Regulatory Impact Assessment

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Regulatory Impact Assessment"

Väljavõte

1 REGULATIIVSE MÕJU HINNANG SEOSES EASA SÜSTEEMI LAIENDAMISEGA LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSTE ÕIGUSLIKULE REGULEERIMISELE SISUKORD AKRONÜÜMIDE LOETELU... 4 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS JA KÄSITLUSALA KONTEKST MÕJU HINDAMISE MITMEKORDNE PROTSESS Parem õiguslik reguleerimine Probleemi määratlemine Komisjoni esialgne mõjuhinnang Komisjoni lõplik mõjuhinnang Käesolev regulatiivse mõju hinnang REGULATIIVSE MÕJU HINNANG MÕJUHINNANGUS KASUTATUD LÄHENEMISVIIS Kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine Hindamismetoodika SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE PROBLEEMI ANALÜÜS Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutuse tase Euroopas Ohutusalase teabe allikas Ohutuskultuur ja teatamine Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud lennuõnnetuste ja -intsidentide ning vahejuhtumite koguarv Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud õnnetused, intsidendid ja vahejuhtumid ning nende kategooriad Surmaga lõppenud õnnetused, mis on seotud lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega Peamised riskivaldkonnad Ohutusalaste sündmustega seotud kulud Regulatiivne raamistik...25

2 Ülemaailmne regulatiivne raamistik: ICAO Eeskirjade koostamine ja standardimine Euroopas Killustatud regulatiivne raamistik Riikliku tasandi protsessid ESIMSi kaudu selgunud kümme levinumat täitmata nõuet Praegune töömaht seoses lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalvega Arenguga kaasnevad probleemid Järeldused ja ELi sekkumise põhjendus EESMÄRGID JA NÄITAJAD Eesmärgid Üldeesmärgid Konkreetsed eesmärgid Rakenduslikud eesmärgid Näitajad KÄSITLETUD VÕIMALUSED Esialgses mõjuhinnangus käsitletud võimalused Käesolevas regulatiivse mõju hinnangus kaalutud võimalused PARIM VÕIMALUS EASA PÄDEVUSALA LAIENDAMISEKS LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSTE OHUTUSE ÕIGUSLIKULE REGULEERIMISELE Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Pädevad asutused Lennuliikluse korraldajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad Teised mitme teenuse osutajad Projekteerimis-, tootja- ja hooldusorganisatsioonid Koolitusorganisatsioonid ja meditsiinitöötajad Mõjutatud üksuste kokkuvõte Mõju ohutusele Majanduslik mõju Ameti teostatavad standardimiskontrollid Ohutus- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi horisontaalne reguleerimine Hooldusorganisatsioonide järelevalve Kolmandate riikide õhusõidukite avioonikaseadmete nõuetele vastavuse tõendamine Kahjustuste kulud Ameti ohutusanalüüsid ja eeskirjade koostamine Majandusliku mõju kokkuvõte Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Pädevad asutused Tööstusharu EUROCONTROL ja amet Sotsiaalse mõju kokkuvõte Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Uus lähenemisviis Lennuettevõtjate litsentsimine Muudele ühenduse nõuetele avalduva mõju kokkuvõte Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus TOIMIMISPÕHIMÕTTED Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Erinevad rollid Pädevad asutused Põhimõtete koostajad Lennuliiklusteenuste osutajad...65 Lk 2/100

3 Mõjutatud üksuste kokkuvõte Mõju ohutusele Majanduslik mõju Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus LENNULIIKLUSVOOGUDE KORRALDAMINE Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Pädevad asutused Lennuliiklusvoogude korraldajad Teised lennundustegevusega seotud sidusrühmad Teised lennundusvaldkonna sidusrühmad Mõjutatud üksuste kokkuvõte Mõju ohutusele Majanduslik mõju Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus ÕHURUUMI KORRALDAMINE Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Mõju ohutusele Majanduslik mõju Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus VÄIKESED JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Mõju ohutusele Majanduslik mõju Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus ÜLEEUROOPALISTE AERONAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAJATE SERTIFITSEERIMINE Alternatiivsed võimalused Sihtrühm ja asjassepuutuvate üksuste arv Mõju ohutusele Majanduslik mõju Keskkonnamõju Sotsiaalne mõju Mõju väljapoole EASA praegust pädevusala jäävatele muudele ühenduse nõuetele Mitmekriteeriumiline analüüs ja soovitatav võimalus JÄRELDUSED Lk 3/100

4 ACC AIB AFIS AMC ANS ANSP AOC ASM AST ATC ATCO ATFM ATM ATS ATSP CFIT CFMU CoO CRD CS CTR DOA EASA EC ECAC EGNOS ERs ESARR ESIMS EL FAB FIR FMP FTE FUA Akronüümide loetelu Area Control Centre (piirkondlik lennujuhtimiskeskus) Accident Investigation Body (õnnetusjuhtumeid uuriv organ) Aerodrome Flight Information Service (lennuvälja lennuinfoteenindus) Acceptable Means of Compliance (nõuetele vastavuse dokument) Air Navigation Services (aeronavigatsiooniteenused) Air Navigation Service Provider (aeronavigatsiooniteenuse osutaja) Air Operator Certificate (lennuettevõtja sertifikaat) Airspace Management (õhuruumi korraldamine) Annual Safety Template (igaaastaste ohutusandmete esitamise vorm) Air Traffic Control (lennujuhtimine) Air Traffic Control Official (lennujuht) Air Traffic Flow Management (lennuliiklusvoogude korraldamine) Air Traffic Management (lennuliikluse korraldamine) Air Traffic Services (lennuliiklusteenused) Air Traffic Service Provider (lennuliiklusteenuse osutaja) Controlled Flight Into Terrain (kontrollitava õhusõiduki kokkupõrge maaga) Central Flow Management Unit (Lennuvoogude Korraldamise Keskus) Concept of Operations (toimimispõhimõtted) Comment Response Document (kommentaaride vastusdokument) Certification Specification (sertifitseerimistingimused) Controlled airspace volume around an aerodrome (kontrollitava õhuruumi maht lennuvälja ümber) Design Organisation Approval (projekteerimisorganisatsiooni sertifitseerimine) European Aviation Safety Agency (Euroopa Lennundusohutusamet) European Commission (Euroopa Komisjon) European Civil Aviation Conference (Euroopa tsiviillennunduskonverents) European Geostationary and Navigation Overlay Service (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) Essential Requirements (olulised nõuded) EUROCONTROL Safety Regulatory requirements (EUROCONTROLi ohutusnõuded) ESARR Implementation Monitoring and Support (ESARR-ohutusnõuete täitmise järelevalve- ja tugiprogramm) Euroopa Liit Functional Airspace Block (funktsionaalne õhuruumiosa) Flight Information Region (lennuinfopiirkond) Flow Management Position (lennuliiklusvoogude juhtimispunkt) Full Time Equivalent (täistööaja ekvivalent) Flexible Use of the Airspace (õhuruumi paindlik kasutamine) Lk 4/100

5 GSA GNSS HLG HST ICAO ICASC ICB IFR IRs IS-SG JAMC LCIP MCA MS NAA/NSA NPA OPS POA QMS RIA RNAV RVSM SARPs SES SESAR SJU SME SMS SRC TSA TWR UAS UIR VLJ GNSS Supervisory Authority (GNSSi järelevalveamet) Global Navigation Satellite System (ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem) High Level Group (kõrgetasemeline töörühm) High Speed Train (kiirrong) International Civil Aviation Organisation (Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon) International Committee for Airspace Standards and Calibration (õhuruumi standardite ja kalibreerimise rahvusvaheline komitee) Industry Consultation Body (tööstusalane nõuandekomitee) Instrument Flight Rules (instrumentaallennureeglid) Implementing Rules (rakenduseeskirjad) Inter-Service Steering Group (talitustevaheline juhtrühm) Joint (civil-military) Airspace Management Cell (ühendatud (tsiviil-sõjaline) õhuruumi korraldamise üksus) Local Convergence and Implementation Plans (kohalikud lähenemis- ja rakenduskavad) Multi Criteria Analysis (mitmekriteeriumiline analüüs) Member State (liikmesriik) National (or Civil) Aviation Authority/Supervisory Authority (riiklik lennuamet või tsiviillennundusamet / järelevalveasutus) Notice for Proposed Amendment (muudatusettepaneku teade) Operations (lennutegevus) Production Organisation Approval (tootjaorganisatsiooni sertifitseerimine) Quality Management System (kvaliteedijuhtimise süsteem) Regulatory Impact Assessment (regulatiivse mõju hinnang) Area Navigation (piirkondlik navigatsioon) Reduced vertical Separation Minima (vähendatud kõrgushajutusmiinimum) Standards And Recommended Practices (standardid ja soovitatavad tavad) Single European Sky (ühtne Euroopa taevas) Single European Sky ATM Research (ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogramm) SESAR Joint Undertaking (ühisettevõte SESAR) Small/Medium Enterprise (väike või keskmise suurusega ettevõte) Safety Management System (ohutusjuhtimissüsteem) Safety Regulation Commission (ohutuse reguleerimise komitee) Temporary Segregated Areas (ajutiselt eraldatud alad) Tower (lähilennujuhtimisüksus) Unmanned Aerial Systems (mehitamata õhusõidukisüsteemid) Upper (flight) Information Region (ülemine lennuinfopiirkond) Very Light Jet (ülikerglennuk) Lk 5/100

6 Kommenteeritud kokkuvõte Käesoleva regulatiivse mõju hinnangu eesmärk on hinnata Euroopa vaatenurgast võimalikku mõju, mis kaasneks EASA algmääruse 1 reguleerimisala laiendamisega lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele. Regulatiivse mõju hinnang põhineb aastal komisjoni talituste algatusel koostatud esialgsel mõjuhinnangul. Amet koostas selle mõjuhinnangu metoodika põhjal, mille ameti peadirektor kehtestas ameti eeskirjade koostamise korra punkti 5.3 sätete rakendamiseks. Ulatusliku konsulteerimise käigus sidusrühmadega saadi 1860 vastust muudatusettepaneku teatele nr , mis esitati kommentaaride vastusdokumendis nr , mille amet avaldas 18. märtsil Regulatiivse mõju hinnang toetab ameti arvamust, mille kohaselt tuleks EASA süsteemi 2 kasutada selleks, et: parandada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutust, kuna see võib järgmisel kahel aastakümnel põhjustada ligikaudu 18 lennuõnnetust (neist 1/3 hukkunutega) ning ligikaudu lennuintsidenti aastas; vähendada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud lennuõnnetuste ja -intsidentidega kaasnevaid kulusid EL-27+4s 3, mis hinnanguliselt moodustavad ligikaudu 680 miljonit eurot aastas; rakendada tsiviillennundusohutuse õiguslikul reguleerimisel süsteemset terviklähenemist; kehtestada EL-27+4s tugev regulatiivne raamistik, mis oleks selgelt eraldatud nii teenuste osutamisest kui ka muudest reguleerimise või avaliku sekkumise vormidest; toetada üleeuroopalist ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi (SESAR), määrates kindlaks ühe ohutuse õigusliku reguleerija, kes suudab jälgida arenguid ja lihtsustada rakendamist sertifitseerimisvahendite õigeaegse kindlaksmääramise kaudu; tõsta ELi tasandil lennuintsidentidest ning lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumitest teatamise taset. Kindlaks määrati üldised, konkreetsed ja rakenduslikud eesmärgid. Käesolevas regulatiivse mõju hinnangus on konkreetsed eesmärgid seotud vastavate tulemusnäitajatega. Muudatusettepaneku teate nr kohta laekunud kommentaaride põhjal pidas amet vajalikuks hinnata algmääruse laiendamise mõju, võrreldes seda võimalusega kehtestada oma roll ohutuse õigusliku reguleerijana ühtse Euroopa taeva raamistikus. Samuti määras amet kindlaks need muudatusettepaneku teates nr tõstatatud küsimused, mis vajasid enne otsuse tegemist mõjuhinnangut: küsimus nr 1, milles küsiti, kas toimimispõhimõtete kindlaksmääramine on valitsemisfunktsioon või lennuliiklusteenuste osutajate ülesanne; küsimus nr 3, milles küsiti, kas õhuruumi korraldamist ja lennuliiklusvoogude korraldamist tuleks käsitleda reguleeriva funktsiooni või teenuste osutamisena; küsimus nr 6, milles küsiti, kas teatavate teenuste osutamine tuleks sertifitseerida; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 079, , lk 1). 2 EASA süsteem hõlmab ameti ning liikmesriikide lennuametite vastastikku täiendavaid funktsioone neile seadusandja poolt määratud vastavate reguleerivate ülesannete täitmiseks. 3 EASA süsteemi alla kuuluvad peale EL-27 Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Lk 6/100

7 küsimus nr 8, milles küsiti, kas üleeuroopalise lennuliikluse korraldajaid ja üleeuroopaliste aeronavigatsiooniteenuste osutajaid peaks sertifitseerima amet ning millised peaksid sel juhul olema teenuse üleeuroopalise laadi määratlemise kriteeriumid. Iga analüüsitava punkti puhul koostati alternatiivsed võimalused. Neid võimalusi hinnati, ohutuse, majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõju seisukohast, nende sotsiaalmõju ning seost muude asjakohaste ühenduse õigusaktidega. Seejärel võrreldi võimalusi mitmekriteeriumilise analüüsi abil, kasutades dimensioonituid kaalutud tulemusi. Hindamistulemuste põhjal otsustas amet oma arvamuses: valida võimalus 0B (vt punkti 2.6), st laiendada algmääruse reguleerimisala, selle asemel et näha ette ameti roll ühtse Euroopa taeva õigusaktides, kuna esimene variant kogus ohutusmõju osas ligikaudu kaks korda rohkem punkte, olles samas majanduslikust seisukohast kõige odavam. Selle variandi sotsiaalmõju on ülimalt piiratud ning seda saab hõlpsalt leevendada, kandes asjaomased täistööaja ekvivalendid üle ametile. Lõpuks on oluline ka asjaolu, et see variant tagas ainsana ohutuse eraldamise muudest reguleerimise tahkudest; jätta kõrvale võimalused 1A ja 1B (vt punkti 2.7) ning seega soovitada üldiste toimimispõhimõtete ohutusalase reguleerimise sätteid algmäärusesse mitte kaasata. Igal juhul ei välista see nõuetekohaste kokkulepete sõlmimist ühisettevõtte SESAR ja ameti vahel, et aidata kaasa SESARi ohutusega seotud väljundite hindamisele ka regulatiivsest seisukohast; valida võimalus 1C, mille alusel käsitletakse konkreetseid toimimispõhimõtteid (millega kehtestatakse nii õhuruumi kasutajate kui ka teenuseosutajate kohustused) reguleeriva tegevusena olenemata sellest, kas selline tegevus toimub ELi või riigi tasandil. Kõnealuse võimaluse tulemus edestas kaks korda varianti 1D (st käsitleda seda teenuseosutamise osana); see variant on parim ohutuse seisukohast, sellega ei kaasne mingeid lisakulusid ning selle mõju väljapoole ameti pädevusala jäävatele lennundusvaldkonna õigusaktidele on minimaalne, samas on see nii keskkonna- kui ka sotsiaalmõju osas neutraalne; valida võimalus 3C (vt punkti 2.8), milles käsitletakse keskset lennuliiklusvoogude korraldamist reguleeriva tegevusena ning kohalikku/piirkondlikku lennuliiklusvoogude korraldamist operatiivse tegevusena, sest kõnealune variant tagab maksimaalse positiivse ohutusalase mõju, võimaldab kulusid kõige ulatuslikumalt vähendada ning on vaieldamatult kooskõlas siseturul kehtivate ausa konkurentsi põhimõtete ja eeskirjadega; soovitada võimalust 3D (vt punkti 2.9), milles käsitletakse õhuruumi korraldamist ELi või riigi tasandil nii strateegilises, eeltaktikalises kui ka taktikalises etapis alati reguleeriva funktsioonina, kuna see variant kogus ohutuse ja majandusmõju osas (lisakulud puuduvad) kahest alternatiivvariandist rohkem punkte, olles ühtlasi kooskõlas väljapoole ameti pädevusala jäävate kehtivate õigusaktidega; see ei takista riikidel õhuruumi korraldamise funktsiooni soovi korral aeronavigatsiooniteenuste korraldajatele delegeerimast; valida võimalus 6B (vt punkti 2.10), mis tähendab, et lennuvälja lennuinfoteenust (või perrooni korraldust) osutavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) suhtes peavad kehtima proportsionaalsed ühiseeskirjad ning nad on kohustatud esitama deklaratsiooni oma suutlikkuse kohta, kuna antud variant kogus alternatiivsetest variantidest ligikaudu neli korda rohkem punkte eeskätt majandusliku tõhususe ja ühenduse muude õigusaktide mõjutamise osas; valida võimalus 8C (vt punkti 2.11), millega määratakse neljas või enamas riigis aeronavigatsiooniteenuseid pakkuvad teenuseosutajad ameti järelevalve alla, kuna Lk 7/100

8 üldkokkuvõttes oli selle variandi tulemus ülejäänutest ligikaudu kaks korda parem ning edestas neid majandusmõju osas, olles parim ka ohutuse seisukohast. Eespool kirjeldatud ettepanekud on kooskõlas mitme põhjaliku konsulteerimise käigus (vt punkti 2.2) ilmnenud sidusrühma seisukohaga, eeskätt 1860 kommentaariga muudatusettepaneku teatele ja 100 märkusega sellega seotud kommentaaride vastusdokumendile. Kuue valitud võimaluse koosmõju on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis: Mõju Mõjuvaldkond Ohutus Keskkonnamõj u Mõõtühik Kaalutud tulemus Kaalutud tulemus Valitud variandid 0B 1C 3C 3D 6B 8C Algmäär use laienda mine Üldised TMP-d* jäetakse välja; konkreet sed TMP-d reguleer itud Keskne lennuliiklu svoogude korraldam ine valitsemis funktsioo n; kohalik reguleerit ud Õhuru umi korrald amine regule eritud VKEd esitavad ise deklarat siooni Tegelike üleeuroo paliste teenuste osutajad EASA järeleval ve all KOKKU 9 7,4 7 7,5 7,2 9 47, Majandusli k mõju Amet KOKKU Tuhat eurot aastas Tuhat eurot aastas , Sotsiaalne mõju Töökohad Amet ECTL** Asutused Vahekokku võte avalikõiguslik sektor Vahekokku võte erasektor KOKKU Muudele ELi õigusaktidele Kaalutud tulemus * Toimimispõhimõtted **EUROCONTROL , ,2 15,53 Lk 8/100

9 Ükski valitud võimalustest ei avalda ohutusele kahjulikku mõju. Vastupidi, nende kõigi tulemus oli ohutuse osas alternatiivvariantidega võrreldes parem. Ameti kulud seoses EASA süsteemi lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutuse õiguslikule reguleerimisele laiendamisega jäävad hinnanguliselt suurusjärku eurot aastas, võrrelduna ligikaudu 17 miljoni euro suuruse aastase kokkuhoiuga sidusrühmadele, mis ei tulene niivõrd ohutuse teatavast suurenemisest (hinnanguliselt vaid 1%), kui peamiselt menetluste kooskõlastamisest ja regulatiivse raamistiku killustatuse kadumisest. Peale selle peaks kavandatava poliitikaga kaasnema teatav positiivne mõju keskkonnakaitsele. Sotsiaalsest seisukohast on kavandatava poliitika mõju ebaoluline. Sotsiaalne mõju erasektorile, mille suhtes juba praegu kehtivad ühtse Euroopa taeva kohustused, puudub täielikult. Riikide lennuametites kaob kaheksa töökohta, mida saaks taastada aeronavigatsiooniteenuste osutajate tõhusamaks järelevalveks. Kaheksa töökohta kaob ka EUROCONTROLis, mille saab ümber suunata ametile. Ametis luuakse kuusteist töökohta, millega muu hulgas järk-järgult asendatakse EUROCONTROLis kaotatud töökohad. Lõpuks võib kavandatav poliitika aidata kaasa lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutuse õigusliku reguleerimise kooskõlastamisele mitte üksnes algmäärusega, vaid ka nn uue lähenemisviisi ja ülejäänud lennunduspoliitikaga ning siseturgu käsitlevate õigusaktidega. Ameti pädevusvaldkond piirdub rangelt ohutuse õigusliku reguleerimisega vastavalt kõrgetasemelise töörühma soovitustele, mis tagab ka rollide parema eristatuse seoses ühtse Euroopa taevaga. Seega leitakse käesoleva regulatiivse mõju hinnangu põhjal, et EASA süsteemi laiendamine lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusele ning õhu/maa koostalitlusvõimele on ohutuse ja majandusliku kasu poolest põhjendatud; ühtlasi võimaldab see ELi lennundusvaldkonna õigusakte kooskõlastada ja järjepidevamaks muuta. Lk 9/100

10 1. Sissejuhatus ja käsitlusala 1.1 Kontekst EUROCONTROLi viimase pikaajalise prognoosi 4 (stsenaarium C, st järjepidev majandusareng, aga ka rangemad keskkonnapiirangud) kohaselt oodatakse järgnevatel aastakümnetel lennuliikluse kasvu jätkumist. Kõik teised sidusrühmad kinnitavad seda üldist suundumust. Kuigi teaduslikud prognoosid erinevad tegelike arvude ja igaaastase kasvumäära osas, võib märkida, et aastatel oli aastane keskmine kasvumäär Euroopas 5,4%. Ühtse Euroopa taeva rakendamist käsitleva komisjoni teatise 5 kohaselt on ülemaailmse ebastabiilsuse mõju energiaturule toonud kaasa kütusehindade tohutu kasvu ning sundinud lennundustööstust otsima võimalusi oma majandustulemuste parandamiseks, kuna tegutsetakse suurel määral liberaliseeritud turul ja konkureeritakse muude transpordiliikidega. Siinkohal näevad lennuettevõtjad peamiste tõhustamist vajavate valdkondadena aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja lendude korraldamist. Muutused ongi põhiliselt tingitud nende nõudmisest parema lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamise järele. Ulatuslikuma kasvu ja suurema majandusliku tõhususe taotlemine toob tõenäoliselt kaasa uued ohutusprobleemid, mida kirjeldatakse allpool alapunktis Suutlikkuse kasvule ja ohutuse paranemisele, millega ühtlasi kaasneb võimalikult suure majandusliku tõhususe tagamine, tugineb ka ühtse Euroopa taeva algatus, millega juba nähakse ette lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste kuulumine ühenduse pädevusse 6. Ka programmi SESAR aruanded näitavad liikluse jätkuvat kasvu ning kinnitavad, et probleem seisneb uue süsteemi loomises, mis suudaks tulla toime lennuliikluse kolmekordse kasvuga 7, säilitades samas teenuste vähemalt samaväärse kvaliteedi ja pakkudes neid kasutajatele odavamalt. See tähendab, et praeguse 10 miljoni lennu asemel tuleb Euroopas teenindada ligikaudu 30 miljonit instrumentaallennureeglitele vastavat lendu (IRF-lend) aastas. EASA süsteem, mis on loodud tööstusharu vajaduste rahuldamiseks konkurentsitingimustes ning mis peale tsiviillennundusohutuse ühtlaselt kõrge taseme tagamise on saanud seadusandjalt volitused: hõlbustada isikute ja teenuste vaba liikumist; edendada reguleerimis- ja sertifitseerimisprotsesside kulutõhusust ja tagada kõikidele siseturul lennundusvaldkonnas osalejatele võrdsed tingimused, peaks seega aitama parandada majanduslikku tõhusust vähemalt kahel viisil: vahendite ratsionaalne kasutamine reguleerimis- ja sertifitseerimisprotsessides ja ohutusriskide ning käsitletava tegevuse laadi ja keerukusega proportsionaalsete eeskirjade koostamine. 1.2 Mõju hindamise mitmekordne protsess Parem õiguslik reguleerimine 4 EUROCONTROLi pikaajaline prognoos aastateks : 5 KOM(2007) 845 lõplik, 20. detsember 2007 KOMISJONI TEATIS Esimene aruanne ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta: saavutused ja edasised sammud. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L , lk 1). 7 SESARi aruanne D1, versioon 3.0, juuli 2006: Lk 10/100

11 Lähtuvalt parema õigusliku reguleerimise põhimõttest koostab komisjon seadusandjale ettepanekuid, esitades ka mõjuhinnangu. Sama põhimõte kehtib ameti suhtes, kes oma arvamuste toetamiseks samuti regulatiivset mõju hindab. Pärast alapunktis kirjeldatud probleemi määratlemist, on püütud vähendada töö kordamist. Komisjon teostas esialgse mõjuhinnangu, hindas halduskulusid ja koostas lõpliku mõjuhinnangu, milles käsitletakse küsimust, k a s ameti pädevusala tuleks laiendada. Seejärel lepiti kokku, et amet koostab konkreetse regulatiivse mõju hinnangu selle kohta, k u i d a s toimub pädevusala laiendamine lennuväljadele 8, ning käesoleva dokumendi selle kohta, k u i d a s kõnealusesse laiendamisse oleks võimalik hõlmata ka lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused. Ülevaatlikkuse huvides kirjeldatakse käesoleva 1. peatüki järgmistes alapunktides kokkuvõtlikult komisjoni talituste ning ameti ühist laiaulatuslikku ja põhjalikku tööd regulatiivse mõju hindamisel. See töö hõlmas ka ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega Probleemi määratlemine Nagu eespool osutatud lennuväljasid käsitlevas ameti regulatiivse mõju hinnangus märgitakse, paranes ärilise lennutegevuse ohutus märkimisväärselt alates 1970ndate algusest (st u 200 ohvrit miljoni IRF-lennu kohta) kuni aastani 1995 (st u 10 ohvrit miljoni IRF-lennu kohta). Sellest ajast saadik on aga õnnetuste suhtarv peagu sama püsinud, olenemata olulistest tehnoloogilistest täiustustest. Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste puhul tekitavad uusi probleeme tõenäoliselt uut liiki nõudlus (eeskätt mehitamata õhusõidukisüsteemid ja ülikerglennukid), lennuliikluse kasv ja äriline surve. Õnnetuste esinemistõenäosuse edasiseks vähendamiseks on vaja pöörata tähelepanu peale tehnoloogia ka nn ohutusahela muudele tahkudele. On ilmne, et praegune ohutustase saavutatakse professionaalsete, ülimalt oskuslike ja ohutusest teadlike töötajate ühispingutuse tulemusel. Küsimus ei ole aga üksnes selles, kuidas praegust ohutustaset säilitada, vaid kuidas seda uute probleemidega toimetulekuks lähitulevikus veelgi tõhustada, optimeerides ühtlasi ressursside kasutamist Euroopa tasandil. Võib ette näha, et ohutuse edasine paranemine sõltub suurel määral sidusrühmade suutlikkusest kehtestada tõhusalt ja ühtlaselt üle terve Euroopa ühesugused ohutusjuhtimissüsteemid. Ohutusjuhtimissüsteemid on aga vaid üks vajalik vahend; kaaluda tuleb ka ohutuse õigusliku reguleerimise protsesse, eri üksuste ohutusjuhtimissüsteemide ühenduspunkte ja kõikide lennundusvaldkondade ohutusjuhtimissüsteemide suhtes kehtivate nõuete koondamist. Siinkohal tuleb mainida, et kuigi ICAO eeskirjad toimivad ülemaailmse reguleeriva katusena, erineb nende eeskirjade kohaldamine. Peale selle annab ICAO välja arvukaid soovitusi, mille järgimine ei ole lepinguosalistele riikidele kohustuslik. Seega esineb lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamise valdkonnas liikmesriikide vahel praeguses olukorras selgeid erinevusi ning puudub tugev keskne järelevalve või tekkivate üleeuroopaliste aeronavigatsiooniteenuste osutajate keskne sertifitseerimine. Lahknevused on suured ka juhul, kui kooskõlastav tegevus toimub keskselt (nt lennuliikluse korraldamise puhul). Sellest tulenevalt on liikmesriikide sertifitseerimisel ja ohutusjärelevalvel kohaldatavad meetoded äärmiselt erinevad või puuduvad täielikult. Samuti erinevad liikmesriigiti oluliselt selleks eraldatud vahendid. Praeguse olukorra üks puudus on ka üldise nn süsteemse terviklähenemise puudumine lennutranspordiohutuses. Eri valdkondades tegutsevad eri organisatsioonid, samas tunnistatakse üha laialdasemalt, et lennutranspordiohutusele tuleks kasuks terviklik, järjepidev, nn väravast väravani lähenemine, mis hõlmaks nii lennuliikluse korraldamist, aeronavigatsiooniteenuseid, õhusõidukite seadmeid, lennutegevust ja tegevust lennuväljal kui ka töötajate pädevust. 8 Lk 11/100

12 Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste vallas tuleks käsitleda eeskätt järgmisi põhiprobleeme: ohutustaseme tõstmine, pidades silmas järgmisteks kümnenditeks prognoositavat lennuliikluse kasvu (u 3% aastas); uute tehnoloogiate ohutu kasutuselevõtu hõlbustamine; ohutuse õiguslikul reguleerimisel nn süsteemse terviklähenemise kehtestamine, mis hõlmaks nii õhus kui ka maapinnal toimuvat, aga ka lennuliiklusteenustega seotud operatiivülesandeid täitvaid organisatsioone ja isikuid, võttes arvesse nende omavahelisi sidemeid; eri valdkondades 9 või seadmetega 10 seotud teenuseid osutavate organisatsioonide mitmekordse sertifitseerimisprotsessi vältimine; õigusliku vastutuse ja sellega seotud kohustuste määratlemine, pidades silmas eelkõige aeronavigatsiooniteenuste eristamist 11 või väga keeruliste süsteemide (nt satelliidipõhised süsteemid) pakkujaid; lennundusohutuse killustatud regulatiivse raamistiku käsitlemine Euroopa tasandil, mida rõhutas ka aastal asepresident Jacques Barrot moodustatud kõrgetasemeline töörühm Komisjoni esialgne mõjuhinnang aastal teostas konsultatsiooniettevõte komisjoni tellimusel esialgse mõjuhinnangu 13. Uuringus jõuti järeldusele, et ameti pädevusala laiendamine on tõepoolest kõige loogilisem, tulemuslikum ja tõhusam variant. Eelkõige annaks EASA süsteemi laiendamine konsultatsiooniettevõtte arvamuse kohaselt märkimisväärset kasu ohutuse osas, eriti võrreldes variandiga, kui olukorda ei muudeta. Esialgse mõjuhinnangu käigus eri valdkondades näiteks probleemi analüüs, mõju hinnang ja variantide võrdlemine tehtud analüüsi koostamisel ja põhjendamisel kasutati komisjoni palgatud konsultatsiooniettevõtte (st ECORYS) vastutusel korraldatud vestluste ja küsimustike tulemusi. Kõnealuse uuringu igas suuremas peatükis on eraldi jaos esitatud sidusrühmade seisukohad. Peale selle on osutatud dokumendi B lisas välja toodud küsimustike vastuste üksikasjalik analüüs. Sidusrühmadeks arvati ameti haldusnõukogu liikmed ja tööstusalases nõuandekomitees asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone esindavad olulised sidusrühmad. Peale selle peeti valikuliselt nõu ka mõnede aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja lennuväljade käitajatega Komisjoni lõplik mõjuhinnang Seejärel koostasid komisjoni talitused aasta märtsis lõpliku mõjuhinnangu, mis lisatakse komisjoni seadusandlikule ettepanekule ameti pädevusala laiendamise kohta ning milles keskendutakse taas küsimusele, k a s ameti pädevust tuleks laiendada lennuväljadele ning lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele. Seni tehtud töö ja komisjoni korraldatud konsulteerimise tulemuste, kõrgetasemelise töörühma soovituste, ühtse Euroopa taeva rakendamist käsitleva komisjoni teatisega seotud nõukogu järelduste ning ameti töö ja konsultatsioonide põhjal tehti kõnealuses lõplikus mõjuhinnangus selles osas positiivne järeldus Käesolev regulatiivse mõju hinnang 9 Näiteks Hispaania ettevõte AENA, kes on nii lennuväljade käitaja (seega kehtivad tema suhtes algmääruses sisalduvad olulised nõuded, kui seadusandja need heaks kiidab) kui ka aeronavigatsiooniteenuste osutaja (seega kehtib tema suhtes komisjoni 20. detsembri aasta määrus (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded; ELT L 335, , lk 13). 10 Nt lennuliikluse korraldamise õhus toimuva osa kasutuskõlblikkuse tõendamine, mis jääb nii EASA algmääruse kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta) (ELT L 96, , lk 26) artikli 5 reguleerimisalasse. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi aasta määruse (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas) artikli 7 lõige 3 (ELT L 96, , lk 10). 12 Euroopa lennunduse reguleeriva raamistiku tulevikku käsitleva kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne (juuli 2007): Lk 12/100

13 Ühenduse pädevus lennuliikluse korraldamisel ja aeronavigatsiooniteenuste osutamisel kehtestati juba ühtse Euroopa taeva õigusaktide paketi vastuvõtmisega. Nagu eespool mainitud, jõuti kõikides seni koostatud hinnangutes järeldusele, et tsiviillennundusohutuse ratsionaalsemaks õiguslikuks reguleerimiseks ühenduse tasandil tuleb astuda veel üks samm, laiendades ameti pädevusala lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste õiguslikule reguleerimisele. Seega leidis amet, et küsimusele pädevusala laiendamise vajalikkuse kohta on vastus leitud. Seejärel oli vaja käsitleda küsimust, k u i d a s seda teha, nagu arutati ka EASA süsteemi laiendamise puhul lennuväljade ohutuse õiguslikule reguleerimisele 14. Käesoleva dokumendi eesmärk on hinnata 15 võimalike lahenduste mõju eespool kirjeldatud kontekstis. Kuna võimalikult suurel määral soovitakse tugineda ühtse Euroopa taeva raames kehtestatud reguleerivatele protsessidele, ei pidanud amet asjakohaseks selliste protsesside mõju hindamist juhul, kui tema kavandatav lähenemisviis nende protsessidega ühtib. Vastupidiselt pidas amet vajalikuks hinnata täiendavalt selliste protsesside muudatusi ning uurida teatavaid küsimusi, mille ta leidis ühtse Euroopa taeva kontekstis olevat ebaselged. Selle tulemusel keskendutakse käesolevas regulatiivse mõju hinnangus järgmistele punktidele: Kas ameti pädevus tuleks kehtestada algmääruse muutmise kaudu või viia ameti rolli reguleerivad sätted sisse ühtse Euroopa taeva määrustesse 16? Kas toimimispõhimõtete kindlaksmääramine on valitsemisfunktsioon või lennuliiklusteenuste osutajate ülesanne? Kas õhuruumi korraldamist ja lennuliiklusvoogude korraldamist tuleks käsitleda reguleeriva funktsiooni või teenuste osutamisena? Kas teatavate teenuste osutamine tuleks vabastada sertifitseerimisest? Kas üleeuroopalise lennuliikluse korraldajaid ja üleeuroopaliste aeronavigatsiooniteenuste osutajaid peaks sertifitseerima amet ning millised peaksid sel juhul olema teenuse üleeuroopalise laadi määratlemise kriteeriumid? Kokkuvõttes täiendab käesolev regulatiivse mõju hinnang põhjalikku mõjuhindamisprotsessi, mis teostati kolme aasta jooksul koostöös ameti, komisjoni talituste ning paljude sidusrühmade vahel, kes osalesid ulatuslikus konsulteerimises EASA süsteemi võimaliku laiendamise kohta lennuväljadele, lennuliikluse juhtimisele ja aeronavigatsiooniteenustele. 14 Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 3/2007 tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 muutmise kohta, et laiendada selle reguleerimisala lennuväljade ohutuse ja koostalitlusvõime õiguslikule reguleerimisele 15 Sidusrühmade seisukohti ja vastuseid ei ole siinkohal üksikasjalikult analüüsitud, kuna need on kokkuvõtvalt esitatud 18. märtsil 2008 ameti veebilehel avaldatud kommentaaride vastusdokumendis (CRD ), 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi aasta määrused (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus), (EÜ) nr 550/2004 (teenuse osutamise määrus), (EÜ) nr 551/2004 (õhuruumi määrus) ja (EÜ) nr 552/2004 (koostalitlusvõime määrus) (ELT L 96, , lk 1 42). Lk 13/100

14 2. Regulatiivse mõju hinnang 2.1 Mõjuhinnangus kasutatud lähenemisviis Kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine Regulatiivse mõju hinnang tähendab kavandatavate eeskirjade või õigusakti muudatuste plusside ja miinuste hindamist, võttes arvesse mitut varianti, mille abil on võimalik saavutada oodatav ühenduse eesmärk (st lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutuse tõhusam ja tulemuslikum õiguslik reguleerimine), kvantifitseerides otstarbekuse piires nende variantide mõju kõikidele mõjutatud isikute ja organisatsioonide rühmadele. Mõju hindamist käsitlevate komisjoni suuniste järgi on uuringu põhjalikkus proportsionaalne ettepaneku tõenäolise mõjuga. Seda mõju analüüsitakse eri vaatenurkadest. Käesolevas lennundussektori ning eelkõige lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud regulatiivse mõju hinnangus käsitletakse esmajoones järgmisi mõjuvaldkondi: ohutus; majanduslik mõju; keskkonnamõju; sotsiaalne mõju ja mõju muudele, EASA praegusest pädevusalast välja jäävatele ELi õigusaktidele, mis on otseselt või kaudselt seotud lennundusega. Täpsemalt hinnatakse eespool loetletud mõjuvaldkondi kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, nagu on näidatud tabelis 1: Hinnang Kvantitatiiv ne Esmane kvantitatiiv ne Kvalitatiivn e Min evik X Ohutus Tulevane mõju M Õ J U Majandu Keskk slik mõju onna mõju Sotsi aalne mõju X X X Mõju muudele lennundusnõuetel e X X X X X Tabel 1: kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõjuhinnang Allpool punktides vaadeldakse kõiki viit mõjuvaldkonda ükshaaval Hindamismetoodika Mõjuhinnangus kasutatud metoodika koosneb kuuest etapist: probleemi analüüs, mida kirjeldatakse punktis 2.3; eesmärkide (üldiste, konkreetsete ja rakenduslike) ning näitajate määratlemine, mis on esitatud punktis 2.4; konsulteerimisprotsessis esilekerkinud põhiküsimuste lahendamise alternatiivsete võimaluste kindlaksmääramine (st seos ühtse Euroopa taeva õigusaktidega; toimimispõhimõtted; lennuliiklusvoogude korraldamine; õhuruumi korraldamine; Lk 14/100

15 väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, nagu näiteks lennuvälja lennuinfoteenindus; ning üleeuroopaliste aeronavigatsiooniteenuste osutajate sertifitseerimine), mida käsitletakse punktis 2.5; sidusrühma kindlaksmääramine ja selle suuruse hindamine; kõigi eespool alapunktis loetletud viie mõjuvaldkonna puhul kindlaksmääratud variantide mõju tuvastamine ja hindamine, et määrata neist kõige olulisemad; lõplik mitmekriteeriumiline analüüs. Võimalikud mõjud on tihedalt seotud allpool alapunktides ja määratletud üldiste ja konkreetsete eesmärkidega. Nende mõõtmise aluseks on allpool alapunktis esitatud kontrollnäitajad (saavutuste ja tulemuste näitajad). Üldeesmärkidega seotud näitajaid võib aga märkimisväärselt mõjutada muu poliitika. Seepärast ei ole õige neid arvesse võtta, hinnates ameti pädevusala kavandatavat laiendamist lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele. Üldeesmärke kasutatakse peamiselt selleks, et määratleda nende põhjal kavandatava poliitika konkreetsed eesmärgid. Käesolevas regulatiivse mõju hinnangus on aluseks võetud konkreetsete eesmärkidega seotud asjakohased tulemusnäitajad, mida saab edaspidi kasutada ka EASA süsteemi korrapärasel hindamisel. Alapunktis on kindlaks määratud ka tegevusnäitajad; kuigi neid käesolevas regulatiivse mõju hinnangus ei kasutata, on ka nende põhjal edaspidi võimalik pidevalt jälgida kavandatava algatuse kulgu. Kui iga põhiküsimuse ja seonduva poliitika variandi mõjud on igakülgselt määratletud, võttes arvesse mainitud konkreetseid eesmärke, esitatakse allpool järeldusi käsitlevates alapunktides tulemuste kokkuvõte mõjude maatrikstabelitena. Kõnealused tabelid koostati mitmekriteeriumilise analüüsi põhjal, mis tehti järgmiste üksiketappidena: kõikide väljapakutud alternatiivsete variantide suhtes kohaldatavate konkreetsete eesmärkide määratlemine; iga variandi suhestamine potentsiaalsete oluliste mõjuvaldkondadega, et variante üksteisega võrrelda; vähemalt kvalitatiivsete ja võimaluse korral ka kvantitatiivsete (võttes viimasel juhul arvesse sidusrühma suurust) mõõtmiskriteeriumide kehtestamine (tulemusnäitajate kaudu); arvestamine, mil määral iga variant vastab kriteeriumidele, väljendades nii kvantitatiivselt mõõdetud kui ka kvalitatiivselt hinnatud mõju dimensioonitu punktisummana (tulemusena), st 3 = väga kahjulik mõju, 2 = keskmiselt kahjulik mõju, 1 = vähene kahjulik mõju, 0 = neutraalne mõju jne, kuni +3-ni väga positiivse mõju puhul; igale mõjuvaldkonnale suhtelist tähtsust kajastava osakaalu määramine: ohutusalase ja keskkonnamõju osakaaluks on määratud 3; majandus- ja sotsiaalmõju osakaaluks 2 ning muudele ELi õigusaktidele avalduva mõju osakaaluks 1; lõpuks variantide võrdlemine, ühendades nende vastavad kaalutud tulemused. Lk 15/100

16 2.2 Sidusrühmadega konsulteerimine Senini on struktureeritud ja korduvaks nõupidamiseks sidusrühmadega kasutatud peale kirjavahetuse ja mitteametliku lävimise kahtteistkümmet mehhanismi, mis on kokkuvõtlikult ära toodud tabelis 2: Nr Vastutaja Konsultatsio oniperiood 1 ECORYS aasta keskpaik 2 ECORYS aasta keskpaik 3 EASA Detsember EASA Detsember EASA Detsember EASA Detsember EASA Detsember 2007 Sihtrühm Mehhanism Tulemused Üle 70 valitud sidusrühma 25 peamist sidusrühma Riikide lennuametite nõuandekomite e (AGNA) Ohutusnormide konsultatiivko mitee (SSCC) AGNA SSCC Üldsus, veebikonsultats iooni kaudu 8 EASA Märts 2008 Üldsus, veebikonsultats iooni kaudu 9 Euroopa Komisjon 10 Euroopa Komisjon Alates aasta algusest Alates aasta algusest 11 EASA Alates aastast 12 EASA Alates aastast Riiklikud järelevalveasut used Riikide lennuametid EGNOS ja Galileo IRIS (satelliidipõhise d sideteenused) Küsimustikud Vestlused Konsultatsioonid EASA igaaastase eeskirjade koostamise programmi üle Tööjuhendit käsitlevad konsultatsioonid ülesande BR.003 osas Muudatusettepan eku teade Kommentaaride vastusdokument Osalemine EUROCONTROLi ohutuse reguleerimise komitee koosolekutel Ühtse Euroopa taeva komitee Korrapärane osalemine GALCERTi koosolekutel Korrapärane osalemine välisekspertide rühma töös Tabel 2: sidusrühmadega konsulteerimine 56 täidetud küsimustikku. Ülevaade vastustest avaldatud ECORYSi aruandes Ülevaade vastustest avaldatud ECORYSi aruandes Ülesande BR.003 heakskiitmine Ülesande BR.003 heakskiitmine Tööjuhendi avaldamine Tööjuhendi avaldamine 1860 laekunud kommentaari. Kommentaaride vastusdokumendi avaldamine 100 laekunud märkust 18 sidusrühmalt. Märkused võeti arvesse arvamuse koostamisel Pidev osalemine ja arutelud koosolekutel Pidev teabevahetus koosolekutel Parem vastastikune mõistmine GSA & ESAga Parem vastastikune mõistmine ESAga Lk 16/100

17 Komisjon edastas EASA süsteemi laiendamise valdkonnas toimuva töö arengute kohta pidevalt teavet ühtse Euroopa taeva komiteele, eespool mainitud tööstusalasele nõuandekomiteele ja EUROCONTROLi ohutuse reguleerimise komiteele. Amet omalt poolt konsulteeris kooskõlas oma eeskirjade koostamise korra nõuetega kaks korda riikide lennuametite nõuandekomitee (AGNA) ja ohutusnormide konsultatiivkomiteega (SSCC) vastavalt ülesande BR.003 eeskirjade koostamise kavasse lisamise üle ja seejärel sama ülesande täitmise üksikasjaliku tööjuhendi üle. Alates aastast on amet igakülgselt suhelnud peale pädevate asutuste ka äärmiselt keeruliste üleeuroopaliste süsteemide, näiteks kosmoseelementi hõlmavate süsteemide valdkonnas tegutsevate peamiste sidusrühmadega. Nende sidusrühmade hulka kuulusid GNSSi järelevalveamet (GSA) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). See pidev töö mõjutas nii muudatusettepaneku teate kohta esitatud kommentaaride arvu kui ka kvaliteeti. Nagu 18. märtsil 2008 avaldatud kommentaaride vastusdokumendis kirjeldati, analüüsiti enam kui 1800 laekunud kommentaari. Lõpuks esitati ka kommentaaride vastusdokumendi kohta 100 märkust, mida käesoleva arvamuse koostamisel omakorda analüüsiti. Kokkuvõttes oli kõikidel sidusrühmadel olemasolevate ressursside piires mitu võimalust esitada kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega komisjonile ja ametile oma seisukohad. 2.3 Probleemi analüüs Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutuse tase Euroopas Ohutusalase teabe allikas Igal aastal avaldab EUROCONTROLi ohutuse reguleerimise komitee ohutusaruande, mis on kättesaadav veebis. Käesolevas punktis esitatud faktide peamise allikana on kasutatud selle aruande aasta väljaannet Ohutuskultuur ja teatamine aastal teatas oma igaaastaste ohutusandmete esitamise vormis 18 EUROCONTROLile lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumitest 24 riiki, võrrelduna 21 riigiga aasta varem. Nende riikide arv on väiksem (ehk ligikaudu 63%) EUROCONTROLi liikmesriikide 19 koguarvust, mille põhjuseks võib olla asjaolu, et aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusalane teave ei ole kontaktisikutele 20 kättesaadav või et seda liiki vahejuhtumite kohta andmeid lihtsalt ei koguta. Peale selle erineb riigiti märkimisväärselt ka teatatud vahejuhtumite koguarv ja esitatud andmete kvaliteet. Kui aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusalane teave on igaaastaste ohutusandmete esitamise kontaktisikutele kättesaadav ning olemas on ka hästitoimiv teatamissüsteem, on teatatud lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumite arv suur, kuigi olulise osa sellest moodustavad väikesed ohutusalase mõjuta tehnilised sündmused. Ent aastal teatas viis riiki igaüks enam kui 500 lennuliikluse juhtimisega seotud vahejuhtumist, 17 EUROCONTROLi ohutuse reguleerimise komitee aasta ohutusaruanne: %20EPR%20Final.pdf 18 Igaaastane ohutusandmete esitamise vorm 19 Praegu on neid 38, sh: 25 ELi liikmesriiki (v.a Eesti ja Läti), 2 EASAga liitunud riiki (Norra ja Šveits), 6 Euroopa ühise lennunduspiirkonna riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ning Serbia) ja veel 5 ECACi riiki (Armeenia, Moldova, Monaco, Türgi ja Ukraina). 20 Liikmesriigid määravad need vastavalt ohutusnõudele ESARR 2. Lk 17/100

18 samas kui 24-st lennuliikluse juhtimisega seotud vahejuhtumist teatanud riigist 10 (ehk 42%) teatas vähem kui 10 vahejuhtumist aastas. Seda toonitatakse ka EUROCONTROLi ohutuse reguleerimise komitee aastaaruandes, milles osutatakse suurtele erinevustele organisatsioonide ja ametiasutuste teavitamiskultuuris ning rõhutatakse vajadust tõhusama standardimise järele ELi tasandil. Samuti märgitakse aruandes, et lennuliikluse korraldamises esinenud ohutusalaste vahejuhtumite teatamist ja hindamist käsitlev EUROCONTROLi ohutusnõude (ESARR) 2 21 versioon 1.0 avaldati 12. novembril 1999 ja seda hakati kohaldama alates 1. jaanuarist 2000, kuid seitsme aasta möödudes edastas nõutavat teavet EUROCONTROLile ainult 2/3 asjaomastest riikidest. Seda nähakse ilmse märgina aeglasest edasiminekust valitsustevaheliste kokkulepete alusel aastal EUROCONTROLile esitatud kontaktisikute aruanded, mis põhinevad ESARR 2 ja direktiivi 2003/42/EÜ 22 nõuetel, näitavad aga teatavat arengut ohutusalastest vahejuhtumitest teavitamise kultuuris üksikute töötajate tasandil. Sellest hoolimata vajab mainitud ohutuse reguleerimise komitee aastaaruande kohaselt tähelepanu veel mitu küsimust, sealhulgas: paljudes ECACi 23 riikides ei esine vahejuhtumitest teatamise osas veel nn õiglase kultuuri õhkkonda ning kuigi selle üliolulise küsimusega tegeletakse nii ülemaailmsel, Euroopa kui ka riikide tasandil, on edasiminek kahetsusväärselt aeglane; ohutusalaste andmete kogumiseks ja analüüsiks määratud vahendite ja kvalifitseeritud töötajate jätkuv puudus riigi tasandil. Vahendite puudumist arutatakse lähemalt alljärgnevas punktis Nn õiglase kultuuri küsimust käesolevas regulatiivse mõju hinnangus üksikasjalikumalt ei käsitleta, kuna seadusandja võttis hiljuti vastu erisätted teabeallikate kaitsmise kohta Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud lennuõnnetuste ja -intsidentide ning vahejuhtumite koguarv Esialgsed andmed Euroopas aastal toimunud õnnetuste koguarvu kohta (õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on suurem kui 2250 kg) näitavad aastaga võrreldes kasvu (85-lt 96-le). Alla 10% neist õnnetustest lõppes hukkunutega. Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (otsene või kaudne) mõju õnnetuste arvule on eespool mainitud ohutuse reguleerimise komitee aasta aruande põhjal siiski endiselt väike, nimelt on nendega seotud 6 õnnetust 96-st (ehk u 6%). Õnnetuste puhul loetakse teatamise määraks (võrreldes teatamata jäetud sarnaste sündmuste hinnangulise koguarvuga) 100%. Suure riskitasemega lennuliikluse korraldamisega seotud intsidentide arv vähenes aastal mõnevõrra, kuigi aastas leidis siiski aset kokku 600 sellist intsidenti. Ka siinkohal eeldatakse optimistlikult, et teatamise määr on 100%. Peale selle võivad kokku 9600 lennuliikluse korraldamisega seotud intsidenti (sh kerged või ilma olulise ohutusmõjuta intsidendid), millest aastal teatati, EUROCONTROLi hinnangul moodustada kõigest 31% tegelikult aset leidnud intsidentide koguarvust package/esarr2e20ri.pdf 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 167, , lk 23). 23 Euroopa tsiviillennunduskonverents, kuhu praegu kuulub 42 riiki, nende hulgas kõik EL-27 liikmesriigid. 24 Eespool nimetatud 20. veebruari aasta algmääruse (EÜ) nr 216/2008 artikkel 16. Lk 18/100

19 Seepärast eeldab amet, et ECACis aastal toimunud lennuliikluse korraldamisega seotud intsidentide koguarv jääb suurusjärku intsidenti ligikaudu 10 miljoni IRFlennu kohta. Samuti märgib EUROCONTROL, et aastal teatati lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumist 25. Sellist liiki sündmustest teatamise määra EUROCONTROL ei hinda. Amet eeldab, et nagu intsidentide puhul, võib selleks määraks ka siinkohal olla ligikaudu 30% aastal ECORYSi teostatud esialgse uuringu kohaselt toimus Euroopas kümne aasta jooksul, ajavahemikus , ärilendudega aastas keskmiselt 3,9 hukkunutega lõppenud õnnetust, mida lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused mõjutasid. Kui ohutuse tõstmiseks midagi ette ei võeta, st kui õnnetuste määr jääb praegusele tasemele, võib aastaks 2025 toimuda ärilendudega aastas 6 8 hukkunutega lõppevat õnnetust, mis on tingitud lennuliikluse korraldamisest ja aeronavigatsiooniteenustest. Eespool punktis 1.1 meenutati, et programm SESAR prognoosib ECACis lennuliikluse kolmekordset kasvu, st 30 miljonit IRF-lendu aastas, võrreldes praeguse 10 miljoniga. Kõik eksperdid nõustuvad, et kui ohutuse parandamiseks midagi ette ei võeta, tõuseb koos lennuliikluse märkimisväärse kasvuga ka ohutusalaste sündmuste arv. Mõni neist leiab, et kuna lennuliikluse kasv tähendab õhusõidukite suuremat tihedust nii ajaliselt kui ka ruumiliselt, ei suurene ohutusalaste sündmuste arv mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt (st palju suuremal määral). Amet täheldab aga, et osutatud eksponentsiaalse kasvu kvantifitseerimise osas puudub praegu veel üksmeel. Seepärast võetakse alljärgnevas tabelis 3 ohutusega seotud sündmuste puhul eelduseks üksnes tagasihoidlik lineaarne kasv: Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsioonit eenustega (otseselt või kaudselt) seotud ohutusalased sündmused Hukkunutega õnnetused Teatati EUROCONTROLile aastal 3,9 (ECORYSi esitatud andmed) Hinnanguli ne teatamism äär Sündmuste hinnanguline koguarv 10 miljoni IFR-lennu kohta aastas 100% Andmed puuduvad Sündmuste arvu lineaarne ekstrapolatsioon 30 miljonile IFR-lennule aastas 6 8 (ECORYSi hinnang) Õnnetused 6 100% 6 18 Riskiolukordi põhjustavad intsidendid % Intsidendid kokku % Lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumid % Tabel 3: lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud ohutusalaste sündmuste hinnanguline koguarv 25 Tuleb märkida, et suure osa sellest arvust moodustavad väikesed tehnilised sündmused, mis ei avalda ohutusele mõju tänu nõuetekohaste riskide vähendamise meetmete, nagu näiteks reservide ja automaatse ümberkonfigureerimise kasutamisele. Lk 19/100

Euroopa Lennundusohutusamet 15. aprill 2008 EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 1/ aprill 2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

Euroopa Lennundusohutusamet 15. aprill 2008 EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 1/ aprill 2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) Euroopa Lennundusohutusamet 15. aprill 2008 EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 1/2008 15. aprill 2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna

Rohkem

Introduction

Introduction EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS nr 3/2007 tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ)

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

2018. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE

2018. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE 2018. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE Sisukord Lennundusohutus maailmas... 3 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO)... 3 Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)... 3 Lennundusohutus Eestis... 4 Rahvusvaheline

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2019) 785 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni rakendusmäärus (EL).../..., millega kehtestataks

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2019) 785 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni rakendusmäärus (EL).../..., millega kehtestataks EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.2.2019 C(2019) 785 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni rakendusmäärus (EL).../..., millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

CL2012R0748ET _cp 1..1

CL2012R0748ET _cp 1..1 2012R0748 ET 21.07.2015 003.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 748/2012, 3. august 2012, millega nähakse ette

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2019) 122 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2019) 122 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.3.2019 COM(2019) 122 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

KINNITATUD Lennuameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA Tallinn 2018

KINNITATUD Lennuameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA Tallinn 2018 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 04.06.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA 2017-2020 Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Strateegia eesmärk on toetada Lennuameti eesmärkide elluviimist,

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks 5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

TA

TA 11.9.2017 A8-0258/ 001-035 MUUDATUSTEPANEKUD 001-035 Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Raport Julie Girling A8-0258/2017 ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD TOORNAFTA JA VEDELAD NAFTATOOTED HORISONTAALSETE SILINDRILISTE MAHUTITE KALIBREERIMINE Osa 2: Elektro-optiline sisemiste kauguste mõõtemeetod Petroleum and liquid petroleum products Calibration

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

EE acte(2)_ET+date et nr.doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem