PowerPoint Presentation
|
|
- Sander Paas
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EESTI MAJANDUSE ÜMBERKORRALDUSTEST MAAILMAMAJANDUSE KRIISI TAUSTAL Urmas Varblane
2 Esinemise struktuur 1. Millises olukorras sisenes Eesti majandus maailma majanduskriisi. 2. Millised on maailma majanduse väljavaated? Kuidas need mõjutavad Eesti majanduse taastumist? 3. Milline on Eesti majanduse kohandumine ja mis on peamised probleemid? 4. Kuidas rahastada majanduse uut kasvu, mis suurendaks uuesti hõivet? 5. Millised on pikema perspektiivi probleemid, mille üle peaks mõtlema? 6. Kuidas Eesti tuleks sellest kriisist välja pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema majandusega? 2
3 1. Millises olukorras sisenes Eesti majandus maailma majanduskriisi aastal? KUI MAAILMAMAJANDUSE KRIIS PUHKES OLI EESTIL KRIIS JUBA OLEMAS Eesti majanduskasvu vedurid olid väsinud välislaenamisel põhinev areng suunas majandust üha enam siseturule ehitus, kaubandus, teenused Tööjõukulude kasv ennetas üha enam tootlikkuse kasvu Ekspordis domineerisid töömahukad sektorid struktuurimuutused aeglased Teadmusmahukate teenuste osa ekspordis väike 3
4 Keskmise palga ja tootlikkuse areng Eesti majanduses (kvartaliti)
5 Majandusbuumi aegne tööhõive kasv ( ) ja kriisiaegne kahanemine (kuni 2009 lõpuni) Eestis Töötajate arvu kasv Töötajate arvu kahanemine Laenubuumi aegne tööhõive kasv Ehitus Muu äriteenus Kaubandus Laenubuumi lakkamine Töötlev tööstus Hotellid, restoranid Maailma majanduskriisi mõjud Tarkvara Tervishoid, sotsiaalhoolekanne Veondus Vaba aja,kultuuriteenus -1466
6 Autoliisingu käive Eestis Sisetarbimise tase selgelt madalam
7 2. Maailma majanduskriis - kuidas see meid mõjutas? Majanduskriis maailmas on tasapisi vaibumas? Rahvusvaheline kaubandus on jälle suurenemas Arutlused majanduse taastumise mudeli üle. Kas V, U, L W või V tüüpi taastumine? Enam arvatakse V või W V tüüpi taastumist Kuid majanduskriis on väga erineva sügavusega (arenenud tööstusriigid Aasia ja Ladina Ameerika ) Meie jaoks on oluline kui kiiresti taastuvad meie peamised kaubanduspartnerid 7
8 Majanduskasvu taastumise prognoos (WEO, 2010) Praegu arvatakse üha enam, et V tüüpi kriis võib lõppeda V kriisiga Rahvusvahelise Valuutafondi maailma majanduskasvuprognoos 2010 a. 4.1%
9 Rahvusvaheline kaubandus kahanes Oleme esimest korda sügavas majanduskriisis, mis toimub globaliseerunud (vastastikku tihedalt läbi põimunud) maailmamajanduses Rahvusvaheline kaubandus on olnud aastakümneid peamine majanduskasvu allikas (kasvanud kiiremini kui maailma SKP) Esimest korda pärast aastat maailmakaubandus kahaneb. Kardetakse, et tegemist saab olema viimase 80 aasta suurima väliskaubanduse langusega (WTO, 2009). 9
10 Maailmakaubandus kahaneb esimest korda pärast 1980 aastate algust (Maailmapank) Arengumaade kaubandus 12 9 Maailmakaubandus
11 Erinevused Suure Depressiooni ja praeguse kriisi vahel SD ajal rahapoliitika karmistamine tekitas võimsa deflatsiooni ja majanduse kokkutõmbumise Hoiti kinni kullastandardist ja ei muudetu intressimäärasid (leiti et see pole keskpanga ülesanne) SD ajal USA tööpuudus oli 38%, Saksamaal koguni 43% (1934) SD ajal olid riigid võrdselt puudutatud, nüüd enam perifeeriariigid, kes sõltuvad kaubandusest ja välismaiste otseinvesteeringute sissevoolust Praegu maailmakaubanduse liberaliseeritus suurem Praegu enam koordineeritud tegevus valitsuste poolt(g20)
12 Maailma SKP dünaamika kolme kriisi ajal Suur Depressioon Maailma SKP areng Eesti SKP areng 2007=100
13 Tööpuudus Suure depressiooni ja praeguse majanduskriisi ajal Suur Depressioon Eesti
14 Maailmakaubanduse kahanemine (1929 juuni =100)
15 Maailmakaubanduse kahanemine (2008 aprill=100)
16 Mida valitsused ja keskpangad on õppinud Suurest Depressioonist ja teinud teisiti 1) Keskpangad koordineeritult alandasid intressimäärasid ja laenasid raha kommertspankadele 2) Valitsused samaaegselt kiitsid heaks suuremahulised majanduse toetuspaketid 3) Suudeti vältida väliskaubanduses protektsionismi teket
17 Keskpangad alandasid koordineeritult intressimäärad
18 Globaalne vastus kriisile: massiivne valitsuste toetuspakett USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts $23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011 Brazil Support to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system) UK: 250 billion pound bailout Germany: $700 billion relief package Belgium & Switzerland: Capital infusion ECB Interest rate cuts France $50 billion stimulus package China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural) India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles) Russia Support for ruble; $20 billion stimulus package Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package South Korea: Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package Global Response Governments infusing capital into financial institutions Globally coordinated interest rate cuts IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements Discussions, coordinated efforts (G20 summit) 18
19 G7 riikide võlg protsendina SKP-st Sõjaaja võlg sõjata G-7 Sovereign Debt to GDP (percent) (p) 19
20 Halbadel aegadel tehtud laene on raske headel aegadel tagasi maksta (avaliku sektori võlg SKP-sse %)
21 Eurotsooni avaliku sektori võlg sügis (% SKPst)
22 Majanduskriisi ohjeldamisel on kallis hind - välisvõlg akumuleerub üha enam
23 Seekordne kriis lõi tugevamini rikkaid riike Euroopas ja Ameerikas
24 3. Majanduskriis kiirendab Aasia muutumist maailma suurimaks majandusjõuks Aasias on majanduskasvu säilitamiseks vaja kaubandust USA ja EL osatähtsuse vähenemist on vaja kompenseerida Majanduskasvu tugevdab siseturgude nõudluse tugevdamine Hiinas, Indias jt. Tohutud valuutareservid annavad võimaluse tugevateks stimuleerimispakettideks Need meetmed annavad kombineerituna Aasia riikide omavahelise kaubanduse liberaliseerimisega võimaluse luua omavahelise kaubandusega tugev regioon 24
25 Maailma kolm regionaalset jõukeskust võrdluses Allikas: Yamada,
26 4. Millised on maailma majanduse väljavaated? Kuidas need mõjutavad Eesti majanduse taastumist? Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos maailmamajanduse arenguks
27 Väljavaated Euroopa hakkavad aeglaselt paranema Tarbijate kindlustunde indikaator (sesoonselt silutud)
28 KUID jälle on tarbijate kindlustunne saanud löögi Eesti EL27 -zone Allikas:Rahandusministeerium 2011 sept
29 Majanduskriisil olid ebasümmeetrilised tagajärjed Kes on maailmamajanduse langusest enam haavatavad? Väikese siseturuga ja väga avatud majandusega riigid Suure välisvõlaga riigid Suure väliskaubandusliku tasakaalustamatusega ehk maksebilansi puudujäägiga riigid Toorainete ekspordist tugevasti sõltuvad riigid 29
30 Mis juhtus maailma majanduskriisi puhkedes? Suurim tugevus enne kriisi Suurim nõrkus kriisi ajal Uus võimalus kriisist väljumiseks Väga intensiivne osalemine rahvusvahelises kaubanduses ja avatus maailmamajandusele
31 Millised olid maailmamajanduse kriisi mõjud Eestile Maailmaturu nõudlus kahanes Üldine Kesk-Ida Euroopa riikide usaldusväärsuse kadumine poliitikute, investorite silmis Välisrahastamise võimalused kesisemad (nii riigi, ettevõtete kui indiviidi tasandil) Siseturu nõudlus nõrgeneb samuti Protektsionismi levik kaubanduspartneritel Konkureerivad devalveerimised lähinaabritelt 31
32 Väikesed avatud majandused on SKP mahuga tagasi aastates (2000=100) = D E E E IE G R E S IT L V L T P L P T S K F I S E U K U S 9 0 J P
33 Mis juhtus konvergentsiga? Kuidas võrdlevalt muutus Eesti sisemajanduse koguprodukt? Eesti SKP ühe elaniku kohta (ostujõu pariteedi alusel) oli 2010 a. lõpus ca 65% EL keskmisest ehk 3-4% väiksem kui maj. kriisi eel Majanduskriisi käigus on Sloveenia ja Tsehhi kuid ka Slovakkia eest ära läinud, Poola järgi jõudmas. Soome ja Rootsiga säilib enam vähem kriisi-eelne seis
34 SKP (ostujõu pariteediga kohandatud) Eestis võrreldes teiste EL riikidega protsentides (EL27=100) Estonia Finland Sweden Denmark Germany Ireland
35 Uute liikmesriikide konvergentsiprotsess ostuvõimega kohandatud SKP % EL keskmisest Estonia Latvia Lithuania Greece Hungary Slovakia Slovenia Czech Republic Poland
36 Mille poolest eristus Eesti kriisi käigus? Avaliku sektori kulutusi ei suurendatud Maksukoormust tõsteti katmaks eelarvelaekumiste vähenemist Maksukoormuse tõstmisega alustati väga varakult Pangandussektori stabiliseerimise probleemid lahendasid pankade omanikriigid (vrdl. Läti, Iirimaa) Paljud riigid teevad neid käike nüüd - tõstavad maksukoormust ja vähendavad eelarveid
37 Mis juhtus erinevate valitsuste kulutustega ja maksukoormusega kriisis ? Eesti maksukoormus tõusis ja eelarvet ei suurendatud Riigid suurendasid kulutusi ja alandasid makse => võlgnevuse kasvu arvelt
38 Milline oli maksukoormuse tase aastal ja kuidas see muutus ?
39 Source: Eurostat 2011
40 Maksukoormus % SKPst
41 Eelarve puudujääk ja avaliku sektori võlg 2010 aastal 3 Riigieelarve puudujääk % SKPst 0 EE SE LUX BUL DK FI MT DE Avaliku sektori võlg % SKPst CZ CY A HU B I -6 RO SI NL LT SK LV PL F -9 ES PT UK EL -12 Ireland (-32.4;96.2)
42 Avaliku sektori võlg Greece Italy Belgium Ireland Portugal Germ any France Hungary United Kingdom Austria Malta Netherlands Cyprus Spain Poland Finland Latvia Denmark Slovakia Sweden Czech Republic Lithuania Slovenia Romania Luxembourg Bulgaria E ston ia Riigieelarve puudujääk % SKPst
43 Avaliku sektori võlg ühe elaniku kohta (2010 lõpu seisuga, eurodes) Eesti erasektori võlg elaniku kohta 9943 eurot 2011 juulis Belgium Italy Greece Germany France Austria Netherlands United Kingdom Denmark Finland Sweden Portugal Spain Hungary Slovenia Czech Re public Poland Slovakia Latvia Lithuania Romania Bulgaria Estonia Ireland
44 Lühiajaline kohandumine Eesti majanduses majanduskriisi käigus Tervikuna edukas - tugev kohandumine- ELLUJÄÄMISE VÕITLUS Kulude tase kontrolli all Ettevõtluse raamtingimused toetasid suhteliselt kiiret kohandumist (miinimumpalga tase, ametiühingud ) Kiire turgude uuendamine Töötajate arvu paindlik juhtimine Operatiivne juhtimine paindlik Tööjõu tootlikkus hakkas uuesti kasvama
45 Eesti majanduskasvu taastumine sõltub nõudlusest välisturgudel ja meie ekspordisuutlikkusest Seni hästi läinud Eesti Pank, 2010 aprill
46 Eesti majanduse langus oli sügav - kuid pööre on toimumas (muutused eelmise aasta sama perioodiga) % punkti III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Rah.min 2011 veebruar Majanduse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks* (parem skaala)
47 Eesti SKP kasv kv v.e. aastaga v.e. kvartaliga
48 Euroopa miinimumpalgad 2011a.
49 Euroopa miinimumpalgad 2011a. võrdluses ostuvõime pariteedi alusel (PPS)
50 Tunnitööjõukulude muutus EL-is 2009.a. 4kv võrreldes kv. (%)
51 Millega me saame arvestada? Tööjõukulude eelis pole kuhugi kadunud Eesti a keskmine tase ca 6.6 EUR Eesti tööturg saab ka tõestada paindlikkust palkade allapoole kohandumine on meil siiski võimalik 51
52 Millega me saame arvestada? Ollakse valmis töötama - keskmine töötundide arv ühe töötaja EL uued liikmesriigid kohta aastas
53 Millised on ettevõtete põhimõttelised võimalikud strateegiad? 1) vähendada kulusid - üle vaadata oma ettevõtete kõik protsessid ja nende juhtimine organisatsiooniline innovatsioon 2) muuta oma toodangut, teenust eristuda teistest toote või teenuse innovatsioon 3) suurendada tulusid müük väljapoole Eestit jätkuv rahvusvahelistumine koostöö partneritega 4) asendada tööjõud kapitaliga - investeeringud vähendada toomise tööjõumahukust 5) muuta oma kohta väärtusahelas liikuda lõpptarbija suunas või tootearenduse suunas
54 Mõned väited välisinvestoritelt 2009.sügisel Ma arvan, et kunagi ei ole Eestis olnud lihtsam uut äri alustada kui nüüd. Rasked ajad on väga palju mõistlikke otsuseid lubanud teha. Inimeste ootused on muutunud palju realistlikumaks /.../ see on kaasa toonud põhiväärtuste paika minemise ja arusaamad, et ilma tööta, pingutuseta, endast andmiseta on ikkagi väga raske või väga keeruline hakkama saada. /.../ Sellel aastal inimeste haigestumiste tase on ääretult madal. Ta on viimase kuue või seitsme aasta kõige madalam tase. / / Varasematel aegadel käidi väga lihtsakäeliselt ringi selle võimalusega võtta haigusleht välja. Tihti põhjendamatult.
55 Mõned väited välisinvestoritelt 2009.sügisel Selline kriisi aeg on ka hea või oluline aeg tegelikult struktuuri korrastamiseks....selle mulli tipus me võtsime väga selge /.../ strateegilise otsuse, me peame suurendama ekspordi osatähtsust ja /.../ strateegia oli selline, et kui Eesti turu langemine tuleb, kompenseerida ekspordiga ja meie oleme /.../ selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud. Pigem on proportsioone ümber tõstetud, et kui mõni turg ei tööta, siis sinna pole mõtet jõuga viia, et ikkagi töötavale turule. N-ö mittepüsikulusid me tõmbasime kõvasti alla, turunduskampaaniate pealt, IT-arenduse pealt, kõik see, mis enne oli plaanitud investeeringuks täiendavatesse toodetesse, need meil kõik lükati edasi.
56 Töötajate arv ja selle muutus Eesti ettevõtluses Töötajate arvu 2008 I kv 2008 IV kv 2009 IV kv muutus KOKKU Taime- ja loomakasvatus, jahindus Metsamajandus ja metsavarumine Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaas Veevarustus; jäätmekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; sõidukite remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Haldus- ja abitegevused Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Arvutite ning tarbeesemete parandus
57 Töötajate arv Eesti töötlevas tööstuses (tuhandetes kvartalis) Töötlev tööstus vähendas 2007 a. võrreldes töötajate arvu ca 22 % Enim rõivatööstus (39%), ehitusmaterjali (36%), muude transpordivahendite (35%). Suurendas ainult kirjastamine (2.9%)
58 Töötlevas tööstuses töötajate keskmine arv (iga aasta 3. kvartalis tuh.) ja 2011a.II kv. töötajate arv protsentides 2007 aastast /2007 Töötlev tööstus toidu joogi tekstiili rõiva puidu paberi trükindus keemia farmaatsia plasti ehitusmaterjali metalli metalltoodete elektroonika elektriseadmete masinaehitus sõidukite,haagiste muu transpordi mööbli muu tootmine
59 Eesti töötlevas tööstuse töötatud tunnid (tuh. tundi kvartalites) Töötatud tundide arvu vähendati tekstiilis 48 %, ehitusmaterjalitööstuses 40 % rõivatööstuses 37%,
60 Töötlevas tööstuses töötundide arv (iga aasta 3. kvartalis tuh.) ja 2011a.tundide arv protsentides 2007 aastast /2007 Töötlev tööstus toidu joogi tekstiili rõiva puidu paberi trükindus keemia farmaatsia plasti ehitusmaterjali metalli metalltoodete elektroonika elektriseadmete masinaehitus sõidukite,haagiste muu transpordi mööbli muu tootmine
61 Tööstus kui majanduse kohandumise mootor Majanduse taastumises on töötleval tööstusel keskne roll algatab muutusi teistes sektorites Ekspordi kaudu suurendatakse uuesti käivet, tootlikkus kasvab => toob kaasa kasumlikkuse kasvu Hakatakse uuesti tarbima suuremas mahus erinevaid tööstusele vajalikke teenuseid Vajatakse jälle tööjõudu nii tööstuses endas kui teenustes
62 Kriisi eel kasvasime kiiremini, siis langesime kõvemini ja nüüd taastume kiiremini
63 Eesti töötleva tööstuse mahuindeks (2005=100) Septembris +6% v.e.a. kuid -12% võrreldes augustiga 2011 Eksporti läks 70 % tööstustoodangust
64 Milline oli meie tootlikkuse taseme lähtepositsioon enne kriisi? Lisandväärtus töötaja kohta töötlevas tööstuses 2007.a. (tuh. EUR) Finland Sweden Denmark Germany France Spain EU-27 Italy Greece Slovenia Hungary Portugal Czech Republic Poland Slovakia EESTI Latvia Lithuania
65 Lisandväärtus ja tööjõukulud töötaja kohta töötlevas tööstuses 2007.a ja nende vahe (tuh. EUR) Lisand- Tööjõu- vahe väärtus kulud LV-TK Finland Sweden Denmark Germany France Spain EU Italy Greece Slovenia Hungary Portugal Czech Republic Poland Slovakia EESTI Latvia Lithuania
66 Eesti ja Rootsi töötleva tööstuse ja metalli ja masinatööstuse sektori tootlikkuse võrdlus Tootlikkus töötaja kohta (tuh. EUR) Lisandväärtuse alusel arvutatud
67 Tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtlussektoris ettevõtete suurusrühmiti (tuh.eur) Kokku ja enam
68 Tunnitootlikkus Eesti töötleva tööstuse harudes (puhaslisandväärtus töötaja kohta eurodes) Q1/08 Q2/08 Q3/08 Q4/08 Q1/09 Q2/09 Q3/09 Q4/09 Q1/10 Q2/10 Q3/10 Q4/10 TOTAL Food Clothing Furniture Electronic Wood Constr.mater Chemical Machinery Other transport
69 Tööviljakus arvuti-, elektroonika- ja optikatööstusharus võrreldes tööstusega keskmiselt (tuh. EUR töötaja kohta kvartalis) elektroonika tööstus I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal
70 Töötajate arv, töötundide hulk ja tootlikkus töötaja kohta Eesti töötlevas tööstuses 2010 a. 3.kv. protsentides 2007a. tasemest töötajate arv tunnid tootlikkus Töötlev tööstus to idu jo og i tekstiili rõiva puidu paberi trükindus keem ia farmaatsia plasti ehitusm aterjali metalli meta llto o dete elektroonika elektriseadmete masinaehitus sõidukite,haagiste muu transpordi mööbli muu tootmine
71 Eesti majanduse kohandumine lähivaates Eksportsektor jätkab kasvu ja hakkab enam tarbima siseturul pakutavaid tootmiseks vajalikke teenuseid Tekib uus tööjõuvajadus - algul toimus osalise tööaja pikendamine täisajale, nüüd ka täiendava tööjõu vajadus (algab töötlevast tööstusest) Siseturu nõudlus kasvab pikkamööda tööhõive taastumine, ebakindluse vähenemisest tulenev säästmise pidurdumine
72 Kuidas käitub Eesti ettevõtlussektor praegu? Müügimahud taastusid ja varud vähenevad Osatööajalised tagasi täistööajal Töötajate arv mõõdukalt suureneb Tootmisvõimsuste kasutamise määr paraneb Uuele müügiringile minek aga nõuab investeeringuid ALGAB UUS TSÜKKEL VAJADUS INVESTEERIDA uutesse rajatistesse ja seadmetesse Kuid ebaselge olukord ei julgusta investeerima Milline on pankade valmisolek rahastada kasvu?
73 Eesti ettevõtlussektori investeeringud II kv. (milj. EUR) I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv hoonete soetamine hoonete ehitamine transpordivahendid arvutisüsteemid muud masinad/seadmed maa
74 Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud lühiajalised ja pikaajalised laenud ja liisingud Allikas:Eesti Pank, 2011
75 Äriühingute laenujäägi muutus Eestis Äriühingute laenujäägi kasv Allikas.Eesti Pank, 2011a. juulini
76 Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenud Allikas:Eesti Pank, 2011
77 Missugused muutused on majanduses toimunud? Optimisti vaade Ekspordi konkurentsivõime taastunud ja toetab SKP kasvu Tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu suhe paraneb Tööhõive 2011 a. kiiresti kasvab Sisetarbimine paraneb Erasektori võlakoorem on vähenenud Riigieelarve on uuesti tasakaalus
78 mln eur Eksport on kasvanud kiiresti ning väline tasakaal on parem %, v.e.a Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi maht (mln eur) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
79 Eesti kaubavahetus
80 Tootlikkuse ja palgakulude tasakaalustatud areng majanduskriisi käigus taastus Tootlikkuse kiire kasvu periood hakkab lõppema Majanduskriisi ajal tööjõu paremast kasutamisest saadud tootlikkus kasvu allikad on ammendumas
81 Tööviljakus arvuti-, elektroonika- ja optikatööstusharus võrreldes tööstusega keskmiselt (tuh. EUR töötaja kohta kvartalis) elektroonika tööstus I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal
82 Eesti valitsussektori riigieelarve positsiooni kujunemine kuude lõikes % SKPst ,74-1,14-1,92-4,0-5 kuud
83 Missugused muutused on majanduses toimunud? Pessimisti vaade Ekspordi kiire kasv on suures osas ühe tööstusharu ja isegi ettevõtte põhine (Ericsson veerand ekspordist) Tööjõu tootlikkuse kasv aeglustub ja palga kasvu surve tugevneb => tasakaalustatus väheneb Laiapõhjalised muutused sihtturgude ja toodete ning teenuste lõikes aeglased Erasektori võlakoorem endiselt suur ja kulutatav tulu suureneb aeglaselt. Sisetarbimise kasv ei saa palju kiireneda Määramatus maailmas suureneb
84 Eesti tööstusharude toodangutrendid (2005=100) Elektroonikatööstus andis juulis ¼ Eesti kogu tööstustoodangust Kogu tööstustoodang aug % v.e.a. Eksport + 51%, Siseturg + 9%
85 Eesti eksport ja import kaubajaotiste alusel sept.2011
86 Eesti töötajate kogupalk (SKP-s) ja eraisikute laenujäägi kasv aastati (milj. EUR) palk laenujäägi kasv I kv. palk SKP-s ja laenujäägi muut oktoobrini iikv -143
87 Eraisikute hoiuste kasv (milj. EUR) iikv 2011 kuni septembri lõpuni
88 Eesti majanduse kohandumise probleemid Eestis kui valuutakomiteega riigis toimus majanduse kohandumisprotsess suures osas tööturu kaudu Tööhõive langes kiiresti Esmajoones langus neis majandussektorites, mis olid majandusbuumi ajal kasvatanud hõivet Hõivatute arv tagasi aasta tasemel
89 Eesti majanduse kohandumine toimus peamiselt tööturu kaudu % v.e.a. Rahandusmin. sügisprognoosist RM
90 Hõive vähenemine on peatunud. Töötajate arv ja selle muutus Eesti ettevõtluses II kvartal 2009 IVkv 2010IIkv Hõive muutus Tegevusalad kokku Põllumajandus, metsandus Mäetööstus Töötlev tööstus puidu elektroonikaseadmete elektriseadm ete tootmine masinaehitus autoosade tootm ine mööblitootmine Elekter, gaas Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste rem Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Arvutite,kodutarvete parandus
91
92 Tarbijate ootused Eesti majandusele järgnevaks 12 kuuks (% vastanutest, EKI 2010 juuni) Protsentjaotus 100% 80% 60% Saldo % 20% 0% Paraneb Sama Halveneb Saldo
93 Eraisikute ja ettevõtete laenujäägi kasv ja hõivatute arv Eestis Kiiret hõive taastumist pole oodata, sest laenukasvule toetuvat sisetarbimise buumi pole Hõivatute arv Laenujäägi kasv Vasakul hõivatute arv tuhandetes, paremal laenujäägi kasv miljonites EEK
94 Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR Eesti maariski paranemise ja Euribori langusega ei kaasnenud laenutingimuste samaväärset paranemist. Praegu on see vaikselt ilmnemas
95 Eesti maariskitase on langemas Eesti maariskitase madalam kui Itaalial
96 Eesti riigireitingud alates aastast Saksamaal AAA võlakiri 1.75 Sloveenial AA võlakiri 3.89 Kreekal BBB+neg võlakiri 6.29 % Veebruaris 2010 kõik reitinguagentuurid juba muutsid Eesti väljavaated negatiivsest positiivseks. EESTI LÄTI LEEDU AA+ A1 A+ Reiting S&P A-/Neg BB/Neg BBB/Neg? Moody's A1/Neg? Baa3/Neg Baa1/Neg Fitch BBB+/Neg BB+/Neg? BBB/Neg
97 Eesti majanduse kohandumine lähivaates Eeltingimus majanduskasvu jätkumisele on muidugi välisnõudluse säilimine? Majanduskriisi käigus toimunud kulutaseme langusest antud hingetõmbeaega 2-5 aastat Eksportsektor jätkab kasvu ja hakkab enam tarbima siseturul pakutavaid tootmiseks vajalikke teenuseid Jätkub tööjõuvajaduse kasv (algas töötlevast tööstusest) Siseturu nõudlus kasvab pikkamööda tööhõive taastumine toetab
98 7. Millised on käsitlemist vajavad pikaajalisemad probleemid? Kuidas parandada Eesti ettevõtete kohta globaalsetes väärtusahelates => toetab tootlikkuse kasvu Struktuurinihked Eesti majanduses ja kuidas nendeni jõuda. Mis suunas üldse peaks muutused toimuma? => toetab tootlikkuse kasvu Tööpuudus ja selle ületamine kui võimalus struktuurinihkeid esile kutsuda. Regionaalselt tasakaalustatum areng kui Eesti ressursside parem ärakasutamine
99 Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) A. Jätkata sisuliselt samasuguse ärimudeliga - lisandväärtuse suurendamine sisemiste protsesside ümberkorraldamisega. 1) protsessiinnovatsioonide kaudu parandades sisemiste protsesside tõhusust (vähem jääke, vähem praaki, odavam ühiku hind) 2) parandades seoseid väärtusahela teiste lülidega (nt tihedam ja kiirem tarne) 3) tooteinnovatsioonide kaudu parandades olemasolevate toodete kvaliteeti või tuues tooteid turule konkurentidest kiiremini 4) organisatsiooniinnovatsioonid operatsioonijuhtimine, töökohtade struktuur (nt juhtimistasandite arvu vähendamine).
100 Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) B. Suurendada loodavat lisandväärtust olemasolevas väärtusahelas koha muutmise kaudu ettevõtetest suur osa kitsalt tootmises, valmistades rahvusvahelise tööjaotuse raames komponente lõpptoodangu koostajaile väljaspool Eestit. loodav uus väärtus on kõige väiksem just sellise ettevõtte kitsa töötlemisele orienteerituse puhul. Tunduvalt suureneb lisandväärtusega tootmine, kui ettevõte tegutseb ka teistes väärtusahela etappides. Eriti palju annab juurde oma brändi kujundamine ja tootmine oma kaubamärgi all. Selleni jõudmiseks on aga erinevaid võimalusi
101 Ettevõtte koha muutmine väärtusahelas Lisandväärtus Tootmiskeskus Arenduskeskus Disainikeskus Logistikakeskus Turustus kanalid Brändid T&A Disain Inseneritöö Tootmine Logistika Turundus Müük Teenused 112
102 Innovatsiooni suunad majanduskriisis Alguses põhirõhk protsessiinnovatsioonil (tõhustatakse tootmis- või teenuse pakkumise protsessi) Samaaegselt organisatsioonilised innovatsioonid (kohandatakse ettevõtete ülesehitust) Pärast kulude kontrolli alla saamist tähelepanu turundusinnovatsioonil (uute turgude otsimine, uute turusegmentide katmine ) Seejärel juba toote ja teenusteinnovatsioonil tähelepanu
103 Innovatsiooni suunad majanduskriisis Ettevõtete edukus innovatsioonide teostamisel oleneb paljudest teguritest: Motivatsioonist strateegilisest soovist Ettevõtte teadmiste baasist Kasutatavate innovatsiooniallikate mitmekesisusest Rahastamise võimalustest Organisatsiooni suutlikkusest kaasata töötajad
104 Aasia riikide tegevuse tulemusena lisandväärtuse tase ühtlustub üle väärtusahela
105 A - allhankija laiendab toote pakkumise ulatust, kasutades tootmiseks seniseid allhankijate abi, kes tellimuse täites selle otse kliendini suunavad (tekib kolmnurk). See muudab esialgse tootmisüksuse kõrgemat lisandväärtust tekitavaks vahendajaks ja nö logistikakeskuseks A müües lõpuks kaupa oma kaubamärgi a Turu laiendamine GLC OBM B OEM ODM Alguspunkt Tehnoloogilise võimekuse laiendamine B - ettevõte kompetents laieneb tootearenduse ja disaini suunas, kuid väljaarendatud tooteid müüaks edasi allhanget tellinu kaubamärgi al Kogemuse tekkimisel on sellel ettevõttel võimalik võtta kasutusele ka oma kaubamärk ja jätkata iseseisvalt OEM - original equipment manufacturer GLC - global logistics contracting OBM - own brand manufacturing ODM - own design and manufacturing
106 Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) C. Väärtusahelate vaheline liikumine (inter-chain innovation) Liigutakse uuele, kasumlikumale väärtusahelale, kus jätkatakse sama rolli täitmist väärtusahelas Tulenevalt uue väärtusahela keskmeks oleva toote või teenuse suuremast lisandväärtuse mahukusest on võimalik teenida suuremat tulu. Sisuliselt ettevõtete jaoks tähendab muutusi toodete portfellis või uudsete teenuste pakkumist. (nt. Taiwani elektroonikatööstusest) See arengutee eeldab Eesti masinatöötuse ettevõtetes mõningast tootmistehnoloogia muutmist, personali täiendkoolitusi jt. Mõningatel juhtudel on see arengutee ainuvõimalik, sest muutusi tegemata ei ole ettevõtte tegevus enam jätkusuutlik (senine ärimudel enam ei tööta).
107 Väärtusahelate vaheline liikumine I väärtusahel II väärtusahel Etapp A Etapp A Etapp B Väärtusahelate vaheline liikumine Etapp B Funktsionaalne innovatsioon Etapp C Etapp C Protsessi või tooteuuendus
108 Tööpuudus kui võimalus majanduse ümberstruktureerimisel Tööpuudus jääb kõrgeks pikaks ajaks (tunnitootlikkuse kasv vähendab täiendava tööjõu vajadust, struktuurne tööpuudus ) VAADATA TÖÖPUUDUST KUI VÕIMALUST MAJANDUSE ÜMBERSTRUKTUREERIMISEL Tööpuudusega tegelda süsteemselt - ametkondadevaheline töögrupp, kes võtab vastutuse (ministeeriumid, EAS, Kredex, Töötukassa, maakonna tasandil KOV, ettevõtluse esindajad..). Koordineerida on vaja erinevate ametkondade rahalisi vahendeid ja nende kasutamisreeglistikke. Tööpuuduse probleemide lahendamisel vaja kaasa haarata regiooni tasand (maakonnad ). Puudub regionaalsel tasemel piisav esindatus, kompetents ja volitused.
109 Tööpuudusega tegelemine eeldab tegelikult ettevõtluse arendamise probleemidega tegelemist Kohalikud omavalitsused on sageli liiga väikesed, nad ei suuda probleeme lahendada. Vajalik on probleemi olemusest tulenevalt koostöö ja koordineerimine (nt. töötute mobiilsuse probleemi lahendamisel). Ettevõtluse arendamise kaudu hõive suurendamine (EAS, Kredex, PRIA ) vajab enam tähelepanu. Palgatoetus on vajalik lühiajaliselt. Noorte õppima tagasi suunamine on positiivne ja vajab edasiarendamist Praegune EL ühtekuuluvusfondi kasutamine ei vähenda regionaalset ebavõrdsust (rõhuv osa taotlustest Tallinnast, Tartust). Kompetentsust vaja maakondadesse.
110 Konkurents äritegevuse sihtkohtade vahel teravneb Majanduskriisi käigus toimub paljudes Lääne-Euroopa, USA jne. ettevõtetes äripartnerite inventuur, kohandumise käigus otsitakse uusi senisest tõhusamaid lahendusi See on võimalus ka meie ettevõtlusele pakkuda ennast sobivaks partneriks Sisuliselt eeldab edukust äritegevuse sihtkohtade vahelises võitluses süsteemikonkurentsis Eestil on suurem vabadus vältida edasist maksude tõstmist ja eristuda teistest Kuid lisaks vaja olla aktiivne ja ennast maailmas tutvustada kui stabiilse majanduskeskkonnaga riik tormilises maailmas
111 Sihtkohtade vahelises võitluses peab eelised välja mängima Inimkapital hästi ettevalmistatud tööjõu olemasolu, selle pidev lisandumine, olemasoleva tööjõu ümberõpe ja selle hea süsteem. Inimkapitali arendamine ülioluline Infrastruktuur telekommunikatsioonivõrgud, lennundus, laevandus, rongiliiklus (nendeta ei realiseeru paljud head plaanid nt. unistused teadmusmahukate teenuste majandusest) Toetuspoliitika Eesti peaks oma tugevused hästi välja käima (nt. EAS ) ja otsima inimesed, kes saavad meie positiivset sõnumit levitada. EL str. vahendite kasutamine tõhusamaks
112 Ettevõtluskeskkonna arendamine toimub pidevas süsteemikonkurentsis teiste riikidega Võisteldakse investeeringute, inimkapitali, teadmuse ja koha pärast globaalsetes väärtusahelates Eesti konkureerib teiste riikidega ja regioonidega rahvamajanduse tasandil (nt välisinvestorite ligitõmbamisel, sobiva tööjõu pärast jne) ettevõtete tasandil (suutlikkuse eest müüa kaupu ja teenuseid) avaliku sektori tasandil (kui efektiivselt toimib missugused on mõjud rahvamajanduslikule stabiilsusele ja ettevõtete konkurentsivõimele) Selles võistluses on igal riigil omad rahvuslikud huvid ja ettevõtlussektoril on omad ärihuvid Neid tuleb mõistlikul kombel kokku panna
113 Era ja avaliku sektori võla areng (%SKPst) Eesti kui ettevõtluse sihtkoht saab eelise kui stabiilse rahandussüsteemiga piirkond
114 Eestil on maksumäärade tõstmise surve väiksem 2009.a juulist kehtiv käibemaksu määr 20% püsib Rumeenia Käibemaksu standardmäärad 2010 ja 2011 alguses Kreeka Poola Portugal Soome Läti Iirimaa Slovakkia Suurbritannia Jan'10 Jan'11 Jan'14 Hispaania 125
115 Source. Eurostat 2011 Taxation in EU
116 Majanduskriis sunnib ka üksikisiku tulumaksumäärade langetamist peatama Source. Eurostat 2011 Taxation in EU
117 Tööjõu vabam liikumine Maailmas võideldakse talentide pärast Haritud tööjõu Eestisse lubamine peaks olema kergem Me saame nii sisse tuua uut teadmust, kiiremini käivitada uusi tegevussuundi Tekitame kriitilist massi valdkondades, kus ise ei suuda piisavalt tööjõudu pakkuda Kuid peame vältima olukorda, kus toome sisse lihttöö tegijaid
118 Pikema perspektiiviga vaade Eesti majandusele Teadmuspõhine Eesti on seni suhteliselt loosunglik Kuid tootlikkuse kasv edaspidi eeldab uue teadmuse kasutamist suuremal määral Ettevõtete ja ülikoolide koostöö hädavajalikkus peab kohale jõudma Kõrghariduse korrastamine (mida ise teha suudame, mida sisse osta, välismaal õppida) Tark spetsialiseerumine oma nishide leidmine kombineerides nii seniseid teadmisi, asukohaeelist jm (nt. põlevkiviõli tehnoloogia,
119 Teadusasutustega koostööd takistavad tegurid Eesti masinatööstussektori ettevõtetes (ettevõtete osakaal, kes pidas takistust oluliseks, %). puudub ettevõttepoolne vajadus 40 TAde tegevusel puudub ettevõttes rakendus 27 info puudus 26 keerukus kontakti leidmisel 17 TAde soovimatus koostööd teha
120 Ettevõtete ja ülikoolide koostöö probleemid Tegelikult tootearenduse poole pealt ei ole Eesti ettevõtetel palju teha, sest ollakse pigem allhankija rollis, ning välismaa emaettevõtted või koostööpartnerid teevad suurema osa arendustööst kohapeal ära. Seetõttu ei ole ka otseselt vajalik side ülikoolidega. (Fookusgrupis osaleja) Ettevõtjate poole innovatsioon on see, et tuleb kõigepealt tõsta oma kompetentsi, et oleks üldse võimalik innovaatiliselt tegeleda. (Fookusgrupis osaleja)
121 Ettevõtete ja ülikoolide koostöö probleemid Kui ettevõtetes toodetakse prototüüpe, mida enne keegi maailmas ei ole tootnud, siis on väga oluline paindlikkus ja kiire reageerimine. Kui ettevõtte palub ülikoolil midagi teha ja pakutakse välja, et esimesed tulemused tulevad 4 kuu pärast, siis selleks ajaks on juba rong läinud ning antud toodet tehakse juba mujal maailmas. Turu ammutamise moment on üsna lühike.
122 Fokusseerimine on vajalik Üldiselt soodsat ärikeskkonda loov X Praegune seis X Püüeldav siht Fokuseeritud, proaktiivne Seni on piirdutud üldise lähenemisega, loome üldiselt tegevusvõimalused Töötab, kuid teatud tulutasemele jõudmisel enam sellest üksi ei piisa - vajalik on ka valikute tegemine Ei pea olema majandussektorite lõikes Pigem väärtusahela erinevate etappide tasemele (nt. tarneahelate juhtimisega ei saa hakkama, siis selle alase oskuse loomist toetatakse või brändi kujundamise alane oskus puudulik laiapõhjaline toetus sedalaadi oskuste arendamiseks
123 Millised on Eesti kasvuvaldkondade otsinguteed Perspektiivseid arengusuundi otsides vähemalt kaks suunda: a) otsida uusi kasvuvaldkondi nõudluse põhine lähenemine (nii lõpptarbijate, kui ka äripartnerite vajadustest lähtudes) (energiamajandus, infoühiskonna lahenduse, elanikkonna vananemisega seotud alad) b) arendada olemasolevaid tootmise ja teenuste pakkumise valdkondi (asukohaeeliste väljamängimine, olemasoleva tehnoloogilise eelise nt. põlevkivitehnoloogiarakendamised, loodusressursside nt. biomass - ärakasutamine )
124 Toote- ja teenuseturge mõjutavad globaalsed trendid (Arengufond, 2009)
125 Kuidas toetada tulevikusihtideni jõudmist?
126 Tööjõu säästlik kasutamine muutub väga tähtsaks Sündide arv Eestis vastaval aastal tuleb tööturule uus põlvkond, mis on kolmandiku väiksem kui tööturult lahkujad
127 Eesmärk - Eesti tuleks sellest kriisist välja pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema majandusega oht (kiusatus), et langenud tööjõukulude tingimustes ei tehta põhimõttelisi muutusi ettevõtetes - odavam tööjõud võimaldab uuesti toota ja müüa töömahukaid, kuid madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Vajalik pika-ajalisem muutustele orienteeritud käitumine ettevõtluse poolt (uued tooted ja teenused, uus koht globaalses väärtusahelas, uued koostööpartnerid, uued turunishid avaliku sektori poolt (koordineeritud tööturupoliitika, tasakaalustatum regionaalne areng,, migratsiooni juhtimine, ettevõtlikkuse arendamine ) 138
128 Millised on tulevikuväljavaated? Eesti ettevõtlussektoril kulub mitu aastat, et kaasata selles majanduskriisis töö kaotanuid Tööstussektoril ilmselt ei olegi enam kavas sellist hulka töötajaid uuesti palgata (Tootlikkuse tõus seda eeldab) Kuid õnneks tööstussektori kasv toob kaasa vajaduse teenuste järgi (transport, laondus, äriteenused jne.) See koos siseturu nõudluse järk-järgulise taastumisega võimaldab uuesti kaasata täiendavat tööjõudu KUID MIS JUHTUB MAAILMAMAJANDUSEGA?
129 Maailma majanduskriisi tulemusena Eestis kohandumisprotsessid kiirenevad lihttöömahukate toodete osatähtsus väheneb välisturule orienteeritus kasvab rahvusvahelise turunduse oskused esmatähtsad tõhususe tõstmisel tähelepanu hankimise poole paremaks muutmisele (allhangete kasutamine, uued toorme, pooltoodete pakkujad ) kulutaseme langus aitab enam teenuseid müüa kulukärped sunnivad avaliku sektori tõhusust tõstma protsessi asemel hinnata tulemust eelarve probleemid sunnivad paremaks muutma struktuurifondide kasutamist - mõjuanalüüs probleemide lahendamisel tuleb hakata mõtlema töörühma (task force) põhiselt?
130 Kokkuvõtteks Eesti pärast kriisi SKP on väiksem eelarve tulude kasv peatunud Kulueelis taastub osaliselt ja tootlikkus kasvab Tööjõu olemasolu loob eeldused majanduskasvuks Eurotsooniga liitumine loob usaldusväärsust, riigi riskireitingud paranevad, odavam rahastamine?, paranev riigi kuvand Uus investorite rühm, kes nihutavad tegevusi välja kalliks muutunud Skandinaaviast Eesti väljub kriisist väga väikese valitsussektori võlakoormaga Suurem valikuvabadus (maksude tõstmise surve väiksem, investeerimisvõimalused )
131 Kokkuvõtteks Eesti pärast kriisi Tekib uuesti konkurents erinevate pakkujate vahel Kõik ei lähe automaatselt müügiks ärimudelid peavad olema läbimõeldud Tekib tugev surve õppimiseks turgude, juhtimismudelite, tehnoloogiate osas Kauba ja teenuse kvaliteet uuesti tähtis Kulueelis osaliselt taastub: a) tööjõukulud lähevad uuesti allapoole b) muude sisendite vastastikune odavnemine Kuid kriisil on ka karm hind töötute arvu kiire kasv ja selle pikaajaline püsimine 142
PowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemPowerPoint Presentation
TARTU ETTEVÕTJATE INFOPÄEV ERNI KASK KALLE PAAS 13. veebruar 2018 Mis on Euroopa kultuuripealinn? 1985: Athens (Greece) 1986: Florence (Italy) 1987: Amsterdam (Netherlands) 1988: West-Berlin (Germany)
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
RohkemKonjunktuur nr 1 (208) 2019 märts
1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Juhtr\374hma kohtumine detsember 2015.pptx [Read-Only])
Riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse edendamine RaM ja SoM 02.12.2015 Senine protsess Pensionisüsteemi eesmärkide ülevaatamine Suures osas analüüsitud, kuid osad sihttasemed vajavad veel täpsustamist.
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemKV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemSotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm
Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemNutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 Tööversioon
Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 S Sisukord Kaassõna Lühikokkuvõte 1. Nutika spetsialiseerumise protsess Euroopas 2. Nutikas spetsialiseerumine Eestis
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2013 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2005 METALLMATERJALID Järelevalvedokumentide tüübid Metallic materials Types of inspection documents EESTI STANDARDI
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemEST_9M2018 [Compatibility Mode]
Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode]
EL strateegilised huvid Aasias ja kaubanduspoliitika roll Signe Ratso Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat Teemad Kaubanduse osa EL majanduses Aasia riikide roll EL kaubavahetuses täna ja homme
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2017 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2017 AKNAD JA UKSED Õhuläbilaskvus Klassifikatsioon Windows and doors Air permeability Classification EESTI STANDARDI
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)
Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemEesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat
RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2012 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 59 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2012 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemTööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012
Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemTööturu Ülevaade 2/2018
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemFinantssektori areng
33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]
Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemEesti Tööturu Ülevaade
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2016 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2011 KEEVITAMINE JA KÜLGNEVAD PROTSESSID Keevitusasendid Welding and allied processes Welding positions EESTI STANDARDI
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemLisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte
Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt)
28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta
Rohkem