Keemia koolieksami näidistöö

Väljavõte

1 PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades: 1. Üldine ja anorgaaniline keemia 2. Orgaaniline keemia 3. Arvutusülesanded Keemia koolieksam on kirjalik ja kestab 180 minutit. Eksamil on lubatud abimaterjalidena kasutada: Keemiliste elementide perioodilisustabelit Metallide pingerida Anorgaaniliste soolade ja aluste lahustuvustabelit Taskuarvutit Eksamil on võimalik koguda maksimaalselt 90 punkti. Eksamitöö hindamisel kasutatakse järgmist punktiarvestust: Hinne punkti, hinne punkti, hinne punkti, hinne punkti. KEEMIA KOOLIEKSAMI NÄIDISTÖÖ ÜLESANNE 1 (7 p) A. Kirjutage alltoodud mõisted sümbolitega. 1) Kaks vesiniku aatomit 2) Kaks vesinikiooni 3) Kolm vesiniku molekuli B. Alltoodud joonistel on mudelite abil kujutatud erinevaid aineid või ainete segusid: Millis(t)el joonis(t)el on kujutatud (kirjutage vastavate jooniste ees olevad numbrid): a) lihtainet(eid) b) ainete segu c) ammoniaaki? ÜLESANNE 2 (3 p) Õpilastele anti ülesanne kujutada struktuurivalemitega, kuidas metanool saab 1

2 moodustada vesiniksidemeid erinevate ainetega. Leidke igas alltoodud reas õpilaste vastuste hulgast see variant, kus vesiniksideme teket on kujutatud õigesti ja märkige vastavasse kastikesse ristike. ÜLESANNE 3 (8 p) Mari uuris marmoritükkide ja soolhappe (vesinikkloriidhappe) lahuse vahelise reaktsiooni kiiruse sõltuvust reaktsiooni tingimustest (soolhape oli liias). Ta tegi kaks katset, milles määras katse käigus eralduva gaasi (süsinikdioksiidi) ruumala. Katsetulemuste põhjal koostas ta alloleva graafiku: Vastake järgmistele küsimustele: 1) Kui palju gaasi eraldus 1. katses esimese 60 sekundi jooksul? 2) Otsustage graafiku põhjal, kas reaktsiooni kiirus oli suurem 1. või 2. katses. Selgitage, mille järgi otsustasite: 3) Nimetage kolm võimalikku erinevust katsetingimustes, mis võisid ühes katses reaktsiooni kiirust vähendada: 2

3 4) Otsustage graafiku põhjal, kas nendes katsetes kasutatud marmori mass oli samasugune või erinev. Selgitage, mille järgi otsustasite: ÜLESANNE 4 (10 p) A. Valige järgmistes väidetes sulgudest õige variant ja tõmmake sellele joon alla. 1) Oksüdeerumine on elektronide (liitmise, loovutamise) protsess. 2) Oksüdeerija on element, mis (loovutab, liidab) elektrone, seejuures tema oksüdatsiooniaste (väheneb, suureneb, ei muutu). 3) Üks olulisemaid oksüdeerijaid Maal on (süsinik, süsinikdioksiid, vesinik, hapnik). 4) Metallide tootmisel maakidest on üheks olulisemaks redutseerijaks (hapnik, süsinikdioksiid, süsinik, kloor) B. Kirjutage ja tasakaalustage keemiliste reaktsioonide võrrandid, milles: 1) süsinikoksiid käitub redutseerijana ; 2) hapnik käitub oksüdeerijana. ÜLESANNE 5 (4 p) Esitatud on järgmised pöörduvad reaktsioonid gaasilises olekus ainete vahel: 1) CH 4 + H 2 O 3 H 2 + CO, H > 0 2) 2 SO 2 + O 2 2 SO 3, H < 0 3) H 2 + Br 2 2 HBr, H < 0 Millise reaktsiooni korral kehtivad järgmised väited (Märkige õige reaktsioonivõrrandi number.) a) Temperatuuri tõstmine nihutab reaktsiooni tasakaalu saaduste tekke suunas: b) Rõhu alandamine nihutab reaktsiooni tasakaalu saaduste tekke suunas: c) Rõhu tõstmine ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu: d) H 2 lisamine nihutab reaktsiooni tasakaalu saaduste tekke suunas: ÜLESANNE 6 (16 p) Laboris segati katseklaasides kahekaupa erinevaid aineid ja vajadusel kuumutati. Kõigis katseklaasides toimus reaktsioon, mille käigus eraldus mingi gaasiline aine. A. Kirjutage katseklaasides toimunud reaktsioonide kohta molekulaarsed võrrandid; tõmmake eralduva gaasi valemile joon alla. 1) NH 4 Cl + NaOH 2) NaCl(t) + konts. H 2 SO 4 3) Na 2 S + H 2 SO 4 4) Ca + H 2 O B. Eralduva gaasi tõestamiseks määrati ph lahuses, mis tekib vastava gaasi lahustumisel vees. Selleks viidi katseklaasi suudme juurde destilleeritud veega niisutatud ribake universaalindikaatorpaberit (vt joonist). Kirjutage tabelisse eraldunud gaasilise aine nimetus ja saadud lahuse ph (märkige õigesse lahtrisse ristike). 3

4 ÜLESANNE 7 (3 p) Antud on kolm ainet: 1) CH 3 CH 2 CH 2 NH 2 2) CH 3 O CH 2 CH 3 3) CH 3 CH 2 CH 2 OH A. Milline järgmine väide on õige? (Märkige kastikesse õige väite number.) Kõige kõrgem on keemistemperatuur: 1) propüülamiinil, sest side N ja C vahel on üsna püsiv; 2) etüülpropüüleetril, sest tema molekulide vahel ei ole vesiniksidemeid; 3) propanoolil, sest molekulide vahel on tugevad vesiniksidemed. B. Millisel neist ainetest on lahustuvus vees kõige väiksem? (Märkige kastikesse õige aine number.) Miks? ÜLESANNE 8 (13 p) A. Kirjutage iga alltoodud aine valemi järele vastava aineklassi ja aine nimetus. 1. CH 3 CHO 2. CH 3 COOCH 2 CH 3 3. CH 2 =CH 2 4. CH 3 OCH 3 5. CH 3 CH 2 OH B. Millisest ülesande A osas toodud ainest on võimalik saada etaanhapet ilma redoksreaktsiooni kasutamata? (Kirjutage vastava aine valemi ees olev number.) Kirjutage vastava reaktsiooni võrrand: ÜLESANNE 9 (4 p) Kirjutage võrrandid vähemalt kahe erineva reaktsiooni kohta, mida on selle ainega võimalik läbi viia. Maitseaine vanilliin: 4

5 ÜLESANNE 10 (5 p) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape ja propaan-1,3-diool B. Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem. C. Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) ÜLESANNE 11 (5 p) Tehke reaktsioonivõrrandi põhjal arvutused ja täitke tabel, lähtudes tabelis antud vesiniku kogusest. ÜLESANNE 12 (4 p) Graafikul on kujutatud hapniku, vesiniku ja lämmastiku vees lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Vastake graafiku põhjal järgmistele küsimustele. 5

6 ÜLESANNE 13 (8 p) a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha 900 liitrit 58%-list lämmastikhappe lahust (ρ = 1,36 g/cm 3 ). Happe neutraliseerimiseks kasutati ühe vahendina ka kustutatud lubja suspensiooni. A. Arvutage, mitu kg kustutatud lupja [Ca(OH) 2 ] oleks kulunud kogu mahavalgunud happe täielikuks neutraliseerimiseks. B. Arvutage, mitu kg kustutamata lupja (CaO) oleks vaja võtta sellise koguse kustutatud lubja saamiseks, kui kaod protsessil on kokku 10% (kaod esinevad nii lubja kustutamisel kui ka mahavalgunud happe neutraliseerimisel). Eksamiks valmistumiseks sobivad õppematerjalid: Lembi Tamm, Üldine ja anorgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile, Avita, 2005 Ants Tuulmets, Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile I ja II osa, Avita, 2006 Ants Tuulmets, Keemia õpik gümnaasiumile. I osa. Orgaanilised ühendid ja nende omadused, Maurus, 2012 Ants Tuulmets, Keemia õpik gümnaasiumile. II osa. Orgaaniline keemia meie ümber, Maurus, 2012 Neeme Katt, Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2007 Rein Pullerits, Maila Mölder, Keemiaülesannete lahendamine, Avita,