Metobs_art_2704.pdf

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Metobs_art_2704.pdf"

Väljavõte

1 1. Sissejuhatus Läänemere veekonveier: kas korsten paikneb Soome lahe suudmes? Jüri Elken Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut Klassikalist korstnat, kus vedelik (tavalises korstnas õhk, antud juhul merevesi) ujuvusjõudude mõjul püsivalt tõuseb, Soome lahe suudmes kindlasti ei ole. Mõiste ookeanikonveier väljendab suhteliselt hiljuti (Broecker, 1991) tekkinud tõdemust, et vesi ringleb maailmameres ca 1000 aastase perioodiga suhteliselt kitsa lindina, läbides nii alumisi kui ka pindmisi kihte. Edusammud ookeanikonveieri kui kliima kujundaja rolli mõistmisel tekkisid läbi numbrilise modelleerimise ja kõrglahutusega mõõtmiste arengu. Läänemeres on muutuvate kliimatingimuste korral ökosüsteemi stabiilsuse jaoks fundamentaalse tähtsusega mere sisemine veeringe, mida analoogia tõttu ookeaniga on hakatud nimetama Läänemere veekonveieriks (Döös jt, 2004). Nii ookeani kui ka Läänemere veekonveieri jaoks on kriitilise tähtusega sellised piirkonnad, kus toimub vee laskumine või tõusmine. Üheks võtmeküsimuseks Läänemere kliimatundlikkuse määramisel on halokliinialuse soolasema vee ülestulek pindmistesse kihtidesse. Läänemere jõgede vooluhulgast suubub 80% kirdeosas paiknevatesse Botnia, Soome ja Liivi lahtedesse (Omstedt ja Axell, 2003). Edelas on Läänemeri ühendatud soolase veega Põhjamerega läbi kitsaste ja madalate Taani väinade. Mageda ja soolase vee allikate paiknemine Läänemere erinevates otstes põhjustab estuaarile tüüpilise suuremastaabilise veevahetuse dünaamika ning vastavad soolsuse ja ökosüsteemi olekumuutujate gradiendid. Püsiv halokliin (soolsuse hüppekiht) esineb ainult Ava-Läänemeres, paiknedes mere lääneosas Arkona basseinis (seirejaam K4, joonis 1) sügavusel ca 40 m ning langedes Gotlandi basseinis sügavusteni m. On üldteada (Fonselius, 1970), et Läänemere avaosas on stratifikatsioon piisavalt tugev, takistamaks halokliinialuste kihtide otsest ventilatsiooni mere ülemistest kihtidest. Süvavee uuenemine toimub sissetungiva ja levimisteekonnal muunduva Põhjamere vee külgtranspordi kaudu, mis Gotlandi basseinis (seirejaam J1, joonis 1) levib eelkõige sügavustel m (Elken, 1996; Meier ja Kauker, 2003). Seetõttu ei teki hapnikudefitsiiti sügavustest m kõrgemal isegi stagnatsiooniperioodidel, kui suured Põhjamere vee sissevoolud (Major Baltic Inflow, Matthäus ja Franck, 1992; Matthäus ja Lass, 1995) on pikemat aega puudunud. Soome laht on Ava-Läänemerega ühendatud ilma voolamist takistavate väinade ja künnisteta, erinevalt Botnia ja Liivi lahest kuhu saavad tungida ainult Ava-Läänemere halokliinipealsed magedamad veed. Soome lahe suudmest (seirejaam H1, joonis 1) lääne pool paikneb Põhja süvik (seirejaam H2, joonis 1), kus lõuna poolt Gotlandi süvikust tulev halokliinialune soolane vesi hargneb Soome lahe ja Lääne-Gotlandi basseini (seirejaam I1, joonis 1) suunas, mis on soolase vee leviku kohalt terminalbasseinid. Põhja süvikus ja järgnevas kahes terminalbasseinis, mille pindala on sügavusel 80 m kokku km 2 (sh Põhja süvik km 2, Lääne-Gotlandi bassein km 2 ja Soome laht Hiiumaa põhjatipust ida poole 1050 km 2 ), tähendab halokliinialune sissevool m 3 /s (keskmine voolamine on hinnatud vahemikus m 3 /s, näiteks Kõuts ja 74

2 Omstedt (1993); Meier ja Kauker (2003)) pidevuse tõttu halokliini vertikaalset tõusu 19,5 m aastas. Aasta lõikes peab selline halokliini tõus olema tasakaalustatud dünaamiliste protsesside poolt põhjustatud halokliini erosiooniga: kui samatiheduspinna (isopükni) keskmine sügavus jääb pikema perioodi vältel konstantseks, peab isopükni ühikulist pinda läbima aastas 19,5 m 3 tõusvat süvakihtide vett. Selle tagajärjel toimuvad Põhja süvikus suuremad halokliini sesoonsed muutused kui teistes Läänemere süvikutes. Juba Dietrich (1948) tegi kindlaks, et soolsuse sesoonsed muutused kihis m ulatuvad kuni 1 psu. Matthäus (1984) on seejuures hinnanud, et Põhja süvikus võib konvektsioon mõnikord ulatuda stratifikatsiooni suhtelise nõrkuse tõttu kuni merepõhjani. Joonis 1. Ava-Läänemere sügavused ja HELCOM seirejaamad süvabasseinides: J1 Gotlandi süvik, H2 Põhja süvik, H1 Soome lahe suue, I1 Lääne-Gotlandi bassein, L1 Gdanski bassein, K1 Stolpe kanali väljavool, K2 Bornholmi bassein, K4 Arkona bassein. Figure 1. Depths of the Baltic Proper and the HELCOM monitoring stations in deep basins: J1 Gotland deep, H2 Northern deep, H1 Gulf of Finland entrance, I1 Western Gotland basin, L1 Gdansk basin, K1 Stolpe channel outlet, K2 Bornholm basin, K4 Arkona basin. Käesolevas artiklis anname lühiülevaate Läänemere veeringe (veekonveieri) uurimise hetkeseisust ning analüüsime Soome lahe suudmeala halokliini dünaamikat tõusvate süvavete hüpoteesi kontekstis. 75

3 2. Läänemere veekonveier Läänemere väline veebilanss (Omstedt jt, 2004) arvestab, et Läänemere ruumala ca km 3 (ilma Kattegati ja Beldi mereta) säilitatatakse vee impordiga jõgede voolust (aastakeskmine ±4000 m 3 /s) ning aurumise ja sademete vahest (1500 ±1000 m 3 /s), ning ekspordiga läbi Taani väinade ( ±5000 m 3 /s). Keskmise veetasemega seotud ruumala muutus annab vooluhulgaks üksikute aastate vahel küll ±2000 m 3 /s, kuid pikaajalise keskmisena on Läänemere ruumala konstantne. Vee voolamine läbi Taani väinade ei ole siiski ühesuunaline. Läänemere keskmise soolsuse tagamiseks peab Knudseni teoreemi järgi väinadest keskmiselt sisse voolama teatud kogus teatud soolsusega vett, mille võrra välja voolava magedama vee hulk on suurem. Kui keskmine soolase vee sissevool on erinevate hinnangute järgi vahemikus kuni m 3 /s (Stigebrandt, 1987; Kõuts ja Omstedt, 1993; Omstedt ja Rutgersson, 2000; Gustafsson, 2001; Lehmann ja Hinrichsen, 2002; Meier ja Kauker, 2003; Omstedt ja Nohr, 2004), siis väinade veevahetuse hetkväärtused varieeruvad piirides ± m 3 /s (Mattson, 1996; Jakobsen ja Trebuchet, 2000). Joonis 2. Läänemere veevahetuse skeem. Modifitseeritud Rootsi Keskkonnaagentuuri skeemist (SNV, 1988; HELCOM, 1993). Magevee juurdevoolu andmed kompileerinud HELCOM (1990). Basseinidevahelise veevahetuse suurused ning viibeajad ( T r ) on indikatiivsed. Figure 2. A scheme of the Baltic Sea water exchange. Modified from the scheme by the Swedish Environment Protection Agency (SNV, 1988; HELCOM, 1993). Freshwater fluxes compiled by HELCOM (1990). Values of inter-basin water exchange and residence times ( T r ) are indicative. Vesi tsirkuleerib Läänemeres intensiivselt. Esitame joonisel 2 ühe indikatiivse veevahetuse skeemi, mis algselt tugineb Rootsi Keskkonnaagentuuri aastal publitseeritud hinnangule ning kuhu autor on lisanud Soome ja Liivi lahe. Seejuures nende veevahetus Ava-Läänemerega (sissevoolud lahte vastavalt 500 ja 95 km 3 aastas) on leitud Knudseni bilansist soolsuste keskmistel väärtustel: Soome lahte sisse 8,25, välja 6,75, 76

4 Liivi lahte sisse 7,2, välja 5,6. Võrdluseks, Alenius jt (1998) on hinnanud Soome lahte sisenevaks vooluhulgaks 480 km 3 aastas. Isegi nende ebatäpsete vooluhulkadega on selge, et lahtede vee viibeaeg T r (ruumala ja summaarse impordi või ekspordi suhe) on oluliselt väiksem, kui kogu Läänemerel tervikuna (antud arvude korral 24 aastat). Kahjuks ei selgita see skeem kuidagi, kus ja milliste mehanismidega jõuab Põhjamerest tulev soolasem süvavesi tagasi pinnakihti. Kohe tekib ka küsimus, miks Soome lahte jõudev soolase vee hulk on suurem Põhjamerest sissetulevast veehulgast (475 km 3 aastas)? Sellest pisut hiljem. Põhjamere vee sissevoolu käsitlemisel on Stigebrandt ja Gustafsson (2003) näidanud, et Kattegatist ja Beldi merest sissetulev soolane vesi koosneb tõelisest Põhjamere veest ja retsirkuleerivast (tagasi pöörduvast) Läänemere pinnakihi veest. Seejuures Läänemere vett uuendab ainult retsirkuleerimata vesi keskmise vooluhulgaga 5000 m 3 /s, mis annab Läänemere vee viibeaja hinnanguks ca 33 aastat. Ava-Läänemeri koosneb basseinidest, mis on ühendatud süvakanalite ja künnistega. Neist oluline on Bornholmi basseinist lääne suunas paiknev Stolpe kanal (seirejaam K1, joonis 1) kui ainus koht, mille läbi soolane põhjakihtide vesi pääseb edasi Gotlandi ja Põhja süvikutesse. Kui allavoolubasseinis on halokliin künnisest sügavamal (joonis 3), siis kahekihilises lähenduses on üle künnise liikuva õhukese süvavee kihi vooluhulk leitav geostroofilisest seosest (Whitehead jt, 1974) 2 g h Q d, (1) 2 f kus 2 1 g g, g on raskuskiirendus, 1 ja 2 on vastavalt ülemise ja alumise 2 veekihi tihedus, h on alumise kihi paksus ning f on Coriolise parameeter. Künnisega väinades esineb Maa pöörlemisega seotud barokliinne voolamise kontroll ning hõõrdejõudude osakaal on tühine, kui väina laius W on suurem barokliinsest Rossby c g h deformatsiooniraadiusest i Rd. Seos (1) ei arvesta pindmises Ekmani kihis f f toimuvat tuuletransporti ning alumistes kihtides kaasnevat kompensatsioonivoolu. Künnisel on voolukiirus suhteliselt suur, olles lähedane pikkade siselainete faasikiirusele. Seetõttu künnistel esineb sageli nn barokliinne hüdrauliline hüpe (alumise kihi kitsendus, mis allavoolu laieneb), kus tekib turbulents. Sukelduv süvakihtide vesi haarab endasse ülakihtide vett (entrainment protsess), mille tagajärjel voolukiirus kasvab ning edasivoolava vee soolsus kahaneb. Kõuts ja Omstedt (1993) on hinnanud, et Arkona basseinis kasvab süvavee vooluhulk 53% ning edasi Stolpe kanalis veel 28%. Siit ka vastus eelpool esitatud küsimusele, miks Soome lahe suudmesse jõudev süvavee vooluhulk saab olla suurem Läänemerre sisenevast Põhjamere vee vooluhulgast. Läänemerele tüüpilise stratifikatsiooni säilitamisel on oluline ülevoolava vee pulseeriv iseloom muutuvad nii tihedused/soolsused kui ka vooluhulgad. Ülevool võib ülesvoolu paikneva basseini pikkade lainete ja tuulest tingitud vastuvoolude tõttu omada ka üle-vanniääre-pritsimise kuju, eriti Bornholmi basseinis (seirejaam K2, joonis 1) ja sealt väljuvas Stolpe kanalis (Piechura jt, 1997). Seetõttu künnise taga sukeldub ülevoolav vesi erinevatele neutraalse ujuvuse sügavustele, sõltuvalt vastuvõtva basseini vanast 77

5 Joonis 3. Seotud süvabasseinide veevahetuse skeem. Figure 3. A scheme of water exchange in deep connected basins. stratifikatsioonist. Sukeldumise ja leviku protsess on kompleksne, mille käigus tekivad pinnaalused keerised, frondid, väiksemastaabilised intrusioonid jne (Piechura ja Beszczynska-Möller, 2004; Zhurbas jt, 2004). Temperatuuri ja soolsuse jaotuses nähtavad intrusioonid võivad enne difusiooniga hajumist püsida mitmeid kuid (Zhurbas ja Paka, 1999; Elken, 1996). Pidevuse tõttu tekitab juurdetulev vesi vastuvõtvas basseinis keskmiselt tõusva liikumise. Bornholmi bassein ja Gotlandi bassein töötavad puhvritena, kus esineb kolm sissetuleva süvavee leviku rezhiimi: (1) sagedane mõõdukas sissevool, mis kandub edasi vahetult halokliini all ja toidab difusiooni ühtlustava mõju vastu veetiheduse teise vertikaaltuletise negatiivseid väärtusi, (2) harvemini esinev tugevam suure tihedusega vee sissevool, mis levib basseini põhjas, kuid oluliselt ei mõjuta äravoolu üle järgmise basseini künnise, (3) harva (tavaliselt mitme aasta järel) esinev suur sissevool, kui basseini põhjas leviv uus vesi täidab basseini kuni järgmisesse basseini künniseni ning voolab sealt edasi. Stolpe kanalist (seirejaam K1, joonis 1) liigub süvavesi põhja poole peamiselt piki Gotlandi basseini idanõlva, tehes ajuti tsüklonaalse looga Gdanski basseini (seirejaam L1, joonis 1). Gotlandi süvikus moodustab süvatsirkulatsioon tsüklonaalse looga, mis lekib Põhja süvikusse. Selline muster on tõendatud mõõtmistega (Elken, 1996; Hagen ja Feistel, 2004; Zhurbas jt, 2004) ja kolmemõõtmeliste (3D) tsirkulatsioonimudelite abil saadud tulemustega (Lehmann ja Hinrichsen, 2000; Lehmann jt, 2002; Döös jt, 2004). Botnia ja Liivi lahed on madalate väinade tõttu halokliinialusest veest isoleeritud ja neisse suubub ainult Ava-Läänemere pinnakihi vesi. See on tihedam kui lahtede enda vesi ning künniste taga ta sukeldub. Suveperioodil on sellise magedama süvakihi vee levik sarnane Ava-Läänemerele tsüklonaalne voolamine piki lahe nõlvasid (Marmefelt ja Omstedt, 1993; Håkansson jt, 1996; Lips jt, 1995; Raudsepp, 2001) kas mööda põhja suuremate sügavuste suunas (lahtede suured sissevoolud ) või levik vahekihis neutraalse ujuvuse sügavustel. Hilissügisel ja talvel seguneb veekiht tavaliselt nõrga stratifikatsiooni tõttu kuni põhjani läbi ning soolsuse horisontaalsed gradiendid muutuvad tüüpiliseks 78

6 läbisegunenud estuaarile. See kehtib ka nõrgema stratifikatsiooniga Soome lahe idaosa kohta. Pinnakihi liikumised sõltuvad tugevalt tuule mõjust ja on seega väga muutlikud. Avamere triivhoovused muunduvad ranna lähedal apvellingu ja daunvellingu nähtusteks (Lehmann jt, 2002; Myrberg ja Andrejev, 2003), mis on mõjutatud Kelvini lainetest (Lass ja Talpsepp, 1993; Fennel ja Seifert, 1995) ning erinevat tüüpi topograafilistest lainetest (Raudsepp, 1998; Pizzaro ja Shaffer, 1998; Raudsepp jt, 2003). Vee horisontaalne segunemine toimub peamiselt keeriste (Elken, 1996; Zhurbas jt, 2004) ja inertsvõnkumiste (Lass jt, 2003) abil. Regulaarne pinnakihi keskmine tsüklonaalne voolamine ilmneb selgesti pinnakihi soolsuse jaotusest (Rohde, 1998), hoolimata hetkeliste hoovuskiiruste sporaadilisest iseloomust. Selline voolamise skeem leiab kinnitust ka 3D tsirkulatsioonimudelite keskmistatud tulemuste abil (Lehmann jt, 2002; Andrejev jt, 2004). Väinades ja kanalites tekitavad kahesuunalised konvergeeruvad hoovused migreeruvaid ning isetaastuvaid soolsuse püsifronte (Soome lahe suue: Pavelson jt, 1997; Liivi lahe suue: Lilover jt, 1998), mis on sarnased Läänemere suuri sissevoolusid kontrollivale Kattegati Skagerraki frondile (Stigebrandt ja Gustafsson, 2003). Läänemere veekonveieri skeem, mis on kokku võetud eelpool esitatud uuringutulemuste põhjal, on toodud joonisel 4. Selle skeemi diskussiooniliseks kohaks on vertikaalne veevahetus Gotlandi ja Põhja süvikutes. Kui pika aja kestel arvati, et vertikaalsed vood jagunevad üle halokliiniga eraldatud piirkonna (alumine paneel joonisel 4) enamvähem ühtlaselt, siis hiljutiste uuringutulemuste kohaselt (Lass jt, 2003) on Gotlandi Joonis 4. Läänemere sisemise veeringe skeem (Elken ja Matthäus, 2006). Figure 4. A scheme of the Baltic internal water cycle (Elken ja Matthäus, 2006). 79

7 süvikus diapüknilised vahetusvood veeringe sulgemiseks ebapiisavad. Seda toetavad ka modelleerimise tulemused (Meier ja Kauker, 2003), mille kohaselt süvavee eksport Gotlandi süvikust Põhja süviku ja Soome lahe suudme suunas on sama suur kui import Läänemere lõunaosast. 3. Soome lahe suudme dünaamikast Professor Grasshoff püstitas ühes oma 1970-ndate lõpul peetud vestluses hüpoteesi, et Soome lahe suue on tõusvate vete ja sellega seotud toitainete voogude tõttu üks Läänemere ökosüsteemi dünaamika võtmepiirkondi. Viimase kahekümne aasta jooksul on Läänemere pika stagnatsiooniperioodi tõttu enamik halokliini ja süvakihtide füüsika uuringuid siiski olnud koondunud mere edelaosasse (Omstedt jt, 2004; Piechura ja Beszczynska-Möller, 2004) ja Gotlandi süvikusse (Hagen ja Feistel, 2004). Käesoleval ajal on Soome lahe suudmes toimuvate süvavee protsesside uurimine muutunud uuesti aktuaalseks, kuna Läänemere veekonveieri ülespoole suunatud look ja seal toimuvad protsessid ei ole piisavalt täpselt teada. Tänaseni parim süvakihtide eksperimentaaluuringute andmekogum pärineb a augustist-septembrist, kui Eesti ja Soome uurimislaevad Aju-Dag ning Aranda tegid HELCOM seirejaama läheduses 6 CTD mõõdistust 5-miilise sammuga jaamade võrgul. Joonis 5. Halokliini sügavuse (samatiheduspind 7,0 kg/m 3 ) kaardid Põhja süviku järjestikustel mõõdistustel Alumisel paneelil on toodud tuulevektorid ning mõõdistuste ajad. Figure 5. Halocline depths (isopycnal 7.0 kg/m 3 ) during subsequent mapping of the Northern deep. Lower panel presents the wind vectors and survey times. 80

8 Selleks perioodiks paigaldati ka kolm autonoomsete hoovusmõõtjatega poijaama. Halokliini sügavused järjestikustel mõõdistustel on esitatud joonisel 5. Halokliini sügavus uuringute käigus kasvas ja muutus polügoni piires erakordselt suures ulatuses, 67 kuni 90 m. Isopüknilise temperatuuri jaotuse kohaselt Soome lahe (antud juhul külmem) süvakihi vesi liikus piirkonna põhjaosas läände, vastupidiselt tavalisele estuaari veevahetusele. Suurte halokliini kalletega kaasnesid ebatavaliselt suured hoovuse kiirused üle 20 cm/s sügavusel 90 m, kui tavaliselt on seal kiirused ainult mõni cm/s. Intensiivsete voolamiste tulemusel tekkisid analoogiliselt Stolpe kanaliga ka halokliinisisesed keerisläätsed. Jälgitud halokliini dünaamikat estuaari veevahetuse ajutine pöördumine, halokliini süvenemine saab selgitada transpordi fluktueeruva komponendiga (Elken jt, 2003). Sobiva suunaga tuul puhub üles veetasemete vahe, mis tekitab Ekmani kihist allpool geostroofilise kompensatsioonihoovuse. Seetõttu tiheduste erinevusest tingitud transpordile Q (seose (1) analoog) lisandub tuule pinge projektsiooniga t (suunale d, sõltub basseini geomeetriast) võrdeline komponent t Q Q A, (2) d w kus võrdetegur A w sõltub samuti basseini geomeetriast. Tsirkulatsioonimudeliga tehtud numbriliste eksperimentidega on näidatud, et Soome lahe suudmes kirdetuuled võimendavad estuaari transporti ning edelatuuled töötavad sellele vastu. Kui tuule edelaprojektsiooni kiirus ületab 4 5,5 m/s, muutub transpordi suund vastupidiseks. Enne a eksperimenti, samuti mõõtmiste ajal domineerisid edelatuuled. Soome rannikujaamades mõõdeti septembri algul kiire veetaseme tõus 30 kuni 50 cm mõne päeva jooksul. Sellekohane Soome lahe ruumala muutus vastab summaarsele sissevoolule 5000 m 3 /s, samal ajal kui keskmine väljavool on 3500 m 3 /s (Alenius jt, 1998). Standardse estuaari tsirkulatsiooni blokeerimine tekitab süvakihtides tugeva barokliinse reaktsiooni (jugavoolud, keerised, madalsageduslikud lained), kuna tuulest ja veetaseme vahest tingitud barotroopne voolamine lõikab samasügavusjooni. 4. Kokkuvõte Hüpoteesi, et Läänemere veeringe tõusvad voolud paiknevad Põhja süvikus ja Soome lahe suudmes, toetavad argumendid: 1) süvavee eksport Põhja süvikusse on sama suur kui import Gotlandi süvikusse; 2) Gotlandi süvikus on turbulentsi mõõtmiste põhjal vertikaalne vahetus liiga väike veeringe sulgemiseks. Läänemere tuulterežiimis domineerivad edelatormid. Nende korral ilmnevad Soome lahe suudmes ja Põhja süvikus mitmed diapüknilist segunemist soodustavad asjaolud: 1) voolamise pöördumisest tekkivad jugavoolud ja keerised suurendavad turbulentsi genereerivat kiiruste nihet; 2) estuaari transpordile vastupidiselt liikuvad kihid nõrgendavad vertikaalset stratifikatsiooni, vähendades segunemisel ujuvusjõudude vastu tehtavat tööd; 3) tuulelained on pikema laineteekonna tõttu kõrgemad kui teistes Läänemere piirkondades (Jönsson jt, 2003), mistõttu talvel halokliini erosiooniks vajaminev lainete murdumisest genereeritud turbulentne energia on suurem. 81

9 Kirjandus Alenius, P., Myrberg, K., Nekrasov, A., The physical oceanography of the Gulf of Finland: a review. Boreal Env. Res., Andrejev, O., Myrberg, K., Alenius, P., Lundberg, P. A., Mean circulation and water exchange in the Gulf of Finland a study based on three-dimensional modelling. Boreal Env. Res., 9, Broecker, W. S., The Great Ocean Conveyor. Oceanography, 4, Dietrich, G., Der jahrliche Gang der Temperatur- und Salzgehaltsschichtung in den britischen Randmeeren und in der Nord- und Ostsee. In: Wiss. Berichte, Dtsch. Hydrogr. Inst., Hamburg, 80 pp. Döös, K., Meier, H. E. M., Döscher, R., The Baltic Haline Conveyor Belt or The Overturning Circulation and Mixing in the Baltic. Ambio: A Journal of the Human Environment, 33, 4, Elken, J., Deep water overflow, circulation and vertical exchange in the Baltic proper. Estonian Marine Institute Report Series, 6, 91 pp. Elken, J., Matthäus, W., Baltic Sea Oceanography. The BALTEX Assessment of Baltic Sea Basin climate change, Springer (in preparation). Elken, J., Raudsepp, U., Lips, U., On the estuarine transport reversal in deep layers of the Gulf of Finland. J. Sea Res., 49, Fennel, W., Seifert, T., Kelvin wave controlled upwelling in the western Baltic. J. Mar. Systems, 6, Fonselius, S. H., On the stagnation and recent turnover of the water in the Baltic. Tellus, 22, Gustafsson, B. G., Quantification of water, salt, oxygen and nutrient exchange of the Baltic Sea from observations in the Arkona Basin. Cont. Shelf Res., 21, Gustafsson, B. G., Response of Baltic Sea to climate change-theory and observations. Journal of Sea Res., 49(4), Hagen, E., Feistel, R., Observations of low-frequency current fluctuations in deep water of the Eastern Gotland Basin/Baltic Sea. J. Geophys. Res., 109, C03044, doi: /2003jc Håkansson, B., Alenius, P., Brydsten, L., The physical environment in the Gulf of Bothnia. Ambio, Special Report No. 8, HELCOM, Second Periodic Assessment of the State of the Marine Environment of the Baltic Sea, ; Background Document. BSEP No. 35B. HELCOM, First assessment of the state of the coastal waters of the Baltic Sea. BSEP No. 54. Jakobsen, F., Trebuchet, C., Observations of the transport through the Belt Sea and an investigation of momentum balance. Cont. Shelf Res., 20, Jönsson, A., Broman, B., Rahm, L., Variations in the Baltic Sea wave fields. Ocean Engineering, 30 (1), Kõuts, T., Omstedt, A., Deep water exchange in the Baltic Proper. Tellus, 45A, Lass, H. U., Talpsepp, L., Observations of coastal jets in the Southern Baltic. Cont. Shelf Res., 13, 2-3, Lass, H. U., Prandke, H., Liljebladh, B., Dissipation in the Baltic proper during winter stratification. J. Geophys. Res., 108, C6, 3187, doi: /2002jc Lehmann, A., Hinrichsen, H.-H., On the Wind Driven and Thermohaline Circulation of the Baltic Sea. Phys. Chem. Earth (B), 25,.2, Lehmann, A., Hinrichsen, H.-H., Water, heat and salt exchange between the deep basins of the Baltic Sea. Boreal Env. Res., 7, 4, Lehmann, A., Krauss, W., Hinrichsen, H.-H., Effects of remote and local atmospheric forcing on circulation and upwelling in the Baltic Sea. Tellus, 54A,

10 Lilover, M-J., Lips, U., Laanearu, J., Liljebladh, B., Flow regime in the Irbe Strait. Aquatic Sciences, 60, 3, Lips, U., Lilover, M.-J., Raudsepp, U., Talpsepp, L., Water renewal processes and related hydrographic structures in the Gulf of Riga. In: Hydrographic studies within the Gulf of Riga Project , Estonian Marine Institute, Report Series, No. 1, Marmefelt, E., Omstedt, A., Deep water properties in the Gulf of Bothnia. Cont. Shelf Res., 13, Matthäus, W., Climatic and seasonal variability of oceanological parameters in the Baltic Sea. Beiträge zur Meereskunde, 51, Matthäus, W., Franck, H., Characteristics of major Baltic inflows a statistical analysis. Cont. Shelf. Res. 12, Matthäus, W., Lass, H.-U., The recent salt inflow into the Baltic Sea. J. Phys. Oceanogr., 25, Mattsson, J., Some comments on the barotropic flow through the Danish Straits and the division of the flow between the Belt and the Öresund. Tellus, 48, Meier, H. E. M., Kauker, F., Modeling decadal variability of the Baltic Sea. Part 2: The role of freshwater inflow and large-scale atmospheric circulation for salinity. J. Geophys. Res., 108, C11, doi: 10, 1029/2003JC001799, Myrberg, K., Andrejev, O., Main upwelling regions in the Baltic Sea a statistical analysis based on three-dimensional modelling. Boreal Env. Res., 8, Omstedt, A., Elken, J., Lehmann, A., Piechura, J., Knowledge of the Baltic Sea physics gained during the BALTEX and related programmes. Progress In Oceanography, 63, 1-2, Omstedt, A., Nohr, C., Calculating the water and heat balances of the Baltic Sea using ocean modelling and available meteorological, hydrological and ocean data. Tellus (2004), 56A, Omstedt, A., Rutgersson, A., Closing the water and heat cycles of the Baltic Sea. Meteorologische Zeitschrift, 9, 1, Pavelson, J., Laanemets, J., Kononen, K., Nõmmann, S., Quasi-permanent density front at the entrance to the Gulf of Finland: Response to wind forcing. Cont. Shelf Res., 17(3), Piechura, J., Beszczynska-Möller, A., Inflow waters in the deep regions of the southern Baltic Sea-transport and transformations. Oceanologia, 46(1), Piechura, J., Walczowski, W., Beszcynska-Möller, A., On the structure and dynamics of the water in the Slupsk Furrow. Oceanologia, 39 (1), Pizarro, O., Shaffer, G., Wind-Driven, Coastal-Trapped Waves off the Island of Gotland, Baltic Sea. J. Phys. Oceanogr., 28, 11, Raudsepp, U., Current Dynamics of Estuarine Circulation in the Lateral Boundary Layer. Estuarine, Coastal and Shelf Science, 47, Raudsepp, U., Interannual and seasonal temperature and salinity variations in the Gulf of Riga and corresponding saline water inflow from the Baltic Proper. Nordic Hydrology, 32, 2, Raudsepp, U., Beletsky, D., Schwab, D. J., Basin scale topographic waves in the Gulf of Riga. Journal of Physical Oceanography, 33, 5, SNV, Monitor Sweden s marine environment ecosystems under pressure. Swed. Envir. Prot. Agency, 207 pp. Stigebrandt, A., Computations of the flow of dense water into the Baltic Sea from hydrographical measurements in the Arkona Basin. Tellus, 39A, Stigebrandt, A., Omstedt, A., Axell, L. B., Modeling the variations of salinity and temperature in the large Gulfs of the Baltic Sea. Cont. Shelf Res. 23,

11 Zhurbas, V., Stipa, T., Mälkki, P., Paka, V., Golenko, N., Hense, I., Sklyarov, V., Generation of subsurface cyclonic eddies in the southeast Baltic Sea: Observations and numerical experiments. J. Geophys. Res., 109, C05033, doi: /2003jc Zhurbas, V. M., Paka, V. T., What drives thermohaline intrusions in the Baltic Sea? Journal of Marine Systems, 21(1 4), Whitehead, J. A., Leetmaa, A., Know, R. A., Rotating hydraulics of strait and sill flows. Geophys. Fluid Dyn., 6, Baltic Sea Water Conveyor: Is the Chimney Located at the Entrance to the Gulf of Finland? Summary Jüri Elken Marine Systems Institute, Tallinn University of Technology It is argued that the upward loop of the Baltic internal water cycle is located in the Northern deep and at the entrance to the Gulf of Finland. The incoming deep water has to be converted into upward motions due to the continuity requirements. The upward loop in the Gotland basin is expected to be weak, since the deep water import is roughly equal to the export towards the Northern deep, and direct turbulence measurements show low mixing intensity. Diapycnal fluxes at the Nortern deep and the Gulf of Finland entrance are enhanced during southwesterly storms that reverse the estuarine flow, generate energetic mesoscale motions in the halocline and decrease the strength of vertical stratification. 84

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc

Microsoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc 7. PIDEVUE VÕRRAND, LIANDITE DIFUIOON 7.1. Põhivalemi tuletamine Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Geograafia 8

Geograafia  8 Geograafia VIII klass, 70 tundi Õpitulemused 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; 2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Meresüsteemide Instituut Kinnitatud: TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadusnõukogu Jüri Elken 7. märts 2011 TEADUS- JA ARENDUSTE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Meresüsteemide Instituut Kinnitatud: TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadusnõukogu Jüri Elken 7. märts 2011 TEADUS- JA ARENDUSTE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Meresüsteemide Instituut Kinnitatud: TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadusnõukogu Jüri Elken 7. märts 2011 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE AASTAARUANNE 2010 TALLINN 2011 1 Sisukord 1.

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul Kristjan Mahla Juhendaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN 1 Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 3. osa: PRAKTILISED TEGEVUSED Elektronide difraktsioon Projekti Quantum Spin-Off rahastab Euroopa Liit programmi LLP

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

DE_loeng5

DE_loeng5 Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

29 th International Physics Olympiad Reykjavik, Iceland Eksperimentaalne võistlus Esmaspäev, 6. juuli 1998 Kasutada olev aeg: 5 tundi Loe esmalt seda:

29 th International Physics Olympiad Reykjavik, Iceland Eksperimentaalne võistlus Esmaspäev, 6. juuli 1998 Kasutada olev aeg: 5 tundi Loe esmalt seda: 9 th International Physics Olympiad Reykjavik, Iceland Eksperimentaalne võistlus Esmaspäev, 6. juuli 1998 Kasutada olev aeg: 5 tundi Loe esmalt seda: 1. Kasuta ainult korraldajate antud sulepead.. Kasuta

Rohkem

Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine.

Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine. Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine. Kasvanud on nõudmine usaldusväärsete ja kooskõlaliste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus. Arvutikaardid. Mõõtkava ja vahemaade mõõtmine. Suunad looduses ja kaardil. Asukoha määramine.

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Microsoft PowerPoint - IRZ0050_13L.pptx

Microsoft PowerPoint - IRZ0050_13L.pptx 15. Hüdroakustilised d infohankesüsteemid id Kirjandus: Arro I. Sonartehnika, Tln., TTÜ kirjastus, 1998 Otsingu sõna: Sonar + signal processing, echo sounding, underwater acoustics, hydroacoustics, active

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

HÜDROGRAAFIA SINISE MAJANDUSE TUGISAMMAS ( HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JU

HÜDROGRAAFIA SINISE MAJANDUSE TUGISAMMAS (  HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JU (http://www.iho.int/srv1/index.php?option=com_content&view=article&id=380&itemid=296) HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JUUNI 2013 Iga aasta 21. juunil tähistab Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) ülemaailmset

Rohkem

250118_STRÖMAX 4017 M strangregulierventile_deu_3182_sks_e+kuj.cdr

250118_STRÖMAX 4017 M strangregulierventile_deu_3182_sks_e+kuj.cdr www.herz.eu HERZi tasakaalustusventiilid Eelseade kuvamine käepidemel Kasutajasõbralik ja ergonoomiline käepide Täpne eelseade Lihtne diferentsiaalrõhu mõõtmine mõõteventiili kaudu Kere tsingitustuskindlast

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

A9RE06B.tmp

A9RE06B.tmp Head Quarter accelerate the future Õlivabad kolbkompressorid Nüüd ka 100%-se koormatavusega www.gentilincompressors.com Professionaalsed õlivabad kompressorid RUUMI KOKKUHOID Algselt väljavenitatud vertikaalne

Rohkem