1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise"

Väljavõte

1 1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, , p. 1 14). Eelnõuga rakendatakse järgmisi maksudest kõrvalehoidumise takistamise reegleid maksubaasi õõnestamise ja maksustamata kasumi siseturult väljapaigutamise takistamiseks: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad. Lisaks muudetakse eelnõuga mitteresidendist füüsilise isiku tulust mahaarvamiste tegemise korda vastavalt Euroopa Kohtu 9. veebruari a otsusele kohtuasjas C-283/15. Samuti sisaldab eelnõu tehnilisi muudatusi seoses residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvutamisega Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistid Inga Klauson ( inga.klauson@fin.ee, ) ja Marko Talur ( marko.talur@fin.ee, ). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa ( virge.aasa@fin.ee, tel ). 1.3 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse 1. jaanuaril a jõustuva redaktsiooni (RT I, , 10) muutmise. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmisi puudutavate eelnõudega. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri a määruse nr 180 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri 1 lõike 2 punktiga 2, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, , p. 1 14). Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril a. Vastu võetud õigusnorme tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist a. Erandina ei võeta tulumaksuseadusesse üle direktiivi artiklit 9, mis puudutab hübriidseid ebakõlasid, kuna seda artiklit muudeti Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, , p. 1-11). Nõukogu direktiivi 2017/952 artikli 1 lõike 7 kohaselt lisati Nõukogu direktiivi 2016/1164 artiklisse 11 uus lõige 5a, mille kohaselt võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 9 järgimiseks õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019 ning kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist a. Seega võetakse 1

2 hübriidseid ebakõlasid puudutavaid sätteid tulumaksuseadusesse üle aastal a. Lisaks direktiivi ülevõtmisele viiakse tulumaksuseaduse 31 1 lõige 3 kooskõlla Euroopa Kohtu 9. veebruari a otsusega kohtuasjas C-283/15. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadus on kavandatud jõustuma aasta 1. jaanuaril. Seaduse 1 punkte 8 ja 10 rakendatakse tagasiulatuvalt aasta 1. jaanuarist. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu peamine eesmärk on kehtestada Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 nõuetele vastavad Euroopa Liidu (edaspidi EL) siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased reeglid ((ELT L 193, , p. 1 14), et tugevdada keskmist kaitset agressiivse maksuplaneerimise vastu EL siseturul. Uusi kuritarvituste vastaseid reegleid kohaldatakse nii residendist äriühingutele kui ka mitteresidendist äriühingu Eestis asuvatele püsivatele tegevuskohtadele eesmärgiga takistada maksubaasi õõnestamist ja maksustamata kasumi siseturult väljaviimist. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse maksudest kõrvalehoidumise vastased reeglid järgmistes valdkondades: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu Eestis maksustamise käsitlevad eeskirjad. Eelnõu kõrvaleesmärk on viia mitteresidendist füüsilise isiku tulust mahaarvamiste tegemise kord vastavusse Euroopa Kohtu 9. veebruari a otsusega kohtuasjas C-283/ Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu 1 punktiga 1 muudetakse TuMS 1 lõikeid 3 ja 4 eesmärgiga laiendada tulumaksu objekti Eesti residendist juriidilise isiku püsivasse tegevuskohta väljaviidud varale. Lisaks tuuakse senisest selgemalt esile, et Eestis maksustatakse kasum selle jaotamisel sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist. Eelnõu 1 punktiga 2 täiendatakse TuMS 1 uute lõigetega 6 ja 7 eesmärgiga laiendada tulumaksu objekti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist juriidilise isiku, välja arvatud finantsettevõtja, ülejäävale laenukasutuse kulule ja välismaise kontrollitava äriühingu kasumile. Ülejäävat intressikulu ei maksustata finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate puhul, kuna neil kahel sektoril on eriomased tunnused, mis nõuavad kohandatud lähenemisviisi. Kuna kõnealuses valdkonnas ei ole rahvusvahelise ja EL tasandi arutelud veel piisavaid tulemusi andnud, ei ole hetkel veel võimalik kehtestada finants- ja kindlustussektoris konkreetseid eeskirju intresside mahaarvamise piirangu kohta, seetõttu annab direktiiv liikmesriikidele võimaluse need sektorid ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise sätte kohaldamisalast välja jätta. Eelnõu 1 punktiga 3 lisatakse TuMS 2 lõikesse 3 viide 1 uutele lõigetele 6 ja 7, et täpsustada, et tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik ka ülejääva laenukasutuse kulu ja välismaise kontrollitava äriühingu kasumi puhul. 2

3 Eelnõu 1 punktiga 4 lisatakse TuMS 2 lõikesse 4 viide 1 uutele lõigetele 6 ja 7, et täpsustada, et tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht ka ülejääva laenukasutuse kulu ja välismaise kontrollitava äriühingu kasumi puhul. Eelnõu 1 punktiga 5 täiendatakse TuMS 3 lõigetega 3 ja 4 eesmärgiga sätestada erinev maksustamisperiood ülejäävale laenukasutuse kulule ning välismaise kontrollitava äriühingu kasumile. Nimetatud tulumaksu objektide puhul on maksustamisperiood majandusaasta erinevalt tavapärasest juriidilise isiku maksustamisperioodist, milleks on kalendrikuu. Ülejääva laenukasutuse kulu puhul sõltub maksustatav summa äriühingu intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDAst), mida arvutatakse tavaliselt majandusaasta põhiselt. Välismaise kontrollitava äriühingu puhul sõltub Eesti residendist juriidilise isiku või mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha tulumaksukohustus välismaise kontrollitava äriühingu kasumist. Seetõttu lähtutakse Eestis maksustatava välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa määratlemisel välismaise kontrollitava äriühingu majandusaastast, mitte Eesti residendist juriidilise isiku või Eestis püsivat tegevuskohta omava mitteresidendist juriidilise isiku majandusaastast. Eelnõu 1 punktiga 6 täiendatakse 4 lõiget 1 1 viidetega 1 uutele lõigetele 6 ja 7, kuna ka ülejääva laenukasutuse kulu ja välismaise kontrollitava äriühingu puhul tuleb jagada maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,8-ga. Eelnõu 1 punktiga 7 lisatakse TuMS-e uus 5 1, millega võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel Nõukogu direktiivi 2016/1164 artiklist 6 ning ühtlasi maksulepingu kuritarvitamise ärahoidmise säte maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni 1 artiklist 7. Konventsiooni artiklist 7 tuleneva maksulepingu kuritarvituste vastase sätte peab Eesti pea kõikidesse topeltmaksustamise vältimise lepingutesse üle võtma ja samaväärne säte peaks olema ka TuMS-s. Kuna direktiivi säte katab kõik konventsiooni sätte elemendid, on direktiivi ja konventsiooni sätete ülevõtmine TuMS-sse ühildatud. Nende ainuke erinevus on kohaldamisala direktiiv kehtib ainult juriidilistele isikutele, konventsioon aga nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele. Seetõttu, erinevalt direktiivi sättest, rakendub eelnõus sisalduv säte ka füüsilistele isikutele. Uue üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Need tehingud võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast. Tehinguid või tehingute ahelat ei peeta tegelikuks, kui need ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu. Maksudest kõrvalehoidumise vastane säte on olemas ka maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) -s 84, milles on sätestatud nn majandusliku tõlgendamise põhimõte. See näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, siis kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis 1 3

4 vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Nimetatud sätte rakendamine eeldab seega tegeliku majandusliku sisu väljaselgitamist. Ühtlasi rakendub MKS 84 üksnes juhul, kui tehing on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Nõukogu direktiivist 2016/1164 ja konventsioonist tulenev uus kuritarvituste vastane säte on erinev MKS -st 84. Esiteks ei ole selle puhul vajalik tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlaks tegemine või tehingu ümberkvalifitseerimine. Sõltuvalt asjaoludest võib maksuhaldur piirduda üksnes tehingu kõrvalejätmisega maksuarvestusest. Teiseks kohaldub uus säte ka olukorras, kus tehingu või tehingute ahela eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine. Näiteks võib rakendada üldist kuritarvituste vastast sätet olukorras, kus Eestist makstakse Küprose residendist äriühingule litsentsitasu. Maksuleping vähendab TuMS alusel kinnipeetavat maksumäära. Mõningase uurimise järel selgub, et Küprose äriühing on Eesti ja Venemaa residentide vaheline lüli, et kinnipeetavat tulumaksu vähendada. Sel juhul võib üldise kuritarvituste vastase sätte alusel keelduda Küprose lepingut kohaldamast ja litsentsitasult tuleb tulumaks TuMS alusel 10% määras kinni pidada. Kõnealune üldine kuritarvituste vastane reegel on identne Nõukogu direktiivist 2011/96/EL 2 (edaspidi ema-tütre direktiiv) TuMS 50 lõikesse 1 4 üle võetud üldise kuritarvituste vastase sättega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga punktiga 12 kehtetuks TuMS 50 lõige 1 4, kuna uus kuritarvituste vastane säte kehtib kogu tulumaksuseaduse suhtes, sealhulgas vabastusmeetodi rakendamise suhtes. Kui tehingu vähemalt üks peamisi eesmärke on sellise maksueelise saamine, mis on vastuolus ema-tütre direktiivi ülevõtmise sätete eesmärgiga, ei või äriühing endiselt vabastusmeetodit kasutada (Eestis kasumit maksuvabalt edasi maksta), kuigi 50 lõige 1 4 on kehtetuks tunnistatud. Ema-tütre direktiivi eesmärk on topeltmaksustamise vältimine, kuid kui maksumaksja planeerib oma tegevust nii, et tänu direktiivist tulenevate soodustuste ärakasutamisele ei pea ta üldse maksu tasuma ehk tekib topeltmittemaksustamine, ei võimaldata maksumaksjal vabastusmeetodi kasutamist, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegeliku tehinguga, mis on tehtud reaalsetel ärilistel põhjustel (vastandina eelkõige maksunduslikele põhjustele). Samuti ei võimaldata maksumaksjal vabastusmeetodi kasutamist, kui maksumaksja saavutab kunstlikult olukorda, kus rakendatakse tasaarvestusmeetodi asemel vabastusmeetodit. Kuna kuritarvituste vastane säte on direktiivist üle võetud säte, siis kuulub selle tõlgendamine Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohaselt on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad muu hulgas liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust Euroopa Kohtult. Kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa riigisisese õiguse järgi edasi kaevata, siis peab liikmesriigi kohus saatma asja Euroopa Kohtusse. Siinkohal on oluline, et kuigi uue kuritarvituste vastase sätte rakendusala on laiem kui Nõukogu direktiivi 2016/1164 säte, kuna seda on laiendatud ka riigisisestele tehingutele ja topeltmaksustamise vältimise lepingutele, võivad Eesti kohtud esitada eelotsuse taotluse üldise kuritarvituste vastase sätte tõlgendamiseks Euroopa Kohtule ka nendes olukordades tulenevalt Euroopa Kohtu 17. juuli a otsusest kohtuasjas C-28/95 Leur-Bloem. See 2 Nõukogu direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, , lk 8-16). 4

5 kohtuasi puudutas ühinemisdirektiivist Hollandi seadusesse üle võetud sätte tõlgendamist. Sätte ülevõtmisel laiendas Holland seda ka riigisisestele olukordadele, et tagada riigisiseste ja EL liikmesriikide vaheliste tehingute võrdne kohtlemine. Kõnealuses kohtuasjas oli tegemist riigisisese olukorraga ning Hollandi kohus küsis Euroopa Kohtult muu hulgas, kas Euroopa Kohtule võib esitada eelotsuse taotluse, mis puudutab direktiivi sätte tõlgendamist olukorras, kus direktiivi ei saa rakendada, kuna tegemist on riigisisese olukorraga, kuid seadusandja eesmärk oli, et riigisisest olukorda koheldakse täpselt samamoodi nagu olukordi, mida direktiiv katab. Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi kohus võib sellises olukorras Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse esitada. Antud lähenemine tagab, et üldist kuritarvituste vastast reeglit kohaldatakse ühetaoliselt ühe liikmesriigi sees, Euroopa Liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et selle kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks riigisisestes ja piiriülestes olukordades erinevad. Eelnõu 1 punktiga 8 muudetakse TuMS 23 lõiget 2, mis puudutab maksuvaba tulu arvutamist. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis täpsustab, et 23 lõikes 2 sätestatud valemi alusel arvutatud maksuvaba tulu ei tohi olla väiksem kui null ega suurem kui See tuleneb ka TuMS 23 lõikest 1, mille kohaselt on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kuid selguse huvides täpsustatakse, et 23 lõikes 2 sätestatud valemi alusel arvutatud summa ei tohi ületada 6000 eurot. Eelnõu 1 punktiga 9 muudetakse TuMS 31 1 lõiget 3, et viia see kooskõlla Euroopa Kohtu 9. veebruari a otsusega kohtuasjas C-283/15, kus Kohus otsustas, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49 on vastuolus, et liikmesriik, mille maksuõigusnormid lubavad maha arvata eluasemega seotud negatiivse tulemi, ei luba seda mahaarvamist teha mitteresidendil, kui ta saab selle liikmesriigi territooriumil 60% oma kogutulust ning ei saa oma residendiriigis tulu, mis võimaldaks tal seal teostada õigust sama suurele mahaarvamisele. Asjaolu, et mitteresident saab tegevuskohaliikmesriigis 60% oma ülemaailmsest tulust, ei ole piisav, et järeldada, et residendiriik ei saa tema kogutulu ning tema isiklikku ja perekondlikku olukorda arvesse võtta. Residendiriik ei saa isiklikku ja perekondlikku olukorda arvesse võtta vaid juhul, kui isik ei ole oma residendiriigis tulu saanud või sai nii väikest tulu, et residendiriik ei saa anda talle soodustusi, mis tulenevad tema kogutulu ning isikliku ja perekondliku olukorra arvesse võtmisest. Juhul, kui isik saab maksustatavat tulu mitme liikmesriigi territooriumil, mis ei ole tema residendiriigid, on isikul õigus nõuda igas tegevuskohaliikmesriigis maksusoodustusi proportsionaalselt iga liikmesriigi territooriumil saadud tuluosaga, ja ta on kohustatud esitama pädevatele siseriiklikele asutustele kõik andmed oma ülemaailmse tulu kohta, et nad saaksid selle osa kindlaks määrata. Tegevuskohaliikmesriik kõnealuse kohtuotsuse tähenduses on liikmesriik, kes on pädev maksustama maksumaksja töist tulu tervikuna või osaliselt või kus tulutoov tegevus konkreetselt toimub. Seega on nn tegevuskohaliikmesriik kohustatud tagama mitteresidendile maksusoodustusi, mis tulenevad tema kogutulu ning isikliku ja perekondliku olukorra arvesse võtmisest, proportsionaalselt selle liikmesriigi territooriumil saadud tuluosaga isiku ülemaailmses tulus juhul, kui isik 1) ei ole oma residendiriigis tulu saanud või; 2) sai nii väikest tulu, et residendiriik ei saa anda talle soodustusi, mis tulenevad tema kogutulu ning isikliku ja perekondliku olukorra arvesse võtmisest (vastavalt Euroopa Kohtu 10. mai a otsusele kohtuasjas C-39/10 ei saa residendiriik võtta isiku isiklikku ja perekondlikku olukorda arvesse, kui tema tulu ei ületa selle riigi maksuvaba tulu). 5

6 Tulumaksuseaduse 31 1 lõike 2 kohaselt võib lepinguriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, teha 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Seega nende lepinguriigi residendist füüsiliste isikute, kes said vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, maksustamine on vastavuses Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-283/15. Samas 31 1 lõike 3 kohaselt võib lepinguriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, arvata -s 23 sätestatud maksuvaba tulu maha oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Seega saavad lepinguriigi residendist füüsilised isikud, kes teenivad vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, proportsionaalselt maha arvata üksnes maksuvaba tulu. Nad ei saa teha teisi mahaarvamisi. Kuna kohtuasja C-283/15 kohaselt on mitteresidendil õigus teha kõiki mahaarvamisi proportsionaalselt isiku tulu osakaaluga tema maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus, muudetakse 31 1 lõiget 3, et võimaldada maksumaksjale kõikide mahaarvamiste tegemist vastavalt isiku tulu osakaalule tema maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Samas kuna Euroopa Kohus kinnitas kõnealuses kohtuasjas, et tegevuskohariigil on kohustus tagada mahaarvamise õigus üksnes juhul, kui isik ei ole oma residendiriigis tulu saanud või sai nii väikest tulu, et residendiriik ei saa anda talle soodustusi, mis tulenevad tema kogutulu ning isikliku ja perekondliku olukorra arvesse võtmisest, siis lisatakse antud sättesse piirang, et mahaarvamisi saab teha vaid juhul, kui isikul ei ole tulumaksukohustust residendiriigis, sest tema tulu on liiga väike. Eelnõu 1 punktiga 10 muudetakse TuMS 42 lõike 1 teine lause, mis puudutab tulumaksu kinnipidamisel mahaarvatava maksuvaba tulu arvutamist. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis täpsustab, et 42 lõikes 1 sätestatud valemi alusel arvutatud maksuvaba tulu ei tohi olla väiksem kui null ega suurem kui 500. Selgitatud pikemalt eelnõu 1 punkti 8 juures. Eelnõu 1 punktiga 11 täiendatakse 50 lõiget 1 1 punktidega 8 ja 9, millega sätestatakse uued juhud, mille puhul rakendub vabastusmeetod ehk saab tulumaksuvabalt kasumit jaotada, et vältida topeltmaksustamist. Punktiga 8 laiendatakse vabastusmeetodit dividendile, kui kasumit jaotatakse püsivasse tegevuskohta väljaviidud TuMS 54 3 alusel tulumaksuga maksustatud vara arvel. Punktiga 9 laiendatakse vabastusmeetodit dividendile, mida makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud tulu arvel 54 4 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses. Muudatus tuleneb Nõukogu direktiivi 2016/1164 artikli 8 lõikest 5 ning on vajalik, kuna TuMS 54 4 alusel omistatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasum Eesti äriühingule osas, mis saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis. Sel juhul maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasum Eesti äriühingu tasandil ka juhul, kui välismaine kontrollitav äriühing ei ole kasumit jaotanud. Seetõttu on vaja vältida topeltmaksustamist, kui välismaine kontrollitav äriühing jaotab kasumit või välismaine kontrollitav äriühing võõrandatakse, kuna Eesti on saadavat tulu juba maksustanud. Eelnõu 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks TuMS 50 lõige 1 4, millega oli üle võetud ema-tütre direktiivist tulenev üldine kuritarvituste vastane säte. Direktiivi 2016/1164 artiklist 6 võetakse üle üldine kuritarvituste vastane säte (TuMS 5 1 ), mille sõnastus on identne ematütre direktiivi üldise kuritarvituste vastase sätte sõnastusega. Uus üldine kuritarvituste vastane säte hakkab kohalduma kogu tulumaksuseadusele, sealhulgas vabastusmeetodi 6

7 rakendamise suhtes, seetõttu ei ole enam vaja eraldi kuritarvituste vastast sätet vabastusmeetodi rakendamise kohta. Kui tehingu vähemalt üks peamisi eesmärke on sellise maksueelise saamine, mis on vastuolus ema-tütre direktiivi ülevõtmise sätte eesmärgiga, ei või äriühing ka tulevikus vabastusmeetodit kasutada (Eestis kasumit maksuvabalt edasi maksta) TuMS 5 1 alusel, kuigi 50 lõige 1 4 on kehtetuks tunnistatud. Ema-tütre direktiivi eesmärk on topeltmaksustamise vältimine, kuid kui maksumaksja planeerib oma tegevust nii, et tänu direktiivist tulenevate soodustuste ärakasutamisele ei pea ta üldse maksu tasuma ehk tekib topeltmittemaksustamine, ei võimaldata maksumaksjal vabastusmeetodi kasutamist, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegeliku tehinguga, mis on tehtud reaalsetel ärilistel põhjustel (vastandina eelkõige maksunduslikele põhjustele). Samuti ei võimaldata maksumaksjal vabastusmeetodi kasutamist, kui maksumaksja saavutab kunstlikult olukorda, kus rakendatakse tasaarvestusmeetodi asemel vabastusmeetodit. Eelnõu 1 punktiga 13 võetakse TuMS 50 lõikesse 2 üle Nõukogu direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõige 5, mis sätestab, millisest summast peab lähtuma liikmesriik, kuhu viiakse üle vara, maksuresidentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus, saabunud vara väärtuse kindlaksmääramisel. Antud sätte kohaselt lähtutakse maksumaksja lähteriigis kindlaksmääratud vara väärtusest, välja arvatud juhul, kui see ei kajasta turuväärtust. Sellest tulenevalt sätestatakse 50 lõikes 2, et kui vara, maksuresidentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse üle lepinguriigist Eestisse, ning tekib vajadus hinnata sellega seotud residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemakset, siis lähtutakse lähteriigis kindlaksmääratud vara väärtusest, välja arvatud juhul, kui see ei kajasta turuväärtust. Sel juhul lähtutakse turuväärtusest. Eelnõu 1 punktiga 14 tehakse kaks muudatust TuMS 50 lõikes 2 1. Esimene muudatus on tehniline ning on seotud 50 lõike 1 4 kehtetuks tunnistamisega, millega seoses võetakse lõikest 2 1 välja viide lõikele 1 4. Teise muudatuse puhul asendatakse sõna dividend sõnaga summa, kuna 50 lõikes 1 1 sätestatud maksuvabastuse saamise aluseks võib eelnõu kohaselt olla lisaks dividendile ka TuMS 54 3 alusel tulumaksuga maksustatud püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara väärtus ning välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu 54 4 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses. Eelnõu 1 punktiga 15 jäetakse välja TuMS 50 lõike 2 2 esimesest lausest tekstiosa ilma likvideerimiseta eesmärgiga laiendada kõnealuse sätte rakendamisala kõigile äriühingu maksuresidentsuse üleviimise olukordadele vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punktile c. Maksuresidentsuse üleviimine on defineeritud direktiivi 2016/1164 artikli 2 lõikes 7, mille kohaselt on tegemist toiminguga, millega maksumaksja lakkab olemast maksuresident ühes liikmesriigis, omandades maksuresidentsuse teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Seega on see mõiste väga laialt defineeritud ja hõlmab järgmisi olukordi: 1) äriühingu ühinemine: a) uue äriühingu asutamisega välisriigis; b) teise piiratud vastutusega äriühinguga, mis on asutatud teise EMP lepinguriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis; 2) äriühingu jaotumine uue äriühingu asutamisega välisriigis; 3) äriühingu kogu tegevuse kolimine välisriiki, mis tehniliselt tähendab Eesti äriühingu likvideerimist ja uue äriühingu asutamist välisriigis. 7

8 Kehtiv TuMS 50 lõige 2 2 hõlmab kahte esimest olukorda ehk ühinemist ja jagunemist, kuna nende puhul kustutatakse äriühing registrist ilma likvideerimiseta. Et viia kõnealune säte kooskõlla direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punktiga c, laiendatakse eelnõuga TuMS 50 lõike 2 2 kohaldamisala ka registrist kustutamisele äriühingu likvideerimisega. Seega maksustatakse eelnõu kohaselt tulumaksuga omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, residendist äriühingu kustutamisel registrist, hoolimata sellest, kas kustutamine toimub likvideerimisega või likvideerimiseta. Endiselt ei toimu maksustamist juhul, kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt majandustegevuses teises äriühingus Eestis või mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas. Eelnõu 1 punktiga 16 muudetakse TuMS 53 lõiget 1, et laiendada selle kohaldamisala uutele maksu objektidele, mis on sätestatud -des 54 1, 54 2 ja Kuna ülejäävalt laenukasutuse kulult ja välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt peab tasuma tulumaksu ka püsiv tegevuskoht, lisatakse 53 lõikesse 1 viited uutele paragrahvidele. Ka üldist kuritarvituste vastast sätet rakendatakse püsivatele tegevuskohtadele ja seetõttu on lisatud vastav viide. Eelnõu 1 punktiga 17 lisatakse TuMS 53 lõikesse 4 eelkõige krediidiasutuste filiaalidele suunatud erand (direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõige 7), mille kohaselt ei maksustata püsivast tegevuskohast väljaviidud vara tingimusel, et vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse, kui vara ülekandmine oli seotud väärtpaberite rahastamisega, vara anti tagatiseks või juhul, kui vara kantakse üle usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks. Eelnõu 1 punktiga 18 muudetakse TuMS 53 lõike 4 2 teist lauset, kust jäetakse välja viide 50 lõikele 1 4. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud 50 lõike 1 4 kehtetuks tunnistamisega, kuna eelnõuga kehtestatakse uus üldine maksudest kõrvalehoidumise säte, mis rakendub kogu tulumaksuseaduse suhtes, sealhulgas ka vabastusmeetodi rakendamise korral. Kuna uue sätte sõnastus on identne ema-tütre direktiivist üle võetud sätte sõnastusega, mis oli sätestatud 50 lõikes 1 4 ning kehtis siiani ainult vabastusmeetodi rakendamisel, tunnistatakse eelnõuga ema-tütre direktiivist üle võetud säte kehtetuks ning vabastusmeetodi rakendamise puhul kohaldatakse edaspidi TuMS -s 5 1 sätestatud üldist kuritarvituste vastast sätet. Eelnõu 1 punktiga 19 võetakse välja TuMS 53 lõikest 4 3 tekstiosa ilma likvideerimiseta sarnaselt 50 lõikele 2 2 eesmärgiga laiendada kõnealuse sätte rakendamisala kõigile äriühingu maksuresidentsuse üleviimise olukordadele vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punktile c. Nimetatud direktiivi säte lubab maksustada vara väärtust maksuresidentsuse muutmisel vaid juhul, kui vara ei jää tegelikult seotuks Eestis asuva püsiva tegevuskohaga. Kui vara jääb seotuks Eestis asuva püsiva tegevuskohaga, ei maksustata vara väärtust maksuresidentsuse muutmisel ning 53 lõike 4 3 alusel käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina 53 lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Eelnõu 1 punktiga 20 lisatakse TuMS 53 lõiked TuMS 53 uus lõige 4 10 laiendab vabastusmeetodit püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile olukorras, kus selle aluseks on TuMS 50 2 alusel maksustatud tagastatud laen. Selle muudatuse eesmärk on tagada residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha võrdne kohtlemine ning vältida topeltmaksustamist. TuMS 50 lõike 1 1 punkti 7 kohaselt ei maksustata tulumaksuga jaotatud kasumit, kui dividendi makstakse TuMS 50 2 alusel 8

9 varjatud kasumieraldisena maksustatud tagastatud laenu arvel. Vabastuse eesmärk on vältida topeltmaksustamist. Eelnõuga kehtestatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha puhul analoogne topeltmaksustamise vältimise säte. TuMS 53 lõige 4 11 laiendab vabastusmeetodit püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile olukorras, kus selle aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasum. Tulumaksuvabastus kehtib TuMS 53 lõike 8 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses. Kuna välismaise kontrollitava äriühingu tulu omistatakse TuMS 53 lõikes 8 sätestatud tingimustel kohe püsivale tegevuskohale ning seda kasumit maksustatakse hoolimata sellest, et välismaine kontrollitav äriühing ei jaota kasumit, vabastatakse topeltmaksustamise vältimiseks tulumaksust välismaise kontrollitava äriühingu jaotatud kasum või sellise äriühingu müügist saadud kasum, kuna see oli juba Eestis 53 lõike 8 alusel tulumaksuga maksustatud. TuMS 53 lõige 4 12 sätestab, kuidas määratleda Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks sisse toodud vara väärtus vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõikele 5. Kui Eestisse tuuakse püsiva tegevuskoha jaoks vara, lähtutakse vara väärtuse kindlaksmääramisel selle riigi kindlaksmääratud vara väärtusest, kust vara toodi, välja arvatud juhul, kui see ei kajasta turuväärtust. Seega deklareerides Eestisse sisse toodud vara, peab püsiv tegevuskoht kajastama deklaratsioonis vara väärtust, mis on määratud selle riigi poolt, kust vara toodi või vara turuväärtust. TuMS -i 53 lõige 4 13, mis täpsustab, et püsivale tegevuskohale omistatud kasumina 53 lõike 4 tähenduses käsitatakse ka püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara lõikes 4 12 nimetatud väärtuse ja vara turuväärtuse vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Seega, kui väljaviidava vara turuväärtus ületab sisse toodud vara väärtust, maksustatakse vahe kasumi väljaviimisena 53 lõike 4 alusel. Kui väljaviidava vara väärtus ei ületa sisse toodud vara väärtust, ei toimu vara väljaviimisel maksustamist 53 lõike 4 alusel. Eelnõu 1 punktiga 21 lisatakse TuMS -i 53 uued lõiked 6 8, millega reguleeritakse uute direktiivist 2016/1164 tulenevate tulumaksu objektide maksustamist sarnaselt residendist äriühingutele. Lõike 6 kohaselt maksustatakse TuMS 54 1 alusel tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud -s 5 1 nimetatud tehing või tehingute ahel. Antud säte täpsustab TuMS - i 5 1 üle võetud üldise kuritarvituste vastase reegli rakendamist püsivate tegevuskohtade maksustamisel. Lõige 7 sätestab püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääva laenukasutuse kulu tulumaksuga maksustamise sarnaselt residendist äriühingutele -s 54 2 sätestatud tingimustel. Lõike 8 alusel maksustatakse tulumaksuga välismaise kontrollitava äriühingu tulu osa, mis saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaise kontrollitava äriühingu tulu jaotus arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. Eelnõu 1 punktiga 22 lisatakse TuMS 54 lõikesse 3 viide tulumaksu deklareerimise ja maksmise uuele -le

10 Eelnõu 1 punktiga 23 täpsustatakse TuMS 54 lõikes 5 sätestatud välisriigis tasutud tulumaksu Eestis tasutavast tulumaksust mahaarvamise piirangut võtmaks üle direktiivi 2016/1164 artikkel 8 lõige 7. Kehtiv TuMS 54 lõige 5 lubab maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Eelnõuga täpsustatakse, et näilike tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Antud muudatus on tähtis eelkõige välismaise kontrollitava äriühingu maksustamise sätte kontekstis. Kui välismaine kontrollitav äriühing maksis tulumaksu oma residendiriigis, kuid selgub, et tegemist oli näiliku tehinguga, mille tegemise peamine eesmärk oli saada maksueelis ning tulu saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud Eesti äriühingu võtmetöötajatega, siis selle tulu maksustamise õigus on Eestil ja Eesti ei võimalda tasaarvestusmeetodi rakendamist. Kui ei oleks toimunud näilikku tehingut, oleks selle tulu maksustamise õigus olnud Eestil ja maksumaksjal ei oleks tulnud välisriigis tulumaksu maksta. Seega ei väldi Eesti sellise tulumaksu topeltmaksustamist, mille maksmise kohustus tekkis näiliku tehingu tulemusena. Eelnõu 1 punktiga 24 täiendatakse TuMS-i uue peatükiga 10 1, millega võetakse üle direktiivist 2016/1164 tulenevad kasumi maksustamisest kõrvalehoidumise vastased meetmed. Uus peatükk 10 1 sisaldab viit uut paragrahvi: Kasumi maksustamise reeglite kuritarvitamine; Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult; Lahkumismaks; Tulumaks välismaiste kontrollitavate äriühingute tulult; Tulumaksu deklareerimine ja maksmine. Paragrahv 54 1 reguleerib Nõukogu direktiivi 2016/1164 artiklist 6 TuMS 5 1 üle võetud üldise kuritarvituste vastase sätte rakendamise ühte olukorda kasumi maksustamise puhul. Kui on tuvastatud, et tegemist on tehingu või tehingute ahelaga, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik ning sellega kaasnes maksumaksjale tulu kaotus või üleliigsed kulud, siis maksustatakse tulumaksuga summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud nimetatud tehing või tehingute ahel. Tehing või tehingute ahel ei ole tegelik, kui need ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu. Üldine kuritarvituste vastane reegel on ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitatavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega reguleeritud. Seega on üldise kuritarvituste vastase sätte eesmärk täita lünki ja see ei mõjuta kuritarvituste vastaste erireeglite kohaldamist. Kui on olemas kuritarvituste vastane erireegel, siis rakendatakse erireeglit. Paragrahviga 54 2 võetakse üle direktiivi 2016/1164 artikkel 4, mis sätestab intresside mahaarvamise piirangu, mis on vajalik, kuna kontsernid on hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks üha rohkem kasutama maksubaasi õõnestamist ja kasumi ümberpaigutamist ülemääraste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse tõkestamiseks piiratakse direktiiviga maksumaksja ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamist. Arvestades Eesti tulumaksusüsteemi eripära (kasumi maksustamine selle jaotamisel), ei saa Eestis kehtestada intressi mahaarvamise piirangut. Selle asemel tuleb hakata maksustama sarnaselt teiste ettevõtlusega mitteseotud kuludega ülejäävat laenukasutuse kulu. Seega maksustatakse tulumaksuga TuMS 54 2 lõike 1 alusel residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab eurot ning 30% tema majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA) osas, mis 10

11 ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui 1) residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ning kui tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või; 2) laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht on Euroopa Liidus või; 3) residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaldamise. Kuna direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõige 7 lubab liikmesriikidel jätta intresside mahaarvamise piirangu sätte kohaldamisalast välja finantsettevõtjad, sealhulgas juhul, kui sellised finantsettevõtjad on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osaks, on finantsettevõtjad ka 54 2 kohaldamisalast välja jäetud. Lisaks lubab direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 3 punkt b jätta kõnealuse sätte kohaldamisalast välja eraldiseisva üksuse ehk maksumaksja, kes ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ning kellel ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta. Vastavalt TuMS 54 2 lõike 1 punktile 1 on eraldiseisev üksus ka 54 2 kohaldamisalast välja jäetud. Seega residendist äriühing, kes ei ole finantsettevõtja ega eraldiseisev üksus, peab lähtuma kolmest kriteeriumist (ülejääv laenukasutuse kulu üle euro; ülejääv laenukasutuse kulu üle 30% EBITDAst, maksustatav ülejääv laenukasutuse kulu ületab kahjumit), et määratleda, kas tal tuleb ülejäävalt laenukasutuse kulult tulumaksu maksta. Esiteks, tuleb vaadata, kas ülejääv laenukasutuse kulu ületab eurot (erand, mis tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 3 punktist a). Kui ülejääv laenukasutuse kulu jääb alla euro, ei pea sellelt tulumaksu tasuma ning ei ole vajadust analüüsida teistele kriteeriumitele vastavust. Kui ülejääv laenukasutuse kulu ületab eurot, tuleb vaadata, kas see ületab 30% EBITDA-st. Kui ülejääv laenukasutuse kulu ei ületa 30% EBITDA-st, ei tule sellelt tulumaksu maksta. Kui ülejääv laenukasutuse kulu ületab 30% EBITDA-st, tuleb vaadata, kas äriühing on kasumis või kahjumis. Kui äriühing on kasumis, siis tuleb maksta tulumaksu ülejäävalt laenukasutuse kulult, mis ületab eurot ning 30% EBITDA-st. Kui äriühing on kahjumis ning ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab eurot ning 30% EBITDA-st, ei ületa kahjumit, siis ei tule sellelt tulumaksu maksta. Kui ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab eurot ning 30% EBITDA-st, ületab kahjumit, makstakse tulumaksu kahjumit ületavalt osalt. Samas vastavalt 54 2 lõike 1 punktile 2 ei arvata ülejääva laenukasutuse kulu hulka summasid, mis on seotud laenuga, mida kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht on Euroopa Liidus. Antud erand tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 4 punktist b. Lisaks tulenevad direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõikest 5 erandid äriühingule, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige. TuMS-i on mõlemad erandid üle võetud (TuMS 54 2 lg 1 p 3 ning lõiked 8 ja 9) ning see on maksumaksja valik, kas ta soovib kontserni erandit kasutada ning kui soovib, siis kas 54 2 lõikes 8 või 9 sätestatud erandit. Lõikes 8 sätestatud erand võimaldab vältida tulumaksukohustust ülejäävalt laenukasutuse kulult täielikult. Lõikes 9 sätestatud erand võimaldab lähtuda suuremast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. TuMS 54 2 lõigetes 2 6 on defineeritud erinevad direktiivi 2016/1164 artiklist 1 tulenevad mõisted. 11

12 Lõikes 2 on defineeritud laenukasutuse kulu ja ülejääva laenukasutuse kulu mõiste, mis on üle võetud direktiivi 2016/1164 artikli 1 lõigetest 1 ja 2. Laenukasutuse kulu on intressikulu igasuguse võlakohustuse puhul, muud kulud, mis on majanduslikult samaväärsed rahaliste vahendite kaasamisega seoses tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas maksed kasumiosaluslaenude alusel, vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress, alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad, kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa, seotud vara bilansilise väärtusega hõlmatud kapitaliseeritud intress või kapitaliseeritud intressi amortisatsioon, siirdehindade kohase rahastamise tootluse põhjal arvutatud summad, tingliku intressi summad üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel, teatav vahetuskursikasum või kahjum seoses laenukasutuse ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidega, rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud. Ülejääv laenukasutuse kulu lõike 1 tähenduses on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Lõikes 3 on defineeritud finantsettevõtja, mis tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt on finantsettevõtja üks järgmistest üksustest: a) krediidiasutus või investeerimisühing, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1, või alternatiivse investeerimisfondi valitseja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b, või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond) fondivalitseja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b; b) kindlustusandja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1; c) edasikindlustusandja, nagu on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4; d) tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on otsustanud nimetatud direktiivi artikli 5 alusel seda direktiivi asjaomase asutuse suhtes kas tervikuna või osaliselt mitte kohaldada, või nimetatud direktiivi artikli 19 lõikes 1 osutatud tööandjapensioni kogumisasutuse esindaja; e) pensionikindlustusasutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustusskeemideks, samuti juriidilised isikud, kes on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil; f) alternatiivne investeerimisfond, mida haldab alternatiivse investeerimisfondi valitseja, nagu on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b, või alternatiivne investeerimisfond, mida juhitakse kohaldatava siseriikliku õigusakti kohaselt; g) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses; h) keskne vastaspool, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1; i) väärtpaberite keskdepositoorium, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1. Lõikes 4 on defineeritud finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern, mis tuleneb Nõukogu direktiivi 2016/1164 artikli 1 lõikest 10, mis lisati Nõukogu direktiivi 2016/1164 Nõukogu direktiiviga 2017/952. Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern lõike 12

13 1 tähenduses on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) või liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. Siinkohal mõeldakse mistahes liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi, mitte ainult Eesti finantsaruandlussüsteemi. Lõikes 5 on defineeritud sidusettevõtja, mis tuleneb Nõukogu direktiivi 2016/1164 artikli 1 lõikest 4, mille kohaselt on sidusettevõtja: 1) üksus, milles maksumaksjal on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või mille kasumist tal on õigus saada vähemalt 25% protsenti; 2) füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist; 3) kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ning ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%. Lõikes 6 on defineeritud pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt, mis tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõikest 4, mille kohaselt on tegemist projektiga, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada ja/või hooldada suuremahulist vara, mida liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks. Lõikes 7 selgitatakse, kuidas arvutada maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelset kasumit (EBITDA) vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõikele 2. EBITDA arvutatakse, liites residendist äriühingu tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kuna Eesti residendist äriühingute puhul maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Kui äriühing valib 54 2 lõikes 9 sätestatud erandi rakendamise, siis tuleb arvutada kontserni EBITDA ja sel juhul tekib tõenäoliselt vajadus lähtuda maksustamise eesmärgil korrigeeritud summadest teiste kontserni liikmete osas. Tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata ehk 50 lõikes 1 1 nimetatud summad, jäetakse residendist äriühingu EBITDAst välja. Kui laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, jäetakse kogu pikaajalisest avaliku sektori taristuprojektist saadud tulu residendist äriühingu EBITDAst välja vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 4 viimasele lausele. Lõikes 8 on sätestatud üks kontserni eranditest, mis tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 5 punktist a. Maksumaksja saab ise valida, kas ta soovib rakendada kontserni erandit ja kui soovib, kas lõikes 8 või 9 sätestatud erandit. Lõikes 8 sätestatud erandi kohaselt võib residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valida et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe ning kui on täidetud järgmised tingimused: 1) residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kuni kaks protsendipunkti väiksem, ning 2) kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel või liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel. Siinkohal mõeldakse mistahes liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi, mitte ainult Eesti finantsaruandlussüsteemi. Lõikes 9 on sätestatud teine kontserni erand, mis tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 5 13

14 punktist b, mille kohaselt võib residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, lähtuda suuremast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast, kui on lõikes 1 sätestatud. Kõrgem laenukasutuse kulu piirmäär käib finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni kohta, mille liige residendist äriühing on ja see arvutatakse kahes etapis: 1) suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, EBITDA peale, ning 2) saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu EBITDAga. Lõikest 10 tuleneb direktiivi 2016/1164 artikli 4 lõike 6 punktis a sätestatud võimalus kanda ülejääv laenukasutuse kulu, mida ei saanud maksustamisperioodil maha arvata ehk Eesti puhul ülejääv laenukasutuse kulu, mis oli 54 2 lõike 1 alusel maksustatud, ilma ajalise piiranguta edasi. Eesti puhul tähendab see tulumaksu ümberarvutust olukorras, kus maksustamisperioodi ülejääv laenukasutuse kulu ei ületa 30% residendist äriühingu majandusaasta EBITDAst või lõike 10 alusel arvutatud piirmäära kontserni erandi rakendamise puhul. Ümberarvutus tehakse eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu osas kuni -s 54 2 sätestatud piirmäärani ning maksumaksjal tekib õigus nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Paragrahviga 54 3 võetakse üle direktiivi 2016/1164 artikkel 5, mille eesmärk on lahkumismaksu kehtestades tagada, et kui maksumaksja viib vara või oma maksuresidentsuse ühe riigi maksjurisdiktsioonist välja, maksustab see riik tema territooriumil tekkinud mistahes kapitalikasumi majandusliku väärtuse, isegi kui seda kasumit ei ole riigist lahkumise hetkeks veel realiseeritud. Seetõttu täpsustatakse direktiiviga olukorrad, kus maksumaksja suhtes kehtib lahkumismaks ja maksustatakse tema realiseerimata kapitalitulu, mis on osa üleviidavast varast. Siinkohal on oluline esile tõsta, et lahkumismaksu rakendatakse üksnes vara liikumisel püsiva tegevuskoha ja peakontori vahel. Vara, sealhulgas raha ülekandmine emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel jääb lahkumismaksu eeskirja kohaldamisalast välja. TuMS 54 3 lõike 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga summa, mis võrdub ülekantava vara turuväärtusega vara riigist väljaviimise hetkel, välja arvatud selles osas, milles vara viiakse välja sellise summa arvel, mis võimaldab teha 50 lõikes 2 nimetatud väljamakset tulumaksu vabalt. Antud säte vastab direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punktile a. Direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punktid b ja d puudutavad vara väljaviimist püsivast tegevuskohast või püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki ning on üle võetud püsivate tegevuskohtade maksustamist reguleerivasse 53. Direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõike 1 punkt c käsitleb maksumaksja residentsuse üleviimist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki ning see on üle võetud TuMS 50 lõikesse 2 2. TuMS 54 3 lõikes 2 on sätestatud direktiivi 2016/1164 artikli 5 lõikes 7 sätestatud eelkõige krediidiasutustele suunatud erand, mille kohaselt ei maksustata vara väljaviimist tingimusel, et vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse, kui vara ülekandmine oli seotud väärtpaberite rahastamisega, vara anti tagatiseks või juhul, kui vara kantakse üle usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks. Lõige 3 näeb ette võimaluse ajatada TuMS 54 3 lõikes 1 ja 50 lõikes 2 2 nimetatud 14

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi

Rohkem

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum TSD lisa 7 täitmise kord alates 01.01.2019 Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015 TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

FITD02A

FITD02A Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 (muudetud sõnastuses) RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega) Periood

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

Microsoft Word - FITD11A.rtf

Microsoft Word - FITD11A.rtf Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 Vorm A RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega). Periood a I ÜLDANDMED

Rohkem

Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H

Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2006, 81, 1506 Seotud

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

SAF 6.0

SAF 6.0 SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

ET

ET ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.6.2017 COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

MergedFile

MergedFile Koolituse kava Koolitus: Erisoodustused ja muudatused erisoodustuse maksustamisel Toimumiskoht: Tallinn, Hotell Euroopa, Paali 5, Ida-Euroopa saal Toimumisaeg: 16. oktoober 2017, kell 10.00-12.00 Koolitaja:

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Microsoft Word - FK070 Leek.doc

Microsoft Word - FK070 Leek.doc Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Mariliis Leek EESTI JA IIRIMAA MAKSUSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS Lõputöö Juhendaja: Kerly Lillemets, MPA Tallinn 2010 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž:

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Vorm_V1_2014_18.02

Vorm_V1_2014_18.02 Kehtiv alates jaanuar 2014 Applicable from 2014 Maksu- ja Tolliamet Tax and Customs Board Vorm V1 Form V1 MITTERESIDENDI JA LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI EESTIS ASUVA VARA VÕÕRANDAMISEST SAADUD KASU DEKLARATSIOON

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine äri- ja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat L 149/6 Euroopa Liidu Teataja 12.6.2009 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog KOHTUOTSUS 26.4.2005 KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 18. oktoobri 2002.

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KMS muudatused ja kinnisvaratehingud [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - KMS muudatused ja kinnisvaratehingud [Read-Only] 2019 jõustunud KMS muudatused ja kinnisvaratehingute maksustamine Ain Ulmre Maksude osakonna peaspetsialist Mis muutus käibemaksuseaduses 01.01.2019 Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus Digiteenuste

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 24.12.1996 Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Jelena Šišina TULU MAKSUSTAMISEGA SEOTUD OPTIMEERIMISSKEEMID NING NENDEGA KAASNEVAD RISKID EESTIS TÖÖTASU DIVIDENDIDEGA ASENDAMISE NÄITEL Bakalaureusetöö

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU nr 8 I lugemine Kilingi-Nõmme 17. märts 2019 nr Välireklaami paigaldamise eeskiri ja reklaamimaks Määrus kehtestata

SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU nr 8 I lugemine Kilingi-Nõmme 17. märts 2019 nr Välireklaami paigaldamise eeskiri ja reklaamimaks Määrus kehtestata SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU nr 8 I lugemine Kilingi-Nõmme 17. märts 2019 nr Välireklaami paigaldamise eeskiri ja reklaamimaks Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 5 lõike

Rohkem

C-118_96

C-118_96 EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem