Rahvastiku tervise arengukava (RTA) aasta aruanne aasta lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks järgneva perioodi rahvastiku tervise arenguk
|
|
- Ene Kink
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) aasta aruanne aasta lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks järgneva perioodi rahvastiku tervise arengukava rakendusplaani aastateks Riigi strateegilise juhtimise korrastamise tulemusena integreeritakse rahvastiku tervise arengukavasse järjest enam varem eraldiseisvalt eksisteerinud valdkondlikke arengukavasid. Nii on rahvastiku tervise arengukavasse integreeritud aastast narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, riiklik tuberkuloositõrje strateegia aastateks ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia Valitsuse heakskiidu sai ka Norra finantsmehhanismist rahastatav rahvatervise programm, mille peamine fookus on laste vaimne tervis, sh teenuste arendamine psüühikahäirega lastele ja vaimse tervise probleemide ennetamine. Lõpusirgele jõuti alkoholipoliitika ja tubakapoliitika kontseptsioonide ehk roheliste raamatute koostamisega. Arvukate, erinevaid sihtgruppe kaasavate arutelude tulemusel valminud rohelistes raamatutes nähakse ette erinevad meetmed alkoholi ja tubaka tarbimise vähendamiseks. Üldisel majanduse taastumise ja kasvu foonil jätkus aastal tervena elatud eluea langus, mille tulemusena meeste tervena elatud eluiga lühenes 0,9 aasta võrra ja naistel 0,7 aasta võrra. Seega oli meeste ja naiste tervena elatud eeldatav eluiga sünnihetkel aastal vastavalt 53 ja 57 aastat. Kuigi viimasel kolmel aastal on toimunud tervena elatud eluea lühenemine sünnimomendil, püsib 65-aastaste tervena elatud eluiga stabiilsena. Tervisevaldkonna tegevusi ja tulemusi mõjutas oluliselt aastal toimunud tervishoiutöötajate streik, mis kestis 1. kuni 25. oktoobrini. Järgnevalt antakse ülevaade RTA tegevustest aastal. Detailne RTA aasta aruanne on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehel I valdkond sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused aastal jätkus olukorra paranemine tööturul: aasta teisest poolest alguse saanud hõive kasv ja töötuse vähenemine jätkusid ka a ning seda prognoositust kiiremini. Hõivatute arv kasvas aastal võrra ja jõudis ni. Kui aastal oli tööhõive määr 70,1%, siis aastal juba 71,7%, mis ületab riigi eelarvestrateegia vastava sihttaseme aastaks 2014 (71,5%). Edasiminekut tööturuteenuste arendamise ja pakkumise vallas näitas aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate osakaalu pidev kasv. Kui aastal osales neis keskmiselt iga kümnes registreeritud töötu, siis aastal juba iga viies ning aasta esimesel poolel pea iga kolmas. Töölepingu seaduse (TLS) mõjude järelhindamiseks korraldati TLS-i mõju hindamiseks töösuhetes TLS uuring ning töövaidluste analüüs, et analüüsida töövaidlusorganite praktikat. Uuring ja analüüs valmisid aastal, uuring avalikustati Otsustati vähendada töötuskindlustusmakse määra alates aastast nii töötajatel kui tööandjatel. Kindlustatud töötajate maksemäär vähenes 2,8%-lt 2,0%-le ning tööandja maksemäär 1,4%-lt 1,0%-le. Suhtelise vaesuse määr aasta kohta avaldatakse aasta lõpus aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% elanikkonnast ehk inimest. Rikkaima ja vaesema sissetulek erines 5 korda. Suhtelise vaesuse määr jäi varasema aastaga võrreldes samaks, kuid elanikkonna sissetulek suurenes. Sissetulekute suurenemine põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri tõusu aastal vähenes laste suhtelise vaesuse määr 17%-ni (2010. aastal 19,5%). Sarnaselt majanduskriisieelsetele aastatele jäi laste suhtelise vaesuse määr elanikkonna näitajast madalamale tasemele (17,5%). Võib eeldada, aastal suhtelise vaesuse määr ei vähenenud, kuna elanikkonna sissetulekute erinevused suurenesid (keskmine palk kasvas) ning endiselt oli probleemiks pikaajaline töötus.
2 2012. aastal muudeti õigusakte, mis tulemusel suureneb aasta juulist suhtelises vaesuses elavate lastega perede sissetulek, kuna allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel lastega perekondadel on võimalik saada lisaks riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavatele peretoetustele ka vajaduspõhist peretoetust aastal taastatakse tasustatud isapuhkus aastal jõustub muudatus, mille kohaselt lapsepuhkuse päevade hüvitamine seotakse töötasu alammääraga. Aastal 2013 on lapsepuhkuse päevamäär 13,76 eurot senise 4,25 asemel. Riigikogus on vastu võetud vanemapensioni süsteemi kehtestavad seadusemuudatused, mille järgi hakati alates 1. jaanuarist 2013 ühele lapsevanemale lähtuvalt lapse sünniajast maksma pensionilisa. Sotsiaalteenuste edendamiseks anti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja ASi Hoolekandeteenused kasutusse 432 elektriautot, 75 autot anti ministeeriumidele avalike teenuste osutamiseks. Valmistati ette abivahendite eraldamist reguleeriv määruse muudatus, et abivahendite soetamiseks mõeldud vahendeid paremini sihitada ning inkontinentsitoodete kättesaadavust suurendada. Jätkati riiklike erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimist tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks. Nelja piirkonda (Viljandi, Saarepeedi, Elva ja Juuru) ehitati Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kaasabil kokku. Nelja piirkonda (Viljandi, Saarepeedi, Elva ja Juuru) ehitati Eesti Šveitsi koostööprogrammi kaasabil kokku 11 peremaja 88 kliendikohaga. ERF vahendite kaasabil on a lõpuks valminud 20 asenduskodu peremaja Pärnus, Narva-Jõesuus, Haapsalus ja Elvas kokku 192 kliendikohaga. Psüühilise erivajadusega inimestele on valminud majad Karulas ja Viljandis ning uued kodud Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras (kokku 27 maja) 270 kliendikohaga. Rahvatervisealase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks seati koostöös erinevate osapooltega uue rahvatervise seaduse koostamise eesmärgid, selleks konsulteeriti Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonnaga, teiste ministeeriumite, tervisevaldkonna asutuste, maavanemate ja maakondade ning kohalike omavalitsuste tervisedendajatega aastal toimus esmakordselt riiklik tervisedendajate konkurss paikkonna tublimate tervisedendajate tunnustamiseks aasta teemaks oli parim tervisedendaja toitumis- ja liikumisvaldkonnas. Kõigis maakondades toimisid intersektoriaalsed tervisenõukogud. Töötati välja tõenduspõhiste tervise tegevuskavade koostamise juhendmaterjal paikkondadele, 15 uut paikkonda said terviseprofiili ja selle parandamise tegevuskava aasta lõpu seisuga on terviseprofiil ja tegevuskava 111 kohalikul omavalitsusel 226-st ning kõigil maakondadel ratifitseeris Riigikogu puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta tegevuste elluviimise raames koostati aktiivsena vananemise arengukava aastateks Suitsiidide arv aastal oli 237, mis on 19 võrra suurem kui eelneval aastal, kuid 32 võrra väiksem kui aastal, mil suitsiidide arv tõusis lähiaastatel kõrgeimale tasemele. Vaimse tervise tegevuste põhifookus oli suunatud lastele, seetõttu on see teema laiemalt kajastatud II valdkonna all. Olulisima ja kaugeleukatuvaima mõjuga tegevustest tuleb välja tuua, et moodustati Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon valdkonnas tegutsevate MTÜde ja uurimisasutuste osalusel. II valdkond laste ja noorte turvaline areng aastal sündis last see on 624 last vähem kui aastal aastal alustati Laste ja perede arengukava rakendamist eesmärgiga käsitleda laste- ja perepoliitika küsimusi senisest terviklikumalt. Lastekaitsetöötajatele koostati lapse heaolu hindamisjuhis ning väärkohtlemise diagnostika juhendmaterjal. Politseija Piirivalveameti prefektuurides viidi läbi lastekaitseteenistuste töötajatele koolitused, alustati projektiga Lapsesõbralikum justiitssüsteem Euroopa parima praktika näitel. Lastekaitsesüsteemi tõhustamiseks alustati aastal lastekaitseseaduse kaasajastamist. Reproduktiiv- ja imikutervise parandamisel jätkati aastal viljatusravi toetamist, mille tulemusel sündis 453 last, mis on märkimisväärselt rohkem kui aastal, kui sündis 360 last.
3 Sünnieelset diagnostikat tehti 1432 naisele, fenüülkenonuuria (FKU) ja hüpotüreoosi (HR) skriiningu läbisid vastsündinut ning kuulmisskriining tehti vastsündinul. Toetati raseduskriisi nõustamist, mille käigus pakuti sotsiaalpsühholoogilist tuge 3692 korral. Rasedatega tehtava teavitustöö kvaliteedi tõstmiseks loodi raviasutuste juures tegutsevate perekoolide tegevuse hindamise instrument, mis toetab perekoolide läbiviijate pädevuse tõstmist. HIV-i nakatunud rasedatele tagati jätkuvalt profülaktiline ravi nii raseduse kui sünnituse ajal ning seda võimaldati ka sündinud lastele. Tasuta toitesegu vertikaalse nakkuse leviku vältimiseks rinnapiima kaudu sai aasta jooksul 199 imikut. Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskustes pakuti nõustamist noorele, tagatud oli nõustamine ka ravikindlustamata noortele. Noorte teadlikkuse tõstmiseks kohandati Eesti Seksuaaltervise Liidu, Tervise Arengu Instituudi ja teater NUKU koostöös Eesti oludele noortemuusikal Kevadine ärkamine, mille juurde töötati välja juhend muusikali teemade käsitlemiseks koolitundides. Imikute rinnaga toitmise edendamisel viidi avalikkuse teavitamiseks läbi rinnaga toitmise nädal, mille raames pakuti loenguid, teabepäevi ja seisukohtade selgitusi meedia kaudu. Rinnaga toitmise edendamiseks töötati välja koolituskava täienduskoolituste pakkumiseks sünnitusosakondade töötajatele ja pereõdedele, et tagada sünnitusmajades beebisõbralike põhimõtete praktiseerimine ning emade nõustamine rinnaga toitmisel. Eelkooliealiste laste tervisehäirete ennetamiseks jätkus aastal lasteaedades tervise edendamise tegevuste koordineerimine ja personalile koolituste pakkumine Tervise Arengu Instituudi poolt riigieelarve ja Haigekassa rahastamisel rahastamine Eesti Haigekassa poolt aastal oli tervist edendava lasteaia võrgustikuga ühinenud 215 lasteasutust e ca 41% lasteaedade arvust. 3-aastaste laste hammaste eest hoolitsemise praktilise õpetuse süsteemseks integreerimiseks lasteaedades osales laste hammaste tervise projekti käigus koolitustel 560 spetsialisti lasteaedadest ning kaasati ka üle 400 lapsevanema. Kui aastal jõuti projekti käigus 800 lapseni, siis 2012.aastal paranesid juba 1390 lapse oskused oma hammaste eest hoolitseda. Viidi läbi pilootprojekt diabeeti põdevate laste toimetuleku toetamiseks õppeasutuses ja selle käigus valmistati ette 13 lasteasutuse, sh 12 kooli ja 1 koolieelse lasteasutuse, personal. Lasteaedades jätkati koolipiimatoetust kasutades piima- ja piimatoodete pakkumist. Koolipuuviljaprogrammi raames on oluline muutus, et alates 2012/2013. õppeaasta algusest võib pakkuda koolipuuvilja ka koolieelsetes haridusasutustes. Koolitusprogrammi Nublu aitab raames koolitati tuleohutusalaselt eelkooliealist last. Kooliealiste laste tervisehäirete vähendamiseks ja tervisehinnangute parandamiseks oli jätkuvalt oluline tähelepanu pöörata laste vaesusriskile ja koolikohustuse täitmisele ning nendega seotud negatiivsetele tervisemõjudele. Üldhariduskoolis õpingute katkestajaid oli aastal 283 õpilast, mis on sarnane aastale, kui katkestajaid oli 279. Vaesusriskist tuleneva ebavõrduse vähendamiseks laste osalemisel huvihariduses toetati 1160 last ja noort paljulapselistest peredest. Alustati alaealise mõjutusvahendite seaduse eelnõu koostamisega. Õpetajate võimekuse tõstmiseks töötati välja täienduskoolituse prioriteedid õppekava läbivates õppeainetes, sh tervisekasvatuses, ja selle võimaldamise põhimõtted. Samuti jätkus laste turvalise internetikasutuse projekt, millega suurendati laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti kasutamisega seonduvatest ohtudest ning nende vältimise võimalustest. Vaimse tervise probleemide ennetamise tegevusena jätkus ka aastal maakondlike noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste töö. Nendes keskustes pakuti lastele nii eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi kui psühholoogi abi. Alustati kooliõdede ettevalmistamist juhendi Õpilase vaimse tervise hindamine kasutuselevõtuks. Selle juhendi eesmärk on aidata kooli- ja pereõdedel märgata vaimsete probleemidega lapsi, et neid õigeaegselt eriarsti vastuvõtule suunata.
4 Vaimse tervise valdkonna olulisimaks sündmuseks on Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi heakskiitmine, mis keskendub laste vaimse tervise teenuste arendamisele aastal jätkus koolide tervist edendavate tegevuste koordineerimine ja laiendamine ning selleks koolide personali ettevalmistamine Tervise Arengu Instituudi poolt aasta lõpuks kuulus tervist edendavate koolide võrgustikku 195 kooli e ca 35% koolide arvust. Laste ja noorte kehalise aktiivsuse edendamiseks jätkati Eesti Koolispordi Liidu toetamist erinevate liikumisharrastuste tutvustamisel ja tegevuste pakkumisel. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide kaudu kaasati tervist edendavatesse tegevustesse erinevate liikumisharrastuste ja tervislike eluviiside tutvustamisega 3255 tüdrukut ja 3208 poissi. Tervistava ja liikumist soodustava puhkuse kättesaadavuse tagamiseks koolivaheaegadel toetati koondprojekti Noorte tervistav ja arendav puhkus 2012 raames kokku noore laagritegevustes osalemist aastal jätkati ujumise algõpetuse programmi, kus osales teise klassi last üle Eesti ja 24 tunni pikkuse kursuse järel läbis basseinis 25 meetrit iseseisvalt last (93%). Tervisekontroll tehti 9750-le 9 19-aastasele noorsportlasele, kelle treeningukoormus nädalas on vähemalt 5 tundi. Koolitervishoiuteenust osutati õpilasele. Aastast 2012 töötab hariduslike erivajadusega õpilaste koolides täistöökohaga õde iga 200 õpilase kohta. Tervisliku toitumise tagamiseks jätkati koolilõuna toetamist põhikooli õpilastele ja Terviseamet tegi järelevalvet toitlustamise korraldamise üle. Õpilaste tervislike toitumisvalikute suunamiseks jätkati koolipiima- ja koolipuuviljaprogramme, samuti erinevaid toitu, toidutootmist ja -valmistamist käsitlevaid õppeprogramme ja teabepäevi muuseumides ning õppeasutustes. Koolipiimatoetuse skeemis osales aasta lõpuks 988 õppeasutust, võrreldes aastaga kasvas koolipiimatoodete eest makstud kogusumma ca 21%. Koolipuuviljaprogrammi raames on oluline muutus, et alates 2012/2013. õppeaasta algusest võib pakkuda koolipuuvilja ka 5. klassidele (seni oli programm ette nähtud klassi õpilastele). Töötati välja koolitusprogramm ja koostati materjalid õppetöös rakendamiseks ja õpetajate teadlikkuse tõstmiseks toitumise ja liikumise teemadel aastal alustati vanematele suunatud noorte alkoholitarvitamise ennetusprogrammi Efekt elluviimist, mille käigus korraldati uuring Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud 66-s tervist edendavas koolis (laste ja lastevanemate hulgas), milles osales kokku 997 õpilast ja 793 lapsevanemat aastal avaldati aastal läbi viidud küsitluse ESPAD tulemused, mille põhjal võib öelda, et narkootikume elu jooksul proovinud kooliõpilaste arvu kasv on aeglustunud. Süstivate narkomaanide seas läbiviidud uuringute tulemuste põhjal võib väita, et on vähenenud süstivate narkomaanide arv. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamiseks tagati noortele suunatud veebikanalite pidev uuendamine ( ja infomaterjalide koostamine. Uimastitealase teadlikkuse tõstmiseks ja sotsiaalsele survele vastuseismise toetamiseks viiakse läbi koolitused 6. klasside õpilastele. Sotsiaalvõrgustike ja meedia kaudu narkootikumide tarvitamisele õhutamise ennetamiseks kaasati eesti- ja venekeelsed veebikonstaablid politseinikud, kes nõustavad lapsi ja noori seaduse, narkootikumide, politseitöö jms teemadel. Alaealistele sõltlastele oli jätkuvalt tagatud nõustamine ja ravi. Alaealiste sõltuvusvastast taastusabi reguleeritakse Psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu koostamisega, mis jõudis aastal Riigikogusse. Eelnimetatud eelnõuga luuakse eeldused alaealistele osutatava sõltuvusvastase taastusabi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Vigastuste vältimiseks jätkati lastele ja noortele suunatud maakondlikke vigastuste vältimise projekte. Jätkuvalt toetati lasteabi telefoni tegevust. Tehtava ennetustöö tulemuslikkuse tõstmiseks korraldati ohutusteadlikkuse uuring laste ja noorte hulgas. Uuringu
5 teemad olid tuleohutus kodus, veeohutus suvel, veeohutus talvel. Veeohutusalaselt koolitati klassi õpetajat aastal toimus koolieelse lasteasutuse, põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate liikluskasvatuse läbiviimist toetav täienduskoolitus ning lasteaiaõpetaja põhikoolitusse viidi sisse ka liikluskasvatusaine. Maanteeamet korraldas uuringu Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis ja gümnaasiumis, mille tulemustest nähtub, et lastega tegelevad spetsialistid ootavad süsteemset ja järjepidevat liikluskasvatust, koolituste mahu ja kättesaadavuse suurenemist ning suuremat panust kohalikelt omavalitsustelt. Noorte teadlikkuse tõstmisel HIV-nakkusest ja selle levikuteedest jätkati aastal turvalist seksuaalkäitumist soodustavate teadmiste, eluoskuste ja hoiakute kujundamist. Püsivalt väheneb uute HIV-nakkusjuhtude arv aastaste noorte hulgas. Elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks HIV levikuteedest viidi aastal läbi seksuaalkasvatuse õpetajaraamatu koolitusi ning lastega töötavatele spetsialistidele koolitust Käitumisprobleemidega laps ja noor, korraldati kampaania Kumm on seks. III valdkond tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu-, töö- ja õpikeskkonna saavutamiseks viidi aastal erinevates valdkondades läbi mitmeid olulisi tegevusi. Keskkonnatervise valdkonna ühe prioriteedina läbiti edukalt projekti Eesti müranormide kaasajastamise kontseptsiooni väljatöötamine kolm etappi, kuid lisatööde vajaduse tõttu lükkus projekti valmimistähtaeg edasi aasta aprilli. Projekti käigus koostati olemasoleva olukorra analüüs Eestis kehtivatest müraalastest õigusaktidest ja nende igapäevasest rakendamisest, tehti müraalaste kaebuste analüüs, koostati Euroopa keskkonnamüraalaste õigusaktide võrdlus, tuuleparkide müra analüüs, müra normtasemete regulatsiooni õiguslik analüüs jpm. Lisaks valmisid Tallinna, Tartu ja Maanteeameti strateegilised mürakaardid. Mürakaardid koostati piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemetele üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks. Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kanti müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknemine, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad on koostamisel (tähtaeg ). Vee terviseohutuse valdkonnas rakendati tööle vee terviseohutuse infosüsteem, mille peamine ülesanne on joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraalja allikavee kvaliteedi andmete kogumine, töötlemine ning analüüsimine, et saada ühtne ja terviklik ülevaade vee seisundist. Infosüsteem aitab tõhustada järelevalve tööd, hinnata õigeaegselt riske ja kiirendada ohuolukordadele reageerimist. Andmed veekvaliteedi kohta avalikustatakse jooksvalt Terviseameti kodulehel. Joogivee valdkonnas täideti eesmärk tõsta ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett saava elanikkonna osa aasta lõpuks sai nõuetele vastavat joogivett 87,7% elanikkonnast (2009. aastal 79,7%). Toodete ja kemikaaliohutuse valdkonnas kontrolliti 2624 toodet, millest ei vastanud nõuetele 14%. Avastati ja kõrvaldati 12 ohtlikku toodet (6 mänguasja, 4 paari kindaid, 2 paari jalatseid). Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks seoses kemikaalide märgistuse jälgimise olulisuse ja muutumisega viidi läbi Märka ohtu! kampaania, mille raames valmisid piktogrammi kujuga kleebised ja flaierid. Sihtrühmale edastati kokku 720 kleebist ja 2200 flaierit. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel valmis ka projekt Ohtlikud kemikaalid ja nende käitlemine Eestis. Töö käigus kaardistati ja kontrolliti Eestis kasutusel olevaid kemikaale ja nende kasutusalasid. Taimekaitsevahendite valdkonnas valmis Põllumajandusministeeriumis Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks ja selle rakendusplaan. Tegevuskava peamine eesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamine ning taimekaitsevahendite optimeeritud kasutamise tagamine. Seda eesmärki loodetakse saavutada eelkõige integreeritud taimekaitse põhimõtete kasutusele võtmise ning teadlikkuse tõstmisega, pöörates senisest suuremat tähelepanu kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Suurt rõhku on pandud ka nende isikute teadlikkuse tõstmisele, kes
6 kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamiseks. Toiduohutuse valdkonnas saab Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve tulemustele tuginedes öelda, et olukord on võrreldes aastaga samal heal tasemel. Võetud proovidest on nõuetele mittevastavate proovide osakaal jätkuvalt ca 2%. Näiteks, taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud 281 proovist leiti kehtestatud piirnormi ületamist ühes proovis (0,4%). Muude saateainete analüüsimiseks mitteloomses toidus võeti 217 proovi, millest tuvastati üks nõuetele mittevastavus. Erilist tähelepanu pöörati aastal raskemetallide sisalduse uurimisele. Elusloomade ning loomse toidu saasteainete seire raames leiti 4 nõuetele mittevastavat proovi (proove 2048). Salmonella seire raames uuriti 1435 proovi, neist 2,1% osutusid positiivseks. Campylobacter`i positiivseid leide oli 12,5% (6 proovi 48st). Salmonella ravimresistentsuse uurimise tulemused näitavad, et ravimresistentsete tüvede arv Eestis kasvab ning suureneb ka tüvede arv, mis on resistentsed 3-le ja enamale antibiootikumile. Campylobacter-i ravimresistentsete tüvede arv on tunduvalt suurenenud. Seda võib põhjendada asjaoluga, et esmakordselt viidi läbi linnuliha Salmonella spp. (378 proovi, 0,8% positiivsed) ja Campylobacter spp. (380 proovi, 13% positiivsed) uuring jaemüügiettevõtetes. Toimus ka verotoksilise E. coli O157 seire tapamajades. 246-s veiste naha pinnaproovist osutusid VTEC O157 positiivseteks 5,3%. Ka tõusis Listeria monocytogenese leidude arv piimafarmis võetud proovides (2012. a 6 juhust, a 1 juhus). Samas, näiteks taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud 281 proovist leiti kehtestatud piirnormi ületamist ühes proovis (0,4%). Muude saateainete sisalduse kindlakstegemiseks mitteloomses toidus tehti 217 analüüsi (erilist tähelepanu pöörati raskemetallidele), tuvastati üks nõuetele mittevastavus. Elusloomade ning loomse toidu saasteainete seire raames leiti 4 nõuetele mittevastavat proovi (proove 2048). Toidutekkeliste nakkushaigustesse haigestunute arv elaniku kohta oli a 288, mis on 25% vähem kui a (385). Esitatud andmed sisaldavad ka haigusjuhte, mis on tinglikult toidutekkelised, s.t need on haigused, mis teoreetiliselt võivad levida toiduga, kuid konkreetsete nakkusjuhtumite puhul ei ole tegelikku seost toiduga kindlaks tehtud. Konkreetselt toidukäitlemisnõuete rikkumisega seostatavaid haiguspuhanguid menetles Veterinaar- ja Toiduamet a viiel korral. Kolmel juhul haigestuti salmonelloosi, ühel juhul kampülobakterenteriiti ning ühel juhul jäi haigustekitaja teadmata. Kahel juhul oli salmonelloosi haigestumine ulatuslik (87 ja 35 inimest). Keskkonnateadlikkuse arendamiseks korraldas Keskkonnaministeerium ajakirjanikele seminari Merekool meri on, meri jääb.... Seminari päevakorras olid merekeskkonnaga seotud teemad. Ajakirjanikud tutvusid vastavatud Eesti Meremuuseumiga Tallinna Lennusadamas. Räägiti Eesti mereala suurusest ja riigi peamistest õigustest ja kohustustest merealal. Ajakirjanikele tutvustati Lohusalu ja Paldiski põhjasadamas, kuidas on korraldatud merereostustõrje Eesti vetes ja milline peaks olema ühe väikesadama ja suure sadama reostustõrjevõimekus. Pakri poolsaarel anti ülevaade meregeoloogiast ja räägiti merega seotud looduskaitsealadest ning naftast saastatud eluslooduse päästest, samuti Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivist tulenevatest kohustustest, selle raames tehtavast piirkondlikust koostööst ja Eesti merestrateegia koostamise ettevalmistustöödest. Juttu tuli ka sellest, kuidas on rahvusvaheliselt korraldatud Läänemere kaitse ja merekeskkonna hindamine, anti ülevaade Tallinna lahe mereuuringutest ja vee-erikasutusest. Nakkushaiguste valdkonnas saavutati riikliku tuberkuloositõrje programmi eesmärk vähendada tuberkuloosi esmashaigestumust aastaks 20 haigusjuhuni elaniku kohta (2012. aastal moodustas esmashaigestumine 17,5 uut haigusjuhtu elaniku kohta, aastal oli vastav näitaja 19,8). Tuberkuloositõrje tegevused on planeeritud rahvatervise arengukavasse perioodiks Immuniseerimisega hõlmatuse andmete alusel on viimase viie aasta jooksul märgata immuniseerimisega hõlmatuses langustendentsi aastal vähenes võrreldes aastaga 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. WHO soovituslik tase 95% jäi saavutamata üheksa haiguse puhul. Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilusnakkus tüüp B vastu oli aastal 94,6% (2011. aastal
7 94,9%), B-viirushepatiidi vastu 94,7% (2011. aastal 95%) ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 93,6% (2011. aastal 93,9%). 2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, aastal vaktsineeriti 97,9% (2011. aastal 97%) lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud aastal ei esinenud Eestis erakorralisi nakkushaiguste puhanguid ega epideemiaid. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse korraldada pikaajalise töövõimetuse ja puude määramise süsteem ümber töövõimekindlustuse süsteemiks ning ühendada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus töövõimekindlustuse skeemiga. IV valdkond tervislik eluviis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel jätkati aastal erinevate liikumisharrastuse projektide toetamist (kampaania Eestimaa liigub, rahvaspordiürituste kalendri koostamine, portaali TRIMM.ee arendamine ja tõlkimine vene keelde, jooksu- ja käimissarjad ning osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad, liikumisharrastuse treenerite ja harrastajate koolitamine, koolitus- ja infomaterjalide väljaandmine). Perioodil rahastas Kultuuriministeerium igas maakonnas ühe tervisespordikeskuse arendamist. Programmi tulemusena valmis igasse maakonda tervisespordikeskus, kus on loodud liikumisharrastusega tegelemiseks vajalikud tingimused. Järgnevatel aastatel on kavas enam panustada inimeste teadlikkuse tõstmisse ning sel põhjusel kujundati programm aasta lõpus ümber liikumisharrastuse programmiks. Pooled aastastest kulutavad füüsiliselt aktiivsele tegevusele vähemalt pool tundi korra nädalas ning 35,6% rohkem kui kaks korda nädalas, naised olid aastal seejuures meestest füüsiliselt aktiivsemad. Täiskasvanud meestest 33,9 ja naistest 36,6% tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas 30 minutit. Tervisliku toitumise toetamiseks alustati aastal toitumissoovituste uuendamisega koostöös Põhjamaadega, mille eesmärk on täiendada ja kaasajastada üldelanikkonnale suunatud soovitusi tõenduspõhiste seisukohtadega. Toitumisalaste infomaterjalide osas jätkusid toidu koostise andmebaasi arendamistööd. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks tasakaalustatud toitumisest jätkati meedia- ja teavituskampaaniaid Puu- ja köögiviljad kergem viis tervislikult toituda. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tehti ETV ja Kanal 2 koostöös kaks tervisealast telesaadete sarja. Lõppesid toitumisolukorrast ülevaate saamiseks läbiviidava toitumise faktilise uuringu ettevalmistustööd, viidi läbi pilootuuringud. Seega saab uuringuga alustada. Tarbijate üldise teadlikkuse tõstmiseks toidu, selle tootmise ja töötlemisega seotud teemade osas käivitati Põllumajandusministeeriumi poolt ajaveeb Maablogi mis on osutunud populaarseks. Järjest enam pööratakse tähelepanu tervislikule toitumisele üha enam tarbitakse puu- ja köögivilju rohkem kui korra nädalas ning üha vähem tarbitakse tavalist soola. Täiskasvanud elanikkonnast tarbib vähemalt kord nädalas puuvilju 87,5 ja köögivilju 86,8%. Naised toituvad tervislikumalt kui mehed, kuid ka mehed on hakanud üha tervislikumalt toituma aasta lõpuks valmisid osapoolte laiapõhjalise kaasamise tulemusena alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud, mis esitati avalikkusele konsultatsiooniks. Alkoholi rohelise raamatu koostamise käigus töötati välja ka alkoholsõltuvuse ravi ja taastusabi kontseptsioon, mis on aluseks aastal alustatavaile alkoholsõltuvusravi arendustöödele. Jätkati alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise süsteemi arendamist, koolitades tervishoiutöötajaid ning arendades veebirakendust. Tervise Arengu Instituut korraldas 2 kampaaniat Vabanduse leiab alati aastal oli 19 tervishoiuasutuse baasil avatud 21 suitsetamisest loobumise kabinetti (sh Eesti Kaitseväes), kus on nõustajateks 52 eritäiendusõppe saanud nõustajat (15 arsti, 29 õde, 6 ämmaemandat ja 2 kliinilist psühholoogi). Igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus on viimasel viiel aastal veidi vähenenud, kuid erinevalt meestest on naiste vastav näitaja siiski kasvanud. Kui meeste seas on igapäevasuitsetajate osakaal vähenenud pea kõigis vanuserühmades (v.a ja vanuserühmas), siis naiste seas on
8 igapäevasuitsetajate osakaal pea kõigis vanuserühmades suurenenud (v.a vanuserühmas ja 45 54). Sellest hoolimata on igapäevasuitsetajate osakaal meeste seas endiselt ligi kaks korda kõrgem kui naistel. Samuti on igapäevasuitsetajate osakaal suurem töötute, madalama haridustaseme ja sissetulekuga isikute hulgas. Vähemalt mõned korrad nädalas tarbib täiskasvanud elanikkonnast alkoholi enam kui neljandik (25,4%), sealhulgas 3,5% iga päev. Kuigi alkoholi vähemalt mõned korrad nädalas tarvitanute osakaal rahvastikus on vähehaaval vähenenud, hakkas aastal taas iga päev ja mõned korrad kuus alkoholi tarbivate isikute osakaal tõusma. Jätkati vägivalla ja inimkaubanduse ohvrite nõustamist ja toetamist ning valmistati ette soopõhise vägivalla ennetamisprogramm Norra finantsmehhanismi uueks rakendusperioodiks. Vähi varajaseks avastamiseks jätkati rinna- ja emakaela skriiningprogrammidega aastal kutsuti rinnavähi skriiningule naisi vanuses aastat. Rinnavähi skriiningu sihtrühma koguhõlmatuseks kujunes 51%, mis jäi aastaga võrreldes samaks. Emakakaelavähi skriiningule kutsuti naisi vanuses aastat. Emakakaela skriiningu sihtrühma koguhõlmatuseks kujunes 50%. Võrreldes aastaga on emakakaelavähi sõeluuringutes osalenuid 4 % enam aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis diagnoositud 315 HIV-i nakatunud isikut (55 juhu võrra vähem kui aastal 2011). Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8377 inimesel, sealhulgas HIV-tõbi 390 inimesel. Valdav osa uutest HIVjuhtudest registreeritakse jätkuvalt Ida-Virumaal ja Tallinnas. Alustati HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhise rakendamist. HIV anonüümse ja vabatahtliku nõustamise ning testimise teenust pakkus 11 asutust kümnes linnas ning HIV vabatahtliku ja anonüümse testimise teenusega on saavutatud piisav geograafiline kaetus ja optimaalne testide arv. Peamiseks narkomaaniavaldkonna probleemiks Eestis fentanüüli laialdame levik, mille tagajärjeks on suur narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv (2012. aastal 160 inimest). Fentanüül on oluliselt kangem kui teised opioidid ning Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus see aine on nii ulatuslikult levinud ning narkoturul peaaegu täielikult asendanud teised opioidid (heroiin jt). Narkomaania ennetamise valdkonnas uuendati üldelanikkonnale suunatud veebilehte Kahjude vähendamise teenust osutas riigi rahastamisel 9 organisatsiooni (kokku 37 keskust), kes pakkusid süstlavahetus- ja nõustamisteenust erinevates Eesti piirkondades. Riiklikest vahenditest pakkus lühiajalist statsionaarset võõrutusravi 1 asutus (Tallinn, 5 voodikohta) ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkus 7 asutust (kokku 9 keskust) Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaa erinevates linnades. Sõltuvusvastast taastusabi pakuti koostöös kahe teenuseosutajaga (26 kohta meestele ja 10 kohta naistele). Kaasrahastati 4 alaealistele mõeldud narkomaaniaravi voodikohta (SA Tallinna Lastehaigla) ning täies mahus rahastati 24 kohta sõltuvusvastase taastusabi osutamiseks alaealistele. Koostati poliitikamuudatuse mõttepaber narkomaaniaravi andmekogu isikustamiseks ning riigisisese varajase hoiatuse infosüsteemi seadustamiseks. V valdkond tervishoiusüsteemi areng Sotsiaalmaksu laekumine ravikindlustuse eelarvesse, mis tulenevalt üldisest majanduslangusest nii kui ka aastal vähenes, suurenes aastal 6% ja suurenes ka 2012.aastal võrreldes eelneva aastaga 6,5%. Sellega seoses oli võimalik suurendada kulutusi tervishoiuteenustele 7,9%, mistõttu oli võimalik lühendada suurte liigeste endoproteesimise, kõrva-nina-kurgu ja sarvkesta siirdamise operatsioonile pääsemise järjekordi. Kindlustatute arvu muutusi aastal 2012 iseloomustab tööhõive olukorra paranemisest johtuv töötavate kindlustatute arvu suurenemine ning riigi poolt kindlustatute arvu vähenemine töötute tööturule naasmise tõttu. Eriarstiabi osutati juhul, sellest juhul ambulatoorselt, juhul päevaravina ning juhul statsionaaris. Statsionaarsete ravijuhtude arv on eelmise
9 aastaga võrreldes vähenenud 3%, päevaravi juhtude arv suurenenud 0,3% ning ambulatoorsete juhtude arv vähenenud 1%. Kokku on eriarstiabi juhtude arv vähenenud 1%. Rahastatud statsionaarsete voodipäevade arv on vähenenud, keskmine ravipäevade arv on 6,1 (nt aastal oli see 6,3). Ravijuhud jäid Eesti Haigekassa andmetel alatäidetuks kõigi ravitüüpide osas. Koos haiglatega töötas Eesti Haigekassa välja ambulatoorsete ravijärjekordade aruande uue vormi, mis pakub iga kuu ülevaadet arsti külastanud inimeste tegelikult oodatud ajast. Uus aruanne rakendub aastal. Üldarstiabi kulud suurenesid 6,2%. Uuringufondi kuluosa pearaha kulust tõusis 29%-lt 31%- le aasta lõpul oli Eestis 800 perearstinimistut eelneva aasta 802 asemel. Perearsti kvaliteedisüsteemis osalejate arv on alates aastast pidevalt suurenenud. Aastal 2011 osales 95% perearste, möödunud aastal 97%. Kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstide nimistute inimesi hõlmavad ennetustegevused rohkem ja nende kroonilisi haigusi jälgitakse süstemaatilisemalt. Loodi regulatsioon, mille kohaselt perearstid saavad lisatasu teise täiskohaga töötava pereõe eest. Kokku oli pereõe visiitide üldarv aastal , seega on see aastate jooksul suurenenud 1,6 korda. See tõendab, et pereõdede osa patsientide nõustamisel on kasvanud. Hooldusravi kättesaadavus paranes märgatavalt juhtude arv suurenes, sh ambulatoorses ravis 13%. Suurenemise peamine põhjus on koduõenduse ravijuhtude suurem arv (15% tõus), vähem vähihaige koduse toetusravi juhtude arvu suurenemine (6%). Statsionaarse hooldusravi juhtude arv suurenes 14%. Tagati kiirabiteenuse kättesaadavus elanikkonnale aastal oli kokku visiiti ja võrreldes aastaga (kokku visiiti) oli visiitide arv kokku samas suurusjärgus. Olulisi muutusi ei olnud ka visiitide jagunemisel maakonniti. Hästi on tööle rakendunud kiirabi logistika väikesaartel teenuse kättesaadavuse tagamiseks (sh helikopteri kasutamine kõrge prioriteetsusega kutsete puhul) ning esmaabiandjate koolitamine kohapeal. Kiirabi kutsete arv väikesaartele on suurenenud väikesaartele toimus 236 kutset (2011. aastal 157). Kopteriga transporditi patsiente 46 juhul (2011. aastal 14 juhul). Kihnu ja Vormi saarel on käivitatud esmaabiandjate süsteem, kes on vajaduse korral ühenduses Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga selleks otstarbeks soetatud telemeditsiinilise aparatuuri kaudu. Patsientide rahulolu hindamiseks tehti iga-aastane uuring, mis näitas, et Eesti tervishoiu korraldust peab aastal korraldatud uuringu kohaselt heaks 67% ning halvaks 29% elanikkonnast. Võrreldes eelnevate aastatega oli suurem nende elanike osakaal, kes hindasid tervishoiukorraldust kõige positiivsemalt, samas on veidi vähenenud pigem halb hinnangute osakaal. Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78% ja negatiivselt 19% elanikest. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud nende inimeste osakaal, kes annavad arstiabi kvaliteedile kõige positiivsema hinnangu (16%-lt 24%-le). Arstiabi kättesaadavust hinnatakse märgatavalt madalamalt kui arstiabi kvaliteeti. Sellele on andnud positiivseid hinnanguid 55% ja negatiivseid 44% elanikkonnast. Siiski on veidi kasvanud nende osakaal, kes hindavad kättesaadavust heaks või pigem heaks (51%-lt 55%-le). Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks uuendati ja korrati aastal mõistliku ravimikasutuse kampaaniat. Tulemust võib pidada väga heaks: märgatavus sihtrühmas oli 84%. Valmis 5 uut patsiendi juhendmaterjali. Kõik materjalid on kättesaadavad ka lehel ravijuhend.ee. Patsientide õiguste tõhusamaks kaitseks toetati Eesti Patsientide Esindusühingu tegevust ning rahastati tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni tegevust patsiendikaebustele tasuta eksperdihinnangute andmiseks. Eksperdihinnang anti 132 juhtumile (eelmisel aastal 128 juhtumile), arstliku tegevuse vigu oli 25 ning 6 juhul esines puudujääke töökorralduses, dokumenteerimises või patsiendi ja tema lähedastega suhtlemises. Bioeetika nõukogu eestvedamisel korraldati avalikkusele suunatud seminar elundi siirdamiseks antava nõusoleku ja sellega seotud eetiliste aspektide teemal. Ravikvaliteedi objektiivseks hindamiseks telliti meditsiiniekspertidelt 5 kliinilist auditit. Juhuvaliku põhimõttel kontrolliti u ravidokumenti. Valminud on kaks kliinilist auditit: Prostata kartsinoomi ravi hindamine ja Ortodontiliste raviteenuste hindamine. II poolaastal alustati auditeid Müokardiinfarkti haige käsitlus Eesti haiglates, Kuni 7-aastaste laste antibakteriaalse ravi põhjendatus perearstiabis, Äge pankreatiit järelaudit ja Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet. Hakati ette valmistama Eesti kliiniliste auditite uut
10 käsiraamatut, mille põhimõtteid rakendatakse aastast 2014, arendades samas edasi auditeerimist toetavat keskkonda. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks esmatasandil ning üldarstiabi korralduse ühtlustamiseks valmistati rakendamiseks ette 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatus maavanemate korraldusfunktsiooni toomiseks Terviseametisse. Rakendus noorte arstide lähtetoetuse süsteem, toetust sai üks arst. Edukalt rakendati perearstide ja -õdede asendussüsteemi katseprojekti. Arstide asendust korraldati projekti kaudu 46 juhul, õdede asendust 6 juhul. Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 teenust pakutakse jätkuvalt ööpäev läbi, et inimesed saaksid tervisemurede korral kiiret nõu. Lisaks saab küsida teavet tervishoiukorralduse kohta. Perearsti nõuandetelefoni kasutamine on suurenenud. Aastal 2012 vastasid arstid ja õed kokku kõnele. Ööpäevas oli keskmiselt 609 kõnet (2011. aastal vastati kõnele, päevas oli keskmiselt 595 kõnet). Enamasti küsiti nõu terviseprobleemi kohta, tervishoiukorralduse kohta vajas teavet 1% helistajaid. Tervishoiusüsteemi infrastruktuuri arendamiseks jätkati ERF perioodi meetmete rakendamist. Meetme Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine raames toimus SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorra ehitamine ehitustööde töövõtulepinguga kokkulepitud ajagraafiku kohaselt. SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum valmis aastal põhiprojekt ja korraldati ehitushange. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitustööd kulgesid suures osas (v.a D-korpus) planeeritud ajakava kohaselt ja ehitustööde lõpp on aasta maikuus saavutatav. Meetme Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine raames toimus seitsme projekti (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, AS Järvamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Elva Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla) ehituse/rekonstrueerimise lõpetamine. Õendus- ja hooldusteenuste parema kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ehitati/rekonstrueeriti aasta lõpuks kokku m² 943 voodikohaga. Infotehnoloogia uute lahenduste loomisega arendati e-tervise süsteemi. Prioriteetideks olid lisaks tervise infosüsteemi kasutusaktiivsuse tõstmisele olemasolevate funktsionaalsuste jätkusuutliku töö tagamine. Loodi pikaajalise töövõimetuse ja puude määramiseks väljastatava terviseseisundi kirjelduse päringu teenus Sotsiaalkindlustusameti jaoks, mis vähendab arstide lisatööd nimetatud kirjelduse koostamiseks. Soodusravimitega seoses jätkus aastal patsientide omaosaluse vähenemine aastal tasusid patsiendid ühe soodusretsepti eest keskmiselt 6,56 eurot. Viimase paari aasta vältel on omaosalus vähenenud keskmiselt 1,46 eurot retsepti kohta. Omaosaluse vähenemise põhjuseid on mitmeid, sh hinnakokkulepete tõhusam sõlmimine ravimite müügiloa hoidjate esindajatega, järelevalve tõhustamine soodsamate ravimite pakkumise üle ravimite müügivõrgus, retseptikeskuse arendused põhjendamata preparaadipõhiste retseptide väljakirjutamise vältimiseks ja mõistliku ravimikasutuse teabekampaania. Lisaks kaotati aasta 1. oktoobrist 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50% soodustusega ravimite puhul. Soodusravimite loetellu lisati 12 uut toimeainet ja mitmekümne toimeaine osas laiendati väljakirjutamise tingimusi. Kindlustatutele kompenseeritud ravimite kulu haigekassale kasvas aastal 8,2% võrreldes aasta kuluga. Varem mainitud patsientide rahulolu uuringu tulemused näitasid, et 90% elanikkonnast peab praegust retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldust tervikuna heaks või pigem heaks, kusjuures võrreldes aastaga on 20% võrra suurenenud nende inimeste arv, kes peavad korraldust heaks aastal laienes haigekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete valik. Enim võitsid meditsiiniseadmete loetelu muudatustest diabeediga patsiendid, sest glükomeetri testiribade hüvitatavad kogused suurenesid ligi kaks korda. Lisaks kanti loetellu uus insuliinipump ja sellega koos kasutatav glükosensor veresuhkru taseme pidevaks jälgimiseks, samuti odavnesid oluliselt loetelus juba olemasolevad insuliinipumbad. Hüvitatavate meditsiiniseadmete kulu haigekassale aastal kasvas eelneva aastaga võrreldes 57% aastal jõustusid mitmed ravimiseaduse muudatused ravimiohutuse parandamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/84/EL ülevõtmine), samuti valmistati ette mitmeid ravimiseaduse muudatusi võltsravimite leviku tõhusamaks vältimiseks (Euroopa
11 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/62/EL ülevõtmine), ravimite interneti teel müügi ja interneti teel ostetud ravimite kohaletoimetamise keelu kaotamiseks ning ravimite kaugmüügi regulatsiooni kehtestamiseks. Täiendati ja ajakohastati vähendatud käibemaksumääraga maksustatavate meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu. Alustati riikliku meditsiiniseadmete andmekogu arendustöid. Mürgistuste raviks vajalike antidootidega piisava varustatuse saavutamiseks kehtestati regulatsioon, mille kohaselt soetab Terviseamet mürgistuste raviks vajalikud preparaadid tsentraalselt ning jaotab need vastavalt jaotuskavale haiglate vahel järjepideva valmisoleku tagamiseks. Toetati veredoonorluse reklaamkampaania väljatöötamist ning jätkati riikliku vere infosüsteemi väljatöötamisega.
Pealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - Majandusaasta aruanne_2012_31_ 05
Sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruanne 01.01.2012 31.12.2012 Aruandekohustuslase nimetus: Sotsiaalministeerium Aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn Telefon: 626 9301 Faks: 626 9287 E-post: Interneti
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemPowerPointi esitlus
Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemTET_seminar_Maripuu_
Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus
RohkemEesti Haigekassa aastaraamat 2016
Eesti Haigekassa aastaraamat 2016 Miks sümboliseerib kilpkonn ravikindlustust ehk haigekassat? Paljudes kultuurides on kilpkonn Maa loomise sümbol, mis märgib pikaealisust ja püsivust eesmärkide poole
RohkemMaris Jesse 2017_06_09_EHL_konverents_
Lähiaja tervishoiupoliitilised muutused Sotsiaalministeerium 6.09.2017 1. Tervishoiu rahastamine 2. Muudatused Eesti Haigekassa juhtimises 3. Muudatused täiendavas ravimihüvitises Haigekassast tasutud
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
Rohkemstruktuuriüksus
Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemEHL_märts 2019_TEHIK
Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemRiigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel
Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemLISA 2 uimastiprogrammi tegevuste tabel
LISA 2. Tegevusprogrammi visioon süsteemide lõikes. Hetkeolukord ja eesmärgid aastani 2016 Jrk 1. 1.1. 1.2. 1.3. 1.4. Süsteem / vajalikud valdkonna tegevused Pakkumise vähendamise süsteem Pakkumise vähendamisega
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemJärelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse
Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek nr 1-5
KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek 10.09.2018 nr 1-5/207 Algus kell 13:00, lõpp kell 14:30 Juhatas: Protokollis:
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
Rohkem