EESTI ZOONOOSIDE ARUANNE 2013
|
|
- Martin Sarapuu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ZOONOOSIDE ARUANNE 2013 Veterinaar- ja Toiduamet Juuni 2014
2 ASUTUSED JA LABORATOORIUMID 2 SISSEJUHATUS 2 LOOMADE ARV EESTIS 3 SALMONELLOOS 4 KAMPÜLOBAKTERIOOS 7 RAVIMRESISTEENTSUSE SEIRE 9 LISTERIOOS 12 ENTEROHEMORRAAGILINE E.coli (EHEC) 14 TUBERKULOOS 15 BRUTSELLOOS 16 JERSINIOOS 17 TRIHHINELLOOS 18 EHHINOKOKKOOS 20 TSÜSTITSERKOOS 21 TOKSOPLASMOOS 22 MARUTAUD/TÕBI 23 TRANSMISSIIIVSED SPONGIFORMSED ENTSEFALOPAATIAD 25 LINNUGRIPP 26 LEPTOSPIROOS 27 RÜHMAVIISILISED HAIGESTUMISED 28 Zoonooside aruanne
3 Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) korraldab zoonooside seiret ning esitab iga aasta Euroopa Komisjonile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) edastab Veterinaar- ja Toiduametile andmed registreeritud loomade arvu kohta. PRIA on põllumajandusloomade registri volitatud töötleja. Terviseamet (edaspidi TA) edastab Veterinaar- ja Toiduametile andmed inimestel levivate zoonooside epidemioloogia kohta ning toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (edaspidi VTL) esitab Veterinaar- ja Toiduametile andmed teostatud uuringute kohta loomadel, toidutoormes ning toidus ning andmed ravimresistentsuse seire kohta. Inimeste tervise kaitse zoonooside (otseselt või kaudselt loomulikul teel loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus või nakkus) vastu on esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada inimestele tõsiseid terviseprobleeme ning majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Ka muude allikate kaudu levivad zoonoosid, eriti metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, teevad muret. Loomatauditõrje seaduse 29 3 lg 1 alusel korraldab zoonooside seiret VTA. Seire korraldamisel teeb VTA koostööd TA-ga inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas. Zoonooside aruanne
4 Loomade arv Eestis a andmetel: Looma liik Karjade arv Valduste arv Loomade arv Tapetud loomade arv Veised - piimalehmad lihaveised vasikad (alla 1 aasta) Veised - kokku Gallus gallus - munakanad broilerid Gallus gallus - kokku Kalkunid Pardid Haned Kitsed - alla 1 aasta üle 1 aasta Kitsed - kokku Sead - nuumsead aretussead Sead - kokku Lambad - alla 1 aasta üle 1 aasta Lambad - kokku Hobused Metssead (farmis peetud) Põhjapõdrad (farmis peetud) 1 1 Metssead 3697 Hirved 1067 Metskitsed 453 Põdrad 2988 Karud 28 Jaanalinnud 18 Vutid Koprad 527 Küülikud 0 Allikas: PRIA ja VTA Zoonooside aruanne
5 Salmonellad on looduses laialt levinud mikroorganismid, mis esinevad tapaloomade seedetraktis, aga ka linnumunades, pastöriseerimata piimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes. Salmonelloosid on perekond Salmonella bakterite tekitatud haigused, mis kulgevad kliiniliselt või subkliiniliselt. Haigust iseloomustab üks või mitu põhisümptomit septitseemia, äge või krooniline enteriit, harvemini kopsude ja liigeste tabandumine või nakkuse tagajärjel tekkiv abort. Haigusele on vastuvõtlikumad noored, halvas toitumuses ning mitterahuldavates tingimustes peetavad loomad. Peamiseks nakkusallikaks on haigustekitajaid eritavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad. Loomad nakatuvad peamiselt suukaudselt, saastunud söödaga. Lindudel esineb transovariaalset nakkust. Salmonella bakterid sisenevad inimese organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonella bakterid säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloositekitajatega saastunud loomsete saaduste tarbimine põhjustab inimestel salmonelloosi. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist. Imikutel, raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonellaenteriit väga raskelt kulgeda ja isegi lõppeda surmaga. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`dega saastunud. Inimeste haigestumine salmonelloosi aastal registreeriti 186 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus elaniku kohta oli 14,1. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 35,2% võrra (2012. a oli 287 haiget ehk 21,4 juhtu elaniku kohta). Salmonelloos, (haigestumus el. kohta) 60 Haigestumus el. kohta Aastad Zoonooside aruanne
6 Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Valgamaal. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (71, elaniku kohta), Ida-Virumaal (22,4) ja Võrumaal (17,7). Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2013 ( el. kohta) 36,0% haigetest olid lapsed vanuses 1 14 aastat, 16,7% - isikud vanuses aastat. Haigetest oli mehi 90 (48,4%) ja naisi 96 (51,6%). 25,8% haigestunutest olid töötavad inimesed, 30,7% - koolieelsed lapsed. Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S.Enteritidis (33,3% juhtudest), S.Typhimurium (15,0%) ja S.Agona (13,4%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S.Braenderup (üks juht), S.Brandenburg (2), S.Choleraesuis (1), S.Coeln (1), S.Corvallis (1), S.Derby (10), S.Dublin (1), S.Heidelberg (1), S.Infantis (6), S.Livingstone (9), S.Livingstone + S.Typhimurium (3), S.Mbandaka (2), S.Newport (1), S.Ohio (1), S.Poona (1), S.Rissen (1), S.Singapore (1), S.Stanley (2), S.Zanzibar (5), S.Weltevreden (1), S.Virchow (1) a uuriti 86,2% salmonellade tundlikkust preparaadi suhtes (2012. a 64,1%, a 54,3%, a 45,6%, 2009.a 65,9%, a 40,4%, a 31,8%). Avastati 33 multiresistentset salmonellat (kolme ja rohkem preparaadi suhtes). 77,4% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,8% haigetest registreeriti kolletes 2 4 juhuga, 10,8% rühmaviisilist haigestumist 20 haigusjuhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 20 juhuga elukohas (haigestus 28 isikut, registreeriti 20 juhtu). Maksimaalselt haigestus inimesi suvel 46,8% juunis-augustis. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses kolm, Keenias üks, Lätis kolm, Malaisias üks, Sloveenias üks, Tais kolm, Tansaanias üks, Türgis kaks, Valgevenes kolm, Venemaal üks). Loomad Loomataudide tõrjeks rakendatavate meetmete eesmärgiks on ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks koostatakse VTA poolt Riiklikud Loomatauditõrje Programmid ja nende rakendusmeetmed. Igaaastastes rakendusmeetmetes on Zoonooside aruanne
7 määratletud profülaktiliste menetluste mahud loomataudide ja loomaliikide kaupa üldiseks Eesti nakkushaigustealase olukorra monitooringuks, samuti vaktsineerimiste mahud. Igaaastane programm koostatakse vastavalt loomade arvule ja maakondade poolt koostatud prognoosidele. Diagnostiliste uurimiste põhirõhk on pandud haigustele, mille likvideerimisega on aastate jooksul veterinaarteenistus süstemaatiliselt tegelenud ning neile mitte eriti ohtlikele haigustele, mis hoolimata sellest, et tabandumisega ei kaasne loomade surma, põhjustavad olulisi kahjusid loomakasvatusele toodangulanguse, sigivuse languse ja muude kaudsete tegurite kaudu. Põllumajandusloomade salmonellooside leviku ennetamiseks uuritakse loomi regulaarselt selleks, et võimaliku nakkuse avastamise korral õigeaegselt rakendada tõrjemeetmeid. Põllumajandusloomade salmonellooside ennetamine toimub Salmonella seirekava ja ettevõtja enesekontrolliplaani alusel tehtavate uuringute abil aastal uuritud kodulinnud: Loomaliik/proovivõtmise koht/proovivõtu eesmärk Allik as Proovi ühik Karjade arv Uuritud prooviühikud Positiivsete prooviühikute arv S.Typhimurium s. Infantis S. Enterica subsp. Enterica Sugukarjad, järelevalve VTA kari Munakanad, järelevalve VTA kari Broilerid, järelevalve VTA kari Vutid, järelevalve VTA kari Pardid, järelevalve VTL kari aastal uuritud loomad: Loomaliik/ proovivõtmise koht/ proovivõtu eesmärk Allikas Proovi ühik Uuritud prooviühikud Positiivsed prooviühikute arv S.Enteritidis S.Typhimurium Monofaasiline S.Typhimurium Veised - RLTP VTA kari Kliinilised uuringud Sead - Salmonella seire, nuumsead, lümfisõlmed S.Dublin VTL loom VTA loom RLTP,farmis VTA kari Kliinilised uuringud VTL loom Lambad - RLTP VTA kari Kliinilised uuringud Muud loomad kliinilised uuringud S.enterica subsp. enterica S.Cholerasuis VTL loom VTL loom *RLTP Riikliku Loomatauditõrje Programmi rakendusmeetmed S.Enterica subsp. arizonae S.Derby S.Agona S.Mbandaka S. Enterica subsp. Arizonae S.Infantis S.Worthington Zoonooside aruanne
8 Sööt Sööda proove võetakse bakterioloogiliseks uurimiseks. Söötade valdkonna järelevalveametnikud võtavad proove söödakäitlejate juurest, kes tegelevad sööda tootmisega müügi eesmärgil ja sööda impordiga. Volitatud veterinaararstide ja loomatervisehoiu spetsialistide poolt võetakse proovid loomapidajate juurest, kes tegelevad omatarbeks sööda tootmisega ja loomade söötmisega aastal osutusid 11,1% uuritud partiidest Salmonella- positiivseks (2012 4,8%, %, ,1%, ,9%, ,2%). Isoleeritud Salmonella serotüübid olid: S.Lexington (11), S.Anatum (4) ja S.Derby (1). Võrreldes eelmiste aastatega olid Salmonella-postiivsete protsent suurem seoses Venemaalt imporditud söödaga. Toit Loomseid saadusi uuritakse selleks, et takistada Salmonella nakkuse levikut inimesele ning selgitada välja loomsete saaduste päritolukarja tervislik staatus. Loomseid saadusi uuritakse nii Salmonella seire kui ka järelevalve korras aastal osutusid 1,8% uuritud liha ja lihatoodete proovidest Salmonellapositiivseteks (2012 1,5%, ,5%, ,6%, ,9%, ,4%). Kõige rohkem levinud Salmonella serotüüp oli S.Derby ( S.Derby, S.Typhimurium). Juba mitu aastat moodustavad suurima osa positiivsetest proovidest sealiha ja sealihatooted. Kampülobakterioos on loomade haigus, mis võib sekundaarselt üle kanduda ka inimestele. Kampülobakterid esinevad nagu salmonelladki tapaloomade (peamiselt broilerite) seedetraktis, kuid nakkuse võib saada ka veest, koertelt ja kassidelt. Nii kodu- kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla haigusekandjad. Kampülobakterite liikidest on C.jejuni ja C.coli kõige olulisemad enteropatogeenid. Inimeste patogeenide hulka kuuluvad lisaks eelmainitutele veel järgmised kampülobakterite liigid: C.lari, C.upsaliensis, C.fetus jne. Kampülobakterioosi nakkuse võib saada toidu (liha), piima, veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38º - 40ºC) ilmnevad 1 10, tavaliselt 3 5 päeva peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite poolt põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest. Haigestumise vähendamine inimestel nõuab hügieeninõuete täitmist nii tootja kui ka tarbija poolt. Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada, vältida pastöriseerimata piima ja piimatooteid. Inimeste haigestumine kampülobakterenteriiti Haigusjuhte registreeriti 385, haigestumus elaniku kohta oli 29,2 (2012. a diagnoositi 268 haigusjuhtu ehk 20,0 juhtu elaniku kohta). Zoonooside aruanne
9 Kampülobakterenteriit, (haigestumus el. kohta) Haigestumus el. kohta Aastad Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Põlvamaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (57,1 juhtu elaniku kohta), Tallinnas (48,3), Pärnumaal (35,9) ja Harjumaal (35,8). Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2013 ( el. kohta) 41,6% haigetest olid lapsed vanuses 1 9 aastat, 21,6% - isikud vanuses aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 42,1% haigestunutest olid koolieelikud, 18,2% kooliõpilased ja 19,5% töötavad inimesed. 80,3% juhtude puhul oli tegemist C.jejuni (309 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 9 juhul tuvastati C.coli, ühel juhul C.fetus ning 63 juhul (16,4%) tekitaja jäi tüpiseerimata. Kolmel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhtudega. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist septembrini haigestus 42,8% registreeritud haigetest. Esines 9 rühmaviisilist haigestumist kahe-nelja haigega. Hospitaliseeriti 57,7% haigetest. Zoonooside aruanne
10 18 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Egiptuses neli, Hispaanias üks, Indias kaks, Leedus üks, Lõuna-Aafrika Vabariigis üks, Marokos üks, Mehhikos üks, Norras kaks, Tuneesias üks, Türgis üks, Venemaal üks ja Vietnamis üks). Loomad 2013.aastal uuritud loomad: Loomaliik/proovivõtmise koht/proovivõtu eesmärk Allikas Proovi ühik Uuritud prooviühikud Positiivsete prooviühikute arv C.coli Piimalehmad, farmis VTL loom Veised, aretuspullid VTA loom Sead, farmis VTL loom Lambad, farmis VTL loom 2 0 Toit Kampülobakteri seireprogrammi läbiviimise eesmärgiks on koguda teavet termotolerantse Campylobacter`i leviku kohta broilerite tapapartiide seas linnutapamajades. Uuring viiakse tapamajas läbi tapapartiide kaupa. Proovide võtmine põhineb juhuvalikul, seda nii igakuiste proovivõtu päevade kui ka selles suhtes, missuguselt partiilt valitud päeval proovid võetakse. Proovid võetakse juhusliku valiku alusel, vältides proovide võtmist partii tapmise esimesel poolel ning proovid võetakse mittejärjestikustelt lindudelt aastal võeti 12 broileri rümbaproovi ning 37 broileri umbsoole proovi. Positiivseid leide oli 2,7%. Positiivseks osutunud umbsoole proovis tuvastati Campylobacter jejuni. Aastal 2012 uuriti 48 kaelanaha proovi, neist 12,5% osutusid positiivseteks. Aastal 2011 uuriti 47 umbsoole ja 47 kaelanaha proovi, kaelanaha proovidest 6,4% osutusid Campylobacter spp. positiivseteks. Ravimresistentsuse all mõeldakse mikro-organismide võimet jääda ellu või isegi kasvada antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks. VTA viib läbi ravimresistentsuse seiret, mille käigus kogutavad andmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta. Ravimresistentsuse uuringuid teostab VTLi kesklaboratoorium. Zoonooside aruanne
11 2013. aastal, nii nagu ka aastal, määrati Salmonella isolaatide tundlikkust kokku 14 antibiootikumi suhtes (aastal antibiootikumi suhtes): ampitsilliin, tsiprofloksatsiin, florfenikool, nalidiksiinhape, gentamütsiin, streptomütsiin, tetratsükliin, tsefotaksiim, sulfoonamiid, trimetopriim, klooramfenikool, kanamütsiin, kolistiin, tseftasidiim. Campylobacter isolaatide tundlikkust määrati 6 antibiootikumi suhtes: erütromütsiin, tsiprofloksatsiin, streptomütsiin, tetratsükliin, nalidiksiinhape, gentamütsiin aastal uuriti 95 isolaadi ravimresistentsust, millest 94 olid Salmonella isolaadid ja 1 Campylobacter jejuni. Salmonella isolaatidest 47,9% ( ,3%; 2011.a. 76,5%; 2010.a - 77,5%) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes. 36,7% resistentsetest isolaatidest ( %; 2011.a. 64,3%; 2010.a. 54,5%) olid resistentsed rohkem kui 3-le antibiootikumile. Salmonella tüvede resistentsus 2013.aastal (loomadelt ja toidust isoleeritud Salmonella kõik kokku) Riikliku loomatauditõrje programmi raames ning ettevõtja poolt sigadelt, veistelt, lammastelt ja kodulindudelt võetud proovides määrati antibiootikumidele tundlikkust 64-s Salmonella isolaadis. Neist 46,9% olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ( ,3%; 2011.a. 78,6%; a 81,8%). On näha, et tundlike Salmonella isolaatide arv väheneb aastate jooksul. 23,5% resistentsetest tüvedest osutusid resistentseteks 3-le ja rohkem antibiootikumile ( %; a. 50%). Toidu järelevalve ja zoonooside seire raames (sh sigade lümfisõlmed) võetud ning Salmonella positiivseteks osutunud proovides määrati tundlikkust 30-s proovis. Neist 50% olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ( ,4%; 2011.a. 71,4%; a 76,3%). 66,7% resistentsetest tüvedest osutusid resistentseteks 3-le ja rohkem antibiootikumile ( ,3%; 2011.a. 90%; a 77,8%). LOOMAD (siga (sh lümfisõlmed), veis, lammas, vutt, kana) 45,2% olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ( ,4%; 2011.a. 78,6%; a 81,8%). 27,5% resistentsetest tüvedest osutusid resistentseteks 3-le ja rohkem antibiootikumile ( ,3%; a. 50%). Zoonooside aruanne
12 Loomadelt isoleeritud Salmonella tüvede resistentsus: Võrreldes aastaga vähenes Salmonella tüvede arv, mis osutusid resistentseteks sulfametoksasoolile ja tetratsükliinile, 2 korda, ning 1,5 korda suurenes tüvede arv, mis osutusid resistentseteks streptomütsiinile. TOIT 57,1% tüvedest olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ( ,8%; 2011.a. 71,4%; a 76,3%). 77,8% resistentsetest tüvedest osutusid resistentseteks 3-le ja rohkem antibiootikumile ( a. 90%; a 77,8%). Resistentseteks osutusid Salmonella tüved, mis leiti sigade rümpadelt võetud pinnaproovidest. Toidust isoleeritud Salmonella tüvede resistentsus: Võrreldes aastaga vähenes Salmonella tüvede arv, mis osutusid resistentseteks ampitsiliinile, 1,8 korda. Samal ajal suurenes 4 korda nende tüvede arv, mis osutusid resistentseteks trimetopriimile ja 1,3 korda suurenes sulfametoksasooli ja streptomütsiini resistentsete tüvede arv. Zoonooside aruanne
13 2012. aastal olid 16% Salmonella tüvedest resistentsed floorokinoloonidele (tsiprofloksatsiin+ nalidiksiinhape), kuid aastal 2013 ei leitud floorokinolooni resistentseid tüvesid. Üks uuritud Campylobacter jejuni isolaat oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes ( %; a. 100%). Terviseameti andmetel uuriti a 92,9% inimestelt isoleeritud Salmonella spp. tundlikkust antibiootikumi suhtes ( ,1%, ,3%, ,6%, ,9%, ,4%, ,8%). Avastati 35 multiresistentset (3 ja rohkema preparaadi suhtes) Salmonella tekitajat: kolme preparaadi suhtes 2, nelja preparaadi suhtes 13, viie preparaadi suhtes 15, kuue preparaadi suhtes 3, seitsme preparaadi suhtes 1 (S.Infantis, sissetoodud Egiptusest) ja üheksa preparaadi suhtes 1 (S.Typhimurium, sissetoodud Malaisiast). Salmonella tüved osutusid resistentseteks ampitsilliinile, sulfametoksasoolile ja streptomütsiinile. Perekond Listeria koosseisus on ainult üks liik arvatud võimeliseks põhjustama inimeste haigestumist - Listeria monocytogenes. L.monocytogenes on looduses väga laialdaselt levinud. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Erinevalt teistest bakteritest suudab Listeria monocytogenes paljuneda ka külmkapi temperatuuril. Koduloomadest on kõige sagedamini nakatunud veised, lambad ja kitsed. Loomad, kellel esinevad listerioosi sümptomid, võivad eritada haigusetekitajaid piima, vere ja roojaga. L.monocytogenes`e laia leviku tõttu looduses kontakteeruvad inimesed selle bakteriga sageli, kuid sellega ei kaasne ilmtingimata infektsiooni. Riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Saastunud toidu tarvitamisel paljunevad bakterid soole limaskesta rakkudes ning levivad organismis. Riskigruppi kuuluvatel inimestel soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja. Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel. Inimeste haigestumine listerioosi Registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus elaniku kohta oli 0,1 (2012. a oli 3 juhtu ehk 0, elaniku kohta). Nakkushaigus esines Tallinnas (0,2 juhtu elaniku kohta) ja Pärnumaal (1,2). Zoonooside aruanne
14 Listerioos, (haigestumus el. kohta) Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus mõlemal juhul listeeria septitseemiana. Listerioosi kliinilised vormid, Mõlemad haiged olid vanuses üle 60 aastat, pensionärid. Haiged hospitaliseeriti, letaalseid juhte ei esinenud. Loomad aastal 15.8 % (2012. aastal oli 6,7%) veistelt võetud proovidest osutusid Listeriapositiivseteks (12 looma), kõikidel juhtudel isoleeriti L.monocytogenes. 14,8% lammastelt võetud proovidest (4 looma) olid positiivsed Listeria suhtes, kolmelt loomalt isoleeriti jällegi L.monocytogenes ja ühelt loomalt L.ivanovii. Kolmelt kitselt isoleeriti L.monocytogenes. Toit 2013.aastal osutus toorpiim kõige rohkem Listeria monocytogenes ega saastunuks. 19,4% toorpiima proovidest olid positiivsed ( %, ,8%, ,6%, ,6%, %). Tarbimiseks valmis kalatoodete puhul oli positiivsete proovide osakaal 5,1% võetud proovidest (2012 4,5%, ,6%, ,9%, ,9%, ,4%). Zoonooside aruanne
15 E.coli on laialt levinud inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras. Liik E.coli kuulub soole normaalse mikrofloora koostisesse, kuid mõni tüvi võib põhjustada raskeid ja eluohtlikke kõhulahtisusi. Enterhemorragiaid tekitavate omadustega on väike osa E.coli tüvesid, peamiselt O157:H7. Hemorraagiline koliit võib ilmneda kõikides vanusegruppides. Kõige suuremaks bakterite allikaks on veised. Erinevad uuringud on kindlaks teinud kolm põhilist haiguse ülekande teed: saastunud toidu ja joogivee tarbimine, kontakt loomadega ja inimeselt inimesele ülekanne. E.coli O157:H7 tõrje peab algama farmis ning selle eesmärgiks on viia haigusetekitajaid kandvate loomade arv miinimumi. Kõige olulisemaks ennetavaks meetmeks peetakse väljaheidetega saastumise minimeerimist loomade tapmisel. Inimeste haigestumine enterohemorraagilisse E.coli nakkusesse Registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus elaniku kohta oli 0, a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu elaniku kohta. 7 juhul kinnitati diagnoos Shiga-toksiini määramise meetodiga, viiel juhul - bakterioloogiliselt. Haigusjuhte oli Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (9, el. kohta), Pärnumaal (4,8) ja Läänemaal (4,1). 58,4% haigetest olid 1-9-aastased lapsed. Mehed ja naised haigestusid võrdselt, 50,0% haigetest olid eelkooliealised lapsed. Hospitaliseeriti 83,3% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. 58,3% haigetest haigestusid juulist oktoobrini. Toit 2009.aastal tehti algust verotoksilise E.coli (VTEC) seirega lihalõikusettevõtetes, kus verotoksilise E.coli O157 tuvastamiseks võetakse värske liha proove sea- ja veiselihast ning 2009.aastal uuritud proovides VT E.coli t ei leitud a seiret muudeti ning proove võeti tapamajades aastal uuriti VTEC O157 esinemist 253-s veiste naha pinnaproovides. 3,6% proovidest osutusid VTEC O157 positiivseteks (2012 5,3%, ,3%). Zoonooside aruanne
16 Tuberkuloos on laialt levinud nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Veiste tuberkuloos (edaspidi tuberkuloos) on Mycobacterium bovis e põhjustatud peamiselt kroonilise kuluga loomade nakkushaigus, mille puhul looma elundites areneb spetsiifiline põletik ning tekivad iseloomulikud patoloogilised muutused tuberkulite näol. Tuberkuloosile on vastuvõtlikud ka siga, lammas, kits, kass ja paljud teised imetajaliigid, samuti inimene. Tuberkuloosile on vastuvõtlikud ka siga, lammas, kits, kass ja paljud teised imetajaliigid, samuti inimene. Selle nakkuse korral tekib inimestel põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 22 aastal. Inimeste haigestumine tuberkuloosi M.bovis poolt põhjustatud haigusjuhte ei esinenud. Loomad Euroopa Komisjoni 17.novembri 2010 otsusega nr 2010/695/EL on Eesti lisatud ametlikult veiste tuberkuloosivabade liikmesriikide nimekirja. Veiste tuberkuloosi diagnoosimiseks kasutatakse tuberkuliinimist, tuberkuloositekitaja isoleerimist ja identifitseerimist ning patoloogiliste muutustega organite histopatoloogilist uurimist aastal teostatud uuringute tulemused: Loomaliik Uuritud karjade arv Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Veised Sead Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus. Brutselloos kandub loomadelt (peamiselt lambad) inimesele kas naha või limaskestade kaudu, samuti piimaga. Sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad: palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, lihas- ja liigesvalud, samuti alaseljavalu ja iiveldus on sagedased vaevused. Vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha. Mõned inimesed kaebavad suus oleva omapärase maitse üle. Esineb Zoonooside aruanne
17 depressiooni, põrna ja maksa suurenemist. Brutselloosi on raske eristada kauakestvast üldisest põletikulisest haigusest. Haigus võib kulgeda ka täiesti ilma kaebusteta. Rasedatel võib brutselloosi haigestumine põhjustada loote surma. Inimeste haigestumine brutselloosi Viimane inimeste brutselloosi haigusjuht registreeriti Eestis 1957.aastal. Loomad Euroopa Komisjoni 17. novembri 2010 otsusega nr 2010/695/EL on Eesti lisatud ametlikult brutselloosivabade (B.melitensis) ning ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivabade (B. abortus) liikmesriikide nimekirja. Viimane B.abortus e juhtum veistel registreeriti aastal Eestis ei ole B.melitensis`t kitsedel ja lammastel registreeritud aastal teostatud uuringud (veis, lammas, kits): Loomaliik Allikas Seroloogilised uuringud Uuritud loomade arv Positiivsete karjade arv Uuritud loomade arv Piimaproovide uuringud Positiivsete karjade arv Veis RLTP* VTA Lammas/kits RLTP* VTA * RLTP Riikliku Loomatauditõrje Programmi rakendusmeetmed 2013.aastal muudel loomaliikidel teostatud uuringud: Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Veis VTL Siga VTL Lammas/kits VTL 7 0 Loomaaia loomad/lemmikloomad VTL Zoonooside aruanne
18 Jersinioos on bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud nakkushaigus. J.enterocolitica, mida võib sageli isoleerida mitmetelt imetajatelt ja lindudelt, on väga oluliseks inimeste gastroenteriidi põhjustajaks. Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust. Lisaks toidule võib mikroob pesitseda ka vees. Haigusetekitajaid võivad edasi kanda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja kõhulahtisusena. Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletiku kahtlusi. Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes. Haigust esineb ka kõrge elatustasemega maades. Jersiiniad on vastupidavad, optimaalne paljunemistemperatuur jääb vahemikku C, kuid nad võivad areneda ka 0 kuni +4 C juures, seega külmkapi temperatuuril. Haigestumist aitab taas vältida täielik hügieenireeglitest kinnipidamine. Toitu tuleb piisavalt kuumutada, ei tohi valedel tingimustel ja kaua säilitada. Inimeste haigestumine jersinioosi Registreeriti 72 haiget, haigestumus elaniku kohta oli 5,5 (2012. a oli 47 haiget ehk 3,5 juhtu elaniku kohta). Yersinia enterocolitica enteriit, (haigestumus el. kohta) 9 8 Haigestumus el. kohta Aastad 44,5% haigetest olid lapsed vanused 0 4 aastat ning 14,9% - inimesed vanuses üle 50 aastat. 54,2% haigetest oli meessoost, 50,0% koolieelikud ning 19,4% kooliõpilased. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Türgis). Hospitaliseeriti 61,1% haigetest. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Esines kolm mõõdukat haigestumise tõusu (jaanuaris, juunis ja novembris). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (19,4 juhtu elaniku kohta), Ida-Virumaal (12,3) ning Pärnumaal (12,0). Zoonooside aruanne
19 Loomad 2013.a. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi poolt teostatud uuringud: Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Yersinia enterocolitica Veised VTL Sead VTL 1 0 Küülik VTL 2 0 Toit Yersinia enterocolitica seire raames uuriti 280 sealiha proovi lihalõikusettevõtetes. Positiivseid leide oli 5,7%. Lisaks sellele olid lihaproovid (veise-, sea- ja segulihaproovid) võetud ka jaekaubandusettevõtetes ning uuritud proovidest 6,15% osutusid Yersinia enetrocolitica positiivseteks. Viimati teostati Yersinia enterocolitica seiret aastatel 2009 ja Seire raames uuriti sea rümbapinna proove tapamajas. Positiivseid leide ei olnud. Trihhinelloos (ka keeritsusstõbi) on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss (Trichinella spiralis). Trihhinelloos on liha- ja kõigetoiduliste loomade ning inimese peensooles ja vöötlihastes parasiteerivate keeritususside tekitanud valdavalt loodukoldeline ümarusstõbi, mis kulgeb loomadel enamasti subkliiniliselt, harvem mõõduka enteriidi ja müosiidi tunnustega. Keeritususside nakku-sele on vastuvõtlikud kõik imetajad. Keeritsusse esineb sigadel, metssigadel, karudel, hobustel, rottidel ja raipesööjatel loomadel. Inimesed põevad keeritususside intensiivse nakkuse korral raskelt, haigus võib lõppeda surmaga. Inimene nakatub tavaliselt siis kui ta sööb väheküpsetatud sea või kiskjate liha või vorsti. Sümptomite raskusaste sõltub vastsete hulgast, enamus nakatumisi haigusnähte ei põhjusta. Täiskasvanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi (kõhuvalu, kõhulahtisust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist). Vastsed hakkavad organismis liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekvad sageli üldised kliinilised tunnused: palavik, lihasvalud, silmaümbruse turse ja teised üldnähud. Trihhinelloosi ennetamine seisneb haigusele vastuvõtlike loomade süstemaatilises uurimises haiguse diagnoosimiseks. Inimeste haigestumine trihhinelloosi Registreerit üks trihhinelloosi haigusjuht, haigestumus elaniku kohta oli 0,08 (2012. aastal ei olnud). Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,6 juhtu elaniku kohta). Zoonooside aruanne
20 Nakkushaigus on diagnoositud kliinilise pildi alusel. Haige oli mees vanuses a, töövõimetu, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus metssea liha söömisel. Trihhinellos, (haigestumus el. kohta) Aasta Haigestumus 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 Loomad 2013.aastal uuritud loomadest 48 osutusid positiivseteks Trichinella spp. osas. Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv T. britovi T. nativa T.pseudospiralis Trichinella spp. Sead VTA Hobused VTA 23 0 Metssead VTL, VTA Metssead (mitte Eesti päritolu) VTL 517 4*** 4 Karud VTL, VTA 42 15* Ilvesed VTL 9 7** 6 5 *Karud 1 proov osutus positiivseks T.britovi ja T.nativa osas. **Ilvesed - 4 proovi osutusid positiivseteks T.britovi ja T.nativa osas. ***Metssead 2 proovi osutusid positiivseks T.britovi ja T.nativa osas. Ehhinokokkoos on nakkushaigus, mida põhjustab inimese elunditesse põistange moodustav Ehhinokokkpaeluss (Echinococcus granulosus). Ehhinokokk on väike, 3 6 mm pikkune ja 3 4 lüliga paeluss. Täiskasvanud ehhinokokid parasiteerivad lihasööjate (koerte, rebaste ja teiste) loomade soolestikus. Parasiidi munad peavad sattuma peremeeslooma väljaheidetega taimtoiduliste loomade toidu hulka. Vaheperemeesteks võivad olla koduloomad (sead, lambad, kitsed, veised, hobused, küülikud), metsloomad või ka inimene.vaheperemehele võib ehhinokoki nakkus tekitada väga tõsiseid tervisehäireid. Nimelt liiguvad ehhinokoki noorvormid läbi sooleseina kõhuõõnde ja kinnituvad siseelunditele. Seal moodustuvad kuni kanamuna suurused tugeva valge kestaga põied, mille sees on ootel parasiidi noorvorm. Ehhinokoki-põied võivad niiviisi säilida aastaid ehk kuni vaheperemehe surmani. Ehhinokokk on ohtlik eelkõige vaheperemeestele: taimetoidulistele loomadele ja inimestele. Kassidele ja koertele see parasiit enamasti tõsiseid tervisehäireid ei tekita. Zoonooside aruanne
21 Inimene nakatub ehhinokokkoosi tavaliselt koerte vahendusel. Maksas paiknevad tsüstid võivad inimesel tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon. Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib köha, veriköha ning valu rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi. Harva satuvad tsüstid luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad tekkida iseeneslikud luumurrud ja ajukahjustus. Ennetamine: hävitada tapajäätmeid, et koerad neile ligi ei pääseks. Ravida haigeid koeri. Inimeste haigestumine ehhinokokkoosi Registreerit kolm ehhinokokoosi haigusjuhtu, haigestumus elaniku kohta oli 0,2 (2012. aastal oli samuti kolm haigusjuhtu ehk 0, el. kohta). Nakkust registreeriti Jõgevamaal (2,8 juhtu elaniku kohta), Põlvamaal (3,3) ja Viljandimaal (1,8). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kõik haiged olid naised vanuses üle 50 a. Kaks haiget hospitaliseeriti, üks viibis kodusel ravil, paranesid. Nakatumise asjaolud ei selgunud. Loomad 2013.aastal ühtegi positiivset proovi ei registreeritud. Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Siga VTA Veis VTA Kits VTA 78 0 Lammas VTA Hobune VTA 23 0 Põder VTA Tsüstitserkoos on paelusside poolt põhjustatud nakkushaigus, mille tagajärjel kapselduvad paelussi vastsed inimese lihastesse. Nookpaeluss, mis parasiteerib sealihas, moodustab seal tüstitserke ehk lihastesse kapseldunud vastsete vorme. Inimene nakatub halvasti töödeldud liha söömisel - sooles vabanevad parasiidid ja tungivad lihastesse, moodustades tsüstitserke inimestel. Haigus põhjustab valdavalt häireid seedeelundkonnas, kuid kahjustuda võib ka närvisüsteem. Inimene nakatub kui ta sööb haigestunud looma liha, mis sisaldab vastseid. Osa vastseid tungib ka inimorganismis läbi sooleseina ja liigub lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga Zoonooside aruanne
22 üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 3 meetri pikkuseks, täiskasvanud uss koosneb kuni 1000st lülist. Parasiidi mune sisaldavad lülid erituvad roojaga 3-5 kaupa ning organismist väljutatud munadega võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Kõige sagedamini moodustuvad tsüstitsergid (kapseldunud vastsed) ajus ja vöötlihastes. Tsüstitsergid põhjustavad neid ümbritsevas koes põletiku ning hiljem armistumise. Samuti suruvad nad suurenedes peale ümbritsevatele kudedele. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimeste haigestumine tsüstitserkoosi Haigust ei registreerita. Loomad 2013.aastal tsüstitserkoosi juhte (Taenia saginata ja Taenia solium vastsetest) loomadel ei registreeritud. Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on Toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkus haigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Toksoplasmade paljunemine toimub kassi organismis. Inimene võib nakatuda kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega. Toksoplasmoosi võib saada ka toore või väheküpsetatud sea-, lamba- või veiseliha söömisel. Ennetamisel on tähtis vältida toore või vähetöödeldud liha söömist ning kontakte kasside roojaga saastunud pinnase ja esemetega. Lihas olevad parasiidid hävivad liha keetmisel ning sügavkülmutamisel. Inimeste haigestumine toksoplasmoosi aastal ei olnud registreeritud ühtegi toksoplasmoosi haigusjuhtu, eelmised haigusjuhud registreeriti Eestis aastal (kolm juhtu ehk 0, elaniku kohta). Zoonooside aruanne
23 Toksoplasmoos, (haigestumus el. kohta) Loomad 2013.aastal uuritud loomad: Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Sead VTL 20 0 Toxoplasma gondii Kass VTL Koer VTL Loomaaia loomad VTL Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või. värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud Haigus iseloomustub hälbega haige looma käitumises, agressiivsuse, salivatsiooni, neelu- ja skeletilihaste halvatusega. Marutaudis loomad tungivad linnadesse ja ohustavad ka linnakodanikke. Kui marutaudis loom on inimest purenud (ilastanud), saab inimese haigestumist vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega ja vajaduse korral gammaglobuliini manustamisega. Marutaud/tõbi kahjustab kesknärvisüsteemi ja lõpeb surmaga, ravi tulemusi ei anna aastal algas VTA poolt läbi viidav metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programm. Programmi eesmärgiks on vähendada marutaudi juhtumeid metsloomade hulgas ning seeläbi alandada marutaudi haigestumist koduloomade hulgas Zoonooside aruanne
24 ja vältida inimese nakatumist marutõppe. Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Holland aastal saatis VTA Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (Office International des Epizooties, OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas Eesti marutaudvabaks riigiks. Sõltumata marutaudivaba maa staatusest jätkab VTA metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse naaberriikidest pärinevate nakatunud metsloomade vahendusel. Inimeste haigestumine marutõppe Viimane marutõve haigusjuht inimestel registreeriti Eestis aastal. Jätkub purenud inimeste registreerimine, kes pöördus arstiabi saamiseks ning kokkupuute järgne immuniseerimine marutõve profülaktikaks aastal registreeriti loomahammustuse juhtu, elaniku kohta 111,0 (2012. a vastavalt 1608 ja 120,0). Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, Loomahammustused (abs. arv) Loomahammustused Marutaudi põdenud loomad Aastad Marutaudi põdenud loomad (abs. arv) Registreeritud loomahammustuste arv ja marutõve vastu kokkupuute järgselt immuniseeritud inimeste arv Eestis, Aasta Puretud inimeste arv Immuniseeritud inimeste arv % 34,6 30,2 25,5 23,2 21,5 24,3 20,0 19,8 34,3 Loomad Eestis oli nda aastani ainukese marutaudivastase ennetava võttena kasutusel koerte ja kasside vaktsineerimine, kusjuures vaktsiini ja vaktsineerimise maksumus tasutakse riigieelarvest. Metsakarjamaadel ja metsaga piirnevatel karjamaadel karjatatavate põllumajandusloomade vaktsineerimine on soovitatav. Selliselt on võimalik vähendada riski, et inimene ei nakatuks marutõppe, kuid ainult koduloomade vaktsineerimine ei anna aga soovitud tulemust saada Eesti marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks on vaja lisaks suukaudselt vaktsineerida ka punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt, põhjustades haigusprotsessi katkematuse. Zoonooside aruanne
25 Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005.aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Kuni aastani külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Alates aastast külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult külgneb riikidega, kus esineb marutaudi. Puhvertsooni laius on km Läti piirist, 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest. Laboratoorselt diagnoositud marutaudi juhtude arv : Aasta Koduloomad Metsloomad KOKKU Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kolme aasta jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mida võib pidada viimasteks riigisisesteks marutaudijuhtumiteks. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009.a suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul aasta jaanuaris Põlvamaal aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 84% sihtgrupi loomadest (2012. aastal oli 68%). 47%-l loomadest leiti viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise a. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis uuritud loomade arv: Loomaliik Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Mäger 4 0 Orav 1 0 Kass 9 0 Veis 10 0 Koer 6 0 Rebane 47 0 Hirv 1 0 Tuhkur 4 0 Kits 1 Nugis 1 0 Hobune 1 0 Kährik Lammas 2 0 KOKKU Zoonooside aruanne
26 Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad ehk TSE-d on kõik loomadel esinevad infektsioosse proteiini tekitatud spongiformsete kahjustustega kulgevad ning surmaga lõppevad haigused. Veistel esinevat TSE-d nimetatakse veiste spongiformseks entsefalopaatiaks (BSE), lammastel ja kitsedel esinevat TSE-d nimetatakse skreipiks, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. TSE on progresseeruva iseloomuga haigus, mille peiteperiood võib kesta aastaid ja lõpeb looma surmaga mõni kuu peale kliiniliste tunnuste avaldumist. Haigus on ohtlik ka inimesele, kuna loomadel haigestumist põhjustav valguosake (ehk proteinaceus infectious agent, millest ka nimi prion) on võimeline ületama liikidevahelist barjääri, kohanema ümber vastavalt organismile, kuhu ta satub ning põhjustama haigestumist. Seetõttu arvatakse olevat just BSE-d põhjuseks, miks inimesed on viimase kahe kümnendi jooksul haigestunud Creutzfeld-Jakobi tõve (CJD) uude varianti. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihoogusid. Haigus lõpeb surmaga umbes 3-12 kuu pärast haigestumist. Prioonidega saastunud toit võib põhimõtteliselt põhjustada nakatumist, kuid väga vähesed prioonid läbistavad inimese tervet seedetrakti. Loomsetest kudedest on kõige nakkusohtlikumad kesknärvisüsteem (aju), silmad ja lümfaatiline kude. Haiguse ennetamine: ei tohi kasutada nakkusohtlikke kudesid toiduks. Inimeste haigestumine Creutzfeldti-Jacobi tõppe Inimeste haigestumine Creutzfeldti-Jacobi tõppe* Eestis Aasta Haigete arv * mittenakkuslikud sporaadilised juhtumid Loomad 2013.aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis läbiviidud uuringud: Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Veis VTL Lammas VTL Kits VTL 2 0 Zoonooside aruanne
27 Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik koduja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha. Linnugripp ohustab eelkõige linde, kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga (nt linnufarmide ja turgude töötajad, lihatöötlejad), kuid ei ole välistatud võimalus, et piiratud ulatuses võib kõrgelt patogeenne linnugripi viirus levida ka inimeselt inimesele. Kliinilisteks tunnusteks inimesel on kõrge palavik, pea-, lihas- ka kurguvalu, köha ja nohu, hingamisraskus. Nakatumise vältimiseks vältida kokkupuudet kodu- ja metslindudega, täita hügieeninõudeid ning töödelda termiliselt linnuliha ning mune. Inimeste haigestumine linnugrippi: Linnugripi haigusjuhte inimestel Eestis ei ole registreeritud. Loomad 2013.aastal võeti 373 proovi kodulindudelt ning 88 proovi metslindudelt (peamiselt veelinnud). Kõik proovid olid negatiivsed. Lindude grippi ei ole Eestis diagnoositud. Leptospiroos on Leptospira perekonda kuuluvate spiroheetide ehk spiraali-kujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus, millesse inimesed nakatuvad juhuslikult. Leptospiroos on levinud kogu maailmas, eelkõige on see mets- ja koduloomade haigus. Inimene võib leptospiroosi nakatuda loomahammustuse kaudu või kokkupuutel haigete loomade uriiniga saastunud pinnase või veega. Nakatuda võib ka peale saastunud vee ning toiduainete tarvitamist. Enamikel juhtudel kulgeb haigus kliiniliste nähtudeta ehk sümptomiteta. Väikesel osal nakatunutest kujuneb välja haiguspilt 1-2 nädalat peale haigustekitajaga kokkupuudet. Esinevad kerged gripilaadsed sümptomid - palavik, lihasvalu, valguskartlikkus ning peavalu. Zoonooside aruanne
28 Inimeste haigestumine leptospiroosi Registreeriti 2 leptospiroosi juhtu, haigestumus elaniku kohta oli 0,1 (2012. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Valgamaal (6,5 juhtu elaniku kohta). 0,9 Leptospiroos, (haigestumus el. kohta) 0,8 Haigestumus el.kohta 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0, Aasta Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (tüpiseerimata Leptospira spp). Mõlemad haiged olid mehed vanuses ja a, hospitaliseeritud, paranesid. Nakatumine toimus ühel juhul oletatavalt metsas viibimise ajal, ühel juhul väljaspool Eestit (Tais). Loomad 2013.aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis läbiviidud uuringud: Loomaliik Allikas Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Veis VTL Siga VTL Koer VTL Kass VTL 2 0 Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul loetakse iga haigusjuht puhanguks a registreeriti 14 toidutekkelise päritoluga haigestumist kahe ja enama haigusjuhuga, nendest 9 salmonelloosi, 4 kampülobakterenteriiti ning üks Norwalk viiruse äge gastroenteropaatia.. Zoonooside aruanne
29 Kokku haigestus 304 inimest, hospitaliseerimist vajas 12 isikut (3,9%), surmaga lõppenud juhte ei olnud I. Salmonella-põhjustatud haigestumised: Registreeriti 9 kollet, sh. üks haiguspuhang 87 haigusjuhuga. Salmonella Enteritidis põhjustas haigestumist 3 korral, Salmonella Typhimurium 2 korral ning Salmonella Agona 4 korral. Kokku haigestus salmonelloosi 47 inimest (25,3% salmonelloosi üldhaigestumisest), hospitaliseerimist vajasid 10 inimest. II. Campylobacter-põhjustatud haigestumised: Registreeriti 3 kollet kahe haigusjuhuga ja 1 kolle kolme haigusjuhuga. Kokku haigestus 9 inimest (2,3% kampülobakterenteriidi üldhaigestumisest). III. Norwalk viiruse gastroenteropaatia Registreeriti 1 kolle. Kokku haigestus 248 inimest. Zoonooside aruanne
Äge B-viirushepatiit (B16)
Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2017. aastal Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused... 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)... 6 Salmonelloosid
RohkemÄge B-viirushepatiit (B16)
Terviseamet Sisukord Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2018. aastal Soolenakkushaigused... 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)... 6 Salmonelloosid (A02)... 6 Šigelloos
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkemjuuni_EA_2005.indd
Escherichia coli soolenakkus Eestis Eesti Arst 2005; 84 (6): 416-420 Juta Varjas, Ants Jõgiste Tervisekaitseinspektsioon soolenakkushaigused, ešerihhioos, Escherichia coli Artiklis on esitatud ülevaade
RohkemKEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire
KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemKomisjoni rakendusotsus, 8. august 2012, millega muudetakse otsust 2002/253/EÜ, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku tea
27.9.2012 Euroopa Liidu Teataja L 262/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) OTSUSED KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 8. august 2012, millega muudetakse otsust 2002/253/EÜ, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemMicrosoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08
Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt
Rohkem_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd
KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks sigadele ja vatsaseede eelsel perioodil vasikatele 2. KVALITATIIVNE JA
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
RohkemVersioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat
TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui
RohkemBovela, BVDV-1 and BVDV-2
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Bovela süstesuspensiooni lüofilisaat ja lahusti veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga doos (2 ml) sisaldab: Lüofilisaat:
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint - lnheestis.ppt
Lindude nakkushaigustealane olukord Eestis Arvo Viltrop Kuidas mõõta epizootilist olukorda? Haiguse esinemissageduse näitajad (samuti suremuse ja infitseerituse näitajad) Absoluutarvud, Proportsioonid,
RohkemTaustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates
Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates 8. juunist 2002) Naaberriigid: Algeeria, Burkina Faso,
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemAFTOVAXPUR DOE -O1 Manisa, O1 BFS, O Taiwan 3/97, A22 Iraq, A24 Cruzeiro, A Turkey 14/98, Asia 1 Shamir
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS AFTOVAXPUR DOE süsteemulsioon veistele, lammastele ja sigadele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga 2 ml doosi emulsiooni sisaldab:
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
Rohkemuntitled
2005R2073 ET 01.07.2013 004.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemHingamisteede_infektsioonid_EST_ pdf
Hingamisteede ägedad infektsioonid lastel ning nende kodused ravivõtted Sisukord 3 Külmetushaigused 8 Palavik ja selle alandamine 13 Nohu 16 Köha 19 Kurguvalu ja kurgupõletik 21 Kõripõletik ja kõriturse
RohkemEA1010.indd
A(H1N1)2009 gripipandeemia maailmas ja Eestis Kuulo Kutsar, Tiiu Aro Terviseamet Esimene pandeemia mõõtmetes nakkushaiguse levik maailmas esines tõenäoliselt 412. aastal ekr ja esimene tõenäoline gripiepideemia
RohkemMicrosoft Word - Sigade klassikaline katk_ _3
Sigade klassikalise katku riskiprofiil Eestis Tartu 10.12.2011 0 Sisukord Koostajad:... 3 Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Summary... 7 1. Kirjanduse ülevaade... 9 1.1 Sissejuhatus... 9 1.2 SKK viiruse
RohkemInfektsioonide profülaktika ja ravi siirdatud haigetel
Infektsioonide diagnostika ja ravi ning vältimise võimalused Vivika Adamson Infektsioonikontrolli teenistus sügis2017 Sissejuhatus Siirdamisjärgsed infektsioonid Infektsioonide ajajoon Bakteriaalsed infektsioonid
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMicrosoft Word - Lisa 2 detsember 2014
Immuniseerimiskava väliselt vaktsineeritavate isikute sihtrühmad ja nendele näidustatud id Sihtrühm Vaktsiini tüüp Immuniseerimise põhjus Immuniseerimise skeem Sobivad id seisuga detsember 2014 Riskikäitumisega
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemMicrosoft Word - Agraarteadus-yld
TERMOFIILSETE KAMPÜLOBAKTERITE UURINGUD EESTIS 2000 2010 Mati Roasto 1 *, Kadrin Meremäe 1, Kristi Praakle-Amin 1, Ari Hörman 3, Terje Elias 1, Merike Lillenberg 1, Andres Elias 1, Toomas Kramarenko 2,
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemBTVPUR AlSap 1, Bluetongue Virus Serotype 1 antigen
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS BTVPUR AlSap 1, süstesuspensioon lammastele ja veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga 1 ml doos sisaldab: Toimeained: Lammaste
RohkemPirsue, INN-Pirlimycin
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Pirsue 5 mg/ml intramammaarne lahus veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Toimeaine: 10 ml süstal sisaldab 50 mg pirlimütsiini
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemMicrosoft Word - RE_LABMB_7_2.docx
Laboratoorsete uuringute register Kinnitaja: Karel Tomberg Kinnitatud 13.02.2013 Koostaja: Svetlana Rudenko LAB/19-1/1/4 MIKROBIOLOOGILISED UURINGUD Jrk nr Uuringu nimetus Uuringu näidustused Materjal
RohkemMergedFile
Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemEesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)
Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/ 429, märts 2016, - loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervis
31.3.2016 L 84/1 I (Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/429, 9. märts 2016, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale OFTAQUIX 5 mg/ml silmatilgad, lahus Levofloksatsiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et
RohkemPIIMA KOOSTIS
Toiduhügieeni osakonna teadustöö põhiteemad Lihatoodete valmistamine ja hügieen Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut prof. Mati Roasto Toiduhügieeni osakonna juhataja Toidupatogeenide
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemHÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile
HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi
RohkemET Euroopa Liidu Teataja L 338/1 I (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik) KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduain
22.12.2005 ET Euroopa Liidu Teataja L 338/1 I (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik) KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (EMPs kohaldatav
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
RohkemMicrosoft Word Viewer Kogumik kyljend.doc
Eesti Tervisekaitse Selts 55. KONVERENTSI ETTEKANNETE KOGUMIK Tartu 04. ja 05. september 2009 Tallinn 2009 Kogumiku toimetaja: Mari Järvelaid ISSN 1736-4450 Autoriõigused autoritel ja Eesti Tervisekaitse
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemTrans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees
Putukate vaktsineerimisest rõhuga mesilastel Dalial Freitak Bioloogiliste interaktsioonide Tippkeskus Helsingi Ülikool Haigustekitajad on kõikjal Immunoloogiline mälu põlvkondade vaheline pärandumine
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemEesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga
Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemMesila bioohutus ja selle hindamine.
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemBioloogia ainekava 7
AINE Bioloogia KLASS 7. klass TUNDIDE ARV 35 Viimsi koolis on võimalik bioloogia õppimisel kasutada laborit praktiliste tööde tegemiseks. Kooli asukoht ümbritseva looduse suhtes võimaldab õppetöös kasutada
RohkemProtionamiid
PAKENDI INFOLEHT ON KOOSTATUD TOIMEAINEPÕHISELT Pakendi infoleht: teave kasutajale Protionamiid, 250mg, tablett Ravimil ei ole Eesti Vabariigis müügiluba ning seda võib kasutada üksnes arsti soovitusel.
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t
BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas
RohkemMicrosoft Word - Ebola viirushaigusest meedikutele
Ebola viirushaigus Versioon 28.08.2014 Uuendatud 08.09., 07.10., 22.12.2014; 12.05.2015; 13.07.2015; 16.11.2015; 21.01.2016 1. Haigustekitaja Ebola-viirused kuuluvad koos Marburgi- ja Cueva-viirustega
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Ciprobay HC, kõrvatilgad suspensioonina 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml suspensiooni sisaldab 2,3 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidi
RohkemAjalugu
Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Arimidex, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid anastrosool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemarstJaanuar.indd
Epidemioloogiline ülevaade malaariasse haigestumisest Eesti Arst 2005; 84 (1): 25-30 Jevgenia Epštein, Mari Järvelaid Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond malaaria, epidemioloogia, plasmoodium
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemPõllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade
Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
Rohkem