Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi
|
|
- Piret Kikkas
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka suhtluse, ümbritseva maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina; 2) väärtustab muusikat kui tähtsat osa inimkonna kultuuris; teadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana: mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduse tähendust; 3) osaleb muusikaelus, on omandanud valmisoleku muusikalisteks tegevusteks ning elukestvaks muusikaharrastuseks; 4) oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada; rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses; 5) teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ning kohustusi; kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid; 6) arvestab kaaslasi ning väärtustab koostööd; 7) orienteerub heliloomingu, interpretatsiooni, muusikapedagoogika jt muusikavaldkonna elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes. 2. Muusikaõpetuse kirjeldus Muusikaõpetuse kaudu kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi: 1) musitseerimine (laulmine ja pillimäng); 2) omalooming; 3) muusika kuulamine ja muusikalugu. Gümnaasiumis pööratakse tähelepanu õpilaste individuaalsete võimete ja oskuste arendamisele ja rakendamisele, isikupärase mõtlemise süvendamisele ning õpilaste sotsiaalsete oskuste rakendamisele muusikalistes tegevustes, kasutades mitmekesiseid õppevorme ja -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt (ühislaul), kooris kolme- või neljahäälselt. Rakendatakse põhikoolis õpitud pillimänguoskusi (rütmi- ja plaatpillid, plokkflööt või väikekannel, akustiline kitarr) ning avardatakse musitseerimisvõimalusi nii individuaalselt kui ka erinevates pillikoosseisudes. Muusikalises
2 omaloomingus innustatakse õpilasi loomingulisi ideid ellu viies kasutama nii traditsioonilisi kui ka multimeedia vahendeid. Muusika kuulamisel tähtsustub oma arvamuse väljendamine ning selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes teadmistele ja muusika oskussõnavarale. Muusikaloos tutvutakse eri ajastute väljendusvahendite, stiilide, heliloojate ja interpreetidega ning luuakse seoseid mineviku ja nüüdisaja vahel. Nii muusikatunnis kui ka tunnivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) kujundatakse õpilase isikupärast esinemisoskust ja ettevõtlikkust. Kontserdielu elavdamise seisukohalt on otstarbekas koostöö paikkonna muusikakooliga. Õpilaste teadmisi ning silmaringi avardavad kontsertidel ja teatrietendustel käimine ning õppekäigud muusikaga seotud paikadesse: muuseumidesse, stuudiotesse, kõrgkoolidesse jms, mida seostatakse võimaluse korral kursuse teemadega. Ainekavast lähtuvalt kaasatakse õpilane muusika õppesisu kavandamisse oma ettepanekute ja valikutega. 3. Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) rakendab oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes, kasutades omandatud muusikateoreetilisi teadmisi; 2) on tutvunud erinevate ajastute üldkultuurilise taustaga ning oskab luua seoseid varasemate aegade ja nüüdisaja muusikakultuuri vahel, mõistab muusika rolli eri ajastuil; 3) väljendab oma arvamust kuuldud muusika kohta: analüüsib ja argumenteerib seda, toetudes teadmistele ning muusika oskussõnavarale; 4) oskab leida infot ja kriitiliselt suhtuda erinevatesse teabeallikatesse; oskab koostada referaati, esseed, kontserdiarvustust, uurimis- ja praktilist tööd muusikast, kasutades nüüdisaja infotehnoloogia võimalusi; 5) osaleb võimaluse korral koolikooris ja/või erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes ning paikkonna muusikaelus; 6) on laulu- ja tantsupeo traditsiooni austaja ning edasikandja laulja, tantsija, pillimängija või muusikateadliku kuulajana/vaatajana; väärtustab ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.
3 4. Muusikaõpetuse kursused ja õppesisu I kursus Uusaegse helikeele kujunemine" Õpitulemused. Kursuse lõpus õpilane: 1) rakendab oma muusikavõimeid, -teadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus ja omaloomingus; 2) võrdleb käsitletud ajastute üldkultuurilist tausta ning muusikanäidete põhjal keskaja, renessansi, baroki ja klassitsismi muusikat, leiab seoseid nüüdisajaga, oskab oma arvamusi argumenteeritult põhjendada ning mõistab muusika rolli eri ajastuil; 3) analüüsib kuulatud muusikat ning muusikaüritusi, kus ta on käinud, rakendades omandatud teadmisi ja muusikasõnavara. Õppesisu: G1 klassis muusika kursuse sisu. Vanaaeg kuni klassitsism: Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming. Laulud vokaalsete võimete, esinemisoskuse ning kriitilise mõtlemise arendamiseks, muusikaloo illustreerimiseks ja tundeelu rikastamiseks. Pillimängu rakendamine ühismusitseerimisel ja muusikaloo illustreerimiseks. Omalooming: kaasmängude loomine lauludele, muusikalised improvisatsioonid. Muusika kuulamine ja muusikalugu. Muusika teke ja olemus. Muusika roll vanadel kultuurrahvastel. Muusika väljendusvahendid. Helilooja ning tema kaasaeg. Keskaeg. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Gregooriuse laul, missa, mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine, rüütlikultuur. Renessanss. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Polüfoonilise muusika areng, ilmalik laul ja seltskonnamuusika, instrumentaalmuusika, reformatsioon ja muutused kirikumuusikas. Barokk. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Õukonnamuusika, ooper, oratoorium, passioon, kontsert, prelüüd ja fuuga. Ţanre tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Claudio Monteverdi, Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Antonio Vivaldi.
4 Klassitsism. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Sonaaditsükkel, keelpillikvartett, sümfoonia, instrumentaalkontsert, reekviem, klassikaline sümfooniaorkester, ooperi areng. Ţanre tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Õppekäigud: 1) muusikaüritusel (kontsert, muusikalavastus) käimine vähemalt kord kursuse vältel ning sellekohase arvamuse avaldamine suuliselt ja/või kirjalikult muusika oskussõnavara kasutades; 2) õppekäigud muusikaga seotud paikadesse: kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud vm. II kursus Rahvuslikkus muusikas" Õpitulemused. Kursuse lõpus õpilane: 1) rakendab oma võimeid, muusikateadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus ja omaloomingus; 2) oskab muusikanäidete põhjal võrrelda romantismiajastu muusikat varasemate ajastute muusikaga ning oma arvamust argumenteeritult põhjendada; mõistab muusika rolli eri ajastuil; 3) oskab leida paikkonna, Eesti ja Euroopa muusikakultuuri seoseid; 4) oskab leida eesti pärimusmuusika (sh paikkonna) ja nüüdisaja folklooriilmingute seoseid ning erinevusi; 5) väljendab oma arvamust ja analüüsib muusikaüritusi, kus ta on käinud (võimaluse korral sidudes muusikaloo teemadega), rakendades omandatud teadmisi ning muusikasõnavara. G2 klassi muusika kursuse sisu. Romantism. Eesti muusika: Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming. Laulud vokaalsete võimete, esinemisoskuse ning kriitilise mõtlemise arendamiseks, muusikaloo illustreerimiseks ja tundeelu rikastamiseks. Pillimängu rakendamine
5 ühismusitseerimisel ja muusikaloo illustreerimiseks. Omalooming: kaasmängude loomine lauludele, muusikalised improvisatsioonid. Muusika kuulamine ja muusikalugu. Romantism. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Soololaul, instrumentaalsed väikevormid, programmiline muusika (sümfooniline poeem), lavamuusika (ooper, ballett, operett). Rahvuslikud koolkonnad. Hilisromantism. Ţanre tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Franz Schubert, Fryderyk Chopin, Ferenc Liszt, Hector Berlioz, Giuseppe Verdi, Richard Wagner, Pjotr Tšaikovski, Jean Sibelius, Edvard Grieg, Richard Strauss jt. Pärimusmuusika. Folkloor, regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul, uuemad laulumängud. Pärimusmuusika seosed nüüdisajaga. Muusikanäited eesti pärimusmuusikast. Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine. Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega. Laulupidude traditsiooni kujunemine. Eesti esimesed professionaalsed heliloojad ja muusikud, esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed eesti muusikas. Rahvusliku helikeele kujunemine koorimuusikas, instrumentaalmuusikas ning lavamuusikas. Muusikanäidete valik järgmiste heliloojate loomingust: Aleksander Kunileid, Friedrich August Saebelmann, Karl August Hermann, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mart Saar, Cyrillus Kreek, Heino Eller, Evald Aav, Eduard Tubin jt. Õppekäigud: 1) muusikaüritusel (kontsert, muusikalavastus) käimine vähemalt kord kursuse vältel ning sellekohase arvamuse avaldamine suuliselt ja/või kirjalikult muusika oskussõnavara kasutades; 2) õppekäigud muusikaga seotud paikadesse: kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud vm.
6 III kursus Muusika 20. ja 21. sajandil" Õpitulemused. Kursuse lõpus õpilane: 1) rakendab oma võimeid, muusikateadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus ja omaloomingus; 2) on tutvunud muusikanäidete varal dţäss-, rokk- ja popmuusika väljendusvahenditega ning oskab oma arvamusi argumenteeritult põhjendada, mõistab muusika rolli muutumist sajandi vältel; 3) oskab muusikanäidete põhjal võrrelda 20. ja 21. sajandi muusikastiile; 4) väljendab oma arvamust ning analüüsib muusikaüritusi, kus ta on käinud (võimaluse korral siduda muusikaloo teemadega), rakendades omandatud teadmisi ja muusikasõnavara. G3 klassi muusika kursuse sisu. 20.sajandi muusika Jazz, pop Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming. Laulud vokaalsete võimete, esinemisoskuse ning kriitilise mõtlemise arendamiseks, muusikaloo illustreerimiseks ja tundeelu rikastamiseks. Pillimängu rakendamine ühismusitseerimisel ja muusikaloo illustreerimiseks. Omalooming: kaasmängude loomine lauludele, muusika mõiste avardumine muusikaliste improvisatsioonide sidumine nüüdismuusikaga. Muusika kuulamine ja muusikalugu. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Massikultuur ja kõrgkultuur. Impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. Ülevaade 20. sajandi II poole muusikastiilidest ja - suundadest. Muusikastiile tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Claude Debussy, Maurice Ravel, Igor Stravinski, Arnold Schönberg, Carl Orff, Benjamin Britten, Sergei Prokofjev, Dmitri Šostakovitš, Olivier Messiaen, John Cage, Pierre Boulez, Steve Reich, Philip Glass, George Gershwin jt. Eesti muusika pärast Teist maailmasõda. Muusikaelu Eestis pärast Teist maailmasõda. 20. sajandi II poole muusikasuundade peegeldused eesti koori- ja instrumentaalmuusikas. Uued suunad 21. sajandil.
7 Muusikanäited valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Gustav Ernesaks, Artur Kapp, Veljo Tormis, Ester Mägi, Eino Tamberg, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Raimo Kangro, Urmas Sisask, Arvo Pärt, Erkki- Sven Tüür, Helena Tulve jt. Dţässmuusika. Dţässmuusika kultuurilooline taust ja väljendusvahendid. Dţässmuusika Eestis ja mujal maailmas. Muusikanäited dţässmuusikast. Pop- ja rokkmuusika. Pop- ja rokkmuusika ajaloolis-sotsiaalne taust ja väljendusvahendid, areng ning tänapäev, muusikaelu ja muusikatööstuse nüüdisaegsed suunad. Muusikanäited pop- ja rokkmuusikast. Õppekäigud: 1) muusikaürituste (kontsert, muusikalavastus) külastamine vähemalt kord kursuse vältel ning sellekohase arvamuse avaldamine suuliselt ja/või kirjalikult, kasutades muusika oskussõnavara; 2) õppekäigud muusikaga seotud paikadesse: kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud vm.
ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun
ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni
RohkemLisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus
Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 SISUKORD 1.AINEVALDKOND: KUNSTIAINED 3 1.1. KUNSTIPÄDEVUS 3 1.1.1. KUNSTIPÄDEVUS NING ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE VÕIMALUSI...
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi
Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul 27.03.2017 Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: tunneb põhilisi kujutava kunsti
RohkemMuusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel
Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemKooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid
KUNST I KURSUS KUNST JA KUNSTIAJALUGU ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNEMINE Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemKLAVER
HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...
Rohkemrendilepingu näidis
RAKVERE MUUSIKAKOOLI AKORDIONI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 1. Rakvere Muusikakooli akordioni õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö Rakvere Muusikakooli akordioniklassis. 2. Rakvere Muusikakooli akordioni
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemMicrosoft Word - Document1
2015 Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Mai 1.05 Kontsert Arvo Pärdi 80. sünnipäeva auks Poolas. Sakraalmuusikafestivali Gaude Mater avakontsert Jasna Góra basiilikas Częstochowas on pühendatud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPPEKAVA AKORDION A
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu
Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemKuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk
Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.
RohkemEesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11
Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11:30) Ott-Kaarel Kümnik Saue Muusikakool 1. õp Johannes
RohkemBIOLOOGIA GÜMNAASIUM
Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft Word - pullerits.doc
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN PEDAGOGICAL UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES 10 MUUSIKALINE DRAAMA ALGÕPETUSES KONTSEPTSIOON JA RAKENDUSVÕIMALUSI LÄHTUVALT
RohkemKUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT
KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemMicrosoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemEesti muusikud kodus ja maailmas DETSEMBER Jõulumuusika festival Kirikupühad Maarjamaal. Kontserdiagentuuri Corelli Music festival kestab t
Eesti muusikud kodus ja maailmas DETSEMBER 28.11 7.01 Jõulumuusika festival Kirikupühad Maarjamaal. Kontserdiagentuuri Corelli Music festival kestab terve jõuluootuse aja alates 1. advendist novembri lõpus
RohkemÕpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat
Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemTartu laulupeo Enne ja Nüüd kava Laulupidu on pühendatud Miina Härma 150. sünniaastapäevale. Ühendkoor Mihkel Lüdig (Friedrich Kuhlbars) juhatab Riho
Tartu laulupeo Enne ja Nüüd kava Laulupidu on pühendatud Miina Härma 150. sünniaastapäevale. Ühendkoor Mihkel Lüdig (Friedrich Kuhlbars) juhatab Riho Leppoja Fredrik Pacius (Johann Voldemar Jannsen) juhatab
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemDIPLOM Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 eelvõistluses punktiga Tallinna koolide 5.
Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk 14454 punktiga 1. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Ardi Raag 14263 punktiga 2. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Karl-Ustav
RohkemKUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu
KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemMicrosoft Word - Document1
2019 Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas VEEBRUAR 1. 2.02 VI Parmupillifestival. Tallinnas Erinevate Tubade Klubis ja Vanalinna Muusikamajas toimuvad nii õpitoad erinevatele tasemetele, kontserdid
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemMicrosoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft Word - JUULI
Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas 2014/7 Juuli 15.06 17.08 Kuressaare suvemuusika. Traditsiooniline vabaõhu kontsertide sari toimub pühapäeviti kell 18 Kuressaare lossipargi kõlakojas. Juulis
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemSOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemDIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k
Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemLisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks
Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide
Rohkemjrk Võistkond Matšipunktid Partiipunktid Koht 1 Keila MK II 2 Saue MKK I 3 Kose MKK
jrk Võistkond 1 2 3 4 5 6 Matšipunktid Partiipunktid Koht 1 Keila MK 1 2.5 3 2.5 4 8 13 II 2 Saue MKK 3 1 3 3 4 8 14 I 3 Kose MKK 1.5 3 2.5 1.5 4 6 12.5 III 4 Kose vald 1 1 1.5 1 3 2 7.5 V 5 Kernu vald
RohkemLastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ
Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemAinevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I
Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemMicrosoft Word - Bioloogia_12kl.doc
Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
RohkemMicrosoft Word - Pärnu MK õppekava.doc
Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemÕppekava lisa 5 SOTSIAALAINED Sisukord 1 AJALUGU Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Õpp
Õppekava lisa 5 SOTSIAALAINED Sisukord 1 AJALUGU... 3 1.1 Üldalused... 3 1.1.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid... 3 1.1.2 Õppeaine kirjeldus... 3 1.1.3 Õppetegevus... 4 1.1.4 Hindamine... 5 1.1.5 Füüsiline
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
Rohkem1
AJALUGU 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi mineviku vastu; 2) tunneb oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMicrosoft Word - Document1
AJALOO AINEKAVA 7.KLASSILE MAAILM KESKAJAL 476-1492 1. kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning talupoegade ja feodaalide elulaadi; 2. teab kiriku osa
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
Rohkem