PowerPoint Presentation

Väljavõte

1 Mikrobioomi seos toitumise ja ülekaaluga Kaarel Adamberg Vanemteadur, Tallinna Tehnikaülikool Projektijuht, Toidu- j Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus Tasakaalustatud toitumise konverents

2 Kava Mis on mikrobioota? Milline on ülekaaluga seotud mikrobioota? Ülekaalu seos kiudainete tarbimisega Lahendused püsivaks kaalukontrolliks

3 Mis on mikrobioota? Toit rakku/g Inimene on superorganism (inimene + mikroorganismid) Mikrobioota on kindlas ökosüsteemis koos eksisteeriv mikroorganismide kogum rakku/g maos rakku/g peensooles rakku/g jämesooles Mikroorganismidest 99 % on bakterid Bakteritest 99 % elab seedetraktis, kellest 99 % elab jämesooles 3

4 Mikrobioota arvudes Bakterite arv inimese rakkude arv Geene on mikrobiootal x rohkem *10 4 Bakterite valkude arv 5-30 x rohkem bakterirakk 1-10 * g Jämesoole bakterite mass g Sender et al, 2016 Cell 4

5 Eestlaste mikrobioota

6 Jämesoole mikrobioota ja ülekaalu Ülekaal on seotud nõrga põletikuga seedetraktis Muutunud mikrobioota Krooniline põletik põhjustab insuliiniresistentsust, maksa rasvumist, seedetrakti barjääri nõrgenemist vahelised seosed Boulange 2016, Genome Medicine

7 Erinevused normaalkaaluliste ja ülekaaluliste inimeste mikrobiootas Mutsiinilagundajad Butüraaditootjad Piimhappetootjad Akkermansia Bacteroides Faecalibacterium Lactobacillus Oscillospira Alstipes Escherichia Megasphera Staphylococcus Clostridium Eubacterium Roseburia Roiskumist põhjustavad Põletikega seostuvad Butüraaditootjad Falony 2016 Science, Tablel S3 järgi Oxalobacter Eubacterium nodatum Gastranaerophilales Allisonella Catenibacterium Coprococcus Dorea Lachnoclostridium Eesti populatsioonis 7

8 Ülekaalu seos kiudainete tarbimisega Suurem kiudainete tarbimine normaliseerib kehamassi Kiudainerikka toidu korral tekib täiskõhutunne varem Kiudainete tarbimise suurendamine langetab kaalu või normaliseerib kaalutõusu KMI, kg/m 2 >15 g/ 1000 kcal <8 g/ 1000 kcal

9 Süsivesikute klassifikatsioon Näited Mono- Di- Oligo- Polüsahhariidid Glükoos Fruktoos Galaktoos Molekulmass M<180 Lihtsuhkrud Lahustuvus vees Sahharoos Maltoos Laktoos M suhkrujääki FOS GOS XOS M> suhkrujääki Tärklis Kiudained M>10000 M>10000 Jah Jah Jah Ei (Jah) Jah/Ei Magusad Jah Jah Jah Ei Ei 9

10 Kiudainete puudujääk rasva- ja valgurikkal dieedil NB! Ainult kalorite lugemisest pole kasu!

11 Kiudainete ja energiaallikad kiudainerikkal ja -vaesel dieedil Õunad Kaunviljad Liha Kaer Juurviljad Kiudaine <8 g/ 1000 kcal >15 g/ 1000 kcal Rukis Valge jahu g kiudu/ 1000 kcal kcal/ 1000 kcal

12 Kiudainete saamine toidust Country Year Individuals Total fibre intake (g/day) Austria Belgium Denmark Finland France Germany Ireland Italy Netherlands Norway Poland Spain Sweden UK Stephen 2017, Nutr Res Rev

13 g/1000 kcal Erinevat tüüpi kiudainete saamine toidust g/p Arabinoksülaan Eesti toitumissoovitused Inuliin Pektiin Tselluloos Ligniin j Dieedidisain uuring 57 inimese toitumispäevikute alusel

14 Toiduainete mõju mikrobiootale 14

15 Kui kiudaineid on vähe, siis on jämesoole mikroobide peamiseks substraadiks mutsiin (Org. happed) 15 Sonnenburg et al, 2014 Cell Metabolism

16 Põhiainevahetus Rasvad Suhkrud, tärklis Valgud Kiudained Sapisoolad CO 2 +H 2 O NH 3 +H 2 S Peensool Jämesool Energia Mikrobioota Taaskasutus Lagundamine Aeglane NH 3 +H 2 S Kresool, fenool Polüamiinid GABA Indool Signaalmolekulid Happed ja gaasid Energia Kiire Sapisoolade Signaalmolekulid

17 Seedumatud kiudained mõjutavad sooletalitlust Mittelagundatavad või osaliselt lagundatavad Töötlemata taimekiud (nisuja rukkikliid, psüllium, osad pektiinid) Väljaaheite mahukasv (vee sidumine, osmoos) Toidu läbikäigukiirus suureneb

18 0h breakfast -12h dinner (-1 day) -18h lunch (-1 day) -24h breakfast (-1 day) -36h dinner (-2 day) -42h lunch (-2 day) -48h breakfast (-2 day) -60h dinner (-3 day) Kiirem sooletalitlus soodustab kiiremini kasvavate bakterite kasvu Transit time (h) Range Mean Western diet (UK, Burkitt 1972) Western vegetarians (UK, Burkitt 1972) Ugandan rural (Burkitt 1972) Danish healthy (Fallingborg 1989) Healthy UK (Cummings 1991) Metabolic risk (Roager 2016) < Stomach (10 3 cells/ml) jejunum (10 3 ) ileum (10 8 ) colon rectum 18

19 Muutused mikrobiootas kiire ja aeglase soolestiku läbikäigukiirus korral Pikk viibeaeg Kõrge mikrobioota liigirikkus Võib olla kõhukinnisus Valkude lagundamine jämesooles (ph ) Akkermansia Ruminococcaceae Lachnospiraceae Lühike viibeaeg Keskmine mikrobioota liigirikkus Võib olla kõhulahtisus Süsivesikute fermentatsioon (ph ) Prevotella Faecalibacterium 19

20 Mikrobioota seos sooletalitlusega

21 Miks Prevotella on oluline? Prevotella-tüüpi inimene võib olla ebastabiilse sooletalitlusega nii kiudainevaene (valgejahu-liha) dieet kui ka kiudainerikas (nt inuliin) võib soodustada kõhulahtisust Sooletalitluse normaliseerimiseks (Bristol väärtus 4) tuleb valida toiduaineid Gluteen võib põhjustada nõrka põletikku seedetraktis

22 Kas kiudainete norm võiks olla 50 g päevas? Dieet 200 a. tagasi Eestlaste toit a tagasi: (Agana)leib 200 g/p -> 40 g kiudu, Kaunviljad 100 g/p -> 10 g kiudu, Täisterapuder 300 g/p -> 10 g kiudu, Köögiviljad (kapsas, kartul) 300 g/p 10 g kiudu, Hapupiim, silk ja (soola)liha. Burkitt Trowell 1975 African g/p Hadza 75 g/p

23 Kuidas toiduga soodustada mikrobioota normaliseerumist? Normaalse mikrobioota kujunemine algab ema toitumisest ja lapse sünnijärgsest toitmisest Toiduainete kiudainete sisalduse tõstmine Terviktoitude valmistamine (minimaalne töötlus)

24 Võimalused kiudaineterikaste toiduainete valmistamiseks Mitmekesistada teraviljade valikut Ei ole ainult nisu (ja rukis) Lisada mitteteraviljatoodetesse (lihapallid, supid, jogurtid 2-3 % massist) Puhtad kiudained (nn valge pulber) Sai, pasta, küpsised Samas need ei sisalda vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante

25 Mida peab arvestama kiudainete tarbimise suurendamise juures? Tavaliselt on probleemiks liiga järsk muutus kiudainevaeselt dieedilt kiudainerikka dieedi peale (10 % nädalas võiks olla suurendamine) Erinevatel kiudainetel on erinev ülesanne Lahustuvad (vee sidumine, viskoossus) Lahustumatud (vee sidumine, peristaltika) Mikroorganismide poolt lagundatavad 25

26 Millega arvestada täisterapagaritoodete ostmisel? Mida õhulisem, seda rohkem gluteeni Osa gluteeni asendatakse kummidega Gluteeniallikaid (gluteen, nisuvalk) Täisterajahude sisaldust Kiudainesisaldust 100 % täisterajahust leivas on ca 10 % kiudaineid Suhkrusisaldust Värvust (leiva must värv ja sepiku tumepruun värv tuleb siirupist/ röstitud linnastest) Võimalus on valida gluteenivaesem toode (spelta) 26

27 Kas batoonid ja hommikuhelbed sobivad kaalulangusdieediks? Üldiselt üle 20 % suhkrut ja vähe kiudaineid (5-10 %). Suhkrute ja kiudainete suhe võiks olla 1:1 1 aprikoos (50 g) = 1 kuivatatud aprikoos (10 g, millest % suhkruid) Vitamiinide ja antioksüdantide vähenemine kuivatamisel Osadele puuviljadele ja marjadele lisatakse suhkrut (jõhvikad, ananass, kirsid) NB! Värvained! NB! Säilitusained (sulfitid)! Pildid: foodtolive.com 27

28 Kas kerged majoneesid sobivad kaalulangusdieediks? 30% vs 80% Emulgaatorid ei ole ohutud! Parim valik: munakollane (letsitiin E322) -> rasvhapete mono- ja diestrid (E470-E471) -> Ei soovita seedumatuid emulgaatoreid (polüsorbaadid: E432-E436), modifitseeritud tselluloos: E460-E468) võivad põhjustada/soodustada soolepõletike teket Emulsiooni stabiilsust soodustavad (araabik-, guar-, ksantaan-, tara-, gellan-) kummid Seedumine sõltub mikrobiootast 28

29 Mida arvestada piima juures? Toorpiimas on säilinud natiivsed valgud (ensümaatiline aktiivsus), rasvagloobulid ja kasulikud mikroorganismid Pastöriseerimistemperatuuri (< 70 C) Homogeniseerimisrežiimi Täispiim ei tee paksuks Piimasuhkur on suhkur 29

30 Kokkuvõte Ülekaalulisus Vaesunud mikrobioota Ühekülgne dieet Põletikega seotud bakterid toitumine.ee Kiudaineid 50 g päevas Köögivijad/puuviljad (mida saab koorega süüa) Vähendatud gluteenisisaldusega leib Erinevad teraviljad (jahud, tangud, helbed: oder, kaer, spelta, hirss) ja toortatar Vähetöödeldud piim ja magusaineteta piimatooted Kiudainetega rikastatud lihatooted Pähklid 30

31 Tänan kuulamast!