Layout 1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Layout 1"

Väljavõte

1 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 665 BIOSEMIOOTIKA KALEVI KULL Juri Lotmani raamatu Universe of the Mind (1990) üks põhiteese on, et tekst, kultuur ja vaim 1 on milleski olulises ühesugused. Ning seda, mis neis sarnast, saab seletada semiootika, kui ta oma arengus nii kaugele jõuab. Kui vaimu määratleda kõige sellena, mis on oma loomult märgiline või tähenduslik, siis on semiootika kui märgilisust uuriv valdkond ühtlasi vaimu teooria, mis ühtlasi ka konstitueerib vaimu. Märgilisus on definitsiooni kohaselt millegi asemel olev seega märgiline on see, mis on loomult mitmene. Vaimu valdkond on järelikult mitmesuse, pluraalsuse valdkond. 2 XIX sajandi lõpul kujunes arusaam, et vaimu saab mõista keele kaudu. Sest vaim on märgiline ja märkidega opereeriv loogika on omakorda keeleline. Sellest lähtuvalt pandi alus korraga kolmele peamisele suunale XX sajandi filosoofilises mõtlemises: Edmund Husserli algatusel fenomenoloogiale, Gottlob Fregest lähtuvale analüütilisele filosoofiale ning Charles Sanders Peirce i eestvõttel semiootikale, nagu seda praegu enamasti piiritletakse aastatel, kui semiootiline lähenemine küpses iseseisvaks distsipliiniks, liikus ta keelelt (kus Ferdinand de Saussure teda efektiivselt oli rakendanud) Juri Lotmani suunamisel kultuurisemiootikasse ja Thomas A. Sebeoki kannul zoosemiootikasse. See tähendas, et vaimu struktuurseid seadusi nähti ulatuvat neisse mõlemasse (nii indiviidiülesesse kui ka indiviidialasesse) valda. Niisiis teksti semiootika kaudu kulturoloogiasse ja loomade semiootika kaudu bioloogiasse. Avastus, et loomade käitumine pole lihtsalt automaatsete reaktsioonide ahel, mis on ennustatavad universaalsete loodusseaduste põhjal nagu tule, õhu ja vee käitumine või mis tahes keemiline reaktsioon, vaid on kodeeritud, kogemusepõhine, äratundmist eeldav, s.o tõeliselt märgiline, tähendas lähenemist bioloogiale uue pilguga. Kui märgiliselt suhtlevad rebaseema ja tema mängivad kutsikad, siis teevad sedasama ka sipelgad ja mesilased, ämblikud ja vihmaussid ning üldse kõik loomad. Kas kehtib see ka ainuraksete puhul? Kuhu maani ulatub siis ikkagi vaim? Üllataval kombel langeb tänapäeva biosemiootika arusaam märgilisuse tüüpidest ja ulatusest peaaegu kokku Aristotelese vaadetega. Nimelt jaotas Aristoteles vaimu (anima) kolme põhitüüpi: vegetatiivseks (anima vegetativa), 1 Kasutan sõna vaim siin vastena ingliskeelsele sõnale mind. Vaim haarab ka Aristotelese anima kõik tüübid ning sobib kokku eestikeelse sõnaga eluvaim. J. Lotmanit niimoodi tõlkides võib toetuda tema liikuvale sõnakasutusele. Raamatu venekeelse variandi pealkirjas Wnutri myslq]ih mirow on sõna mind kohal myslq]ie (mõtlevad). Lotman määratleb intellekti võrdlemisi üldiselt, mitte üksnes inimesele kuuluvana. Vrd Hoffmeyer, Kull Võttes ühtlasi omaks, et peale vaimu on olemas ka mittevaimne (ehk mittemitmene ehk ühene), osutub kirjeldatud vaade lokaalseks pluralismiks. 665

2 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 666 animaalseks (anima sensitiva) ja propositsiooniliseks (anima rationale). Nii jaguneb ka märgilisus, moodustades kolm peamist märgiprotsesside semioosi astet: vegetatiivne (taimne), animaalne (loomne) ja keeleline semioos. Ajalugu kaugemas vaates Bioloogias on ammu vaieldud taandatavuse ja ühtsuse üle. Kuivõrd on elu taanduv mitte-elule, kuivõrd on elusa reeglid needsamad mis elutu looduse seadused. Mõnes mõttes on see vaimse elutu lahutus kaugelt sügavam kui ükski teine bioloogia probleem. Biosemiootika üks lähtekohti on lahtiütlemine René Descartes i jaotusest vaimuks (res cogitans) ja kehaks (res extensa). Muidugi tuleb eristada vaimset ja mittevaimset, ent see eristus ei rajane kartesiaanlikul alusel. Seesugust lähenemist, mis tunnistab vaimse ja elusa seotust ja taandamatust füüsikale ning selle seose uurimise olulisust, leiab võrdlemisi ohtralt epigeneetilises bioloogias. Just sellele toetub semiootiline bioloogia. Bioloogiliste vaadete jagunemine preformistlikeks ja epigeneetilisteks ning vastavate perioodide vaheldumine on kujundanud bioloogia ajalugu tänase päevani. Preformism on arusaam, et organismide ehitus keerdub välja seemnest, et juba rakus on kogu keerukus olemas, toimub vaid suuremaks saamine, kasvamine. Selle XVIII sajandil valitsenud vaate tõrjus kõrvale embrüoloogia sünd, suuresti tänu Karl Ernst von Baeri aastal ilmunud kapitaalsele tööle Loomade arenguloost ( Über Entwickelungsgeschichte der Thiere ; 2. kd ilmus 1837). Järgnes sada aastat kestnud epigeneetika periood, mil paljud helgemad pead pooldasid vaadet, mille kohaselt organismide arengu käigus sünnivad põhimõtteliselt uued omadused, sellised suhted ja funktsioonid, mida munarakus veel olemas pole. Uus pööre bioloogias kandis nime Modern synthesis ja leidis aset aastatel. See suutis sünteesida geneetika, populatsioonibioloogia, loodusliku valiku õpetuse ja mõnda paleontoloogiast. Pöörduti nn geneetilise preformismi poole, mille kohaselt kogu organismi keerukus on olemas juba tema genoomis, ning koos sellega sai domineerivaks darvinistlik vaade. Märke uuest pöördest, milles me arvatavasti praegu elame, oli tunda alates aastatest, mil arengubioloogia uuesti epigeneetilist pärandumist esiplaanile hakkas seadma. 3 Siin etendas tähtsat osa ka biosemiootika, mille alused loodi juba eelmise (1830. kuni aastate) epigeneetikaperioodi lõpul, toetudes muuhulgas Jakob von Uexkülli raamatuile Teoreetiline bioloogia (1. tr 1920, 2., täiendatud tr 1928) ja Tähendusõpetus (1940). Sõna semiootika kasutati XX sajandi esimesel poolel vähe ning bioloogiasse ta peaaegu ei sattunud. Ent erinev sõnakasutus ei takista arusaamade lähedust. Uexkülli Tähendusõpetus rajanes loomade käitumisfüsioloogia pikaaegsetel uuringutel. Avastatud mehhanism, mida Uexküll kirjeldas funktsioonitsükli (sks Funktionskreis) mudeliga, on aluseks kogu otstarbe- 3 Seda pööret iseloomustavaks sündmuseks on ka näiteks k.a juulil toimunud mitte just darvinistlik (eelmist sünteesi ületada püüdev) evolutsiooninõupidamine Konrad Lorenzi instituudis Austrias, mida juba ette on kutsutud evolutsiooni Woodstockiks (1969. aasta festivali järgi Ameerikas, millest algas hipide ajastu). 666

3 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 667 kohasele käitumisele. Sellel põhineb ka organismide omailm (sks Umwelt) ehk see, mis on nende jaoks reaalsus. Biosemiootika üheks keskseks küsimuseks ongi, milline on nende maailm, kuidas n e m a d üksteist näevad. 4 Uexküll arendas nii teoreetilisi kui ka empiirilisi meetodeid, mille abil saab kirjeldada teiste organismide märgimaailma. See eeldab nii välise kui ka sisemise talitluse ehk käitumise ja füsioloogiliste protsesside tundmist. Uexküll eristas tajumärke (Merkzeichen) ja mõjumärke (Wirkzeichen). Üksnes koos ja tagasisidestatult moodustavad nad omailma. Loomade omailma kirjeldamiseks tuleb uurida nende eristusvõimet. Märkide kaudu on iga organism maailmaga kooskõlas funktsionaalne tsükkel (mis ongi märgiprotsess) viib vastavusse äratuntava ja äratuntu. Uexkülli lähenemine sarnaneb mõneti pragmatistliku vaatega, nagu seda arendas Charles Peirce. 5 Evolutsiooniline tahk organismide käitumise selgitamisel on Uexkülli vaate kohaselt sekundaarne. Uexküll toetus oma töös Baeri bioloogilistele vaadetele. 6 See tähendas epigeneetilist lähenemist, ökoloogilise ja ontogeneetilise esmasust evolutsioonilise ees, organismide omaaja eristust, tüübi ja rütmi pidamist orgaanilise vormi ehituslikuks aluseks. Ent Uexküll uuris füsioloogiat ja käitumist aspekte, millega Baer polnud kuigivõrd tegelenud. Mitmekümne aasta jooksul peale modernistlikku sünteesi oli Uexkülli teoorial vaid üksikuid edasiarendajaid, teiste seas Helmuth Plessner, Adolf Meyer-Abich, Adolf Portmann. Siiski oli ta jõudnud tugevasti mõjustada nii Ernst Cassireri kui ka Martin Heideggeri. 7 Ajalugu lähivaates Kuigi bioloogia on arvatud semiootika valda mitmete semiootika klassikute nii Charles Peirce i kui ka Charles Morrise (Santaella 1999; Petrilli 1999) töödes, algas semiootika otsene rakendamine bioloogias siiski suuresti Thomas Sebeoki uurimustega. Tegeldes aastate algul mitteverbaalse kommunikatsiooniga, pöördus ta loomade kommunikatsiooni uuringute ja etoloogia poole ning interpreteeris seda valdkonda zoosemiootikana (Sebeok 1977). Sebeoki koostatud on ulatuslikud ülevaated loomade suhtlemisest. Paralleelselt võttis biosemiootika mõiste koos semiootilise lähenemisega kasutusele peamiselt ajuprotsesside uurimisega tegelenud Friedrich Rothschild (1962), kellest enamik semiootikud kuulis küll alles aastail. Thomas Sebeoki ja Juri Lotmani huvi semiootika vastu algas hämmastavalt üheaegselt aastate algul. Bioloogias nad sellal semiootilisi teooriaid ei märganud, semiootika ja bioloogia suhe näis ühepoolne pigem või- 4 Sellise ülesandepüstituse sõnastab muuhulgas Rosen jt 1979: 87. Vt Kull jt Detailsema võrdluse on esitanud Thure von Uexküll (1992). 6 Baeri vaadete kohta vt Baer Muuhulgas väärib tähelepanu, et Baer valiti aastal Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika (!) professoriks, aga ta loobus, sest oli tollal ametis eksperimentaalse tööga Königsbergis. Meditsiinisemiootika, semiootika vanimaid harusid, mis tegeleb haiguste märkide ja sümptomitega, oli XIX sajandil arstiteadustes hästi arenenud. Meditsiinisemiootika, biosemiootika ja üldsemiootika said hiljem kokku Jakob von Uexkülli poja Thure von Uexkülli töödes. (Thure von Uexküll valiti aastal Tartu Ülikooli audoktoriks semiootika ja meditsiini alal.) 7 Neist mõjudest veidi lähemalt vt nt Mildenberger

4 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 668 malusena rakendada semiootikat bioloogias. 8 Bioloogide hulgas see esialgu märkimisväärset huvi ei tekitanud. Täpsemini, uudishimu ju tunti, kuid efektiivse rakendamise võtit polnud, metodoloogiline klappimatus oli suur ning vahekorrad läbi töötamata. Olukord muutus tublisti, kui aastail avastas Thomas Sebeok enda jaoks Uexkülli ning hakkas alates kümnendi teisest poolest tema töid laialdaselt tutvustama. 9 Aastaks 1981 osutus J. von Uexküll juba arvatuks maailma semiootika tähtsaimate klassikute hulka (Krampen jt 1987). 10 Otseselt Uexkülli tööde mõjul esitas Martin Krampen seejärel analüüsi, millega põhjendas semioosi olemasolu taimeriigis ning nimetas vastava valdkonna fütosemiootikaks (Krampen 1981) aastal ilmus rühma juhtivate semiootikute manifest semiootika kohast ja suhetest teiste teadustega (Anderson jt 1984), mis ühtlasi seadustas semiootika jaoks bioloogia. Sellega toodi üldsemiootikasse omailma, koevolutsiooni, sümbiogeneesi jmt mõisted. Biosemiootika intensiivne areng algas aga aastail. Seejuures on tähiseks esimene biosemiootika nimetust kandev raamat, mis ühtlasi rajas biosemiootikute rahvusvahelise kollektiivi (Sebeok, Umiker-Sebeok 1992) aastal toimus Glottertalis Lõuna-Saksamaal väike sümpoosion, kus see tuumik esmakordselt kokku sai. Järgneva poolteise aastakümne jooksul korraldas ta enamiku biosemiootikaalaseid rahvusvahelisi arutelusid. Peaaegu kõigil suurtel semiootikakonverentsidel oli nüüd ka biosemiootika sektsioon, ent esialgu üksnes semiootika tiiva all (vt Emmeche jt 2002; Favareau 2007). Aastast 2001 hakkasid toimuma iseseisvad rahvusvahelised biosemiootika aastakonverentsid. Esimene korraldati Kopenhaagenis, teine Tartus, seejärel aga juba paljudes paikades Euroopas (vt Witzany 2007). Aastal 2005 loodi rahvusvaheline biosemiootiliste uuringute ühing (International Society for Biosemiotic Studies, vt lähemalt Favareau 2005). Samal aastal alustas kirjastuse Nova Science (USA) väljaandel Journal of Biosemiotics, mis piirdus kahe numbriga, kuid jätkub aastast 2008 samade toimetajatega rahvusvahelise ajakirjana Biosemiotics kirjastuses Springer. Sama kirjastus on alustanud biosemiootikaalaste raamatute sarjaga (Barbieri 2007; 2008). Viimased aastad on näidanud huvi kasvu biosemiootika vastu nii humanitaaride kui ka bioloogide seas. Semiootika ja füüsika, reeglid (suhted) ja seadused Kui defineerida füüsikat (ehk täppisteadusi) kui distsipliinide kogumit, mis tegelevad seaduste uurimisega, mida keegi pole kehtestanud sest loodusseadused on universaalsed ja loodamatud, siis saab semiootikat määratleda kui valdkonda, mis tegeleb elu (sealhulgas inimeste ja kultuuride) poolt kehtestatud seaduspärade (suhete, reeglite) uurimisega. 8 Kuigi ses suhtes on rohkem tahke, vt nt Kull T. Sebeok on seda perioodi kirjeldanud mitmel korral, nt Sebeok Mõnevõrra hiljem pakub John Deely (2001; 2004) analüüsi, millega seab Uexkülli kõrvu Peirce iga alustama esimestena pööret, mis lõpetab modernismi. 11 Selline nimetus on paraku mõnevõrra eksitav, sest sügavama jaotuse kohaselt pole tähtis niivõrd taimede semiootika, kuivõrd vegetatiivse tasandi semiootika. 668

5 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 669 Kehtestatud seaduspärad ehk reeglid (koodid) püsivad pärandumise tõttu, nad on mälupõhised. Füüsikalised seadused püsimiseks mingit pärandumist või mälu ei vaja. Mäluprotsess on oma üldiselt struktuurilt samane kommunikatsiooniprotsessiga. Ta sisaldab registreerimist-kodeerimist, hoidmist-ülekannet, taastamist-taasleidmist-dekodeerimist. Teisisõnu, Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudel rakendub samahästi mäluprotsessile, mis on autokommunikatsioon. Mäluprotsess ise on eluprotsess, suhete hoidumine mis ühtlasi korraldab ainet ringi. Vladimir Vernadski, geobiokeemik, bio- ja noosfääriõpetuse looja, määratles biosfääri kui elu poolt ümberkorraldatud ainet, ning noosfääri kui inimmõistuse poolt ümberkorraldatud ainet (Vernadsky 1998). Et elu on asjade ümberkorraldaja, johtub sellest, et elu põhineb koodidel. Koodid on niisugused vastavused, mis ei tulene üldistest füüsikaseadustest (muidugi pole ka nendega vastuolus), vaid on ajalooliselt kujunenud (kujundatud) ja lokaalsed reeglipärad. Koodi püsimiseks peab teda alaliselt taaslooma ehk pärandama, s.t ta on mälupõhine. Seejuures ei saa kood kunagi olla üksik et protsessina kesta, on vaja nii sisse- kui ka väljalugemist, nii taju kui ka mõju. Nagu rõhutas Lotman: ei saa olla ainult üht keelt, minimaalses kultuuriprotsessis on vähemasti kaks keelt. Ehk siis üldisemalt: minimaalne märgiprotsess eeldab vähemalt kahte koodi. Biosemiootikas on Jesper Hoffmeyer ja Claus Emmeche (1997) selle sõnastanud kui elu topeltkodeerituse nõude, ent täpsem oleks elu määratleda polükodeerituna. Niisiis, elu on ennasthoidev koodistik ehk koodprotsess, mis on ühtlasi märgiprotsess ehk semioos. Semiosfäär, mida Lotman selgelt eristas Vernadski biosfäärist kui elu poolt ümber korraldatud ainest, on seega suhete koguhulk niisiis mitte aine, vaid suhted. Semiosfäär on teisisõnu elu ise in toto. Siit on juba näha, et biosemiootilise vaate kohaselt on piir elava ja elutu vahel primaarne, piir elava ja mõtleva vahel sekundaarne. Või teisiti semiootiline lävi (Umberto Eco kasutusele võetud mõiste) on elusa ja elutu piir. Elusa raames eristuvad aga omaette piirid, nende hulgas kultuurisisese ja kultuurivälise piir, mis on lävi semioositüüpide vahel ja langeb biosemiootik Terrence Deaconi (1997) sõnul kokku sümbolilisuse lävega. Biosemiootilised arusaamad Proovides sõnastada lühidalt biosemiootilise lähenemise eripära bioloogia seisukohast, võib selle koondada väitesse, et eluprotsess ja elu fenomenid on loomult kommunikatiivsed. Näiteks sobib bioloogiline liik valdavat osa organisme haarav organiseerituse viis. Liik on bioloogias olnud väga pikka aega üks keerulisi ja palju diskuteeritud teoreetilisi probleeme. Selle keskmes on ontoloogiline küsimus: millisel viisil on liik olemas? Biosemiootilise vaate kohaselt on bioloogiline liik kommunikatiivne kategooria, mis põhineb organismide vastastikusel äratundmisel. See tähendab, et liik ei ole määratud mitte ühegi organismi ega ka organismide grupi individuaalsete tunnustega. Liigi määrab organismide vastastikune äratundmine, mis tagab liigi uuenemise. Seega on liik määratud suhete, mitte aga tunnuste kaudu. Samamoodi, suhetepõhiselt, on määratud ka kõik teised semiootilised kategooriad. 669

6 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 670 Eluprotsess on loomult tõlkimisprotsess. Samuti on ta õppimise-järeldamise protsess oma lihtsamal või keerulisemal kujul. Selle mõistmisele aitas oluliselt kaasa geneetilise koodi avastamine aastatel 12 ning sellest innustust saanud diskussioon informatsiooni mõiste ja tähenduse üle. Geneetilises koodis on keskne translatsiooniprotsess: see on õieti protsesside kompleks, mis korraldab nukleotiiditripletite ja aminohapete vastavuse. Kui nii koodi kui ka translatsiooni kasutati algul metafooridena, siis biosemiootika üks tähtsaid järeldusi on, et tegu on tõepoolest semiootiliste protsessidega, s.t tõeliste koodidega. Nagu foneemi ja tema kirjapildi vastavust pole võimalik järeldada üldistest füüsikalistest seadustest, ei saa seda teha ka geneetilise koodi puhul (koodonite ja aminohapete vastavuse osas), sest tegu on ajalooliselt kujunenud mittedetermineeritud vastavustega. Raku tasandil peaks asuma ka alumine semiootiline lävi: elutus ilmas väljaspool bio- ja noosfääri ei leidu mittedetermineeritud päranduvaid vastavusi ehk koode. Semioosiks on minimaalselt vaja elusaid rakke. 13 Rakkudes on seejuures tõlkeprotsesse alati rohkem kui eelnimetatud translatsioon ka näiteks transduktsioon ehk membraaniläbine sisemise-välise suhtlemine. Ka selle puhul on tegu mälupõhiste vastavustega, mille tõttu raku toimimine võib olla selektiivne ja individuaalne. 14 Rakkudevaheline kommunikatsioon ilmutab mitmeid tunnuseid, mis on üldised enamikule kommunikatiivsetest kollektiividest. Need indiviidid, kes teineteisega sobivad, sünkroniseeruvad ja muutuvad sarnasemaks, ühtlasi piiritledes end võõrastest. Nii moodustuvad rakukogumeis ruumilised kategooriad ehk koed. Ühe organismi piires on rakud geneetiliselt identsed, kogu koeline eristumine on epigeneetiline, rakkude kommunikatsiooni tulemus. Märgilised protsessid rakkude kommunikatsioonis on mõneti väga piiratud. Teisalt ei koosnegi organismid millestki muust kui rakkudest, kogu elu on rakuline. Kuni on tegu üksnes äratundmisega, ikoonilisusega, saab piirduda vegetatiivse semioosiga, mis puudutab neid märgiprotsesse, mis leiavad aset ainuraksete, taimede ja seente, aga ka loomade kehas. Vegetatiivne semioos haarab tõenäoselt valdava osa organismide kehasisestest märgiprotsessidest, mida Thure von Uexküll jt (1993) on nimetanud endosemiootilisteks. Need protsessid on küll ruumilised, kuid neis puudub igasugune ruumi-, suuna- ja kaugusetaju. Kui ongi tegu liikumisega, siis kogu orienteerumine seisneb vaid kontaktses vormieristuses, liikumises ilma kaardita. Üleminek taimselt semioosilt loomsele paistab olevat võrdlemisi järsk nii järsk, et võib kõnelda teisest semiootilisest lävest, indeksikaalsest lävest. Indeksikaalsus seisneb seostamises, assotsieerimises. Assotsiatiivset mälu taimedel ei ole. Selleks on ilmselt vaja närvisüsteemi ning võimalust kogemuspõhiselt rakusuhteid muuta, ühe raku suhtlemist korraga mitme teisega. 12 Ning hoopis hilisem avastus, et tegu pole mitte ühe, vaid terve parve geneetiliste koodidega. 13 See on üks biosemiootika alusväiteid, mida on pikemalt põhjendanud J. Hoffmeyer (1996). 14 Kõneldes semiootilisest lävest, paigutab Umberto Eco (1979; 1988) selle piiri stereokeemia ja tähenduste maailma vahele. Tõepoolest, transkriptsiooni puhul on tegu stereokeemilise kopeerimise, translatsiooni puhul aga juba täiesti teist tüüpi seosega, mis pole füüsikalises mõttes determineeritud, nii nagu pole determineeritud nukleotiidide järgnevus DNA-s ja RNA-des (Barbieri 2003). 670

7 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 671 Alles niisuguse omaduse korral on midagi peale hakata hulkraksete, suundi eristavate meeleorganitega. Ja ühtlasi saab otstarbekalt kasutada ka liikumisorganeid, et muuta liikumissuunda. Animaalne semioos võimaldab ruumitaju. 15 Kõige enam on analüüsitud kolmandat semiootilist läve, sümbolilisuse ilmumist, sest see teeb võimalikuks keele ja inimese sünni. Sümbolilisuse eripära on kombinatiivsus, võime konventsiooniks ehk sõltumatuks asenduseks. 16 See kujuneb inimlastel umbes aastavanuselt. Sealtpeale on võimalik moodustada lauseid, eristada verbi nimisõnast, vabalt osutada, tähistada millega iganes. Sebeok on väitnud, et sealt alates on olemas süntaks, üksnes suhtetüüpi tähistavad märgid (näiteks sidesõnad, mis animaalses semioosis puuduvad). Sümbolilisusest tulenev võime ümber tõsta ja järjestada loob aluse tuleviku ilmumiseks ja seega ajavoolu tajuks. Niisiis, peale alumise, esmase semiootilise läve, mis ühtlasi tõmbab piiri elutu ja elusa vahele, on eristatavad teine semiootiline lävi vegetatiivse ja animaalse ning kolmas animaalse ja keelelise vahel. Need piiritlevad ka organismide omailmatüüpe kõige üldisemate tunnuste alusel. Vegetatiivses (taimede) omailmas pole ei aega ega ruumi; animaalne (loomade) omailm on ruumiline, ent ajatu; keelelises (inimese) omailmas on olemas nii ruum kui ka aeg. Biosemiootika üritab tõlkida ajatut ja lausetut teksti ajalisse keelde (vt lähemalt Kull, Torop 2003). Ning mis veelgi pöörasem mõista tähendust omailmas, milles pole koguni ruumi. Kui liikuda edasi sammhaaval, siis tundub olevat lootust. Kirjandus Anderson, M., Deely, J., Krampen, M., Ransdell, J., Sebeok, T. A., Uexküll, T. von A semiotic perspective on the sciences: steps toward a new paradigm. Semiotica, kd 52, lk B a e r, K. E. von 2002 [1864]. Milline vaade elusloodusele on õige? Ning kuidas seda rakendada entomoloogias? Akadeemia, nr 12, lk Barbieri, M The Organic Codes. An Introduction to Semantic Biology. Cambridge: Cambridge University Press. Barbieri, M. (ed.) Introduction to Biosemiotics. The New Biological Synthesis. Dordrecht: Springer. Barbieri, M. (ed.) The Codes of Life. The Rules of Macroevolution. Dordrecht: Springer. Deacon, T The Symbolic Species. London: Penguin. D e e l y, J Four Ages of Understanding. The First Postmodern Survey of Philosophy from Ancient Times to the Turn of the Twenty-first Century. Toronto: University of Toronto Press. Deely, J Semiotics and Jakob von Uexküll s concept of umwelt. Sign Systems Studies, kd 32, nr 1/2, lk E c o, U [1976]. A Theory of Semiotics. Bloomington: Indiana University Press. 15 Zoosemiootika teemal vt ka Turovski 2001, Maran Sümbolilisuse läve neurosemiootilist alust on kirjeldanud Terrence Deacon (1997). 671

8 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 672 E c o, U On semiotics and immunology. The Semiotics of Cellular Communication in the Immune System. Ed. by E. E. Sercarz, F. Celada, N. A. Michison, T. Tada. Berlin: Springer, lk E m m e c h e, C., Kull, K., Stjernfelt, F Reading Hoffmeyer, Rethinking Biology. Tartu Semiotics Library 3. Tartu: Tartu University Press. Favareau, D Founding a world biosemiotics institution. The International Society for Biosemiotic Studies. Sign Systems Studies, kd 33, nr 2, lk Favareau, D The evolutionary history of biosemiotics. Barbieri, M. (ed). Introduction to Biosemiotics. The New Biological Synthesis. Berlin: Springer, lk Hoffmeyer, J Signs of Meaning in the Universe. Bloomington: Indiana University Press. Hoffmeyer, J., Emmeche, C [1991]. Topeltkodeeritus ja eluslooduse semiootika. Akadeemia, nr 10, lk Hoffmeyer, J., Kull, K Baldwin and biosemiotics. What intelligence is for. Evolution and Learning. The Baldwin Effect Reconsidered. Ed. by B. H. Weber, D. J. Depew. Cambridge: The MIT Press, lk Krampen, M Phytosemiotics. Semiotica, kd 36, nr 3/4, lk Krampen, M., Oehler, K., Posner, R., Sebeok, T. A., Uexküll, T. von (eds.) 1987 [1981]. Classics of Semiotics. New York: Plenum Press. K u l l, K Towards biosemiotics with Yuri Lotman. Semiotica, kd 127, nr 1/4, lk Kull, K., Emmeche, C., Favareau, D Biosemiotic questions. Biosemiotics, kd 1, nr 1, lk K u l l, K., T o r o p, P Biotranslation: Translation between umwelten. Translation Translation. Ed. by S. Petrilli. Amsterdam: Rodopi, lk Lotman, J. M Universe of the Mind. A Semiotic Theory of Culture. London: I. B. Tauris. M a r a n, T Semiotic interpretations of biological mimicry. Semiotica, kd 167, nr 1/4, lk Mildenberger, F Umwelt als Vision. Leben und Werk Jakob von Uexkülls ( ). Sudhoffs Archiv 56. Stuttgart: Franz Steiner Verlag. Petrilli, S Charles Morris s biosemiotics. Semiotica, kd 127, nr 1/4, lk Rosen, R., Pattee, H. H., Somorjai, R. L A symposium in theoretical biology. A Question of Physics. Conversations in Physics and Biology. Ed. by P. Buckley, F. D. Peat. Toronto: University of Toronto Press, lk Rothschild, F. S Laws of Symbolic Mediation in the dynamics of self and personality. Annals of New York Academy of Sciences, kd 96, lk Santaella, L Peirce and Biology. Semiotica, kd 127, nr 1/4, lk Sebeok, T. A How Animals Communicate. Bloomington: Indiana University Press. Sebeok, T. A The Estonian Connection. Sign Systems Studies, nr 26, lk Sebeok, T. A., Umiker-Sebeok, J. (eds.) Biosemiotics. The Semiotic Web Berlin: Mouton de Gruyter. Turovski, A On the Parasite s Association as a Vectorizing Factor in Bio- Semiotic Development. Semiotica, kd 134, nr 1/4, lk

9 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 673 Uexküll, J. von 1928 [1920]. Theoretische Biologie. (2te gänzlich neu bearbeitete Auflage.) Berlin: Verlag von Julius Springer. Uexküll, J. von 1982 [1940]. The theory of meaning. Semiotica, kd 42, nr 1, lk Uexküll, T. von Introduction. The sign theory of Jakob von Uexküll. Semiotica, kd 89, nr 4, lk Uexküll, T. von, G eigges, W., Herrmann, J. M Endosemiosis. Semiotica, kd 96, lk Vernadsky, V. J [1967]. The Biosphere. New York: Copernicus. Witzany, G. (ed.) Biosemiotics in Transdisciplinary Contexts. Proceedings of the Gathering in Biosemiotics 6, Salzburg Helsinki: Umweb. Biosemiotics Keywords: biology, evolution, ontogenesis, semiosis, semiotic threshold, sign systems According to a fundamental idea of Juri Lotman, mind and culture are essentially similar. Accordingly, it should be possible to define semiotics as a general theory of mind, or a study of mind. Indeed, a major development in the semiotics of the last 30 years (as compared to the semiotics of 1960s) demonstrates that semiosis includes about the same area as the one assigned, according to the Aristotelian view, to have a soul. In other words, semiosis is a process that has often been described as life. The biosemiotic project, being fundamentally non-cartesian and thus denying the substantial dualism of mind and matter, as well as of culture and nature, has intensively studied the mechanisms of semiotic thresholds and as a result redefined the qualitative differences between life and non-life, language and other sign systems, etc. Biosemiotics is thus a part of semiotics dealing with non-linguistic sign processes the semiosis that occurs in all living organisms. On the other hand, biosemiotics is an extended biology the study of life that can study such phenomena as biocommunication, organic needs, purposeful behaviour, the emergence of self and internal worlds of organisms, etc. The article gives a brief account of the history of biosemiotics from two perspectives. A history from a longer distance describes it as a version of the epigenetic approach, represented, e.g., by Karl Baer and Jakob von Uexküll. A history from a smaller distance starts from the works of Thomas Sebeok with his contribution to zoosemiotics and a fundamental statement of coextensiveness of life and semiosis. Since the early 1990s, Jesper Hoffmeyer and his colleagues from several other centers have introduced a whole set of biosemiotic concepts, and biosemiotics has become a regular part in many international meetings and publications on semiotics. Since 1992, a course on biosemiotics has also been taught at the University of Tartu. A helpful general biosemiotic classification that uses a model of Charles Peirce, distinguishes between three major types of semiosis. (1) Vegetative semiosis is exclusively iconic, which means it includes recognition, memory, and end- 673

10 Kull 9/3/08 5:29 PM Page 674 directed behaviour, but is unable to deal either with spatial orientation or with representation of past or future. (2) Animal semiosis starts with the ability of associative learning, which enables representation of space and, thus, indexical relations. However, it still lacks any narrative and linguistic structures. (3) Specifically human semiosis starts together with an ability to form and use symbols, which is accompanied with the universal operations of rearrangement, i.e. counting, combining, and narrating. Symbolic semiosis includes the appearance of time representation. Accordingly, there are three basic semiotic thresholds the lower semiotic threshold which coincides with the appearance of cellular life, the indexicality threshold that is structurally corresponding to the appearance (both in ontogeny and phylogeny) of neural tissue connected to multicellular sensory-motor systems, and the symbolicity threshold (as described in detail by Terrence Deacon), which appears in human ontogeny together with an ability to use sentences and narrate. The latter is a unique assumption for human culture. Kalevi Kull (b. 1952), PhD in biology, is currently professor of biosemiotics at Tartu University, kalevi.kull@ut.ee. 674

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Towards a semiotic definition of trash

Towards a semiotic definition of trash Semiootikaajakirjad maailmas praegu Kalevi Kull, Timo Maran Viimase viiekümne aasta jooksul, mil semiootika on maailmas institutsionaliseerunud, on jõudnud ilmuda päris palju semiootika-alaseid perioodilisi

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Layout 1

Layout 1 Piirimäe uusim copy 9/3/08 5:20 PM Page 589 PÖÖRDELISED AJAD KEELELINE PÖÖRE EVA PIIRIMÄE Kes iganes proovib saada ülevaadet keelelise pöörde tähendusest ja sisust humanitaar- ja ühiskonnateadustes, peab

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

BIOLOOGIA

BIOLOOGIA BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Outline Estonian language resources First experiment for summarization EstSum

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi

Rohkem

AINE NIMETUS

AINE NIMETUS BIOLOOGIA 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode] Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Bioloogia - gümnaasium

Bioloogia - gümnaasium Gümnaasium BIOLOOGIA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2)

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem