Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu"

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanuar 2016 Uus staatus: Teema: 10953/15 RESTREINT UE / EU RESTRICTED Avalik Vastastikuste hindamiste seitsmenda vooru hindamisaruanne Küberkuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise Euroopa poliitika praktiline rakendamine ja toimimine Aruanne Eesti kohta Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele eespool nimetatud dokument, mille salastatuse kategooria on kaotatud. Nimetatud dokumendi tekst on identne eelmise versiooni tekstiga /15 DCL 1 sel DGF 2A ET

2 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. jaanuar 2016 (OR. en) 10953/15 GENVAL 27 CYBER 73 ARUANNE Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat Delegatsioonid Vastastikuste hindamiste seitsmenda vooru hindamisaruanne Küberkuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise Euroopa poliitika praktiline rakendamine ja toimimine Aruanne Eesti kohta 10953/15 aho/asn/sel 1 DGD2B ET

3 VASTASTIKUSTE HINDAMISTE SEITSMENDA VOORU HINDAMISARUANNE Küberkuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise Euroopa poliitika praktiline rakendamine ja toimimine ARUANNE EESTI KOHTA 10953/15 aho/asn/sel 2 DGD2B ET

4 Sisukord 1. Kommenteeritud kokkuvõte Sissejuhatus Üldised teemad ja struktuurid Riiklik küberjulgeoleku strateegia Riiklikud prioriteedid seoses küberkuritegevusega Küberkuritegevuse statistika Küberkuritegevuseni viivad peamised suundumused Küberkuritegevuse registreeritud juhtude arv Riigieelarvest eraldatud vahendid küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ELi poolsest rahastamisest saadav toetus Järeldused Riiklikud struktuurid Kohtusüsteem (prokuratuur ja kohtud) Sisemine struktuur Edukat vastutusele võtmist takistavad asjaolud ja selle sooritamise suutlikkus Õiguskaitseasutused Muud asutused / institutsioonid / avaliku ja erasektori partnerlus Koostöö ja koordineerimine riiklikul tasandil Õiguslikud või poliitilised kohustused Koostöö parandamiseks eraldatud vahendid Järeldused Õiguslikud aspektid Küberkuritegevust puudutavad kriminaalõiguse materiaalõiguslikud normid Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon Siseriikliku õiguse kirjeldus A/ Nõukogu raamotsus 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta ja direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid Uurimismeetodid Kohtuekspertiis ja krüpteerimine E - t õ e n d i d Kohtualluvus Küberkuritegude uurimisel järgitavad põhimõtted Kohtualluvuse konflikti korral kohaldatavad eeskirjad ja asjade edastamine Eurojustile /15 aho/asn/sel 3 DGD2B ET

5 5.4.3 Jurisdiktsioon nn pilves toime pandud küberkuritegude korral Eesti seisukoht seoses küberkuritegevuse vastu võitlemise õigusraamistikuga Järeldused Operatiivaspektid Küberrünnakud Küberrünnakute olemus Küberrünnakutele reageerimise mehhanism Lapsporno vastased meetmed ja meetmed laste internetis seksuaalse kuritarvitamise vastu Tarkvaraandmebaasid ohvrite kindlakstegemiseks ja meetmed taasohvristamise ärahoidmiseks Meetmed seksuaalse ärakasutamise / internetis kuritarvitamise, sekstimise ja küberkiusamise käsitlemiseks Seksiturismi, lapspornograafiliste etteastete ja muu vastased ennetusmeetmed Lapspornot sisaldavate või levitavate veebisaitide vastases tegevuses osalejad ja selliste veebisaitide vastased meetmed Kaardipettused internetis l Internetis toime pandud pettustest teavitamine Erasektori roll Järeldused Rahvusvaheline koostöö Koostöö ELi asutustega Formaalsed nõuded koostöö tegemiseks Europoli / küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse, Eurojusti või ENISAga Europoli / küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse, Eurojusti, ENISAga tehtava koostöö hinnang Ühiste uurimisrühmade ja küberpatrullide operatiivtöö tulemuslikkus Koostöö Eesti ametiasutuste ja Interpoli vahel Koostöö kolmandate riikidega Koostöö erasektoriga Rahvusvahelise koostöö vahendid Vastastikune õigusabi Vastastikuse tunnustamise instrumendid Üleandmine/väljaandmine Järeldused Koolitus, teadlikkuse suurendamine ja ennetustegevus Erikoolitus Teadlikkuse suurendamine ja ennetustegevus Avaliku ja erasektori partnerlus /15 aho/asn/sel 4 DGD2B ET

6 8.3. Järeldused Lõppmärkused ja soovitused Eesti soovitused Soovitused Soovitused Eestile Soovitused Euroopa Liidule, selle institutsioonidele ja teistele liikmesriikidele Soovitused Eurojustile/Europolile/ENISAle Järeldused /15 aho/asn/sel 5 DGD2B ET

7 1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Eesti on digitehnoloogiat kasutav arenenud riik, mida iseloomustab ulatuslik juurdepääs internetile ja infotehnoloogia laialdane kasutamine nii avalikus kui ka erasektoris. Kuna riik sõltub suurel määral internetist ja pärast küberintsidente aastal on küberjulgeolek ja küberkuritegevuse vastane võitlus olnud Eesti jaoks põhiprioriteedid. Samal ajal pööratakse eritähelepanu põhiõigustele ja -vabadustele ning vastutustundlikule interneti haldamisele. Viimastel aastatel on Eesti investeerinud e-valitsuse väljatöötamisse, et tagada avaliku halduse täielik läbipaistvus. Avalikud teenused on üldsusele kättesaadavad internetis riigi portaali kaudu, mis on keskne koht erinevate valitsusasutuste pakutavatele e-teenustele juurdepääsuks. Eesti kiitis oma küberjulgeoleku strateegia aastateks heaks aastal. Peamised valdkonnad, millele küberjulgeoleku strateegia keskendub, on: elutähtsate teenuste tagamine, küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja riigi kaitsevõimete arendamine. Täiendavad nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed on: õigusraamistiku vormimine, rahvusvahelise koostöö ja kommunikatsiooni edendamine, teadlikkuse suurendamine, spetsialistide väljaõppe tagamine ja samuti tehniliste lahenduste arendamine. Eestis on kehtestatud kindel õigusraamistik, mis hõlmab kriminaalõiguse materiaalõiguslikke norme, mis käsitlevad igasuguseid küberkuritegevusega seotud süütegusid, sealhulgas teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, mis on samuti sätestatud karistusseadustikus. Karistusseadustikul hoitakse pidevalt pilk peal ning seda muudetakse vastavalt uute nähtuste ilmnemisele. Eesti on rakendanud arestimismäärust käsitleva raamotsuse, infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva raamotsuse, konfiskeerimisotsuseid käsitleva raamotsuse ja direktiivi, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ning eeldab, et Lanzarote konventsioon ratifitseeritakse aastal. Eesti on Budapesti konventsiooni ja muude asjaomaste vastastikust õigusabi käsitlevate Euroopa Nõukogu konventsioonide, ÜRO konventsioonide ja ELi instrumentide osaline /15 aho/asn/sel 6 DGD2B ET

8 Praktilisest seisukohast vaadates viivad küberjulgeoleku strateegia elluviimist läbi erinevad sidusrühmad, teiste hulgas õiguskaitseasutused, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, justiitsministeerium ja siseministeerium ning samuti muud organid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Selle eesmärkide poole püüeldakse ka avaliku- ja erasektori partnerluste kaudu. Eesti Politsei- ja Piirivalveametil on ulatuslikud volitused ja selle käsutuses on uurimismeetodid küberõigusrikkumiste uurimiseks ning e-tõendite ja krüpteeringutega tegelemiseks. E-tõendeid käsitatakse tavapäraste tõenditena, kuid selliste tõendite kriminaalmenetluses käsitlemise ja esitamise kohta erieeskirju ei ole. Erasektori ettevõtted, kes osutavad elutähtsaid teenuseid, on kohustatud teavitama Eesti ametivõime küberrünnakutest ja turvaintsidentidest. Mis puudutab laste seksuaalset ärakasutamist, siis Eesti kaalub praegu lapspornot sisaldavate veebisaitide blokeerimist, kuigi pilte saab juba praegu kohtumääruse alusel kõrvaldada. Eesti teeb koostööd Europoli ja Eurojustiga, kasutab hästi ära ühiseid uurimisrühmi ning teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et soodustada sidemeid teiste rahvusvaheliste partneritega, nagu USA. Strateegia eesmärkide üks osa on täiendada õiguskaitseasutuste oskuseid ja sellega seoses pakuvad erinevaid koolitussessioone CEPOL, Tallinna Tehnikaülikool, CERT, OLAF ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). Prokuröridele pakutakse e-tõendite hankimise alast koolitust koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikohtu ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Peale selle viib Eesti läbi teadlikkuse suurendamise ja ennetusprogramme, et teavitada üldsust ja tööstust küberkuritegevusega seotud riskidest ning ergutada interneti ohutut kasutamist. Hindajad leidsid, et see, kuidas Eesti kasutab internetis veebikonstaableid, on innovaatiline ja kasulik vahend internetikasutajatele abi andmiseks ja nad on virtuaalkeskkonnas usaldusisikuteks nii lastele kui ka täiskasvanutele /15 aho/asn/sel 7 DGD2B ET

9 Üldiselt võisid hindajad järeldada, et Eesti on pühendunud küberkuritegevuse tõkestamisele ning ta on võtnud selle eesmärgi saavutamiseks tõsiseid meetmeid. Rühmale avaldas väga muljet tehtud võtmealgatuste hulk ning rühm leiab, et paljud nendest võiksid olla hea tava mudeliks ja neid saaks kasutada teised liikmesriigid küberkuritegevuse tõkestamisel tehtavates jõupingutustes. Eelkõige vääriva mainimist veebikonstaablite kasutamine, digiallkirjade kasutamine veebipõhistes tehingutes ning muljetavaldav avaliku ja erasektori partnerlus. Rühm tegi siiski kindlaks mõned valdkonnad, kus on vaja olukorda täiendavalt parandada, ning esitas Eestile sellega seoses mõned soovitused (vt peatükki 9). Rühm kutsub Eestit üles need soovitused rakendama, et täiendavalt tõhustada küberkuritegevuse vastases võitluses tehtavaid jõupingutusi /15 aho/asn/sel 8 DGD2B ET

10 2. SISSEJUHATUS Pärast 5. detsembri aasta ühismeetme 97/827/JSK 1 vastuvõtmist loodi mehhanism, millega hinnata organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist ja rakendamist siseriiklikul tasandil. Kooskõlas ühismeetme artikliga 2 otsustas üldküsimuste, sealhulgas hindamise töörühm (GENVAL) otsustas oma 3. oktoobri aasta koosolekul, et vastastikuste hindamiste seitsmes voor tuleks pühendada küberkuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise Euroopa poliitika praktilisele rakendamisele ja toimimisele. Liikmesriigid tervitasid küberkuritegevuse valimist vastastikuste hindamiste seitsmenda vooru teemaks. Seoses küberkuritegevuse alla kuuluvate õigusrikkumiste suure hulgaga lepiti aga kokku, et hindamisel keskendutakse õigusrikkumistele, mis nõuavad liikmesriikide arvates erilist tähelepanu. Selleks käsitletakse hindamisel põhiliselt kolme konkreetset valdkonda: küberrünnakud, laste seksuaalne kuritarvitamine / pornograafia internetis ja maksekaardipettused internetis, ning analüüsitakse põhjalikult küberkuritegevuse vastu võitlemise õiguslikke ja rakenduslikke aspekte, piiriülest koostööd ja koostööd asjaomaste ELi ametitega. Direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust 2 (ülevõtmise tähtaeg 18. detsember 2013), ja direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid 3 (ülevõtmise tähtaeg 4. september 2015), on selles kontekstis eriti asjakohased detsembri aasta ühismeede (97/827/JSK), ELT L 344, , lk 7 9. ELT L 335, , lk 1. ELT L 218, , lk /15 aho/asn/sel 9 DGD2B ET

11 Peale selle korratakse ELi küberjulgeoleku strateegiat käsitlevates nõukogu aasta juuni järeldustes 1 Euroopa Nõukogu 23. novembri aasta küberkuritegevuse konventsiooni (Budapesti konventsioon) 2 võimalikult kiire ratifitseerimise eesmärki ning järelduste preambulis rõhutatakse, et EL ei kutsu üles vastu võtma uusi rahvusvahelisi õigusakte kübertemaatika vallas. Seda konventsiooni täiendab protokoll arvutisüsteemide kaudu toime pandud rassistlike ja ksenofoobsete tegude kohta 3. Varasematest hindamistest saadud kogemus näitab, et liikmesriigid on asjakohaseid õigusakte erineval määral rakendanud ning et praegune hindamisprotsess võiks anda kasuliku panuse ka neile liikmesriikidele, kes võivad olla mitte rakendanud erinevate instrumentide kõiki aspekte. Sellest hoolimata püütakse saavutada laiaulatuslik ja interdistsiplinaarne hindamine ning mitte keskenduda üksnes küberkuritegevuse vastast võitlust käsitlevate erinevate instrumentide rakendamisele, vaid pigem operatiivaspektidele liikmesriikides. Seetõttu käsitletakse käesolevas dokumendis lisaks prokuratuuri talituste vahelisele koostööle seda, kuidas politseiasutused teevad koostööd Eurojusti, ENISA ja Europoli / küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega ning kuidas teatavate osalejate tagasiside suunatakse asjaomastesse politsei- ja sotsiaalteenustesse. Hindamises keskendutakse selliste riiklike poliitikameetmete rakendamisele, mis on seotud küberrünnakute mahasurumise ning pettuste ja samuti lapsporno vastase võitlusega. Hindamises käsitletakse samuti liikmesriikides rakendatavaid operatiivtavasid, mis on seotud rahvusvahelise koostöö ja küberkuritegevuse ohvriks langenud isikutele pakutava toetusega /13 POLGEN 138 JAI 612 TELECOM 194 PROCIV 88 CSC 69 CIS 14 RELEX 633 JAIEX 55 RECH 338 COMPET 554 IND 204 COTER 85 ENFOPOL 232 DROIPEN 87 CYBER 15 COPS 276 POLMIL 39 COSI 93 DATAPROTECT CETS nr 185; avatud allkirjastamiseks 23. novembril 2001, jõustus 1. juulil CETS nr 189; avatud allkirjastamiseks 28. jaanuaril 2003, jõustus 1. märtsil /15 aho/asn/sel 10 DGD2B ET

12 Liikmesriikidesse tehtavate visiitide järjekorra võttis GENVAL vastu 1. aprillil Eesti oli viies liikmesriik, keda selles hindamiste voorus hinnati. Kooskõlas ühismeetme artikliga 3 koostas eesistujariik läbiviidavate hindamiste ekspertide loetelu. Tulenevalt 28. jaanuaril 2014 GENVALi eesistuja poolt delegatsioonidele esitatud kirjalikust taotlusest nimetasid liikmesriigid eksperdid, kellel on valdkonnas sisuline praktiline kogemus. Hindamismeeskondadesse kuuluvad kolm riiklikku eksperti, keda abistavad kaks nõukogu peasekretariaadi töötajat ja vaatlejad. Vastastikuse hindamise seitsmenda vooru jaoks nõustus GENVAL eesistujariigi ettepanekuga, et vaatlejateks tuleks kutsuda Euroopa Komisjon, Eurojust, ENISA ja Europol / küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus. Eksperdid, kellele tehti ülesandeks Eesti hindamine, olid Tero Toivonen (Soome), Rimvydas Valentukevicius (Leedu) ja José Manuel Sanchez Siscart (Hispaania). Lisaks osales kolm vaatlejat: Daniela Buruiana (Eurojust), Michele Socco (Euroopa Komisjon) ja Philipp Amann (Europol / küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus) koos Nicola Murphy ja Monika Kopchevaga nõukogu peasekretariaadist. Käesoleva aruande koostas eksperdirühm nõukogu peasekretariaadi abiga, tuginedes märtsil 2015 Eestis toimunud hindamisvisiidi tulemustele ning Eesti esindajate poolt hindamisküsimustikule ja sellele järgnenud küsimustele antud üksikasjalikele vastustele /15 aho/asn/sel 11 DGD2B ET

13 3. ÜLDISED TEEMAD JA STRUKTUURID 3.1. Riiklik küberjulgeoleku strateegia aastal kiitis Eesti valitsus heaks Küberjulgeoleku strateegia , 1 mis on Eesti küberjulgeoleku planeerimise alusdokument ning osa Eesti laiemast julgeolekustrateegiast. Selles strateegias hinnatakse Eesti küberjulgeoleku ohte, tuuakse välja olulisemad arengud küberkuritegevuse vastaseks võitluseks ning esitatakse ideed, kuidas ohte tõhusalt maandada. Peamised valdkonnad, millele küberjulgeoleku strateegia keskendub, on elutähtsate teenuste tagamine, küberkuritegevusvastase võitluse tõhustamine ja riigi kaitsevõimete arendamine. Küberkuritegevuse vastases võitluses keskendutakse küberkuritegude ennetamisele, avastamisele ja nende eest vastutusele võtmisele. Võetavate meetmete hulka kuuluvad muu hulgas küberkuritegevuse tõkestamise suutlikkuse suurendamine, rahvusvahelise koostöö edendamine ning samuti avalikkuse teadlikkuse suurendamine kübervaldkonnaga seotud riskidest. Küberjulgeoleku strateegia on tihedalt seotud teiste strateegiliste dokumentidega, nagu Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 ning Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani Peale selle on strateegia kaudsemalt seotud muude strateegiadokumentidega, muu hulgas dokumentidega Siseturvalisuse arengukava , Eesti terrorismivastase võitluse põhialused (2013), Vägivalla vähendamise arengukava aastateks , Vägivalla ennetamise strateegia ja Riigikaitse arengukava jne. 1 Küberjulgeoleku strateegia ingliskeelne tõlge asub järgmisel veebiaadressil: /15 aho/asn/sel 12 DGD2B ET

14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib küberjulgeoleku strateegia elluviimist Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde loodud küberjulgeoleku nõukogu kaudu. Konkreetsemalt öeldes vastutavad küberkuritegevuse vastast võitlust ning ennetustööd puudutava poliitika eest Justiitsministeerium ja Siseministeerium. Küberkuritegusid uurivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei ning Riigiprokuratuur. Ennetustegevuste osas on oluline roll ka Politsei- ja Piirivalveametil, Riigi Infosüsteemi Ametil ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusel Riiklikud prioriteedid seoses küberkuritegevusega Küberjulgeoleku strateegia näeb küberkuritegevusvastase võitluse tõhustamisel ette 3 prioriteetset alaeesmärki: 1. Küberkuritegude avastamise tõhustamine Küberkuritegude avastamise ja nende eest vastutusele võtmise tõhususe suurendamiseks parandatakse õiguskaitseasutuste suutlikkust järgmiselt: muudetakse selgemaks töökorraldust; suurendatakse küberkuritegevusega tegelevate töötajate hulka; ja parandatakse digitaalsete andmete kandjatega seotud menetlusi läbi viivate organite suutlikkust. Suutlikkuse arendamiseks teevad õiguskaitseasutused koostööd ülikoolide ja rahvusvaheliste kompetentsikeskustega /15 aho/asn/sel 13 DGD2B ET

15 2. Avalikkuse küberohtude-alase teadlikkuse tõstmine Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks pööratakse tähelepanu küberohte ennetavate tegevuste tutvustamisele ning intsidentide äratundmiseks ja intsidentidele targalt reageerimiseks vajalike teadmiste andmisele. E-teenuste tarbijad suunatakse kõige turvalisemate lahenduste poole ning neid teavitatakse uutest tehnoloogiatest ning sellest, kuidas neid lahendusi turvaliselt kasutada. 3. Rahvusvahelise küberkuritegevuse vastase koostöö edendamine Rahvusvahelise mõõtmega küberkuritegude efektiivsemaks ja kiiremaks menetlemiseks tuleks parandada Eesti ja muude riikide vahelist teabevahetust. Osaletakse aktiivselt erinevates rahvusvahelise, küberkuritegevuse vastase võitluse initsiatiivides ja projektides. Peale selle rõhutatakse dokumendis Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 vajadust teha koostööd erasektoriga ning keskenduda haavatavatele sihtrühmadele (näiteks alaealised, eakad), et tõsta nende teadlikkust interneti kasutamisega seotud ohtudest. Täpsemalt öeldes on nende suuniste eesmärk koordineerida riigiasutuste meetmeid, et: võidelda alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastu; hoida ära suuri arvutipettusi; hoida ära arvutiviiruste ja häkkimise levik; suurendada haavatavate sihtrühmade (alaealised, eakad) teadlikkust koostöös erasektoriga; tagada IT-spetsialistide piisav hulk õiguskaitseasutustes /15 aho/asn/sel 14 DGD2B ET

16 3.3. Küberkuritegevuse statistika Küberkuritegevuseni viivad peamised suundumused Sarnaselt muule maailmale kasvab Eestis IKT-vahendite abil toime pandud kuritegude arv aasta aastalt. Seejuures on kasvanud nii arvutikelmuste arv kui ka internetis võõra identiteedi kasutamisega seotud kuritegevus. Eesti ametiasutused on teatanud, et küberkuritegevus moodustab umbes 2 % kogu registreeritud kuritegevusest. Eestis on küberkuritegu määratletud kui kuritegu, mis pandi toime digiseadme kasutamise vahendusel. Küberkuritegevuse üldist statistikat mõjutavad sellised tegurid nagu tegude käsitamine kas kriminaalkuriteona või väärteona. Näiteks arvutikelmuse puhul mõjutab kuriteostatistikat hiljutine karistusseadustiku muudatus, millest tulenevalt tehakse vahet kuriteol ja väärteol, sõltuvalt sellest, kas kahju on suurem või väiksem kui 200 eurot, erinevalt varasemast lävest, mis oli 64 eurot Küberkuritegevuse registreeritud juhtude arv Kuritegevuse statistikat koondab, töötleb ja avaldab Justiitsministeerium. Küberkuritegevuse statistika allikad on samad nagu muud liiki kuritegevusel. Sarnaselt teistele kuritegudele kasutatakse statistika koondamise aluseks elektroonilist menetlusinfosüsteemi E-toimik, kuhu koondub info politseist, prokuratuurist ning kohtutest. Tegemist on integreeritud süsteemiga, milles on toodud koondatult andmed kõikide tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluste kohta. Erasektori panus kuritegevuse statistikasse on kaudne ning sõltub selle valmidusest kuritegudest teada anda. Eraldi statistikat oma tegevuse kohta koondab ka mitu mittetulundusühingut, näiteks lastega seotud nõuandetelefoni teenus Lasteabi ja projekti Targalt Internetis raames loodud tasuta vihjeliin ebaseaduslikust sisust teatamiseks ( /15 aho/asn/sel 15 DGD2B ET

17 Kuriteostatistika aastate 2012, 2013 ja 2014 kohta on järgmine: Registreeritud kuriteod Karistusseadustik Kirjeldus ² 175¹ ¹ ¹ Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks Lapseealise seksuaalne ahvatlemine Arvutiandmetesse sekkumine Terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine Arvutisüsteemi toimimise takistamine Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine Arvutikelmus ¹ Arvutikuriteo ettevalmistamine Arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine Kaitsekoodide üleandmine /15 aho/asn/sel 16 DGD2B ET

18 Süüdimõistetud isikute arv Karistusseadustik Kirjeldus ² 175¹ ¹ ¹ teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks Lapseealise seksuaalne ahvatlemine Arvutiandmetesse sekkumine ¹ Terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine Arvutisüsteemi toimimise takistamine Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine Arvutikelmus ¹ Arvutikuriteo ettevalmistamine Arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine ¹ Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine Kaitsekoodide üleandmine /15 aho/asn/sel 17 DGD2B ET

19 Tuleks märkida, et viimastel aastatel on karistusseadustikus tehtud mitu süsteemset muudatust, millega on täpsustatud ja ühtlustatud tingimusi, mis peavad olema teo kuriteona käsitamiseks täidetud. Seetõttu tunnistati aastal kehtetuks karistusseadustiku paragrahvid 177 ja ja aasta jaanuaris tunnistati kehtetuks paragrahv 208 ning nendes käsitletud teod kriminaliseeriti teiste ülalnimetatud arvutikuritegude koosseisudes. Paragrahvi 217 muudeti 1. jaanuaril 2015 ning täna näeb see ette vastutuse arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest. Lisaks näeb paragrahv pärast selle jõustumist 1. jaanuaril 2015 ette vastutuse autoriõiguse rikkumise eest arvutisüsteemis. Samuti on karistusseadustiku paragrahvi 315 kohaselt kriminaliseeritud ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, sh kui see on toime pandud arvutisüsteemi kasutades. 3.4 Riigieelarvest eraldatud vahendid küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ELi poolsest rahastamisest saadav toetus Suurt enamust küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmetest rahastatakse ministeeriumite tavapärastest eelarvetest. Detailsem eelarvevahendite jaotus erinevate riigiasutuse ning tegevuste lõikes on toodud Küberjulgeoleku strateegia rakenduskavas. Selles strateegias hinnatakse, et selle kehtivusaja jooksul on vaja selles sisalduvate meetmete rakendamiseks 16 miljonit eurot. Eriotstarbelisi eraldisi on tehtud üksikute ennetusprojektide tarbeks. Näiteks: aastal käivitati riigi ja erasektori koostöös projekt nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate oskuste ning turvateadlikkuse tõstmiseks. Süstemaatiliselt on rahastatud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) tegevust, mis muu hulgas tegeleb ka internetiohutuse alase teadlikkuse edendamisega. Lisaks on riik rahastanud ka erinevate õppeprogrammide käivitamist /15 aho/asn/sel 18 DGD2B ET

20 2009. aastal avati Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) ja Tartu Ülikooli koostöös rahvusvaheline küberkaitse magistriõppekava, kuhu võetakse igal aastal vastu 50 tudengit. Käivitatud on 2CENTRE kompetentsikeskus ning koostöös TTÜga avati aastal magistriõppekava. Euroopa Komisjon rahastab MTÜ Lastekaitse Liit koordineeritava projekti Estonian Safer Internet Centre: Targalt internetis- (Smartly on the Web) elluviimist. See projekt, mille eesmärk on edendada interneti turvalist kasutamist, algatati aastal ja partnerid kavandavad praegu tegevusi aasta jätkuprojekti raames (täiendavat teavet saab projekti veebilehelt, Järeldused Hindajatele oli ilmne, et Eesti võtab küberjulgeolekut tõsiselt, eriti pärast aasta küberrünnakuid, mida täiendavalt demonstreerib aastal vastu võetud riiklik küberjulgeoleku strateegia, milles on sätestatud prioriteedid ja sellega seotud juhtimisstruktuurid. Rühm märkis siiski, et strateegias ei ole selgelt kindlaks määratud sidusrühmade konkreetsed ülesanded või eesmärgid, mistõttu sidusrühmade roll ei ole selge. Rühmale teatati, et on olemas eraldi tegevuskava, kus määratakse kindlaks need rollid, kuid see on konfidentsiaalne, seega ei saanud rühm selle väärtust hinnata. Rühm märkis samuti, et strateegias ei ole käsitletud prokuratuuri ja kohtusüsteemi. Sarnaselt, kuigi rühm märkis, et strateegias on hinnatud, et selle eesmärkide saavutamiseks on nelja aasta jooksul vaja 16 miljonit eurot, ei olnud tal tegevuskava konfidentsiaalsuse tõttu võimalik tutvuda konkreetse vahendite eraldamisega igas rubriigis. Eesti kogub ja salvestab ajakohast statistikat küberkuritegevuse kohta ja saab seetõttu jälgida kõiki sellega seotud suundumusi. See on kiiduväärne /15 aho/asn/sel 19 DGD2B ET

21 4. RIIKLIKUD STRUKTUURID 4.1. Kohtusüsteem (prokuratuur ja kohtud) Sisemine struktuur Vastavalt prokuratuuriseaduse artiklile 1 on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja tagab selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile antud ülesandeid. Eestis ei ole eraldi küberkuritegude menetlemisele spetsialiseerunud kohut ega prokuratuuri. Samas on prokuratuurisiseselt määratud küberkuritegudega tegelema eraldi prokurörid (kokku prokuröri, kes tegelevad samas ka teiste kuriteoliikidega). Prokuröride abistamiseks küberkuritegude menetlemisel on koostatud infotehnoloogiakuritegude menetlemise käsiraamat. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artikli 213 lõikele 1 on prokurör pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetluse; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 10953/15 aho/asn/sel 20 DGD2B ET

22 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses Edukat vastutusele võtmist takistavad asjaolud ja selle sooritamise suutlikkus Eesti puhul on peamine takistus menetluseks vajaliku info saamine teistest riikidest. Suur hulk informatsiooni ja tõendeid tuleb koguda välisriikidest ning väga tihti ei pruugi vastuseid üldse saada või saabuvad need suure viivitusega. 4.2 Õiguskaitseasutused Küberkuritegevuse valdkonnas on peamine õiguskaitseasutus Politsei- ja Piirivalveamet. Mõnda valitud kuritegu käsitleb ka Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiameti ülesanne on ennetada tegevusi, mille eesmärk on muuta Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset puutumatust, ning nende vastu võidelda /15 aho/asn/sel 21 DGD2B ET

23 Politsei- ja Priivalveametis on arendatud välja küberkuritegude uurimise võimekus erinevates prefektuurides, samuti keskselt Keskkriminaalpolitseis. Keskkriminaalpolitseis tegeleb küberkuritegudega organiseeritud kuritegude büroo all paiknev III talitus. See talitus vastutab küberkuritegude kohtueelse menetluse eest, kogub ja analüüsib oma menetluspädevuses olevaid kuritegusid käsitlevat jälitusteavet. Samuti toetab talitus teisi üksuseid infotehnoloogilisi eriteadmisi vajava kuritegude ennetamise, tõkestamise ja kohtueelse menetluse osas. Keskkriminaalpolitsei vastutab ka küberkuritegevuse valdkonnas toimuva rahvusvahelise koostöö edendamise eest. Prefektuurides (Põhja-prefektuur, Lõuna- prefektuur, Lääne-prefektuur, Ida-prefektuur) on loodud kriminaalteabeteenistused, mis vastutavad muu hulgas ka küberkuritegude ennetamise, tõkestamise ja kohtueelse menetlemise, samuti internetiseire analüüsi eest. Prefektuuride koosseisus on ka lastekaitseteenistused, mis uurivad raskemaid õigusrikkumisi, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamisega internetis ja lapspornoga. Prefektuurides asuvad e-tõendite talitused osutavad abi küberkriminalistika vallas kõigile kolmele muule üksusele, ning abistavad neid. Küberkuritegevuse vastase võitluse suutlikkuse arendamise eest tervikuna vastutab Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna süüteomenetluse büroo. Küberkuritegude ennetustegevuste eest vastutab samuti peaasjalikult Politsei- ja Piirivalveamet, täpsemalt Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja järelevalve büroo. Peamised internetiohutuse alaseid sõnumeid edastavad kõneisikud on veebikonstaablid (hetkeseisuga kolm), kes paiknevad politsei- ja piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo teabeanalüüsi talituse koosseisus /15 aho/asn/sel 22 DGD2B ET

24 Veebikonstaablitel on pädevus vahetult suhelda mitmetes sotsiaalmeedia keskkondades (nt Facebook, lapsemure.ee, perekool.ee, Vk.com, Rate.ee, Twitter, Odnoklassniki.ru, e-post, peagi ka narko.ee). Nad nõustavad, jagavad infot ja edastavad hoiatusi, võtavad vastu informatsiooni ja vihjeid. Vajadusel edastavad nad teavet politseijaoskonnale infoks või menetlemiseks (näiteks teave võimalikust lapse väärkohtlemisest piirkonna politsei lastekaitsetalitustele, sest veebikonstaablid süütegusid ei menetle), teevad koostööd vihje- ja abiliinide võrgustikega, monitoorivad avalikult internetis toimuvat ja aitavad kolleege virtuaalkeskkonnast info leidmisel, e-tõendite kogumisel ja talletamisel ning raportite koostamisel ebasobiva sisuga kontode kohta nende blokeerimiseks ja kustutamiseks. 4.3 Muud asutused / institutsioonid / avaliku ja erasektori partnerlus Küberjulgeoleku nõukogu (Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures), toetab strateegilisel tasandil asutustevahelist koostööd ning teeb järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle. Sellega seoses on olemas mitu näidet heast avaliku ja erasektori partnerlusest. 1. Kaitseliidu küberkaitseüksus ehk nn küberkaitse liit, mis loodi avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöös. See koosneb vabatahtlikest, kelle teadmisi rakendatakse õppustel, lahenduste testimisel, koolitustel jms koordineeritud abi kaudu nii era kui ka avalikus sektoris. Kaitseliidu küberkaitseüksus on oluline element riigi küberjulgeoleku tagamisel ning see tegutseb koostöös sisejulgeoleku eest vastutavate asutuste ja Riigi Infosüsteemi Ametiga /15 aho/asn/sel 23 DGD2B ET

25 2. Riigi Infosüsteemi Amet teostab järelevalvet elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete pideva rakendamise üle, korraldab riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevusi, käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente ning teeb järelevalvet riigi infosüsteemi haldamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 3. Kaitseväe küberlabor loodi küberkaitsealase väljaõppe toetamiseks, küberõppuste läbiviimiseks ning riigisiseste harjutuste ja kõrgkoolide õppetegevuse korraldamiseks aasta sügisel loodi Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsev küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus. Erasektor kaasatakse peamiselt juhtudel, kui ilmnevad laialdaselt kasutatavate ja/või oluliste süsteemide turvavead. Koostöö eesmärk on sellistel puhkudel tõkestada ja ennetada ründeid turvaveaga ressurssidele. Samuti edastavad Eesti ametiasutused informatsiooni interneti-teenuse pakkujatele ja hostinguteenuse pakkujatele pahavaraga nakatunud klientide ja veebilehtedele sissemurdmiste kohta ning ergutavad ohvreid kindlasti pöörduma politsei poole, kui pahavara või veebilehele sissemurdmisega seoses on tekkinud kahju /15 aho/asn/sel 24 DGD2B ET

26 4.4. Koostöö ja koordineerimine riiklikul tasandil Õiguslikud või poliitilised kohustused Eestis on erasektori ettevõtted, kes osutavad elutähtsaid teenuseid, kohustatud teavitama küberrünnakutest ja olulise mõjuga turvaintsidentidest. Hädaolukorra seaduse paragrahvi 37 lõikes 3 on sätestatud teavitamise kohustus, mille kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud teavitama viivitamata elutähtsat teenust korraldavat asutust või tema määratud asutust elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Hädaolukorra seaduse paragrahvi 40 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 43 Elutähtsa teenuse infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmed, mis paneb elutähtsa teenuse osutajale kohustuse viivitamatult teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) olulistest turvaintsidentidest. Turvaintsidentidest teavitatakse RIA poolt välja töötatud raporti edastamise kaudu. Oluliseks turvaintsidendiks peetakse sündmust, millega kaasneb andmete või muude infovarde käideldavuse, terviklikkuse või konfidentsiaalsuse kadu või tekib oht nende kadumiseks. Pangad reeglina teavitavad oma süsteemis ilmnenud kahtlastest tehingutest. Samuti toimib väga hästi koostöö pankade, rahapesu andmebüroo ja õiguskaitseasutuste vahel. Interneti tehingute autoriseerimisel rakendatakse kõrgtehnoloogilisi turvameetmeid ning lisaks paroolidele kasutatakse riistvaralist turvameedet (ID kaart) /15 aho/asn/sel 25 DGD2B ET

27 Elektroonilise side seadusega pannakse sideteenuse osutajatele õiguslikud kohustused seoses sellega, kuidas ja kui kaua tuleb andmeid säilitada. Lisaks logidele on eraettevõtjatest teenuseosutajad kohustatud esitama andmeid kriminaalmenetluse käigus. Seega on eraettevõtjatest teenuseosutajad kohustatud andma uurimisasutustele infot. Siiani on Eesti ametiasutused teinud erasektoriga head koostööd ja eraldi kokkuleppeid ei ole vaja olnud. Reeglina vastatakse päringule kahe nädala jooksul, vajadusel ka kiiremini. Andmete esitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv Koostöö parandamiseks eraldatud vahendid Eesti ametiasutused on rahul, et neil on vajalik infotehnoloogia taristu küberohtudele reageerimiseks, kuid nad on teadlikud sellest, et on vaja suurendada inimressursse ja tõhustada koolitust. Sellega seoses plaanivad nad suurendada küberkuritegude menetlemise suutlikkust Euroopa Sisejulgeolekufondi vahendite toel. Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist on taotletud raha ka selleks, et arendada e-tõendite käitlemise suutlikkust. Selleks, et tagada kriminaalasjades kiirem ja parem e-tõendi käideldavus, peetakse samuti vajalikuks soetada juurde vajalikku tarkvara, tagada ametnike sertifitseerimine ning tagada ühise võrgu ja serveri lahenduse abil võimalikult tõhus teabevahetus asjaomaste asutuste vahel. Riigi Infosüsteemi Ameti korraldamisel (nii RIA eelarvest kui programmid struktuurifondide toetusel) on ellu viidud regulaarseid tegevusi teadlikkuse tõstmise ja oskusteabe suurendamise eesmärgil. Nende tegevuse eesmärk on toetada tehnoloogiaga seotud riskide tundmist ja oskuslikku juhtimist ning toetab ka infoühiskonna arendamise põhimõtet kindlustada mitteaktsepteeritavate riskide maandamine info- ja sidesüsteemides, arvestades turvalisuse nõuetega süsteemide disainimisel ning kogu nende elutsükli vältel /15 aho/asn/sel 26 DGD2B ET

28 4.5 Järeldused Rühm tervitas asjaolu, et Eestil on mitu spetsiaalset prokuröri, kes on spetsialiseerunud küberkuritegevusele, kuid märkis, et kohtunikele ei ole antud erirolli ja neile ei pakuta spetsiaalset koolitust ning puuduvad spetsiaalsed kohtud. Eesti, nagu ka paljud teised liikmesriigid, teatas, et tõendite teisest jurisdiktsioonist saamisel ollakse vastamisi väljakutsetega, eriti juhul, kui teavet püütakse saada nn pilvest. Eesti soovitas neid raskuseid käsitleda ELi tasandil. On selge, et Eesti ametiasutused teevad tööstusega head koostööd. Rühmale teatati, et pankadel on kohustus anda aru asjaomastele asutustele, mis toimib tõhusalt. Siiski ei ole rühm kindel, kui hea on koostöö tööstuse ja prokuröride vahel kriminaaluurimise käigus ning kui suur on erasektori soov jagada teavet prokuröridega. Rühmal oli hea meel näha, et Eesti kasutab ELi poolset rahastamist infotehnoloogia alase suutlikkuse parandamiseks, et tõkestada kõnealust nähtust, ja ta toetab sel eesmärgil tehtavaid Eesti jõupingutusi /15 aho/asn/sel 27 DGD2B ET

29 5. ÕIGUSLIKUD ASPEKTID 5.1. Küberkuritegevust puudutavad kriminaalõiguse materiaalõiguslikud normid Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon Eesti ratifitseeris konventsiooni aastal. Samuti otsustati 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku läbivaatamise käigus täpsustada karistusseadustikus sisalduvaid küberkuritegude koosseisude sõnastusi, et suurendada õigusselgust ning muuta küberkuritegude eest vastutusele võtmine lihtsamaks Siseriikliku õiguse kirjeldus A/ Nõukogu raamotsus 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta ja direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid Eesti on võtnud oma siseriiklikusse õigusesse üle 12. augusti 2013 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK. Infosüsteemidega seonduvad kuriteod on sätestatud karistusseadustikus (näiteks paragrahvid 206, 207, 208, 213). B/ Direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust Direktiiv on üle võetud ning vastavad muudatused on karistusseadustikus tehtud /15 aho/asn/sel 28 DGD2B ET

30 C/ Kaardipettused internetis Eesti sõnul üldiselt väiksematest kaardipettuse juhtumitest ei teavitata, kuid suurematest ja korduvatest sündmustest teavitatakse. See, miks ei teavitata, sõltub ilmselt konkreetsest isikust ja olukorrast. Võib eeldada, et juhtumitest ei teavitata, kuna menetluses osalemist peetakse liiga koormavaks. Koostöö pankadega toimib hästi ning magnetribaga kaarte enam ei kasutata. Pangad reeglina teavitavad oma süsteemis ilmnenud kahtlastest tehingutest. Samuti toimib väga hästi koostöö pankade, rahapesu andmebüroo ja õiguskaitseasutuste vahel. Interneti tehingute autoriseerimisel rakendatakse kõrgtehnoloogilisi turvameetmeid ning lisaks paroolidele kasutatakse riistvaralist turvameedet (ID kaart). D/ Muud küberkuritegevuse fenomenid Karistusseadustikus on sätestatud ka järgmised andmetega seotud tõsised või muud õigusrikkumised: teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine; arvutiandmetesse sekkumine; terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine; arvutisüsteemi toimimise takistamine; arvutikuriteo ettevalmistamine; arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine; lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine; seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks /15 aho/asn/sel 29 DGD2B ET

31 Karistusseadustikus on samuti sätestatud õigusrikkumised seoses ettevaatamatusega ja kaasaaitamisega ning samuti juriidiliste isikute vastutus seoses küberkuritegudega Uurimismeetodid Läbiotsimine on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 91 (Läbiotsimine). Samuti võib kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 86 (Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus). Küberkuriteo uurimisel on esimene samm teha kindlaks kohad, kus tõendeid hoitakse, et teha kiireloomulised taotlused logiandmete saamiseks või taotleda nende säilitamist. Teistes lähiriikides aset leidnud samalaadsete juhtumite võrdlemiseks kasutatakse rahvusvahelisi kanaleid nagu Europol ja Interpol. Eesmärk on teha kindlaks juhtumite vaheline seos. Eestis on võimalik küberkuritegude uurimiseks kasutada ka jälitustoiminguid. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõikes 2 on toodud loetelu karistusseadustiku sätetest, mis näevad ette jälitustoimingute tegemise. Küberkuritegude uurimisel võib kasutada näiteks jälitustoiminguid arvutites toimuva liikluse jälgimiseks ning arvutite vaatlust. Nimetatud uurimismeetodeid kasutatakse ka muude kuritegude menetlemisel. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91 lõike 1 kohaselt võib hoones, ruumis, sõidukis või piirdega alal teha läbiotsimise mis tahes objekti leidmiseks, mida võib kasutada asitõendina. Läbiotsimiseks antakse luba prokuratuuri taotluse alusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumäärusega (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91 lõige 2) /15 aho/asn/sel 30 DGD2B ET

32 Erandina antakse läbiotsimiseks luba prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kohta kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel või kahtlustatav kasutas kohta kuriteosündmuse ajal või kohtueelse menetluse ajal (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91 lõige 2 ja lõike 2 punkt 1). Kiireloomulistel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel, kui 24 tunni jooksul alates läbiotsimisest annab eeluurimiskohtunik/prokuratuur läbiotsimiseks tagantjärele loa (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91 lõige 3). Kohta valdaja tahte vastaselt sisenemiseks on vaja eraldi luba. (Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 91-1). Nende meetmete kasutamise suunised on esitatud infotehnoloogiakuritegude menetlemise käsiraamatus. See on Politsei- ja Piirivalveameti siseseks kasutuseks mõeldud dokument. Selle eesmärk on anda politseiametnikele suuniseid arvutikuritegude ja digiseadmete abil toime pandud kuritegude kohtueelseks menetlemiseks ning samuti e-tõendite kogumiseks. See käsiraamat sisaldab valitud IT-termineid, mida sageli kasutatakse, ning teavet olemasoleva kohtupraktika kohta ja parima tava mudeleid. Asitõend tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 124 lõige 3). Kui asitõendit hoitakse, hoitakse seda kriminaaltoimikus kas uurimisasutuse hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 125 lõige 1), või antakse lepingu alusel vastutavale hoiule. Asitõendi hoidjal on kohustus tagada asitõendi puutumatus ja säilimine (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 125 lõiked 2 ja 3) /15 aho/asn/sel 31 DGD2B ET

33 Liiklusandmed Uurimisasutus võib prokuratuuri loal (kohtueelses menetluses) või kohtu loal (kohtumenetluses) teha päringuid elektroonilise side ettevõtjale liiklusandmete kohta (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91-1 lõige 2). Lõppkasutaja andmed Uurimisasutus võib teha päringuid elektroonilise side ettevõtjale lõppkasutaja andmete kohta (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91-1 lõige 1). Päringuid liiklusandmete / lõppkasutaja andmete kohta võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 91-1 lõige 3). Jälitustoimingud on lubatud piiratud hulga kuritegude puhul (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 2). Küberkuriteod kuuluvad nende kuritegude loetellu, mille puhul võib teha jälitustoiminguid. Jälitustoiminguid käsitatakse viimase abinõuna ning neid on lubatud teha üksnes juhul, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 2). Jälitustoimingute abil teabe kogumise suhtes kehtivad ranged eeskirjad seoses nende nõuetega. Seejuures võib sellist teavet tõendina kasutada üksnes juhul, kui seda koguti täielikus kooskõlas nende nõuetega (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 4) /15 aho/asn/sel 32 DGD2B ET

34 Jälitustoimingu tegemiseks peab olema prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalik luba, sõltuvalt juhtumist (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 1). Kiireloomulisel juhul võib prokuratuuri kirjalikku luba vajava jälitustoimingu teha suulise loa alusel, mis tuleb taasesitada kirjalikult ning vormistada kirjaliku loana 24 tunni jooksul (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 2). Eeluurimiskohtuniku kirjalikku luba vajava jälitustoimingu võib teha suulise loa alusel, mida on võimalik taasesitada kirjalikult, kui esineb vahetu oht isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik. Jällegi tuleb kirjalik luba vormistada 24 tunni jooksul (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 3). Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõige 5). Liiklusandmete kogumine reaalajas Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks võib prokuratuur anda loa kuni kaheks kuuks (mida saab pikendada kahe kuu kaupa). Sisuandmete püüdmine/kogumine reaalajas Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe pealtkuulamisel või pealtvaatamisel saadud teabe salvestamiseks võib saada eeluurimiskohtuniku loa kuni kaheks kuuks (mida saab pikendada kahe kuu kaupa) /15 aho/asn/sel 33 DGD2B ET

35 Tõendite kogumiseks kasutatakse asjatundjaid/spetsialiste ning vajadusel ekspertiisiasutuse eksperte. Eksperdid lähtuvad oma töös ekspertiisiasutuse sätestatud eeskirjadest ning kõik töömeetodid on akrediteeritud. Peale seadme või andmekandja äravõtmist antakse andmekandja üle vaatluseks IT kuritegude spetsialistidele prefektuuris või Politsei- ja Piirivalveameti menetlusbüroos või saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti IT-ekspertiisi hindamisüksusele Kohtuekspertiis ja krüpteerimine Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) hetkel elektroonilist või kaugkohtuekspertiisi ei teosta. Tulevikus on kavas pärast keskserveri (AccessData seade) töösse rakendamist võimaldada Politsei- ja Piirivalveameti IT-uurijatele veebilingiga juurdepääs keskserverisse salvestatud e- tõenditele (koopiad kõvaketastest). EKEI teostab täna IT-ekspertiisi. IT-ekspertiisi eesmärk on uurida mitmesuguseid seadmeid ja andmekandjaid, mis sisaldavad digitaalset informatsiooni. Põhieesmärk on leida kuriteoga seotud asjakohast informatsiooni ja esitada seda arusaadaval kujul. Objektiks on muu hulgas kõikvõimalikud andmekandjad, elektroonilised seadmed, arvutid või muud tehnilised seadmed. EKEI-s tegeleb infotehnoloogia ekspertiisiga kokku 5-inimest. Eesti on leidnud, et krüpteerimine on küllaltki problemaatiline. Riistvaralised ja tarkvaralised võimalused krüpteeringutega tegelemiseks on väga piiratud. EKEI on selle olukorra parandamiseks arendanud vajalikke IT-teadmisi. EKEI kogemus näitab, et AccessData PRTK tarkvaraga on õnnestunud üksikutel juhtudel andmed avada. Samas enamikel juhtudel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul andmeid uurida ja asi on saadetud tagasi /15 aho/asn/sel 34 DGD2B ET

36 Praktiline koostöö toimub igapäevaste kriminaalmenetluste raames uurimisasutuste vahel. Krüpteeritud andmeid sisaldavad objektid edastatakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt EKEI'le lahendamiseks. Kaitsepolitsei teostab oma uurimisalluvusse jäävate kuritegude puhul krüpteerimisega seonduvad toimingud iseseisvalt. Hetkel tegelevad Eesti ametiasutused ekspertiisiasutustele soetatavate seadmete ja tarkvara standardnõuete määratlemisega. Nõuete hindamist viivad praegu läbi Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ning Riigi Infosüsteemide Keskus (RIK) poolt E - t õ e n d i d Eesti õiguses ei ole seni olnud vajadust määratleda mõiste e-tõendid. Mõistete osas lähtutakse Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsoonist ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK. Eestis ei ole kehtestatud eraldi eeskirju e-tõendite vastuvõetavuse kohta. Eesti õiguse kohaselt kohaldatakse e-tõendite vastuvõetavuse kohta samu eeskirju kui muude tõendite kohta. Peale selle ei ole erisätteid e-tõendite kogumise kohta ning kohaldatakse tõendite kogumise suhtes kohaldatavaid üldeeskirju ja põhimõtteid. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artikli 64 lõikele 1 kogutakse tõendeid viisil mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades /15 aho/asn/sel 35 DGD2B ET

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 28. mai 2014 (OR. en) 10033/14 Institutsioonidevaheline dokument: 2013/0091 (COD) ENFOPOL 142 CODEC 1323 CSC 109 MÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 28. mai 2014 (OR. en) 10033/14 Institutsioonidevaheline dokument: 2013/0091 (COD) ENFOPOL 142 CODEC 1323 CSC 109 MÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 28. mai 2014 (OR. en) 10033/14 Institutsioonidevaheline dokument: 2013/0091 (COD) ENFOPOL 142 CODEC 1323 CSC 109 MÄRKUS Saatja: Saaja: Eesistujariik Nõukogu Eelmise dok nr:

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Magistritöö

Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Eva Pära ARVUTIKELMUSED JA NENDEGA SEONDUVAD VARAVASTASED SÜÜTEOD EESTI AKTUAALSES KOHTUPRAKTIKAS Magistritöö Juhendaja: õppeülesannete täitja mag.

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2012 COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Vahehindamine ELi mitmeaastane programm

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuli 2017 (OR. en) 10116/17 ADD 1 REV 1 PV/CONS 33 JAI 586 COMIX 427 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3546. istung (justiits- ja siseküsimused) 8. 9. juunil

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) 2645. koosolek Kuupäev: 18. ja 20. oktoober 2017 Kellaaeg:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Microsoft Word - Kliendiandmete töötlemise põhimõtted

Microsoft Word - Kliendiandmete töötlemise põhimõtted Kliendiandmete töötlemise kord Kehtiv alates 25.05.2018. a 1. Mõisted Klient on füüsiline isik, kes kasutab, on kasutanud või plaanib kasutada Panga poolt osutatavaid teenuseid. Kliendiandmed on kõik Pangale

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem