untitled
|
|
- Kadri Vain
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 SPORDITREENINGU PLANEERIMISE TASEMED ANTS NURMEKIVI Treeningu planeerimise eesmärk on võimalikult otstarbekalt ja efektiivselt viia sportlase töövõime vajalikuks ajaks uuele, kõrgemale tasemele. Planeerimise aluseks on võistluskalender ja sportliku vormi arengu seaduspärasused. Võistluskalender määrab, mis ajaks on vaja saavutada tippvorm. Sportliku vormi arengu seaduspärasused aga määravad treeningu tehnoloogia, st tegevuse, kuidas tippvormi saavutada. PLANEERIMIST MÕJUTAVAD TEGURID Planeerimise seisukohalt eristatakse sportliku vormi kolme põhilist faasi: 1) saavutamine, mis sisaldab endas eelduste loomist baastreeningut ja vahetut saavutamist spetsiaaltreeningut 2) säilitamine, mille all mõistetakse optimaalse valmisoleku seisundi hoidmist ning selle baasil tippvormi saavutamist 3) ajutine langus, mis on tingitud vajadusest taastada nii närvienergia varud kui ka organismi üldine energeetiline potentsiaal. Sportliku vormi saavutamise eelduste loomine ja vahetu saavutamine toimub ettevalmis taval perioodil, säilitamine ja tippvormi kätte võitmine on võistlusperioodi põhiline ülesanne, ajutine langus aga planeeritakse üleminekuperioodile. Treeningu planeerimisel lähtutakse planeerimise kaheksast tasemest: 1 harjutus 2 harjutuste seeria 3 treeningtund 4 treeningpäev 5 treeningnädal või mikrotsükkel 6 treeningkuu või mesotsükkel 7 treeningaasta või makrotsükkel 8 mitmeaastane treening. Treeningu planeerimise algelemendid on harjutus, harjutuste seeria, treeningtund ja treeningpäev. Treeningu planeerimise struktuursed elemendid on mikro-, meso- ja makrotsükkel ning mitmeaastane treening. 153
2 SPORDIPEDAGOOGIKA Neli esimest taset moodustavad planeerimise algelemendid, mis on nelja järgmise struk tuurse taseme alus. Planeerimise algelementide iseärasuste tundmine aitab kaasa nende otstarbekamale kasutamisele erinevate struktuuritasemete ülesehitusel. Konk reetse treeningu planeerimist alustatakse planeerimise kõrgematest tasemetest, st mitmeaastasest treeningust ja treeningu makrotsüklist. Treeningu planeerimise I reegel on see peab jääma paindlikuks. Paindlikkust on eriti vaja siis, kui tekivad takistused ja tagasilöögid. II reegel igaühel peab olema individuaalne treeninguplaan. Sest igaühel on temale iseloomulik piiratud kogus adap tat sioonienergiat. Järelikult peab ta oskama tunnetada tasakaalu kõigi oma tegevuste ja olemasoleva adaptatsioonireservi vahel ning seda treeningu planee rimisel arvestama. Planeerimisel eristatakse kolme tähtsat suunda: 1) elustiili juhtimist (karjäär, finantsid, pereelu, väärtushinnangud) 2) toetavat teaduslikku juhtimist (regulaarsed meditsiinilised, pedagoogilised, psühholoogilised jt testid, treeningu monitooring jne) 3) võimekuse juhtimist (treeningu planeerimine ja programmeerimine, treeningu metodoloogia ja metoodika). Treeningu planeerimisel on kesksel kohal võimekuse juhtimine, kuid seejuures on vaja kasutada taustajõudude ja arvestada sportlase elustiili mõjusid. MITMEAASTANE TREENING Mitmeaastasel ehk perspektiivsel planeerimisel on oluline silmas pidada optimaalset tippsaavutuste iga ning vastavalt sellele alustada spetsiaaltreeninguga. Mitmeaastase treeningu plaanis peaks kajastuma: sportlase tulemuste või saavutuste dünaamika aastate kaupa peamised kehalise, tehnilise, taktikalise ja psühholoogilise ettevalmistuse ülesanded igal aastal põhiliste treeninguvahendite mahtude ja intensiivsuste dünaamika kontrollharjutuste ja testide tulemuste dünaamika. Treeningu perspektiivplaanis fikseeritakse kõigi sportlase ettevalmistuslike külgede ülesanded aastate kaupa, mis toetudes planeeritud koormuste dünaamikale tagaksid kavandatud kontrolltestide ja võistlustulemuste dünaamika igaks aastaks. Mitmeaastase treeningu planeerimisel kasutatakse kõige sagedamini nelja-aastast tsüklit, kuid selle pikkus võib tippspordis olla kaheksa aastat. Et saavutada neljandal aastal parimaid tulemusi, võib kasutada treeningukoormuste dünaamika erinevaid variante. I variant järk-järguline koormuse mahu ja intensiivsuse tõstmine aastate kaupa. II variant stabiilse koormuse intensiivsuse tõusu juures langetatakse koormuse mahtu neljandal aastal. III variant mahu ja intensiivsuse lainekujuline dünaamika, kusjuures mõlemat suurendatakse tsükli teisel ja viimasel aastal. I variant sobib noortele sportlastele, kes valmistuvad esimesteks tippvõistlusteks, II variant kogenud sportlastele, III varianti võivad edukalt kasutada kogenud veteranid. Kõiki kolme varianti võib vaadelda kui mitmeaastase treeningu (10 12 aastat) faase, mida alustatakse sportliku täiustamise etapist. 154 SPORDI ÜLDAINED II TASE
3 AASTATREENING VÕI MAKROTSÜKKEL Makrotsükkel on täielik treeningutsükkel, mis koosneb ettevalmistus-, võistlus- ja üleminekuperioodist. Makrotsükli pikkus võib olla üks aasta, kuid aastas võib olla ka kaks või kolm makrotsüklit. Olenevalt makrotsüklite ja tippvormi saavutamise planeerimise arvust räägitakse ühe-, kahe- või kolmetipulisest planeerimisest. Makrotsükli põhimõtet selgitab joonis. Makrotsükkel Perioodid Ettevalmistav Võistlus- Ülemineku- Etapid Baas- Spetsiaal- Võistluseelne Põhivõistlus- Ülemineku- Mikrotsüklid Kahe- või kolmetipulise planeerimise puhul korduvad vastavad perioodid või etapid aastas kaks või kolm korda ning on loomulikult oma kestuselt lühemad. Makrotsükli planeerimisel lähtutakse järgmisest loogilisest järgnevusest: tulemuste juurdekasvu suurus põhidistantsil ja kõrvaldistantsidel spetsiaalse töövõime dünaamika põhi- ja tippvõistluse ajaks põhilised treeninguvahendid ja -meetodid, mis kindlustavad spetsiaaltöövõime optimaalse dünaamika abistavad treeninguvahendid kõikide vahendite jaotus aastatsüklis ja etappidel (treeningu struktuur), kasutades nii põhimõttelisi kui ka konkreetseid, arvulisi mudeleid taastumisvahendite kasutamine (etappide kaupa) treeningu efektiivsuse hindamise kriteeriumid (testimise süsteem) treeningprotsessi kindlustamise süsteem (materiaalne külg, meditsiiniline kind lus tus, treeninglaagrid jne). Oluline on arvestada sportlase individuaalseid iseärasusi kas on tegemist nn kiirus- või vastupidavustüüpi sportlasega, kui kiiresti saavutatakse tippvorm, millised on tippvormi säilitamise võimalused. Makrotsükli planeerimisel peab välja töötama vastava treening- ja võistlustegevuse prog rammi, mis kindlustab konkreetse tulemuse võistlusperioodil. Kõik ettevalmistuse etapid ja liigid viiakse otsesesse seosesse lõppeesmärgi sportliku tule musega. Seega nõuab makrotsükli planeerimine spordimeisterlikkuse saavutamise seaduspärasuste head tundmist. Eelnev kinnitab vajadust arvestada makrotsüklit kui treeningu ülesehituse põhivormi, mille vajadustele allutatakse meso- ja mikrotsükli planeerimine. Makrotsükkel on täielik treeningtsükkel, mille kõik perioodid ja etapid on põhivõistluste jooksul otseses seoses konkreetsete planeeritavate tulemustega. MESOTSÜKKEL EHK ETAPP Makrotsükkel jaguneb väiksemateks struktuuriühikuteks: mesotsükliteks ehk etappideks, mis kestavad tavaliselt 3 6 nädalat. Väga levinud on neljanädalane mesotsükkel. Selle rütmiks on 3:1, st kolm nädalat tõstetakse järk-järgult koormust ja neljas nädal on taastava iseloomuga. Viimase koormus on 50 60% maksimaalse nädala koormusest. Sellega tagatakse organismi kohanemisprotsesside efektiivne kulge mine. Taastava nädala või mikrotsükli lõpus viiakse läbi testimine, et veen- 155
4 SPORDIPEDAGOOGIKA duda etapi käigus saavutatud töövõime nihete ulatuses ja suunas. Igal etapil on konkreetne ülesanne nii võidakse ühel etapil enam rõhutada aeroobse töövõime arendamist, teisel lihasjõu suurendamist jne. Seejuures tuleb arvestada sellega, et ei oleks jäiku piire etappide vahel, vaid et rõhutatud etapi sees toimuks mõningane ettevalmistus järgmiseks etapiks ja rõhutatud etapi järel püütaks väiksema mahuga säilitada saavutatud nihkeid. Etapi planeerimisel määratakse: põhilised ülesanded treeningumeetodid ja -vahendid mahu ja intensiivsuse näitajad taastumisvahendite kasutamine mikrotsüklite ülesehitus ja vaheldumise iseärasused. Treeningu mesotsükkel on vahend erineva sisu ja koormusega mikrotsüklite otstar be kaks reastamiseks, et moodustuks terviklik treeninguetapp üldstrateegiast tuleneva konk reetse ülesande lahendamiseks. Mesotsükkel aitab juhtida erinevates mikrotsüklites treenitava efekti summeerumist. Sõltuvalt eesmärgist eristatakse sissejuhatavat, baas-, kontroll-, võistlus- ja taastavat mesotsüklit. Naissportlaste treeningu mesotsüklite üles ehitusel peab arvestama menstruaaltsükli kulgemisega. Kõrgeimad töövõime tasemed on iseloomulikud ovulatsiooni- ja menstruatsiooni järgsele faasile, madalai mad menstruatsiooni ja ovulatsiooni faasile. Mesotsükkel on vahend erinevate mikrotsüklite treeniva efekti summeerimiseks ja taastumise optimeerimiseks, treeningurütmi saavutamiseks. MIKROTSÜKKEL Mikrotsükliks nimetatakse üksteisele järgnevaid mitmepäevaseid treeningukoormusi, mis tagavad antud etapi ülesannete kompleksse lahendamise. Mikrotsükkel määrab koormuse ja taastumise otstarbeka vaheldumise, koormuse lainelisuse. Kõige tüüpili se maks mikrotsükli pikkuseks on üks nädal, kuid see võib kesta ka 3 14 päeva. Eristatakse treening- ja võistlusperioodi mikrotsükleid. Treeningu mikrotsüklite põhi tüübid on: 1) sissejuhatav mahu ja intensiivsuse järk-järguline tõstmine 2) arendav suur maht ja keskmine intensiivsus 3) koormuslöök maksimaalne maht ja intensiivsus 4) stabiliseeriv kõrge intensiivsus, väike maht. Mikrotsükli ülesehitus peab tagama antud etapi ülesannete lahendamise koos koormuse ja taastumise otstarbeka vaheldumise ja koormuse lainelisusega. Võistluste mikrotsüklid on: 1) kontrolliv-ettevalmistav võisteldakse ilma koormust alandamata 2) t ähtsamate võistluste mikrotsükkel peab tagama optimaalse valmisoleku. Teatud kindla suunitlusega treeningtunnid korduvad mikrotsüklis tavaliselt kaks või kolm korda. See kordumine sõltub treeningu tüübist ja arendatavatest võimetest: iga päev võib arendada aeroobset vastupidavust, painduvust, väikeste lihasrühmade jõudu üle päeva võib arendada suurte lihasrühmade jõudu kaks korda nädalas võib kasutada submaksimaalse ning maksimaalse intensiivsusega vastupidavus-, jõu- ja kiirusharjutusi 156 SPORDI ÜLDAINED II TASE
5 kaks kuni kolm korda nädalas võib kasutada hüppeharjutusi (näiteks sammhüppeid jt) ja harjutusi raskendatud tingimustes. Võistlusperioodil võiks mikrotsüklid sisaldada võistlustingimusi modelleerivaid olu kordi. Näiteks, kui on vaja kaks või enam päeva järjest võistelda, võiks seda silmas pidada mikrotsükli ülesehitusel. Mikrotsüklite ülesehitusel arvestatakse erinevate kehaliste võimete taastumise erinevat aega ja võistlusstartide eripära. Üldreeglina tuleb mikrotsüklite ülesehitusel arvestada töövõime erinevate komponentide taastumise erinevat aega ehk heterokronismi. Tugeva kiirustreeningu järel taastuvad esmalt aeroobsed võimed, seejärel anaeroobsed ja viimaks kiirusvõimed. Suure koormusega anaeroobse treeningu järel on töövõime taastum ise järjekord järgmine: aeroobne võimekus, kiirusomadused, anaeroobne võimekus. Järelikult on otstarbekas tugeva treeningu järel suunata treening selle võime arendamisele, mis on taastunud. Kasutades kahte tugevat erisuunalist koormust (näiteks aeroobset ja anae roobset) järjest, taastub kõige hiljem viimasel tugeval treeningul pärsitud funktsioon (antud juhul anaeroobne võimekus). Toime poolest sportlase organismile võivad mikrotsüklid olla: mittemõjuvad, väikese koormusega, koormavad, ammendavad ja kurnavad. TREENINGPÄEV Kaasaegsele tipptasemel treeningule on iseloomulik kahekordne treening päevas. Üksikutel treeninguetappidel võib päevas ka sagedamini treenida. Erinevad füsioloogilised ja psühholoogilised protsessid saavutavad sportlike tulemuste seisukohalt teatud ajal ööpäevas soodsamad faasid. Treening või võistlus, mis toimub mitu tundi enne või pärast tippfaasi, on väiksema efektiivsusega. Otsustavaks mõjutajaks on siin ööpäevased rütmid eksogeensed ja endogeensed. Eksogeenseid rütme mõjutavad välised tegurid valgus, temperatuur, toidukordade tüüp ja ajastamine, sotsiaalne ja kehaline aktiivsus. Endogeensed rütmid tähendavad organismi sisemist kella. Treeningpäeva planeerimist mõjustavad eksogeensed ja endogeensed ööpäevased rütmid ja nendest tingitud kõrgenenud töövõime perioodid. Sportlase kõige tähtsamad võimekust mõjustavad rütmid on une ja ärkamise tsükkel ja keha temperatuurikõvera tsükkel (viimase tipp on kella ajal, madalaim 6.00 ajal). Enamik võimekuse näitajaid kõigub päeva jooksul loomulikult tihedas seoses keha temperatuurikõveraga. Näiteks enamik väljas joostud maailmarekordeid on saavutatud pärast kella õhtul. Kui aga võistlused on hommikul, tuleb vastavalt kohandada ka uneaega. Ööpäevast rütmi mõjustab ka see, kas ollakse nn hommiku- või õhtutüüp. Ööune vähe sus või häirumine halvendab töövõimet. Seejuures mõjutab une vähesus rohkem keeruka koordinatsiooniga ja pikaaegset pingutust nõudvaid spordialasid. Päevarütmi häirumine võib sõltuda ajavööndi ületamisest. Muutused on väga individuaalsed, mõnest päevast nädalateni. Eriti selgelt ilmneb see siis, kui ületatakse kuus ajavööndit. Ida poole liikumine on päevarütmi seisukohalt ohtlikum, kuna päeva pikkuse lühendamine on inimesele raskem kui selle piken damine. Eelnevast lähtudes on optimaalsed treeninguajad päevas hommikupoolikul kella ja õhtupoolikul kella vahel, sest neil aegadel on inimese organismile iseloo mu lik kõrgenenud töövõime. Kui tippvõistlus toimub hommikupoolikul, tuleb ka piisav hulk põhitreeninguid teha hommikupoolikul, et harjutada ennast sel ajal maksimaalselt mobiliseerima. 157
6 SPORDIPEDAGOOGIKA TREENINGTUND See on põhiline treeningu organisatsiooniline vorm. Treeningtunni toime sõltub kasutatud koormuste spetsiifikast, erineva toimega harjutuste vahekorrast, nende kogu mahust, intensiivsusest. Treeningtund kestab tavaliselt 1 3 tundi. Reeglina on tunnil kolm osa: ettevalmistav, põhi- ja lõpetav osa. Ettevalmistava osa ülesandeks on soojendus, mille käigus häälestutakse liigutuslikult, psüühiliselt ja pedagoogiliselt eelseisvaks tegevuseks. Treeningu põhiosa planeerimisel pööratakse tähelepanu kasuta tavate harjutuste optimaalsele järjestusele: tehnikaharjutused, kiirusharjutused, kiirus liku vastupidavuse harjutused, jõuharjutused, vastupidavusharjutused. Treeningtunni lõpetavat osa ei tohi mingil juhul unustada ega ära jätta. Selle osa üles anded on pinge mahavõtmine, positiivsete emotsioonide loomine, lõdvestus, hinnang tehtule. Treeningtund on põhiline treeningu organisatsiooniline vorm, mille ajal lahendatakse kas valikulisi või kompleksseid treeningu ees seisvaid ülesandeid. Vahendite ja meetodite suunitluselt jagunevad treeningtunnid valikulisteks ja kompleksseteks. Valikulistel treeningutel on kogu tegevus suunatud peamiselt ühe üles ande lahendamisele, komplekssetel aga mitme ülesande lahendamisele. Sõltuvalt püstitatud ülesandest eristatakse järgmisi treeningtunni tüüpe: õpetav, arendav, õppe-, treeniv, taastav, modelleeriv ja kontrolltreeningtund. Treeningtundide tegemisel kasutatakse järgmisi organisatsioonilisi vorme: individuaalne grupiviisiline frontaalne vaba (statsionaarne ja ringtreeningu vorm). HARJUTUSTE SEERIA Sageli kasutatakse vastupidavustreeningus harjutusi seeriates. Tüüpiline harjutuste seeria näide on intervalltreening, mille toime sõltub: 1) lõigu pikkusest 2) lõigu kiirusest 3) lõikude arvust 4) puhkepausi pikkusest 5) tegevusest puhkepausi ajal. Ka jõutreeningus kasutatakse harjutusi seeriates. Jõutreeningu toime sõltub lihastöö režiimist, harjutuste valikust, harjutuste järgnevusest, vastupanu suurusest, koormuste mahust, puhkepauside pikkusest, harjutuste sooritamise kiirusest, sagedusest nädalas. Harjutuste seeria efektiivseks sooritamiseks on vaja täpselt jälgida kõiki komponente, millest sõltub seeria toime. Muutes üht või teist komponenti, muutub ka harjutuste seeria toime. Intervall- ja kordustreeningu põhireegleid on korraga ei muudeta mitut komponenti. Lõigutreeningus võivad seeriad olla: ühtlased, tõusvad, langevad, püramiidseeriad jt. Jõutreeningus kasutatakse lisaks tavalistele super-, tri- ja gigantseeriaid. 158 SPORDI ÜLDAINED II TASE
7 HARJUTUS Treeningu planeerimise kõige väiksemaks ühikuks on kehaline harjutus. Harjutuste valik sõltub treeningu eesmärgist, sportlase vanusest, kvalifikatsioonist, ettevalmistuse etapist, mitmeaastase treeningu etapist, harjutuse treenivast potentsiaalist, tree nin gutingimustest, vahendite olemasolust, motivatsioonist jne. Üksikute treeningharjutuste valikul tuleb lähtuda konkreetsest treenivast toimest ja selle treeniva potentsiaali järk-järgulisest kasvust. Viimane peab aga olema vastavuses organismi kohanemisvõimega. Eriliselt peaks rõhu tama, et tugeva treeniva potentsiaaliga harjutusi ei tohiks kasutada ilma vastava ettevalmistuseta ning liiga vara (forsseeritud treening). NOORSPORTLASTE TREENINGU PLANEERIMISE ISEÄRASUSED Noorsportlaste mitmeaastase sportliku treeningu ratsionaalsel ülesehitusel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) optimaalsetest vanuselistest piiridest, mille vältel tavaliselt saavutatakse maksimaal sed tulemused valitud alal 2) süstemaatilise ettevalmistuse kestusest planeeritud tulemuste saavutamiseks 3) eelistatud treeningu suunast igal mitmeaastase ettevalmistuse etapil 4) kronoloogilisest vanusest, millal alustati treeningut, ja bioloogilisest vanusest, millal alustati spetsiaaltreeningut 5) sportlase individuaalsetest iseärasustest ja tema meisterlikkuse juurdekasvu tempost. Tervikuna võib sportliku ettevalmistuse protsessi algajast kuni tippsportlaseni vaadelda järjestikuste staadiumitena, mis on seotud sportlaste vanuseliste ja kvalifikat siooni taseme näitajatega ning mitmeaastase ettevalmistuse üksikute etappidega. Etapid Eelnev ettevalmistus Esialgne spetsialiseerumine Süvendatud spetsialiseerumine Sportlik täiustamine Tipptulemuste saavutamine Tulemuste ja treenituse säilitamine Treeninguaasta Staadiumid Baasettevalmistus Individuaalsete võimaluste maksimaalne realiseerimine Sportlik pikaealisus Noorsportlaste mitmeaastane treening- ja võistlusprotsess ehitatakse üles järgmiste metoodiliste seisukohtade alusel. Noorsportlaste mitmeaastast treening- ja võistlusprotsessi tuleb käsitleda süsteemsena, mis tagab piisava arengu kõikides vanuseastmetes ja tipptulemuste saavutamise optimaalses vanuses. 1. Ühtne pedagoogiline süsteem, mis kindlustaks ettevalmistuse ülesannete, vahendite, meetodite ja organisatsiooniliste vormide ratsionaalse järgnevuse kõikides vanusegruppides ja parimad tulemused optimaalses eas. 2. Sportlase ettevalmistuse erinevate külgede optimaalne suhe mitmeaastase treeningu protsessis. 3. Pidev üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse vahendite mahu kasv, kusjuures koos meisterlikkuse tõusuga suureneb spetsiaalse ettevalmistuse osakaal ja väheneb üldise ettevalmistuse osakaal. 159
8 SPORDIPEDAGOOGIKA 4. Järk-järguline treeningu- ja võistluskoormuste mahu ja intensiivsuse tõus. Iga järgmist treeningaastat alustatakse ja lõpetatakse kõrgemalt tasemelt võrreldes eelneva aastaga. 5. Igal ettevalmistuse etapil peavad treeningu- ja võistluskoormused vastama sportlase bioloogilisele vanusele ja individuaalsetele võimalustele. 6. Kõigi kehaliste võimete arendamine mitmeaastase treeningu kõikidel etappidel ja üksikute võimete eelisarendamine vanuseperioodidel, mil on selleks parimad võimalused (nn sensitiivsed perioodid). 7. Tagatakse kasvava organismi harmoonilise areng, tugev tervis, mitmekülgne kehaline, tehniline, taktikaline, psühholoogiline ettevalmistus. TREENINGUPÄEVIK, TREENINGU ARVELDUS JA ANALÜÜS Sportlase, aga ka treeneri treeningupäevik on hädavajalik, kui tahetakse treeningut detailselt analüüsida ja planeerida. Ühtlasi on treeningupäevik sportlase ja treeneri loomingulise koostöö alus. Sportlase treeningupäevikus peaksid sisalduma järgmised põhilised andmed: Lühiandmed sportlase isiku kohta, samuti aadress ja telefoninumber. Sportlike tulemuste ja kontrollharjutuste näitajate dünaamika aastate kaupa. Treeningu eesmärgid ja ülesanded aastaks, perioodideks, etappideks. Põhilised võistlused. Treeningtundide sisu võimalikult detailne kirjeldus, tuues ära pulsisagedused, kilometraažid, tonnid, seeriad, korduste arvud jne. Efektiivne treeningu juhtimine ei ole võimalik ilma treeningupäeviku, treeningu kokkuvõtete ja analüüsita, st ilma objektiivse tagasisideta. Enesetunde andmed enne ja pärast treeningut, andmed une, pulsi, kehakaalu, toitumise, haiguste, vigastuste, taastumisprotseduuride jne kohta. Töö- ja õppetöö koormuse hinnangud, treeningukoormuse summaarne hinnang, taastumise hinnang (ortostaatiline proov). Võistluste ja võistlusstartide tulemused ning nende kirjeldus. Detailne treeningupäevik, regulaarsed treeningu kokkuvõtted ja analüüs aitavad muuta treeningprotsessi juhitavaks ja võimaldavad suurema tõenäosusega saavutada kõrgeid tulemusi planeeritud ajal. Kordamisküsimused: 1. Eristage treeningu planeerimise algelemendid ja struktuursed tasemed. 2. Kuidas mõista paindlikkust treeningute planeerimisel? 3. Miks on vaja koormuse rütmitamist mesotsüklis? 4. Millised rütmid mõjutavad treeningpäeva planeerimist? 5. Millised on noorsportlaste mitmeaastase treeningu planeerimisele omased etapid ja staadiumid? 160 SPORDI ÜLDAINED II TASE
Tallinna Reaalkool Eesti noorte naiskolmikhüppajate kehaliste võimete analüüs Uurimistöö Laura Johanna Mettis 11.c klass Juhendaja Katrin Kuusk Tallin
Tallinna Reaalkool Eesti noorte naiskolmikhüppajate kehaliste võimete analüüs Uurimistöö Laura Johanna Mettis 11.c klass Juhendaja Katrin Kuusk Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus... 5 1. Ülevaade kolmikhüppest...
RohkemTreenerite Tasemekoolituse Õppekava (Med
TREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA TREENER, tase 5 (kuni 20.11.2013 III tase) BIOMEDITSIIN - TASE 5 Eesmärgid 1. Treener on võimeline terviklikku treeninguprotsessi planeerima 2. Treener tunneb oma spordiala
Rohkemuntitled
ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE TREENINGPROTSESSIS JAAN LOKO Pedagoogiline, sh ka sporditreeneri tegevus, eeldab oma ala sügavat tundmist. Enne pedagoogilise töö (õpetamine) planeerimist tuleb täpselt ette kujutada,
RohkemKehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ
Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-
RohkemJudotreeneri koolitus, I, II, III aste
JUDOTREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA EKR 3 tase EKR 3 taseme aineprogramm Kuulajad: Abitreenerid, kes omavad judo 1. kyu-d või 2. kyu-d (mis on kinnitatud DAN-kolleegiumi poolt). Eesmärgid: Maht 30
RohkemIAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa
IAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa 27.08.-01.09.2017 Eksam I osa 1. Home study pack. Kodune ülesanne enne k u r s u s e a l g u s t e n e s e a n
RohkemSuusatajate teekond PyeongChang’i
Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Liisi Sokman Jõu ja vastupidavuse paralleelse arendamise efektiivsus töövõime arengust lähtudes Magistritöö füsioteraapia
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemKAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga
KAITSELIIDU 2019. AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulgas. selgitada välja Kaitseliidu 2019. aasta meistrid
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: PhD P. Päll Tartu 2014 SISUKORD
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
Rohkem(Microsoft Word - Uuringu kokkuv\365te Noorsportlaste tervisekontroll 0.06 mai14.doc)
Spordimeditsiini Sihtasutus Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST Noorsportlaste tervisekontrolli uuring Koostajad: dr Krista Veevo dr Stela Kilk Juhendaja: dr Leena Annus Tallinn 2014 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemIII_TASE-cs2.indd
TOIDULISANDID JA SPORTLASTE ERIVAJADUSED Vahur Ööpik TOIDULISANDID Sportlastele orienteeritud toidulisandite valik on äärmiselt lai ja nende koostis on väga mitmekesine. Seetõttu toidulisandite üldtunnustatud
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemView PDF
Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D
ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemMicrosoft Word - Sobitusahelate_projekteerimine.doc
Sobitusahelate projekteerimine Vaatleme 3 erinevat meetodit: koondparameetitega elementidel sobitamine häälestusribaga sobitamine veerandlainelõiguga sobitamine Sobitust võib vaadelda koormustakistuse
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemNaised. Treening
Töövõime muutused menstruaaltsükli erinevates faasides Sille Vaiksaar Mehed vs naised Lihasjõud on kuni 12. eluaastani nii poistel kui tüdrukutel võrdne. Naistel on meestega võrreldes vähem jõudu ja madalam
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
Rohkem28 29
28 29 CARGO TIPPER KÕRGE VÕIMEKUS MADAL RASKUSKESE Iga BJT haagis on konstrueeritud ühte eesmärki silmas pidades - pakkuda teile parimat. Haagised on valmistatud vastavalt klientide tagasisidele, lähtudes
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
Rohkemlaoriiulida1.ai
LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
Rohkem