Teaduse jätkusuutlikkus on oluline tegur majanduskasvu ning heaolu saavutamisel. Kui teaduse jätkusuutlikkuse probleemiga edasi ei tegeleta, võib hinnangute järgi väheneda noorte õppima asumine loodus- ja täppisteaduse valdkonna erialadele. Ühtlasi jääksid riigi poolt rahastamata suure ühiskondliku mõjuga valdkondlikud teadusprojektid. Rahastamise lõppemine või vähenemine mõjuks pärssivalt ka elukestvas õppes osalemisele. Väheneks täiskasvanute tagasipöördumine tasemeõppesse ning õppes osalemist poleks võimalik enam toetada. Väheneks ka kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe kättesaadavus. Probleem on seda kõnekam põhjusel, et täiskasvanute elukestvas õppes osalemise osakaal (15,7%) on aastaks 2020 seatud sihttasemest (20%) praegu veel kaugel. 24 Muutuva majanduskeskkonna vajadustega kohanemist pärsiks ka ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe lõpetamine koolides. Ettevõtlusõpe on aga ELi üks prioriteet haridusvaldkonnas. 25 Kui haridustugiteenused, karjääri- ja õppenõustamisteenused ning noorte ebavõrdsete olude ja tõrjutuse vähendamise tegevused lõpetatakse, kasvab Siseministeeriumi esindajate hinnangul sotsiaalsüsteemi koormus, kuna suureneb tööpuudus ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajadus. Kultuuri- ja Siseministeeriumi esindajad hindasid, et inimeste kohanemist toetavate teenuste puudumine või halb korraldus ja kättesaadavus takistab uussisserändajate edasist lõimumist, kuna puuduvad eeldused edukaks osalemiseks tööturul, elukestvas õppes ning ühiskonnas laiemalt. Isolatsiooni jäämine võib omakorda tuua pikas perspektiivis kaasa suurema sõltumise sotsiaaltoetustest ja teistest riigi pakutavatest tugiteenustest, sh eriti pererändega saabunute ning Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimeste puhul. Turvalise riigi ja ühiskonna huvides on tagada Eestisse saabuvate välismaalaste kohanemine. Kuna paljude meetmetegevuste puhul nähakse edasiste rakendajate ja rahastajatena omavalitsusi, saab teenuste jätkusuutlikkuse puhul määravaks KOVide võimekus teenuste rahastamist jätkata. Kuigi õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppe tagamine on koolipidaja (riik või KOV) ülesanne, on seda käesoleval eelarveperioodil lisaks tehtud ELi toel. Seega sõltub nende täiendusõpe tulevikus veelgi suuremal määral KOVide valmisolekust. Kui omavalitsus ei täida oma kohustust haridusasutuse töötajaskonda arendada, mõjutab see oluliselt pakutava hariduse kvaliteeti (vt täpsemalt tabel 2). 24 Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüs Eesti elukestva õppe strateegia

15 Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Siseministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil on kava, kuidas rahastada Euroopa Liidu toetuste vähenemise korral vajalikus mahus tegevusi, mis soosivad haridus- ja teadusvaldkonna ning tööturul vajalike oskuste arengut ning inimeste lõimumist ja kohanemist? Ministeeriumide esindajad on Riigikontrolli auditi raames kujundanud seisukoha, milliste ELi toetustest rahastatavate tegevustega peaks jätkama ka järgmisel ELi eelarveperioodil ning kuidas muutub eeldatavast tegevuste rahastamisvajadus ning millistest allikatest kaetakse vajalikud kulud. Kuigi ministeeriumid on koostanud strateegiaid, kuidas hakkama saada ELi rahata (nn väljumisstrateegia), ei ole ühelgi ministeeriumil praeguseks veel selget strateegiat ega kindlaid kokkuleppeid edasiste rahastus- ja koostöömudelite kohta. Samas kinnitasid ministeeriumide esindajad, et enne toetuste kasutamise vahehindamiste tulemusi ja ELi poliitika järgmiste suundade selgumist ei ole alust väljumisstrateegiaid koostama hakata. Ministeeriumide valdkondade spetsialistid valmistavad aastaks 2018 ette vahehindamised, mille käigus tehakse ka põhjalik analüüs, mida riigi järgmise eelarvestrateegia kujundamisel arvestatakse. Need tulemused on üheks sisendiks järgmise eelarveperioodi plaanide seadmisel, valdkondlike strateegiate uuendamisel ja ka võimalike väljumisstrateegiate loomisel. Ministeeriumide eelarve planeerijad ootavad selgust, kui palju saavad Eesti ja konkreetsemalt ministeerium ning valdkonnad järgmisel eelarveperioodil ELi raha. Seda ei ole Euroopa Komisjoni tasandil veel kokku lepitud. Kuigi Rahandusministeerium ootab igal aastal ministeeriumidelt uuendatud seisukohta, kui suur on praeguste tegevuste rahastamisvajadus järgmisel eelarveperioodil, puudub ministeeriumidel selgus ja kindlus, kas ja mil moel väljumisstrateegiat üldse eelarve planeerimisel arvestatakse. Riigikontrolli läbiviidud intervjuudest selgus, et valdkondade juhtimisega tegelevad ametnikud teavad, milliste praeguste tegevustega tuleks jätkata ka ELi toetuste vähenemise korral. Samas on Riigikontrolli hinnangul haridus- ja teadusvaldkonna ja tööturul vajalike oskuste arendamisel, inimeste lõimumis- ja uute sisserändajate kohanemistegevuste rahastamises mõned probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad kinnitasid, et nii üldhariduses kui ka kõrgharidus- ja teadusvaldkonnas on üldisemad strateegilisemad sihid kokku lepitud aastani 2020 ning selle perioodi lõpuks uuendatakse ja lepitakse kokku ka uus strateegiline raamistik. Haridus- ja Teadusministeerium on üle läinud programmipõhisele eelarvestamisele, mille tsükkel ühtib riigi eelarvestrateegia tsükliga ja see tagab ministeeriumi esindajate hinnangul üldhariduskoolidele, ülikoolidele ja teadusasutustele kindlustunde selles, et nende tegevusi selgelt kokkulepitud ulatuses pärast aastat riigieelarvest rahastatakse. Riigikontroll leiab, et lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatud strateegilise raamistiku uuendamisele on vajalik üle vaadata ka üldharidussüsteemi ning kõrghariduse ja teaduse rahastamise süsteemi alused. See on vajalik selleks, et tagada selgus õppeasutustele selgus, kui suur on riigieelarvest rahastamine ja millised on selle tingimused. Ainuüksi programmipõhine eelarvestamine ei taga üldhariduskoolidele, ülikoolidele ja teadusasutustele kindlustunnet selles, et nende tegevusi selgelt kokkulepitud ulatuses pärast aastat riigieelarvest rahastatakse. ELi toetuste lõppemise või vähenemise korral on ministeeriumid väljendanud vajadust ja valmisolekut rahastada 19 meetmetegevuse kulud täielikult ja jätkata 3 meetmetegevuse rahastamist vähemalt osaliselt valitsemisala eelarvest. Seega on 22 ehk enamiku haridus- ja teadusvaldkonna arengut, tööturul vajalike oskuste arengut, inimeste lõimumist ja kohanemist toetavate meetmetegevuse jätkamise vastutus täielikult või osaliselt ka järgmisel eelarveperioodil valitsemisala ministeeriumidel. 3 meetmetegevuse puhul pole siiski veel selge, millise valitsemisala vastutusalasse tegevuse rahastamine järgmisel eelarveperioodil kuulub, ja paari meetmetegevuse puhul loodetakse ka ministeeriumide, KOVide ja erasektori koostööle, kuid osapooled ei ole veel midagi kokku lepitud (vt tabel 1). 38

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr... Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reo

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr... Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reo KINNITATUD sotsiaalkaitseministri...11.2017 käskkirjaga nr... Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine avatud taotlusvoorus esitatavate projektide

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Mitteametlik terviktekst

Mitteametlik terviktekst Mitteametlik terviktekst KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 03.12.2015 käskkirjaga nr 181 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 07.10.2016 käskkirjaga

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek nr 1-5

KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek nr 1-5 KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek 10.09.2018 nr 1-5/207 Algus kell 13:00, lõpp kell 14:30 Juhatas: Protokollis:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 17.09.2012 nr 12.2-1/13528 15006 Tallinn Meie: 22.02.2013.a nr 5-1-4/12-0010-146 Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile madli.juhani@fin.ee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

Esitluse pealkiri

Esitluse pealkiri Teaduse rahastamisest ja ootustest süsteemile Indrek Reimand TeadusEST 8.12.2016 Tartu TA maht ja finantseerimisallikad Mln eurot % SKP-st Teadus- ja arendustegevuse kulutused 300 250 200 150 0,56% 100

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Lisa 10 noortevaldkonna programm

Lisa 10 noortevaldkonna programm Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016 2019 de kinnitamine Noortevaldkonna programm 2016-2019 Sisukord 1. Tulemusvaldkond: haridus... 2 2. Programmi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile Isikukeskse

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja

Rohkem

8 Täiskasvanuhariduse programm docx

8 Täiskasvanuhariduse programm docx Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee

Rohkem

ELL juhatuse ja volikogu päevakord E 09

ELL juhatuse ja volikogu päevakord E 09 Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1, 10119 Tallinn Reg.nr 80185947 Tel: 60 43 001 EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1 Tallinnas 15.01.2019.a ELVL büroos (Roosikrantsi

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

THKK 2004

THKK 2004 Sotsiaalministeerium Terviseinfo ja analüüsi osakond Tallinn 2006 Terviseinfo ja analüüsi osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema statistika ja informatsiooni kaudu. Koostaja: Natalja Jedomskihh-Eigo

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem