7_Ainekavad_kunstiained

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "7_Ainekavad_kunstiained"

Väljavõte

1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade ja analüüside kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunste eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, arutlused ja esitlused ja ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ja üksteise toetamise väärtustamist. Kunstiteoste üle arutledes harjutatakse oma seisukohtade kaitsmist ning teiste arvamustest lugupidamist. Kunstiainete abil teadvustame inimese kunstilise tegevuse ja loomingu mõju looduses ja ühiskonnas laiemalt. Enesemääratluspädevus. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu (individuaalsed, rühma- ja uurimistööd). Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Suhtluspädevus. Oma tööde esitlemine ning aruteludes osalemine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Matemaatika-, loodus ja tehnoloogiapädevus. Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstides rakendatavad ülesanded, kus tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi, võrrelda ja liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid. Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetab kunstis õpitava sidumine igapäevaelu nähtustega. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vastutust tööde lõpuni viimise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsetega. Digipädevus. Loovtööde tegemine, esitluste koostamine erinevate vahenditega. Digitaalsed õppematerjalide kasutamine jms.

2 Lõimumine teiste valdkondadega Lõimingu põhimõtted on lahti sõnastatud õppekava üldosa punktides Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine. Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus). Kunstide kaudu saab eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana. 2. Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus, tehnoloogia, kehaline kasvatus. 3. Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine: Sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega; Emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis; Loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi; Matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid); Käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad); Kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Läbivad teemad Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted ning lõimingu põhimõtted on lahti sõnastatud õppekava üldosa punktides Väärtused ja kõlblus.kultuuriline identiteet. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga (muuseumikülastused, reproduktsioonide analüüsimine), kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevate kunsti ja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid ja etendused). Tähtis on noorte osalemine/esinemine erinevatel kunstikonkurssidel ja õpilastööde näitustel. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Teema seondub kunstides oma võimete ja huvide teadvustamisega ja õpioskuste omandamisega. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega. Tehnoloogia ja innovatsioon. Teema on seotud kunstidele omaste praktiliste loovtegevustega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstides julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist. Tervis ja ohutus. Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist võivad alguse saada elu jooksul püsivad harrastused. Kunstides

3 kasutatakse paljusid materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe. Jälgitakse enda tervise ja ohutuse nõudeid tööprotsessis, Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng ja teabekeskkond. tähelepanu pööratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele. Nende teemade käsitlemist võimaldavad erinevad kunstialased tegevused (nt info leidmine kunsti kohta, visuaalse kunsti väljendusvahenditega tutvumine). Eeltoodud teemasid on võimalik käsitleda kunstitundides ja spetsiifilistes ainenädalates (emakeelenädal, tehnoloogia- ja keskkonnanädal, loovusnädal, jõuluüritused, õpilastööde näitused, rahvuslike tähtpäevade tähistamine). KUNSTI õpitulemused I kooliastme lõpuks 3. klassi lõpetaja: 1) tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi; 2) tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi; 3) leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni; 4) kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; 5) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid; 6) seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid; 7) kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsete kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. KUNST 1. klass Tundide arv nädalas: 1 Õppe-kasvatustöö eesmärgid Õpilane tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest; tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, kirjeldab oma ja kaaslastetöid ning väärtustab erinevaid lahendusi; kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Õppesisu-ja tegevused Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, pildistamine, vormimine jne). Pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon. Disain igapäevaelus: trükis (pintslitrükk), tarbevorm. Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine. Lähiümbruse loodus ja ehituskunst.

4 Õpitulemused Õpitulemused Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Algtase / teadmine Tegutseb õpetaja juhendamisel, kirjeldab oma tööd. Kesktase / rakendamine Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Kõrgtase / arutlemine Tegutseb õpetaja juhendamise järel, väärtustab ja pakub erinevaid lahendusi. Kirjeldab oma ja kaaslaste töid. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab õpetaja juhendamisel erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab valdavalt iseseisvalt erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Püüab väärtustada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Oskab kasutada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. KUNST Klass: 2. klass Tundide arv nädalas: 1 Õppe-kasvatustöö eesmärgid Õpilane tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab oma loomingulisust; tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, arvestades kaaslastega, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi; leiab kujutatava iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju; kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; teab üksikuid (mõnda) lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekti. Osaleb arutluses kunsti üle; väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid; teab mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Õppesisu-ja tegevused Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, vormimine jne). Pildilised jutustused: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks.disain igapäevaelus: trükis, tarbevorm. Vormi, otstarbe, materjali jatehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.

5 Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete õppimine,katsetamine ja loominguline rakendamine. Oma tööde esitlemine, selgitamine. Kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine. Õppekäigud muuseumidesse. Lähiümbruse ehituskunsti näidetega tutvumine. Makettide ja kujundustööde teostamine. Töötamine iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav kasutamine. Õpitulemused Õpitulemused Algtase / teadmine Kesktase / rakendamine Kõrgtase / arutlemine Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab oma loomingulisust. Osaleb kunstis mängulises ja loovas tegevuses ja katsetab oma loomingulisust. Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab oma loomingulisust. Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab aktiivselt oma loomingulisust. Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, arvestades kaaslastega, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, kirjeldab oma ja kaaslaste töid. Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, arvestades kaaslastega, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, arvestades kaaslastega, kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab ja pakub erinevaid lahendusi. Leiab kujutatava iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju. Õpetaja juhendamise abil leiab kujutatava iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju. Leiab kujutatava iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju. Leiab kujutatava iseloomulikumad jooned, valib iseseisvalt sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab õpetaja juhendamisel erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab valdavalt iseseisvalt erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Teab mõnda lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekti. Osaleb arutluses kunsti üle. Oskab nimetada õpetaja abiga mõnda kunsti- ja kultuuriobjekti. Osaleb arutluses kunsti üle. Teab mõnda lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekti. Osaleb arutluses kunsti üle. Tunneb üksikuid lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekte. Osaleb arutluses kunsti üle. Väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Püüab väärtustada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Oskab kasutada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid.

6 Teab, mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Mõistab õpetaja abiga, mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Teab, mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Teab, mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid ja oskab tuua näiteid ümbritsevast elust. KUNST 3. klass Tundide arv nädalas: 1 Õppe-kasvatustöö eesmärgid Õpilane tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi; tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslastetöid ning väärtustab erinevaid lahendusi; leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni; kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid; seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid; kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Õppesisu-ja tegevused Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, pildistamine, vormimine jne). Pildilised jutustused: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon. Disain igapäevaelus: trükis, tarbevorm, ruum ja ehitis keskkonnas. Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine. Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid. Lähiümbruse loodus ja ehituskunst. Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad. Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus. Õpitulemused Õpitulemused Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma Algtase / teadmine Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab Kesktase / rakendamine Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma Kõrgtase / arutlemine Tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning väljendab julgelt ja

7 mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi. oma loomingulisust. mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi. algatusvõimeliselt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi. Tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Tegutseb õpetaja juhendamisel või iseseisvalt, arvestades kaaslastega, kirjeldab oma ja kaaslaste töid. Tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab ja analüüsib oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni. Leiab kujutatava mõned iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi, paneb tähele värvide koosmõju. Leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni. Kasutab loomingulises tegevuses kujutatava iseloomulikke jooni, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, oskab kasutada värvide koosmõju ja arvestab pildi kompositsiooni. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab õpetaja abiga erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Valib ja kasutab õigesti erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid. Tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid. Teab üksikuid lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekte. Osaleb arutluses kunsti üle. Tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid. Tunneb olulisi kunstija kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid. Seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid. Seostab vormi otstarbega ning väärtustab ja kasutab keskkonnateadlikke põhimõtteid. Kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri ja õppekeskkondades ning teadvustab Teab mis on visuaalne ja virtuaalne kultuur ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri ja õppekeskkondades ning teadvustab Kirjeldab ja analüüsib visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri ja õppekeskkondades ning teadvustab

8 meedia võimalusi ja ohtusid. meedia võimalusi ja ohtusid. meedia võimalusi ja ohtusid. MUUSIKA Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus väärtustada oma ja teiste maade muusikat, teadvustada nüüdisaegset muusikakultuuri ja sündmusi; Sotsiaalne- ja kodanikupädevus; suhtluspädevus kuulamis- ja suhtlemisoskus, koostöövalmidus ja koostööoskus. Teha koostööd erinevates olukordades(laulmine, pillimäng, improvisatsioon jne.) klassikollektiivis; arvestada inimeste erinevusi suhtlemisel. Suuta ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades erinevaid olukordi, oma seisukohti esitada ja põhjendada; Enesemääratluspädevus suuta mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; analüüsida omavahelistes suhetes tekkivaid probleeme; Õpipädevus leida õppimiseks vajaminevat teavet; kavandada õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates õpiülesannetes; Matemaatika-, loodus ja tehnoloogiapädevus analüüsioskus, oma oskuste kasutamine muusikaliste tegevuste kaudu. Suudab kasutada arvutusoskust erinevate rütmiülesannete lahendamisel. Kuulab loodusest helisid, kasutab tehnoloogilisi vahendeid muusika tegemisel. Ettevõtlikkuspädevus suudab luua ideid, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi muusikaõpetuses; seada eesmärke ja neid ellu viia; osaleda ühistegevustes, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest. Digipädevus loovtööde esitamine digivahendite kasutades, erinevad infootsingu võimalused ja nende kasutamine, elektroonilised õpikeskkonnad, esitluste koostamine erinevate vahenditega, digitaalsed õppematerjalid, erinevad videoarhiivid ja videokeskkonnad, mis kõik toetavad õpilase eesmärgipärast ja õppimisele suunatud nutiseadme ja arvutikasutust. Lõimumine teiste valdkondadega Lõimingu põhimõtted on lahti sõnastatud õppekava üldosa punktides emakeel lugemisoskuse treenimine, mälu arendamine, intonatsiooni, ilmekuse, kuulamisoskuse, jutustamisoskuse arendamine; rahvaluule, mängulaulud, õigekiri, sõnavara, silbitamine, hääldamine, diktsioon, laulutekstide autorid, matemaatika takt, taktimõõt, võrdlemine, loogika, joon, sümbolid, helipikkused, helikõrgused, laulu osad, võrdlus, loendamine, mälu; kunstiõpetus noodigraafika harjutamine, kõlavärv, muusikaelamuse kujutamine visuaalselt,; tööõpetus rütmipillide valmistamine; inimeseõpetus- kodu, kodumaa- ja rahvakalender, aeg, liiklus, meetrum, vaikselt, valjult, tempo; kehaline kasvatus rütmitunde treenimine, kehaline tegevus läbi liikumise ja tantsu, kehapillisaated, koordinatsioon, rahvatantsud

9 Läbivad teemad Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted on lahti sõnastatud õppekava üldosa punktides väärtused ja kõlblus- muusika rolli igapäevaelus, eesti muusika väärtustamine, osalemine laste kontsertidel ja laste muusikalavastustel; elukestev õpe ja karjääri planeerimine - elukestva muusikaharrastuse kujunemiseks, aga ka muusikaga seotud erialade valiku eelduseks: koolis mudilaskoor, puhkpilliorkester, aga ka muusikakool ja laulustuudiod; tehnoloogia ja innovatsioon - vastavalt võimalustele muusikaalase info otsimine; teabekeskkond - erinevate andmebaaside kasutamine; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - osalemine koorilaulus ja kooli erinevatel üritustel; tervis ja ohutus - hääle kasutamine, hingamine, muusikaline liikumine jm, aga ka meid ümbritseva keskkonna ohud, nende teadvustamine ja vältimine (müra, vali muusika ). MUUSIKA õpitulemused I kooliastme lõpuks 3. klassi lõpetaja: laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt, emotsionaalselt üksi ja rühmas; on omandanud ühislauluvara: Teele, teele, kurekesed, Ketramas, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Lapsed tuppa, Kevadel, Kelgusõit, Tiliseb, tiliseb aisakell, Kevadpidu, Aisakell ; oskab laulda Eesti maakondadega seotud laulud(rahvalaulud); tunneb 2- ja 3- osalist taktimõõtu; tunneb rütmivorme ja oskab neid kasutada TA, TI-TI, TAI-RI, TIRI-TIRI, PAUS; teab JO võtme tähendust ja astmeid(jo-astmerida, RA-astmerida); oskab kasutada mustseerimisel märke p, f, mf, mp, < ja >; eristab vokaal ja instrumentaalmuusikat; teab muusikažanre: marss, polka, valss; teab mõisteid: luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koorijuht, dirigent, orkester. tantsib eesti laulu- ja ringmänge; on tutvunud kuuldeliselt ja visuaalselt eesti rahvalaulu ja rahvapillidega. MUUSIKA 1. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppe-kasvatustöö eesmärgid Anda muusikalisi teadmisi ja oskusi; Hääle kõlavuse, ilmekuse ning hääle individuaalsete omaduste arendamine; Rütmitunde arendamine; Muusika kuulamisoskuse arendamine; Õpilaste tutvustamine muusika esitamise võimalustega.

10 Õppesisu-ja tegevused Laulmine laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas; mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule; laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega; laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul; Pillimäng kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato des; väljendab pillimängus muusika meeleolu. Muusikaline liikumine tunnetab ning väljendab muusika meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu; tantsib eesti laulu- ja ringmänge. Omalooming loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid; loob lihtsamaid tekste: liisusalme, kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks. Muusika kuulamine ja muusikalugu on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus); väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega; eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat; Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnad mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: noodivältused, paus, rütmifiguurid: tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides: astmetel SO, MI, RA põhinevad mudelid mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: - meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, punkt noodivältuse pikendajana; - koor, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, helilooja, sõnade autor; - muusikapala, salm, refrään, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; - rütm, meloodia, tempo, vaikselt, valjult, piano, forte; Õpitulemused Õpitulemused laulmine Algtase / teadmine Laulab loomuliku häälega üksinda ja Kesktase / rakendamine Laulab loomuliku häälega üksinda ja Kõrgtase / arutlemine Laulab loomuliku häälega üksinda ja

11 pillimäng koos teistega klassis ning ühehäälses koolikooris; Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi Õpilane laulab selge diktsiooniga, kuid on raskusi ühtlase ja täpse laulmisega. Esitus on ebakindel, esineb mõttepause ja eksimusi. Rakendab pillimängu kaasmängudes; Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, rahuldaval tasemel, esineb puudusi ja vigu (nt meloodias, koos teistega klassis ning ühehäälses koolikooris; Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi Muusikaliselt võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Rakendab pillimängu kaasmängudes; Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, heal tasemel, esineb väiksemaid eksimusi (nt meloodias, koos teistega klassis ning ühehäälses koolikooris; Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule aulab meloodiat äemärkide ja noodipildi rgi ning kasutab latiivseid helikõrgusi Muusikaliselt võimekas õpilane: Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili. Esitus on veenev ja enese-kindel. Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku keha-hoiu ja hingamisega, selge diktsiooniga ja väljendusrikkalt. Esitus on veenev ja enesekindel. Rakendab pillimängu kaasmängudes; Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, väga heal tasemel, veatult.

12 rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). muusikaline liikumine Kasutab muusikalisi teadmisi liikumises. Kasutab muusikalisi teadmisi liikumises. Kasutab muusikalisi teadmisi liikumises. On omandanud osaliselt laulu- ja ringmängude liikumise ja laulusõnad. On omandanud lauluja ringmängude laulusõnad, liikumise. Osaleb aktiivselt laulu- ja ringmängudes. omalooming Kasutab muusikalisi teadmisi ja väljendusvahendeid oma-loomingus. Kasutab muusikalisi teadmisi ja väljendusvahendeid oma-loomingus. Kasutab muusikalisi teadmisi ja väljendusvahendeid oma-loomingus. Õpilane väljendab oma loomingulisi ideid võimetekohaselt, mõningal määral, esineb puudusi ja vigu. Õpilane väljendab oma loomingulisi ideid võimetekohaselt, arusaadavalt, esineb väiksemaid eksimusi. Õpilane väljendab oma loomingulisi ideid sobivate muusikaliste väljendusvahenditega, võimetekohaselt, selgelt, kindlalt ja arusaadavalt. muusika kuulamine ja muusikalugu Kirjeldab suunavate küsimus-te järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Õpilane väljendab oma arvamust kuulatava kohta vähesel määral (nt kirjeldab 1 2 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades vähest muusika oskussõnavara. Õpilane väljendab oma arvamust kuulatava kohta mõningal määral (nt kirjeldab 3 4 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades küllaldast muusika oskussõnavara. Õpilane väljendab oma arvamust kuulatavast muusikast selge-sõnaliselt (nt kirjeldab 5 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja selgitab seda väga põhjalikult, kasutades muusika oskussõnavara. muusikaline kirjaoskus ja oskussõnad On omandanud muusikalise kirjaoskuse ja oskab kasutada oskussõnu laulmisel, pillimängus, muusika kuulamisel, muusikalises On omandanud muusikalise kirjaoskuse ja oskab kasutada oskussõnu laulmisel, pillimängus, muusika kuulamisel, muusikalises liikumises, On omandanud muusikalise kirjaoskuse ja oskab kasutada oskussõnu laulmisel, pillimängus, muusika kuulamisel, muusikalises liikumises,

13 liikumises, omaloomingus. Õpilane saab ülesannete täitmisega hakkama rahuldavalt. omaloomingus. Õpilane omab õpitud materjalist häid omaloomingus. Õpilane omab õpitud materjalist väga häid MUUSIKA 2. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppe-kasvatustöö eesmärgid arendab vokaalseid võimeid; arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; musitseerib aktiivselt; omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada. Õppesisu-ja tegevused Laulmine laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas; mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule; laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega; laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul; Õpib tundma astmeid SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı, ja tajuma astmemudeleid (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA jne.) kuulmise, käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi. Pillimäng kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato des ning iseseisvates palades; väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu. Muusikaline liikumine tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu; tantsib eesti laulu- ja ringmänge. Omalooming loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid; loob lihtsamaid tekste: liisusalme, laulusõnu jne; kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

14 Muusika kuulamine ja muusikalugu on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus); kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara; väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega; on tutvunud kuuldeliselt ja visuaalselt eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill); Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnad mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: noodivältused, paus, rütmifiguurid: tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides: astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı põhinevad mudelid; mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes; mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, helilooja, sõnade autor; muusikapala, salm, refrään, kaanon, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; rütm, meloodia, tempo, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat; laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt. Õpitulemused Õpitulemused Laulmine Algtase / teadmine Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning üheja/või kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Kesktase / rakendamine Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning üheja/või kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Kõrgtase / arutlemine Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning üheja/või kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); kasutab muusikalisi teadmisi kõigis kasutab muusikalisi teadmisi kõigis kasutab muusikalisi teadmisi

15 muusikalistes tegevustes (laulmisel); muusikalistes tegevustes (laulmisel); kõigis muusikalistes tegevustes (laulmisel); Õpilane laulab selge diktsiooniga, kuid on raskusi ühtlase ja täpse laulmisega. Esitus on ebakindel, esineb mõttepause ja eksimusi. Muusikaliselt võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Muusikaliselt võimekas õpilane: Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili. Esitus on veenev ja enesekindel Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku kehahoiu ja hingamisega, selge diktsiooniga ja väljendusrikkalt. Esitus on veenev ja enesekindel. Pillimäng Rakendab pillimängu kaas- mängudes; Rakendab pillimängu kaas- mängudes; Rakendab pillimängu kaas- mängudes; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimete- kohaselt, rahuldaval tasemel, esineb puudusi ja vigu (nt meloodias, rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). Õpilane kasutab muusikalisi tead- misi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, heal tasemel, esineb väiksemaid eksimusi (nt meloodias, rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimete- kohaselt, väga heal tasemel, veatult. Muusikaline liikumine kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); On omandanud osaliselt laulu- ja ringmängude liikumise ja laulusõnad. On omandanud laulu- ja ringmängude laulusõnad, liikumise. Osaleb aktiivselt laulu- ja ringmängudes.

16 Omalooming Väärtustab enese ja teiste loomingut; Väärtustab enese ja teiste loomingut; Väärtustab enese ja teiste loomingut; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (omaloomingus); kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (omaloomingus); kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (omaloomingus); loomingulisi ideid võimetekohaselt, mõningal määral, esineb puudusi ja vigu. loomingulisi ideid võimetekohaselt, arusaadavalt, esineb väiksemaid eksimusi. loomingulisi ideid sobivate muusikaliste väljendusvahenditega, võimete-kohaselt, selgelt, kindlalt ja arusaadavalt. Muusika kuulmine ja muusikalugu Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusika kuulamisel); Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusika kuulamisel); Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusika kuulamisel); arvamust kuulatava kohta vähesel määral (nt kirjeldab 1 2 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades vähest muusika oskussõnavara. arvamust kuulatava kohta mõningal määral (nt kirjeldab 3 4 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades küllaldast muusika oskussõnavara. arvamust kuulatavast muusikast selgesõnaliselt (nt kirjeldab 5 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja selgitab seda väga põhjalikult, kasutades muusika oskussõnavara. Muusikaline kirjaoskus ja osakussõnad Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusikalises kirjaoskuses); Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusikalises kirjaoskuses); Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusikalises kirjaoskuses); Õpilane omab õpitud materjalist rahuldavaid Õpilane omab õpitud materjalist häid Õpilane omab õpitud materjalist väga häid MUUSIKA 3. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppe-kasvatustöö eesmärgid arendab vokaalseid võimeid; arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;

17 arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; musitseerib aktiivselt; omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada. Õppesisu-ja tegevused Laulmine laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas; mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning teiste rahvaste laule; laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega; laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul; Õpib tundma astmeid SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı, JO¹, NA, DI ja tajuma astmemudeleid (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA jne.) kuulmise, käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi. Pillimäng kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato des ning iseseisvates palades; väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu. on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides; seoses pillimänguga õpitakse tundma viiulivõtit, tähtnimesid ja nende asukohta noodijoonestikul; Muusikaline liikumine tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu; tantsib eesti laulu- ja ringmänge. Omalooming loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid; loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne; kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks Muusika kuulamine ja muusikalugu on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus); kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara; väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega; seostab muusikapala selle autoritega.

18 eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat. Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnad mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: noodivältused, paus, rütmifiguurid: rütmifiguurid ja paus: tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides: astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı, JO¹, NA, DI põhinevad mudelid; JO- ja RA- astmerida (duur ja moll) seoses lauludega mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor; muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat; laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt. Õpitulemused Õpitulemused Algtase / teadmine Kesktase / rakendamine Kõrgtase / arutlemine Laulmine Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (laulmisel); Õpilane laulab selge diktsiooniga, kuid on raskusi ühtlase ja täpse laulmisega. Esitus on ebakindel, esineb Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (laulmisel); Laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis kahehäälses koolikooris; mõistab laulupeo tähendust Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (laulmisel);

19 mõttepause ja eksimusi. Muusikaliselt võimekas õpilane: Muusikaliselt võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab hästi, üksikute vigadega, selge diktsiooniga. Esitus on üldiselt väljendusrikas ja kindel. Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendus-rikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili. Esitus on veenev ja enesekindel. Muusikaliselt vähem võimekas õpilane: Õpilane laulab ladusalt, kergelt, ilma ühegi veata, loomuliku kehahoiu ja hingamisega,selge diktsiooniga ja väljendusrikkalt. Esitus on veenev ja enesekindel. Pillimäng Rakendab pillimängu kaasmängudes; Rakendab pillimängu kaas-mängudes; Rakendab pillimängu kaas-mängudes; kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, rahuldaval tasemel, esineb puudusi ja vigu (nt meloodias, rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, heal tasemel, esineb väiksemaid eksimusi (nt meloodias, rütmikas või dünaamikas, stiilis vm). kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus) Õpilane kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi musitseerimisel võimetekohaselt, väga heal tasemel, veatult. Muusikaline liikumine Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); On omandanud osaliselt laulu- ja ringmängude laulusõnad ning liikumise. Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); On omandanud laulu- ja ring-mängude laulusõnad ning liikumise. Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises); Osaleb aktiivselt lauluja ring-mängudes.

20 Omalooming Kasutab muusikalisi teadmisi omaloomingu kirjapanekul; loomin-gulisi ideid võimetekohaselt, mõningal määral, esineb puudusi ja vigu. Kasutab muusikalisi teadmisi omaloomingu kirjapanekul; loomingulisi ideid võimetekohaselt, arusaadavalt, esineb väiksemaid eksimusi. Kasutab muusikalisi teadmisi omaloomingu kirjapanekul; loomingulisi ideid sobivate muusikaliste väljendusvahenditega, võimetekohaselt, selgelt, kindlalt ja arusaadavalt. Muusika kuulmine ja muusikalugu Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; Kasutab muusikalisi teadmisi muusika kuulamisel; arvamust kuulatava kohta vähesel määral (nt kirjeldab 1 2 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades vähest muusika oskussõnavara. Kasutab muusikalisi teadmisi muusika kuulamisel; arvamust kuulatava kohta mõningal määral (nt kirjeldab 3 4 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja põhjendab seda, kasutades küllaldast muusika oskussõnavara. Kasutab muusikalisi teadmisi muusika kuulamisel; arvamust kuulatavast muusikast selgesõnaliselt (nt kirjeldab 5 erinevat muusika väljendusvahendit), analüüsib ja selgitab seda väga põhjalikult, kasutades muusika oskussõnavara. Muusikaline kirjaoskus ja osakussõnad Kasutab õpitud muusikalisi teadmisi muusikalises kirjaoskuses; Õpilane omab õpitud materjalist rahuldavaid Kasutab õpitud muusikalisi teadmisi muusikalises kirjaoskuses; Õpilane omab õpitud materjalist häid Kasutab õpitud muusikalisi teadmisi muusikalises kirjaoskuses; Õpilane omab õpitud materjalist väga häid II kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Hindamine II kooliastmes hinnatakse kunstis mitteeristavalt (arvestatud, mittearvestatud). Mitteeristava hindamise puhul määratakse õpetaja poolt aines olulised piisavad õpitulemused, millele sooritamise korral väljendatakse piisavat tulemust hindega arvestatud. Õpetaja tutvustab õpilastele õppeperioodi alguses käimasoleva perioodi hindamiskriteeriumeid.

21 Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade ja analüüside kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunste eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, arutlused ja esitlused ja ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ja üksteise toetamise väärtustamist. Kunstiteoste üle arutledes harjutatakse oma seisukohtade kaitsmist ning teiste arvamustest lugupidamist. Kunstiainete abil teadvustame inimese kunstilise tegevuse ja loomingu mõju looduses ja ühiskonnas laiemalt. Enesemääratluspädevus. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu (individuaalsed, rühma- ja uurimistööd). Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Suhtluspädevus. Oma tööde esitlemine ning aruteludes osalemine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Matemaatika-, loodus ja tehnoloogiapädevus. Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstides rakendatavad ülesanded, kus tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi, võrrelda ja liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid. Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetab kunstis õpitava sidumine igapäevaelu nähtustega. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vastutust tööde lõpuni viimise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsetega. Digipädevus. Loovtööde tegemine, esitluste koostamine erinevate vahenditega. Digitaalsed õppematerjalide kasutamine jms. Lõimumine teiste valdkondadega Lõimingu põhimõtted on lahti sõnastatud õppekava üldosa punktides Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine. Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus). Kunstide kaudu saab eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana. 2. Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus, tehnoloogia, kehaline kasvatus. 3. Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine: Sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega; Emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis; Loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta

Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...

Rohkem

MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int

MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;

Rohkem

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti teemadel; väärtustada

Rohkem

Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K

Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I

Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Kunst_1 klass_2013

Kunst_1 klass_2013 KUNST I KOOLIASTE Õpetaja töökava näidis 1. klassile Töökava koostaja - Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler. Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud ate kaupa. Õpetajal on võimalus

Rohkem

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideede erinevaid lahendusi; 2) rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab

Rohkem

Kunst_3 klass_2013

Kunst_3 klass_2013 Kunsti töökava näidis 3. klassile Koostajad Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud nädalate kaupa. Õpetajal on võimalus seetõttu oma tööd

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni

Rohkem

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx 1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste

Rohkem

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel

Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri

Rohkem

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid KUNST I KURSUS KUNST JA KUNSTIAJALUGU ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNEMINE Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse

Rohkem

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua ja väärtustada loomingut. Enda ja teiste tööde juures

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele

Rohkem

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

EESTI KEEL JA KIRJANDUS KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA ÜLDALUSED Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 SISUKORD 1.AINEVALDKOND: KUNSTIAINED 3 1.1. KUNSTIPÄDEVUS 3 1.1.1. KUNSTIPÄDEVUS NING ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE VÕIMALUSI...

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

akordion_uldope

akordion_uldope AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx) IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste

Rohkem

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine

Rohkem

LOODUSÕPETUS põhikoolis

LOODUSÕPETUS põhikoolis LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7.

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7. KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.ass Tundide arv assiti Nädalatunde assiti Õppeaine 1. 2. 3. I.ka 4. 5. 6. II.ka 7. 8. 9. III.ka Kokku Kunst 2 1 1,5 4, 5 1 1 1 3 1 1 1 3 10,5

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem