Kivikonstruktsioonid, loeng 8

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kivikonstruktsioonid, loeng 8"

Väljavõte

1 Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri III osa Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 81

2 Sisukord 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed Sillused Monteeritavad sillused Kohapeal tehtud sillused Armeerimata kivisillused Armeeritud sillused Toesõlmed Jaotuselemendita toesõlmed Tala toetus seinale jaotuselemendiga Patjade kasutamine Raudbetoonvööd Deformatsioonivuugid Ankrud Kolded ja korstnad elumajades Üldpõhimõtted Korsten Kolded Tööstuskorstnad Üldised küsimused Korstna arvutused Kivist korstna arvutamine tugevusele Raudbetoonkorstna tugevusarvutused Korstnaavariid Väikeplokkehitised Plokkide liigid, materjal Seinte konstrueerimine ja arvutamine Täiendav materjal Väikeelamu ehitamine columbiakivist Välisseinad Keldrisein Fiboplokkide kasutamine Üldiselt Vundamendid Välisseinad Tugiseinad Üldiselt Tugiseina tasakaaluarvutused (Columb i teooria) Tugiseina tugevusarvutused Pinnase kandevõime Veetornid Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 82

3 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed 9.1 Sillused Sillusteks nimetatakse avade sildamiseks tehtud konstruktsioone. Töötamisprintsiibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt monteeritavaid ja kohapeal tehtuid. Eraldi tuleks veel vaadelda kivi- ja muust materjalist silluseid Monteeritavad sillused Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn mittekandvaid ja kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Sellise silluse peal peab olema vähemalt ava laiuse kõrguses avadeta vaba müür (ilma lagede koormuseta). Sillus projekteeritakse sellise müüri kaalule. Ava laius ei tohiks olla üle 2 2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon-), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid Kohapeal tehtud sillused Raudbetoonsillusele tehakse kohapeal raketis ja sillus valatakse kohapeal. Kergbetoonsilluseid teevad tootjatehased Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn ridasillust, kaarsillust (võlvi) ja kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Vastavate silluste kasutamispiirkonnad on esitatud järgnevatel skeemidel. Kaareefekti tekkimist illustreerib järgmine skeem- Skeem 9.1 Kaareefekti tekkimine talas Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 83

4 h h 3 H l 0 2 m l 0 /4 h 0,7 l 0 l = l 0 + 0,1h 1,07 l 0 Skeem 9.2 Ridasilluse kasutamisala H h v l 0 6 m r f l = l 0 + 0,1h 1,07 l 0 Skeem 9.3 Võlvi kasutusala (eeldatakse, et võlvina töötab võlvi teljega risti laotud võlvikividest osa) Tähised: F l 0 puhasava; l arvutuslik ava; t seina paksus; h võlvi tinglik kõrgus; 60 H seina kõrgus; h 3 võlvipealse seinaosa kõrgus. h v võlvi töötava osa kõrgus; 60 f võlvi tõus 60 r võlvi raadius; l F avanemisnurk. l 0 Koormused sillusele: q F = F/ l F Skeem 9.4 Võlvi koormus koondatud koormusest Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 84

5 Koormus võlvile määratakse punktiiriga tähistatud müüritise kaalust ja sellesse alasse rakendatud muudest koormustest h 3 q h = l 0 H l 0 Skeem 9.5 Koormus võlvile jaotatud koormusest H Võlvilukk, H d V d p d H d 2. tsoon f l 0 2,0 m H d h v Lukk z H d h h 3 x/3 z 0,1 h f cd H d x = 0,3 h N a l l 0 + 0,1h l 0 /4 h 0,7 l 0 Skeem 9.6 Kivisilluse töötamise skeem ridasillusena kui ka kaarena (kaare-võlvi puhul on kaare kuju määratud geomeetriliselt, vt skeem 9.3) Võlvi tugevust kontrollitakse Kasutatud tähised: 1. tsoonis võlvi lukus tugevusele; f müüritise arvutustugevus; 2. tsoonis kaldpragude tekkimisele; f v müüritise nihketugevus. 3. tsoonis välisseina läheduses lõikele. Tugevusarvutus 1. tsoonis H d R h1 = (0,15 0,20)thf, (9.1) 2. tsoonis Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 85

6 e > hv / 6 e < hv / 6 e = hv / 6 H d R h2 = 0,5tl 0 f v,. (9.2) 3. tsoon H d R h3 = a h tf v.. (9.3) 0,75f f f Võlvilukk, N h = H f h v a H z r N a c) b) a) a) ja b) Arvutus elastsusteooria järgi c) Arvutus plastse tsooni arvestamisega e sõltub geomeetrilise kaare ja survejoone vahest l 0 /2 l /2 asin M =ql 2 /8 või M = Fl/4 H = M/z Skeem 9.7 Võlvi (kaare) arvutusskeem Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Sillustala Skeem 9.8 Sillustala Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal (vt skeem 9.5) koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 86

7 q h 3 H 1/3 l h l l Skeem 9.9 Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega ~1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel q t Armatuur h H Tinglik sillus kivist või raudbetoonsillus l Skeem 9.10 Kandevsillus Sillusena saab vaadelda müüritise osa kuni koormava laeni, kui see müüritis on vajalikult armeeritud. Vajalik on silluse pikiarmatuur ja üldjuhul ka põikarmatuur. Tuleb arvestada skeemil 9.2 näidatud silluse kõrgustega. Kui sillus hakab kaarena töötama, siis armatuur ei pingestu ja seda ei ole mõtet kasutada. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 87

8 Silluse konstruktsioon Q Kaldpragu t c M A sw d h A s s α Tugi t l d Skeem 9.11 Silluse konstruktsioon Tugevusarvutus paindele toimub skeemi 6.9 alusel avaldisega 6.22 (loeng II osa) A s fyk z M Rd, (9.4) s ja tasakaalutingimus on yt f k M N s = 0. (9.5) Siit võib avaldada sisejõuõla Asf ykm z d1 0,5 0,95d tdf, (9.6) k s kus f k on müüritise tugevus horisontaalsuunas või f k = f ck (täitebetooni normsurvetugevus), sel juhul tuleb paksusena t vaadelda ainult täitebetooni paksust. Tuleks kontrollida silluse ülearmeerimist vastavalt betooninormidele. Põikjõule purunemine toimub kaldpraos, tugevust kontrollitakse avaldisega 6.30 VSd VRd1 VRd2, kus f vk b d VRd1 ja M V d A f sw yk Rd2 0, 9 1 cot sin. s s Tehakse paar pistelist kontrolli vahemikus Koondatud jõuga koormamisel eeldatakse, et kaldpragu algab koondatud jõu juurest ja suundub toele. 9.2 Toesõlmed Jaotuselemendita toesõlmed Paljud kivikonstruktsioonide sõlmed lahendatakse koormavate elementide lihtsa toetamisega müüritisele. Sellised on silluste toetamine seinale, vahelagede (paneelide) toetamine jms. Üldlevinud reegliks on, et toetuskoormuse puhul P 100 kn kasutatakse jaotuselementi (toetuspatja). Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 88

9 Talade (silluste) toetamine seinale Talade ja silluste toetamine seinale toimub tavaliselt 2 3 cm paksuse mördikihi abil. Tala asetatakse värskelt laotud müürile (kui müüritise tugevus värske mördiga on selleks küllaldane) või juba kivinenud mördiga müüritisele. Tala toetus seinale a 1 A α Skeem 9.12 Tala toetus seinale Sõlm A Sõlm A (variant) Q Sissemuljutud ala Sissemuljutud ala a 0 σ max a0 σ max Skeem 9.13 Tala toetus seinale - sõlmed Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega ql 3 tg α =, (9.7) 24EI sõltuvalt müüritise tugevusest muljutakse tala müüri serva sisse. Sissemuljumist hinnatakse sängitusteguriga- Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 89

10 50f c = u 35 f kivistunud müüritise puhul (värskele müüritisele c1 = u1 ) (9.8) b b kus f u on müüritise piirtugevus (f u1 määratakse mördi margi M2 puhul), b on tala laius. Tala toetus pikkus a 0 määratakse avaldisega a 0 = 2Q. cbtg (9.9) Pingeepüüri kuju sõltub sissemuljumise sügavusest. Pinged trapetsepüüri puhul on ca σ max = σ tg ja 2 (9.10) ca σ max = σ 0-1 tg ning 2 (9.11) kolmnurkepüüri puhul σ max = 2 σ 0, (9.12) kus Q σ 0 =. a 0b Tugevustingimuseks on σ max f. (9.13) Juhul kui tala kõrval on vaba ruumi võib rakendada tugevuse kontrollimisel kaudse tugevdamise efekti Skeem 9.14 Kaudse tugevduse arvestamine Võib kasutada avaldist 6.33 või II osa Lisa 1 avaldisi f loc = ξf, (9.14) kus f loc on müüritise tugevus arvestades kaudse tugevduse efekti, ξ on tugevdus tegur. Tugevdustegur ξ määratakse avaldisega- Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 90

11 Väike jäikus A ξ = 3 A ξi 2. (9.15) A loc on tinglik pind, mis arvestab toetuse situatsiooni. Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. q b Jäik lamik l a Skeem 9.15 Müüri nurga koormamine Tähistused. q koormus müürinurgal, b epüüri sügavus, a koormatud ala pikkus, l müüri üldine pikkus, σ horisontaalne pinge seinas, δ paigutus. Pingetsooni sügavuse võib määrata avaldisega b = a(1,75v 2 2,75v + 1,25), (9.16) kus v = a/l. Maksimaalne tõmbepinge 0,4q σ t, max =. (9.17) 2 9,6v 1,7v 1 Peaks olema täidetud tingimus, et σ t, max 0,8 f t,u, (9.18) kus f t,u on müüritise piirtugevus horisontaalsuunas. Kui tingimust (9.18) ei ole võimalik täita, siis tuleks müüritis armeerida vastavale tõmbejõule N t = 0,5σ t, max tb. (9.19) Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 91

12 9.2.2 Tala toetus seinale jaotuselemendiga Patjade kasutamine Tala toereaktsiooni puhul N 100 kn tuleks kasutada jaotusmehhanismi toepatja üldjuhul. Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. A loc - kontaktpind N Raudbetoonpadi Müüritis σ max Pinged padja talla all Skeem 9.16 Koormuse ülekandmine padja abil Uurimised on näidanud, et pingejaotus padja all langeb üldjoontes kokku pingejaotusega jõu all üldse. On võimalik määrata pinged raudbetoonpadja all järgmise skeemi abil N A loc - kontaktpind Raudbetoonpadi H 0 σ max Müüritis Pinged padja talla all s Pealtvaade t Skeem 9.17 Pingejaotus padja all Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 92

13 Vastavalt skeemile 9.18 asendatakse raudbetoonpadi tingliku müüritise kihiga kõrgusega H 0, mille puhul saadakse müüritise koormamisel jõuga N selle kihi pealt sügavusel z(h 0 ) samasugune pingejaotus ja intensiivsus kui tegeliku padja all. Vajaliku kihi kõrgus määratakse avaldisega- H 0 =2 3 E pip, (9.20) E d m kus E p - padja elastsusmoodul (võetakse 0,85E c ), E c - betooni algelastsusmoodul, I p - padja ristlõike inertsimoment risti paindetasapinnaga, E m - müüritise elastsusmoodul, d - padaja mõõde paindetasapinnast välja (laius). Pinge epüüri jaotus raadius sügavusel z s = 0,5 πz = 1,57 z. (9.21) Tuleb arvestada, et koormus kantakse müürile padja kaudu st, et pingeepüür padja all ei saa olla laiem kui padi. Alati kehtib nõue, et N = A loc V p, kus V p - pingeepüüri maht (ruumiline!). Pingeepüüride konstrueerimiseks võib kasutada p 7.2 toodud tabeleid Raudbetoonvööd Koondatud jõudude rakendamiseks müüritisel kasutakse tihti raudbetoonvöösid. Vöö kasutamine on õigustatud siis, kui jõudude rakenduspunktide vahemaa on väike. Vööle saab ka anda teise väga vajaliku ülesande, see on hoone osade omavaheline sidumine. Ribipaneelid Vöö, jaotab paneelide koormuse ja seob hoone eri pooled Vaiad Vöö (nimetatakse rostvärgiks) Skeem 9.18 Hoone vööd Tugevusarvutus koosneb järgmistest osadest: müürituse tugevuskontroll muljumisele, vöö paindekontroll ja vöö kontroll tõmbele. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 93

14 Pingeepüür vöö all iga jõu kohal (jõud võib olla suunatud ülevalt alla või alt üles) koostatakse skeemi 9.16 alusel. Rostvärgitalade puhul kasutatakse järgmisi skeeme. 0,1 h x = 0,3 h z x/3 Skeem 9.19 Pingejaotus müüritises rostvärgitala (vöö) peal a jätkuvtala keskmisel toel a 2s puhul; b sama kui 3s a > 2s; c sama kui a > 3s; d jätkuvtala ääretugedel ja lihttalade puhul. Kolmnurkse epüüri puhul (a 2s) σ max = kus 2N (a 2s)t s = 1,57H 0, H 0 = 3 0,85E I b b 2, E mt, (9.22) t - müüritise paksus, E b - betooni elastsusmoodul, I b - betoontala inertsimoment, E m - müüritise elastsusmoodul. Trapetsepüüri puhul (3s a > 2s) - N σ max =. (9.23) at Kui a > 3s, siis koosneb pingeepüür kahest osast (skeem c), avaldises (9.23) võetakse a asemel suurus a 1 = 3s. Skeemi d) puhul σ max = 2N. (9.24). (a1 s1)t Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 94

15 9.3 Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel erinevaid deformatsioone - põhiliselt temperatuurist ja materjalide mahu muutustest. Kõik hooned deformeeruvad temperatuuri mõjul. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada konstruktsioonide purunemisi. δ δ temperatuuri tõus. Temperatuuri langus Vundament takistab paisumist l Skeem 9.20 Temperatuuri mõju hoonele Olenevalt hoone konstruktsioonist võib määrata ligikaudse hoone pikkuse l, mille puhul temperatuuri muutuste mõju ei tekita veel vigastusi konstruktsioonides. Käsiraamatutes antakse kivimajade puhul välistemperatuuri langusel kuni 30 C selleks pikkuseks ~ 50 m. Juhul kui hoone on pikem lubatud pikkusest, siis on oodata temas vertikaalseid pragusid seintes temperatuuri langemisel. Temperatuuri tõusul võib paigutus δ olla nii suur, et hoone otsarajoonides tekkivad seintes ja muudes konstruktsioonides purustused. δ A δ l Vundament takistab liikumist Vundament liikumist l takistab Δ Sõlm A Skeem 9.21 Temperatuurivuuk Seinas peab olema nii suur vahe Δ, et seinad paisumisel ei puutuks kokku. Samal ajal peab temperatuurivuuk kindlustama kõik seinale vajalikud omadused takistama läbipuhumist, kindlustama soojapidavuse. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 95

16 Tüüpiline temperatuurivuugi konstruktsioon on järgmine Sein Soojustus Väliskate, tuuletõke Skeem 9.22 Temperatuurivuuk Sama tüüpi vuuki saab kasutada kui esinevad konstruktsiooniosade vahelised vertikaalsed liikumised. Ristuvate seinte joonel Seinte kõrguse muutumisel Avade kohal Postide ja pilastrite ühendus Avade kohal Skeem 9.23 Deformatsioonivuukide paigutus Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 96

17 Vertikaalne nihkevuuk Ehituspaber Betoon Vuuk puhastada ja täita pehme vuugitäitega Ehituspaber Betoon Erinevad read Pehme vuugitäide Skeem 9.24 Vertikaalne nihkevuuk Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 97

18 Vertikaalne nihkevuuk (variant) Spetsiaalprofiil Vuuk puhastada ja täita pehme vuugi täitega Spetsiaalprofiil Vuuk puhastada ja täita pehme vuugitäitega Skeem 9.25 Vertikaalse nihkevuugi variant Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 98

19 Deformatsioonivuugi variant Pehme vuugitäide Metallvarras mördivuugis (üks ots plastiktorus) Plokiõõnsused ankru kohal täisbetoneerida Müüriankur Vaskplekk Kumm või plastik Pehme vuugitäide Kumm või plastik Neopreen Kumm või plastik Vormitud plastik Kumm või plastik Skeem 9.26 Deformatsioonivuuk 9.4 Ankrud Ankruid on vaja mitmesuguste konstruktsioonide kinnitamiseks müüritise külge. Uurimised on näidanud, et ankru välja rebimisel müüritisest (betoonist; haprast materjalist) rebitakse koos ankruga välja püramidaalne müüritise osa. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 99

20 Ankur Ankurdusplaat N Skeem 9.27 Ankru töötamine Väljarebitava püramiidi küljed on ca 45 nurga all. Purunemine peaks toimuma peapingetele. σ σ h N σ A k Skeem 9.28 Tasakaalu olukord Tasakaaluvõrrandi saame N + σ h A k = 0, (9.25) kus N - ankrule rakenduv jõud, σ h - peapinge horisontaalkomponent ja A k - püramiidi külgpindala. Kui võtta peapinge σ võrdseks materjali tõmbetugevusega, saame ankru kandevõime tõmbele. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 100

21 Kivimüüritises on peapinge realiseerimine erinev muudest habrastest materjalidest. σ σ h Vertikaalkoormus Vertikaalvuuk üldiselt ei tööta Skeem 9.29 Peapinge vastuvõtt müüritises Väljarebitava püramiidi neljast küljest töötavad seega ainult kaks, alumine ja ülemine ja seal ka ainult horisontaalvuugi osa. Pingekomponent σ h võetakse vastu müüritise nihketugevusega f vk. Vastavalt skeemile 9.28 on sel juhul ankru tugevus N a 2a(a + b)( kus f vk0 M + 0,8 μ σ 0 ), (9.26) a - ankruplaadi paigutamise sügavus, b - ankruplaadi horisontaalne mõõt, f vk0 - müüritise algnihketugevus, μ - müüritise hõõrdetegur ( ~ 0,7), σ 0 - garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. Peale arvutuslike ankrute kasutatakse müüritises palju konstruktiivseid ankruid, eriti müüritise erinevate kihtide omavaheliseks sidumiseks. Mitmekihilise seina kihtide omavaheliseks sidumiseks kasutatakse nii üksikuid sidemeid (ankruid) kui ka sõrestiktüüpi sidemeid, viimased kindlustavad paremini tuulesurve ülekandmise väliskihilt sisemistele. Sidemed valmistatakse mitteroostetavast materjalist. Vuuki pandava sideme diameeter võiks olla 3 5 mm. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 101

22 Vaba paigutusega side, vähemalt 4 tk /m2 ~75 cm Vaba paigutusega side Plaanis Lõige A Betoon Soojustus Tellismüür B Lõige B Müüripaksus 120 ~48 L Lmax=90 Lmin=50 A Spetsiaalside vabaliikumisega Skeem 9.30 Mitmesuguse üksiksidemed Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 102

23 Sõrestiksidemed X side Redelside X-side kergseinal Redelside mitmekihilisel seinal Skeem 9.32 Sõrestiksidemed 10 Kolded ja korstnad elumajades 10.1 Üldpõhimõtted Iidsetest aegadest on tuli olnud inimesele vajalik elu tagamise abinõu. Hoone soojendamiseks vajalik tulekolle (pliit, ahi, kamin) ongi põhiline soojuse vahendamise element hoones. Soojus tekkib orgaanilise aine oksüdeerumisel (põlemisel), selle protsessiga kaasneb hoonesse mittevajalike põlemisproduktide tekkimine, mis oleks vaja hoonest eemaldada. Samal ajal vajab põlemine intensiivselt täiendavat hapnikku (õhku). Soojusvahetuse süsteem koosnebki korstnast ja põlemiskoldest, korstna kudu eemaldatakse põlemise jääkproduktid, see eemaldamine toob endaga kaasa alarõhu tekkimise koldes (tõmme) koldesse imetakse sisse täiendav hapniku rikas välisõhk. Suits G 2 Õhk soojeneb Välisõhk G 1 Skeem 10.1 Tõmme korstnas Tuli Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 103

24 12 cm 25 cm 12 cm Õhk massiga G 1 ruumalaühiku kohta soojeneb koldes ja paisub ruumalaühiku massiks kujuneb G 2 ( < G 1 ), kergem õhk tõuseb õhuookeanis Archimedese seaduse alusel pinnale, korstna otsa. Siit järeldub ka, et korsten peab olema küllalt soojapidav, et suitsugaas liigselt maha ei jahtuks. Mahajahtumine toob endaga kaasa suitsugaaside liikumise kiiruse languse korstnas, tõmme langeb. Suitsugaasis on alati küllalt palju veeauru, suitsugaasi liigsel jahtumisel võib veeaur temas kondenseeruda korstna siseküljele. Kondensaat Tahma ja vee segu - pigi Skeem 10.2 Korstna pigitamine Sama situatsioon tekib siis, kui korstna lõõr on liiga suur, suitsugaaside kiirus langeb ja võib tekkida kondensaadi oht. See on tihti probleemiks vanadel hoonetel Korsten Traditsiooniliselt tehakse korsten Eestis hoone sisse (mujal ka välja). Üldiselt laotakse korsten punasest savitellisest, vahel ka silikaadist. Korstna seinapaksus on tavaliselt ½ kivi (12 cm). Korstna lõõrid on üldiselt kivi või poole kivi kordsed. Sobivad lõõri möödud 25 cm ½ kivi lõõr - ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; 25 cm 1 kivi lõõr - kamin, väikeelamu katlamaja; 12 cm ¼ kivi lõõr - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Skeem 10.3 Korstna lõõrid Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 104

25 Ventilatsioonilõõr Suitsulõõr Ventilatsioonilõõr Suitsulõõr 51 cm = 114 cm Skeem 10.4 Korstna lõige Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Katus Vahelagi Vahelagi Korstna vundament Skeem 10.5 Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 105

26 38 cm ( 1 ½ kivi) (Kehtib ka ventilatsioonile) 38 cm ( 1 ½ kivi) 38 cm ( 1 ½ kivi) Armatuur Puittala Katik Skeem 10.6 Katiku konstruktsioon Korsten peaks olema katusest väljas 1,5 m min 0,5 m Tuul Skeem Korstnaots katusel > 3,0 m Probleemiks võib kujuneda tuule sisselöök korstnasse, eriti tiheda asustatuse puhul. Tuul Suits Tuul Korstna kate Korsten Skeem 10.8 Tuule sisselöök korstnasse Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 106

27 10.3 Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada šamotttellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahenduskohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi). Soojamüürid laotakse kas ahjupottidest või ahjukividest, viimasel juhul tuleb suitsukäigu sein paksem ja soojamüür soojeneb aeglasemalt, kuid tema soojamahtuvus on selle võrra suurem. Suitsukäik soojamüüris tehakse kas järjestikuste lõõridega või langevate lõõridega. Järjestikused lõõrid Langevad lõõrid Skeem 10.9 Soojamüüri lõõrid Järjestikuste lõõride puhul on raskem truupi üles kütta kuna suitsukäigu hüdrauline takistus on suur (tõmme on kehv, eriti kütmise algperioodil). Samal ajal on soojuse salvestamine maksimaalne. Rohkem levinud on langevate lõõride kasutamine. Lõõrid tehakse ristlõikelt kahanevas suuruses korstna poole, korstnasse minekul peaks lõõri ristlõige langema kokku korstna lõõri ristlõikega. Suitsugaasi temperatuur langeb pidevalt piki lõõre liikudes, selleks et lõõri seinad soojeneksid ühtlaselt soojamüüri ulatuses tuleb suitsugaaside liikumiskiirust tõsta, seda võimaldab lõõri ristlõike vähendamine. Pliidi kasutamine on rohkem mõeldud kiire kuumuse saamiseks pliidi plaadil, soojamüüril on teisejärguline, täiendav funktsioon. Ahjud on mõeldud suurema hulga soojuse salvestamiseks. Soojus salvestatakse lühikese ajaga (kütmine 2 3 tundi) ja soojust võetakse ruumi pikema aja jooksul (mitu päeva). Soojuse sal- Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 107

28 vestamiseks peab ahju mass olema võrdlemisi suur (1 2 t). Ahju massi moodustavad lõõride seinad. Ka siin kasutatakse järjestikuste ja langevate lõõride süsteemi. Ahjude ja pliitide konstruktsiooni teeb keeruliseks nende erinevate osade erinevad temperatuuri kütmise ajal (hiljem temperatuur ühtlustub üle pliidi või ahju), see toob kaasa deformatsioonide erinevuse nende osade vahel, mis võib põhjustada müüritise pragunemise. Kolde ja ahju muude osade vahele tuleb jätta võimalik liikumise ruum. Mida suurem on ahju mass, seda aeglasemalt tuleb teda üles kütta. Tule arvestada ahju ja soojamüüri paisumist iga kütmise ajal, tuleb teha vastavad deformatsioonivuugid teiste konstruktsioonide ja ahju vahele. Ahju peale ei tohi toetada hoone konstruktsioone. Kamin on üldjuhul elava tule jälgimise kohaks, soojust eraldab ta otsese kiirgusega. Viimasel ajal kasutatakse kaminaid ka hoonete kütmiseks, sel juhul monteeritakse kaminasse järelpõlemist kindlustav küttekolle, mille ümber jäetakse õhuruum. Ruumi köetakse selle õhuruumi õhuga ja kamina müüridesse salvestatud soojusega. Lahtiste kaminate puhul on vaja suhteliselt suurt korstnalõõri ( ~ 1 kivi). Suure lõõri puhul eksisteerib tuule sisse löömise oht kaminasse tuulepuhangu ajal. Selleks tehakse kamina peale nn tuulelukk. Skeem Kamina tuulelukk Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 108

29 11 Tööstuskorstnad 11.1 Üldised küsimused Kivikorstnad on võrreldes samu ülesandeid täitva raudbetoonkorstnatega tunduvalt raskemad (1,5 2 kordiooa), mis raskendab vundeerimist. Lisaks sellele on nende ehitamine raskelt mehhaniseeritav, ehitusperiood on pikem ja ekspluateerimisel tekivad neis sageli laiad vertikaalsed praod. Kokkuvõttes on kivikorsten suurema maksumusega alates kõrgusest 70 m, kuna 150 m kõrgune raudbetoonkorsten on sama kõrgest kivikorstnast 1,5 korda odavam. Alates kõrgusest 100 m on raudbetoonkorstna puhul ka tsemendikulu väiksem. Teraskorstnatel on lisaks suurele terasekulule veel kalduvus korrosiooniks, mistõttu neid kasutatakse juhtudel, kui korsten tuleb püstitada kiirelt ja suhteliselt lühemaks ajaks. Korstnate ülesandeks on luua küttekolletes vajalik tõmme ja juhtida suitsugaase või keemiatööstuses tekkivaid mürgiseid gaase kõrgematesse atmosfääri kihtidesse. Enamikul juhtudel täidab korsten mõlemaid funktsioone samaaegselt. Tõmbekorstnate põhidimensioonide määramisel on vajalikud järgmised andmed: 1) küttematerjali liik ja tunnis kulutatav kogus, millega on arvutatavad vajalik õhuhulk ja korstnat ühes tunnis läbivate suitsugaaside maht; 2) suitsugaaside temperatuur nende suubumisel korstnasse; 3) nõutav tõmme korstnajalal. Korstnate puhul, mis töötavad loomulikul tõmbel, ületab suitsugaaside temperatuur tavaliselt 200 C. Soojusjõujaamades, lähtudes põletusmaterjali ökonoomiast, on suitsugaaside temperatuur tavaliselt C. Reas tööstusharudes esineb märgatavalt kõrgem suitsugaaside temperatuur (tsemenditööstustes kuni 500 C ja rohkemgi, mustmetallurgia ettevõtetes isegi kuni 1000 C), mis muidugi soodustab korstna tõmmet, kuid raskendab korstna konstrueerimist. Nii soovitatakse suitsugaaside temperatuuride puhul üle 500 C raudbetoonkorstnaid mitte kasutada. Korstna tõmme on (veesamba kõrgus mm) h z = 273 H 1, t 1, t 1 kus H korstna kõrgus m; t 0, t 1 välisõhu ja suitsugaaside temperatuurid ºC., Siis kui näiteks to = 15 C ja t 1 = 275 C, saame h z = 0,54 H, s. o. iga korstna kõrguse jooksev meeter põhjustab teoreetiliselt tõmbe, mis vastab ca 0,5 mm vee samba kõrgusele. Saavutatud tõmme kulub suitsugaaside liikumistel esinevate takistuste ületamiseks. Korstnas ja katlamüüritises esinevate pragude tõttu võib korstna tõmme oluliselt väheneda. Lisaks sellele esineb tõmbe kadusid vältimatult ka korstnas eneses (ca 20% ulatuses) suitsugaaside liikumise takistuste ja suitsugaaside väljavoolukiirusele vastava surve näol. Suuremates soojusjõujaamades ei piisa korstna loomulikust tõmbest suurte suitsugaasikoguste kõrvaldamiseks ning kolletes vajaliku tõmbe tagamiseks. Seepärast rakendatakse seal tõmbe suurendamiseks ventilaatoreid, mis katavad mõnel juhul kuni 95% kogu tehnoloogiliselt vajalikust tõmbest. Korstnale jääb seejuures põhiliselt ülesanne juhtida suitsugaasid kõrgematesse atmosfäärikihtidesse (praegusel ajal ei ole see enam üldiselt lubatav). Tema peamised parameetrid: kõrgus H määratakse kohalikkude sanitaarsete tingimuste, ülemine väljavooluava Do suitsugaaside mahu ja ventilaatorite poolt arendatud kiiruse järgi. Orienteeruvatel arvutustel võib oletada, et igas tunnis toodetud 100 kcal soojushulgale peaks vastama 1 cm 2 korstna ülemist ristlõiget, kui suitsugaaside kiirus on 1 m/sek. Siis näiteks, kui katel vajab tunnis 4000 kg kivisütt (7000 kcal/kg) ja suitsugaaside kiirus on 5 m/sek, on korstna vajalik ülemine läbimõõt Do = 2,7 m. Kui seejuures on tegemist loomuliku tõmbega töötava korstnaga võib korstna kõrguse ligikaudselt määrata avaldisega Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 109

30 H = Do = m. Korstna tüvi on üldiselt kooniline ja muutuva paksusega. Seina kalle on tavaliselt 2%, kuid esineb ka muutuva kaldega korstnaid (näiteks alumises osas 3 %, ülemises osas 1%). Korstna kalle valitakse peamiselt staatilistel ja arhitektuurilistel kaalutlustel, kuigi ta aitab ka ühtlustada suitsugaaside kiirust korstna kõrguses suitsugaaside temperatuuri langemisel (s. o. mahu vähenemisel) nende tõustes korstna otsa poole. Kivist tüvi Skeem 11.1 Korstna lõige Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 110

31 Kui korstna ülemine läbimõõt ei ületa 3 m ega kõrgus 60 m, võib teda ehitada ka silindrilisena. Igal juhul ei tohiks korstna kõrgus ületada 20 D, kus D on korstna alumine välisläbimõõt. Korstna seina paksus muutub tavaliselt astmeliselt allapoole suuremaks, lähtudes samuti staatilistest kaalutlustest. Seina paksuse suurenemine toob enesega kaas temperatuuripingete kasvu, mille leevendamiseks osutub sageli vajalikuks kasutada korstna allosas soojaisolatsiooni. Korstna ülemine minimaalne seina paksus ( 16 cm, kui ülemine sisemine läbimõõt D 0 on kuni 5 m; 18 cm, kui 5m < D 0 < 7m, ja 20 cm, kui 7m < D 0 < 9 m. Kui korstna betooni sisepinna temperatuur ei ületa 200 võib kasutada harilikku raudbetooni (M ). Korsten varustatakse seestpoolt tellis- (kui suitsugaaside temperatuur on üle 500 C, siis šamott-) voodriga, mida kannavad iga 10 m tagant korstnaseinast väljaulatuvad konsoolringid (skeem 10.11). Konsoolid lõigatakse iga ca 50 cm tagant ca 2,5 cm laiuse piluga läbi, et vältida suuri horisontaalseid temperatuuripingeid. Voodri paksus on tavaliselt pool tellist (12 cm), kuid kõrgete korstnate puhul suureneb allosas ka ühele kivile (25 cm). Voodri ja seina vahele jäävasse ringpilusse paigutatakse 5 12 cm paksuse kihina mingit efektiivset mineraalset puisteainet (kõrgahjuräbu, diatomiiti, granuleeritud mineraalvatti, treepelit jne.) või sellest valmistatud telliseid, mille ulatuses peab esinema peamine temperatuurilang seinas. Suitsugaasi madala temperatuuri puhul jääb sageli 5 cm õhkvahe tühjaks. Et isoleeriv puistematerjal aja jooksul tihenedes ja sadestudes ei jätaks korstna seina kaitsetuks, tehakse voodris iga 2 m tagant väljaaste (skeem 10.11), mis peab jääma seina pinnast vähemalt 2 cm eemale. Kui suitsugaasides SOs sisaldus on 0,6 1%, ehitatakse korstnapea ülemine osa (7,5 10m ulatuses) tellistest l1/2 kivi paksusena. Kui SO 2 sisaldus on 1 2%, tuleb nii korstnapea kui ka sisemine vooder teha happekindlatest tellistest, happekindla mördil. Seejuures tuleb korstnapea sisepind katta veel happekindlate võõpadega. Kui SO 2 sisaldus ületab 2% suitsugaaside mahust, siis ei soovitata raudbetoonkorstnat üldse kasutada. Korstna ülemine horisontaalpind kaetakse harilikult malmplaatidega (skeem 10.11), kuid kui on oodata (lähtudes suitsugaaside väiksemast väävliühendite sisaldusest) nõrgemat agressiooni, võib piirduda ka korstna pinna hoolika krohvimisega hea tsementmördiga, andes talle kallaku väljapoole. Suitsugaaside sissevool korstnasse toimub sageli maa-aluse tunneli kaudu (skeem 10.11), kuid tihti ka kõrgemal nivool. Sageli esineb samal kõrgusel kaks diametraalselt asetsevat sissevoolu. Sel juhul tuleb teha korstna keskele vertikaalne juhtsein, mis suunab suitsujoa kummastki sissevoolust otse üles. Sissevoolu- ja muud suuremad avad korstna seintes nõuavad erilist raamistust ja konstruktsiooni. Väiksemaid avasid (kuni laiusega 50 cm) erikonstruktsiooniga ei ääristata. Korstna ristlõige on domineerivalt ringikujuline, kuid esineb ka polügonaalseid kontuure Korstna arvutused Korstna koormusteks on tema omakaal, tuulekoormus ja temperatuurikoormus. Temperatuurikoormus Kogu seina soojatakistus on 1 k kus 1 v i s, s v i s v 1 α s - soojajuhtivus korstna sisepinnal ( kui suitsugaaside temperatuur on º C; º C ja rohkem kui 300º C, siis võib võtta α v vastavalt 28, 33, 50); α v - soojajuhtivus korstna välispinnal, mis oleneb tuule kiirusest v t (kui v t = 1 5, 6 8, >8 m/sek, siis α v on vastavalt 10, 14, 20); λ v ; λ s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid. Hariliku tellise puhul λ sõltub palju korst- Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 111

32 na sisetemperatuurist ja on vahemikus 0,45 0,75 kcal mhc δ - vastava kihi paksus. Isolatsioonimaterjaliks kasutatakse mitmesuguseid mineraalseid puisteaineid, millest tähtsamad on : diatomiit (γ 500 kg/m 3, maksimaalne lubatav temperatuur maxt = 800º C, soojajuhtivuse λ i = 0,130, kui temperatuur on 200º C, ja λ i = 0,178, kui t = 400º C); treepel (vastavalt 700, 800º, 0,148 0,196); kõrgahjuräbu (500, 800º, 0,130 0,180). 5 cm paksuse õhupilu puhul on λ i samuti olenev pilus valitsevast temperatuurist vastavalt järgmisele tabelile: t i 30º C 100º 200º 300º 500º λ i 0,33 0,50 0,95 1,&0 3,80 ; Õhukihi paksuse vähenedes väheneb λ i peaaegu proportsionaalselt. Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal t ss = t s k 1 s v v i i (t s t v ), b) temperatuurilang seina ulatuses s Δt s = k (ts t v ). Temperatuurilang seinas s t s Sein Vooder t v Isolatsioon δ s δ v Skeem 11.3 Temperatuurilang korstnaseinas δ i Temperatuurilang korstnaseinas põhjustab seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustavad paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 112

33 H M t M t Skeem 11.4 Seina deformatsioonid temperatuurilangu mõjul (horisontaallõige) Punktiirjoon näitab algse seinaosa paisumisdeformatsioone. H d V d f cd p d H d H d H d Skeem 11.5 Korstna seina deformatsioonid (vaadatuna horisontaallõikes) Paisumisdeformatsiooni δ poolt põhjustatud momendi vertikaallõikes võib määrata tingimusest M t = 1 EI ja täiendavast tingimusest 1 h. Deformatsioon δ esindab sisemise ja välise deformatsiooni vahet ja määratakse vastavate algandmete alusel. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 113

34 Korstna kuju taastamiseks rakendub vastupidine moment vertikaallõikes, mis põhjustab välispinnal vertikaalpragude tekkimise. Variandiks on siin korsten välimise tugevdusrõngaga. Sel juhul asendub tõmbetsoon müüritises tõmbejõuga tõmberõngas. Tõmbepingete suurusel σ t > f t tekkivad kivikorstnasse vertikaalsed praod. Tõmberõngas Skeem 11.6 Tõmberõngaga korsten Tõmberõngas pannakse korstnale kas korstna ladumise ajal või sagedamini juba pärast avariiliste vertikaalpragude tekkimist. Tõmberõngas tehakse lattrauast ja pannakse korstnale sammuga ~ 1 m. Temperatuurilangusest tekkivad momendi horisontaallõikes tasakaalustatakse üldiselt korstna omakaalu poolt. M t Tekkiv pragu surutakse vertikaalkoormusega kinni M t Skeem 11.7 Temperatuurimomendid horisontaallõikes Tuulekoormus tekitab purunemisohu horisontaallõikes. Korsten on arvutuslikult vertikaalne konsool, mis on koormatud omakaalu ja tuulekoormusega. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 114

35 w-ep M-ep H 1 1 A c Vertikaaljõu rakenduspunkt r α Lõige 1-1 Skeem 11.8 Korstna arvutus tuulekoormusele Survetsooni A c pindala määratakse tingimusest, et vertikaaljõu rakenduspunkt asub survetsooni raskuskeskmes. A c võib määrata funktsioonina A c = A c (r, α). Tugevustingimus on N χ i(m) fa c, kus teguri χ määramisel arvestatakse, et arvutuslik keskmine tsoon asub korstna jalal (lõige 1 1), h ef 1,15 1,5 h (omakaalukoormus on rakendatud jaotatult piki konsooli). Koormuseks N on korstna omakaal, arvutustes tuleb vaadelda mõlemat varianti, kus omakaalu määramisel γ m > 1 ja γ m < 1. Kõrgete ehitiste tugevuse kontrollimisel tuleb arvestada nende võnkumist tuule pulseeriva koormuse mõjul, see põhjustab ehitises inertsioonijõudude tekkimise. Üldjuhul võiks arvutuse teha lihtsustatult horisontaalkoormusele q h = q hs + q hd, kus - horisontaalkoormuse staatiline osa, q hs q hd - horisontaalkoormuse dünaamiline osa (inertsioonijõud). Rusikareeglina tuleks dünaamilist koormust arvestada, kui konstruktsiooni omavõnkeperiood T > 0,25 sek. Arvutustes piisab tavaliselt esimese võnkevormi arvestamisega. Lihtsustatult võib korstna esimesele võnkevormile vastava omavõnkesageduse leida järgmise avaldisega kus G T = ch 2, EI 1 1 Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 115

36 G I 1-1 c - korstna jooksva meetri kaal alumises lõikes, - alumise lõike inertsimoment, - tegur, mis arvestab korstna koonilisust. h 1 /H 1 0,4 0,6 0,8 1(silinder) c 1,29 1,50 1,70 1,79 h1 H H1 Lihtsustatud arvutuses: q hd = βkwa v, kus β = 1 + ξm, w - tuule staatiline surve, k - korstna aerodünaamiline tegur, A v - korstna vertikaalse kesklõike pind, ξ - dünaamilisuse tegur, m - tuule pulsatsioonitegur. Skeem 11.9 Korstna koonilisus Teguri ξ väärtused T sek ξ 1 1,5 1,8 2,0 2,2 2,3 Pulsatsiooni tegur m on vahemikus 0,4 0,9 sõltuvalt maastikust objekti asukohas Kivist korstna arvutamine tugevusele Horisontaallõige Kivist korstna arvutamisel lähtutakse eeldusest, et horisontaallõikes tõmbepingeid vastu ei võeta. Sama kehtib ka vertikaallõike kohta. Pärast sisejõudude määramist eelneva skeemi alusel kontrollitakse korstna tugevust skeemi alusel. Skeem Pingete jaotus korstna horisontaallõikes Arvutuslikud koormused on M ja N = G või ekstsentriline koormus A c r Vertikaaljõu rakenduspunkt Lõige 1 - α 1 Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 116

37 N, kus e = M/N. Survetsooni A c pindala määratakse tingimusest, et vertikaaljõu rakenduspunkt asub survetsooni raskuskeskmes. A c võib määrata funktsioonina A c = A c (r, α). Tugevustingimuseks on N χ i(m) fa c, kus teguri χ m määramisel arvestatakse, et arvutuslik keskmine tsoon asub korstna jalal (lõige 1 1), h ef 1,15 1,5 h (omakaalukoormus on rakendatud jaotatult piki konsooli). Koormuseks N on korstna omakaal, arvutustes tuleb vaadelda mõlemat varianti, kus omakaalu määramisel G = γ m G n - γ m > 1 ja γ m < 1. Vertikaallõige Vertikaallõike kontrollimisel lähtutakse skeemist Kehtivad tingimused M t = 1 EI ja M t EI h, kus 1 h, siit h - korstna seinapaksus, δ - paisumisdeformatsioon temperatuurist (deformatsioonide vahe sise- ja välisküljel), I - korstna vertikaallõike jm inertsimoment, M t - temperatuurimoment jm-le. Nagu avaldisest on näha on põhiprobleemiks deformatsiooni δ määramine. Selleks on vaja küllalt täpselt määrata müüritise joonpaisumisetegur ja hinnata õigesti temperatuurilangu korstna seinas. Arvutus on sisuliselt pragudekindluse kontroll, seega kasutatakse arvutuste parameetrite normatiivseid väärtusi. Pragudekindlus on tagatud, kui σ tn f xk2 (purunemine seotud vuugis) Raudbetoonkorstna tugevusarvutused Põhilises osas on tugevusarvutused samad, mis kivist korstna puhul. Raudbetoonkorstna puhul võetakse tõmbepinged ristlõikes vastu armatuuriga. Horisontaallõige Skeem Raudbetoonkorstna horisontaallõige Sobiv arvutusmeetod tugevusarvutuseks on antud juhendis Пособие по проектированию A c Vertikaalarmatuur Ringarmatuur бетонных и железобетоннх конструкций...(к СниП ). Vertikaallõge tugevuskontroll Ka siin on põhiliseks probleemiks pragudekindlus. Võimalik arvutusskeem on toodud prof. H. Laulu raamatus Raudbetoon II, 1962, Tallinn. r 2 r 1 Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 117

38 11.5 Korstnaavariid Korstnate kahjustused ja avariid on põhiliselt seotud temperatuurikoormusega. Vanade korstnate kasutamisel suurevõimsusega katelde puhul on suitsugaaside temperatuur tihti olemasoleva korstnakonstruktsiooni jaoks liiga suur. Ka vastupidine situatsioon, kui suitsugaaside temperatuur on liiga madal, on korstnale ohtlik. Esimesel juhul saab liiga kõrge temperatuuri tõttu kõigepealt kannatada sisemine vooder. Liiga kõrge temperatuuri tõttu võib aga korsten vertikaalselt väga pikalt lõheneda. Ka konstruktsiooni vigade puhul võivad korstna välimisse seina tekkida vertikaalsed praod. Eriti raskeks veaks tuleb lugeda voodritoetuse karniisi vigast ehitust. Skeem Voodri konsool Kuna konsooli lõikes on korsten paksem kui mujal, siis vastavalt skeemile 4 tekkib ka suurem paisumisdeformatsioon δ, mille tõttu selles lõikes tekkivad korstnas suuremad pain- Välissein 1 1 Pilu toetuskonsoolis Vooder demomendid temperatuurist kui mujal korstnas. Juhul kui pilud konsooli jäetakse tegemata, on tavaliselt tulemuseks vertikaalsed praod korstnas. Raudbetoonkorstnal on siin suuremad varud rõngasarmatuuri olemasolu tõttu. Viimasel ajal on ka esinenud juhtumeid, kus korstna alakütmine põhjustab probleeme korstna ekspluateerimisel. Alakütmise variandiks on sisuliselt liiga suure ristlõikega korstna kasutamine väikese küttekolde jaoks. Väikese küttekolde puhul ei jõua suitsugaasid korstna sisemist voodrit oluliselt soojendada, suitsugaasi temperatuur langeb korstnas väga madala väärtuseni. Suitsugaasis oleva veeauru jaoks ei pruugi see temperatuur välisseina läheduses olla enam piisav, et püsida veeauru olekus, toimub veeauru kondenseerumine korstna seinale. Sellega koos ladestub korstna seinale ka lenduv tuhk ja tahm. Mõõtmised on näidanud niisuguse kihi paksuseks cm. Halvemal juhul tungib kondensaatvesi läbi korstna seina. Korstna välissein võib saada suuri külmakahjustusi. Foto Korstna sisemine karniis ja seest vaade Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 118

39 12 Väikeplokkehitised 12.1 Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Ploki mass ei tohiks olla suurem kg, tööjõudluse seisukohalt peaks aga plokk olema võimalikult suur. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele plokis ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega (fibo) kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest. Nende mahumass on piirides kg/m 3. Plokid toodetakse üldiselt autoklaavse menetlusega. Ploki materjal on hästi töödeldav (saetav, saab lüüa naela sisse). Plokke kasutatakse väikemajade seintes. Plokkide materjali tugevus on 3 5 MPa. Levinud ploki suurus on mm. Plokid on suhteliselt väikese soojajuhtivusega, kuid vettimevad (va fiboplokid). Plokipinda tuleb kaitsta välismõjude eest. Kergtäitega kivid on tavalisel tsementsideainega, kergtäiteks on kas looduslik kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit). Keramsiit on savi-liiva segu põletusel saadud graanulid, mis on üldiselt kinniste pooridega. Materjal on seega vett mitteimav. Plokkide materjali tugevus on 3 5 MPa. Ploki materjal on samuti hästi töödeldav (saetav, saab lüüa naela sisse). Õõntega plokkide puhul kasutatakse tavaliselt tavalisi peeneteralisi betoonsegusid. Materjali tugevus on suur, kuid ka mahumass on suur ~ 2200 kg/m 3. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned. Sellega saavutatakse ploki suuruseks sama, mis eespool toodu. Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida Seinte konstrueerimine ja arvutamine Väikeplokk ehituste konstrueerimisel kehtivad samad nõuded, kui kiviehitistel. Väikeplokki vaadeldakse kui ehituskivi. Ladumise erinõuded tulenevad mõnel juhul kivikujust (vt columbiakivi). Ka arvutamiseeskirjad on samad, kui tavalisel müüritisel. Arvestades väikeplokkide väikest tugevust tuleb erilist tähelepanu osutada toesõlmede konstrueerimisele. 13 Täiendav materjal 13.1 Väikeelamu ehitamine columbiakivist Välisseinad Väljavõte Väikeelamu ehitamine columbiakivist, AS Columbia-Kivi, 2000.a, V. Voltri. Väikeelamu seinakonstruktsioone võib leida Columbiakivi projekteerimisjuhendi 2. vihikust. Kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul võib kandvad seinad (nii välimised kui siseseinad) teha columbiakivi õõnesplokkidest, hoone seina paksus t 190 mm. Konstruktiivsed nõuded seinte tegemisel on järgnevad. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 119

40 Sillus columbiaplokkidest Raudbetoonlae puhul õõnsused täisbetoneeritud Foto 1 Columbiakivist seina ladumine Õõntega columbiakiviplokkidest seina vaadeldakse kui kestsängitusega müüritist. Selles seinas kantakse müüritise koormus realt reale ploki välis- ja siseseina kaudu. Sellega kaasneb nõue, et üksteise peal olevate plokkide põikseinad peavad müüris asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vähe, siis peab see toetuspind olema maksimaalselt mördiga kaetud ja ärakasutatud. Koormus Sängitusriba Koormus Mördiga täidetud a) Mördiriba b) Sulgemisriba Sängitusala Skeem 13.1 Õõnesplokkide toetusskeem, a - raske lae (paneelid), b - kerge lae (puit) puhul Varianti a) tuleks rakendada mitmekorruselise raudbetoonlagedega hoone I - l ja keldri- Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 120

41 korrusel, variant b) sobib muudel juhtudel ja puitlagede puhul, horisontaalvuuk tuleb sel juhul 2 2,5 m tagant sulgeda mördist põikiribaga, et vältida vaba õhuringvoolu müüris, mis vähendab müüri soojapidavust. Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned täis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken, vt foto 2). Koormus Täitebetoon Sängitusriba Koormus Sängitusala Skeem 13.2 Täitebetooniga täidetud sein Tühjade õõntega seina puhul on esmane, et kõik sängituspinnad oleks ühtlaselt mördiga kaetud ja plokkide vahelised vertikaalvuugid oleksid hoolikalt mördiga kaetud, täitebetooniga täidetud seina puhul peab tagama täitebetooni maksimaalse ristlõikepinna igas müüritise kohas ja täitebetooni maksimaalse tiheduse. Plokkidest müüritise ladumise ajal ei tohi mört kukkuda plokiõõntesse, mis hiljem takistab õõnte betoneerimist. Foto 2 Lubamatult laotud müür (mört on varisenud betoneeritavasse alasse) Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 121

42 t Üldjuhul tuleb kasutada sängitusvuugi moodustamiseks šablooni. Ladumise ajal suletakse alumiste plokkide avad segu alla kukkumise takistamiseks. Võetakse koos pudenenud seguga välja peale rea paigaldamist Vatiga täidetud kilekott Segu võetakse vahetuse lõpus välja Skeem 13.3 Plokkidest müüri ladumine Betoneerimine Vaatlusauk ~ 5050 Saetakse plokile sisse enne paigaldamist 5t Ø 3 4 mm Armatuur Skeem 13.4 Müüri betoneerimine Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa. Viimasel juhul vertikaalne armatuur jätkatakse ülekattega, ülekatte pikkus ~ 300 mm. Betoneerida ei tohiks varem, kui ühe ööpäeva möödudes seina ladumisest. Betoon tihendatakse vibreerimisega või kasutatakse plastifitseeritud betooni, mille vesitsementtegur on V/T (vesi:tsement) 0,55. Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades. Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga (vill, granuleeritud penoplast, keramsiit). Skeem 13.5 Võrgud plokkidest müüri armeerimiseks - kujuline - kujuline Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 122

43 Võrgud pannakse 4 5 kivirea tagant soliidkividest müüris, plokkide puhul 1 2 rea tagant, võrgusilm on soovitav teha mm tavalises müüris, plokkide puhul ava mõõdu järgi plokis, traadi läbimõõt võtta 3 4 mm. Võrk tehakse punktkeevitusega sirgetest varrastest. Võrgus kasutatakse siledat traati. Võrgu pikkus mingis suunas määratakse tugevdatava ala soovitud suuruse järgi. Seinte ristumiskoha tugevdamisel peaks võrgu pikkus ristumiskoha sisenurgast olema vähemalt 1 m. Kandvate seinte puhul tuleb vähemalt üks rida plokke vahelae alla täis betoneerida. Rea alla pannakse peenike metallvõrk, mis ei lase betoonil alla õõnsustesse variseda või kasutatakse sillusplokki. Välissein Sisesein Viimistlus Õõnespaneel Ankrud paneeli vuugis O , profileeritud Paneeli toetus cm Paneelialune rida täis betoneerida Võib ka olla sarrusplokk Armatuurvõrk vuugis või vardad plokis Skeem 13.6 Vahelae toetus seinale Valime välisseinalahenduse skeemilt Leht 2 (Columbiakivi projekteerimisjuhend 2. vihik) ~15 cm soojustusvilla 90 mm Sisesein õõnesplokkidest 190 mm Ankrud, vähemalt 4 tk/m 2 voo- Columbiakivi der Vett ärajuhtiv materjal Tuuletõkkepapp Väikesed augud (pilud) iga 2 3 kivi järel püstvuugis Plekist veenina Krohv Soojustus ~ 50 mm Skeem 13.7 Välisseina konstruktsiooni sõlm Õõnsused täisbetoneeritud ~ 120 mm Õõnesplokid 190 mm Lisasoojustus või õõnsused seina tugvdamiseks täidetud betooniga Paber Vahelagi raudbetoonpaneelidest Kelder Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 123

44 200 mm ~ 800 mm ~ 600 mm ~500 mm Voodri toetus seinale peaks olema vähemalt 45 mm (eeldusel, et voodrit ei ole rohkem kui 2 korrust). Välisvooder Tuuletõkkepapp Soojustusvill Õõnesplokk Immutatud puitlatt 2550 mm Püstlatid pannakse vertikaalsete õhukanalite moodustamiseks voodri ja tuuletõkke vahele Skeem 13.8 Välisseina horisontaallõige A Betoon Soojustus Sõlm A Keldrisein Keldriseina teeme samuti 190 mm õõnesplokkidest. Keldriruumide kõrgus on 220 cm. Hoone rajatakse looduslikule liivale. Tagasitäide ümber hoone tehakse liivaga. Tihendatud kate Väliskrohv Niiskusekindel tugevdatud pinnaga mineraalvilla plaat ~ 50 mm ( polüstürool) Täisbetoneeritud õõnega plokk 190 mm Armatuurvarras Ø14 AII, s 800 mm seina sisepinnas Hüdroisolatsioon Täiteliiv Varras on vajalik seina stabiilsuse tagamiseks Soojustus ladumise ajal Betoonpõrand Horisontaallõige Looduslik liiv ~ 400 mm Skeem 13.9 Keldriseina lõige (välisseinad) Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 124

45 Armatuurvarda juures tähis AI tähistab Venemaal toodetud armatuuri klassi, varras on sile, alates klassist AII (A400) on varras välispinnalt profileeritud. Vundamendi talla mõõtu tuleks täpsustada erinevate pinnaste puhul (mõõtu 400 mm võiks lugeda minimaalseks). Püstarmatuur tuleb paigutada tingimata seina sisekülge. Täis betoneerida on vaja ainult armatuurvardaga õõned. Muud õõned võib täita soojustusmaterjaliga (keramsiit, granuleeritud vahtpolüstürool jm). Horisontaalsesse vuuki tuleks panna 2 3 plokirea tagant võrgud. Vundamenditallas ei ole vaja töötavat armatuuri, kui on täidetud tingimus a h. Konstruktiivselt Ø8 AI, s = 200 (kui ei ole vaja töötavat armatuuri) a h Töötav armatuur (vajadusel) Jaotusarmatuur Ø8 AI b Töötav armatuur võiks olla Ø12 AIII, sammuga s = 150 mm, kui a/h = 1,5; Ø12 AIII, sammuga s = 100 mm, kui a/h = 2,0. Skeem Vundamenditalla armeerimine Heade pinnaste puhul (keskteraline liiv, kruus, tihe savi) ja põhjavee puudumisel vundamendi rajamissügavusel võiks lubada vundamendi talla all pinge σ 0,1 0,3 MPa (1 3 kgf/cm 2 ), nõrkade pinnaste puhul (leondunud savid, vesiliiv) tuleks konsulteerida spetsialistiga. Pinge talla alla arvutatakse järgmiselt määratakse kõikide vahelagede kaalud (paneelidest lagi g 3 kn/m 2 (300 kgf/m 2 )), eluhoones võetakse kasuskoormuseks p 2,25 kn/m 2, katuse ligikaudne 1 m 2 kaal ~ 0,5 kn/m 2 lumekoormus katusele s 1,5 kn/m 2, määratakse vahelagede ja katuse koormus seinale (arvestades paneelide või talade suunda), määratakse seina (ka keldri osas) jm kaal terve hoone kõrguses, summeeritakse kõik koormused seina jm-le - N(kN/m), leitakse vundamendi tallaalune pinge N σ = 1 b kn/m2 (1000 kn/m 2 = 1 MPa) Fiboplokkide kasutamine Üldiselt Väljavõte Fiboplokkide kasutamise juhendist, AS Optiroc 2001.a., V. Voltri. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 125

46 Hoonete projekteerimisel tuleb projekteerijal lahendada kõik hoone tugevuse ja stabiilsusega seotud küsimused. Paljud konstruktsiooni lahendused on aegade jooksul ennast õigustanud ja neid üldiselt enam ei kontrollita, vaid nad tehakse nn heast ehitustavast lähtudes. Kahe kuni kolmekorruseliste hoonete puhul tagab hoone üldstabiilsuse normaalne põikseinte jaotus ja raudbetoonvahelagede kasutamine. Normaalseks põikseinte jaotuseks võiks lugeda olukorda, kus hoonel on 6 8 m tagant kandev- või kapitaalne (paksusega 200 mm ja enam) kivist põiksein. Raudbetoonvahelagi võib olla nii monoliitne, kui monteeritav. Viimasel juhul eeldatakse vahelae paneelivuukide monolitiseerimist (täitmist tugeva mördiga) ja paneelide omavahelist ja läbijooksvat ankurdamist. Puitvahelagede puhul tuleks rakendada juba spetsiaalseid lage horisontaalpinnas jäigastavaid võtteid. Hoone erinevate konstruktsioonide omavaheline sidumine (ankurdamine) on üks hea ehitustava reeglitest. Konstruktsioonide projekteerimisel ja püstitamisel on üks oluline põhimõte see, et konstruktsiooni tegelik töötamine vastaks võimalikult tema arvutuslikule skeemile (või vastupidi). Sellise olukorra saavutamiseks kasutatakse konstruktsiooni sõlmedes tihti spetsiaalseid lahendusi, mis rakendavad sisejõud määratud kohta Vundamendid Vundamendina vaatleme siin nii keldriseina kui vundamenti tema all. Hoone vundamendi püstitamisel tuleb lahendada mitmeid erinevaid ülesandeid: vältida külmakergete oht vundamendile; hoida ära keldriruumide niiskumine; tagada keldriruumide normaalne soojusrežiim; tagada vundamendi ja keldriseina tugevus. Madalvundament Ilma keldrita väikemajadele tehakse üldiselt nn madalvundament, kui pinnasetingimused seda lubavad. Headeks pinnasetingimusteks vundamendi tegemisel võib lugeda kruusa, jämedat liiva ja leondumata savi. Külmumise oht on kõige väiksem kruusapinnasel ja kõige suurem voolavatel savidel. Vundamentide rajamissügavuse seisukohalt oma suurt tähtsust pinnasevee tase ja pinnase struktuur. Pinnase struktuurist sõltub kapillaarveetõus pinnases. Liivade puhul tõuseb kapillaarvesi cm kõrgusele, pehmetel savidel tunduvalt kõrgemale. Eriti külmakerkeohtlikud on pehmeplastsed, voolavplastsed ja voolavad liivsavid ja savid. Vähemohtlikud külmakergete mõttes on peen- ja tolmliivad ning tahked saviliivad ja savid. Külmakerkeohututeks pinnasteks loetakse kalju, jämepurd, kruus, jäme- ja keskliiv ( 2 mm). Külmakerkeohtlike pinnaste puhul peaks pinnasevesi jääma vundamendi tallast ca 1m allapoole või tuleks kasutada drenaaži ja vundamenditalla aluse täitmist jämedateralise täitega. Külmakerkeohutute pinnaste puhul ei oma vundamendi rajamissügavus tähtsust, vundamendi võib rajada vette. Teiseks oluliseks asjaoluks on niiskuse kandumine konstruktsioonidesse. Tavalised vundamendikonstruktsioonid - betoon ja kivimüüritis - on hügroskoopsed ja võivad niiskuse kanda kõrgele hoonesse. Sellised vundamendid nõuavad hoolikat hüdroisolatsiooni. Fibobetoon on suurte pooridega ja graanulid ise on kinnised, seetõttu ei tekki selles materjalis olulisi kapillaarjõudude süsteeme, mis tõstaks vee mööda poore üles. Plokid on külmakindlad, kuna poorivee külmumisel graanulid deformeeruvad ja kompenseerivad vee paisumise. Vundamenditalla aluse külmumispiiri sügavust on võimalik vähendada kasutades vundamendi (keldriseina) esist horisontaalset soojustamist. Vundamendi tegemine väikese soojajuhtivusega materjalist (fiboplokk) suunab hoonest lähtuva soojuse vundamenditalla alla ja tõstab pinnase temperatuuri selles rajoonis. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 126

47 500 mm 500 mm Sobivad lahendused madalvundamendi puhul. Kate Soojustus Krohv Kasvupinnas Tavaline täide Kile Kergkruus Täide Põrandakonstruktsioon Kergkruus Täide Fiboplokk Betoonist taldmik ~ 150 mm Vajadusel drenaaž Jäme kruus või killustik ~ 150 mm Skeem Madalvundamendi lahendus Keldriseina horisontaalne armeerimine omab mõtet kõrgete ja kitsaste keldriruumide korral. Mullasurve arvutus toimub eelnevalt toodud skeemi kohaselt. Arvutatakse välja mullasurve vertikaalis erinevatele kõrgustele. Pinnakoormus Koormus arvutuslikule ribale Arvutuslik riba Skeem Horisontaalriba koormuse määramine Horisontaalriba vaadeldakse, kui tala (või jätkuvattala) tugede vahega l põik. Vajalik armatuur paigutatakse arvutusliku riba vuukidesse, tõmmatud küljele. Armeerimisvajadust võib vähendada horisontaalse võlvi töötamise arvestamine arvutuslikus ribas. Lubatud külgkoormuse suuruse (mullasurve) võib määrata avaldisega f k t q lat =, M l põik kus t - seina paksus, l põik - põikseinte vahekaugus. Lõplikult peaks olema täidetud tingimus q mulla q lat + q arm, 2 Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 127

48 kus q arm - horisontaalse armatuuri poolt vastuvõetav horisontaalkoormus. Kaarena töötav müüritis peab olema laotud täielikult täidetud vertikaalsete vuukidega. Vertikaalsuunas tuleb sellist seina kontrollida ilma mullasurveta Välisseinad Tüüpiline välisseina lahendus võiks olla järgmine - Nurkraud voodri toetamiseks Aknaraam Sillus Aknaraami kinnituspruss Vooder Õhkvahe Tuuletõke Soojustus Kandevsein Niiskustõke (plekk) Kandevvahelagi (paneelid) Kelder Skeem Välisseina lahendus 13.3 Tugiseinad Üldiselt Sõrestiksidemed Tugiseinte otseseks ülesandeks on kõrgustevahe hoidmine pinnases teede ja väljakute ääres. Eriti palju on kivist tugiseinu kasutatud keskaegses linnaehituses. Tihti on tugiseina peal (selle taga) veel transport või muud koormused. Skeem 13.1 Tugisein Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 128

49 Skeem 13.2 Tugiseinatüübid a, b) massiivsed, töötavad omakaaluga; c, d) seinad töötavad paindele või on ankurdatud,. Betoon- ja raudbetoontugiseintel moodustab vundament seinaga tavaliselt ühtse terviku. Tellisseinte puhul tehakse tugiseina vundament iseseisva konstruktsioonina betoonist või looduslikust kivist. Tugiseinad võivad olla püstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas, purdpinnas), tehisalusele või vaivundamendile. Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede, mägiteede piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille ülesandeks on pinnase või puistkeha toetamine. Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmärgiks on tagada tugevus ja püsivus (ümberlükke- ja libisemiskindlus). Tugevuse ja püsivuse kontrollimiseks tuleb määrata omakaalust, puistekeha survest ja ajutisest koormusest põhjustatud jõud, mida tugisein vastu võtab. Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille füüsilised omadused on mitmesugused, siis on küllaltki raske määrata täpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustavad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püsivuse. Pinnase s t r u k t u u r i all mõeldakse erineva suuruse ja kujuga osakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurisidemeteks. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tõmbepinged võetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakestest, mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust ja neid nimetatakse pudepinnasteks. Pinnaseid, mille koosseisus on palju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsusele loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all mõeldakse pidevat keskkonda, millel on järgmised staatikalised omadused: tal ei ole tõmbetugevust; normaalpinged võivad temas esineda ainult survepingetena; nihkepinged ei saa ületada keskkonna sisehõõrdetegurist sõltuvaid sisehõõrdepingeid; ta ei deformeeru seni, kuni nihkepinged jäävad sisehõõrdepingetest väiksemaks; deformatsioonid on võimalikud ainult siis, kui nihkepinged on saavutanud sisehõõrdepingete suuruse; selles seisundis leiab aset ainult nihkedeformatsioon, kuna mahumuutus võrdub nulliga. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 129

50 Skeem 13.3 Tugiseina mitmesugused tasakaaluasendid Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 130

51 Skeem 13.4 Ankurdatud punnsein Skeem 13.5 Tugiseina omakaalukoormus Tugiseina tasakaaluarvutused (Columb i teooria) Q E a E p Skeem 13.6 Tugiseina koormused T Tugiseina tasakaalu arvutamisel lähtutakse skeemist Kui võtta 0 = 0 (hõõre pinnase ja tugiseina vertikaalkülje vahel on null) ja tugiseina tagumine külg on vertikaalne, siis Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 131

52 E a Skeem 13.7 Tasakaalutingimus R Q θ - Jõukolmnurgast saame E a = Qtg (θ - ). Varisemisprisma kaal Q = ½ ABBC, kus - pinnase mahukaal. Siit Q = ½ h 2 ctg θ, kui BC = hctg θ. Edasi E a = ½ h 2 ctgθtg(θ - ). Varisemispinna nurk θ leitakse eeldusest, et E a on maksimaalne võimalik. Lõplikuks aktiivsurve avaldiseks kujuneb E a = ½ h 2 tg 2 (45 - /2). Passiivsurve avaldiseks saame E p = ½ h 2 tg 2 (45 + /2). Täpsematel arvutustel arvestatakse täiendavalt hõõrdetegureid ja pinnase ja tugiseinapindade kaldenurki. Kui tugiseina taga on vesi, siis arvestatakse summaarse rõhuga E a = E pv + E 0, kus - pinnase surve pinnase uputatud olekus, E pv E 0 - vee hüdrostaatiline surve. Pinnase surve pinnase uputatud olekus E pv = E a = ½ 1 h 2 tg 2 (45 - /2), kus 1 - pinnase mahukaal veega küllastunud olekus, E 0 = ½ 0 h 2. Üldjuhul kontrollitakse tugiseina tasakaalu punkti 0 suhtes (skeem 6) või tugiseina kaldumist (kreeni) antud pinnase omaduste puhul. Tugiseina puhul tuleb kontrollida ka tema nihkumisekindlust T + E p E a (horisontaalprojektsioon), kus T on talla all tekkiv hõõrdejõud T = Q. Tule arvestada, et E p kaasamine tasakaalutingimusse võib kaasa tuua tugiseina mõningase nihkumise (projekteerimisel võetakse tavaliselt E p asemele temale vastav E a tugiseina eest). Vajadusel tehakse tugiseina alla nihet takistav hammas. Tasakaalutingimustes tuleb kasutada koormuste osavarutegureid E a - F > 1 ja Q (N), T - F < 1. Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 132

53 Tugiseina tugevusarvutused Tugiseina igat horisontaallõiget tuleks kontrollida tugevusele jõudude kombinatsioonile Q ja M selles lõikes (ekstsentrilisele survele ja nihkele). Arvutuse võib teha nagu tavalisele avadeta seinale Pinnase kandevõime Pinnase kandevõime puhul kontrollitakse pingeid tugiseina talla all. Q M Skeem 13.8 Pinged talla all Pinge max = Q M, A W max kus A - talla pindala (1 jm), W - talla ristlõike vastupanumoment. Tugevustingimus määratakse üldjuhul järgmise skeemi alusel e V (Q) R V R, V - vertikaalkoormus, R - pinnasest sõltuv vundamendi kandevõime Skeem 13.9 Tugevus tingimus pinnase tugevuse alusel Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 133

54 13.4 Veetornid H = m V = m 3 H Lõige Vundament raudbetoonist D = m Skeem Veetorni osad Vundamendi aluse pinnase tugevust kontrollitakse pinnasemehaanika avaldiste abil. Pinged talla all max(min) = N M. A W Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 134

55 Vastupidavusmoment ringil W = d 3 0,1d Vaiade puhul määratakse vaiakoormus ekstsentrilise surve meetodil. A i Vaia koormus i = N v = i A i. N A i M yx I Avaldises A i = na i, kus n on vaiade arv vundamendi talla all, I y = (I i0 + x 2 i A i ) kesktelje suhtes. I i0 on väga väike võrreldes liikmega x 2 i A i ja temast võib loobuda, I y x 2 i A i = A i x 2 i, kui vaiad on ühesugused. Vaia koormus N v = i A i = x i y N M y x n x i 2 i. x Kõrgete ehitiste puhul võib tekkida probleeme tõmbepingetega vundamendi talla all. Vundamendiplaadi konstrueerimisel vaadeldakse teda, kui konsoolselt kinnitatud plaati. Betooni mahu vähendamiseks tehakse plaat pealt ribidega. y i. Plaadi keskel tekkib suur varraste kuhjumine, vardaid pole võimalik keskpunktist läbi viia. Üldjuhul kasutatakse tõmberõngast plaadi keskel Skeem Vundamendi konstruktsioon Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 135

56 Veetornelamu Paagiruum Täiendatud 2015 Koostas V.Voltri 136

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Microsoft Word - kui korsten ei tomba.doc

Microsoft Word - kui korsten ei tomba.doc Kui katel ajab suitsu sisse, on peamiseks põhjuseks kas halb tõmme või kütteseadme enese puudused. Katla normaaltõmme on tootja poolt antud katla tehnilises passis. Üldjuhul väikese võimsusega katelde

Rohkem

METALL

METALL 1. Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Normkoormused: kasuskoormus: q k =17 kn/m 2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: q d =1,5*17=25,5 kn/m 2 1.2 Plaadi arvutrusskeem ja dimensioneermine Abitalade sammuks

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

untitled

untitled KIVIMAJA ERILEHT KEVAD 2015 Uudis uus Fibo plokk Weber i kivimaja terviklahendus Millest lähtuda energiasäästliku hoone välisseinte valikul Kihiline vs ühekihiline välissein Konstruktiivsed nõuanded ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Muudatused standardis EVS 812-3 Karmo Gudinas PÕHJA PÄÄSTEKESKUS INSENERTEHNILINE BÜROO PEAMISED MUUDATUSED Müüritiskorstnad, suitsugaas üle 350 C Erinevate läbiviikude teostus ja paigaldus šahtidesse

Rohkem

Vesuvi eestikeelne juhend.pdf

Vesuvi eestikeelne juhend.pdf Ummistunud korsten. Ülijahutatud korstna kasutamine. Põlemisõhku ei ole piisavalt, tihedalt suletud aknad ja uksed. Tõmbe vähendamine õhu eraldumise tõttu läbi pragude ja korstnapuhastus luukide. Puhastage

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1 EESTI STANDARD GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1: General rules EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Geotehniline projekteerimine. Osa

Rohkem

Introducion

Introducion 1 Kasutusjuhend MBS 3,7,9 Meil on hea meel, et olete valinud MBS tahkeküttel pliidi. Palume lugeda järgnevaid juhiseid tähelepanelikult. Õige paigaldusega tahkekütusel MBS pliit,teenib Teid hästi palju

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Microsoft Word - Pliit MAGNUM juhend

Microsoft Word - Pliit  MAGNUM juhend Sisukord Ohutusnõuded lk 1 Pliidi kirjeldus ja tehnilised andmed lk 2 Paigaldus lk 3 Küttematerjalid lk 6 Pliidi hooldus ja ülevaatus lk 6 Puidu kasutegurid lk 7 Sagedamini esinevad probleemid lk 8 Ohutusnõuded

Rohkem

untitled

untitled et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

elastsus_opetus_2005_14.dvi

elastsus_opetus_2005_14.dvi 7.4. Näiteid ümar- ja rõngasplaatide paindeülesannetest. 298 7.4 Näiteid ümar- ja rõngasplaatide paindeülesannetest. Rajatingimused: jäik kinnitus vaba toetus vaba serv w = 0, dw dr = 0; (7.43) w = 0,

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Halli konstruktiivne skeem

Halli konstruktiivne skeem Kert Välman RAUDBETOONKARKASSIGA KAHEKORDSE HOONE JA HALLI KOOSTÖÖ LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2016 Mina, Kert Välman, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel

Rohkem

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK001088 Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU000042 Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Arhitektuur Registrikood 11052342 Niine 11, Tallinna

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

Projekteerijale_ indd

Projekteerijale_ indd 4. Projekteerimismoodulid 4.1. Üldist AEROC poorbetoontooteid valmistatakse teatud kindlate mõõtmetega. Sellepärast tasub juba projekteerimise staadiumis järgida kokku lepitud moodulite mõõtusid. AEROC

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

meie hoolime plokitooted

meie hoolime plokitooted meie hoolime plokitooted Sisukord Sissejuhatus Fibo plokid on Fibo plokitooted Tulepüsivus Helipidavus Külmakindlus Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo müüritis Müüritööd talvel Viimistlemine Energiasääst

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavillast soojustusvill rullis tihedalt nõeltöödeldud lambavillavilt 55 kg/m³ heli summutav Ripplagede soojustamine. Ripplagede

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni

Rohkem

Küttekoldelahendused Terca täistelliste valik ja kasutamine

Küttekoldelahendused Terca täistelliste valik ja kasutamine Terca täistelliste valik ja kasutamine Fassaadilahendused Terca kaubamärgi all pakume laia valikut keraamilisi telliseid. Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Müürsepp, tase 4 esmane kutse Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks

ESF programm Kutsete süsteemi arendamine KUTSESTANDARD Müürsepp, tase 4 esmane kutse Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks KUTSESTANDARD Müürsepp, tase 4 esmane kutse Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Müürsepp, tase

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Gyproc [Compatibility Mode]

Gyproc [Compatibility Mode] Gyproc Ardo Aolaid Saint-Gobain Ehitustooted AS 1 1. Roller Coating tehnoloogia 2. Gyproc 4 PRO 3. GypSteel teraskarkassid 4. AquaBead nurgakaitse 5. Gyproc tuuletõkked ja fassaadilahendused 6. Joonised

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc 10/2002 Kvaliteedi kriteeriumid Doka rendiraketisele Doka seinapaneel Frami ja lisatarvikud 1 Sissejuhatus Järgnevad kvaliteedi kriteeriumid on Doka rendimaterjali väljastamise ja tagastamise aluseks.

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

Välisahjuga kümblustünn Kasutus- ja hooldusjuhend Koriks-Fiiber OÜ 2018

Välisahjuga kümblustünn Kasutus- ja hooldusjuhend Koriks-Fiiber OÜ 2018 Välisahjuga kümblustünn Kasutus- ja hooldusjuhend Koriks-Fiiber OÜ 2018 Sisukord 1 Üldine informatsioon... 3 1.1 Sümbolid... 3 1.2 Mõisted... 4 1.3 Hoiatused... 4 1.4 Tootja informatsioon... 5 2 Kasutusala...

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: Tel:

KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: Tel: KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: info@koriks.ee Tel: +372 659 6442 www.koriks.ee KLAASPLASTIST KÜMBLUSTÜNNID Klaasplastist kümblustünnid on hügieenilised ning neid on väga lihtne puhastada ja hooldada.

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls Aleco (profiili laius 35mm) Dekoratiiv klaas (13.70 FIANDRA MATT) Deco klaas (0230 deco, vt.kataloogist mõõte!) Deco kujundklaas (Deco16, Deco39) Melamiinpaneel LUX grupp 400600 601800 AS,BG,SG,BW AS,BG,SG,BW

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t 0 :50 KOKKU 2. Suitsulõõrid on joonistele kantud tinglikult, võttes aluseks 956. aastal koostatud mõõdistuse. I korruse põhiplaan 2 2,0 m² 3 Riidekapp,0 m² 4 -duširuum 3, m² KOKKU 27,6 m² 4 Duširuum 5

Rohkem

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Kuidas isoleerida torustikke kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800? 4 3 2 1 5 2 1 Isoleeritav toru 2 Kivivillast torukoorik ROCKWOOL 800

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

elastsus_opetus_2015_ptk5.dvi

elastsus_opetus_2015_ptk5.dvi Peatükk 5 Elastsusteooria tasandülesanne 5.. Tasandülesande mõiste 5-5. Tasandülesande mõiste Selleks, et iseloomustada pingust või deformatsiooni elastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

Стальной кубик находится под действием сил, создающих плоское напряженное состояние (одно из трех главных напряжений равно нул

Стальной кубик находится под действием сил, создающих плоское напряженное состояние (одно из трех главных напряжений равно нул Surutud varda abiisus (nõtke) Enamai varda otsad kinnitatakse ühe (Joon.1) näidatud neja viisi. Üejäänud kinnitusviiside puhu on kriitii jõudu võimaik määrata üdiatud Eueri vaemiga kp EImin, (1) kus -

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

ins_selftec_est_1104_CC.cdr

ins_selftec_est_1104_CC.cdr E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep EAEI Ül

Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep EAEI Ül Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep 0652EAEI Üliõpilase meiliaadress kristin.kartsep@gmail.com Õppekava

Rohkem

TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i

TOOTEKATALOOG   MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA paneelid ja ehitustarvikud TOOTEKATALOOGI SISUKORD Poltherma Seina sandwich paneel PUR / PIR ThermaStyle PRO seina sandwich paneel ThermaDeck PRO katuse sandwich

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc RAUDHOBU Produktinformation Tootekataloog 2008 Utgåva 1 Nr. 2 2008 1 IH 2055 Std. 5,5 Hj. Art. Nr. 968 74 35-5,5 hj võimsusega Honda 4 takti mootor. Juhtimine käepidemelt käepidemel gaas ja pidur. Edasi

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

(Microsoft Word - S\374gavvundament.doc)

(Microsoft Word - S\374gavvundament.doc) 1 7 Sügavvundamendid 7.1 Üldpõhimõtted Sügavvundamendi rajamissügavus on tavaliselt suurem kui madalvundamendil ja selle külgpind on otseselt kontaktis loodusliku, rikkumata struktuuriga pinnasega. Suurem

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Start time of charring of timber members protected with gypsum plasterboards

Start time of charring of timber members protected with gypsum plasterboards Puitkonstruktsioonide tulepüsivus Kandevõime Alar Just 18. oktoober 2016 Temperatuur Tulekahju Lahvatus Jahtumisfaas Algfaas: Süttivustundlikkus Aeg Väljaarenenud tulekahju Konstruktsioonide tulepüsivus

Rohkem

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp / näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2:

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: EESTI STANDARD TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: Tanks EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Teraskonstruktsioonid. Vedelikumahutid on välja

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont 150 999 KW www.biomobitek.com BMT PowerCont SÜSTEEMI KOMPONENDID Korsten Suitsugaaside imur Katel BMT Power seeria 150 999 kw Kütuseladu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem