Põhiõiguste aruanne FRA arvamused

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Põhiõiguste aruanne FRA arvamused"

Väljavõte

1 HELPING TO MAKE FUNDAMENTAL RIGHTS A REALITY FOR EVERYONE IN THE EUROPEAN UNION Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamused aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile nii saavutused kui ka püsivad muret tekitavad valdkonnad. Väljaandes esitatakse FRA arvamused peamistes teemavaldkondades toimunud arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Selles antakse kokkuvõtlik, ent informatiivne ülevaade põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis ja liikmesriikides. Sisukord FOOKUS 1. Muutuvad arusaamad õigustepõhine lähenemine vananemisele Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selle järgimine liikmesriikides Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld Rassism, ksenofoobia ja seonduv sallimatus Romade integreerimine Varjupaiga-, viisa- ja rändeküsimused, piirid ja integratsioon Infoühiskond, privaatsus ja andmekaitse Lapse õigused Õiguskaitse kättesaadavus, sealhulgas ohvrite õigused Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edusammud

2 Põhiõiguste aruanne 2018 FOOKUS 1. Muutuvad arusaamad õigustepõhine lähenemine vananemisele Peatükis uuritakse, kuidas vanadust on aegamööda, kuid peatumatult hakatud käsitama mitte enam kui vajadusi tekitavat puudust, vaid terviklikumalt, õiguste põhjal. Selle järk-järgult toimuva paradigmamuutusega soovitakse austada kõigi üksikisikute õigust võrdsele kohtlemisele, vanusest olenemata ühtlasi kaitstes ja toetades neid, kes seda vajavad. Inimõigusi arvestav käsitlusviis ei lähe vastuollu ealiste vajadustega; vastupidi, õigustepõhine käsitlus võimaldab vajadusi paremini täita ja ühtlasi arvestada inimõiguste kontekstiga. Tööturgudel ja liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemides on juba tehtud olulisi ümberkorraldusi, et reageerida eluea pikenemisele ja probleemidele, mida vananev ühiskond liikmesriikide majandus- ja sotsiaalsüsteemidele kaasa toob. Sellele protsessile pandi alus eri algatustega Euroopa Liidus (EL) ja laiemalt kogu maailmas. Nende algatuste hulka kuuluvad muu hulgas vanuselise diskrimineerimise vastu võitlemine tööhõives, aktiivsena vananemise edendamine ja stiimulite pakkumine kauem töötamiseks, samuti on sotsiaalkaitsesüsteemides tehtud eakaid puudutavaid reforme, näiteks seoses pensionide, terviseteenuste ja pikaajalise hoolduse teenustega. Kui varem tähtsustati reformides pigem vajaduspõhist lähenemisviisi, et reageerida elanikkonna vananemisest tulenevatele vajakajäämistele, siis nüüd on tähelepanu keskmes üksikisik: tema põhiõigused ja inimväärikus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 1 kohaselt on inimväärikus puutumatu ning seda tuleb austada ja kaitsta, olenemata vanusest. Samal ajal ei tohiks kõnealuses üleminekus tähelepanuta jätta vanemate inimeste ealisi vajadusi ega vähendada liikmesriikide vastutust üksikisikute, sealhulgas eakate ees, kes võivad vajada tuge. Peale selle on eakad heterogeenne rühm ning nende vajadused ja eelistused võivad olla üsna erinevad. Elu vanemas eas võivad mõjutada paljud varem tehtud valikud ja omandatud kogemused. Eakate negatiivsed mõjutegurid võivad olla sugu, sisserändaja või etnilise vähemuse staatus, puue ning ka sotsiaal-majanduslik seisund ja geograafilised või muud aspektid. Need määravad suuresti ära selle, mis ulatuses eakad oma õigusi kasutavad. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused on kõigil, olenemata east. Sellele vaatamata on vanus harta artikli 21 kohaselt üks tunnustest, mille alusel on keelatud kedagi diskrimineerida, ning artiklis 25 tunnustatakse eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus. Eakate diskrimineerimise keeld ja võrdsed võimalused eri eluvaldkondades, samuti nende õigus elada inimväärset elu on talletatud ka hiljuti väljakuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Euroopa Komisjoni sõnade kohaselt läheb Euroopa sotsiaalõiguste sammas osaliselt kaugemale kehtivast õigustikust. Selle eesmärk on arutada, kuidas laiendada kaitset vanuse alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaalkaitse valdkondadele, hõlmates sotsiaalkindlustust ja tervishoidu, haridust ning juurdepääsu avalikult kättesaadavatele kaupadele ja teenustele. Kuigi Euroopa sotsiaalõiguste samba näol on tegemist mittesiduva põhimõtete ja õiguste kogumiga, annab selle väljakuulutamine tunnistust ELi asutuste ja liikmesriikide tugevast poliitilisest tahtest ja eesmärgist liikuda sotsiaalsema ja kaasavama Euroopa poole, kus väärtustatakse ja austatakse kõiki inimesi ilma kedagi tõrjumata. See pakub ELile ja liikmesriikidele võimalust saavutada konkreetseid tulemusi eakate õiguste edendamisel ja elluviimisel, sest tähtsa osana inimkapitalist saavad eakad anda märkimisväärse panuse kõikides eluvaldkondades. Eeskirjade ja miinimumnormide kehtestamine on aga vaid esimene samm sellel teekonnal. Sama oluline on suurendada teadlikkust ning rakendada koordineerimis- ja järelevalvemehhanisme, et tagada kooskõlas hartaga põhiõigused kõigile, sealhulgas eakatele. Nendes muutustes on äärmiselt oluline nii ELi asutuste kui ka liikmesriikide osalus. Seda silmas pidades tuleks allpool esitatud FRA arvamusi käsitada lähtepunktidena üleminekul terviklikule lähenemisviisile, milles vananemist käsitletakse inimõigustele toetudes. 2

3 FRA arvamused FRA arvamus 1.1 ELi seadusandja peaks jätkama tegevust võrdse kohtlemise direktiivi vastuvõtmiseks. Direktiiviga laiendatakse diskrimineerimisvastast kaitset eri alustel (sealhulgas vanuse alusel) horisontaalselt ka sellistele valdkondadele, mis on eriti olulised eakatele, sealhulgas kaupade ja teenuste ning eluaseme kättesaadavus, sotsiaalkaitse ja tervishoid. FRA arvamus 1.2 Et tugevdada sotsiaalõiguste kaitset, peaks ELi seadusandja võtma konkreetseid õiguslikke meetmeid, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud põhimõtete ja õiguste elluviimist. Sellega seoses tuleks kiiresti vastu võtta töö ja eraelu tasakaalu käsitlev direktiiv ning kiirendada menetlusi tervikliku Euroopa ligipääsetavuse akti vastuvõtmiseks. Tagamaks sidusust ELi laiema õigustikuga, peaks ligipääsetavuse akt sisaldama sätteid, mis seovad selle teiste asjakohaste õigusaktidega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivate määrustega. FRA arvamus 1.3 ELi asutused ja liikmesriigid peaksid kaaluma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ka teiste ELi rahastamisvahendite kasutamist, et edendada õiguspõhist lähenemisviisi vananemisele. Et soodustada reforme, mis edendavad õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu, samuti eakate osalusvõimalusi, peaksid ELi asutused ja liikmesriigid järgmisel programmiperioodil (pärast aastat) kinnitama programmide eeltingimused, samuti eeltingimuste täitmise järelevalvet käsitlevad sätted. Sellised meetmed peaksid tagama, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse inimeste põhiõigusi silmas pidades. Peale selle peaksid ELi asutused ja liikmesriigid eakate eriprobleeme süstemaatiliselt käsitlema poliitika kooskõlastamise põhimehhanismide, näiteks Euroopa poolaasta raames. 3

4 Põhiõiguste aruanne Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selle järgimine liikmesriikides aastal oli Euroopa Liidu põhiõiguste harta kehtinud õiguslikult siduva Euroopa Liidu dokumendina kaheksa aastat. See täiendab riiklikke inimõigusdokumente ja Euroopa inimõiguste konventsiooni. Nagu varasematel aastatel, on harta roll ja selle riiklik kasutus ebaselge: näib, et selle kasutamine kohtu- või seadusloomeprotsessides ei ole oluliselt paranenud ning on raske leida riiklikke poliitikaid, mis hartat edendavad. Riikide kohtud, parlamendid ja valitsused viitavad hartale vähe ning sageli pealiskaudselt, mis tähendab, et harta täielikku potentsiaali ei kasutata. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on Euroopa Liidu põhiõiguste harta ELi liikmesriikidele siduv liidu õiguse raames tegutsedes. Liidu seadusandja mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt ELi elanike elu peaaegu kõigis poliitikavaldkondades. Seda arvestades peaksid liikmesriikide kohtunikud ja ametnikud tuginema oma igapäevaste ülesannete täitmisel asjakohase õigusaktina Euroopa Liidu põhiõiguste hartale. FRA andmetest ajavahemiku kohta selgub siiski, et kohtunikud ja ametiasutused on hartat riikide tasandil kasutanud üsna vähe. Poliitikapõhimõtteid, mis aitaksid edendada harta põhimõtteid, on väga vähe, kuigi liikmesriigid peavad mitte üksnes austama hartaga kaitstavaid õigusi, vaid ka edendama nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt (harta artikkel 51). Juhtudel, kus seadusandlikus või kohtumenetluses on hartale viidatud, on käsitlus tihti jäänud pinnapealseks. FRA arvamus 2.1 Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid toetama kohtunike, advokatuuride ja ametiasutuste suuremat teabevahetust seoses hartale toetumise ja viitamise kogemuste ja lähenemisviisidega nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt. ELi liikmesriigid peaksid seda teabevahetust toetades parimal viisil kasutama olemasolevaid rahastamisvõimalusi, näiteks õigusprogrammi raames. Nagu eelmistel aastatel, oli harta roll liikmesriikide tasandi seadusandlikes menetlustes ka aastal piiratud: kavandatavate õigusaktide õiguspärasuse kontrollimisel ja mõju hindamisel ei tugineta hartale selgesti ega korrapäraselt, kuigi selles tegevuses arvestatakse pidevalt inimõigusalaseid riiklikke õigusakte. Samuti ei põhjendatud paljudes hartale tuginenud liikmesriikide kohtute otsustes, nagu ka eelmistel aastatel, miks kohaldati hartat kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvestades. FRA arvamus 2.2 Liikmesriikide kohtud ning valitsused ja/või parlamendid võiksid järjepidevamalt arvestada artiklit 51 (reguleerimisala), et hinnata juba varakult, kas kohtuasi või õigusloometoimik tekitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel küsimusi. Standardsete käsiraamatute koostamine harta kohaldatavuse kontrollimise praktiliste sammude kohta (mida on seni teinud ainult üksikud ELi liikmesriigid) annaks õigustöötajatele vahendi, mis aitab hinnata harta asjakohasust konkreetse kohtuasja või seadusandliku ettepaneku jaoks. Siin võib eeskujuks olla FRA käsiraamat harta kohaldatavuse kohta. ELi liikmesriigid peaksid suurendama teadlikkust hartas sätestatud õigustest ning tagama, et liikmesriikide kohtunikele ja teistele õigustöötajatele pakutaks sihtotstarbelisi koolitusmooduleid. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 (reguleerimisala) kohaselt peavad liidu õigust rakendavad riiklikud õigusaktid olema hartaga kooskõlas. 4

5 FRA arvamused 3. Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld aasta tegevuse edu võrdsuse ja mittediskrimineerimise edendamisel Euroopa Liidus oli ebaselge aastal kavandatud võrdse kohtlemise direktiivi ei olnud aasta lõpuks vastu võetud, kuid Euroopa Liit kuulutas välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, mille aluseks on mittediskrimineerimise põhimõte. Jätkuvalt on tähelepanu all usurõivaste ja -sümbolite piiramine tööl või avalikes kohtades, mis eelkõige mõjutab moslemi naisi. Lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) võrdõiguslikkus mõneti paranes, eelkõige seoses samasooliste paaride tsiviilõigusliku seisundiga. Samas nähtub laialdaste võrdõiguslikkusandmete, sealhulgas diskrimineerimisküsitluste järeldustest, et Euroopa ühiskondades esineb ikka veel ebavõrdset kohtlemist. FRA Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teise uuringu (EU-MIDIS II) ja liikmesriikide aastal avaldatud eri uuringute tulemused kinnitavad, et diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine eri alustel on kogu ELis mitmes olulises eluvaldkonnas endiselt probleem. ELil ja liikmesriikidel on aga võimalus rakendada võrdõiguslikkuse edendamiseks poliitikameetmeid, näiteks Euroopa sotsiaalõiguste sambaga laiendatakse kaitset diskrimineerimise eest kaugemale kehtivast võrdõiguslikkuse valdkonna õigustikust. Et aga kavandatavat võrdse kohtlemise direktiivi ei ole veel vastu võetud, kehtib ELis diskrimineerimise aluste hierarhia aasta seisuga oli kavandatava direktiivi vastuvõtmist nõukogus arutatud juba üheksandat aastat ning aasta lõpuks ei olnud läbirääkimised veel lõppenud. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelab diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 on sätestatud, et nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. FRA arvamus 3.1 ELi seadusandja peaks jätkama tegevust, et võtta vastu võrdse kohtlemise direktiiv ning seeläbi tagada ELis kõigile igakülgne kaitse diskrimineerimise eest olulistes eluvaldkondades, olenemata soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. FRA arvamus 3.2 ELi seadusandja peaks võtma konkreetseid õiguslikke meetmeid, et tugevdada sotsiaalõiguste kaitset ning edendada Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ette nähtud põhimõtete ja õiguste rakendamist. Usuteemalistes aruteludes olid aastal endiselt olulisel kohal ususümbolite ja usuliste rõivaste kandmise piirangud töökohas või avalikes kohtades. Need piirangud puudutavad iseäranis mosleminaisi, kes kannavad eri pea- või näokatteid. Selles valdkonnas andsid täiendavaid suuniseid Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus oma praktikas seoses oluliste kutsenõuete, nähtavate ususümbolite kandmise keelu ning täielikult nägu katvate usuliste rõivaesemete kandmisega avalikes kohtades. Mõnes ELi liikmesriigis on kehtestatud avalikes kohtades näokatete kandmisele piirangud, et püüelda kaasava ühiskonna ideaali poole või säilitada ametnike, kohtunike ja prokuröride erapooletus. 5

6 Põhiõiguste aruanne 2018 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 10 on sätestatud igaühe õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus hõlmab usu või veendumuse muutmise vabadust ning vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelab diskrimineerimise usutunnistuse või veendumuste alusel. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22 on lisaks sätestatud, et liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. FRA arvamus 3.3 ELi liikmesriigid peaksid tagama, et ususümbolite või usuliste rõivaste kandmise piirangute kaalumisel kaitstakse inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. Kõikides seadusandlikes või haldusettepanekutes, millega võidakse piirata üksikisiku vabadust väljendada oma usku või veendumusi, tuleks arvesse võtta põhiõigustega seotud kaalutlusi ning austada seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. ELi liikmesriigid võtsid ka aastal meetmeid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks. Mitmes ELi liikmesriigis võrdsustati samasooliste paaride registreeritud kooselu abieluga, kuigi mõnel juhul koos adopteerimise või kunstliku viljastamise piirangutega. Teised liikmesriigid võtsid meetmeid tagamaks, et soo korrigeerimise protsessi ei käsitataks üksnes meditsiinilise protseduurina, kusjuures ühes ELi liikmesriigis kehtestati menetlused, mis võimaldavad transsoolistel inimestel hõlpsamalt muuta oma juriidilist sugu. Mõnes ELi liikmesriigis tõstatati binaarse soosüsteemi küsimus ning ühes liikmesriigis on nüüd võimalik märkida ametlikesse dokumentidesse mees- või naissoo asemel X. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelab diskrimineerimise soo ja seksuaalse sättumuse alusel aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon loetelu meetmetest LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks, sealhulgas LGBTI-inimeste ja nende perekondade õiguste suurendamine ning õiguskaitse kindlustamine, samuti olemasolevate õiguste järelevalve ja nende austamise tagamine. Meetmete loetelu hõlmab ajavahemikku Ehkki see ei ole õiguslikult siduv, annab see ELi liikmesriikidele suuniseid, mis valdkondades ja kuidas on võimalik edendada LGBTI-inimeste õigust võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele. EL ja liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada sihtmärgid, mis on kindlaks määratud kestliku arengu tegevuskavas aastani Kestliku arengu 10. eesmärgi ( Vähendada ebavõrdsust riikides ja nende vahel ) üks sihtmärke on tagada võrdsed võimalused ja vähendada tulemuste ebavõrdsust. See hõlmab diskrimineerivate õigusaktide, poliitikapõhimõtete ja tavade kaotamist ning asjakohaste õigusaktide, poliitikapõhimõtete ja meetmete edendamist. FRA arvamus 3.4 ELi liikmesriigid peaksid ka edaspidi võtma vastu ja rakendama konkreetseid meetmeid eesmärgiga tagada, et lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised (LGBTI) inimesed saaksid täiel määral kasutada oma põhiõigusi. Seejuures peaksid ELi liikmesriigid eeskujuks võtma Euroopa Komisjoni avaldatud loetelu LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmetest. Võrdõiguslikkuse andmed on tõhus vahend ELi liikmesriikides esinevate ebavõrdsuse suundumuste kindlakstegemiseks, samuti pakuvad need tugevat alust tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks. Uuringu EU-MIDIS II tulemustest ning liikmesriikide võrdõiguslikkuse asutuste ja avaliku sektori asutuste aastal avaldatud uuringute järeldustest nähtub selgelt, et diskrimineerimisel ja ebavõrdsel kohtlemisel on Euroopa ühiskondades oluline negatiivne mõju. Diskrimineerimise tuvastamise katsemeetodil põhinevad uuringud on andnud empiirilisi lisatõendeid selle kohta, et mitmes ELi liikmesriigis on levinud eri alustel diskrimineerimine juurdepääsul tööturule ja eluasemele. Ebavõrdsuse suundumuste kohta süstemaatiliselt andmeid kogudes saavad EL ja liikmesriigid hinnata võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks kehtestatud poliitikapõhimõtete ja meetmete mõju ning neid põhimõtteid ja meetmeid tulemuslikkuse parandamiseks kohandada. EL ja liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada sihtmärgid, mis on kindlaks määratud kestliku arengu tegevuskavas aastani Kindlad ja usaldusväärsed võrdõiguslikkuse andmed võimaldavad ELil ja liikmesriikidel hinnata edusamme kestliku arengu 10. eesmärgi ( Vähendada ebavõrdsust riikides ja nende vahel ) 2. ja 3. sihtmärgi saavutamisel. Eri liiki andmeid, näiteks statistilisi ja haldusandmeid, samuti teadusandmeid on võimalik kasutada poliitikakujundamise toetamiseks, et edendada võrdset kohtlemist ja võidelda diskrimineerimisega. Selliseid andmeid saab kasutada ka rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi (2000/43/EÜ) ja võrdse tööalase kohtlemise direktiivi (2000/78/EÜ) rakendamise hindamiseks. Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) rõhutab oma üldistes poliitikasoovitustes, et diskrimineerimisvastase võitluse toetamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Võrdõiguslikkusega seotud andmete kogumisel on abiks 6

7 FRA arvamused ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis esitatud juhised. FRA arvamus 3.5 ELi asutusi ja ELi liikmesriike kutsutakse üles jätkuvalt toetama ja rahastama usaldusväärsete ja kindlate võrdõiguslikkuse andmete kogumist ELi ametites ja organites, liikmesriikide statistikaasutustes, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevates liikmesriikide asutustes, teistes avaliku sektori asutustes ja akadeemilistes asutustes. Peale selle peaksid ELi liikmesriigid esitama kindlaid ja usaldusväärseid võrdõiguslikkuse andmeid Eurostatile (Euroopa Liidu statistikaamet), et toetada võrdset kohtlemist soodustavate ja mittediskrimineerimist edendavate sihtotstarbeliste programmide ja meetmete väljatöötamist ELi tasandil. Kui see on võimalik ja asjakohane, ei tohiks kogutud andmed olla eristatud mitte üksnes soo ja vanuse, vaid ka etnilise päritolu, puude ja usutunnistuse lõikes. 7

8 Põhiõiguste aruanne Rassism, ksenofoobia ja seonduv sallimatus 17 aastat pärast rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ja 9 aastat pärast rassismi ja ksenofoobia raamotsuse vastuvõtmist puutuvad sisserändajad ja etnilised vähemused kogu Euroopa Liidus ikka veel kokku laialdase diskrimineerimise, ahistamise ja diskrimineeriva etnilise profileerimisega, nagu nähtub FRA teisest Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuringust (EU-MIDIS II). Euroopa Komisjon toetas liikmesriikide tegevust rassismi ja vihakuritegude vähendamisel rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma abil. Samuti jätkas komisjon rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ja raamotsuse rakendamise hoolikat jälgimist. Kuigi paljud liikmesriigid on hakanud rassismivastaseid õigusakte läbi vaatama, oli aastal ainult 14 liikmesriiki kehtestanud rassismi ja etnilise diskrimineerimise vastased tegevuskavad ja strateegiad. Vaatamata rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise kõrgetasemelise ELi töörühma raames käivitatud poliitikaalgatustele mõjutavad rassistlikud ja ksenofoobsed vihakuriteod ja vihakõne ELis suurel määral endiselt miljonite inimeste elusid. Seda tõendavad uuringu EU-MIDIS II tulemused ja FRA korrapärased ülevaated rändega seotud põhiõiguste valdkonna probleemidest. Rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse artikli 1 alusel peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et karistada rassistlike ja ksenofoobsete tahtlike tegude eest. Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooni artikli 4 punktis a on sätestatud ka osalisriikide kohustus kuulutada rassilisele diskrimineerimisele õhutamise ja mis tahes rassi või isikurühma vastu suunatud vägivallaaktid seaduse järgi karistatavaks kuriteoks. FRA arvamus 4.1 ELi liikmesriigid peaksid tagama kõikide väidetavate vihakuritegude, sealhulgas vihakõne juhtumite registreerimise, uurimise, seonduva süüdistuse esitamise ja kohtumõistmise kooskõlas kohaldatava liikmesriigi, ELi, Euroopa ja rahvusvahelise õigusega. ELi liikmesriigid peaksid süstemaatiliselt registreerima, koguma ja igal aastal avaldama võrreldavaid andmeid vihakuritegude kohta, et töötada selle nähtuse vastu välja tõhusad tõenduspõhised õigus- ja poliitikameetmed. Andmeid tuleks koguda kooskõlas riigi õigusraamistiku ja ELi andmekaitsealaste õigusaktidega. Olenemata rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga (2000/43/EÜ) sätestatud tugevast õigusraamistikust nähtub uuringu EU-MIDIS II tulemustest ja muudest tõenditest, et väga paljud sisserändajad ja etniliste vähemusrühmade liikmed kogevad sageli diskrimineerimist etnilise vähemuse või sisserändaja tausta, samuti võimalike seotud tunnuste, näiteks nahavärvi ja usutunnistuse tõttu. Tulemused näitavad väikest edasiminekut võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga, mil toimus esimene EU-MIDIS-uuring, kuid see on olnud tagasihoidlik ning diskrimineerimist kogevate inimeste osakaal on endiselt muret tekitavalt suur. Samuti nähtub andmetest, et enamik küsitlustele vastanutest ei ole teadlikud diskrimineerimise ohvritele abi või nõu pakkuvatest organisatsioonidest ega võrdõiguslikkusega tegelevatest asutustest. FRA arvamus 4.2 ELi liikmesriigid peaksid parandama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi praktilist rakendamist ja kohaldamist. Samuti peaksid nad suurendama teadlikkust diskrimineerimisvastastest õigusaktidest ning asjaomastest õiguskaitsemehhanismidest, eelkõige nendes elanikkonnarühmades, keda diskrimineerimine tõenäoliselt kõige enam ohustab, näiteks etniliste vähemuste esindajad. Eeskätt peaksid liikmesriigid tagama, et sanktsioonid oleks kooskõlas rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 8

9 FRA arvamused aastal olid sihtotstarbelised rassilise diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise tegevuskavad kehtestatud vaid 14 ELi liikmesriigis. ÜRO Durbani deklaratsiooni ning rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja seotud sallimatuse vastase maailmakonverentsi tulemusena koostatud tegevusprogrammiga on osalisriikidele pandud esmakohustus võidelda rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu. Rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise ELi kõrgetasemeline töörühm on ELi liikmesriikidele tavade vahetamise foorumiks, et tagada valdkonna tegevuskavade edukas rakendamine. FRA arvamus 4.3 Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid välja töötama sihtotstarbelised tegevuskavad võitluseks rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu. Liikmesriigid võivad selles valdkonnas lähtuda ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo praktilistest suunistest selliste kavade koostamise kohta. Kooskõlas nende suunistega tuleks sellistes tegevuskavades sätestada eesmärgid ja meetmed, määrata vastutavad riigiasutused, kehtestada tähtpäevad ja tulemusnäitajad ning sätestada järelevalve- ja hindamismehhanismid. Selliste tegevuskavade rakendamine võimaldaks ELi liikmesriikidel tõhusalt tagada neile rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga ning rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsusega pandud kohustuste täitmine. Nagu on kirjeldatud varasemates põhiõiguste aruannetes, nähtub uuringu EU-MIDIS II tõenditest, et etniliste vähemusrühmade liikmed peavad endiselt kogema diskrimineerivat profileerimist politseiametnike poolt. Selline profileerimine võib vähendada etnilise vähemuse taustaga inimeste usaldust õiguskaitseasutuste vastu, sest sageli võidakse neid kinni pidada ja läbi otsida pelgalt välimuse tõttu. See on vastuolus rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni põhimõtete ja teiste rahvusvaheliste normidega, sealhulgas nendega, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomastes otsustes, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis. FRA arvamus 4.4 Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid lõpetama diskrimineeriva profileerimise. Selleks tuleks õiguskaitseametnikele pakkuda diskrimineerimisvastaseid õigusakte käsitlevat süstemaatilist koolitust, mis võimaldab neil paremini mõista alateadlikku kallutatust ning võidelda stereotüüpide ja eelarvamustega. Selline koolitus aitab ka suurendada teadlikkust diskrimineerimise tagajärgedest ja sellest, kuidas suurendada vähemuskogukondade liikmete usaldust politsei vastu. Peale selle võiksid ELi liikmesriigid diskrimineeriva profileerimise jälgimiseks kaaluda kinnipidamise ja läbiotsimise volituste kasutamise registreerimist. Eelkõige tasub kaaluda sageli kinnipeetavate isikute etnilise päritolu registreerimist (praegu tehakse seda vaid ühes liikmesriigis) kooskõlas liikmesriigi õigusraamistiku ja ELi andmekaitsealaste õigusaktidega. 9

10 Põhiõiguste aruanne Romade integreerimine Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikul ei ole senini olnud olulisi ja konkreetseid tulemusi, kuigi liikmesriikides rakendatakse järjepidevalt romade parema kaasamise meetmeid. Romade osalus hariduses on suurenenud, kuid ikka on probleemiks varane lahkumine haridussüsteemist ja segregatsioon hariduses. Romade olukord seoses tööhõive, eluaseme ja tervishoiuga on veidi parem, ent püsib diskrimineerimises, ahistamises ja vihakuritegudes avalduv püsiv romavastasus, mis on romade kaasamisel senini suur takistus. Romavastasuse vähendamise vajadus muutus suuremaks poliitikaprioriteediks aastal, mida kajastas Euroopa Parlamendi resolutsioon põhiõiguste aspektide kohta romade lõimimisel Euroopa Liidus. Lõimimismeetmete rakendamisel ja tulemuslikkuse jälgimisel on vaja ära teha rohkem, pöörates erilist tähelepanu marginaliseerunud ja sotsiaalselt tõrjutud noortele romadele ja roma naistele. FRA romateemaliste uuringute tulemuste kohaselt takistab romade kaasamist endiselt romavastasus. Jätkuvalt on romad sunnitud kogema etnilise päritolu alusel diskrimineerimist juurdepääsul haridusele, tööturule, eluasemele ja tervishoiule. Diskrimineerimine ja romavastasus rikuvad diskrimineerimiskeeldu, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis (2000/43/EÜ) ning muudes Euroopa ja rahvusvahelistes inimõiguste õigusaktides. Peale selle soovitas nõukogu oma aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta liikmesriikidel jätkata jõupingutusi, et tagada rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi tõhus tegelik kohaldamine. Vajadusele võidelda romade diskrimineerimise vastu rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ning rassismi ja ksenofoobia vastast võitlust käsitleva raamotsuse rakendamise abil, keskendudes eeskätt soolistele aspektidele, on FRA tähelepanu juhtinud juba oma varasemates aruannetes, sealhulgas uuringu EU-MIDIS II aruandes Romad valitud tulemused ja aasta põhiõiguste aruandes. FRA arvamus 5.1 ELi liikmesriigid peaksid kooskõlas rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ning rassismi ja ksenofoobia vastast võitlust käsitleva raamotsusega tagama, et poliitikameetmetes arvestataks vajadust võidelda romavastasusega, rakendades etniliste rühmade ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisele suunatud aktiivse kaasamise poliitikat. Samuti tuleks võtta meetmeid üldsuse, teenuseosutajate ning üldharidus- ja politseitöötajate teadlikkuse suurendamiseks romade integreerimise kasuteguritest. Sellised meetmed võiksid hõlmata küsitlusi või kvalitatiivseid uuringuid riigi või kohalikul tasandil, et mõista romavastasuse sotsiaalset mõju. Alusharidust omandavate romade arv on suurenenud, näidates, et valitsuste investeeringud ja meetmed alushariduse toetamiseks on vilja kandnud. Kuigi haridussüsteemist varakult lahkunud noorte romade osakaal on vähenenud, jätab aastaste romade seas haridustee pooleli umbes 7 noort 10-st. Pealegi on segregatsioon hariduses süvenenud mitmes ELi liikmesriigis ning diskrimineerimine haridusvaldkonnas ei ole oluliselt paranenud. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on rõhutatud sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise ning lapse õiguste kaitse olulisust. Lapse õigused hõlmavad õigust haridusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelab sõnaselgelt diskrimineerimise etnilise päritolu või rassi alusel. Oma aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta kutsus nõukogu üles kaotama segregatsiooni koolides, tagades meetmete kestlikkuse ja pikaajalise mõju. Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv kehtib ka hariduses. Probleemi tõsidusest annab tunnistust see, et kolme liikmesriigi vastu algatati rikkumismenetlused, sest segregatsiooniga hariduses rikuti rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi. 10

11 FRA arvamused FRA arvamus 5.2 Riiklikud haridusasutused peaksid pakkuma roma õpilastega koolidele vajalikku tuge ja rahalisi vahendeid, et tegeleda kõikide kaasava haridussüsteemi tahkudega, suurendada hariduses osalemist ja vähendada väljalangevust. ELi liikmesriigid peaksid jätkama segregatsiooni kaotamist hariduses, keskendudes pikaajalisele kestlikkusele, ning võtma samal ajal meetmeid diskrimineerimise ja romavastasuse tõkestamiseks. Desegregatsiooni meetmetega peaksid kaasnema meetmed õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamiseks ja mitmekesisuse edendamiseks koolides. Romade ulatuslikum osalemine hariduses ei ole tingimata aidanud suurendada nende tööhõives või tööjõus osalemise määra. Pikaajaline tööpuudus on endiselt probleem ning tööturule integreerumine on iseäranis raske noortele romadele ja roma naistele. Ehkki mõningate sihtotstarbeliste projektide ja poliitikameetmetega on püütud täita noorte romade ja roma naiste tööhõivevajadusi, on nendes konkreetsetes rühmades puudus süstemaatilisest tähelepanust. Oma aasta soovituses romade tõhusa integratsiooni meetmete kohta kutsus nõukogu ELi liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et tagada romade võrdne kohtlemine juurdepääsul tööturule, näiteks toetada esimese töökogemuse omandamist ja kutseõpet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust, juurdepääsu üldistele riiklikele tööturuteenustele ning tõkete, sealhulgas diskrimineerimise kaotamist aastal väljakuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud õigused hõlmavad haridust, koolitust ja elukestvat õpet, mis tagab edukaks tööturule suundumiseks vajalikud oskused, samuti soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja tööhõive aktiivset toetamist, eriti noorte ja töötute seas. FRA arvamus 5.3 ELi liikmesriigid peaksid tugevdama meetmeid, millega soodustatakse romade juurdepääsu tööturule. Tööhõivepoliitika kujundajad, liikmesriikide tööhõiveasutused ja ettevõtted eriti kohalikul tasandil peaksid toetama füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust. Samuti tuleks võtta meetmeid romade teadlikkuse suurendamiseks, et soodustada nende täielikku integreerumist tööturule, keskendudes ka roma naistele ja noortele. Romade integreerimise meetmete edukuseks on äärmiselt vajalik romade mõtestatud osalus projektides ning kohaliku poliitika ja strateegia kavandamisel ja elluviimisel. Riigi tasandil on oluline kaasata romad riigi tasandi dialoogi ja osalusplatvormide kaudu vastavate riiklike integratsioonistrateegiate või integreeritud poliitikameetmete kavandamisse ja järelevalvesse. Iseäranis kohalikul tasandil võib kohalike, sealhulgas romade osalust soodustada koostöö kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Oma aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta kutsus nõukogu üles soodustama romade aktiivset kaasatust ja osalemist ning rakendama integreerimise kohalikke lähenemisviise. Seda, kuidas innustada kogukondi projektide ja strateegiate väljatöötamisel osalema, näitlikustab FRA kogemus LERI (Local Engagement for Roma Inclusion) uuringuprojekti raames. FRA arvamus 5.4 ELi liikmesriigid peaksid läbi vaatama riiklikud romade integratsioonistrateegiad või integreeritud poliitikameetmed, et teha jõupingutusi osaluspõhiste lähenemisviiside rakendamiseks poliitikakujundamises ja integratsiooniprojektides, pöörates erilist tähelepanu kohalikule tasandile ja toetades kogukonna juhitud algatusi. Romade osaluse soodustamiseks ja kogukonna juhitavate integratsiooniprojektide toetamiseks tuleks kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning muid rahastamisallikaid. Oma aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta kutsus nõukogu ELi liikmesriike üles tegema riiklike strateegiate ja sotsiaalse kaasatuse poliitika asjakohast järelevalvet ning hindama nende tõhusust. Sellised järelevalvemehhanismid peavad võimaluse korral hõlmama asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumist kooskõlas kohaldatavate riiklike ja liidu õigusaktide, eelkõige isikuandmete kaitsega. Kuigi paljud liikmesriigid on romade lõimimisega seotud edusammude jälgimiseks kasutusele võtnud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, ei ole mõnes liikmesriigis endiselt kehtestatud ühtki järelevalvemehhanismi. Vähesed järelevalvemehhanismid hõlmavad ELi rahaliste vahendite tõhusat kasutamist käsitleva teabe kogumist. 11

12 Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamus 5.5 Kooskõlas nõukogu aasta soovitusega romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta peaksid liikmesriigid looma romade integratsiooni järelevalvemehhanismid või selliseid mehhanisme tõhustama. Need järelevalvemehhanismid peaksid hõlmama etnilise päritolu ja soo alusel eristatud anonüümsete andmete täiendavat kogumist kooskõlas ELi andmekaitsealaste õigusaktidega. Samuti peaksid need sisaldama suuremahuliste küsitluste, näiteks tööjõu-uuringu ning sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika küsitluste küsimusi. Järelevalvemehhanismidesse tuleks kaasata kodanikuühiskond ja kohalikud roma kogukonnad. Samuti tuleks sõltumatu hinnanguga (kuhu on kaasatud romad) analüüsida ELi rahaliste vahendite kasutamist ja tulemuslikkust ning parandada nende andmete alusel poliitikameetmeid. 12

13 FRA arvamused 6. Varjupaiga-, viisa- ja rändeküsimused, piirid ja integratsioon Ebaseaduslikke saabumisi üle mere oli aastal poole vähem kui aastal: kokku ligikaudu Merd mööda Euroopa poole liikumisel hukkus siiski üle 3100 inimese. Lääne-Balkani rännutee kohta sagenesid väited, et politsei väärkohtleb rändajaid. Mõnes liikmesriigis oli ikka veel probleeme varjupaigataotlejate vastuvõtmisega. Rände- ja julgeolekuprobleemid põimusid üha enam. Sisserände haldamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks on võetud kasutusele suured Euroopa Liidu infosüsteemid. Surve käsitleda ebaseaduslikku rännet tulemuslikumalt teravdas olemasolevad põhiõigusriske. Ehkki ELi välispiirile ebaseaduslikult saabunud inimeste arv aastal vähenes, jäid paljud olulised põhiõigustega seotud probleemid lahenduseta. Raskeimad rikkumised on seotud ebaseaduslikult piiri ületanud migrantide väärkohtlemisega aastal teatati kuritarvitavast käitumisest oluliselt rohkem kui varem, eriti Lääne-Balkani rändeteel. Ka FRA uuringus EU-MIDIS II, milles küsitleti enam kui esimese põlvkonna sisserändajat ELis, jagasid vastanud kogemusi seoses politsei või piirivalvurite vägivaldse käitumisega. Olenemata väidetavate juhtumite rohkusest algatatakse kriminaalmenetlusi harva osalt on see tingitud sellest, et paljud ohvrid ei soovi nõudeid esitada, kuid sageli ka ebapiisavast tõendusmaterjalist. Süüdimõistvad kohtuotsused on harv nähtus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 4 keelatakse piinamine ja ebainimlik või alandav kohtlemine. Tegemist on absoluutse keeluga, mis tähendab, et erandid ega kõrvalekalded ei ole lubatud. nimede ja identiteetide all. Kavandatavates koostalitlusvõimet käsitlevates määrustes on aspekte, mida ei ole veel põhjalikult kaalutud põhiõiguste seisukohast. IT-süsteemide reformid mõjutavad mitut Euroopa Liidu põhiõiguste hartas talletatud õigust, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8), lapse õigused (artikkel 24), varjupaigaõigus (artikkel 18), õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 47) ning õigus isikuvabadusele ja turvalisusele (artikkel 6). FRA arvamus 6.2 EL peaks tagama, et enne kavandatavate koostalitlusvõimet käsitlevate määruste vastuvõtmist ja rakendamist hindavad ELi seadusandjad või sõltumatud eksperdiasutused põhjalikult nende mõju põhiõigustele, pöörates erilist tähelepanu meeste ja naiste erinevatele kogemustele. FRA arvamus 6.1 ELi liikmesriigid peaksid tugevdama ennetusmeetmeid, et vähendada piiridel politsei- ja piirivalveametnike kuritarvitava käitumise riski. Väärkohtlemise juhtumite ilmnemisel tuleks tagada põhjalik uurimine ja süüdlaste vastutusele võtmine aastal pandi ELis suurt rõhku rände- ja varjupaigavaldkonna suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide reformimisele. Koostalitlusvõime raamistiku abil tagatakse eri süsteemide parem ühendatavus. Keskhoidlasse koondatakse kõikide eri süsteemides registreeritud üksikisikute isikuandmed ning seejärel tehakse spetsiaalse komponendi abil kindlaks, kas ühe isiku kohta on IT-süsteemides andmeid teiste Euroopa Liit ja liikmesriigid tegid aastal olulisi jõupingutusi ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise määra suurendamiseks. Sisserände- jm seotud küsimustega tegelevad asutused peavad tõhusa tagasisaatmise oluliseks elemendiks vabaduse võtmist aastal vastuvõetud tagasisaatmise käsiraamatus (läbivaadatud redaktsioonis) on loetletud olukorrad, mida ELi liikmesriigid peaksid käsitama põgenemise ohule viitavana see on praktikas kõige sagedasem kinnipidamist õigustav asjaolu. Samuti on käsiraamatus määratletud asjaolud, mille puhul tuleks põgenemise ohtu eeldada, kusjuures selle eelduse peab ümber lükkama üksikisik ise. Et sisserändajate kinnipidamise kohta ELis puudub võrreldav statistika, on keeruline hinnata, mis ulatuses on tagasisaatmise tõhustamise lisameetmed suurendanud sisserändajate kinnipidamise määra. 13

14 Põhiõiguste aruanne 2018 Mitmes ELi liikmesriigis on aga täheldatud omavolilise kinnipidamisega seotud suundumusi. Kinnipidamisega riivatakse oluliselt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 6 sätestatud õigust isikuvabadusele. Vabaduse võtmisel tuleb seetõttu alati järgida ebaseadusliku ja omavolilise kinnipidamise vältimiseks kehtestatud kaitsemeetmeid. FRA arvamus 6.3 Sisserändajatelt vabaduse võtmisel peavad ELi liikmesriigid järgima kõiki hartas sätestatud ning ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid kaitsemeetmeid. Eeskätt peab kinnipidamine olema üksikjuhtumi asjaolusid arvesse võttes vajalik. FRA on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et põhiõiguste kaitsega arvestava tagasisaatmise soodustamiseks on oluline sunniviisilise tagasisaatmise jälgimine tagasisaatmisdirektiivi artikli 8 lõike 6 alusel. On liikmesriike, kus sunniviisilise tagasisaatmise jälgimissüsteemi ei ole veel kasutusele võetud. Tagasisaatmine võib kaasa tuua olulisi riske seoses Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud peamiste põhiõigustega, sealhulgas õigus elule (artikkel 2), piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld (artikkel 4), õigus isikuvabadusele (artikkel 6), õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 47) ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte (artikkel 19). FRA arvamus 6.4 Kõik ELi liikmesriigid, kellele on tagasisaatmisdirektiiv siduv, peaksid kasutusele võtma tõhusa süsteemi sunniviisilise tagasisaatmise jälgimiseks. 14

15 FRA arvamused 7. Infoühiskond, privaatsus ja andmekaitse Nii uustehnika kui ka privaatsuse ja isikuandmete kaitse mõttes oli aasta tähtis. Uustehnika kiire arenguga on kaasnenud palju võimalusi ja probleeme. Euroopa Liidu liikmesriikidel ja institutsioonidel valmisid Euroopa Liidu andmekaitsepaketi rakendamise ettevalmistused, kuid tekkisid uued probleemid. Suurandmete ja tehisintellekti uurimise tormiline areng ja mõlema võimalused näiteks tervishoius, julgeolekus ja äriturgudel on tekitanud ametiasutustes ja kodanikuühiskonnas küsimuse, milline on nende tegelik mõju kodanikele ja eelkõige põhiõigustele. Vahepeal ohustasid digiturvalisust tugevalt kaks ulatuslikku kahjurvararünnakut. Neid suundumusi arvestades osutusid Euroopa Liidu hiljutine andmekaitse ja küberjulgeoleku reform ning ka praegune e-privaatsusega seotud tegevus õigeaegseks ja asjakohaseks. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikes 2 tunnustatakse isikuandmete kaitset põhiõigusena. Nendes artiklites on sätestatud, et andmekaitse-eeskirjade täitmist peab kontrollima sõltumatu asutus. Isikuandmete kaitsega seotud õiguste järelevalve ja nende õiguste kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui sellistel asutustel on olemas vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid, sealhulgas ruumid ja taristu oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks. See nõue on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 52 lõikes 2. FRA arvamus 7.1 ELi liikmesriigid peaksid põhjalikult hindama inim- ja rahalisi ressursse, sealhulgas tehnilisi oskusi, mida on vaja andmekaitseasutuste töö võimaldamiseks, et toime tulla isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud suuremate volituste ja pädevustega kaasnevate uute tööülesannetega. FRA arvamus 7.2 Andmekaitseasutused peaksid tagama, et kõik vastutavad töötlejad pööravad erilist tähelepanu lastele ja eakatele ELi kodanikele, et tagada kõikidele võrdsed võimalused andmekaitse ja privaatsusega seotud õigustega tutvumiseks ning vähendada digitaalsest kirjaoskamatusest tingitud haavatavust. Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu analüüsi, peaksid broneeringuinfot käsitleva lepingu ja broneeringuinfo direktiivi alusel säilitatavad andmed piirduma vaid rangelt vajalikuga. See tähendab, et andmeid ei tohiks säilitada nende reisijate kohta, kes on juba lahkunud ja kes ei kujuta endast üldjuhul terrorismi või raskete rahvusvaheliste kuritegudega seotud ohtu vähemalt juhtudel, kus sellist ohtu ei ole kontrollide tulemusena ega muude asjaolude alusel objektiivselt tõendatud. FRA arvamus 7.3 Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peavad andmekaitseasutused suurendama teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisega seotud õigustest ja ohtudest. Enamik asjaomastest suunistest ja teavituskampaaniatest on aga veebipõhised, mistõttu on inimestel enda õigustega tutvumiseks vaja internetiühendust. Paljudes liikmesriikides võib aga seoses internetikasutusega endiselt täheldada märkimisväärset põlvkondadevahelist digilõhet. Broneeringuinfo direktiivi artikli 19 kohasel läbivaatamisel peaks ELi seadusandja tähelepanu pöörama Euroopa Liidu Kohtu analüüsile. Eeskätt peaks komisjon kaaluma broneeringuinfo direktiivi sätete läbivaatamist, et piirata andmete säilitamist pärast lennureisijate lahkumist ja lubada säilitada ainult nende reisijate andmeid, kes võivad objektiivselt kehastada terrorismi ja/või raskete rahvusvaheliste kuritegudega seotud ohtu. 15

16 Põhiõiguste aruanne 2018 Andmekaitseasutuste ülesanne on jälgida isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist, tagada selle kohaldamine ning suurendada teadlikkust isikuandmete töötlemisega seotud ohtudest, normidest, kaitsemeetmetest ja õigustest. Kõnealune roll on veelgi olulisem suurandmete analüüsi kontekstis, sest see võimaldab isikuandmeid koguda, jagada ja automatiseeritult töödelda ennenägematus ulatuses. Nagu on tõdenud Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu, võib selline füüsiliste isikute, eraettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kasutatav andmetöötlus mitmel viisil ohtu seada üksikisikute põhiõigused, eelkõige õiguse privaatsusele, isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele. Et välja selgitada, millised need ohud täpselt on ja kuidas neid kõrvaldada, on vaja teha lisauuringuid. FRA arvamus 7.4 ELi liikmesriigid peaksid hindama suurandmete analüüsi mõju ning kaaluma, kuidas juhtida tugevate, sõltumatute ja tõhusate järelevalvemehhanismide abil põhiõigustega seotud riske. Nendes protsessides peaksid aktiivselt osalema andmekaitseasutused, sest neil on olemas vajalik oskusteave. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva (küberturvalisuse) direktiiviga tõstetakse eri strateegiate abil võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse üldist taset, näiteks on oluliste teenuste (nt energeetika, transpordi, veevarustuse, tervishoiu ja digitaalse taristu valdkonnas) riigi tasandi operaatoritele sätestatud eri kohustused, et tagada tõhusa strateegia rakendamine kõikides asjaomastes elutähtsates sektorites. Eelkõige on liikmesriigid artikli 8 alusel kohustatud määrama ühe või mitu riiklikku pädevat asutust ning võrgu- ja infosüsteemide turbe ühtse riikliku kontaktpunkti, kes peavad vajaduse korral ja kooskõlas siseriikliku õigusega konsulteerima ja tegema koostööd asjakohaste riiklike õiguskaitse- ja andmekaitseasutustega. Rakendamisalgatused mitmes liikmesriigis on näidanud, et küberturvalisuse direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise õigusaktide puhul on oluline tagada kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruses kehtestatud andmekaitsepõhimõtetega. FRA arvamus 7.5 ELi liikmesriigid peaksid tagama, et sätted, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle küberturvalisuse direktiiv, on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses kehtestatud andmekaitsepõhimõtetega. Nimelt peavad riiklikud sätted vastama eesmärgi piirangu, võimalikult väheste andmete kogumise, andmete turvalisuse, säilitamise piirangu ja vastutuse põhimõtetele, eeskätt seoses küberturvalisuse direktiivi nõudega, et liikmesriikide asutused peavad tegema koostööd riiklike õiguskaitseja andmekaitseasutustega. 16

17 FRA arvamused 8. Lapse õigused Laste vaesus Euroopa Liidus üldiselt veidi vähenes, kuid on endiselt suur. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus on ligi 25 miljonit last. Väga halbades tingimustes elab Euroopa Liidus 7 % lastega peredest. Euroopa sotsiaalõiguste sambas rõhutatakse laste õigust olla kaitstud vaesuse eest ja õigust võrdsusele; eelkõige keskendutakse sambas taskukohasele alusharidusele ja kvaliteetsele hooldusele. Jätkuvalt saabusid Euroopasse kaitset otsivate rändajate ja pagulaste lapsed, kuigi vähem kui ja aastal. Euroopa Komisjon andis lapsrändajate kaitse teatise kaudu poliitikasuuniseid ning liikmesriigid pakkusid lastele asjakohast majutust, haridust, psühholoogilist abi ja üldisi lõimumismeetmeid. Rändega seoses jäi praktiliseks probleemiks lapse parimate huvide põhimõtte rakendamine. Laste kinnipidamine seoses sisserändega vähenes väga vähe. Samas keskendus mitu Euroopa ja riiklikku algatust noorte radikaliseerumis- ja vägivaldse äärmusluse riskidele. Nagu eelmisel kahel aastal, oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate laste arv ka aastal languses. Sellegipoolest ohustavad vaesus ja sotsiaalne tõrjutus peaaegu 25 miljonit last, kes vajavad ELi ja liikmesriikide viivitamatut tähelepanu. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24 on sätestatud, et [l]astel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele aasta Euroopa poolaasta raames esitati varasemast rohkem lastega seotud riigipõhiseid soovitusi, kuid esimest korda ei käsitletud üheski neist laste vaesust. Euroopa poolaasta raames esitatavates riiklikes reformikavades toetuvad ELi liikmesriigid väga vähesel määral Euroopa Komisjoni aasta soovitusele Investeerides lastesse, aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist. Vaatamata kodanikuühiskonna osalejate kriitikale võib Euroopa sotsiaalõiguste sammas pakkuda võimalust vähendada laste vaesuse määra ja edendada Euroopa Komisjoni aasta soovituse rakendamist, mida komisjon aastal hindas. FRA arvamus 8.1 Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide elluviimiseks, et kaitsta lapsi vaesuse eest ning pakkuda ilma kedagi diskrimineerimata juurdepääsu taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule. Samuti peaksid nad kaitsma ebasoodsatest oludest pärit laste õigust erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi. Samba eesmärkide elluviimiseks on vaja konkreetseid seadusandlikke ettepanekuid, tegevuskavasid, eelarveeraldisi ja järelevalvemehhanisme kõikides lapsi ja nende perekondi mõjutavates valdkondades, näiteks tööhõive, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs terviseteenustele, haridusele ja taskukohasele eluasemele. ELi liikmesriigid peaksid Euroopa poolaasta raames esitatavates riiklikes reformikavades toetuma komisjoni aasta soovitusele Investeerides lastesse, aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist. 7 % lastega peredest ELis elab väga halbades tingimustes, st ülerahvastatud majapidamistes, mida iseloomustab vähemalt üks järgmistest tunnustest: läbilaskev katus, vanni/duši ja tualeti puudumine siseruumides või liiga pimedad eluruumid. Kuigi väljatõstmise ja kodutuse kohta puuduvad kogu ELi hõlmavad andmed, nähtub liikmesriikide statistikaametite ja vabaühenduste andmetest, et kodutute varjupaikades on üha rohkem lapsi. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikes 3 tunnustatakse õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted hõlmavad juurdepääsu sotsiaaleluruumile, kaitset sunniviisilise väljatõstmise vastu ja abi kodututele, kuid erinevalt (muudetud) Euroopa sotsiaalhartast ei kehtestata sambaga siduvaid meetmeid. Sätte, mis käsitleb õigust eluasemele, tunnistas (muudetud) Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimisel siduvaks aga vaid seitse liikmesriiki. 17

18 Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamus 8.2 ELi liikmesriigid peaksid käsitama võitlust väga halbade eluasemetingimuste vastu poliitilise prioriteedina ning tagama, et lastega peredel, eriti vaesuses elavatel peredel, oleks eelisjuurdepääs sotsiaaleluruumidele või piisav eluasemetoetus. Asjaomased asutused peaksid tegelema kodutuse probleemiga ja võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas aitama vältida või edasi lükata lastega perede väljatõstmist, eriti talvisel ajal. Selles tegevuses peaksid liikmesriigid kasutama ELi tasandil pakutavaid eluasemete rahastamisprogramme. ELi tasandil tuleks edendada lastega perede väljatõstmise vältimiseks võetavate praktiliste meetmetega seotud tavade piirkondlikku ja riikidevahelist jagamist. Samuti tuleks edendada kogu ELi hõlmavaid meetmeid andmete kogumiseks kodutuse ja lastega perede väljatõstmise juhtumite kohta aastal saabus ELi varjupaigataotlejaid ja pagulasi varasemast vähem. ELilt taotles varjupaika vähem kui last ehk peaaegu poole vähem kui aastal. Märkimisväärne edusamm oli Euroopa Komisjoni aasta teatis, milles sätestatakse meetmed lapsrändajate kaitsmiseks. Lapse huvide esikohale seadmine on inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse oluline põhimõte, mis on talletatud lapse õiguste konventsioonis (artikkel 3), Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (artikkel 24) ja ELi teisestes õigusaktides, samuti enamikus riiklikes lastega seotud õigusaktides. FRA aasta põhiõiguste aruande koostamiseks kogutud andmete järgi napib selles küsimuses aga juhiseid; ainult mõni liikmesriik on välja töötanud struktureeritud menetlused ja meetodid lapse huvide tegelikuks arvessevõtmiseks. FRA arvamus 8.3 ELi liikmesriigid peaksid vastu võtma riigi kontekstiga kohandatud menetlused lapse huvide hindamiseks rände- ja varjupaigavaldkonnas. Nendes menetlustes peaks olema selgelt määratletud, millal on vajalik ametlik lapse huvide kindlakstegemine, kes selle eest vastutab, kuidas see dokumenteeritakse ning milliseid soo- ja kultuuritundlikkuse meetodeid tuleks kasutada. ELi tasandil võiks seda protsessi toetada koordineerimise, kehtivate tavade kindlakstegemise ja protsessi suunamise abil, kasutades Euroopa Komisjoni koordineeritavaid liikmesriikidevahelisi võrgustikke, mis juba tegelevad lapse õiguste ja lapsrändajate kaitse küsimustega. ELis esineb endiselt juhtumeid, kus lapsi peetakse kinni sisserändega seotud põhjustel. Mitu liikmesriiki on aga võtnud olulisi meetmeid kinnipidamise alternatiivide väljatöötamiseks. ELi õigustiku kohaselt tohib lapsi kinni pidada üksnes viimase abinõuna ja ainult juhul, kui ei ole võimalik tõhusalt kasutada leebemaid sunnimeetmeid. Kinnipidamisaeg peab olema võimalikult lühike. ÜRO tasandil avaldasid Lapse Õiguste Komitee ning võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse komitee kaks ühist üldmärkust, milles sisserändajatest laste kinnipidamist käsitatakse lapse õiguste rikkumisena, kinnitades, et lapsi ei tohiks kunagi kinni pidada nende endi või nende vanemate rändestaatusega seotud põhjustel. Pidades silmas rangeid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3 (piinamise keelamine) ja artiklis 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele), on vabaduse võtmine ELi õigusega kooskõlas üksnes teatud erandjuhtudel. FRA arvamus 8.4 Et edendada laste õigust kaitsele ja hoolitsusele, peaksid EL ja liikmesriigid välja töötama usaldusväärsed ja tõhusad alternatiivsed meetmed tagamaks, et lapsi ei oleks vaja varjupaigamenetluses või tagasisaatmisega seotud põhjustel kinni pidada, olenemata sellest, kas nad on ELis üksinda või koos perekonnaga. Need meetmed võiksid näiteks põhineda juhtumihaldusel, asendushooldusel, nõustamis- ja juhendusteenustel. Euroopa Komisjon peaks kaaluma süstemaatilist järelevalvet sisserändajatest laste ja teiste ebasoodsas olukorras olevate inimeste kinnipidamise kasutamise üle. Eri ideoloogiatest ajendatud radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus on Euroopas tegelik probleem. Oluline edusamm tervikliku reageerimisstrateegia suunas on radikaliseerumise vastu võitlemise ELi kõrgetasemelise eksperdirühma asutamine. 18

19 FRA arvamused Seoses radikaliseerumise ja Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia elluviimisega kerkib esile mitu põhiõigustega seotud probleemi. Liikmesriigid on võtnud hulga õiguskaitsemeetmeid, algatanud haridusprogramme ja loonud tugikeskusi radikaliseerumise riskirühma kuuluvatele lastele ja nende perekondadele, samuti on kasutatud veebiplatvorme, et välja pakkuda alternatiivseid narratiive. FRA arvamus 8.5 Et radikaliseerumine on kompleksne nähtus, peaksid ELi liikmesriigid seda käsitlema lähtuvalt mitmemõõtmelisest terviklähenemisviisist, mis ei hõlma ainuüksi õiguskaitse- ja julgeolekumeetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid kehtestama programmid kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks, eriti hariduse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid soodustama tõhusat koordineerimist lastekaitse-, õigus-, sotsiaal-, noorsoo-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas tegutsejate vahel, et tagada laiahaardelised integreeritud sekkumismeetmed. 19

20 Põhiõiguste aruanne Õiguskaitse kättesaadavus, sealhulgas ohvrite õigused Vaatamata Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele tegevusele suurenesid aastal Euroopa Liidus õigusriigi ja õigusmõistmise probleemid, mistõttu tegi komisjon nõukogule esimest korda ettepaneku võtta vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohane otsus. Mitu liikmesriiki võtsid meetmeid oma kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide tugevdamiseks vastavalt komisjoni soovitusele 2013/396/EL, mis võib parandada juurdepääsu õigusmõistmisele. Paranes ka ohvrite õiguste olukord. Ligikaudu kolmandik liikmesriikidest võttis vastu õigusaktid ohvrite õiguste direktiivi ülevõtmiseks; paljud rakendasid aastal uusi meetmeid, tagamaks, et ohvrid saaksid esimesest kontaktpunktist sageli politseist oma õiguste kohta õigeaegset ja ammendavat teavet. Euroopa Liit allkirjastas Istanbuli konventsiooni, mis on esimene samm selle ratifitseerimisel aastal ratifitseeris konventsiooni veel kolm liikmesriiki; sellega kinnitasid ja tunnustasid liikmesriigid, et dokumendiga määratletakse Euroopa inimõiguste standardid seoses naistevastase ja koduvägivallaga. See hõlmab ka seksuaalset ahistamist probleemi, millele juhtis laialdast tähelepanu liikumine #metoo. Ka aastal seisid EL ja teised rahvusvahelised osalejad silmitsi üha suurenevate justiitsprobleemidega riikide tasandil, eelkõige kohtute sõltumatuse küsimuses. Sõltumatu kohtusüsteem on õigusriigi ja õiguskaitse kättesaadavuse põhimõtete nurgakivi (Euroopa Liidu lepingu artikkel 19, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47). Vaatamata ELi ja teiste rahvusvaheliste osalejate järjepidevatele jõupingutustele andis õigusriigi olukord ühes ELi liikmesriigis jätkuvalt põhjust muretsemiseks, eelkõige seoses kohtute sõltumatusega. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon esimest korda ELi ajaloos nõukogule ettepaneku Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks. FRA arvamus 9.1 EL ja liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi ja koostööd, et kaitsta kohtute sõltumatust, mis on oluline õigusriigi põhimõtte osa. Üks võimalus edasiliikumiseks on jätta kõrvale praegune lähenemisviis, mille raames õigusriigiga seotud probleemidega eri riikides tegeletakse ad hoc põhimõttel. Selle asemel tuleks olemasolevaid meetmeid tugevdada, et välja töötada kriteeriumid ja kontekstipõhised hindamismenetlused, mis aitaksid ELi liikmesriikidel ära tunda võimalikke õigusriigiga seotud probleeme ning lahendada neid korrektselt ja võrreldaval alusel. Peale selle tuleks õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks võtta arvesse sihtotstarbelisi nõuandeid Euroopa ja rahvusvahelistelt inimõiguste järelevalve mehhanismidelt, sealhulgas parandusmeetmed, mida Euroopa Komisjon on kirjeldanud õigusriigi raamistiku menetluses esitatud soovitustes. Kõik ELi liikmesriigid peaksid olema igal ajal valmis kaitsma õigusriigi põhimõtet ja võtma vajalikke meetmeid juhul, kus kohtute sõltumatus on ohus. Kollektiivsed õiguskaitsemehhanismid suurendavad õiguskaitse kättesaadavust, mis on võtmetähtsusega liidu õiguse tõhususe ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ettenähtud põhiõiguste austamise tagamisel. Sel otstarbel võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse 2013/396/EL (ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul), et parandada õiguskaitse kättesaadavust ning soovitada üldist kollektiivset õiguskaitsemehhanismi, mis järgiks samu aluspõhimõtteid kõikides ELi liikmesriikides aastal alustas komisjon soovituse 2013/396/ EL rakendamise hindamist ja mitu liikmesriiki võttis meetmeid, et soovitust vahetult rakendada. Sellegipoolest on liikmesriikide õigusaktides endiselt olulisi erinevusi, mis tähendab, et kollektiivhagid erinevad nii vormilt kui ka ulatuselt. 20

21 FRA arvamused FRA arvamus 9.2 ELi liikmesriigid peaksid tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ja teiste ELi asutustega jätkama tegevust, et tagada komisjoni soovituse 2013/396/EL (kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide kohta) täielik elluviimine, võimaldades kollektiivhagide edukat esitamist ja parandades õiguskaitse kättesaadavust. Kollektiivsed õiguskaitsemehhanismid peaksid olema laiaulatuslikud ega tohiks piirduda vaid tarbijaküsimustega. Võttes arvesse soovituse 2013/396/ EL rakendamise hindamise tulemusi (menetlus algatati aastal), peaks Euroopa Komisjon pakkuma liikmesriikidele vajalikku abi riigi tasandi kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide reformimisel kooskõlas õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega kõikides valdkondades, kus oleks asjakohane kollektiivne õiguskaitse ELi õigusest tulenevaid õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks ja sellise tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks aastal suurenes ELi liikmesriikide arv, kes on vastu võtnud õigusaktid kuriteoohvrite õiguste direktiivi ülevõtmiseks, sealhulgas astuti samme, et tagada ohvrite teavitamine uute õigusaktide kohastest õigustest. Riigi tasandil kogutud tõenditest nähtub, et mõnes liikmesriigis on ohvritel endiselt takistusi kuritegudest teatamisega ning ohvritele ei anta alati põhjalikku teavet nende õiguste kohta. See võib ohvritel takistada õiguste kasutamast. FRA arvamus aasta seisuga olid paljud ELi liikmesriigid võtnud seadusandlikke meetmeid kuriteoohvrite õiguste direktiivi ülevõtmiseks, mistõttu tuleks edaspidi keskenduda direktiivi tõhusale rakendamisele. Sel otstarbel tuleks koguda soopõhiseid andmeid selle kohta, kuidas ohvrid oma õigusi kasutavad. Nende andmete põhjal saaks kõrvaldada institutsioonilise raamistiku puudused, et võimestada kuriteoohvreid ja võimaldada neil tõhusalt kasutada oma õigusi. Liikmesriikide ja ELi tasandil kogutavate lisaandmete abil on võimalik saada põhjalik ülevaade ja kindlaks teha puudused, mis tuleb kõrvaldada selleks, et kuriteoohvrid saaksid kasutada oma õigusi ja kohapealseid tugiteenuseid. ratifitseerinud kokku 17 ELi liikmesriiki. Istanbuli konventsioon on kõige olulisem võrdlusalus, mille alusel kehtestada Euroopa nõuded naiste kaitsmiseks vägivalla eest. Eelkõige kohustab artikkel 36 osalisriike tagama, et kõik sugulise iseloomuga teod, mis pannakse toime ilma teise isiku nõusolekuta, oleksid kriminaliseeritud; samuti peavad osalisriigid rakendama lähenemisviisi, mis rõhutab ja kinnitab inimese tingimusteta seksuaalset enesemääramist. Siiski juhtis naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm (GREVIO) oma aasta hindamisaruannetes tähelepanu sellele, et teise isiku nõusolekuta toime pandavate sugulise iseloomuga tegude kriminaliseerimisega seoses esineb riiklikes õigusaktides puudusi, mis on vastuolus konventsiooni nõuetega. FRA arvamus 9.4 Kõik ELi liikmesriigid ja EL peaks kaaluma Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) ratifitseerimist. ELi liikmesriike kutsutakse üles kõrvaldama riiklike õigusaktide puudused seoses teise isiku nõusolekuta toime pandavate sugulise iseloomuga tegude kriminaliseerimisega. Kooskõlas Istanbuli konventsiooni artikliga 36 peaksid ELi liikmesriigid sellised teod üheselt mõistetavalt ja tingimusteta kriminaliseerima. Üleilmse liikumisega #metoo päevavalgele toodud karm tegelikkus kinnitab FRA järeldusi naistevastase vägivalla aasta uuringust: naistevastane vägivald, sealhulgas seksuaalne ahistamine, on endiselt laialdaselt levinud. Seetõttu on selge, et kõnealuses valdkonnas on vaja võtta uusi meetmeid nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil. FRA arvamus 9.5 ELi liikmesriigid peaksid tugevdama oma jõupingutusi ja võtma lisameetmeid seksuaalse ahistamise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks. Sel eesmärgil tuleks võtta vajalikke meetmeid, et keelata seksuaalne ahistamine seoses tööhõive ja töötingimustega kooskõlas direktiiviga 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastatud versioon) aastal ratifitseeris veel kolm ELi liikmesriiki Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis tähendab, et aasta lõpuks oli selle konventsiooni 21

22 Põhiõiguste aruanne Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edusammud Euroopa Komisjoni vahearuanne Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta andis võimaluse hinnata Euroopa Liidu tegevust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õiguste teostamisel. Liikumine Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmise poole tähendab, et selle olulise õigusakti vastuvõtmine läheneb. Euroopa Liidu ja liikmesriikide olulistele saavutustele vaatamata on seoses juurdepääsetavusega ja iseseisva elamisega mõndagi veel tegemata. Õiguskohustustega võetud lubaduste praktilist täitmist võivad aidata tagada sellised vahendid nagu tulemusnäitajad ja riikide kohtute otsused puuetega inimeste õiguste konventsiooni juriidilise siduvuse kohta. Ka konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohastel järelevalveraamistikel on oluline roll, kuid vahendite ja volituste piiratus ning sõltumatuse puudumine vähendavad nende tulemuslikkust. Oma eduaruandes Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta kirjeldab Euroopa Komisjon, kuidas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise meetmetega aidatakse edendada ulatuslikke õigus- ja poliitikareforme eri valdkondades alates ligipääsetavusest kuni iseseisva toimetuleku kontseptsioonini. Liidu ja liikmesriigi tasandi mõnes algatuses on siiski täielikult hõlmamata konventsioonis nõutav inimõiguspõhine lähenemisviis puudele või puuduvad algatuste tõhusa rakendamise ja edusammude hindamiseks vajalikud selged eesmärgid, piisavad eelarvevahendid ja rakendusjuhised. FRA arvamus 10.1 EL ja liikmesriigid peaksid tegema rohkem, et lõimida puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuded oma õigus- ja poliitikaraamistikku, tagamaks, et inimõiguspõhine lähenemisviis puudele oleks täielikult kajastatud õiguses ja poliitikakujundamises. See peaks hõlmama põhjalikku analüüsi, et hinnata õigusaktide kooskõla konventsiooniga. Rakendusjuhised peaksid sisaldama selgeid eesmärke ja tähtaegu ning neis tuleks nimetada reformide eest vastutavad isikud. Samuti peaksid liikmesriigid kaaluma selliste näitajate väljatöötamist, mille abil hinnata edusamme ja tuvastada rakendamisega seotud vajakajäämised. Pingeliste läbirääkimiste tulemusena võtsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament aastal vastu oma seisukohad Euroopa ligipääsetavuse akti ettepaneku kohta, näidates üles ELi kindlat veendumust, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks on oluline see kõnealune võtmetähtsusega õigusakt vastu võtta. Sellegipoolest on veel suuri erimeelsusi olulistes küsimustes, näiteks mis ulatuses tuleks akti kohaldada audiovisuaalmeedia ja transporditeenustele ning kuidas see seostub teiste asjaomaste ELi õigusaktidega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivate määruste ning riigihankedirektiiviga. Nii võib ettepanek seadusandlike läbirääkimiste käigus olulistes valdkondades n-ö nõrgeneda, tekitades omakorda ohtu, et aktiga ei suudeta parandada ELi puuetega inimeste juurdepääsu kaupadele ja teenustele. FRA arvamus 10.2 EL peaks kiiresti vastu võtma laiahaardelise Euroopa ligipääsetavuse akti, mis hõlmab tugevaid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks. Selles aktis tuleks sätestada normid, mis käsitlevad juurdepääsu ehitistele ja transporditeenustele. Tagamaks sidusus ELi laiema õigustikuga, peaks ligipääsetavuse akt sisaldama sätteid, mis seovad selle teiste asjakohaste õigusaktidega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivate määruste ning riigihankedirektiiviga. 22

23 FRA arvamused ELi struktuuri- ja investeerimisfondid mängivad olulist rolli liikmesriikide tegevuses iseseisva toimetuleku toetamisel. Nende rahaliste vahendite kasutamise tõhusaks järelevalveks vajaliku teabe kogumisel võib abiks olla kodanikuühiskond, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonid. FRA arvamus 10.3 EL ja liikmesriigid peaksid tagama, et puuetega inimestele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi austataks täiel määral, toetades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil võimalikult suurel määral iseseisvat toimetulekut. Rahaliste vahendite ja tulemuste tõhusa seire võimaldamiseks peaksid EL ja liikmesriigid võtma ka meetmeid, et kaasata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelevalvekomiteedesse puuetega inimeste organisatsioonid ning tagada piisav ja asjakohane andmete kogumine nende fondide kasutamise kohta. FRA arvamus 10.5 EL ja liikmesriigid peaksid kaaluma piisavate ja stabiilsete finants- ja inimressursside eraldamist puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 alusel loodud järelevalveraamistike jaoks. Nagu on märgitud FRA aasta õiguslikus arvamuses puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 nõuete kohta Euroopa Liidu kontekstis, peaksid nad kaaluma ka järelevalveraamistiku kestlikkuse ja sõltumatuse kindlustamist, tagades, et raamistikul oleks kindel õiguslik alus ning selle ülesehituses ja tegevuses arvestataks inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste toimimise Pariisi põhimõtteid aasta lõpuks olid puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud kõik liikmesriigid peale Iirimaa, kuigi peamised ratifitseerimist toetavad reformid on nüüd Iirimaal tehtud. Viis liikmesriiki ja EL ei ole ratifitseerinud konventsiooni fakultatiivprotokolli, mis võimaldab üksikisikutel esitada kaebusi puuetega inimeste õiguste komiteele ja komiteel algatada konfidentsiaalseid uurimisi, kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab konventsioonis sätestatud õiguste raskele või süstemaatilisele rikkumisele (artikkel 6). FRA arvamus 10.4 ELi liikmesriigid, kes ei ole veel ühinenud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, peaksid kaaluma selle võimalikult kiireks ratifitseerimiseks vajalike meetmete võtmist, et saavutada fakultatiivprotokolli täielik liiduülene ratifitseerimine. Ka EL peaks kaaluma fakultatiivprotokolli peatset heakskiitmist. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud 27 ELi liikmesriigist kaks ei olnud aasta lõpuks kehtestanud selle rakendamise edendamise, kaitse ja järelevalve raamistikku, nagu on nõutud artikli 33 lõikes 2. Peale selle takistavad teatud olemasolevate raamistike tõhusat toimimist ebapiisavad vahendid, piiratud volitused ja ebaõnnestunud katsed tagada puudega inimeste süstemaatiline osalemine, samuti sõltumatuse puudumine kooskõlas Pariisi põhimõtetega inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste toimimisel. 23

24 2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. FRA aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade peamistest arengusuundadest ELis aasta jaanuarist detsembrini ning FRA arvamused nende kohta. Selles käsitletakse ELi põhiõigustealaste arutelude põhiteemasid, tuues esile nii edusammud kui ka püsivad muret tekitavad valdkonnad. Fundamental Rights Report 2018 Tänavuaastase eripeatüki keskmes on üleminek õiguspõhisele lähenemisviisile vananemise vallas. Teistes peatükkides käsitletakse selliseid teemasid nagu Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selle rakendamine liikmesriikides, võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld, rassism, ksenofoobia ja seonduv sallimatus, romade integreerimine, varjupaiga- ja rändeküsimused, infoühiskond, privaatsus ja andmekaitse, lapse õigused, õiguskaitse kättesaadavus ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edusammud. Lisateave: FRA põhiõiguste aruande 2018 (Fundamental Rights Report 2018) täistekst publication/2018/fundamental-rights-report-2018 Aruande teemadega seotud FRA väljaanded: FRA (2018), Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamused, Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, (avaldatud 24 ELi ametlikus keeles) FRA (2018), Shifting perceptions: towards a rights-based approach to ageing, Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, (avaldatud inglise ja prantsuse keeles) Varasemad FRA aastaaruanded põhiõiguste valdkonna probleemide ja saavutuste kohta Euroopa Liidus aastate lõikes: (avaldatud inglise, prantsuse ja saksa keeles). FRA EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE AMET Schwarzenbergplatz Viin Austria Tel faks fra.europa.eu facebook.com/fundamentalrights linkedin.com/company/eu-fundamental-rights-agency twitter.com/eurightsagency Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2018 Fotod (ülevalt vasakult all paremal): istockphoto; Euroopa Komisjon; istockphoto (3 & 4); OSCE (Milan Obradovic); istockphoto (6-10) Print: ISBN , doi: / PDF: ISBN , doi: / TK-AM ET-C (print); TK-AM ET-N (PDF)

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame?

Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame? Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame? Euroopa Liit põhineb väärtustele, nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Need väärtused ühendavad liikmesriike

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21 DAPIX 9 FREMP 4 CODEC 52 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19 DAPIX 31 FREMP 46 COMIX 103 CODEC 296 MÄRKUS Saatja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

CM

CM EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Õiguskomisjon Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon 7.1.2010 TEATIS LIIKMELE Teema: Õigusküsimuste, põhiõiguste

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1807, november 2018, - mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  MÄÄRUS  (EL)  2018/  1807, november  2018,  -  mis  käsitleb  isikustamata  andmete  Euroopa  Liidus  vaba 28.11.2018 L 303/59 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1807, 14. november 2018, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva tead

1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva tead 1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva teadaande eesmärk on anda isikutele, kes suhtlevad Stora

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

COM(2015)671/F1 - ET

COM(2015)671/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.12.2015 COM(2015) 671 final 2015/0310 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

wp243_rev.01_et

wp243_rev.01_et ARTIKLI 29 ALUSEL ASUTATUD ANDMEKAITSE TÖÖRÜHM 16/ET WP 243 rev. 01 Suunised andmekaitseametnike kohta Vastu võetud 13. detsembril 2016 Viimati muudetud ja vastu võetud 5. aprillil 2017 Töörühm on asutatud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem