Non-pharmacological treatment

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Non-pharmacological treatment"

Väljavõte

1 Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 2 Kliiniline küsimus nr 10 Kahe kliinilise küsimuse tõendusmaerjali analüüs koondatud, leitud samad allikad, mis käsitlevad mõlema kliinilise küsimuse teemat. 2. Kas veenihaigusega patsientidel on kroonilise venoosse haavandi riskitegurite hindamiseks ja venoosse haavandi esmaseks/retsidiivi ennetamiseks efektiivsed järgmised sekkumised vs mitte: - individuaalne nõustamine - grupinõustamine - kirjalik infomaterjal - nõustamine haavaravi kabinetis - elektrooniline nõustamine - psühholoogiline nõustamine Tulemusnäitajad: nõustamismeetodi efektiivsus, haavandi teke, ravisoostumus, patsiendi elukvaliteet, patsiendi rahulolu, ravi tulemuslikkus, ravikulu, elulemus, üldsuremuse vähenemine 10. Kas kõikidel kroonilise venoosse haavandiga patsientidel kasutada parema ravitulemuse saavutamiseks järgmisi sekkumisi vs mitte kasutada: - toitumisnõustamine - asendravi alane nõustamine (hoidumine ortostaatilistest asenditest) - füüsilise aktiivsuse alane nõustamine - psühholoogiline nõustamine Tulemusnäitajad: ravisoostumus, haavandi paranemine, ravi tulemuslikkus, patsiendi elukvaliteet, patsiendi rahulolu, sotsiaalne isolatsioon, depressioon, haavandi retsidiivi teke, hospitaliseerimine, ravikulu, elulemus, üldsuremuse vähenemine Süstemaatilised ülevaated Süstemaatilisi ülevaateid, mis käsitleksid täpselt kliinilistes küsimuste teemasid, ei leidunud. Süstemaatilises ülevaates leiti, et VLU mõjutab negatiivselt patsiendi elukvaliteedi kõiki aspekte. Valu, eksudaat, hais ja piiratud liikuvus on igapäevased takistused. Tavatoimetusi piiravad kas haavand ise, haavaside või isetekitatud isolatsioon tingituna haigusest. Depressioon ja meeleolulangus on tavalised (Green et al 2014). Cochrane i süstemaatilises ülevaates hinnati sekkumiste kasu ja kahju, mis olid disainitud aitamaks patsiendil kohaneda venoosse haavandi kompressioonraviga, kiirendada haavandi paranemist ja ennetada haavandi taasteket. Kaasati kolm randomiseeritud kontrollitud uuringut, ühes (67 uuritavat) oli võrreldud kogukonnapõhise jala klubi (Leg Club ) mõju (pakkus monitooritud toetust, abi ja sotsiaalset suhtlemist) võrreldes koduse raviga. Kolme kuu möödudes ei leitud erinevust venoosse haavandi paranemises. Teises uuringus (184 uuritavat) võrreldi 6 kuud kestnud kogukonnapõhise õdede poolt juhitud enesehooldusprogrammi (edendamaks füüsilist aktiivsust, kompressioonraviga soostumust nõustamise kaudu ja käitumuslikke muudatusi; (Lively Legs ) tavapärase raviga haavakliinikus. 18 kuu follow-up järel ei leitud selgete erinevust haavandi paranemise osas kahes grupis. Kolmandas uuringus võrreldi patsiendiõpetust video ja infomaterjali alusel, süstemaatilise ülevaate jaoks vajalikke tulemusi sealt ei saadud. Süstemaatilise ülevaate tulemusena leiti, et ei ole selge, kas sekkumised, mis on mõeldud patsientide

2 kompressioonravi soostumuse parandamiseks suurendavad venoosse haavandi paranemist ja vähendavad haavandi taasteket. Puuduvad ka vastavad uuringud. (Weller et al 2016). Prospektiivses uuringus uuriti seoseid ennetavate tegevuste, psühhosotsiaalsete tegurite ja venoosse haavandi taastekke vahel kroonilise venoosse haavandiga patsientidel (n=80). Andmed koguti tervisekaartidest (k.a haavandi anamnees) ja patsiendi poolt täidetud ankeetidest (küsimused füüsilise aktiivsuses, toitumine, ennetavate tegevuste ja psühhosostissalsete aspektide kohta). Korduvad andmed koguti iga kolme kuu järel 12 kuu jooksul peale haavandi paranemist. Esines 35 haavandi taasteket, mediaan haavandi taastekkeks oli 27 nädalat. Vähemalt üks tund päevas jala kõrgemal hoidmine, kuuel või enama päevalkompressioonravi rakendamine (20 25mmHg või 30 40mmHg), kõrgem sotsiaalse toetuse tase ja kõrgem üldine enesetõhususe skoor (General Self-Efficacy score) olid oluliselt seotud (p<0,05) madalama haavandi taastekke võimalusega, olulised riskid haavandi taastekkeks olid meessugu a SVT anamnees. Autorid järeldasid, et tervishoiutöötajad peakasid hindama venoosse haavandiga patsientide sotsiaalse toetuse taset ja enesetõhusuts ning rakendama strateegiaid edendamaks patsiendi enesetõhusust ja leidma võimalusi optimaalse sotsiaalse toetuse pakkumiseks. (Finlayson et al 2011). Prospektiivses kohortuuringu eesmärk oli selgitada venoosse haavandiga patsientide käitumuslike muutuste järjepidevust e-õppe programmi kasutamisel. Andmed koguti kahe uuringu andmete põhjal, kus oli kasutatud LUPP õppeprogrammi (teine oli jätku-uuring). LUPP on standardiseeritud e-õppe programm, mis annab praktilisi soovitusi venoosse havaandi raviks (kompressioonravi k.a haavandi taastekke ennetamiseks, füüsiline aktiivsus ja harjutused, nahahooldus, toitumine ja vedeliku tarbimine). Uuritavaid 49. Andmed koguti õppeprogrammi kasutamise ajal ja viimane andmete kogumine 34 nädala või 8-9 kuu järel. Analüüs keskendus viiele tervisekäitumise aspektile: aktiivsuse tase, jäseme kõrgemale tõstmine, jalgade harjutused, seebi asemele teiste vahendite kasutamine, naha niisutamine. Ainus aspekt, kus leiti paranemine uuringu lõpus, oli füüsilise aktiivsuse suurenemine. Naha niisutamine spetsiaalsete vahenditega vähenes, seebi kasutamine suurenes, samuti vähenes jalgade harjutuste tegemine ja jäseme kõrgemale tõstmise regulaarne teostamine. Autorid järeldasid tulemuste põhjal, et elukestvate tervisekäitumise muutmine on keeruline. Kui patsiendi tervis paraneb, siis vajalike tegevuste osa igapäevaelus väheneb. (Miller et al 2014). Viited Kokkuvõtte (abstract või kokkuvõtlikum info) Venous leg ulcers are a symptom of chronic insufficiency of the veins. This study considered the sustainability of behavior changes arising from a client focus e-learning education program called the Leg Ulcer Prevention Program (LUPP) for people with a venous leg ulcer. Data from two related studies were used to enable a single sample (n = 49) examination of behavior maintenance across an average 8 to 9 months period. Physical activity levels increased over time. Leg elevation, calf muscle exercises, and soap substitute use were seen to fluctuate over the follow up Viide kirjandusallikale Miller, C; Kapp, S; Donohue, L. Sustaining Behavior Changes Following a Venous Leg Ulcer Client Education Program. Healthcare 2014, 2,

3 time points. The use of a moisturizer showed gradual decline over time. The provision of a client-focused venous leg ulcer program was associated with behavior changes that had varied sustainability across the evaluation period. Aim: To identify relationships between preventive activities, psychosocial factors and leg ulcer recurrence in patients with chronic venous leg ulcers. Background: Chronic venous leg ulcers are slow to heal and frequently recur, resulting in years of suffering and intensive use of health care resources. Methods: A prospective longitudinal study was undertaken with a sample of 80 patients with a venous leg ulcer recruited when their ulcer healed. Data were collected from from medical records on demographics, medical history and ulcer history; and from self-report questionnaires on physical activity, nutrition, preventive activities and psychosocial measures. Follow-up data were collected via questionnaires every three months for 12 months after healing. Median time to recurrence was calculated using the Kaplan-Meier method. A Cox proportionalhazards regression model was used to adjust for potential confounders and determine effects of preventive strategies and psychosocial factors on recurrence. Finlayson, Kathleen J., Edwards, Helen E., & Courtney, Mary D. (2011). Relationships between preventive activities, psychosocial factors and recurrence of venous leg ulcers : a prospective study. Journal Of Advanced Nursing, 67(10), pp Results: There were 35 recurrences in a sample of 80 participants. Median time to recurrence was 27 weeks. After adjustment for potential confounders, a Cox proportional hazards regression model found that at least an hour/day of leg elevation, six or more days/week in Class 2 (20 25mmHg) or 3 (30 40mmHg) compression hosiery, higher social support scale scores and higher General Self-Efficacy scores remained significantly associated (p<0.05) with a lower risk of recurrence, while male gender and a history of DVT remained significant risk factors for recurrence. Conclusion: Results indicate that leg elevation, compression hosiery, high levels of self-efficacy and strong social support will help prevent recurrence. AIM: To review the available evidence on risk factors for delayed healing of venous leg ulcers. METHODS: Int J Clin Pract Sep;69(9): doi: /ijcp Epub 2015 Apr 1.

4 A review of the literature in regard to risk factors for delayed healing in venous leg ulcers was conducted from January 2000 to December Evidence was sourced through searches of relevant databases and websites for resources addressing risk factors for delayed healing in venous leg ulcers specifically. RESULTS: Twenty-seven studies, of mostly low-level evidence (Level III and IV), identified risk factors associated with delayed healing. Risk factors that were consistently identified included: larger ulcer area, longer ulcer duration, a previous history of ulceration, venous abnormalities and lack of high compression. Additional potential predictors with inconsistent or varying evidence to support their influence on delayed healing of venous leg ulcers included: decreased mobility and/or ankle range of movement, poor nutrition and increased age. DISCUSSION: Findings from this review indicate that a number of physiological risk factors are associated with delayed healing in venous leg ulcers and that social and/or psychological risk factors should also be considered and examined further. CONCLUSION: The findings from this review can assist health professionals to identify prognostic indicators or risk factors significantly associated with delayed healing in venous leg ulcers. This will facilitate realistic outcome planning and inform implementation of appropriate early strategies to promote healing. Objectives To assess the benefits and harms of interventions designed to help people adhere to venous leg ulcer compression therapy, to improve healing and prevent recurrence after healing. Main results One randomised controlled trial was added to this update making a total of three. One ongoing study was also identified. One trial (67 participants) compared a communitybased Leg Club that provided mechanisms for peersupport, assistance with goal setting and social interaction with home-based care. There was no clear difference in healing rates at three months (12/28 people healed in Leg Club group versus 7/28 in home-based care group; risk ratio (RR) 1.71, 95% confidence interval (CI) 0.79 to 3.71); or six Risk factors for delayed healing in venous leg ulcers: a review of the literature. Parker CN 1, Finlayson KJ 1, Shuter P 1, Edwards HE 2. Weller CD, Buchbinder R, Johnston RV. Interventions for helping people adhere to compression treatments for venous leg ulceration. Cochrane Database of Systematic Reviews 2016, Issue 3. Art. No.: CD DOI: / CD pub3.

5 months (15/33 healed in Leg Club group versus 10/34 in home-based care group; RR 1.55, 95% CI 0.81 to 2.93); or in quality of life outcomes at six months (MD 0.85 points, 95% CI to 1.83; 0 to 10 point scale). The Leg Club may lead to a small reduction in pain at six months, that may not be clinically significant (MD points, 95% CI , -0.71; 0 to 100 point scale, 15 point reduction is usually considered the minimal clinically important difference) (low quality evidence downgraded for risk of selection bias and imprecision). Another trial (184 participants) compared a community-based, nurse-led self-management programme of six months duration promoting physical activity (walking and leg exercises) and adherence to compression therapy via counselling and behaviour modification (Lively Legs ) with usual care in a wound clinic. At 18 months follow-up, there were no clear differences in healing rates (51/92 healed in Lively Legs group versus 41/92 in usual care group; RR 1.24 (95% CI 0.93 to 1.67)); rates of recurrence of venous leg ulcers (32/69 with recurrence in Lively Legs group versus 38/67 in usual care group; RR 0.82 (95% CI 0.59 to 1.14)); or adherence to compression therapy (42/92 people fully adherent in Lively Legs group versus 41/92 in usual care group; RR 1.02 (95% CI 0.74 to 1.41)). The evidence from this trial was also downgraded to low quality due to risk of selection bias and imprecision. A single study compared patient education delivered via video with education delivered by text (pamphlet). However, no outcomes relevant to this review were reported. We found no studies that investigated other interventions to promote adherence to compression therapy. Authors conclusions It is unclear whether interventions designed to help people adhere to compression therapy improve venous ulcer healing and reduce recurrence. There is a lack of trials of interventions that promote adherence to compression therapy for venous ulcers. AIMS AND OBJECTIVES: To gather information about the impact of leg ulcers on patient's daily life as described in quantitative and J Clin Nurs Mar;13(3): Leg ulcers: a review of their impact on daily life.

6 qualitative studies. DESIGN: Systematic literature review. METHODS: Medline and Cinahl databases were searched for venous leg ulcer studies, up to 2002; this was followed by the 'snowball method'. Studies were selected in accordance with preset criteria. RESULTS: A total of 37 studies was included. All studies report that leg ulcers pose a threat to physical functioning. Furthermore, a negative impact on psychological functioning is reported and, to a lesser degree, on social functioning. Major limitations are pain and immobility, followed by sleep disturbance, lack of energy, limitations in work and leisure activities, worries and frustrations and a lack of self-esteem. Patients have a significantly poorer quality of life compared with healthy people. Finally, patients report problems with regard to follow-up treatment. CONCLUSIONS: Having a leg ulcer has a major impact on a patient's life. There are indications of under-treatment of pain. RELEVANCE TO CLINICAL PRACTICE: Keeping in mind that leg ulceration is notorious for its chronic character, the negative impact on patient's life implies that many patients suffer over longer periods of time. This emphasizes the need to focus on quality of life aspects in patient care. There is much to gain, especially concerning pain and mobility. The development of comprehensive care programmes is essential. OBJECTIVE: To validate the usefulness of written information for patients with venous leg ulcers and test the hypothesis that patients who receive written information retain more knowledge than those who receive verbal information alone. METHOD: Twenty patients newly diagnosed with venous leg ulcers were recruited into this prospective trial. Patients were randomised either to the control group (given verbal information on their condition) or the intervention group (same verbal information and an information leaflet). The verbal information was in the same format as in the leaflet. Patients' knowledge of the condition was ascertained at an initial interview and at follow-up four to six weeks later. Persoon A1, Heinen MM, van der Vleuten CJ, de Rooij MJ, van de Kerkhof PC, van Achterberg T. J Wound Care Feb;14(2):75-7. Information leaflets for venous leg ulcer patients: are they effective? Clarke Moloney M 1, Moore A, Adelola OA, Burke PE, McGee H, Grace PA. RESULTS: At follow-up both groups showed an overall improvement in knowledge, with no statistical

7 difference between them. CONCLUSION: The results indicate there is limited value in providing information leaflets to this patient group, who were predominantly older patients with low levels of education. The relatively small sample size may explain the disappointing results. Further research may reveal a benefit of providing these leaflets to carers. Ravijuhendid AWMA ravijuhend (2011) soovitab patsientidele pakkuda asjakohast informatsiooni nende haiguse olemusest ja ravist ( GRADE C). Viidatakse ühele RCT (Clarke Moloney et al 2005, kuid kaasatud hilisemasse SÜ), kus leiti oluline patsiendi informeerituse, eriti mis puudutab kompressioonravi ja füüsilist aktiivsust, osas. Suuline informeeritus ja kirjalik informeeritus tundusid olema võrdväärsed, kuid arvatavasti oli see tingitud kohordi eripärast (madala haridustasemega, väike). Level I evidence. Ravijuhendis viidatakse ühele SR (Van Hecke et al 2008), mis uuris patsientide ravisoostumust. Leiti, et patsiendi teavitamine kompressioonravist, valust, võib parandada ravisoostumust. Patsiendile holistiliselt lähenemine võiks parandada ravisoostumust (nt piiratud liikuvusega patsient ei pruugi olla võimeline läbiviima ordineeritud harjutusi). Level IV evidence. Lisaks soovitatakse patsiendi psühhosotsiaalset hindamist ja tuge kui osa patsiendi ravist (CBR). Soovitatakse kaasata patsient raviplaani koostamisse, anda patsiendile informatsiooni ravi kulust. Otseselt psühhosotsiaalse nõustamise kohta kirjanduses materjali pole. Samas VLU mõjutab QOL, mistõttu soovitatakse seda hinnata. VLU patsiendid on tavapopulatsioonist madalama enesehinnanguga, kartlikumad, depressiivsemad, isoleeritumad (Persoon et al 2004). Level I evidence. Patient education Patient concordance with management regimens significantly influences both healing times and prevention of VLU recurrence. Interventions such as compression, elevation and exercise require patient persistence. It is, therefore, crucial that patients understand the importance of such interventions and how they should be implemented. The literature search identified an SR reporting various interventions including support groups to improve knowledge and concordance with therapy. An additional, low-quality RCT investigated the effect of written education material in improving knowledge of patients with VLUs. Recommendation Provide patients with appropriate education on their condition and its management. (Grade C) Practice points Both verbal and written education leads to improvements in patient knowledge about management of their VLU.

8 Patient education includes: basic pathophysiology of venous hypertension and VLU compression therapy and the role it plays in managing VLUs and venous hypertension. This includes the potential implications of declining compression therapy devices and appliances that may assist in donning and doffing compression garments elevation and exercise nutrition skin care potential adverse effects of any therapies and when to seek assistance managing comorbidities (for example, diabetes). Leg ulcer support groups provide patients with education and psychosocial support to manage their ongoing disease, although they are not available in all locations. Patients in rural or remote areas may consider accessing online supports. Psychosocial support Chronic disease is reported to have a negative psychosocial impact. The literature reported patients with VLUs may be at an increased risk of negative psychosocial outcomes including depression, low selfesteem, social isolation, fear and anger. Pain, functional limitations, impact of compression bandaging (for example, finding shoes/clothes to cover the bandaging) and the financial burden of ongoing care are contributing factors and may also reduce the patient s concordance with therapy in the long term. Studies related to psychosocial care investigated the psychosocial profile of patients with VLUs but did not address strategies that are effective in providing psychosocial support. The Expert Working Committee recommends that consideration of the patient s psychosocial status forms part of a holistic management plan. Recommendation Provide psychosocial assessment and support as an essential component in the patient s management. (CBR) Practice points Include patients in the development of their management plan. This may increase the feasibility of the plan and the patient s concordance with therapy.60 Provide patients with clear information about their own progress (for example, graphs of wound size). This may contribute to patient concordance with management. QOL scales specific to populations with VLU and/or venous disease (for example, the CWIS and CVIQ) include assessment of psychosocial factors. Support groups provide patients with education and support to manage their ongoing disease, although they are not available in all locations. Patients in rural or remote areas may consider accessing online supports. Elevation

9 Oedema associated with venous hypertension contributes to poor healing of VLUs. Elevation of lower limbs to reduce oedema may, therefore, increase healing;61 however, there is no research conducted in patients with VLUs. Two low-quality RCTs investigating the effect of elevation were identified in the literature search. Trials reported consistent changes to microcirculation associated with elevation; however, this did not translate to a significant improvement in ulcer healing in one trial. The Expert Working Committee recommends that elevation is appropriate to incorporate into a VLU management plan. Recommendation Elevate the patient s leg to promote changes in microcirculation and decrease lower limb oedema. (Grade C) Practice points For optimal effect, legs should be elevated during periods of inactivity, and ideally above the level of the heart, with consideration to the patient s lifestyle and limitations. Maintenance of an elevation diary by the patient can increase concordance with an elevation regimen Exercise The deep veins in the lower extremities are surrounded by calf muscle that has a function in assisting venous blood return. When the calf muscle is relaxed, blood pools in the veins. When the calf muscle contracts there is a pumping action propelling blood back to the heart. This calf muscle pump function is optimised during heel-toe walking. In patients with impaired venous function, calf muscle exercises can improve the calf muscle function. The exercises reported in the literature review were implemented in conjunction with compression therapy and consisted of two different regimens: active planter flexion using resistance (4 kg) implemented under supervision for a minimum of seven days, with the exercises performed for a minimum of three sets daily of six minutes length heel raises conducted in three sets at 80% maximum repetitions on alternate days for 12 weeks. The evidence underpinning this recommendation comes from two small RCTs conducted in participants with VLU. The studies indicated that exercise designed to improve calf muscle strength and mobility has an effect in improving calf muscle function; however, the relationship to ulcer healing requires further research. The Expert Working Committee recommends progressive resistance exercise be incorporated into the patient s management plan. Recommendation Progressive resistance exercise may improve calf muscle function. (Grade C) Practice points Exercises should be designed to improve calf muscle strength, for example weightbearing foot and ankle exercises and heel-toe walking. Ensure that the patient can perform exercises in a safe manner and with consideration to personal tolerance levels. Gait analysis is a key factor in patient assessment. Correction of gait may improve calf muscle function.

10 Consider referral to a physiotherapist or exercise physiologist with experience in treating patients with venous insufficiency. Protein and individual amino acids, energy, a range of vitamins (including A, C and E) and zinc are all associated with wound healing. Optimal nutrition, particularly calories and protein, are essential for all wound healing. No SRs or RCTs addressing nutritional interventions met the inclusion criteria for the literature review. The Expert Working Committee recommends that nutrition is important in the overall management of VLUs. This opinion was supported by a best practice guideline for the management of general chronic wounds. Recommendation Optimise the patient s nutrition and hydration to promote healing in patients with VLUs. (CBR) Practice points Nutritional requirements should be based on energy/caloric requirements with additional consideration to the stress response to illness. Protein requirements in healthy patients are 0.8 g protein/kg daily. This may need to be increased to 1.5 to 2 g protein/kg daily in patients with heavily exudating ulcers.67 There is no research on the effect of L-arginine supplements in improving VLU healing. Oral zinc supplements are not effective for improving wound healing unless zinc deficiency is diagnosed (see recommendation 12.8). Patients with heavily exudating VLUs may require an increase in fluid intake67 if they have no fluid restrictions related to comorbidities, particularly in warmer weather. NICE ravijuhend (2010) leiab, et iganädalased Jala õhtud (patsientide ja tervishoiutöötajate kohtumised) parandavad ravisoostumust, viidates samale SR, mis AWMA. Ühes Austraalia RCT jagati patsiendid tavagruppi ja Lindsay Leg Club gruppi leg clubi omadel parem paranemine, paremad näitajad valu, elukvaliteedi ja enesehinnangu osas (Edwards et al 2009). SVS ravijuhend (2014) soovitab patsiendi ja sugulaste nõustamist (CBR). Puuduvad andmed kirjeldamaks teavitamise efektiivsuse kohta CVI patsientidel VLU ennetamiseks. RNAO Recommendation 25 The client should be prescribed regular vascular exercise by means of intensive controlled walking and exercises to improve the function of the ankle joint and calf muscle pump. (Level A) The wording of this recommendation has been modified for anatomical accuracy. The change in the wording is for clarification only, and there has been no change in the intent of the recommendation. Recommendation 30 Inform the client of measures to prevent recurrence after healing:

11 daily wear of compression stockings, cared for as per manufacturer s instructions and replaced at a minimum every six months; discouragement of self-treatment with over-the-counter preparations; avoidance of accidents or trauma to legs; rest periods throughout the day with elevation of affected limb above level of heart; early referral at first sign of skin breakdown or trauma to limb; need for exercise and ankle-joint mobility; appropriate skin care avoiding sensitizing products; and compression therapy for life with reassessment based on symptoms. (Level C) This recommendation has been modified to incorporate Recommendations 46, 47, 56 and 57 from the original publication, thereby providing a concise list of essential attributes of patient education with regards to secondary prevention of leg ulcers. Furthermore, although it is recognized that compression therapy for life is a common preventative strategy, the recommendation has also been modified to emphasize the importance of reassessment given the potential for changing client needs. (chronic[all Fields] AND ("varicose ulcer"[mesh Terms] OR ("varicose"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "varicose ulcer"[all Fields] OR ("venous"[all Fields] AND "leg"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "venous leg ulcer"[all Fields])) AND ("motor activity"[mesh Terms] OR ("motor"[all Fields] AND "activity"[all Fields]) OR "motor activity"[all Fields] OR ("physical"[all Fields] AND "activity"[all Fields]) OR "physical activity"[all Fields]) AND ("2005/01/01"[PDAT] : "2015/09/10"[PDAT]) Leitud 19 (chronic[all Fields] AND ("varicose ulcer"[mesh Terms] OR ("varicose"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "varicose ulcer"[all Fields] OR ("venous"[all Fields] AND "leg"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "venous leg ulcer"[all Fields])) AND ("organization and administration"[mesh Terms] OR ("organization"[all Fields] AND "administration"[all Fields]) OR "organization and administration"[all Fields] OR "management"[all Fields] OR "disease management"[mesh Terms] OR ("disease"[all Fields] AND "management"[all Fields]) OR "disease management"[all Fields]) AND ((Meta-Analysis[ptyp] OR Randomized Controlled Trial[ptyp] OR systematic[sb]) AND ("2005/01/01"[PDAT] : "2015/09/10"[PDAT])) Leitud 72 (chronic[all Fields] AND ("varicose ulcer"[mesh Terms] OR ("varicose"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "varicose ulcer"[all Fields] OR ("venous"[all Fields] AND "leg"[all Fields] AND "ulcer"[all Fields]) OR "venous leg ulcer"[all Fields])) AND ("nutritional status"[mesh Terms] OR ("nutritional"[all Fields] AND "status"[all Fields]) OR "nutritional status"[all Fields] OR "nutrition"[all Fields] OR "nutritional sciences"[mesh Terms] OR ("nutritional"[all Fields] AND "sciences"[all Fields]) OR "nutritional sciences"[all Fields])

12 Leitud 28 ((chronic[all Fields] AND "varicose ulcer"[mesh Terms]) AND ("counselling"[all Fields] OR "counseling"[mesh Terms] OR "counseling"[all Fields])) AND ("wound healing"[mesh Terms] OR ("wound"[all Fields] AND "healing"[all Fields]) OR "wound healing"[all Fields] OR "healing"[all Fields]) AND ("2005/01/01"[PDAT] : "2015/09/10"[PDAT]) Leitud 1, kasutatud hiljem leitud SÜ ülevaate update i (avaldatud 2016) (chronic[all Fields] AND "varicose ulcer"[mesh Terms]) AND ("nutritional status"[mesh Terms] OR ("nutritional"[all Fields] AND "status"[all Fields]) OR "nutritional status"[all Fields] OR "nutrition"[all Fields] OR "nutritional sciences"[mesh Terms] OR ("nutritional"[all Fields] AND "sciences"[all Fields]) OR "nutritional sciences"[all Fields]) AND ("2005/01/01"[PDAT] : "2015/09/10"[PDAT]) Leitud 9

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 ja nr 14 K 13: Kas alkoholihimu vähendavaid ravimeid saavad patsiendid peavad vähendamiseks ravimit kasutama igapäevaselt vs kasutama riskiolukorras?

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Kroonilise sageduskontrolli ravim Kliiniline küsimus Kas kroonilise sageduskontrolli strateegia puhul tuleks kodade virvendusarütmia patsientidel esmavalikuna eelistada BBL vs KKB vs muid ravimeid? Olulised

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 20 Kas hingamishäiretega enneaegsetel vastsündinutel kasutada parema ravitulemi saavutamiseks varast surfaktantravi võrreldes hilise surfaktantraviga?

Rohkem

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.11 Kas Alzheimeri tõvega patsientide ravis on kindlad kriteeriumid spetsiifilise farmakoloogilise ravi lõpetamiseks vs. mitte? Tulemusnäitajad: patsiendi

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 Kas kõikidel kroonilise neeruhaigusega patsientidel sõltub komplikatsioonide teke: - neerufunktsiooni muutusest vs mitte - põhidiagnoosist vs

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc Kliiniline küsimus nr 22 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente on efektiivne sõeluda, ravida ja rehabiliteerida üldarstiabisüsteemis vs kõigis ambulatoorsetes eriarstiabiüksustes vs kõigis päevaraviüksustes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.4 Kas kõikidele dementsussündroomi kahtlusega patsientidele teha haiguse diferentsiaaldiagnostikaks strukturaalsed visualiseerimisuuringud (magnetresonantstomograafia

Rohkem

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts 2019 1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ALVAL Alkoholisõltuvuse ravi teenus ESF KTE Programm Psühhosotsiaalsed sekkumised RÜ TAI TAT TAT

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakord 31. oktoober 2017 Paide, Hindreku talu, kell: 13.00-16.00

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Kliiniline küsimus 10. Kas kroonilise neeruhaigusega patsientidel tuleb ravitulemuste parandamiseks hoida kõrgvererõhktõve raviga vererõhuväärtused te

Kliiniline küsimus 10. Kas kroonilise neeruhaigusega patsientidel tuleb ravitulemuste parandamiseks hoida kõrgvererõhktõve raviga vererõhuväärtused te Kliiniline küsimus 10. Kas kroonilise neeruhaigusega patsientidel tuleb ravitulemuste parandamiseks hoida kõrgvererõhktõve raviga vererõhuväärtused teatud optimaalsel tasemel vs mitte? Tulemusnäitajad:

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõigil alkoholi kuritarvitavatel ja alkoholisõltuvusega patsientidel kasutada abstinentsi või alkoholi tarvitamise vähendamise saavutamiseks

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Inhalatsioonanesteetikud lasteanesteesias2 [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Inhalatsioonanesteetikud lasteanesteesias2 [Compatibility Mode] Inhalatsioonanesteetikud lasteanesteesias Reet Kitus 28 mai 2010 2 osapoolt: Patsient (lapsevanem) Anestesioloog Ohutu Kiire toimega Võimalikult vähe kõrvaltoimeid 1 Lapsevanemate eelistused mida vältida?

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Outline Estonian language resources First experiment for summarization EstSum

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

(loeng3-ohtlikud_koodiloigud)

(loeng3-ohtlikud_koodiloigud) #include int main (void) uint8_t arr[] = 0x11, 0x22 uint16_t *ptr; ptr = (uint16_t*)&arr[0]; printf ("arr: 0x%02x, 0x%02x\n", arr[0], arr[1]); printf ("ptr: 0x%04x\n", *ptr); /* vigane pointeri

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.08.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse toornafta

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0 Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.04.2015, Eesti, Holstre-Nõmme motokeskus. (58 o 18 56.36

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR 14 2012 SISUKORD Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, PhD), Wladimir Segercrantz (D.Sc, professor) Vabatsoonide roll ja arengusuunad (Valga vabatsooni

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw EESTI STANDARD TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale Software engineering Guidelines for the application of ISO 9001:2000 to computer software (ISO/IEC 90003:2004) EESTI STANDARDI

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft Word - Tekst2.doc

Microsoft Word - Tekst2.doc EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-44-2

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekas

Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekas Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekassa, Harju osakond, nõupidamiste saal, Tallinn Algus

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The EESTI STANDARD RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis The international public telecommunication numbering plan Application of ITU-T recommendation E.164 in Estonia

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem