(Microsoft Word - 04DP14 seletuskiri V\344imela.doc)

Väljavõte

1 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Väimela alevik, Võru vald Esimene köide - planeering Seotud kultuurimälestised planeeringualal: Väimela mõisa park (ehitismälestise reg nr 14144); Väimela mõisa peahoone (14143); Väimela mõisa teenijatemaja (14145); Väimela mõisa tall-tõllakuur (14147); Väimela mõisa valitsejamaja kellatorniga (14146); Väimela mõisa riistakuur (14149); Väimela mõisa aedniku kuur (14151); Väimela mõisa laut (14155); Väimela mõisa piirdemüürid (14150); Väimela mõisa moonakate karjalaut (14158) Seotud kaitseala: Väimela mõisa park (keskkonnaregistri kood KLO ) Töö nr: 04DP14 Muinsuskaitse tegevusluba E 115/2004 Tartu 2015

2 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Tellija: Võru Vallavalitsus Huvitatud isik: Võrumaa Kutsehariduskeskus Projekti juht: Heiki Kalberg Koostaja, maastikuarhitekt: Karl Hansson Artes Terrae

3 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING A Üldosa Sissejuhatus Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Muinsuskaitse eritingimused Üldtingimused Hooned Teed Inventar ja tehnorajatised Haljastus... 8 B Planeerimise lahendus Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse põhjendused Üldplaneeringu teksti ja jooniste muutmise ettepanek Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Krundi ehitusõigus Arhitektuurinõuded ehitistele Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Ehitistevahelised kujad Tehnovõrgud ja rajatised Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Veevarustus Kanalisatsioon ja sademevesi Elektrivarustus ja tänavavalgustus Soojavarustus Telekommunikatsioonivarustus Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Servituutide seadmise vajadus Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu rakendamise võimalused C Joonised Situatsiooniskeem M 1: Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: Olemasolev olukord M 1: Planeeringu põhijoonis M 1: Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1: Tehnovõrgud M 1: Maakasutus M 1: D Koostöö ja kooskõlastused planeeringu koostamisel Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Artes Terrae 3

4 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 4 Artes Terrae

5 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 A Üldosa 1 Sissejuhatus Detailplaneeringu ala hõlmab Võru vallas Väimela alevikus Väimela mõisa maaüksust. Planeeringuala suurus on 10,04 ha. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse kruntideks jaotamine, maa sihtotstarve määramine, krundi ehitusõiguse, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete ning kujade määratlemine. 2 Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Planeeringu lähtedokumentideks on Võru vallavolikogu 12. juuni a otsus nr 231 Detailplaneeringu algatamine Võru vallas Väimela alevikus Väimela mõisa maaüksusel (katastritunnus 91801:005:0079) ning vallavalitsuse poolt koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad. Planeeringu koostamisel on arvestatud Artes Terrae OÜ koostatud muinsuskaitse eritingimustega Muinsuskaitse eritingimused Väimela mõisa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks (töö nr 03ET14). Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks Metricus OÜ (litsents nr 758 MA) poolt a märtsis ja augustis mõõdistatud digitaalne alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 14G6564), alusplaani on täiendatud sidevõrkude osas järgnevate töödega: Eltel Networks AS, töö nr 2506T, koostatud ; MTR Halduse OÜ, töö nr T76-15, koostatud Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega asub teises köites planeeringu lisad. 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus Väimela mõisa maaüksusel asub 15 hoonet (sh kuur, alajaam ning putka naaberkrundi Pargi tee 2 juures) ning kahe hoone varemed. Seitse hoonet Väimela mõisa peahoone (ehitismälestise reg nr 14143), Väimela mõisa teenijatemaja (14145), Väimela mõisa tall-tõllakuur (14147), Väimela mõisa valitsejamaja kellatorniga (14146), Väimela mõisa riistakuur (14149), Väimela mõisa aedniku kuur (14151), Väimela mõisa laut (14155) on ehitismälestistena muinsuskaitse all. Lisaks on muinsuskaitsealused objektid varemetes olev Väimela mõisa moonakate karjalaut (14158), Väimela mõisa piirdemüürid (14150) ning Väimela mõisa park (14144). Kultuuriministri käskkirjaga nr 218 on kehtestatud ühine kaitsevöönd kultuuriministri 12. novembri a määrusega nr 72 (RTL 1997, 214, 1129) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Väimela mõisaansambli hoonetele ja pargile. Kogu planeeringuala jääb nimetatud kaitsevööndisse. Väimela mõisa ajaloolist kujunemist, kaitsealuseid objekte ning muinsuskaitselisi tingimusi on käsitletud planeeringu lisas esitatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes. Artes Terrae 5

6 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Juurdepääsud planeeringualale on lääne poolt tugimaanteelt nr 64 Võru Põlva Pärna tee kaudu ning lauda juurde viiva tee kaudu, põhja poolt kõrvalmaanteelt nr Väimela Kääpa Pärna tee kaudu ning ida poolt kohalikult teelt Kirumpää Räti Väiso - Väimela Pargi tee kaudu. Pärna tee kulgeb läbi Väimela mõisa maaüksuse ühendades Võru- Põlva tugimaanteed ja Väimela - Kääpa kõrvalmaanteed. Jalakäijate ligipääs Väimela mõisa maaüksusele on ka planeeringuala edelaosast Alajärve sissevoolu ületava silla kaudu. Planeeringuala tänavad asuvad Väimela mõisa maaüksusel, eraldi tänavamaa krundid puuduvad. Planeeringuala edelaosas, mõisa peahoone ning Alajärve vahelisel alal, asub ajalooline mõisa regulaarpark. Väimela mõisa park on looduskaitsealune objekt Keskkonnaregistri koodiga KLO Kaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrusega nr 162 "Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid". Pargi kasutamist ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Planeeringuala hõlmab looduskaitsealuse pargi põhjapoolset, Väimela Alajärve põhjakaldale, ning mõisa peahoone ümbrusesse jäävat osa. Park on a rekonstrueeritud ning hästi säilinud. Planeeringuala põhjaosas asub uushaljastusega ala ja puuviljaaed ning idaosas võsastunud puistu. Pärna teed ääristab Võru - Põlva kõrvalmaantee ning mõisa peahoone vahelises lõigus pöetud pärnade allee. Pärna tee põhjapoolses otsas, katlamaja ning garaaži esisel alal, on säilinud allee fragmendid. Mõisa esiväljakule on istutatud kaootiliselt eriliigilisi puid ning põõsaid. Väimela mõisa maaüksuse olemaolevad andmed on esitatud joonisel 3. Olemasolev planeeringuala maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Vastavalt Võru valla üldplaneeringule on ajaloolise pargi ala, mõisa peahoone, valitsejamaja ning teenijatemaja ala maakasutuse juhtfunktsioon kaitsealune maa (LK), planeeringuala idapoolse osa juhtfunktsioon väikeelamumaa (EV) ning põhja- ja läänepoolse osa juhtfunktsioon haridus- ja teadusasutuste maa (SH). 4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala kontaktvöönd on kajastatud joonisel 2. Planeeringuala asub Väimela aleviku keskosast põhja pool. Planeeringuala piirneb lõunast Alajärvega, planeeringualale ulatuvad järve veekaitsevöönd, kallasrada, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Lääne poolt piirneb planeeringuala Võru - Põlva tugimaanteega nr 64, põhjapoolses servas kulgevad Väimela - Kääpa kõrvalmaantee nr ning kohalik tee Kirumpää - Räti - Väiso - Väimela. Planeeringuala läänening põhjaosale ulatuvad maanteede kaitsevööndid. Juurdepääsud planeeringualale on lääne poolt tugimaanteelt nr 64 Võru - Põlva Pärna tee kaudu ning lauda juurde viiva tee kaudu, põhja poolt kõrvalmaanteelt nr Väimela - Kääpa Pärna tee kaudu ning ida poolt kohalikult teelt Kirumpää - Räti - Väiso - Väimela Pargi tee kaudu. Pärna tee kulgeb läbi Väimela mõisa maaüksuse ühendades Võru- Põlva tugimaanteed ja Väimela - Kääpa kõrvalmaanteed. Jalakäijate ligipääs Väimela mõisa maaüksusele on ka planeeringuala edelaosast Alajärve sissevoolu ületava silla kaudu. 6 Artes Terrae

7 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 Planeeringualast ida poole jääb väikeelamute piirkond, põhja pool asuvad põllumaad ning nendega seotud tootmishooned, lõuna pool, Alajärve vastaskaldal, asuvad Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppehooned, pargiala ning korterelamud. 5 Muinsuskaitse eritingimused 5.1 Üldtingimused 1. Detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning Keskkonnaametiga. 2. Väimela mõisa kaitsevööndis kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt. 3. Projekteerija peab vastavalt Muinsuskaitseseaduse 36-le omama muinsuskaitse tegevusluba tegevusalal kultuurimälestiste restaureerimise projektide koostamiseks. 4. Detailplaneeringuga ning projektidega tuleb tagada vaadete säilimine ja avamine mõisakompleksile vastavalt skeemile. 5. Detailplaneeringuga ning projektidega tuleb tagada ajalooliste kaitsealuste hoonete, pargistruktuuride ning objektide (sh põlispuud, alleed, müürid, teed) säilimine ning kaitse. 5.2 Hooned 1. Planeeringualal tuleb säilitada ja restaureerida kõik ajaloolised kaitsealused hooned. 2. Hoonete restaureerimiseks tuleb koostada vastavasisulised muinsuskaitse eritingimused ning projekt, mis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 3. Planeeringualal asuvaid nõukogude perioodil ehitatud hooneid (kuurid, garaažid, katlamaja) võib rekonstrueerida olemasolevas mahus, kuid tuleks kaaluda nende kui juurde ehitatud sobimatute hoonete likvideerimise võimalust. 4. Kaitsealuse mõisa lauda (mälestis nr 14155) a tehtud juurdeehitus tuleb lammutada. 5.3 Teed 1. Ajaloolisse mõisa hoovi ning parki jäävad teed katta vett läbilaskva katendiga, millest kõige sobilikum on vähese savisisaldusega peenefraktsiooniline purustatud kruus (soovituslik segu nr 5) või graniitsõelmed. 2. Mõisa juurdepääsuteede ning majandushoonete hoovide kattena võib kasutada ka tihendatud freesasfalti. 3. Teedevõrgustiku planeerimisel lähtuda säilinud ajaloolistest plaanidest ja fotodest ning arvestada tänapäevaste väljakujunenud liikumissuundadega. 4. Peahoone esiväljaku rekonstrueerimisel taastada selle ajalooline ringikujuline vorm. Artes Terrae 7

8 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 5.4 Inventar ja tehnorajatised 1. Planeeringualal asuvad piirdemüürid ning aiapostid tuleb säilitada ja restaureerida. Säilinud aiapostide vahele võib vajadusel rajada puitlippaia, mis peab kujunduselt sobituma mõisa hoonestusega. 2. Detailplaneeringuga sätestada, et edasisel projekteerimisel tuleb lahendada inventari paigaldamise (pingid, valgustid, vaasid, trepid jms) vajadus. 3. Rajatav inventar ei tohi takistada ega häirida vaateid kaitsealustele mõisa hoonetele. 4. Projekteeritava inventari kujundamisel lähtuda ajaloolistest fotodest ning ajalooliste hoonete stiilist. 5. Valgustamiseks kasutada 3 4 m kõrguseid ajaloolist miljööd mittehäirivaid tagasihoidlikke ja lihtsaid pargivalgusteid. Projekteeritavad valgustid ei tohi häirida vaateid. 6. Projekteeritavad tehnovõrguliinid näha ette maa-alustena. 5.5 Haljastus 1. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia dendroloogiline inventeerimine, mille alusel tuleb määrata raied, hooldus, väärtuslikud vanad puud ning perspektiivne järelkasv. Detailplaneeringus sätestada, et projekteerimise staadiumis tuleb läbi viia vastavad dendroloogilised uuringud. 2. Raietega tuleb tagada mõisa hoonestuse ning pargi vaadeldavus. 3. Pargi algupärast struktuuri markeerivad alleed, alleede fragmendid, puudegrupid ja märkimisväärsed vanad puud tuleb säilitada. Alleede puhul võib kaaluda ka nende terviklikku asendamist uute alleepuudega. 4. Uute teede rajamisel ning olemasolevate teede rekonstrueerimisel tuleb tagada säilitatavate puude kaitse arvestades järgnevate tingimustega: puude juurte piirkonnas mitte teostada mullatöid sügavamalt kui 30 cm; puude juurekaela mitte katta pinnasega sügavamalt kui 5 cm (olemasolevast maapinnast arvestades); mitte lõigata läbi säilitatavate puude ankurjuuri; kui on vajadus teha pinnase teisaldamist puude juurte piirkonnas, teha juurte ümbruse kaevetööd käsitsi; tee rajamisel puu tüvede läheduses kasutada ankurjuurte ümber killustikuga tugevadatud kasvupinnast; tööde ajaks tuleb puude tüved kaitsta mehaaniliste vigastuste eest. 8 Artes Terrae

9 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 B Planeerimise lahendus 1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus 1.1 Üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse põhjendused Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringuala üldplaneeringu järgseid maakasutuse juhtfunktsioone. Vastavalt Võru valla üldplaneeringule (vt skeem 1) on ajaloolise pargi ala, mõisa peahoone, valitsejamaja ning teenijatemaja ala maakasutuse juhtfunktsioon looduskaitsealad (LK), planeeringuala idapoolse osa juhtfunktsioon väikeelamumaa (EV) ning põhja- ja läänepoolse osa juhtfunktsioon haridus- ja teadusasutuste maa (SH). Skeem 1. Väljavõte Võru valla üldplaneeringu kaardist 2 Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused (planeeringuala on tähistatud valge viirutusega). Planeeringuala põhja- ja läänepoolse osa maakasutuse juhtfunktsioon on planeeritud muuta haridus- ja teadusasutuste maa ning väikeelamumaa asemel Pärna tee osas liiklusmaaks (planeeritud POS 6) (üldplaneeringu kaardi muutmise ettepanek vt skeem 2, lk 9). Planeeringuala idapoolses osas asuva Pargi tee tänavamaa on planeeritud muuta väikeelamumaa juhtfunktsiooni asemel liiklusmaaks (POS 7). Liiklusmaade planeerimine on põhjendatud, kuna see tagab erakruntidele juurdepääsu avalike tänavamaade kaudu. Pargi tee ja Alajarve vaheline ala on planeeritud muuta väikeelamumaa juhtfunktsiooni asemel üldkasutatavate puhke- ja virgestusalade maaks (POS 11), et tagada tänavalt avalik ligipääs järvele. Artes Terrae 9

10 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Looduskaitseala funktsiooniga ala piire on planeeritud muuta selliselt, et see ei hõlma mõisa peahoone, valitsejamaja ning teenijatemaja ala. Ülejäänud planeeringuala (POS 1 ja POS 3) maakasutuse juhtfunktsioon on planeeritud muuta looduskaitseala ning väikeelamumaa asemel selliselt, et maa-alal on lubatud elamumaa, ärimaa ning ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsioonid ning nende kombineerimine, üldplaneeringus vastavad nendele funktsioonidele segahoonestusala (S) ning muu ühiskondlike hoonete maa (SÜ). Üldplaneeringu kaardi muudatusettepanekus on see ala tähistatud segahoonestusala ning muu ühiskondlike hoonete maa tingmärkidega (vt ptk 1.2). Täpne POS 1 ja POS 3 ala maakasutuse juhtfunktsioon tuleb määrata vastavalt maa-ala tulevasele kasutusele. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna hetkel kasutuseta olevatele ajaloolistele kaitsealustele mõisa hoonetele kitsalt väikeelamumaa funktsiooni seadmine ei ole otstarbekas, kuna ajalooliselt ja arhitektuuriliselt väärtuslikele hoonetele on võimalik leida erinevaid miljöösse sobituvaid ning ka avalikkusele suunatud funktsioone. Maa-ala väikeelamumaa kruntideks jaotamine killustaks liigselt mõisakompleksi terviklikkust, mistõttu mõisa esiväljaku ümber asuvad hooned ning pargiala on kavandatud ühe tervikliku kinnistuna. 1.2 Üldplaneeringu teksti ja jooniste muutmise ettepanek Üldplaneeringu teksti osas detailplaneeringuga hõlmatavat ala kirjeldatud ei ole, seetõttu ei ole võimalik teha üldplaneeringu teksti muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu kaardi muutmise ettepanek on esitatud järgneval skeemil. Skeem 2. Võru valla üldplaneeringu kaardi 2 Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused muudatusettepanek. 10 Artes Terrae

11 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Väimela mõisa maaüksus on planeeritud jagada kaheksaks krundiks. Kruntide moodustamine on esitatud joonisel 7. POS 1 ja POS 3 on planeeritud ühe kinnistu lahusosadena. Planeeringuga tehakse ettepanek korrigeerida planeeringualaga piirnevate Pargi tee 2 kinnistute (kinnistu on kahes osas) krundipiire. Praegusel Väimela mõisa kinnistul asub Pargi tee 2 piiri juures tenniseväljakut teenindav hoone, mis on planeeritud viia Pargi tee 2 krundi koosseisu. Pargi tee 2 kinnistut läbib planeeritava POS 1 krundi juurdepääsutee, mis on planeeritud viia planeeritava POS 7 tänavakrundi koosseisu. Planeeritud krundipiiride muudatus järgib väljakujunenud teerada, tee trajektoori muutmine lähtuvalt olemasolevatest krundipiiridest kahjustaks olemasolevaid pargipuid ning reljeefi. Planeeringualast välja jääv reformimata riigimaa ala, mis jääb Väimela mõisa tall-tõllakuurist kagu suunda, on soovitav maa võõrandamisel liita planeeritava POS 1 krundiga või Pargi tee 2 krundiga, kuna ala ei ole eraldiseisvalt kasutatav ning sellel puudub eraldi juurdepääs. Võimalikud moodustatavate kruntide katastriüksuste sihtotstarbed lähtuvalt Vabariigi Valitsuse a määrusest nr 36 on esitatud tabelis 1. Kohalik omavalitsus võib lähtuvalt detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbest (vt joonis 4) ning krundil rakenduvast kasutusotstarbest katastriüksuse sihtotstarvet muuta. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed ja võimalikud katastriüksuse sihtotstarbed Planeeritud krundi kasutamise Planeeritud krunt Võimalik katastriüksuse sihtotstarve sihtotstarbed Pos 1 kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; majutushoone maa; büroohoone maa; kultuuri- ja spordiasutuse maa; tervishoiuasutuse maa; hoolekandeasutuse maa; üksikelamu maa; korterelamu maa Tabel 1 Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, kuni krunt kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, määrata katastriüksuse sihtotstarbeks 100% Ühiskondlike hoonete maa. Krundi võõrandamise järgselt määrata katastriüksuse sihtotstarve vastavat rakenduvale krundi kasutamise sihtotstarbele. Lubatud on ka erinevate sihtotstarvete kombinatsioonid (kuni 3 sihtotstarvet). Võimalikud katastriüksuse sihtotstarbed on: Ärimaa, Ühiskondlike hoonete maa ja Elamumaa. Pos 2 teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa Ühiskondlike hoonete maa Pos 3 kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; majutushoone maa; büroohoone maa; kultuuri- ja spordiasutuse maa; tervishoiuasutuse maa; hoolekandeasutuse maa; üksikelamu maa; korterelamu maa Pos 4 teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa Ühiskondlike hoonete maa Pos 5 teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa Ühiskondlike hoonete maa Pos 6 tee ja tänava maa Transpordimaa Pos 7 tee ja tänava maa Transpordimaa Pos 11 haljasala maa Üldkasutatav maa Pos 3 käsitleda Pos 1 kinnistu lahusosana, sihtotstarbed määrata samaselt Pos 1 kirjeldatuga. Artes Terrae 11

12 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 3 Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4. Planeeritud hoonestusalad ühtivad olemasolevate hoonetega, hoonete laiendamist planeeritud ei ole. Olemasolevast hoonekompleksist tuleb vastavalt muinsuskaitse eritingimustele säilitada ja restaureerida kõik ajaloolised kaitsealused hooned. Kaitsealuse mõisa lauda (mälestis nr 14155) a tehtud juurdeehitus tuleb lammutada. Planeeringualal asuvaid nõukogude perioodil ehitatud hooneid (kuurid, garaažid, katlamaja) võib rekonstrueerida olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka nende kui juurde ehitatud sobimatute hoonete likvideerimine. POS 1 ja POS 3 krundi kasutamise sihtotstarve tuleb täpsustada projekteerimisel vastavalt tulevase omaniku soovile, võimalikud lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed ja ehitusõigus on esitatud joonisel 4. Krundi POS 1 ja POS 3 puhul on esitatud võimalikud erinevad kasutamise otstarbed, millest võib tulevikus valida ühe või mitu otstarvet. Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord 3 (1) järgi võib moodustatavale katastriüksusele määrata kuni kolm katastriüksuse sihtotstarvet. Katastriüksuse sihtotstarve või otstarbed tuleb määrata vastavalt hoonete tulevasele kasutusotstarbele või otstarvetele. 4 Arhitektuurinõuded ehitistele Arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 4. Hoonete restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks tuleb koostada vastavasisulised muinsuskaitse eritingimused ning projekt, mis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 5 Tänavate maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualal asuvatele tänavatele on planeeritud eraldi krundid POS 6 ja POS 7, mis võimaldavad planeeritavatele kruntidele ning naaberkruntidele juurdepääsu avalike tänavate kaudu. Peahoone esiväljakut läbiv tänav on planeeritud likvideerida. Peahoone esiväljaku rekonstrueerimisel tuleb taastada selle ajalooline ovaalne kuju, ligikaudne väljaku lahendus on esitatud joonisel 4, lahendust on lubatud projekteerimisel korrigeerida lähtuvalt ajaloolistest fotodest ja plaanidest. Pärna tee olemasoleva teekatte laius planeeringuala lääneosas on u 4,2 5,1 m ning põhjaosas 5,3 6,3 m, mida ei ole planeeritud muuta. Pargi tee teekatte laiuseks on planeeritud 4,2 m, mis vastab EVS 834:2003 Linnatänavad järgi juurdepääsutee rahuldavale normile võimaldades kahesuunalist liiklust. Pargi tee 2 krundini viiva tee teekate on planeeritud 3,5 m. Nimetatud teed on võimalik kasutada ka POS 1 juurdepääsuks, kuid soovitav on POS 1 peamised juurdepääsud lahendada Pärna tee (planeeritud POS 6) kaudu. POS 2 säilivad olemasolevad juurdepääsud Väimela Kääpa kõrvalmaanteelt ning Pärna teelt ning avada soovitakse hetkel ajutiselt suletud juurdepääs Võru - Põlva tugimaanteelt. Võimalusel on liiklusohutuse seisukohalt soovitav POS 2 juurdepääsu Võru - Põlva tugimaanteelt mitte avada. Liiklusohutuse seisukohalt on soovitav kehva nähtavuse tõttu sulgeda POS 2 olemasolev juurdepääs Väimela - Kääpa kõrvalmaantee poolt (POS 5 asuva garaaži taga). 12 Artes Terrae

13 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 Jalakäijate ning jalgratturite liikumine on planeeritud sõidukitega samal teel, eraldi jalg- ja jalgrattateid ei ole planeeritud, kuna eeldatav liiklussagedus on väga väike. Läbi POS 1 krundi tuleb tagada jalakäijate läbipääs vastavalt joonisele 2, mis tagab jalakäijate liikumistrajektoori säilimise Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppehoonete vahel ning Väimela keskuse ja planeeringualast ida pool asuva elamurajooni vahel. Parkimine tuleb tagada kruntide siseselt vastavalt projekteeritavate hoonete kasutusfunktsioonile ning reaalsele parkimisvajadusele. POS 1 on joonisel 4 näidatud 16-kohaline parkimisala ning POS 2 75-kohaline parkimisala. POS 4 parkimine on soovitav lahendada POS 2 parklaga ühiselt. Parkimiskohtade arvu ning paigutust on lubatud projekteerimisel täpsustada ning muuta teede piirjoontega tähistatud ala piires. Ajaloolisse mõisa hoovi ning parki jäävad teed katta vett läbilaskva katendiga, millest kõige sobilikum on vähese savisisaldusega peenefraktsiooniline purustatud kruus (soovituslik segu nr 5) või graniitsõelmed. Mõisa juurdepääsuteede ning majandushoonete hoovide kattena võib kasutada ka tihendatud freesasfalti. POS 6 ja POS 7 tänavamaa kruntidel on lubatud ka asfaltkate. 6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal asub looduskaitsealune Väimela Mõisa park Keskkonnaregistri koodiga KLO Kaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrusega nr 162 "Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid". Pargi kasutamist ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Vastavalt kaitse-eeskirja 7 lg 2 punktile 1 tuleb enne puittaimestiku raiet selleks küsida täiendavalt Keskkonnaameti nõusolekut. Muinsuskaitsealal tuleb raietööd kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Planeeringu põhijoonisel on näidatud säilitatav ning likvideeritav kõrghaljastus. Terviklikult tuleb säilitada kaitsealuse pargiala alleepuud Pärna tee lääneosas. Pärna tee põhjaosas on säilinud allee fragmendid, kus puude seisukord on halb. Allee on planeeritud terviklikult asendada uute puudega, esialgu võib säilitada tee lääneküljel asuvad vanad puud, mis tuleb likvideerida tervisliku seisukorra halvenemisel. Mõisa peahoone esiväljaku rekonstrueerimisel tuleb likvideerida kaootiliselt paiknevad mõisa hoonetele vaadet varjavad puud ja põõsad ning taastada esiväljaku ajalooline ovaalne kuju. Ligikaudne väljaku lahendus on esitatud joonisel 4, lahendust on lubatud projekteerimisel korrigeerida lähtuvalt ajaloolistest fotodest ja plaanidest. Mõisa riistakuuri ning puuviljaaia vahelt on kavandatud likvideerida sobimatu ning hooneid varjav kuusehekk. Planeeringuala idaosas asuv võsastunud pargiala tuleb võsast puhastada, säilitada tuleb normaalselt arenenud võradega puud, millel on tagatud kasvuruum ning kujundada alast metsapark. Täiendavad raied on lubatud dendroloogilise inventeerimise alusel. Dendroloogilise hinnanguga tuleb määrata raied, hooldus, väärtuslikud vanad puud ning perspektiivne järelkasv. Detailplaneeringuga hõlmatud alale on registreeritud II kategooria kaitsealuste liikide veelendlase (Myotis Artes Terrae 13

14 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering daubentonii), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja suurvidevlase (Nyctalus noctula) elupaigad. Looduskaitseseaduse 48 lõike 3 järgi ei ole nende liikide kaitseks moodustatud püsielupaika, Looduskaitseseaduse 48 lõike 4 kohaselt piiritlemata II kategooria kaitsealuse liigi elupaigas rakendub isendi kaitse. Eelnimetatud kaitsealuste liikide elupaikadeks on ennekõike vanad puutüved, mistõttu tuleb dendroloogilises hinnangus ka seda arvestada. Samuti tuleb nahkhiirte elupaiga olemasolu arvestada detailplaneeringualale valgustuse kavandamisel. Koos hoone projektiga tuleb esitada ka väliala kujundusprojekt ning dendroloogiline inventeerimine. POS 1 tuleb esitada terviklik kujundusprojekt kogu krundile. Planeeringualal (POS 1, POS 2, POS 4) asuvad piirdemüürid ning aiapostid tuleb säilitada ja restaureerida. Säilinud aiapostide vahele võib vajadusel rajada puitlippaia, mis peab kujunduselt sobituma mõisa hoonestusega. Uute piirete rajamine ei ole lubatud, v.a väravate rajamine hoovide juurdepääsudele. POS 1 avalikuks kasutuseks määratud pargialal ei ole uute piirete rajamine lubatud. Samuti ei ole piirete rajamine lubatud POS 11 planeeritud haljasala maal. Projekteerimisel tuleb lahendada inventari paigaldamise (pingid, valgustid, vaasid, trepid jms) vajadus. Rajatav inventar ei tohi takistada ega häirida vaateid kaitsealustele mõisa hoonetele. Projekteeritava inventari kujundamisel lähtuda ajaloolistest fotodest ning ajalooliste hoonete stiilist. Uute teede rajamisel ning olemasolevate teede rekonstrueerimisel tuleb tagada säilitatavate puude kaitse arvestades järgnevate tingimustega: puude juurte piirkonnas mitte teostada mullatöid sügavamalt kui 30 cm; puude juurekaela mitte katta pinnasega sügavamalt kui 5 cm (olemasolevast maapinnast arvestades); mitte lõigata läbi säilitatavate puude ankurjuuri; kui on vajadus teha pinnase teisaldamist puude juurte piirkonnas, teha juurte ümbruse kaevetööd käsitsi; tee rajamisel puu tüvede läheduses kasutada ankurjuurte ümber killustikuga tugevadatud kasvupinnast; tööde ajaks tuleb puude tüved kaitsta mehaaniliste vigastuste eest. 7 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri a määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. 14 Artes Terrae

15 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 8 Tehnovõrgud ja rajatised 8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Planeeringuala on varustatud elektri, side, vee ja kanalisatsiooni võrkudega. Pärna tee on osaliselt varustatud tänavavalgustitega. Planeeritud tehnovõrgud on esitatud joonisel 6. Joonisel esitatud tehnovõrguliinide asukohti on lubatud projekteerimisel vajadusel muuta. Pos 1 tehnovõrgud on planeeritud vastavalt Kurmik Projekt OÜ tööle nr Väimela mõisa laudahoone (ehitusmälestis nr 14155) kohandamine puidutöötlemise- ja mööblitootmise kompetentsikeskuseks. 8.2 Veevarustus Hoonete veevarustus on planeeritud Pärna teel asuvast olemasolevast ühisveevõrgust. Pos 1 asuv vana veetorustik on planeeritud asendada. Tuletõrje veevarustus on tagatud Pärna teel asuva olemasoleva hüdrandiga ning Pos 2 rekonstrueeritava 150 m³ tuletõrje veehoidlaga. 8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi Reovesi on planeeritud suunata Pärna teel ning Pos 1 läbivasse olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku. POS 1 reovee ärajuhtimiseks on planeeritud kanalisatsioonitorustik kuni Võru Põlva tugimaanteel asuva olemasoleva torustikuni. POS 1 parklatest kogunev sademevesi on planeeritud kokku koguda ning juhtida läbi õlipüüduri Võru Põlva maantee ääres asuvasse kraavi. Edasisel projekteerimisel tuleb välja selgitada maanteeäärse kraavi truupide läbilaskevõime ning vajadusel ette näha nende rekonstrueerimine. Ülejäänud planeeringualale sademeveekanalisatsiooni torustikku planeeritud ei ole, sademevesi imbub teede äärsetel haljasaladel. Vajadusel on lubatud sademeveekanalisatsiooni ning drenaaži torustikke kavandada projekteerimisel. 8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus POS 1 elektrivarustuseks on vastavalt Kurmik Projekt OÜ tööle nr Väimela mõisa laudahoone (ehitusmälestis nr 14155) kohandamine puidutöötlemise- ja mööblitootmise kompetentsikeskuseks planeeritud uus alajaam, mis saab toite Võru Põlva tugimaantee ääres asuvatest kaablitest. Ülejäänud planeeringualal säilivad olemasolevad elektriliinid, v.a POS 1 mõisa esiväljakul asuvad õhuliini mastid on planeeritud likvideerida ning asendada maakaablitega. Projekteerimisel on lubatud vajadusel kavandada uusi elektrimaakaableid ning liitumiskilpe. Vastavalt OÜ Elektlilevi tehnilistele tingimustele nr tuleb uute liitumispunktide planeerimisel näha ette elektriliini koridor toitepunktist kuni liitumiskilbini. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt Artes Terrae 15

16 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering teenindatavad. Liitumispunktid peakaitsme suurusega üle 3x630A planeerida alajaama 0,4kV jaotusseadmesse. Pärna tee (POS 6) tänavaala valgustamiseks on soovitav paigaldada valgustid olemasolevatele elektrimastidele. POS 6 jalakäigusuuna ning hoovide valgustamiseks on soovitav paigaldada valgustid hoonete seintele. Kaitsealuse pargiala teede valgustamiseks tuleb koostada eraldi vastavasisuline projekt. Valgustamiseks kasutada 3 4 m kõrguseid ajaloolist miljööd mittehäirivaid tagasihoidlikke ja lihtsaid pargivalgusteid. Projekteeritavad valgustid ei tohi häirida vaateid. 8.5 Soojavarustus Planeeringuala hoonete soojavarustus on ette nähtud lokaalküttega. Planeeritud elamukruntide Küttelahenduse tüüp lahendatakse iga hoone osas individuaalselt projekteerimise käigus. Kütteks ei ole lubatud kasutada kivisütt. POS 2 on vastavalt varem koostatud projektile kavandatud maakütte rajamine. 8.6 Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Elion Ettevõtted AS tehnilistele tingimustele nr Projekteerida ja ehitada 1-avaline sidekanalisatsioon alates võrgusõlmest VAM/Võrumaa Kutsehariduskeskuse kinnistul/ kuni Võrumaa Kutsehariduskeskuse peahooneni hooneni lõigus, kus kaablikanal puudub (vt skeem 3, lk 15). Kaablikanalisatsioon rajada olemasoleva sidekaabliga külgnevalt. Võrumaa Kutsehariduskeskuse peahoonest kuni Pärna tänavani ning Pärna tänaval on olemasolev kaablikanalisatsioon, millega on planeeritud ühendada planeeringuala hooned. 16 Artes Terrae

17 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 Skeem 3. Sidekanalisatsiooni rajamise vajadus. Punase joonega on tähistatud vajalik rajatava sidekanalisatsiooni lõik. 9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritavale alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. POS 1 ja POS 2 krundile tuleb projekteerimisel ette näha prügikonteinerite asukohad. Planeeringualal asub looduskaitsealune Väimela Mõisa park Keskkonnaregistri koodiga KLO Kaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrusega nr 162 "Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid". Pargi kasutamist ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitseeeskiri. Kaitsealal teostatavad ehitustööd ning raied tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Alajärvest tulenevalt ulatuvad POS 1 krundile veekogu veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kallasrada. Veeseaduse 29 järgi on planeeringualal asuva veekogu veekaitsevööndi ulatus 10 m tavalisest veepiirist. Veekaitsevööndis on keelatud Veeseaduse 29 (4) nimetatud tegevused. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 38 järgi on järve kallasraja ulatus 4 m tavalisest veepiirist. Veekogu ehituskeeluvööndi ulatus on vastavalt Looduskaitseseaduse 38-le 25 m. Veekogu kalda piiranguvööndi ulatus Looduskaitseseaduse 37 (1) järgi on 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sama seaduse 37 (3) nimetatud tegevused. Artes Terrae 17

18 04DP14 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 10 Servituutide seadmise vajadus POS 1 krundi lõunaosas asuv kaitsealuse Väimela mõisa pargi osa peab jääma avalikult kasutatavaks alaks, kus on lubatud kõigile jalgsi liikumine selleks ette nähtud teeradadel. POS 1 avalikult kasutatavale pargiosale on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus Võru Vallavalitsuse kasuks. Avalikult kasutatav pargiala POS 1 krundil on näidatud joonisel 4. Krunte läbivatele tehnovõrguliinidele tuleb seada isiklik kasutusõigus või liiniservituut vastava võrgu valdaja kasuks. Liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus on esitatud joonisel 6 ning tabelis 2 (lk 18). Isiklik kasutusõigus või liiniservituut tehnovõrgu võrguvaldaja kasuks ning pargiala isiklik kasutusõigus Võru Vallavalitsuse kasuks tuleb seada enne vastavate kruntide võõrandamist. Liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus Tabel 2 Teeniv kinnisasi Servituudi nimetus Isik, kelle kasuks servituut on seatud Pos 1 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Kanalisatsioonivõrgu valdaja Telekommunikatsioonivõrgu valdaja Veevõrgu valdaja Elektrivõrgu valdaja Pos 2 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu valdaja Pos 3 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu valdaja Veevõrgu valdaja Pos 4 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Veevõrgu valdaja Pos 5 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu valdaja Pärna tee 2 Liiniservituut või isiklik kasutusõigus Kanalisatsioonivõrgu valdaja 11 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; tagumiste juurdepääsude vältimine; territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine); hea vaade ühiskasutatavatele aladele; erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: jälgitavus (videovalve); eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; 18 Artes Terrae

19 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 valdusel sissepääsu piiramine; üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; atraktiivsed materjalid, värvid; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; suunaviidad; üldkasutatavate alade korrashoid. 12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitustegevusega ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb vastava krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt. 13 Planeeringu rakendamise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi omaniku ja võrguvaldajate kokkulepetele. Isiklik kasutusõigus või liiniservituut tehnovõrgu võrguvaldaja kasuks ning pargiala isiklik kasutusõigus Võru Vallavalitsuse kasuks tuleb seada enne vastavate kruntide võõrandamist. Arvestades Väimela kui ajaloolise keskusega, tuleb planeeringualal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseaduse 44³ lg 4 kohaselt on Muinsuskaitseamet ning vallavalitsus kohustatud viivitamata peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mis on muul viisil vastuolus käesoleva seadusega. Artes Terrae 19

20

21 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 C Joonised 1 Situatsiooniskeem M 1: Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: Olemasolev olukord M 1: Planeeringu põhijoonis M 1: Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1: Tehnovõrgud M 1: Maakasutus M 1:1000 Artes Terrae 21

22

23 Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering 04DP14 D Koostöö ja kooskõlastused planeeringu koostamisel 1 Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehniline büroo, juhtivinspektor Neeme Nurmoja : joonis 4 Planeeringu põhijoonis (vt planeeringu lisad); Haridus- ja Teadusministeerium, riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar : digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskiri (vt planeeringu lisad); Keskkonnaamet, Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe : digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskiri (vt planeeringu lisad); Maa-amet, peadirektori asetäitja Anne Toom : digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskiri (vt planeeringu lisad); Maanteeamet, planeeringute osakonna juhataja Andres Urm : digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskiri (vt planeeringu lisad); Muinsuskaitseamet, Võrumaa vaneminspektor Kersti Siim : detailplaneeringu tiitellehel. Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud: Elektrilevi OÜ arendus-ehitusosakond, Eduard Okunev : joonis 6 Tehnovõrgud (vt planeeringu lisad); tingimus: tööprojektid kooskõlastada täiendavalt; AS Eesti Telekom, Kalle Kõiv : digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad); OÜ Väimela Soojus, juhataja Üllar Ristioja : koostöö e-kiri (vt planeeringu lisad); Võru Valla Veevärk, juhatuse liige Kalmer Puusepp : digitaalselt allkirjastatud failid ja kooskõlastuskiri (vt planeeringu lisad); Põllumajandusuuringute Keskus, direktor Kalle Talviste : koostöö kiri (vt planeeringu lisad); Pargi tee 2 kinnistu omaniku Arvi Prantsi e-kirjad 20. ja 25. juuni 2014 (vt planeeringu lisad). Artes Terrae 29