EESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS

Väljavõte

1 MAA-AMET Juhend EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS mõõtkavas 1 : Tartu 2004

2 Sisukord 1. Sissejuhatus Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus Aluspõhja geoloogiline teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Üldmõisted Kaardistatavad nähtusklassid Kaardistatavad kivimkehad Litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide asukohad Aluspõhjalised rikked ja rikkevööndid Läbilõikejoon ja tugipuuraukude asend Nähtusklasside loetelu Ediacara ladestu Kambriumi ladestu Ordoviitsiumi ladestu Siluri ladestu Devoni ladestu Muud nähtusklassid Andme- ja esitusmudel Pinnakatte geoloogiline teemakiht Sissejuhatus Kvaternaarisetete liigitamise üldised põhimõtted Geneetiline kuuluvus Klimaatilis-stratigraafiline kuuluvus Litoloogiline kuuluvus Reaalsus- ja teostusmudel Kaardistatavad stratigraafilis-geneetilised settetüübid Kaardistatavad litoloogilised settetüübid Originaalnähtusklasside (koond)loetelu Andme- ja esitusmudel Hüdrogeoloogiline teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Mõisted ja mõõtühikud Peamised hüdrogeoloogilised mõisted ja mõõtühikud Peamised hüdrostratonid, nende tähendus ja liigid Aluspõhja ja pinnakatte hüdrogeoloogiline liigestamne Kvaternaari veekompleks Aluspõhja veekompleksid Kaardistatavad originaalnähtusklassid Andme- ja esitusmudel Põhjavee kaitstuse teemakiht Sissejuhatus Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutavad tegurid Geoloogilised tegurid Antropogeensed ning klimaatilised tegurid Reaalsusmudel Teostusmudel

3 Põhjavee loodusliku kaitstuse hindamine Originaalsete liitnähtusklasside moodustamise põhimõtted Andme- ja esitusmudel Maavarade teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed nõuded maavara tüüpi lasunditele Maavarade teemakihi nähtusklassid Andme- ja esitusmudel Geomorfoloogia teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Andme- ja esitusmudel Aluspõhja reljeefi teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Andme- ja esitusmudel Pinnakatte paksuste teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Teostusmudel Andme- ja esitusmudel Aeromagnetiliste anomaaliate teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Teostusmudel Andme- ja esitusmudel Algandmed Isojoonte ja trükivalmiskaart Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus Raskusjõuvälja anomaaliate teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Teostusmudel Andme- ja esitusmudel Algandmed Isojoonte ja trükivalmiskaart Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus Faktilise materjali teemakiht Sissejuhatus Reaalsusmudel Andme- ja esitusmudel Faktilise materjali andmebaasides olevate algandmete koosseis ja formaat Stratigraafilis-litoloogilise algandmestiku andmebaasi ülesehitus Hüdrogeoloogilise algandmestiku andmebaasi ülesehitus Faktilise materjalide digitaalsete kaartide ülesehitus Stratigraafilis-litoloogilise algandmestiku digitaalkaardi ülesehitus Hüdrogeoloogilise algandmestiku digitaalkaardi ülesehitus Topograafiline informatsioon

4 13.1. Sissejuhatus Topograafilise informatsiooniga failid Läbilõiked Sissejuhatus Läbilõigete ühised omadused Teemakihtide läbilõiked Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked Pinnakatte teemakihi läbilõiked Hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõiked Legend Legendide ühised omadused Teemakihtide legendid Aluspõhja geoloogilise teemakihi legend Pinnakatte teemakihi legend Hüdrogeoloogilise teemakihi legend Põhjavee kaitstuse teemakihi legend Maavarade teemakihi legend Geomorfoloogilise teemakihi legend Faktilise materjali teemakihi legend Stratigraafilis-litoloogilise algandmestikuga faktilise materjali kaardi legend Hüdrogeoloogilise algandmestikuga faktilise materjali kaardi legend Pinnakatte paksuste teemakihi legend Geofüüsikaliste kaartide legendid Trükivalmiskaardi kompositsioon Kaardikompositsiooni koostisosad Muud kaardikompositsiooni osad Kaardikompositsiooni osade paigutus trükivalmiskaardil Muud kaardikompositsiooni osad Kaardiväli Läbilõiked Legend Abikaardid Muude kaardikompositsiooni osade esitus Aruanne Sissejuhatus Aruande vorm ja aruandega kaasnevad lisad Aruande ülesehitus Aruandes sisalduv informatsioon

5 1. Sissejuhatus. Geoloogiline kaart tagab riigile vajaliku informatsiooni Eesti geoloogilisest ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. Geoloogilise kaardi abil kirjeldatakse graafiliselt geoloogilisete nähtusklasside ruumilist levikut. Ruumiliste nähtusklasside puhul pole võimalik ega ka otstarbekas jälgida nende levikut üle kogu kaardistatava maa-ala, mistõttu kaardistamisel kasutatakse laialdaselt interpoleerimist otseselt vaadeldavate objektide (nt looduslikud ja tehislikud paljandid, kaeved ja puursüdamikud) vahel. Geoloogiliste objektide ruumilise leviku ja omaduste määramiseks kasutatakse ka kaudseid meetodeid, näiteks geofüüsikalised meetodid. Aastast 2003 on riikliku geoloogilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : ) riigihangete korras tellijaks ning kaardiinformatsiooni haldajaks ja levitajaks Maa-amet. Seega on käesolev juhend koostatud geoloogilise kaardistamise raames teostatavate riigihangete läbiviimise eesmärgil. Tellija Maa-amet ei esita käesolevaga kaardistusettevõttele tingimusi kaardistamistöö etappide, töö käigu, töö käigus kasutatava tarkvara, nähtusklasside nimede ega nende koodide osas. Alltoodud nõuded kehtivad vaid Maa-ametile üleantava lõpp-produkti kohta, mistõttu töökorraldus ja töö vaheproduktide vormistamine jääb eelkõige kaardistusettevõtte otsustada. Kaardistusettevõtte tööd normeeritakse vaid nii palju, kuivõrd on tarvilik lõppprodukti kvaliteedi ja andmete konverteeritavuse jaoks. Geoloogilise kaardistamise tulemiks on eelkõige graafiline ruumiandmete andmebaas 1, millest vajadusel tehakse kasutajatele väljavõte kas digitaalsel või paber- (tard-) kujul. Andmebaas koosneb erinevatest teemakihtidest, kusjuures kaardistatavaid geoloogilisi nähtusklasse 2 erinevates teemakihtides ei dubleerita. Kaardistamise käigus kirjeldatakse vaid geoloogilisi nähtusklasse, jättes kõrvale paberkujul koostatava kaardi loetavuseks vajalikud topograafilised nähtusklassid. Tardkujul esitatav geoloogiline kaart võib sisaldada informatsiooni ühelt või mitmelt teemakihilt, samas võib ühte ja sama nähtust kujutada mitmel teemakaardil. Kaardistatavateks teemakihtideks on: o aluspõhja geoloogiline (peatükk 2), o pinnakatte geoloogiline (peatükk 3), o hüdrogeoloogiline (peatükk 4), o põhjavee kaitstuse (peatükk 5), o maavarade (peatükk 6), o geomorfoloogia, (peatükk 7), o aluspõhja reljeefi (peatükk 8), o pinnakatte paksuse (peatükk 9), o aeromagnetiliste anomaaliate (peatükk 10), o Bouguer anomaaliate (peatükk 11), o raskusjõuvälja jääkanomaaliate (peatükk 11), o stratigraafilis-litoloogilise faktilise materjali ning hüdrogeoloogilise faktilise materjali (peatükk 12) teemakiht. 1 Struktureeritud andmete kogum arvutis nende salvestuseks ja nõude korral väljastamiseks. 2 Reaalses maailmas tunnetatav geoloogiline fenomen. 5

6 Geoloogilist kaardistamist viiakse läbi baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede (Joonis 1) kaupa, seega, kaardistatava ala piirid määratakse topograafiliste kaardilehtede piiridega. Kaardistamise topograafilise alusena kasutatakse nii Eesti baas- kui ka põhikaarti (mõõtkavas 1 : ). Joonis 1. Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : ) lehtede jaotus ja numeratsioon. Geoloogiline baaskaart esitatakse L-EST tasapinnalises ristkoordinaatsüsteemis, mis põhineb LAMBERT-EST kaardiprojektsioonil, kus süsteemi x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga. Lähtepunkti koordinaadid on B 0 = ,19415 N; L 0 = E ehk x 0 = m; y 0 = m. Lõikeparalleelid on B L = N ja B P = N; referentsellipsoid on GRS-80. Kõik kõrgused ja paksused edastatakse meetrites. Kaardilehega kaasneb (i) aruanne juhul kui tegemist on olemasolevate andmete digitaliseerimisega või (ii) seletuskiri kui kaardistamine on toimunud alal, kus geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1 : varem teostatud pole. Aruande ja seletuskirja vormistamise juhend sisaldub käesolevas dokumendis. Käesoleva juhendi ülesehitus on teemakihikeskne, st igat teemakihti kirjeldatakse tema reaalsus-, andme- ja esitusmudeli kaudu. Mõne teemakihi (nt aeromagnetiliste anomaaliate teemakiht) kirjeldusse on lisatud ka teostusmudel. Reaalsusmudeliga kirjeldatakse, milliseid geoloogilisi nähtusklasse kogutakse ja kaardistatakse, ning antakse nähtusklassi definitsioon. Andmemudel kirjeldab nähtusklassi modelleerimist arvutis ning edastab nähtusklassi atribuudid. Esitusmudelis edastatakse reeglid andmemudelis kirjeldatu põhjal visuaalselt tajutava kujutise moodustamiseks kirjeldatakse leppemärkide süsteemi, kaardi värve, joonte laiuseid jms. Teostusmudel kirjeldab kaardistamistööde käiku kui seda on peetud vajalikuks täpsustada. 6

7 Juhendi koostamiseks kasutatud lähteandmed on loetletud iseseisvalt iga teemakihi kirjelduse juures. Käesolev juhend ei ole lõplik ega kinnine. Vastavalt geoloogilise ehituse iseärasustest tulenevale vajadusele on, peamiselt kaardistustööde tegija kirjalikul initsiatiivil, võimalik juhendis kirjeldatut muuta ja parandada. Parandusettepanekud palun saata aadressil Maa-ameti geoloogia osakond, Taara pst. 2, Tartu või Juhendi koostajad on tänulikud kõigi juhendi koostamise perioodil ning hiljem tehtud märkuste ja täienduste eest Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus Ühe kaardistatud baaskaardilehe kohta koostatud digitaalandmestik antakse üle digitaalandmekandjal, soovituslikult CD-l. Andmekandjal esinevad kataloogide ja failide hulk ning nende nimetused on määratud Tabel 1-s ja järgnevas tekstis. Iga teemakihi tarbeks koostatakse teemakihi nime ja baaskaardilehe numbrit kajastava nimega kataloog, mis sisaldab teemakihile omast (originaal)informatsiooni. Eranditeks on järgnevad kataloogid: Aruanne_####- sisaldab pdf-faili, milles salvestatud baaskaardilehe kohta koostatud aruannet; Topo_####, mis sisaldab baaskaardilehel kasutatud topograafilist informatsiooni; Geofyys_#### kataloogis esineb informatsioon kõigi kolme geofüüsikalise teemakihi kohta (aeromagnetiliste anomaaliate, Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate teemakihi kohta); Fakt_####, kataloog, mille alamkataloogides esineb informatsioon kahe teemakaardi kohta (litostratigraafilist algandmestikku edastav teemakaart ja hüdrogeoloogilist algandmestikku kajastav faktilise materjali teemakaart). Alamkataloogid jaotavad vajaduse korral kataloogis esineva info alamhulkadeks või eristavad failid, mis pole teemakihi digitaalkaardi otsesteks koostisosadeks. AR_#### alamkataloog sisaldab aluspõhja reljeefi teemakihi dgn-faile originaalnähtusklassidega MK 1 : , mis on vajalikud Pen Table i abil teistele teemakihtidele kuvamiseks. Aluspõhja reljeefi teemakiht tervikuna realiseerub abikaardina aluspõhja geoloogilise kaardivälja kõrval mõõtkavas 1 : (vt taustfail I APreljeefA####.dgn ). Geofüüsikalist informatsiooni sisaldava kataloogi info jaotatakse kolme alamkataloogi vahel: PDF_####, MIF_#### ja XLS_####, millede nimi kajastab neis sisalduvate failide formaati ja baaskaardilehe numbrit. PDF_####, esinevad kõigi kolme geofüüsikalise (aeromagnetiliste anomaaliate, Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate) kaardi pdf-formaadis trükivalmiskaardi faile. MIF_#### alamkataloogis esinevad kõigi nimetatud geofüüsikaliste teemakihtide isojooned koos nende numbriliste väärtustega mifja mid-formaadis failidena. XLS_#### alamkataloogis sisaldub Exceli või ASCII formaadis geofüüsikaliste teemakihtide koostamisel kasutatud algandmestik. Faktilise materjali alamkataloogides: FMlitostr_#### sisaldub litostratigraafilist algandmestikku edastav informatsioon ja FMhydro_#### hüdrogeoloogilist algandmestikku edastav informatsioon. Teemakihi kohta koostatava digitaalkaardi failide süsteem, failidele antav nimi ja failides esinev informatsioon on koostatud järgides järgnevaid üldisi põhimõtteid. Emafail (mille nimi peegeldab (i) kahe esimese suuretähe abil teemakihti, (ii) järgneb väikeste tähtedega kaart ja (iii) baaskaardilehe number) ehk põhifail esindab antud teemakihi trükivalmiskaarti. Erandlikud on faktilise materjali teemakihi emafailide nimed, milles 7

8 esineb sõna kaart ees liide lt ja hy vastavalt siis litostratigraafilist ja hüdrogeoloogilist algandmestikku kuvavale emafailile (vt Tabel 1). Emafaili salvestatud (originaal)informatsioon sisaldab teemakaardi muid kaardielemente, näiteks raamjoont, kaardipealkirja, joon- ja numbrilist mõõtkava, marginaalkirju jms. (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Iga teemakihi emafaili on taustfailidena loetud referentsi antud teemakihi taustfailid I (vt Tabel 1) ja antud trükivalmiskaardile vajaliku topograafilise infoga või teiste teemakihtide infoga taustfailid (täpsustatud iga teemakihi andme-ja esitusmudelis eraldi). Taustfailid I sisaldavad teemakihi originaalnähtusklasse (ja ka topograafilist informatsiooni). Taustfailide I nimi kajastab kahe esimese suurtähega (edaspidi antud tekstis tähistatud lühendiga XX) teemakihilist kuuluvust, nimetüvega viidatakse failis sisaduvale informatsiooni tüübile ja nime lõpus esinev baaskaardilehe number (edaspidi antud tekstis tähistatud lühendiga ####) määratleb failis esineva informatsiooni geograafilise kuuluvuse. Taustfailid I jagunevad neis sisalduva informatsiooni järgi. o Kaardiväljal esineva informatsiooniga failid, mis omakorda jagunevad: alatüüpi nähtusi (s.h. aukudega alatüüpi nähtusklasse) sisaldavad failid, mis jagunevad omakorda: a) alatüüpi nähtusklassidega failid, mis omavad filli üldnimega XXala####.dgn b) alatüüpi nähtusklassidega failid, mis omavad patterni üldnimega XXalapat####.dgn, c) kui teemakihil ei esine alatüüpi nähtusklasse, mis omaksid patterni salvestatakse nimetatud alatüüpi nähtused ühte faili üldnimega XXala####.dgn joontüüpi nähtusklasse sisaldavad failid, üldnimega XXjoon####.dgn, punkttüüpi nähtusklasse sisaldavad failid (sisaldavad celle, teksti elemente v.a. isojoonte numbrilisi väärtusid tähistavaid teksti elemente), üldnimega XXpunkt###.dgn. o Läbilõigete informatsiooni sisaldavad failid, mis jagunevad omakorda: Läbilõigetel esinev informatsioon, mida antakse edasi joontega ja tekstina. Taustfaili üldnimi on XXläbilõik####.dgn Läbilõigetel esinev informatsioon, mida anatakse alatüüpi nähtusklassidega. Need failid jagunevad omakorda: a) Läbilõikel esinevad alatüüpi nähtusklassid, mis omavad filli. Taustfaili üldnimi on XXllalafill####.dgn (esineb vaid pinnakatte geoloogilise teemakihi läbilõigetel) b) Läbilõikel esinevad alatüüpi nähtusklassid, mis omavad patterni. Taustfaili üldnimi on XXllalapat####.dgn (esineb vaid pinnakatte geoloogilise teemakihi läbilõigetel) c) Kui teemakihi läbilõikel ei esinevad alatüüpi nähtusklassid, mis omavad patterni, siis kõik alatüüpi nähtusklassid salvestatakse taustfaili üldnimega XXllala####.dgn o Legendi informatsiooni sisaldavad taustfailid, mis omakorda jagunevad: Legendis esinev informatsioon, mida antakse edasi joontega ja tekstina. Taustfaili üldnimi on XXlegend####.dgn. Erandlikud on faktilisematerjali kaardi legendi infot sisaldavate failide nimed: legendi üldnime tüvele legend lisatakse etteliide lt ja hy, mis eristavad üksteisest litostratigraafilist ja hüdrogeoloogilist algandmestikku andnud teemakaartide legende vastavalt. 8

9 Legendis esinev informatsioon, mida antakse edasi aladena (filli ja patterni omavad alad) esineb taustfailis üldnimega XXlgala####.dgn. o Eelnevalt kirjeldatud failide ülesehituse loogikast erinevad on järgmised failid. abikaartide failid: a) aluspõhja kaardi emafaili loetav taustfail APreljeefA#### - sisaldab antud baaskaardi kaardiväljal esineva aluspõhja reljeefi kaarti koos topograafilise informatsiooniga MK 1 : ; b) pinnakatte geoloogilise kaardi emafaili loetav taustfail PKqpaksA####.dgn - sisaldab antud baaskaardi kaardiväljal kohta koostatud pinnakatte paksuse kaardi informatsiooni MK 1 : Maavarade teemakihi alatüüpi nähtusklasse, mis eristatakse maavaratüüpi lasundi geoloogilise kuuluvuse järgi järgnevatesse failidesse: MValaAP####.dgn aluspõhjaliste maavaratüüpi lasundite alad ning MValaPK####.dgn pinnakatteliste maavaratüüpi lasundite alad. Topograafilist informatsiooni sisaldavad taustfailid, mis ei oma iseseisvat trükikaarti (ehk siis emafaili). Kaardiväljal esinev topograafiline informatsioon üldiselt jaguneb kaardivälja failidele omase loogika alusel taustfailideks, kus esinevad alatüüpi- (fail nimega TOala####.dgn), joontüüpi- (fail nimega TOjoon####.dgn) ja punkttüüpi (fail nimega TOpunkt###.dgn) topograafilised nähtusklassid. Erandiks on fail TOvõrk####.dgn, mis sisaldab baaskaardi raamjoont, ristkoordinaatide võrgustikku,koordinaatide numbrilisi väärtusi. Viimati mainitud info on koondatud ühte faili, kuna esineb kõikidel teemakihtidel ühe kujundusega ja samas koosseisus. Topograafilised taustfailid loetakse teemakaartidele referentsi ja kujundatakse väljaplottimiseks Pen Tabli abil. Erandlikuks on topograafilist infot sisaldavate failide seas, baaskaardilehe raamjoont ja võrgustikku koos koordinaatidega sisaldav fail TOvork####.dgn. Viimati mainitud informatsioon asetseb eraldi failis, sest see informatsioon esineb eranditult igal teemakihil muutumatul kujul. Taustfail II-d on dgn-laiendiga taustfailid, mis sisaldavad kaardiväljal ja läbilõikel esinevate digitaalse kaardi informatsiooni, ent mida ei loeta antud teemakihi emafaili referentsi, siiski võidakse nimetatud failides esinevaid nähtusklasse lugeda teiste teemakaartide referentsi. Taustfailid II üldnimega XXalad####.dgn sisaldavad patterniga alatüüpi nähtusklasse, kuid salvestatud nimetatud faili ilma patternita. Sama kehtib failis Pkllaladpat####.dgn, mis sisaldab pinnakatte geoloogilise teemakihi läbilõikel patteriga alasid, kohta. Need taustfailid kannavad endas eesmärki: säilitada patterni sisaldavate alatüüpi nähtusklasside digitaalset informatsiooni aladena, mis on oluline näiteks juhul, kui tulevikus on patterni omavate alatüüpi nähtusklasside kujundust muuta, siis on need alad olemas nimetatud failides. Aluspõhja reljeefi originaalnähtusid MK 1 : sisaldavad taustfailid on kõik taustfailid II tüüpi (vt Tabel 1), kuna mõõtkavas 1 : aluspõhja reljeefikaarti ei esitata. Antud teemakihi informatsioon on aluseks MK 1 : aluspõhja reljeefi abikaardi koostamisel ja teiste teemakaartidel kuvatavate aluspõhja reljeefi teemakihi originaalnähtusklasside (näiteks mattunud orud, maetud aluspõhjaline astang jt) kuvamiseks. Tabelfailid on kaardistamisel kogutud tärkandmeid sisaldavad Exceli või ASCII failid ning MapInfo formaadis failide (geofüüsikaliste isojoonte failid) ning cell library, fontide ja 9

10 joonte stiilifailid (laiendiga.rcf) ning kasutatud värvitabelid. Cell library d on salvestatud üldnime all XXcell.cel, kus XX tähistab teemakihi lühendit (näiteks AP- aluspõhja geoloogilist teemakihti). Värvi tabelid. Eelpool kirjeldatud failidest on originaalnähtused eristatavad üksteisest ehk nende võtmeatribuudiks on: (i) alatüüpi- ja joontüüpi nähtusklasside puhul värvikood, (ii) cell-tüüpi nähtusklasside puhul celli nimi. Antud juhendi versiooni 1 järgi esineb alatüüpi originaalnähtusklasside kõikidel teemakihtidel kokku 302, millest filliga alatüüpi nähtusklasse on 227 ja patterniga alatüüpi nähtusid 75. Kõigil teemakaartidel esineb kokku joontüüpi nähtusid 86. MicroStationJ esineb 254 erinevat värvikoodi. Suurem osa alatüüpi nähtusklassidest on n-ö aukudega alad. Aukudega alad on digitaalkaarte parandava tarkvarapaketi GeoMedia Pro-le äratuntavad Cell Headeritena, viimati mainitud asuvad aga 0-levelil. Seega alatüüpi nähtusklasside puhul on võimalik võtmeatribuut ainult värvikood ja mitte kombinatsioon leveliga. Seetõttu tuleb kasutada kahte värvitabelit. Filli sisaldavate alatüüpi nähtusklasside puhul on moodustatud ja kasutatakse kõikide baaskaardilehtede puhul üht värvitabelit, mis on salvestatud nime all colour1.tbl. Patterniga alade ja joonte puhul on moodustatud ja kasutatakse kõikide baaskaardilehtede puhul teist värvitabelit, mis on salvestatud nime all colour2.tbl. Mõlemad failid on salvestatud Aluspohi_##### kataloogi (vt Tabel 1). PDF-failid (Portable Documents Files) on (i) aruannet sisaldav(ad) ja trükivalmis geofüüsikaliste kaartide failid (vt peatükid 10 ja 11). Antud juhendi teemakihi peatükkides andme- ja esitusmudeli alapeatükkides uuesti tuuakse ära teemakihi kataloogide nimetused, neis sisalduvad failid, ning kirjeldatakse täpsemalt failides sisalduvat informatsiooni. Tabel 1. Kaardistatud baaskaardilehe digitaalandmete struktuur ja failide nimestik teemakihtide kaupa. (####-tähistab kaardistatud baaskaardilehe nomenklatuuri numbrit; failide sisu ja nimetuste tähendused on lahti seletatud eelnevalt antud alapeatüki tekstis) KATA- LOOG ALAM- KATA- LOOG Aruanne _#### TOPOGRAAFIA Topo_## Puudub ## ALUSPÕHJA Alusp_## ## Emafail Taustfail I Taustfail II Tabelfailid PDF-failid Puudub APkaart### #.dgn TOala####.dgn TOjoon####.dgn TOpunkt####.dgn TOvork####.dgn APala####.dgn APjoon####.dgn APpunkt####.dgn TOcell.cel colour1.tbl colour2.tbl line.rsc font.rsc Aruanne####.p df 10

11 KATA- LOOG PINNAKATE Pinnak_ #### ALAM- KATA- LOOG Emafail Taustfail I Taustfail II Tabelfailid PDF-failid APläbilõik####.dgn APcell.cel APllala####.dgn APlegend####.dgn APlgala####.dgn APreljeefA####.dg n ALUSPÕHJA RELJEEF AR_#### Puudub ARala####.d gn ARjoon####. dgn ARpunkt### #.dgn Puudub HÜDROEOLOOGIA Hydro_# Puudub ### PKkaart## ##.dgn HYkaart## ##.dgn PÕHJAVEE KAITSTUS Kaitstus Puudub _#### KAkaart## PKalafill####.dgn PKalapat####.dgn PKsoo####. dgn PKalad####. PKjoon####.dgn dgn PKpunkt####.dgn PKqpaksA####.dgn PKläbilõik####.dgn PKllaladpat ####.dgn PKllalafill####.dgn PKllalapat####.dgn PKlegend####.dgn PKlgala####.dgn HYalafill####.dgn HYalapat####.dgn HYalad####. dgn HYjoon####.dgn HYpunkt####.dgn HYläbilõik####.dgn HYllala####.dgn HYlegend####.dgn HYlgala####.dgn PKcell.cel HYcell.cel 11

12 KATA- LOOG ALAM- KATA- LOOG MAAVARAD Maavara Puudub _#### GEOMORFOLOOGIA Geomorf Puudub _#### Emafail Taustfail I Taustfail II Tabelfailid PDF-failid ##.dgn MVkaart## ##.dgn KAalafill####.dgn KAalapat####.dgn KAalad####. dgn KAjoon####.dgn KAlegend####.dgn KAlgala####.dgn MValaAP####.dgn MValaPK####.dgn MVjoon####.dgn MVpunkt####.dgn Mvlegend####.dgn Mvlgala####.dgn GMkaart## ##.dgn GMala####.dgn GMjoon####.dgn GMpunkt####.dgn GMlegend####.dgn GMlgala####.dgn PINNAKATTE PAKSUS Qpaksus _#### Puudub MVcell.cel Prognoosvar u_####.xls GMcell.cel PPkaart### #.dgn PPjoon####.dgn PPpunkt####.dgn PPlegend####.dgn AEROMAGETILISED ANOMAALIAD; BOUGUER ANOMAALIAD JA RASKUSJÕUVÄLJA JÄÄKANOMAALIAD Geofyys_ #### PDF_#### MIF_#### MG_####.mi f MG_####.mi d GRB_####. MG_####.pdf GRB_####.pdf GRJ_####.pdf 12

13 KATA- LOOG ALAM- KATA- LOOG XLS_#### Emafail Taustfail I Taustfail II Tabelfailid PDF-failid mif GRJ_####.m if GRB_####. mid GRJ_####.m id MG_AAKK PP_####.xls( dat) GR_####.xls FAKTILINE MATERJAL LITOSTRATIGRAAFILISE ANDMESTIKUGA FAKTILINE MATERJAL Fakt_### FMlitostr_ # #### FMltkaart# FMcell.cel ###.dgn FMltpunkt####.dgn FMlitostr### #.xls(mdb) FMltlegend####.dg n HÜDROGEOLOOGILISE ANDMESTIKUGA FAKTILINE MATERJAL FMhydro_ #### FMhykaart ####.dgn FMhypunkt####.d gn FMhylegend####.d gn FMhydro## ##.xls(mdb) 2. Aluspõhja geoloogiline teemakiht Sissejuhatus. Aluspõhja geoloogiline teemakiht kannab informatsiooni Eesti aluspõhja setteliste kivimite tüüpide, vanuse ja leviku kohta. Teemakihil kaardistatakse nähtusklassidena (i) kaardistatavate kivimkehade avamusi ja levikut läbilõigetel, (ii) konkreetsete litostratigraafiliste üksuste stratotüüpe, (iii) aluspõhjalisi rikkeid, (iv) tugiläbilõigete jooni koos neil asuvate tugipuuraukude asukohtadega. Kaardistatavad settekivimkehad komplekteeritakse kehtiva stratigraafilise skeemi konkreetsetest litostratigraafilistest üksustest arvestades (i) aluspõhja üldist stratigraafilise liigestust, (ii) komplekteeritavate litostratigraafiliste üksuste absoluutseid paksusi, (iii) komplekteeritavate litostratigraafiliste üksuste geneetilisi ja litoloogilisi sarnasusi ning (iv) üksteisest eristamise võimalusi. Ühe kaardistatava aluspõhjalise kivimkeha koosseisu võib kuuluda mitu konkreetset litostratigraafilist üksust, kuid ühes kaardistatavas 13

14 kivimikehas juba esinev üks-ja-seesama litostratigraafiline üksus ei tohi kuuluda ühegi teise kaardistatava kivimkeha koosseisu. Aluspõhja geoloogilise teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Kajak K, Kala E, Koppelmaa H, Perens H, Põldvere A, Raudsepp R, Vingissaar P (1992) Eesti aluspõhja geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegend. RE Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 98 lk. o Raukas A, Teedumäe A (1997) Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 436 pp. o Suuroja K (2001a) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6434 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja K (2001b) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja K (2001c) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja K (2001d) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja K (2003a) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6341 Vaida. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja K (2003b) Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6334 Tallinn. o Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. Suuroja K. 2003c. Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 6342 Aegviidu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja, K. 2003d. Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhi. Leht 7312 Rohuneeme. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn Reaalsusmudel Üldmõisted. Aluspõhja kivimieid liigestatakse traditsiooniliselt kahe skaala alusel: (i) kronostratigraafiline ja (ii) litostratigraafiline. Kronostratigraafiline skaala liigestab kivimeid suhtelise vanuse järgi. Esinevad hierarhilises järjekorras kronostratigraafilised üksused: Ladestu (nt Ordoviitsium). Ladestik (nt Kesk-Ordoviitsium). Lade (nt Uhaku). Litostratigraafiline skaala liigestab kivimeid nende koostise ja tekketingimuste järgi. Aluspõhja geoloogilises teemakihi juhendis mõistetakse järgnevaid litostratigraafiliste üksuseid järgnevas hierarhilises järjekorras: Kihtkond tekkelt sarnaste kuid kivimiselt koostiselt erinevate kihistute kogum. Kihistu tekkelt sarnaste ja kivimiliselt koostiselt lähedaste kihistike kogum (nt Sillaoru kihistu koosneb Voka ja Pada kihistikust). Kihistik peamiselt ühtlase kivimilise koostisega kihtide kogum (kihistu alajaotus, nt Klooga, Joa ja Mäeküla kihistikud moodustavad Leetse kihistu) 14

15 Kiht kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus; kihti piiravad teisugustes settetingimustes kujunenud kihid (litostratigraabilise ühikuna kasutatakse peamiselt Siluri ladestu kivimite jaotamisel, nt Ülem-Siluris paiknev Kurassaare kihistu koosneb Kudjape ja Tahula kihtidest). Kehtiva stratigraafilise skeemil on loobutud varasemast põhimõttest, mille kohaselt kronostratigraafilise üksus lademe litostratigraafiliseks vasteks on üksus - kihistu. Seega üks kihistu võib kuuluda mitmesse lademesse. Settekivimite koostise lateraalse muutlikuse põhjal jaotatakse Eesti territooriumil esinevad settekivimid traditsiooniselt ühe ladestu piires nn struktuur-fatsiaalseteks vöönditeks - sarnaste settimis- ja lasumistingimustega ühe ladestu settekivimite levikualadeks. Käesolevas juhendis kasutatakse edaspidi terminit litostratigraafiline üksus kirjeldamaks mingit kindlat litostratigraafilisel skeemil eristatavat kivimkeha (nt Väo kihistu, Vasavere kihistik, Mõhküla kihid). Litostratigraafilisel üksused omavad litostratigraafilist indeksit. Litostratigraafiline indeks on igale litostratigraafilisele üksusele unikaalne indeks, mis näitab antud üksuse stratigraafilist kuuluvust. Litostratigraafiline indeks moodustatakse maksimaalselt kolmest vasakult paremale loetavast komponendist: (i) litostratigraafilise üksuse ladestikulise kuuluvuse indeks, (ii) kihistulise kuuluvuse indeks, ning (iii) kui tegemist on kihistiku või kihtide järku kuuluva litostratigraafilise üksusega, siis ka kihistu või kihtide indeks. Ladestiku indeks moodustatakse ladestu indeksist ja ladestu järjekorra numbrist ladestus (loetuna vanemast nooremate poole), mis esitatakse ladestu indeksi järgi subscript ina. Näiteks: Siluri ladestu Přidoli ladestik S 4. Kihistu indeks moodustatakse kahest kihistu nimega seonduvast tähest, mis esitatakse kursiilis väikeste tähtedega. Näiteks Kaugatuma kihistu kg. Kihi või kihistu indeks moodustatakse traditsiooniliselt kihtide või kihistu nime initsiaalist või initsiaali ja teiste tähtede kombinatsioonist. Initsiaal esitatakse suure tähega. Näiteks Äigu kihid Ä. Kui litostratigraafiline üksus (mingi konkreetne kihistu või kihid või kihistik) jaotatakse omakorda tinglikult üksusteks, millele pole nime antud (näiteks Alam-Äigu kihid ja Ülem-Äigu kihid) antakse litostratigraafilisele üksuse indeksi järgi subskriptis number (näiteks Alam-Äigu kihid Ä 1, Ülem-Äigu kihid - Ä 2 ). Seega, Ülem-Äigu kihtide unikaalne stratigraafiline indeks on S 4 kgä 2. Terminit kivimkeha kasutatakse määratletud kriteeriumitel väljaeraldatava kivimilise ainesega täidetud ruumiühiku kohta Kaardistatavad nähtusklassid. Kaardistatavad nähtusklassid on: o o o o kaardistatav kivimkeha (ehk litostratigraafiline üksus või litostratigraafiliste üksuste grupp) avamus 3 kaardilehtedel ja levik läbilõigetel, litostratigraafiliste üksuse stratotüüpide asukohad, kindlakstehtud ja oletatavad aluspõhja kivimites esinevad tektoonilised rikked, mille vertikaalne amplituud on vähemalt 5 m), tugiläbilõigete jooned koos neil asuvate tugipuuraukude asukohtadega. 3 Avamus on kivimkeha lamava ja lasuva pinna lõikumisel aluspõhja reljeefipinnaga moodustuvate lõikejoonte vahele jääv ala. 15

16 Kaardistatavad kivimkehad. Kogu aluspõhi on jaotatud litostratigraafilise skeemi alusel litostratigraafilisteks üksusteks erinevatel tasemel (nt kihistud, kihistikud, kihid). Eesti aluspõhja geoloogilise baaskaardi tarbeks kaardistatakse aluspõhja settekivimilist pealiskorda üldjuhul kihistu tasemel. Et alati pole kaardistatavaks üksuseks kihistu, siis nimetame tinglikult aluspõhja geoloogilisel kaardil kaardistatavat üksust kaardistatavaks kivimkehaks (edaspidi kasutatakse lühiduse mõttes mõistet kivimkeha). Kaardistatavat kivimikeha kujutatakse kaardiväljal avamusena ja läbilõike leviku abil. Antud juhendi eesmärgiks on fikseerida valmisolevatel digitaalsetel kaartidel esinevate kaardistatavate kivimkehade koosseis (säilitamaks selle koosseisu muutumatus) ja määratletakse kaardistamata alade kivimkehade koosseis kehtiva litostratigraafilise skeemi alusel. Juhend ei määratle litostratigraafiliste üksuste, sellega ka kaardistatavate kivimkehade, eristamise kriteeriumeid. Kivimkehas esinevate litostratigraafiliste üksuste loetelu esitatakse allpool tabelites (vt Tabel 2, Tabel 3, Tabel 4, Tabel 5 ja Tabel 6) nähtusklassi kooseisus, kujul, mil nimetatud üksused sisaldavad automaatselt nende litostratigraafilisi alamüksusi. Näiteks, kui kaardistatavas kivimikehas loetletakse mingid kihistud, siis automaatselt haaratakse kaardistatavasse nähtusesse ka kõik nende kihistute alam-üksused (kihistikud ja kihid). Juhtudel, kui kihistu avamus ja/või paksus tugiläbilõigetel pole üldjuhul mõõtkavaline (läbilõikel alla 0,5 mm ehk 2,5 m looduses; kaardiväljal 0,5 cm laiuse vööndina ehk 250 m looduses ja on piiratud avamusega) tuleks loobuda selle kihistu kaardistamisest iseseisva kaardistatava kivimkehana. Sellised mahult väiksemad litostratigraafilised üksused tuleks liita teis(t)e litostratigraafilis(t)e üksustega kaardistatavaks kivimkehaks, mis omab baaskaardil mõõtkavalist väljundit. Üksikuid litostratigraafilisi üksusi grupeeritakse kaardistatavateks kivimkehadeks peamiselt: o litoloogiliste sarnasuste, o paksuse ning o üksteisest eristatavuse alusel. Kihistud, mis omavad suurt paksust ja laialdast avamust võib kaardistada mitme kaardistatava kivimkehana, kui kihistu alajaotus seda praktikas võimaldab (näiteks Siluri ladestu Kaugatuma kihistut võib kaardistada (i) Lõo kihtidena ja (ii) Äigu kihtidena). Kaardistatavate kivimkehade komplekteerimisel kehtib nähtuse unikaalsuse põhimõte, mis tähendab seda, et ühte kaardistatavasse aluspõhjalise kivimkeha koosseisu võib kuuluda mitu litostratigraafilist üksust, kuid ühes kaardistatavas kivimikehas juba esinev litostratigraafiline üksus ei tohi kuuluda ühegi teise kaardistatava kivimkeha koosseisu. Siinkohal on erandiks akvatooriumi alal kaardistatavate aluspõhja kivimkehade avamused: akvatooriumi kaardistatakse aluspõhja kivimeid ladestiku tasemel (nt Devoni ladestu avamusi kaardistatakse Alam- ja Kesk-Devoni ladestiku avamustena, jne). Ühest litostratigraafilisest üksusest koosneva kaardistatava kivimkeha eraldamise kriteeriumi(te)ks on litostratigraafilise üksuse eristamise kriteeriumid. Näiteks 16

17 litostratigraafilise üksuse (i) litoloogiline koostis, (ii) asend teiste kivimkehade suhtes, (iii) palentoloogiline materjal. Mitmest litostratigraafilisest üksusest kombineeritud kaardistatava kivimkeha eristamise (piiritlemise) kriteeriumid tulenevad kaardistatava kivimkeha moodustatavate litostratigraafiliste üksuste eristamise kriteeriumitest. Kaardistatavat kivimkeha kujutatakse jagamatuna ja homogeensena. Mitmel baaskaardilehel esineva kaardistatava kivimkeha litoloogilise ja/või litostratigraafilise koosseisu kohta ühel baaskaardilehel võib edastada informatsiooni legendis kivimilise kirjelduse all ja aruandes. Kivimkehade stratigraafiline kuuluvus määratletakse värvi ja indeksiga. Indeks moodustatakse kivimkeha moodustavate litostratigraafiliste üksuste indeksitest. Kui kaardistatav kivimkeha koosneb kahest või enamast litostratigraafilissest üksusest, siis esitatakse indeksis kõigepealt kõige vanema ja siis kõige noorema litostratigraafilise üksuse indeks. Näiteks, kaardistatav kivimkeha, mis koosneb Ülgase, Tsitre ja Kallavere kihistust omab indeksit Ca 3 ül-o 1 kl. Juhtudel kui kaardistatav kivimkeha koosneb mitmest erinevast litostratigraafilisest üksusest, siis tuleb ka selle üksik koostisosa esinemisel kaardistada antud litostratigraafiline üksus kaardistatavale kivimkehale omaste atribuutide ja indeksitega. Litofatsiaalsest muutlikkusest tingitud litostratigraafilise üksuse järk-järgulist muutumist teiseks litostratigraafiliseks üksuseks käsitletakse igal üksik juhul eraldi (s.t. iga litostratigraafilise üksuse puhul eraldi kaardistatavas kivimkehas). Nimetatud üleminekulist piiri kujutatakse digitaalsel kaardil kokkuleppeliselt (looduses mitte-esinev-piir) kindla piiri abil. Kokkuleppeline litostratigraafiliste üksuste vaheline piir paigutatakse kaardistamise käigus, olemas oleva materjali põhjal, kahe vaatluspunkti (puuraukude, paljandite jms. millede vahelisel alal toimub üleminek) vahele kaardistaja otsusel. Võimaluse korral võiks nimetatud piiri soovitatavalt panna ühtima baaskaardilehe servaga. Järgnevates peatükkides toodud joonistel (Joonis 2, Joonis 4, Joonis 6, Joonis 9) kujutatakse ladestute litofatsiaalset muutlikust struktuur-fatsiaalsete vööndite järgi (E. Kala järgi Kajak, K. 1992). Nimetatud joonistel esinevad litofatsiaalsete vööndite piirid ei määratle litofatsiaalsest muutlikusest tingitud üksikute litostratigraafiliste üksuste üleminekute piire. Litofatsiaalseid vööndeid järgides esitatakse ajastute kaupa litostratigraafilised tulbad, milledel esitataks kaardistatavate kivimkehade koosseis (vt Joonis 3, Joonis 5, Joonis 7, Joonis 8, Joonis 10 ja Joonis 11). Aluskorrakivimeid kaardiväljal ei liigestata, vaid kaardistatakse ühe kivimikehana Proterosoiline aluskord. Läbilõigetel liigestatakse Proterosoilise aluskorra kivimid aluskorra struktuurielementide ja plutoonide tasemel (vt peatükk Aluspõhja geoloogilise teemakihi läbilõiked) Litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide asukohad Aluspõhja kivimite litostratigraafiliste üksuste stratotüübid on aluspõhjakivimite paljandid (looduslikud- või tehispaljandid) või puursüdamikud, mille kirjelduse alusel on määratletud (e välja eraldatud) mingi kindel ja kehtivas Eesti aluspõhja kivimite stratigraafilises skeemis esinev litostratigraafiline üksus (kihistu, kihistik, kihid). Eristatakse kaardistamise hetkel säilinud ja hävinud stratotüüpide asukohti. Säilinud stratotüübid on need, millede paljandeid või stratotüüpsed puursüdamikke on võimalik veel kirjeldada. Hävinud stratotüübid on need, millede paljandeid või stratotüüpsed puursüdamikke pole enam võimalik kirjeldada. 17

18 Kaardistatavateks nähtusklassi stratotüüp atribuutideks on (i) säilinud litostratigraafilise üksuse stratotüübi asukoht ja (i) hävinud litostratigraafilise üksuse stratotüübi asukoht Aluspõhjalised rikked ja rikkevööndid Aluspõhja kivimetes olevad rikked on aluspõhjakivimite normaalset lasumust rikkuvad lõhed ja lõhesüsteemid ning fleksuurid. Rikked antakse edasi lihtsustatult kujul joonelise kaardielemendina. Kaardistatakse aluspõhja kivimites esinevad rikked, millede amplituud on vähemalt 5 meetrit. Nähtus - rike omab kahte atribuuti: o kindlakstehtud rike, o oletatav rike Läbilõikejoon ja tugipuuraukude asend Kaardilehele kandakse läbilõikejoon kaardistaja poolt valitud tugipuuraukude baasil maismaa-alade kohta. Läbilõikeid koostatakse vähemalt üks, kuid soovituslikult kaks: põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistena (vt peatükk Läbilõiked). Lisaks kantakse teemakihile kaardistatava nähtusklassina tugipuuraukude asukohad Nähtusklasside loetelu Kaardistatavate kivimkehade kui nähtusklasside loetelu on allpool toodud ladestute kaupa, kus iga ladestu alapeatükkis antakse: o o o skemaatiline Eesti kaart ladestu struktuur-fatsiaalsetest vöönditest (E. Kala järgi Kajak jt alusel) baaskaardivõrgustiku taustal ladestu litostratigraafiline koondtulp, järgides struktuur-fatsiaalseid vööndeid, koos kehtiva stratigraafilise skeemi litostratigraafiliste. Tulbas eristatakse värvidega ja indeksiga antud juhendi poolt nähtusklassidena käsitletavad kaardistatavad kivimkehad, kaardistatavate kivimkehade loetelu tabelina. Iga kaardistatava kivimkeha puhul esitatakse litoloogiline lühikirjeldus, mis üldistatuna iseloomustab kivimiliselt kaardistatavat kivimkeha ja on ühtlasi on üheks võimalikuks tunnuseks selle kivimkeha eraldamiseks ümbritsevatest kivimkehadest Ediacara ladestu Ediacara nimetust tarvitatakse kui varasema Vendi ladestu sünonüümina. Kuna Ediacara ladestu nimetus ja tema indeks pole veel Eestis kinnistunud, soovitame esialgu kasutada ladestu indeksina veel Vendi ladestu indeksit V ning Eestis levivate Ediacara setete puhul varasema Ülem-Vendi tähist V 2. Ediacara ladestu purdsettekivimid levivad Eesti loode-, põhja- ja kaguosas, puududes Saaremaal ning Edela-Eestis (Joonis 2). Ediacara ladestu settekivimid jagunevad Loode-Eesti ja Ida-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi vahel. Ediacara-ealised settekivimid omavad avamust vaid Põhja-Eesti rannikul klindi esisel alal. Mõlemad Ediacara ladestu kivimite struktuur-fatsiaalsed vööndid omavad avamust. Kaardistatavate kivimkehade koosseis on on näidatud litostratigraafiliste tulpadel (vt Joonis 3) ja kirjeldatud tabelis (vt Tabel 2). 18

19 Joonis 2. Eesti Ediacara ladestu settekivimite struktuur-fatsiaalsete vööndite skemaatiline kaart (vt Kajak jt. 1992) võrrelduna baaskaardi lehtede jaotusega. Joonis 3. Ediacara ladestu kivimite litostratigraafiline tulp, kus värvidega on näidatud kaardistatavad kivimkehad ja nende moodustavad litostratigraafilised üksused Eesti Ediacara ladestu kivimite struktuur-fatsiaalsete vööndites (koostatud Kajak jt. 1992, Suuroja 2001a, Suuroja 2001b, Suuroja 2001c, Suuroja 2001d, Suuroja 2003a, Suuroja 2003b, Suuroja 2003c, Suuroja 2003d järgi). Kihistud jagunevad kihistikeks Kajak jt järgi. 19

20 Vers. nr Indeks Tabel 2. Ediacara ladestu kaardistatavad kivimkehad ID kood 1.0 V 2 kt-vr AP_V2_kt-vr Nähtusklassi koosseis 4 Kotlini ja Voronka kihistu 1.0 V 2 gd AP_V2_gd Gdovi kihistu 1.0 V 2 kr AP_V2_kr Kroodi kihistu 1.0 V 2 AP_V2 Ediacara ladestu Nähtusklassi kirjeldus Liivakivi, aleuroliitne savi Segateriline polümiktiline liivakivi, kirju aleuroliit, savi, mikstoliit Peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliitüksikute savika aleuroliidi vahekihtidega Peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliitüksikute savika aleuroliidi vahekihtidega Kambriumi ladestu Kambriumi ladestu purdsettekivimid (liivakivid ja savid) on levinud üle kogu Eesti. Kambriumi-ealised kivimid jaotatakse Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eesti struktuur-fatsiaalne vööndi vahel, kusjuures avamust omavad vaid Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi kivimid Põhja-Eesti ranniku klindiesisel ning akvatooriumialal (vt Joonis 4). Kaardistatavate kivimkehade koosseis on on näidatud litostratigraafiliste tulpadel (vt Joonis 5) ja kirjeldatud tabelis (vt Tabel 3). 4 Siin ja edaspidi hõlmavad nimetatud litostratigraafilised üksused enese kõiki oma alam-üksusi (vt näiteks Joonis 3 ja Kajak, K. jt 1992 tugilegendi). 20

21 Joonis 4. Eesti Kambriumi ladestu settekivimite leviku ja nende struktuur-fatsiaalsete vööndite skemaatiline kaart (E. Kala järgi Kajak jt alusel). Taustana Eesti baaskaardi võrgustik. Joonis 5. Eesti Kambriumi ladestu kivimite lihtsustatud litostratigraafiline tulp, esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja Teedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel ja läbilõikel; vt ka Tabel 3). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestiku tasemel. 21

22 Vers. nr Indeks Tabel 3. Kambriumi ladestu kaardistatavad kivimkehad. ID kood Nähtusklassi koosseis Ülgase, Tsitre ja Kallavere kihistud Nähtusklassi kirjeldus Biodetriitne liivakivi, liivakivi, 1.0 Ca 3 ül-o 1 kl AP_K3O1_ül-kl aleuroliit, esinevad õhukesed savi vahekihid Hall väga peene kuni jämedateraline 1.0 Ca 3 pt AP_K3_pt Petseri kihistu liivakivi ja aleuroliit ning rohekashall aleuroliitne savi Biodetriitne liivakivi, liivakivi, 1.0 Ca 3 AP_K3 Furongi aleuroliit, esinevad õhukesed savi ladestik vahekihid; kaardistatakse ainult akvatooriumialal 1.0 Ca 2 pl AP_K2_pl Paala kihistu Hele väga peenteraline kvartsliivakivi 1.0 Ca 2 rh AP_K2_rh Ruhnu kihistu 1.0 Ca 1 ir AP_K1_ir Irbeni kihistu 1.0 Ca 1 sl AP_K1_sl Soela kihistu 1.0 Ca 1 vk AP_K1_vk Vaki kihistu 1.0 Ca 1 ts AP_K1_ts Tiskre kihistu 1.0 Ca 1 lk AP_K1_lk Lükati kihistu 1.0 Ca 1 sr AP_K1_sr Sõru kihistu Hele peeneteraline kvarts-liivakivi savi vahekihtidega Väga peenteraline liivakivi kraksten tekstuuriga ja götiitoiididega ning savi vahekihtidega Oligo- ja polümiktne väga peeneteraline liivakivi aleuroliitse savi vahekihtidega Hele väga peenteraline, glaukoniidiga liivakivi savikate vahekihtidega Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis hele väga peene ja peeneteraline oligomiktne liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega; Lääne-Eesti struktuurfatsiaalses vööndis oligomiktiline väga peenteraline liivakivi Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis rohekas-hall aleuroliitne savi ja aleuroliitne liivakivi; Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis rohekashall savi ja hall aleuroliit Alumises osas väga peeneteraline liivakivi õhukeste savi vahekihtidega, ülal savi ja aleuroliit 1.0 Ca 1 vs AP_K1_vs Voosi kihistu Rohekas-hall savi ja liivakivi 1.0 Ca 1 ln AP_K1_ln Lontova kihistu Rohekas-hall ja kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. 1.0 Ca 1 AP_K1 Rohekas-hall ja kirju savi, väga peene Alamja peeneteraline liivakivi, aleuroliitne Kambriumi liivakivi; kaardista-takse ainult ladestik akvatooriumialal. 22

23 Ordoviitsiumi ladestu Alam-Ordoviitsiumis esinevad peamiselt liivakivid ja savikildad, millel lasuvad Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid. Ordoviitsiumi settekivimid jaotatuvad Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eesti struktuur-fatsiaalseks vööndi vahel (Joonis 6). Avamust omavad vaid Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi kivimid. Kaardistatavate kivimkehade koosseis on toodud Joonis 7 ja Tabel 4. Varasemad kaardistatavad kivimkehad Vasavere, Jõhvi ja Keila kihistud kehtivas käesolevas skeemis kihistutena ei eksisteeri. Varasem Vasavere kihistu on siinkohal nimetatud Kahula kihistu Vasavere kihistikuks. Jõhvi ja Keila kihistud on nimetatud vastavalt Kahula 1 ja Kahula 2 kaardistatavaks kivimkehaks, indeksitega vastavalt kh 1 ja kh 2. Joonis 6. Eesti Ordoviitsiumi ladestu kivimite leviku skemaatiline kaart, esitatud struktuurfatsiaalsete vööndite kaupa (E. Kala järgi, Kajak jt alusel) Taustana Eesti baaskaardi võrgustik. Akvatoorium kaardistatakse Ordoviitsiumi ladestu kivimite avamusi kahe alana: (i) peamiselt Alam-Ordoviitsiumi ladestiku purdsetendite ja savikiltade ja (ii) Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite avamusena. 23

24 Joonis 7. Eesti Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lihtsustatud litostratigraafilised tulbad, esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja Teedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel ja läbilõikel; vt Tabel 4). Akvatoorium kaardistatakse peamiselt Alam-Ordoviitsiumi ladestiku purdsetendite ja savikiltade avamusena. 24

25 Joonis 8. Eesti Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku lihtsustatud litostratigraafilised tulbad, esitatud struktuur-fatsiaalsete vööndite kaupa (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja Teedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel ja läbilõikel; vt Tabel 4). Akvatoorium kaardistatakse Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite ühe avamusena. 25

26 Vers. nr Indeks Tabel 4. Ordoviitsiumi ladestu kaardistatavad kivimkehad. ID kood Nähtusklassi koosseis 1.0 O 3 sl AP_O3_sl Salduse kihistu Nähtusklassi kirjeldus Mergel, purd-, oiid- ja liivlubjakivi, domeriit 1.0 O 3 kld AP_O3_kld Kuldiga kihistu Mergel ja lubjakivi 1.0 O 3 är AP_O3_är Ärina kihistu Purd-, detriitne, biohermne, liivakas, oiidne lubjakivi, dolomiit ning kerogeenne mergel 1.0 O 3 ad AP_O3_ad Adila kihistu Savikas ja detriitne lubjakivi 1.0 O 3 ha AP_O3_hl Halliku kihistu Hallikas, kohati punaselaiguline mergel ja savikas lubjakivi 1.0 O 3 mo AP_O3_mo Moe kihistu Hallikas ja pruunikas-hall muguljas lubjakivi 1.0 O 3 jn-jl AP_O3_jn-jl Jonstorpi ja Punakas või punaselaiguline savikas Jelgava kihistu lubjakivi 1.0 O 3 ks AP_O3_ks Kõrgessaare kihistu Muguljas ja/või savikas lubjakivi 1.0 O 3 td AP_O3_td Tudulinna Savikas lubjakivi ja mergel kihistu glaukoniidiga 1.0 O 3 fj AP_O3_fj Fjäcka kihistu Hall mergel ja must argilliit 1.0 O 3 sn AP_O3_sn Saunja kihistu Afaniitne lubjakivi 1.0 O 3 pk AP_O3_pk Paekna kihistu Lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega 1.0 O 3 mn AP_O3_mn Mõntu kihistu 1.0 O 3 rg AP_O3_rg Rägavere kihistu 1.0 O 3 vr AP_O3_vr Variku kihistu 1.0 O 3 hr AP_O3_hr 1.0 O 3 vs AP_O3_vs Hirmuse kihistu Vasalemma kihistu Lubjakivi, savikas lubjakivi ja mergel glaukoniidiga Peit- ja mikrokristalliline lubjakivi Mergel, mikrokristalliline ja biomorfne lubjakivi Savikas lubjakivi ja mergel Jämedetriitne ja biohermne lubjakivi 1.0 O 3 kh 2 AP_O3_kh2 Kahula 2 5 lubjakivi ja mergel metabentoniidi Savikas peene- ja mikrokristalliline vahekihtidega 1.0 O 3 ms AP_O3_ms Mosseni kihistu Hall savikas mergel ja must argilliit 1.0 O 3 kh 1 AP_O3_kh1 Kahula 1 6 Savikas lubjakivi ja mergel Tatruse kihistu O ttkhvsv AP_O3_tt-vsv ja Vasavere kihistik 1.0 O 3 ad-bl AP_O3_az-bl 1.0 O 3 vv AP_O3_vv Blīdene ja Adze kihistu Viivikonna kihistu Detriitne ja/või savikas lubjakivi ja mergel K-metabentoniidi vahekihtidega Hall savikas lubjakivi, mergel Detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 5 Kunagine Keila kihistu on nimetatud Kahula kihistu Kahula 2 (kh 2 ) kaardistatavaks kivimkehaks. 6 Kunagine Jõhvi kihistu on nimetatud Kahula kihistu Kahula 1 (kh 1 ) kaardistatavaks kivimkehaks. 26

27 Vers. Nähtusklassi Indeks ID kood nr koosseis Nähtusklassi kirjeldus 1.0 O 3 ph AP_O3_ph Pihla kihistu Lubjakivi 1.0 O 3 dr AP_O3_dr Dreimani Lubjakivi püriidistunud kihistu jämedetriidiga 1.0 O 3 AP_O3 Ülem- Ülem-Ordoviitsiumi kihistud Ordoviitsiumi akvatooriumialal ladestik 1.0 O 2 kr AP_O2_kr Kõrgekalda kihistu 1.0 O 2 vä AP_O2_vä Väo kihistu 1.0 O 2 st-tr AP_O2_st-tr 1.0 O 2 AP_O2 1.0 O 1-2 tl-kn AP_O1-2_tl-kn 1.0 O 2 bld-sg AP_O2_bld-sg 1.0 O 1 tr-lt AP_O1_tr-lt 1.0 O 1 zb-o 2 sk AP_O1-2_zb-sk 1.0 O 1 AP_O1 Stirna ja Taurupe kihistu Kesk- Ordoviitsiumi ladestik Kandle 7, Rokiškise, Loobu, Pakri, Sillaoru ja Toila kihistu Baldone ja Segerstadi kihistu Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistu Alam- Ordoviitsiumi ladestik Savikas lubjakivi ja mergel Lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolomiit ( ehituslubjakivi ) Kirjuvärviline savikas lubjakivi, lubjakivi Kesk-Ordoviitsiumi kihistud akvatooriumialal Glaukoniitlubjakivi, oiidlubjakivi, lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi. Punakaspruun lubjakivi, dolomiit ja domeriit. Glaukoniitlubjakivi ja glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt, aleuroliit ning savi. Punakaspruun ja hall lubjakivi, dolomiit, domeriit ning savi Alam-Ordoviitsiumi kihistud akvatooriumialal 7 Endine Aseri kihistu koos alam-üksustega. 27

28 Siluri ladestu Siluri ladestu moodustavad kogu läbilõike ulatuses karbonaatkivimid. Ladestu jaotatakse stratigraafiliselt neljaks: Llandovery (S 1 ), Wenlock i (S 2 ), Ludlow i (S 3 ) ja Přidoli (S 4 ) ladestikuks. Eestis jagunevad Siluri ladestu kivimid avamuste alusel kuue struktuurfatsiaalse vööndi vahel (E. Kala alusel, vt Kajak jt., 1992; Joonis 9): (i) (ii) S 1 -S 2 Kesk- ja Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (1a), S 1 -S 2 Kesk-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (1b), (iii) S 1 -S 2 Lõuna-Eesti struktuur-fatsiaalne vöönd (2), (iv) S 2 -S 4 Saaremaa struktuur-fatsiaalne vöönd (3a), (v) S 2 -S 3 Tõstamaa, Kihnu ja Ruhnu struktuur-fatsiaalne vöönd (3b), (vi) S 2 -S 4 Sõrve struktuur-fatsiaalne vöönd (4). Kõik Siluri ladestu struktuur-fatsiaalsed vööndid omavad avamust. Kaardistatavad Siluri ladestu kivimkehad on soovituslikud, sest alles kaardistamise käigus selgub milliste kivimikehi on mõtekas kaardistada. Akvatoorium kaardistatakse ladestiku tasemel. Kaardistatavate kivimkehade koosseis on on näidatud litostratigraafiliste tulpadel (vt Joonis 10) ja kirjeldatud tabelis (vt Tabel 5). 28

29 Joonis 9. Eesti Siluri ladestu kivimite leviku skemaatiline kaart, esitatud struktuurfatsiaalsete vööndite kaupa (E. Kala järgi vt. Kajak jt alusel). 29

30 Joonis 10. Eesti Siluri-ealiste kivimite lihtsustatud litosratigraafilised tulbad struktuurfatsiaalsete vööndite järgi (Kajak jt., 1992 ja Raukas, A ja Teedumäe, A 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel ja läbilõikel). Akvatooriumiala kaardistatakse ladestiku tasemel. Kaardistatavate kivimkehade kooseis ja üldine litoloogiline kirjeldus on toodud Tabel 5. Vers. nr Indeks Tabel 5. Siluri ladestu kaardistatavad kivimkehad. ID kood Nähtusklassi koosseis Nähtusklassi kirjeldus 1.0 S 4 oh AP_S4_oh Ohesaare kihistu Detriitne lubjakivi ja mergel, aleuroliit, savi, domeriit. 1.0 S 4 kgl AP_S4_kg_l Lõo kihid Mergel lubjakivi kihtidega 1.0 S 4 kgä AP_S4_kg_ä Äigu kihid 1.0 S 4 AP_S4 Přidoli ladestik 1.0 S 3 kr AP_S3_kr Kuressaare kihistu 1.0 S 3 tr AP_S3_oh Torgu kihistu Jämedateraline lubjakivi, mergel, (laguunne) domeriit, põimjaskihiline aleuriitne mergel Přidoli ladestiku kihid akvatooriumialal Muguljas lubjakivi, korall-lubjakivi, mergel, domeriit Savikas detriitne muguljas lubjakivi, mergel 1.0 S 3 kh AP_S3_kh Kihnu kihistu Massiivne dolomiit 1.0 S 3 pdh-u AP_S3_pd_h-u Himmiste ja Uduvere kihid 1.0 S 3 pds AP_S3_pd_s Sauvere kihid 1.0 S 3 AP_S3 Ludlow ladestik Detriitne/bioturbiitne savikas lubjakivi, korall-lubjakivi, savikas dolomiit, mergel Bioturbiitne savikas lubjakivi, dolomiit, korall-lubjakivi Ludlow ladestiku kihid akvatooriumialal 30

31 Vers. nr Indeks ID kood Nähtusklassi koosseis Nähtusklassi kirjeldus 1.0 S 2 rt AP_S2_rt Lubjakivi ja dolomiit sagedaste Rootsiküla onkoliitide ja stromatoliitidega. kihistu Allosas korall-lubjakivi 1.0 S 2 sk AP_S2_sk Sakla kihistu Bioturbiitne püriidikirjaline dolomiit, stromatoliidid 1.0 S 2 srv AP_S2_srv Sõrve kihistu Savikas muguljas lubjakivi, mergel, detriitne lubjakivi 1.0 S 2 jm AP_S2_jm Jämaja kihistu Mergel, domeriit, savikas lubjakivi 1.0 S 2 jg AP_S2_jg Jaagarahu kihistu 1.0 S 2 ri AP_S2_ri Riksu kihistu 1.0 S 2 mh AP_S2_mh Muhu kihistu 1.0 S 2 jn-rg AP_S2_jn-rg 1.0 S 2 AP_S2 Jaani ja Riia kihistu Wenlock i ladestik 1.0 S 1 vl AP_S1_vl Velise kihistu 1.0 S 1 rm AP_S1_rm Rumba kihistu Detriitne savikas muguljas lubjakivi, korall-lubjakivi, setteline dolomiit Savikas bioturbiitne dolomiit, koralllubjakivi Biohermne detriitne, kerogeenne lubjakivi, savikas dolomiit, domeriit Mergel, karbonaatne savi, domeriit, argilliit, alumises osas lubjakivi mugulad Wenlock i ladestiku kihid akvatooriumialal Lubjakivi mugulatega, mergel, domeriit Detriitne savikas muguljas lubjakivi, mergel Afaniitne lubjakivi, mergel ja savikas lubjakivi 1.0 S 1 sri-st AP_S1_sr_i-st Ikla, Lemme ja Staicele kihistik 1.0 S 1 srsl-k AP_S1_sr_sl-k Slītere ja Kolka kihistik Mergel, lubjakivi, afaniitne lubjakivi 1.0 S 1 rkü AP_S1_rk_ü Ülem-Raikküla Detriitne, afaniitne lubjakivi, koralllubjakivi, savikas dolomiit alamkihistu 1.0 S 1 rka AP_S1_rk_a AlamRaikküla Korall-lubjakivi, detriitne lubjakivi, alamkihistu afaniitne lubjakivi, savikas dolomiit 1.0 S 1 nrjõ-m Afaniitne lubjakivi ja dolomiit, AP_S1_nr_jõm ja Mõhküla kihid Jõgeva, Imavere detriitne lubjakivi, korall-lubjakivi, savikas lubjakivi 1.0 S 1 nrjä-v AP_S1_jä-v Järva-Jaani ja Savikas, afaniitne või detriitne Vändra kihid lubjakivi 1.0 S 1 hl AP_S1_hl Hilliste kihistu Jämedetriitne lubjakivi, korallstromatopoor-lubjakivi 1.0 S 1 tm AP_S1_tm Tamsalu kihistu Organogeenne lubjakivi afaniitsete vahekihtidega, borealis-karplubjakivi 1.0 S 1 õh AP_S1_õh Õhne kihistu Mergel, domeriit, lubjakivi mugulad. Detriitne savikas muguljas lubjakivi 1.0 S 1 vr AP_S1_vr Varbola kihistu mergli vahekihtidega ja mikrokristalliline lubjakivi 1.0 S 1 AP_S1 Llandovery ladestik Llandovery ladestiku kihid akvatooriumialal 31

32 Devoni ladestu. Devoni ladestu kivimid kuuluvad ühtsesse Eesti monoklinaal struktuur-fatsiaalsesse vööndisse. Seoses Devoni ladestu kivimite litoloogiliste sarnasuste, palentoloogilise materjali vähese uurituse on kaardistatavateks kivimkehadeks kihistud. Alam-Devoni ladestiku litostratigraafilised üksused ei oma avamust ning on raskelt üksteisest eristatavad, seega on need liidetud üheks kaardistatavaks kivimikehaks. Kaardistatavate kivimkehade (kihistute) koosseis ja üldilne litoloogiline kirjeldus on toodud järgneval joonisel (vt Joonis 11) ja tabelis (vt Tabel 6). Joonis 11. Eesti Devoni lihtsustatud litostratigraafiline tulp (Kajak jt., 1992 ning Raukas ja Teedumäe, 1997 alusel). Värvidega on näidatud kaardistatavad kivimikehad (avamusel ja läbilõikel). Kaardistatavate kivimkehade koosseis ja kivimi üldine litoloogiline kirjeldus on toodud Tabel 6. Tabel 6. Devoni ladestu kaardistatavad kivimkehad. Vers. Nähtusklassi Indeks ID kood nr koosseis Nähtusklassi kirjeldus 1.0 D 3 dg AP_D3_dg Daugava kihistu Lubjakivi ja dolomiit 1.0 D 3 db AP_D3_db Dubniki kihistu Sinakas-hall domeriit, mergel, savi ja kollakas-hall dolomiit, harvem lubjakivi, kips, anhüdriit 1.0 D 3 pl AP_D3_pl Pļaviņase kihistu Lubjakivi, dolomiit, harvem mergel, domeriit, aleuroliit ja liivakivi 1.0 D 2 am AP_D2_am Amata kihistu Aleuroliit, savi, harvem liivakivi 1.0 D 2 gj AP_D2_gj Gauja kihistu Liivakivi, harvem aleuroliit ja savi 1.0 D 2 br AP_D2_br Burtnieki kihistu Liivakivi, aleuroliit, savi 32

33 Vers. nr Indeks ID kood Nähtusklassi koosseis 1.0 D 2 ar AP_D2_ar Aruküla kihistu 1.0 D 2 nr AP_D2_nr Narva kihistu 1.0 D 2 pr AP_D2_pr Pärnu kihistu 1.0 D 2 AP_D2 1.0 D 1 AP_D1 Kesk-Devoni ladestik Alam-Devoni ladestik Nähtusklassi kirjeldus Punaksaspruun, väga peene ja peeneteraline liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit, domeriit, dolomiit, konglomeraat Domeriit, dolomiit, savi, aleuroliit, liivakivi, bretša Liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega; lamamis konglomeraat, lasumis dolomiit, domeriit Kesk-Devoni ladestik akvatooriumialal Liivakivi, aleuroliit, savi, domeriit dolomiidi vahekihtidega Muud nähtusklassid Lisaks pealiskorra settekivimite avamustele (ning nende läbilõigetele) lisatakse kaardilehele Proterosoiliste kivimite avamus, rikked, stratotüübid, tugipuuraugud ning läbilõike jooned ja kaardivälja avamuste piirjooned (Tabel 7). Läbilõikel kuvatakse Proterosoiliste kivimite informatsiooni detailsemalt (vt peatükk Läbilõiked ). Tabel 7. Muud kaardistatavad kivimkehad. Vers. Nähtusklassi ID kood nr koosseis Atribuut Nähtusklassi kirjeldus 1.0 AP_PR Proterosoikum - Proterosoilised tard- ja moondekivimid 1.0 AP_rk Rike - Aluspõhjakivimeis esinev tektooniline rike amplituudiga >5 m 1.0 AP_rk_k Kindlakstehtud Aluspõhjakivimeis esinev kindlakstehtud rike tektooniline rike 1.0 AP_rk_o Oletatav rike Aluspõhjakivimeis esinev oletatav või väljasuiduv tektooniline rike 1.0 AP_str Stratotüüp - Litostratigraafilise üksuse stratotüübi asukoht 1.0 AP_str_s Säilunud Stratotüüp, mida on võimalik looduses stratotüüp kirjeldada 1.0 AP_str_h Hävinud Stratotüüp, mida pole enam võimalik stratotüüp (looduses) kirjeldada 1.0 AP_tug Tugipuurauk - Läbilõike koostamisel kasutatud puuraugu asukoht 1.0 AP_llj Läbilõikejoon - Maapinna ning geoloogilise läbilõike lõikejoon 1.0 AP_ij Avamuste jooned - Kaardiväljal esinevate avamuste piire piiritlevad jooned (vajalikud vaid kaardi kujundamisel) 33

34 2.3. Andme- ja esitusmudel Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 8), millega aluspõhja geoloogilise teemakihi reaalsusmudeli originaalnähtusklasse või nende atribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse aluspõhja teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning aluspõhja teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside võtmeatribuudid ja spetsifikatsioon, teiste teemakihtide, topograafiliste nähtusklasside objektiklasside kujundus (Tabel 8). Iga kaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Aluspohi_####, kus #### tähistab siin ja edaspidi baaskaardilehe numbrit. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe esinevad aluspõhja geoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse dgn-failidena ning aluspõhja geoloogilise kaardi koostamiseks kasutatud abifailid: cell-library ja sitiili failid. Kataloogis esineb alamkataloog AR_####, millesse salvestatud aluspõhja reljeefi teemakihi originaalnähtusklassid (vt peatükk 8 Aluspõhja reljeefi teemakiht). Aluspõhja kataloogi on on salvestatud emafail nime all APkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk (kasutades Pen Table it) annab korrektse aluspõhja teemakihi valmiskaardi ja võimaldama faili formaati muuta (näiteks pdf-failiks Portable File Document). Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad aluspõhja teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) APala####.dgn Sisaldab nähtusklassidena kaardistatavate kivimkehade avamusi kaardiväljal. (ii) APjoon####.dgn Salvestatud järgnevad nähtusklassid või nende attribuudid: kindlakstehtud rike (AP_rk_k), oletatav rike (AP_rk_o), läbilõikejoon (AP_llj) ja avamuste jooned (AP_ij). (iii) APpunkt####.dgn Salvestatud järgnevad nähtusklassid või nende attribuudid: säilunud stratotüüp (AP_str_s), hävinud stratotüüp (AP_str_h), tugipuurauk (AP_tug) ja kaardistatavate kivimkehade indeksid cellidena kaardiväljal ja nähtuse stratotüüp parameetrite säilunud ja hävinud stratotüübi stratotüüpse litostratigraafilise üksuse indeksid cellidena (indeksite kujundus kirjeldatud Tabel 8-s); läbilõikejoone tekst, tugipuuraukude või puurkaevude (katastri)numbrid. (iv) APläbilõik####.dgn Salvestatud aluspõhja teemakihi läbilõigete joon- ja cell- ning tekstitüüpi informatsioon (vt 14 Läbilõiked ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus). (v) APllala####.dgn Salvestatud aluspõhja teemakihi läbilõigete alatüüpi informatsioon (vt 14 Läbilõiked ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus) 34

35 (vi) APlegend####.dgn Salvestatud aluspõhja teemakihi legendi joon- ja cell- ning tekstitüüpi informatsioon (vt 15 Legend ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus). (vii) APlgala####.dgn Salvestatud aluspõhja teemakihi legendi alatüüpi informatsioon (vt 15 Legend ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus). (viii) APreljeefA####.dgn Sisaldab aluspõhja reljeefi abikaarti mõõtkavas 1 : koos topograafilise informatsiooniga, mõõtkava ja pealkirjaga (vt 8 Aluspõhja reljeefi teemakiht ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus ning 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). (ix) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (x) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xi) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Tabel 8. Aluspõhja geoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende attribuute, teisi geoloogilisi nähtusklasse või nende atribuute ja topograafilise põhikaardi nähtusklasse kujutavad objektiklassid ja nende kujundus (VA = võtmeatribuut, värvikood või CELL; T = Tase (level), S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_D3_dg Daugava kihistu AP_D3_db Dubniki kihistu AP_D3_pl Pļaviņase kihistu Objektiklass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Kaardistatavad kivimkehad S, CS?? 1 D 3 dg Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 D 3 db Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 D 3 pl Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 35

36 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_D2_am Amata kihistu AP_D2_gj Gauja kihistu AP_D2_br Burtnieki kihistu AP_D2_ar Aruküla kihistu AP_D2_nr Narva kihistu AP_D2_pr Pärnu kihistu AP_D1 Rēzekne, Ķemeri, Tilžė kihistu AP_D2 Kesk-Devoni ladestik AP_S4_oh Ohesaare kihistu AP_S4_kg_l Lõo kihid AP_S4_kg_ä Äigu kihid AP_S4 Přidoli ladestik Objektiklass VA T S, CS?? 1 S, CS?? S, CS?? 1 S, CS 1?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon D 2 am D 2 gj D 2 br D 2 ar D 2 nr D 2 pr D 1 D 2 S, CS?? 1 S 4 oh S, CS?? 1 S4kgL S, CS?? 1 S4kgÄ S, CS?? 1 S 4 Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 36

37 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_S3_kr Kuressaare kihistu AP_S3_tr Torgu kihistu AP_S3_kh Kihnu kihistu AP_S3_pd_h-u Himmiste ja Uduvere kihid AP_S2_pd_s Sauvere kihid AP_S3 Ludlow ladestik AP_S2_rt Rootsiküla kihistu AP_S2_sk Sakla kihistu AP_S2_srv Sõrve kihistu AP_S2_jm Jämaja kihistu AP_S2_jg Jaagarahu kihistu AP_S2_ri Riksu kihistu Objektiklass VA T S, CS?? 1 S 3 kr S, CS?? 1 S 3 tr S, CS?? 1 S 3 kh S, CS?? 1 S3pdU-H S, CS?? 1 S3pdS S, CS?? 1 S 3 S, CS?? 1 S 2 rt S, CS?? 1 S 2 sk S, CS?? 1 S 2 srv S, CS?? 1 S 2 jm S, CS?? 1 S 2 jg S, CS?? 1 S 2 ri Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 37

38 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_S2_mh Muhu kihistu AP_S2_jn-rg Jaani ja Riia kihistu AP_S2 Wenlock i ladestik AP_S1_vl Velise kihistu AP_S1_rm Rumba kihistu AP_S1_sr_i-st Ikla, Lemme ja Staicele kihistik AP_S1_sr_sl-k Slītere ja Kolka kihistik AP_S1_rk_2 Ülem-Raikküla alamkihistu AP_S1_rk_1 Alam-Raikküla alamkihistu AP_S1_nr_jõ-m Jõgeva, Imavere ja Mõhküla kihid AP_S1_jä-v Järva-Jaani ja Vändra kihid AP_S1_hl Hilliste kihistu Objektiklass VA T S, CS?? 1 S 2 mh S, CS?? 1 S 2 jn-rg S, CS?? 1 S 2 S, CS?? 1 S 1 vl S, CS?? 1 S 1 rm S, CS?? 1 S1srI-St S, CS?? 1 S 1 srsl-k S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 S1nrJõ-M S, CS?? 1 S 1 nrjä-v S, CS?? 1 S 1 hl Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 38

39 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_S1_tm Tamsalu kihistu AP_S1_õh Õhne kihistu AP_S1_vr Varbola kihistu AP_S1 Llandovery ladestik AP_O3_sl Salduse kihistu AP_O3_kld Kuldiga kihistu AP_O3_är Ärina kihistu AP_O3_ad Adila kihistu AP_O3_hl Halliku kihistu AP_O3_mo Moe kihistu AP_O3_jn-jl Jonstorpi ja Jelgava kihistu AP_O3_ks Kõrgessaare kihistu Objektiklass VA T S, CS?? 1 S 1 tm S, CS?? 1 S 1 õh S, CS?? 1 S 1 vr S, CS?? 1 S 1 S, CS?? 1 O 3 sl S, CS?? 1 O 3 kld S, CS?? 1 O 3 är S, CS?? 1 O 3 ad S, CS?? 1 O 3 hl S, CS?? 1 O 3 mo S, CS?? 1 O 3 jn-jl S, CS?? 1 O 3 ks Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 39

40 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_O3_td Tudulinna kihistu AP_O3_fj Fjäcka kihistu AP_O3_sn Saunja kihistu AP_O3_pk Paekna kihistu AP_O3_mn Mõntu kihistu AP_O3_rg Rägavere kihistu AP_O3_vr Variku kihistu AP_O3_hr Hirmuse kihistu AP_O3_vs Vasalemma kihistu AP_O3_kh2 Kahula 2 AP_O3_ms Mosseni kihistu AP_O3_kh1 Kahula 1 Objektiklass VA T S, CS?? 1 O 3 td S, CS?? 1 O 3 fj S, CS?? 1 O 3 sn S, CS?? 1 O 3 pk S, CS?? 1 O 3 mn S, CS?? 1 O 3 rg S, CS?? 1 O 3 vr S, CS?? 1 O 3 hr S, CS?? 1 O 3 vs S, CS?? 1 O 3 kh 2 S, CS?? 1 O 3 ms S, CS?? 1 O 3 kh 1 Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 40

41 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_O3_tt-khVsv Tatruse kihistu ja Vasavere kihistik AP_O3_az-bl Blīdene ja Adze kihistu AP_O3_vv Viivikonna kihistu AP_O3_ph Pihla kihistu AP_O3_dr Dreimani kihistu AP_O3 Ülem- Ordoviitsiumi ladestik AP_O2_kr Kõrgekalda kihistu AP_O2_vä Väo kihistu AP_O2_st-tr Stirna ja Taurupe kihistu AP_O2 Kesk- Ordoviitsiumi ladestik AP_O1-2_tl-kn Kandle, Rokiškise, Loobu, Pakri, Sillaoru ja Toila kihistu AP_O2_bld-sg Baldone ja Segerstadi kihistu Objektiklass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon S, CS Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku?? 1 O3tt-khVsv numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 3 az-bl Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 3 vv Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 3 ph Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 3 dr Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 3 Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 2 kr Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, S, CS?? 1 O 2 vä S, CS?? 1 O 2 st-tr S, CS?? 1 O 2 S, CS?? 1 O 1-2 tl-kn S, CS?? 1 O 2 bld-sg kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst on 5. levelil. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 41

42 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_O1_tr-lt Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu AP_O1-2_zb-sk Zebre, Kriukai ja Šakyna kihistu AP_O1 Alam- Ordoviitsiumi ladestik AP_K3O1_ül-kl Ülgase, Tsitre, Kallavere kihistu AP_K3_pt Petseri kihistu AP_K3 Furongi ladestik AP_K2_pl Paala kihistu AP_K2_rh Ruhnu kihistu AP_K1_ir Irbeni kihistu AP_K1_sl Soela kihistu AP_K1_vk Vaki kihistu AP_K1_ts Tiskre kihistu Objektiklass VA T S, CS?? 1 O 1 tr-lt S, CS?? 1 Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 O 1 Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis S, CS?? 1 Ca 3 ül-o kl 1 S, CS?? 1 Ca 3 pt S, CS?? 1 Ca 3 S, CS?? 1 Ca 2 pl S, CS?? 1 Ca 3 rh S, CS?? 1 Ca 1 ir S, CS?? 1 Ca 1 sl S, CS?? 1 Ca 1 vk S, CS?? 1 Ca 1 ts Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 42

43 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_K1_lk Lükati kihistu AP_K1_sr Sõru kihistu AP_K1_vs Voosi kihistu AP_K1_ln Lontova kihistu AP_K1 Alam-Kambriumi ladestik AP_V2_kt-vr Kotlini, Voronka kihistu AP_V2_gd Gdovi kihistu AP_V2_kr Kroodi kihistu AP_V2 Ülem-Ediacara ladestik AP_PR Proterosoikum AP_rk Rike AP_rk_k Kindlakstehtud rike AP_rk_o Oletatav rike AP_str Stratotüüp Objektiklass VA T S, CS?? 1 Ca 1 lk S, CS?? 1 Ca 1 sr S, CS?? 1 Ca 1 vs S, CS?? 1 Ca 1 ln S, CS?? 1 Ca 1 S, CS?? 1 V 2 kt-vr S, CS?? 1 V 2 gd S, CS?? 1 V 2 kr S, CS?? 1 V 2 Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis Muud aluspõhjalised nähtusklassid Tekst: 1/TNR/R/12, ladestiku S, CS?? 1 PR numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis L, LS, CC 4?? L, LS, CC 4?? Joon:??/3/ Joon:??/0/2 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/14 Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. 43

44 ID kood Nähtusklass/ atribuut AP_str_s Säilunud stratotüüp AP_str_h Hävinud stratotüüp AP_tug Tugipuurauk AP_llj Läbilõikejoon AP_ij vamuste jooned AR_mas Maetud aluspõhjalised astangud 302 Kallas (mere rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigipiir 207 Kaljujärsak 701//702/703 Laiarööpme-line-, haru- ja elektriraudtee Objektiklass C 5 C 5 VA T SR TA T 1 ST RA T 2 C 5 PA Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon L, CC 4?? Joon: 1/0/1 L, LS?? Joon: 1/0/0 INDEX1: joon- 1/0/0, fill: 1; küljepikkus 5 mm. Tekst: S 1 vr 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis. INDEX1: joon- 1/0/1, fill: none; küljepikkus 5 mm. Tekst: S 1 rk 1/TNR/R/12, ladestiku numbriline indeks subscript, kihistu indeks kursiivis. F-164 PA: ringjoone diam. 2,5 mm; joon- 1/0/0, fill: 1 Teised geoloogilised nähtusklassid L, LS, CC?? 4 Joon:??/MASTANG/1 Topograafilise põhikaardi nähtusklassid L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 S, CS?? 1 Piirjoon:??/0/0 Fill: (none) L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC??/ Joon:??/??/RIIGIP/4/4?? 4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ASTANG/1 ASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad: piirjoon:??/0/1; L, LS, CC?? 4 küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alumiste tippude vahel 0,5 mm Joon:??/RAUDTEE/1 RAUDTEE: jooned??/0/0; L, LS, CC?? 4 omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Märkused MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Joonekesed:??/0/1; pikkus 1 mm, tihedus põhijoonel 1,5 mm 44

45 ID kood Nähtusklass/ atribuut 708 Automagistaal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee Samakõrgus-joon 59205/59206/ Veekogu nimi 5/4/3/ Linna nimi Alevi nimi Aleviku nimi Kaardivälja raamjoon Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordinaadid_jooned Geograafilised koordinaadid_tekst VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 T?? 5 5 Järv Jõgi Joon:??/0/0 Tekst:??/ARIAL/R/8 Seisuveekogud: tekst 1/TNR/I/12 Vooluveekogud:??/TNR/I/12 T?? 5 LINN Tekst: suurtähed,??/tnr/r/16 T?? 5 Alev Tekst:??/TNR/R/14 T?? 5 Alevik Tekst:??/TNR/R/12 Kaardivälja ja abikaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Objektiklass Samakõrgusjooned iga 10 m tagant. Algab ja lõppeb baaskaardi raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 45

46 3. Pinnakatte geoloogiline teemakiht 3.1. Sissejuhatus Pinnakatte teemakihil edastatakse pindalaline informatsioon setete stratigraafilisgeneetilisest kuuluvusest ja litoloogilisest koostisest nii maismaal kui ka akvatooriumialal. Pinnakatte geoloogilisel teemakihil ei kuvata mullatüüpe, mistõttu kaarti käsitletakse kui maapinnast sügavamal kui 50 cm (ligikaudne kahekordne mullahorisondi paksus) paiknevate kõige ülemiste vähemalt 50 cm paksuste Kvaternaarsete setete stratigraafilisgeneetilise kuuluvuse ja litoloogilise koostise projektsiooni horisontaaltasapinnale. Pinnakatte teemakihi algandmestiku kogumisel viiakse läbi välitöid (võimalusel kasutatakse varasemate välitööde materjale), kus kaardistatav ala, välja arvatud soomassiivid, kaetakse marsruutidega (marsruutide vahekaugus vähemalt 500 m ja vaatluspunktide minimaalne kaugus marsruudil 200 m; keerulise pinnakatte geoloogilise ehitusega aladel marsruute tihendatakse). Kogutav algandmestik kajastab setete litoloogilise koostise visuaalseid ja laboratoorseid määranguid. Algandmestik interpreteeritakse ning tõlgendatakse nähtusklassideks vastavalt käesolevale mudelile. Pinnakattes levivate setete stratigraafilis-geneetiline kuuluvus ja litoloogiline koostis on tavaliselt verikaalsuunas varieeruv. Seetõttu kaasneb teemakihiga iga baaskaardilehe piires vähemalt üks (võimalusel kaks) üksteisega ristuvat läbilõiget. Läbilõigete planeerimisel tuleks arvestada kõrval asetsevate baaskaardilehtedel olevate tugipuuraukude geoloogilise informatsiooniga, eesmärgiga läbilõigete ühildavus üle kõigi baaskaardi lehtede. Läbilõike koostamiseks kasutatakse olemasolevaid materjale (arhiveeritud uuringutulemused, puuraugud, puurkaevud, karjäärid jms) või luuakse need kaardistamise käigus. Iga profiil peab toetuma vähemalt kümnele aluspõhjani ulatuvale uuringutulemusele. Akvatooriumi pinnakatte kaart koostatakse mereliste regionaalsete (mõõtkavas 1 : ) geoloogiliste ja geofüüsikaliste uuringute ning publitseeritud teadustööde andmeid kasutades. Kuna 1 : mõõtkavalise kaardistamise tulemused ei vasta 1 : kaardi nõuetele, kaardistatakse akvatooriumi alal vaid litoloogilisi tüüpe. Uute välitööde puhul kasutatakse alljärgnevalt esitatud purdsetete terasuuruste klassifikatsiooni ja termineid. Varasemate kaartide digitaliseerimisel püütakse omaaegne klassifikatsioon kohandada käesolevale mudelile; juhul kui see ei õnnestu, kooskõlastatakse probleem tööde tellijaga. Pinnakatte geoloogiline teemakiht on algallikaks geoloogilise baaskaardi komplekti kuuluva hüdrogeoloogilise, põhjavee kaitstuse ja geomorfoloogilise teemakihi koostamisel. Käesoleva peatüki koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Donner, J The Quaternary History of Scandinavia. Cambridge University Press, Cambridge, 200. o Kajak, K Eesti Kvaternaarisetete ja geomorfoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegend. RE Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 53. o Kajak, K Eesti Kvaternaarisetted (kaart mõõtkavas 1 : ). Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 46

47 o Kajak, K., Kessel, H., Liivrand, E., Pirrus, R., Raukas, A., Sarv, A Baltika kvaternaarisetete stratigraafia (vene keeles). Vilnius, 49. o Liivrand, E Biostratigraphy of the Pleistocene Deposits in Estonia and Correlation in the Baltic Region. Stockholm University, Department of Quaternary Research, Report 19, Stockholm, 114. o Ploom, K., Morgen E Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6334 Tallinn. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Kadastik, E., Morgen, E. 2001a. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6344 Kehra. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Kadastik, E., Morgen, E. 2001d. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6343 Maardu. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Kadastik, E., Morgen, E., Rennel, G. 2001b. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 7322 Loksa. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Rennel, G., Talpas, A. 2001c. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Põldvere, A Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Lehed 444 Misso ja 4533 Laura. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Raukas, A Eesti NSV Pleistotseen (vene eeles). Tallinn, 310. o Raukas, A., Kajak, K Quaternary stratigraphy in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Geology, 44, o Raukas, A., Teedumäe, A. (koostajad) Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 436. o Raukas, A., Saarse, L., Veski, S Revised Holocene stratigraphy in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Geology, 44, o Sinisalu, R., Kleesment, A Purdsetendite granulomeetrilisest klassifikatsioonist. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised, 10/1, Kvaternaarisetete liigitamise üldised põhimõtted Kvaternaari setted liigitatakse peamisteks settetüüpideks: o geneetilise kuuluvuse (sette tekkimisel tema transpordil või settimis-keskkonnas enim rolli mänginud protsessi alusel), o stratigraafilise kuuluvuse ja o litoloogiliste koostise alusel Geneetiline kuuluvus Eesti pinnakatte setetest kaardistatakse alljärgnevaid geneetilisi tüüpe. Muid võimalikke geneetilisi tüüpe (nt deluviaalsed setted, kolluuviumsetted), mille pindalaline levik on äärmiselt piiratud, baaskaardi mõõtkavas ei kaardistata. o Tehnogeensed setted 8 [lühend: t] inimtekkelised ja inimese poolt segipaisatud ja/või transporditud looduslikud setted (täitepinnas, aheraines). o Soosetted [b] biogeense tekkega orgaanikarikkad setted märgaladel (madalsooturvas, rabaturvas). o Allikasetted [fn] põhjavee väljavoolukohas sadestunud allikalubi. o Jõe- ehk alluviaalsed setted [al] vooluveekogude poolt ümberpaigutatud setted. Siia kuuluvad veerised ja munakad, kruus, liiva erimid, aleuriit, savi, turba erimid. 8 Teede tamme tehnogeensete setetena ei kaardistata. 47

48 o Järve- ehk limnilised setted [l] järvenõgudes ning järvedes settinud setted. Siia kuuluvad veerised ja munakad, kruus, liiva erimid, aleuriit, savi, järvelubi ja järvemuda. o Tuule- ehk eoolsed setted [v] tuule poolt transporditud setted (luidete setted), mille moodustavad liiva erimid. o Meresetted [m] merelises basseinis settinud setted, mille hulka kuuluvad veerised ja munakad, kruus, liiva erimid, aleuriit, savi ja mereline muda. o Jääjärvelised ehk glatsiolimnilised setted [lg] - jääjärvedes settinud setted, mille hulka kuuluvad veerised ja munakad, kruus, liiva erimid, aleuriit, savi, viirsavi, liivakas viirsete. o Glatsiofluviaalsed [f] jääsulavete voolude poolt transporditud setted. Siia kuuluvad veerised ja munakad, kruus ning liiva erimid. o Glatsiogeensed setted ehk moreenid [g] liustikutekkelised sorteerimata setted Klimaatilis-stratigraafiline kuuluvus Kvaternaari ajastu jaguneb Pleistotseeni 9 ja Holotseeni 10 ajastikuks (Tabel 9 ja Tabel 10). Tabel 9. Holotseeni ja Ülem-Pleistotseeni ülemise osa stratigraafiline skeem (Raukas jt alusel). Ladestik Ladejärk Kronotsoon Piiri iga (C 14 - aastat tagasi) Balti mere staadiumid Piiri iga (C14- aastat tagasi) Piiri iga (kalendriaastat tagasi) HOLOTSEEN Alam- Kesk- Ülem- Sub-Atlantikum 2500 Sub-Boreaal 5000 Atlantikum 8000 Boreaal 9000 Pre-Boreaal Limnea-meri 4000 Litoriinameri 8000 Antsülusjärv Joldia meri PLEISTOTSEEN Ülem- Sub-Arktikum Noorem Drüüas Alleröd Balti jääjärv Pleistotseen - Holotseenile eelnenud Kvaternaari ajastik, hõlmates eneses mitmeid jääaegu (glatsiaale) ja jäävaheaegu (interglatsiaale). 10 Holotseen - viimase liustiku taandumise järgne aeg, Holotseeni alguse kokkuleppeline piir on aastat tagasi ( 14 C aastaid enne 1950 a.). 48

49 Pleistotseeni setted liigestatakse klimaatilis-stratigraafilistel põhimõtetel. Eraldatakse üldtunnustatud suurtele jääaegadele vastavad kihistud, mis jaotatakse stadiaalseteks ja interstadiaalseteks alam-kihistuteks (Kajak jt. 1976, Raukas 1978, jt.). Tabel 10. Eestis levivate Pleistotseeni setete stratigraafiline skeem võrdluses Lääne- Euroopa skeemiga (Raukas ja Kajak, 1995; Liivrand, 1991; Donner, 1995; Kajak, 1999 alusel). Ladestik H (IV) PLEISTOTSEEN Ladejärk Ülem-Pleistotseen Kesk- Pleistotseen Eesti Lääne-Euroopa (Alpi) Kihistu Alamkihistu Lade Flandria Võrtsjärve e Ülem- Ülem-Järva IIIvr Weichsel e Järva Savala e Visla, Kesk- IIIjr Kesk-Järva IIIsv (Würm) Valgjärve e Alam- Alam-Järva IIIvl Prangli IIpr - Eem Ülem- IIug 3 Warthe Ugandi IIug Kesk- IIug 2 Saale (Riss) Treene Alam- IIug 1 Drenthe Karuküla IIkr Holstein Sangaste IIsn Ülem- IIsn 3 Elster (Mindel) Alumise piiri iga (C 14 a tagasi) Litoloogiline kuuluvus Pinnakatte litoloogilised settetüübid jaotatakse litoloogilisteks tüüpideks arvestades setete (vt alapeatükk 3.2.2): o valdavat sette fraktsionaalset jaotuvust, o mineraalse ja organogeense komponendi suhtvahekorda ning o setete geneetilist tüüpi ja struktuuri Reaalsus- ja teostusmudel Kaardistatavad originaalnähtusklasside põhikategooriad pinnakatte geoloogilisel teemakihil on: o stratigraafilis-geneetilised settetüübid 11 ning o litoloogilised settetüübid. Nähtusklasside loetelu on toodud Tabel 11. Stratigraafilis-geneetilised settetüübid (edastatakse kaardipildis erinevate värvide abil) eraldatakse pinnakatte teemakihil välja vaid maismaal. Litoloogilised settetüübid (edastatakse kaardipildis erinevate tingmärkide abil) eraldatakse välja kõikide stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide piires. 11 Mingil kindlal Kvaternaari klimaatilis-stratigraafilisel ajavahemikul moodustunud sette geneetilise tüübi ja klimaatilis-stratigraafilise ühiku kombinatsioon. 49

50 Pinnakatte andmekihi Kvaternaarsete setete avamuse akvatooriumis kaardistatakse pinnakatet vaid litoloogiliste tüüpide tasemel, millele lisatakse kaardilehe aruandes vanuseline (nt Baltimere staadium) kuuluvus kui see on teada. Aladel, nii maismaal kui ka akvatooriumis, kus pinnakatte paksus on alla 1 m, pinnakatte settetüüpe ei määratleta, neid alasid käsitletakse pinnakatte geoloogilisel teemakihil eraldi nähtusklassina (õhukese pinnakattega ala) Kaardistatavad stratigraafilis-geneetilised settetüübid Stratigraafilis-geneetilised settetüüpide levik kaardistatavate nähtusklassidena eraldatakse välja maismaal ja läbilõigetel. Kui setete täpset stratigraafilist kuuluvust 12 ja/või geneetilist tüüpi 13 ei ole kaardistamise käigus võimalik määrata, antakse settetüübile lähedane või kombinatsioonliline nimi (nt Järva liigestamata jääjärve ja Joldiamere setted), mis saab uueks kaardistatavaks nähtusklassiks. Tabel 11. Pinnakatte geoloogilise teemakihi nähtusklasside (maismaal kaardistatavate stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide) loetelu ja indeksid. Stratigraafilised ühikud Stratigraafilis-geneetilised settetüübid Ladestu KVATERNAAR Ladestik HOLOTSEEN PLEISTOTSEEN Ladejärk Ülem-Pleistotseen Kihistu JÄRVA Alamkihistu/ Balti mere staadium Indeks Setete geneetiline tüüp tiv Tehnogeensed setted biv Soo- e biogeensed setted aiv Jõesetted liv Järvesetted viv Tuulesetted fniv Allikasetted Limnea mivlm Meresetted Litoriina mivlt Meresetted Antsülus livan Järvesetted Joldia mivy Meresetted Liigestamata Järva Võrtsjärve lgiiivr fiiivr giiivr lgiiivr viiivr lgiiivr Jääjärvesetted Glatsiofluviaalsed setted Glatsiogeensed setted Liigestamata jääjärve ja Joldiamere setted Tuulesetted. Seotud Balti jääjärve randadega. Jääjärvesetted 12 Vastavalt Tabel 9 ja Tabel 10 toodud alamkihistu või Baltimere staadiumi detailsusega 13 Nt, Jääjärveliste ja mereliste setete vahel, vt alapeatükk Geneetiline kuuluvus 50

51 Kesk- Pleistotseen Prangli/ Rõngu fiiivr Glatsiofluviaalsed setted giiivr Glatsiogeensed setted Savala liiisv Järvesetted lgiiivl Jääjärvesetted Valgjärve fiiivl Glatsiofluviaalsed setted giiivl Glatsiogeensed setted. Kelnase liiivlkl Järvesetted miiipr biiirn liiirn aiiirn lgii fii gii aii lii bii Meresetted Soosetted Järvesetted Jõesetted Jääjärvesetted Glatsiofluviaalsed setted Glatsiogeensed setted Jõesetted Järvesetted Soosetted Õhukese pinnakattega ala Antud juhendi ja Eesti Kvaternaari setete ja geomorfoloogilise kaardi tugilegendi (Kajak, K. 1992) stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide skeemide võrdlus. Tabelis (Tabel 11) esitatud stratigraafilis-klimaatilised settetüübid ja nende stratigraafiline jaotuvus on koostatud järgides Eesti kvaternaarisetete ja geomorfoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegendi (Kajak, 1992). Antud juhendis toodud setete stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide skeemi on võrreldes tugilegendiga lihtsustatud. Antud juhendi stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide jaotuvuse detailsus peab võimaldama jagada kõikide peamiste klimaatilis-stratigraafiliste ajavahemike setted (millede levila on piisavalt suur mõõtkavas 1 : kaardil ja läbilõikel kuvamiseks) peamisteks tüüpideks, mis on määratavad välitingimustes visuaalsete tähelepanekute, piirkonna topograafia ning varasete kaardistamis- ja uurimisandmestiku alusel ja analüüsil kogu Eesti piires. Holotseeni setted jaotatakse peamiselt nende geneetiliste tüüpide järgi ning Läänemere basseiniga seotud setted jaotatakse vastavalt Läänemere Holotseeni arengustaadiumitele eraldi meresetete või järvesette tüüpideks. Vastavate settetüüpide eristamine Läänemere staadiumite piires toimub (i) rannamoodustiste absoluutsete kõrguste ja üksteisele järgnevuse, (ii) välitingimustes määratava palentoloogilise materjali alusel ning (iii) varasemate kaardistus-, uurimustulemuste alusel. Holotseeni peamiste stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide hulk antud juhendis ja varasemas tugilegendis (Kajak, 1992) on ligilähedane. Antud juhendis on võrreldes tugilegendiga loobutud (i) Holotseeni kolluuviumi ja delluuviumi settetüüpidest, (ii) järvejõesette ning jõe-meresette ehk deltasetete (tugilegendis on need laiv ja amiv) väljaeraldamisest, nimetatud deltasetted kaardistatakse vastavalt nende Baltimere staadiumite mere- või järvesetetena, milliste ranna moodustistega nad enim seotud on, (iii) viimase interstadiaalse alamkihistu - Võrtsjärve (e Ülem-Järva) alamkihistu soo-, järve-, jõesetete eristamise Holotseeni soo-, järve, jõesetetest - Võrtsjärve (ehk Ülem-Järva) alamkihistu soo-, järve- ja jõesetted kaardistatakse Holotseeni soo-, järve, jõesetetena; 51

52 (iv) Balti jääpaisjärvede ja kohalike jääjärvede setete eristamisest ning (v) Võrtsjärve alamkihistu setete detailsest liigestamisest klimato- ja morfostratigraafilisteks ühikuteks. Antud juhendis on võrreldes tugilegendiga Pleistotseeni stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide jaotus oluliselt lihtsustatud. Ülem-Pleistotseeni setted jaotatakse maksimaalselt alam-kihistu tasemeni. Juhtudel, mil settetüüpi pole võmalik alamkihistu tasemel määrata, liigestatakse setted kihistu detailsusega. Liigestamata kihistu või alam-kihistu setted jaotatakse edasi suuremateks geneetilisteks settetüüpideks. Jääpealetungide-aegsed (stadiaalsed) setted jagunevad (i) glatsiogeenseteks (moreenid), (ii) glatsiofluviaalseteks, (iii) glatsiolimnilisteks seteks. Jääpealetungide vaheaegade (interstadiaalsed) setted jagunevad järve-, jõe-, soo-, mere-, ning tuuleseteteks. Juhtudel, mil järve- ja meresetteid pole võimalik üksteisest eristada kujutatakse neid kombinatsioonilise settetüübina. Kesk- Pleistotseeni setteid stratigraafia mõistes detailsemalt ei liigestata Kaardistatavad litoloogilised settetüübid Litoloogilised settetüübid (ehk setete koostis) määratletakse vastavalt settes esineva valdava terasuuruse jaotuvuse ja setete geneetilist tüüpi ning struktuuri järgi. Sette osiste fraktsionaalse skaalana kasutatakse φ-skaalat (Tabel 12). Terasuuruse järgi klassitseeritavate purdsetete kombinatsioonilisi tüüpe (liivakas aleuriit, liivaleuriit, savikas aleuriit jne.) eraldi nähtusklassidena ei kaardistata, vaid kaardistatakse ühe sette põhitüübina. Näiteks liiv, tolmjas liiv, kruusakas liiv ning kruusliiv kaardistatakse liivana (Joonis 12). Liiv omakorda kaardistatakse kas peene- ja keskmiseteralise- või jäme- ja ülijämeda või eriteralise liivana (Tabel 12). Sete tolm ja selle kombinatsioonid - kaardistatakse kas aleuriidina või savina, vastavalt valdavale fraktsioonile. Setted, milledes puudub üks valdav fraktsioon ( Purdsegu ;Joonis 12 ja Tabel 13) kaardistatakse sette põhitüübina kaardistaja otsusel. 52

53 Joonis 12. Terasuuruse kolmnurkdiagramm komponentide savi-aleuriit-liiv (ülal) ja liivkruus-tolm (all) jaoks (Sinisalu ja Kleesment 2002 järgi), milledel on kaardistatavad settetüübid näidatud värvidega. Liiv-kruus-tolm kolmnurkdiagrammil tolmuna näidatud kolmandik kaardistatakse kas aleuriidina või savina vastavalt valdavale fraktsioonile. 53

54 Tabel 12. Purdsetete tüüpide klassifikatsioon (Sinisalu ja Kleesment 2002 alusel). Valdav fraktsioon φ- skaala ühikutes absoluutskaalas (mm) Litoloogiline tüüp Settetüüp < -9 >512 Rahn , ,25...0, , , , ,125 Veerised ja munakad 14 Kruus , ,002 Aleuriit >9 <0,002 Savi Jäme- ja ülijäme liiv Peen- ja keskmiseteraline liiv Muu fraktsiooni sisaldus (Seda fraktsiooni ei kaardistata) Peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % Peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % Peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % Peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % Peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % Jämedamat fraktsiooni <50 % Kombinatsiooniline tüüp Eriteraline liiv Moreen Kaardistatavad litoloogilised settetüübid nähtusklassidena on: o veerised ja munakad - purdsete valdava osiste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust, o kruus 15 (purdsete valdava osiste läbimõõduga mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust), o jämeliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust), o peenliiv 16 (purdsete valdava terasuurusega 0, ,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust), 14 Rahnusid läbimõõduga >1024 eraldi objektidena ei kaardistata, vaid kasutatakse põhikaardi informatsiooni (204 Kivi ) 15 siia kuuluvad varasematel digitaalsetel kaartidel väljaeraldatud klibu, kruusliiv, ja liivkruus. 16 siia kuuluvad varasematel digitaalsetel kaartidel väljaeraldatud liiv (Limneameri) ja (liiv jämepurdse materjaliga (Limneameri) 54

55 o eriteraline liiv 17 (purdsete valdava terasuurusega 0, mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust), o aleuriit 18 (purdsete valdava terasuurusega 0, ,063 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust), o savi 19 (purdsete, valdava terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsiooni leiduda <50 %), o madalsooturvas (biogeenne sete, mis koosneb kõrgemate taimede jäänustest. Madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad), o rabaturvas 20 (biogeenne sete, mis koosneb kõrgemate taimede jäänustest. Rabaturvas on halvasti lagunenud, üle 30% turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad), o järvemuda (järvenõos settinud orgaanika rikas sete, mis sisaldab orgaanilist ainest vähemalt 35% oma kuivainest), o viirsavi (jääjärvedes tekkinud varviline purdsete rütmiliselt vahelduvate savikate ja aleuriitsete kihtidega), o liivakas viirsete (viirsavile sarnase varvilisusega rütmiliselt vahelduvast aleuriidist ning peenliivast moodustunud sete), o mereline muda 21 (meres settinud orgaanikat sisaldav peeneteraline sete), o moreen (sorteerimata glatsigeenne purdsete, mis võib sisaldada osakesi savifraktsioonist kuni rahnudeni). o allikalubi (karbonaatne setend, mis sadestub lubjarohke põhjavee väljumiskohas) Õhukese pinnakattega aladel (< 1 m) seal esineva pinnakatte setete stratigraafilis-geneetilist ega litoloogilist tüüpi ei määratleta, vaid kaardistatakse seda kui eraldiseisva nähtusklassi levikuala. 17 siia kuuluvad varasematel digitaalsetel kaartidel väljaeraldatud eriteraline liiv ja eriteraline liiv vähese kruusaga. 18 siia kuuluvad varasematel digitaalsetel kaartidel väljaeraldatud ülipeen liiv, möll ja saviliiv. 19 Savi all mõeldakse sama litoloogilist settetüüpi, mida varasematel digitaalsetel kaartidel nimetati saviks ja liivsaviks 20 Rabaturba hulka arvestatakse ka siirdesooturvas 21 siia hulka kuuluvad varasematel digitaalsetel kaartidel väljaeraldatud mereline must muda (Limneameri) ja mereline rohekashall muda (Litoriina-Limneameri) 55

56 Originaalnähtusklasside (koond)loetelu Eelnevalt reaalsus- ja teostusmudelis ära toodud pinnakatte geoloogilise teemakihi originaalnähtusklassid on koondatud ühtsesse tabelisse (Tabel 13), kus on toodud nähtuse definitsioon, ID ja nimi ning versiooni number. Lihtnähtusklassina mõistetakse ühte ja jagamatut 22 pinnakatte kaardi kaardistatavat ühikut (näiteks üks kindel stratigraafilisgeneetiline või litoloogiline settetüüp). Liitnähtusklassina käsitletakse kaardistatavaid nähtusklasse, mille koosseisu kuuluvad teiste lihtnähtusklasside koostisosad (nt, liigestamata Järva kihistu jääjärve setete koosseisu võivad kuuluda Valgjärve ja Võrtsjärve alamkihistu jääjärve setted). V nr ID kood Tabel 13. Pinnakatte teemakihi originaalnähtused (V = versioon). Liit- või lihtnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Stratigraafilis-geneetilised settetüübid 1.0 PK_tIV Holotseeni tehnogeensed Inimtekkeline aher aines ja/või täitepinnas. setted 1.0 PK_bIV Holotseeni soosetted Turvas, muda, limoniit 1.0 PK_aIV Holotseeni jõesetted Veeristik, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda. 1.0 PK_lIV Holotseeni järvesetted Klibu, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel, järvelubi 1.0 PK_vIV Holotseeni tuulesetted Liiv. Seotud Balti mere erinevate arengusaadiumite randadega 1.0 PK_fnIV Holotseeni allikasetted. Allikalubi 1.0 PK_mIV_lm Limnea meresetted Klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeliit. 1.0 PK_mIV_lt Litoriina meresetted Klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeliit. 1.0 PK_lIV_an Antsülus järvesetted Klibu, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeel. 1.0 PK_mIV_y Joldia meresetted Liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, sapropeliit. 1.0 PK_lgIII_lgy Järva liigestamata jääjärve ja Joldiamere setted Liigestamata Järva kihistu jääjärvelised ja Joldia meresetted. Veerised kruus, liiv, aleuriit, savi, viirsavi. 1.0 PK_lgIII_jr Järva jääjärvesetted Liigestamata Järva jääjärvesetted. Veeristik, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi 1.0 PK_fIII_jr Järva glatsiofluviaalsed Liigestamata Järva kihistu glatsiofluviaalsed setted setted. Veeristik, kruus, liiv. 1.0 PK_gIII_jr Järva glatsiogeensed Liigestamata Järva kihistu glatsigeensed setted. setted Moreen: saviliiv ja liivsavi kividega ning rähk 1.0 PK_vIII_vr Võrtsjärve tuulesetted Liiv. Seotud Balti jääjärve randadega. 1.0 PK_lgIII_vr Veeristik, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, Võrtsjärve jääjärve setted savi 1.0 PK_fIII_vr Võrtsjärve glatsiofluviaalsed setted Veeristik, kruus, liiv. 1.0 PK_gIII_vr Võrtsjärve glatsiogeensed Moreen: saviliiv ja liivsavi kividega ning rähk 22 Lihtnähtusklassi jagamatuse all mõistetakse ühe lihtnähtusklassi või selle koostisosa kuulumatust teise lihtnähtusklassi. 56

57 V nr ID kood Liit- või lihtnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus setted 1.0 PK_lIII_sv Savala järvesetted Hall liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi taimejäänustega 1.0 PK_lgIII_vl Valgjärve jääjärvesetted Liiv, aleuriit,saviliiv, liivsavi, savi. 1.0 PK_fIII_vl Valgjärve glatsiofluviaalsed setted Veeristik, kruus, liiv 1.0 PK_gIII_vl Valgjärve glatsiogeensed Moreen: saviliiv ja liivsavi kividega ning rähk setted 1.0 PK_lIII_vl_kl Kelnase järvesetted Kelnase kihistu jäävaheaja järvesetted. Liiv, aleuriit, savi, viirsavi. 1.0 PK_mIII_pr Prangli meresetted Liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi 1.0 PK_bIII_rn Rõngu soosetted Turvas. 1.0 PK_lIII_rn Rõngu järvesetted Liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeliit 1.0 PK_aIII_rn Rõngu jõesetted Liiv, aleuriit, saviliiv, turvas 1.0 PK_lgII Kesk-Pleistotseeni jääjärvesetted Liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi 1.0 PK_fII Kesk-Pleistotseeni glatsiofluviaalsed setted Veeristik, kruus, liiv 1.0 PK_gII Kesk-Pleistotseeni glatsiogeensed setted Saviliiv, liivsavi kividega (moreen) 1.0 PK_aII Kesk-Pleistotseeni jõesetted Liiv, saviliiv, liivsavi 1.0 PK_lII Kesk-Pleistotseeni järvesetted Liiv, saviliiv, liivsavi, savi. 1.0 PK_bII Kesk-Pleistotseeni soosetted Turvas. 1.0 PK_pk Õhukese pinnakattega ala Kvaternaari setteid alla 1 m. Loopealsete alad. Setete litoloogilised tüübid Purdsete, mille osiste valdav läbimõõt jääb vahemikku mm ja milles võib 1.0 PK_vm Veerised ja munakad valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 10 % ning väiksemaid osiseid 25 % sette kogu mahust 1.0 PK_kr Kruus Purdsete, mille osiste valdav läbimõõt jääb valdavalt vahemikku mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suure-maid osiseid leiduda kuni 10 % ning väiksemaid osiseid 25 % sette kogu mahust. 1.0 PK_jl Jäme liiv Purdsete, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0,5...2 mm mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 10 % ning väiksemaid osiseid 25 % sette kogu mahust. 1.0 PK_pkl Peen liiv Purdsete, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0, ,5 mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 10 % ning väiksemaid osiseid 25 % sette kogu mahust. 57

58 V nr ID kood Liit- või lihtnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus 1.0 PK_el Eriteraline liiv Purdsete, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0, mm mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 10 % ning väikse-maid osiseid 25 % sette kogu mahust. Eristatakse välja liiva puhul, mille sortee-rituse aste on liiga madal et setendit liigi-tada peenliiv või jämeliiv klassi. 1.0 PK_at Aleuriit Purdsete, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0, ,063 mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 10 % ning väikse-maid osiseid 25 % sette kogu mahust. 1.0 PK_sa Savi Purdsete, mille osiste valdav suurus on <0,002 mm ja milles võib valdavast fraktsioonist suuremaid osiseid leiduda kuni 30 %. 1.0 PK_bIV_m Madalsooturvas Orgaaniline sete, mis koosneb kõrgemate taimede jäänustest. Madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad. 1.0 PK_bIV_r Rabaturvas Orgaaniline sete, mis koosneb kõrgemate taimede jäänustest. Rabaturvas on halvasti lagunenud, üle 30% turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad 1.0 PK_gy Järvemuda Järvenõos settinud orgaanikarikas sete, mis sisaldab orgaanilist ainest vähemalt 35% oma kuivainest. 1.0 PK_vs Viirsavi Jääjärvedes tekkinud varviline purdsete - rütmiliselt vahelduvate savikate ja aleuriitsete kihtidega. 1.0 PK_lvs Liivakas viirsete Viirsavile sarnase varvilisusega sette tüüp, mis moodustud rütmiliselt vahelduvast aleuroliidist ning peenliivast. 1.0 PK_mm Mereline muda Meres settinud orgaanikat sisaldav peeneteraline sete. 1.0 PK_mo Moreen Sorteerimata glatsigeenne purdsete, mis võib sisaldada osakesi savifraktsioonist kuni rahnudeni. Muud originaalnähtused 1.0 PK_ll Läbilõike joon Kaardiväljal tugipuurauke/puurkaeve ühendav ja läbilõike asukohta tähistav tinglik joon. 1.0 PK_tpa Tugipuurauk Läbilõike koostamiseks kasutatud tugipuuraukude või puurkaevude suudme asukoht, koos puuraugu numbri või puurkaevu katastrinumbriga. 1.0 PK_ij Avamuste jooned Stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide avamuste jooned (nähtusklass omab vaid kartograafilist põhjendust). 58

59 3.3. Andme- ja esitusmudel Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 14), millega pinnakatte geoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse pinnakatte teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning pinnakatte geoloogilise teemakihi originaalnähtusklasside sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektide kujundus teemakaardil(tabel 14). Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Pinnakate_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja pinnakatte teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid). Pinnakatte kataloogi on on salvestatud emafail nime all PKkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükil kasutades Pen Table it annab korrektse pinnakatte geoloogilise teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad pinnakatte geoloogilise originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) PKalafill####.dgn Sisaldab kõikide stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide avamusi kaardiväljal (alad filliga). (ii) PKalapat####.dgn Sisaldab kõikide litoloogiliste settetüüpide avamusi kaardiväljal (alad patterniga). (iii) PKjoon####.dgn Failis esinevad kaardiväljal olevad nähtused: läbilõike joon (PK_ll) ja avamuste jooned (PK_ij). (iii) PKpunkt####.dgn Sisaldab pinnakatte teemakihi cell- ja tekstitüüpi informatsiooni: tugipuurauk (PK_tpa), tugiläbilõike koostamisel kasutatud tugipuuraukude numbreid või puurkaevude katastrinumbreid, (iv) PKqpaksA####.dgn Sisaldab pinnakatte paksuse kaardivälja valmiskujul abikaardina mõõtkavas 1 : , joon- ning numbrilist mõõtkava cellina (MK_100) (vt 9 Pinnakatte paksuste teemakiht, 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon ja 1.1 Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus). (v) PKläbilõik####.dgn Sisaldab pinnakatte geoloogise kaardi läbilõigete informatsiooni joon-, cell- ja tekstitüüpi elementidena (vt 14 Läbilõiked). (vi) PKllalafill####.dgn 59

60 Sisaldab pinnakatte geoloogise kaardi läbilõigete esinevate setete stratigfaafilis-geneetilisi tüüpide alasid, veekogude veekehasid ja aluspõhja ja/või Proterosoiliste aluskorra kivimeid läbilõikel (vt 14 Läbilõiked). (vii) PKllalapat####.dgn Sisaldab pinnakatte geoloogise kaardi läbilõigete esinevate setete litoloogilisi tüüpide alasid (vt 14 Läbilõiked). (viii) PKlegend####.dgn Legendis esinevad joonelised elemendid ning cellid ja tekst (vt 15 Legend). (viii) PKlgala####.dgn Legendis esinev alatüüpi (fill ja pattern) informatsioon (vt 15 Legend). (ix) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (x) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xi) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi informatsioon (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Järgnevad dgn-failid nimedega PKalad####.dgn ja PKllaladpat####.dgn, mida pole loetud emafaili referentsi. Faili PKalad####.dgn on salvestatud antud kaardiväljal esinevad litoloogiliste settetüüpide alad (samad, mis failis PKalapat####.dgn) ja faili PKllaladpat####.dgn on salvestatud läbilõikel esinevad litoloogiliste settetüüpide alad (samad, mis failis PKllalapat####.dgn), kuid milledel nimetatud failides puudub pattern. Litoloogilised settetüüpide alad on eristatava samade võtmeatribuutidega, mis failides PKalapat####.dgn ja PKllalapat####.dgn. Alade topelt salvestamise mõte on säilitada patterni sisaldavad alad digitaalsete aladena juhul kui tekib vajadus alade kujundust muuta. Järgneb erandlik fail nimega PKsoo####.dgn, mis dubleerib nähtusklassi Holotseeni soosetted (PK_bIV) alasid failist PKaladfill####.dgn. Nimetatud nähtusklassi ala ei oma piirjoont, kuid omab patterni, mille kujundus on esitatud Tabel 17-s. 60

61 Tabel 14. Pinnakatte geoloogilise teemakihil originaalnähtusklasse või nende atribuute, teisi geoloogilisi nähtusklasse või nende atribuute ja topograafilise põhi(baas)kaardi nähtusklasse kujutavad objektiklassid ja nende kujundus (VA = võtmeatribuut; T = tase (level); S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text) ID kood Nähtusklass/ atribuut Objekti klass Pinnakatte teemakihi originaalnähtused PK_tIV Holotseeni tehnogeensed setted PK_bIV Holotseeni soosetted PK_aIV Holotseeni jõesetted PK_lIV Holotseeni järvesetted PK_vIV Holotseeni tuulesetted PK_fnIV Holotseeni allikasetted PK_mIV_lm Limnea meresetted PK_mIV_lt Litoriina meresetted PK_lIV_an Antsülus järvesetted PK_mIV_y Joldia meresetted VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Stratigraafilis-geneetilised settetüübid S, CS; C?? 1 tiv S, CS; C?? 1 biv S, CS; C?? 1 aiv S, CS; C?? 1 liv S, CS; C?? 1 viv. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12. S, CS; C?? 1??. S, CS; C?? 1 mivlm S, CS; C?? 1 mivlt S, CS; C?? 1 livan S, CS; C?? 1 mivy. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 Baltimere staadiumi lühend 1/TNR/I/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 Baltimere staadiumi lühend 1/TNR/I/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 Baltimere staadiumi lühend 1/TNR/I/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 Baltimere staadiumi lühend 1/TNR/I/12. Märkused Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. 61

62 ID kood Nähtusklass/ atribuut PK_lgIII_lgy Järva liigestamata jääjärve ja Joldiamere setted PK_lgIII_jr Järva jääjärvesetted PK_fIII_jr Järva glatsiofluviaalsed setted PK_gIII_jr Järva glatsiogeensed setted PK_vIII_vr Võrtsjärve tuulesetted PK_lgIII_vr Võrtsjärve jääjärve setted PK_fIII_vr Võrtsjärve glatsiofluviaalsed setted PK_gIII_vr Võrtsjärve glatsiogeensed setted PK_lIII_sv Savala järvesetted PK_lgII_vl Valgjärve jääjärvesetted PK_fIII_vl Valgjärve glatsiofluviaalsed setted PK_gIII_vl Valgjärve glatsiogeensed setted Objekti klass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon S, CS; C?? 1 lgiiilgy S, CS; C?? 1 lgiiijr. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 viimane lühend 1/TNR/I/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 kihistu indeks 1/TNR/I/12. S, CS; C?? 1??. S, CS; C?? 1??. S, CS; C?? 1 viiivr.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 alamkihistu indeks 1/TNR/I/12. S, CS; C?? 1??. S, CS?? 1 fiiivr S, CS?? 1 giiivr. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 alamkihistu indeks 1/TNR/I/12.. Tekst (cellina) 1/TNR/R/12 alamkihistu indeks 1/TNR/I/12. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. Märkused Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. Litostratigraafilist indeksit kasutatakse vaid vajadusel läbilõigetel. 62

63 ID kood Nähtusklass/ atribuut PK_lIII_vl_kl Kelnase järvesetted PK_mIII_pr Prangli meresetted PK_bIII_rn Rõngu soosetted PK_lIII_rn Rõngu järvesetted PK_aIII_rn Rõngu jõesetted PK_lgII Kesk- Pleistotseeni jääjärvesetted PK_fII Kesk- Pleistotseeni glatsiofluviaalsed setted PK_gII_ Kesk- Pleistotseeni glatsiogeensed setted PK_aII Kesk- Pleistotseeni jõesetted PK_lII Kesk- Pleistotseeni järvesetted PK_bII Kesk- Pleistotseeni soosetted PK_pk Õhukese pinnakattega ala PK_vm Veerised ja munakad Objekti klass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. S, CS?? 1??. Setete litoloogilised tüübid Pattern cell:veeris Scale: 1.0/Row S, CS?? 3 spacing :20 / Coloumn spacing: 20 /angle: 135 / tolerance: 0 Märkused 63

64 ID kood Nähtusklass/ atribuut PK_kr Kruus PK_jl Jämeliiv PK_pkl Peenliiv PK_el Eriteraline liiv PK_at Aleuriit PK_sa Savi PK_bIV_m Madalsooturvas Objekti klass S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Pattern cell: KRUUS 1.0/20/20/135 Pattern cell: LIIV_1 1.0/20/20/0 Pattern cell: LIIV_2 1.0/10/10/0 Pattern cell: LIIV_3 1.0/10/10/0 Pattern cell: ALEUR 1.0/20/20/45 Pattern: hatching Joon: 1/0/0, spacing: 10, angle: 0 Pattern cell: MTURV 1.0/20/20/45 Märkused PK_bIV_r Rabaturvas PK_gy Järvemuda PK_vs Viirsavi PK_lvs Liivakas viirsete PK_mm Mereline muda PK_mo Moreen S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 Pattern cell: RTURV 1.0/20/20/30 Pattern cell: JMUD 1.0/15/15/70 Pattern: hatching Joon: 1/0/0 ja 1/0/1 Spacing: 20, angle: 0 Pattern: hatching Joon: 1/0/0 ja 1/0/1 Spacing: 20, angle: 0 Pattern cell: ALEUR 1.0/15/15/0 Pattern cell: MMUDA 1.0/20/20/45 Pattern cell: ALEUR 1.0/20/20/45 Moreen maismaal S, CS?? 3 Puudub PK_pk Õhukese pinnakattega ala PK_ll Läbilõikejoon PK_tpa Tugipuurauk PK_ij Avamuste jooned S, CS?? 3 Pattern: cross hatching; 20/45 ja 20/-45 Muud originaalnähtusklassid L, CC?? 4 Joon:??/0/1 C?? Cell: PA_Q; ringi diam. 2 mm, fill:??. Tekst:??/TNR/R/12 L, LS?? Joon: 1/0/0 Cell origin ringi keskmes. Tekst soovitata-valt puur-augu kohal 64

65 ID kood Nähtusklass/ atribuut 204 Kivi (rändrahn) 302 Kallas (mere rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigipiir 207 Kaljujärsak 701//702/703 Laiarööpme-line-, haru- ja elektriraudtee 708 Automagistaal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee Samakõrgus-joon 59205/59206/ Veekogu nimi 5/4/3/ Linna nimi Alevi nimi Objekti klass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon Topograafilise põhikaardi nähtusklassid C, T?? 5 Rahn Cell: RAHN Tekst:??/TNR/I/10 L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 S, CS?? 1 Piirjoon:??/0/0 Fill: (none) L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC??/?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm L, LS, CC?? 4 Joon:??/ASTANG/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/RAUDTEE/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 T?? 5 5 Järv Jõgi T?? 5 LINN T?? 5 Alev Tekst:??/TNR/R/14 Märkused Tekst ase-tatakse soovitusli-kult leppemärgi kõr-vale. Cell origin: asub leppe-märgi alu-mise külje keskpunktis MASTANG: Põhi-joon:??/0/1, Kolmnur-gad: piirjoon:??/0/1; kül-jepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnur-kade alu-miste tip-pude vahel 0,5 mm RAUDTEE: jooned??/0/0; omavahe-line kaugus 1 mm, ruu-dud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Joon:??/0/0 Samakõr-gusjooned iga Tekst:??/ARIAL/R/8 10 m tagant. Seisuveekogud: tekst 1/TNR/I/12 Vooluveekogud:??/TNR/I/12 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/16 65

66 ID kood Nähtusklass/ atribuut Aleviku nimi Kaardivälja raamjoon Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordinaadid_jooned Geograafilised koordinaadid_tekst Objekti klass VA T Sümbol/ Kartograafiline leppemärk spetsifikatsioon T?? 5 Alevik Tekst:??/TNR/R/12 Märkused Kaardivälja ja abikaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 Algab ja lõppeb baaskaardi raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 4. Hüdrogeoloogiline teemakiht 4.1. Sissejuhatus Hüdrogeoloogiline teemakiht sisaldab andmestikku peamiselt (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi/kompleksi, (ii) tsentraalse tarbimisega Kvaternaari veekompleksi põhjaveekihi ja/või (iii) aluskorda lõikavate orgude põhjas olevate Kvaternaari kruusades-liivades esinevate põhjavee kihtide kohta maismaa-aladel. Hüdrogeoloogiline teemakiht on seega veekomplekside avamuste põhine ehk andmestik esitatakse maapinnalt esimese aluspõhja põhjaveekihi kohta tema avamusalal. Siiski, mõningatel juhtudel (mõningate nähtusklasside puhul) kajastatakse mingi kindla veekompleksi hüdrogeoloogilist informatsiooni ka mitte ainult selle veekompleksi avamusel; näiteks Kambrium-Ediacara veekompleksi hüdroisohüpsid näidatakse ära ka nendel baaskaardi lehtedel, kus esinevad Kambrium-Ediacara veekompleksi põhjavett tarbivad puurkaevud ja/või veehaarded. Teemakihil kujutatakse põhiliselt kivimite kollektoromadusi ja nende veeandvust iga väljaeraldatava veekompleksi piires. Lisaks tuuakse teemakihile ka geoloogiline informatsioon teistelt teemakihtidelt ja asjakohast geograafilist informatsiooni Eesti põhikaardilt. Kogu hüdrogeoloogilise, geoloogilise ja geograafilise nähtuste kogumi määratleb ära hüdrogeoloogilise teemakihi andmemudeli nähtuste loetelu. Kaardile lisanduvad illustratiivsed hüdrogeoloogilised läbilõiked (kaks ühe kaardilehe kohta: soovitatavalt valdava põhja-lõuna ning ida-lääne suunaga). Hüdrogeoloogiline teemakiht koostatakse vaid maismaa-alade kohta. 66

67 Teemakihi koostamisel kasutatakse hüdrogeoloogilise kaardistamise, varasema keskmiseja suuremõõtkavalise geoloogilise ja hüdrogeoloogilise kaardistamise, otsingu- ja uuringutööde, andmebaasi Põhjavesi Puurkaev hüdrogeoloogilist andmestikku ning aluspõhja ja pinnakatte geoloogilise teemakihi informatsiooni. Teemakihi koostamisel kasutatud hüdrogeoloogilised vaatluspunktid esitatakse vastavalt faktilise materjali teemakihi peatükis sätestatud korrale. Hüdrogeoloogiline teemakiht on aluseks piirkondlikele hüdrogeoloogilistele detailuuringutele, põhjavee tarbimise planeerimisele ning põhjavee kaitstuse teemakihile. Hüdrogeoloogilise teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Perens, R Eesti Hüdrogeoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegend. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 18. o Perens, R Eesti hüdrogeoloogilise kaart 1: Seletuskiri. Tallinn, 40. o Perens, R Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 6341 Tallinn. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Perens, R Eesti geoloogiline baaskaart. Hüdrogeoloogia. Leht 7312 Rohuneeme. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Perens, R., Vallner, L., Waterbearing formation. In: Raukas, A., Teedumäe, A. (toim.) Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Tallinn, o Struckmeier, W.F., Margat, J Hydrogeological maps - A Guide and a standard legend. A.A.Balkema Publishers, Lisse, Reaalsusmudel Mõisted ja mõõtühikud Peamised hüdrogeoloogilised mõisted ja mõõtühikud o Infiltratsioon põhjavee toitumine läbi aeratsioonivöö sademe ja/või pinnaveest; iseloomustatakse infiltreeruva vee kiiruse ja hulga kaudu. o Filtratsioon põhjavee voolamine veega küllastunud kihis mööda kivimis/settes esinevaid poore. o Erideebit (q)- kaevu tootlikkus (ls -1 ) veetaseme alandamisel 1 m võrra ehk tootlikkuse jagatis taseme alanemisega. Erideebiti mõõtühikuks on ls -1 m -1. o Filtratsioonikoefitsient (k) suurus, mis iseloomustab pinnase või kivimi omadust lasta endast läbi gravitatsioonilist vett (filtreerivust) kui ka vedeliku füüsikalisi 67

68 omadusi. Filtratsioonikoefitsient võib olla erinev kihipindadega ristuvas (transversaalses) suunas ning nendega paralleelses (lateraalses) suunas. Koefitsendi mõõtühikuks on md -1 (meetrit ööpäevas). o Hüdroisohüps üht survelist põhjaveekihti/veekompleksi avavate puurkaevude survetasemete alusel moodustatava survepinna (ehk piesomeetrilise taseme) absoluutse kõrguse isojoon. 68

69 Hüdrostratoniks on: Peamised hüdrostratonid, nende tähendus ja liigid o Veekiht litofatsiaalselt ühtlane, lähedaste filtratsiooniomaduste ja veeandvusega sette- või kivimkiht. Kõrvuti asuvad veekihid võivad olla, kuid ei pea olema eraldatud veepidemega ja mitmekesi koos esinedes moodustavad veekompleksi. o Veekompleks fatsiaalselt ja aineliselt koostiselt kirju, valdavalt üht liiki veeläbilaskvusega, kuid erinevate filtratsiooniliste omadustega kihind (kivimkeha). Veekompleksi piiriks võib olla aeratsioonivöö, aga ka hüdrogeoloogilised stratonid, mis erinevad valdava veeläbilaskvuse suurusjärgult. o Veepide sette- või kivimkiht, mis praktiliselt ei lase või laseb väga nõrgalt läbi gravitatsioonilist vett (savi, liivsavi, mergel, tihe karbonaatkivim, murenemata ja lõhedeta aluskorra kivimid). Veepidemena eristatakse kihi, mille transversaalne filtratsioonikoefitsient on väiksem kui 10-2 md -1 (Perens ja Vallner, 1997). Veepidemeid jaotatakse omakorda: Regionaalseteks veepidemeteks vett praktiliselt mitteläbilaskvad veekomplekse eraldavad kivimid/setendid (k < 10-4 md -1 ). Suhtelisteks veepidemeteks sette või kivimkiht mille filtratsioonikoefitsent jääb vahemikku md -1. o Pindalalise veeandvuse alusel jagatakse hüdrostratonid: vettandvateks ja nõrgalt vett andvateks, sporaadiliselt (lokaalselt) vettandvateks valdavalt veepidemed, mis kohati sisaldavad vett, veetuteks vett läbilaskvad kivimid, mis ei sisalda gravitatsioonilist vett (dreenitud). o Tegeliku veevarustuse seisukohalt eristatakse (Perens, 1998): piisavalt vettandvaid veekihte ning veekomplekse (kaevude valdav q > 0,1 ls -1 m -1 ning k > 1 md -1 ) ning nõrgalt vettandvaid veekihte ja veekomplekse (q < 0,1 ls -1 m -1 ning K < 1 md -1 ). 69

70 Aluspõhja ja pinnakatte hüdrogeoloogiline liigestamne Kvaternaari veekompleks Eesti pinnakattes esinev valdavalt vabasurveline põhjavesi kuulub Kvaternaari (Q) veekompleksi. Kvaternaari veekompleks kuvatakse teemakihil vaid juhul kui seda kasutatakse tsentraalseks veetarbimiseks ja/või kui see esineb aluskorda lõikavaid orgusid täitvates glatsiofluviaalsetes setetes. Kaardipildis Q veekompleksi hüdrostratoniteks ei jaotata. Läbilõikes(getel) võib kompleksi jaotada veekihtideks ja pidemeteks Aluspõhja veekompleksid Eesti aluspõhja hüdrogeoloogiline stratifitseerimine põhineb aluspõhja üldisel litoloogilisstratigraafilisel liigestusel. Hüdrostratonite piirid ei pruugi seejuures aluspõhjaliste litostratigraafiliste üksuste piiridega üks-üheselt kokku langeda. Eesti aluspõhja kivimid Ülem-Devonist kuni Alam-Ordoviitsiumini liigestatakse Tabel 15 toodud hüdrogeoloogiselt skeemi alusel (vt Joonis 13). Eesti aluspõhja Kambriumi ja Ediacara ladestu kivimid liigestatakse hüdrogeoloogiselt kahe läbilõigetel rakendatava skeemi alusel: o Eesti aluspõhja Kambriumi ja Ediacara ladestu kivimite hüdrogeoloogiline liigestamise skeem ja o Lääne-Eesti aluspõhja Kambriumi ja Ediacara ladestu kivimite hüdrogeoloogiline liigestamise skeemi Joonis 13. Kambrium-Ediacara veekompleksi Eesti ja Lääne-Eesti hüdrogeoloogilisele liigestamise skeemide vaheline ligikaudne piir, taustaks baaskaardivõrgustik. Piiri aluseks on Eesti Kambriumi Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi idapiir ning ja Ediacara Ida- Eesti struktuur-fatsiaalse vööndi setete leviku edelapiiri. 70

71 Regionaalne ühik Tabel 15. Eesti hüdrostratonid (Perens ja Vallner 1997, Perens 1992 põhjal) Kohalik litostratigraafiline ühik Hüdrostraton Ladestu Kihistu Vett andev või nõrgalt vett andev Sporaadilise hüdrostraton levikuga Veetu hüdrostraton Veekompleks Veekiht hüdrostraton Veepide Q Q veekompleks - - Savid Daugava Daugava Dubniki Ülem-Devoni (D3), karbonaatne Dubniki Pĺavińase veekompleks Pĺavińase Snetnaja Gora / D Amata Kesk-Devoni Amata Šventoi Gauja (D2) Burtnieki Terrigeenne Burtnieki Burtnieki veekompleks Aruküla -Aruküla Aruküla Narva Narva Narva Pärnu Kesk-Alam- Pärnu Rēzekne Ķemeri Tilžė Devoni (D2-1) terrigeenne veekompleks Rēzekne Ķemeri Tilžė S Olenevalt lasumussügavust võib Silur- O-S veekompleksi kihtide levik Ordoviitsium (O-S) Liigestamata muutuda lokaalseks, sporaadiliseks või asenduda mingil läbilõikel veepidemega O Varangu Türisalu Ordoviitsiumi Ca ja V PR 1-2 Kallavere Vaki Tiskre Lükati ja Lontova Voronka Kotlini Gdovi Ordoviitsiumi- Kambriumi (Ca-O) Kambrium- Ediacara (Ca-V) Voronka (V 2 vr) Gdovi (V 2 gd) Aluskorra murenemis-kooriku ja lõhelise vööndi põhjavesi Lükati-Lontova Kotlini (V 2 kt) või V 2 vrs-kt Lõhedeta aluskord 71

72 LÄÄNE-EESTI Ca V PR 1-2 Ruhnu Irbeni Soela Tiskre Lükati Sõru Voosi Kroodi Kambrium-Ediacara (Ca-V) Ruhnu Soela-Tiskre Voosi-Kroodi Aluskorra murenemiskooriku ja lõhelise vööndi põhjavesi Irbeni Lükati-Sõru Lõhedeta aluskord Kaardistatavad originaalnähtusklassid Kaardistatavad originaalnähtusklassid (Tabel 16) hüdrogeoloogilisel teemakihil on kas: o kaardistatavate hüdrostratonite põhised (nt veekompleksi kivimite kollektoromadused ja veeandvus veekomplekside või veekihtide põhised, põhjavee survetasemed veekomplekside põhised) veekomplekside piirid, veehaarded, seirepuuraugud, jms, o maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihti/veekompleksi kui hüdrauliliselt seotud veekompleksi põhised (nt põhjavee kvaliteeti puudutav informatsioon üldmineralisatsiooni samaväärsusjooned, lubatud joogivee kvaliteeti ületatavate elementidega põhjavee leviku ala, põhjavee voolusuund (millel siiski määratud indeksiga veekompleks), põhjavee veelahe jms), o muu informatsioon, mis on kombineeritud teiste teemakihtidega (nt nähtusklass tasakaalualad, lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil, jms) või edastavad tugiläbilõikega joonega kaardiväljal seotud informatsiooni. Veekompleksid ja veekihid hüdrogeoloogilisel teemakihil iseseisvaid kaardiobjekte ei oma ja vaid koosnevad täies ulatuses nende atribuutidest (nt. Silur-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb viiest erineva erideebiti klassiga osast). Lisaks pindalasele hüdrogeoloogilisele informatsioonile esitatakse hüdrogeoloogilisel teemakihil iga baaskaardilehe piires hüdrogeoloogiline läbilõige (vt peatükk Läbilõiked. Informatsiooni erinev kujunduse läbilõikel määratleb peatükk Läbilõiked. 72

73 Tabel 16. Hüdrogeoloogilise teemakihi (kaardiväljal ja läbilõike) originaalnähtusklassid (Vrs nr = versiooni number) Vrs Nähtusklass/ ID kood Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus nr. Atribuut Veekihid, veekompleksid, veepidemed ning veekompleksidega ja veekomplekside avamustega seotud nähtusklassid. Kvaternaari hüdrostratonid 1.0 HY_vk_Q Q veekompleks Kaardistatakse Kvaternaari veekompleksi erideebitite alasid. Baaskaardilehel kaardistatakse (i) Kvaternaari veekompleksi tsentraalselt tarbitav veekihtide levikut ja (ii) aluskorda lõikavate ürgorgude Kvaternaarsete setete veekihi levikut. Läbilõikel kaardistatakse kogu Kvaternaari veekompleksi erideebitite alasid. 1.0 HY_vk_Q_e4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_Q_e3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_Q_e2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_Q_e1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vp2_Q Q suhtelised ja lokaalsed veepidemed Kvaternaari savid ja liivsavid transversaalse filtratsioonimooduliga <10-2 md -1. Kaardistatakse vaid läbilõigetel. Devoni hüdrostratonid 1.0 HY_vk_D3 Ülem-Devoni Ülem-Devoni ladestiku karbonaatsetes lõhelistes veekompleks karstunud kivimites leviv veekompleks 1.0 HY_vk_D3_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_D3_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_D3_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_D3_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_D3_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_D3_pr 1.0 HY_vk_D3_hp 1.0 HY_vk_D3_vs 1.0 HY_vp2_D2 1.0 HY_vk_D2 D3 veekompleksi piir D3 veekompleksi hüdroisohüpsid D3 veekompleksi voolusuund Snetnaja Gora/ Amata suhteline veepide Kesk-Devoni (D2) veekomp-leks Ülem-Devoni veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon Ülem-Devoni veekompleksi survepinna samakõrgusjooned Ülem-Devoni veekompleksi avamusel, Kkui maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi, põhjavee voolamise suund/trend avamusel. Snetnaja Gora ja Amata kihistute dolomiitidest ja domeriitidest ning savikast aleuroliidist moodustuv suhteline veepide transversaalse filtratsioonimooduliga <10-2 md -1 Kesk-Devoni Amata, Gauja, Burtnieki ja Aruküla kihistute valdavalt terrigeensetes setetes levivad vettkandvad kihid. 1.0 HY_vk_D2_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_D2_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_D2_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_D2_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m -1 73

74 Vrs Nähtusklass/ ID kood Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus nr. Atribuut 1.0 HY_vk_D2_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_D2_pr 1.0 HY_vk_D2_hp 1.0 HY_vk_D2_vs 1.0 HY_vp2_D2_nr 1.0 HY_vk_D2_nr D2 veekompleksi piir D2 veekompleksi hüdroisohüpsid D2 veekompleksi voolusuund Narva suhteline veepide Narva sporaadiliselt vettkandev Kesk-Devoni veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon. Narva kihistu lõheliste ja karstunud kivimites leviv sporiaadiliselt vettkadneva kihi levimise korral on veekompleksi piiriks Narva vettkandva kihi põhjapoolne piir. D2 veekompleksi survepinna samakõrgusjooned Kesk-Devoni veekompleksi, kui maapinnalt esimese aluspõhja veekompleksi, põhjavee voolamise suund/trend. Narva kihistu kivimeist moodustuv veepide transversaalse filtratsioonimooduliga <10-2 md -1 Narva kihistu lõheliste ja karstunud kivimites leviv sporiaadiliselt vettkadnev kiht. Kaardistatakse Kesk- Devoni veekompleksi osana. kiht 1.0 HY_vk_D2_nr_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_D2_nr_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_D2_nr_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_D2_nr_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_D2_nr_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_D2-1 Kesk-Alam- Devoni (D2-1) veekompleks Pärnu, Tilžė, Kemeri, Rēzekne kihistute liivakivides ja aleuroliitides levivad vettkandvad kihid 1.0 HY_vk_D2-1_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_D2-1_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_D2-1_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_D2-1_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m -1 HY_vk_D2-1_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_D2-1_pr 1.0 HY_vk_D2-1_hp D2-1 veekompleksi piir D2-1 veekompleksi hüdroisohüpsid Kesk-Alam-Devoni veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon Kesk-Alam-Devoni veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, määratletakse absoluutkõrgusega üle merepinna. 1.0 HY_vk_D2-1_vs D2-1 veekompleksi voolusuund Kesk-Alam-Devoni veekompleksi avamusel, kui maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi, põhjavee voolamise suund/trend. 74

75 Vrs nr. ID kood Nähtusklass/ Atribuut Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) hüdrostratonid 1.0 HY_vk_SO Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekomp-leks Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus Siluri ja Ordoviitsiumi ladestute lõhelistes ja karstunud karbonaatsetes kivimites levivad vettkandvad kihid 1.0 HY_vk_SO_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_SO_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls m HY_vk_SO_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_SO_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_SO_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_SO_pr 1.0 HY_vk_SO_hp 1.0 HY_vk_SO_vs 1.0 HY_vp1_SO S-O veekompleksi piir S-O veekompleksi hüdroisohüpsid S-O veekompleksi voolusuund Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) regionaalne veepide S-O veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjooned, absoluutkõrgusega üle merepinna. Siluri ja Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatsetes kivimites leviva, kui maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee voolamise suund/trend. Siluri ja Ordoviitsiumi massiivsetest karbonaat-setest kivimitest ning Alam-Ordoviitsiumi Türi-salu ja Varangu kihistu diktüoneemakiltadest moodustuv veepide. Transversaalne filtratsiooni moodul on ~ md -1 (v.a Türisalu ja Varangu kihistu diktüoneemakiltade avamusel, kus filtratsioonimoodul on ~10-2 md -1 ). Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Ca) hüdrostratonid Ordoviit- 1.0 HY_vk_OK siumi- Kallavere, Vaki, Ülgase, Tiskre kihistute liivakivides Kambriumi ja aleuroliidis leviv veekompleks. (O-Ca) veekompleks 1.0 HY_vk_OK_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_OK_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_OK_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_OK_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_OK_ed41 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_OK_pr 1.0 HY_vk_OK_hp 1.0 HY_vk_OK_vs O-Ca veekompleksi piir O-Ca veekompleksi hüdroisohüpsid O-Ca veekompleksi voolu-suund O-Ca veekompleksi lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon. O-Ca veekompleksi põhjavee survepinna samakõrgusjooned, määratakse absoluutkõrgusega üle merepinna. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi avamusel, kui maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi põhjavee voolusuund. 75

76 Vrs nr. ID kood Nähtusklass/ Atribuut Kambriumi Ediacara (Ca-V) hüdrostratonid 1.0 HY_vp1_KV_lk-ln 1.0 HY_vk_KV_vr Lükati- Lontova veepide Voronka veekiht Erideebit 5 Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus Kambriumi Lükati-Lontova kihistu savid ja liivsavid, regionaalne veepide transversaalse filtratsioonimooduliga md -1 Voronka kihistu liivakivi ja aleuroliitides leviv veekiht. Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_KV_vr_ed5 1.0 HY_vk_KV_vr_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_KV_vr_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_KV_vr_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_KV_vr_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vp2_V2_kt 1.0 HY_vp2_V2_vrS 1.0 HY_vk_KV_gd Ülem-Ediacara Kotlini kihistu savidest moodustuv Suiduv veepide, transversaalse filtratsioonimooduliga <10 veepide V2kt -1 md Suiduv Ülem-Ediacara Voronka kihistu Sirgala kihistiku veepide alumise osa aleuriitne savi, transversaalse V 2 vrs filtratsioonimooduliga <10-2 md -1 Gdovi veekiht Gdovi kihistu liivakivi ja aleuroliidis leviv veekiht. 1.0 HY_vk_KV_gd_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_KV_gd_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_KV_gd_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_KV_gd_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_KV_gd_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vk_KV_pr 1.0 HY_vk_KV_hp 1.0 HY_vk_KV_vs Ca-V veekompleksi piir Ca-V veekompleksi hüdroisohüpsid Ca-V veekompleksi voolu-suund Ca-V veekompleksi kihtide Gdov või Kotlin lamava pinna ja aluspõhja reljeefipinna lõikejoon. Kambrium-Ediacara veekompleksi (Gdovi, Voronka, Ruhnu, Irbeni-Soela või Voosi-Kroodi veekihtide) survepinna samakõrgusjooned, määratakse absoluutkõrgusega üle merepinna, ka Lääne-Eestis.. Kambrium-Ediacara veekompleksi, kui maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi põhjavee voolamise suund/trend. Kambriumi Ediacara (Ca-V) hüdrostratonid Lääne-Eestis 1.0 HY_vk_KV_rh Ruhnu veekiht Ruhnu kihistu liivakivides leviv veekiht 1.0 HY_vk_KV_rh_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_KV_rh_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls m -1 HY_vk_KV_rh_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_KV_rh_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_KV_rh_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m -1 Irbeni Alam-Kambrumi Irbeni kihistu savidest moodustuv 1.0 HY_vp2_ir väljasuiduv veepide veepide, transversaalse filtratsiooni mooduliga <10-2 md HY_vk_KV_sl-ts Soela Tiskre veekiht Soela ja Tiskre kihistu liivakivides leviv veekiht

77 Vrs nr. ID kood Nähtusklass/ Atribuut Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus 1.0 HY_vk_KV_slts_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_KV_slts_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_KV_slts_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_KV_slts_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls m HY_vk_KV_slts_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m HY_vp2_lk-sr Lükati-Sõru väljasuiduv veepide Alam-Kambriumi Lükati ja Sõru kihistute savidest ja aleuroliidikast savidest moodustuv veepide, -2 transversaalse filtratsiooni mooduliga <10 md HY_vk_KV_vs-kr Voosi-Kroodi Alam-Kambriumi Voosi kihistu Ülem-Ediacara veekiht (Kroodi) liivakivi ja aleuroliitides leviv veekiht. 1.0 HY_vk_KV_vskr_ed5 Erideebit 5 Puurkaevude erideebit on >5,0 ls -1 m HY_vk_KV_vskr_ed4 Erideebit 4 Puurkaevude erideebit on 1,0...5,0 ls -1 m HY_vk_KV_vskr_ed3 Erideebit 3 Puurkaevude erideebit on 0,5...1,0 ls -1 m HY_vk_KV_vskr_ed2 Erideebit 2 Puurkaevude erideebit on 0,1...0,5 ls -1 m HY_vk_KV_vskr_ed1 Erideebit 1 Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m -1 Proterosoilises aluskorras levivad hüdrostratonid Aluskorra 1.0 HY_vk_PR_ed1 kivimite veekiht Puurkaevude erideebit on <0,1 ls -1 m -1 Erideebit HY_vp1_PR Aluskorra kivimite veepide Aluskorra lõhedete ja porsumata kristalsete kivimite regionaalne veepide filtratsiooni mooduliga <10-2 md -1. Veetud aluspõhjalised kivimid 1.0 HY_dr Veetud kivimid Põhjavee ja selle kvaliteediga seotud nähtusklassid Põhjavee 1.0 HY_yv ülevoolu piirkond maapinna. 1.0 HY_lh Põhjavee veelahe Põhjavee mineralisatsi oon Vett läbilaskvad aluspõhja veekompleksi kivimid, mis ei sisalda gravitatsioonilist vett (dreenitud) kogu oma vertikaalses ulatuses. Piirkond, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi/kompleksi põhjavee survetase on püsivalt üle Põhjavee alam-vesikondade valgalade piirid. Kehtib maapinnalt esimese põhjavee kihi kohta. (Maapinnalt esimeses aluspõhja veekihis/kompleksis või tsentraalselt tarbitavas kvaternaari veekihis või aluskorda lõikavates orgudes olevates Kvaternaari kruusades liivades levivas) põjhjavees sisalduv 1.0 HY_ym lahustunud soolade mineralisatsioon (gl ) veekihis või kompleksis. Mineraalsust kajastatakse kaardiväljal samamineraalsus joontega (isojoontega). 1.0 HY_ym_1 Isojoon_0,5 Samamineraalsusjoon väärtusega 0,5 gl -1 77

78 Vrs Nähtusklass/ ID kood Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus nr. Atribuut 1.0 HY_ym_2 Isojoon_1,0 Samamineraalsusjoon väärtusega 0,5...1,0 gl HY_me 1.0 HY_es Merevee võimaliku sissetungi piikonnad põhjavette Kõrgendatud elemendi sisaldusega põhjavee leviku ala Piirkond, kus esineb merevee sissetungi võimalus põhjaveekihti või kompleksi põhjavee survetaseme langemise korral. Vajalik survetaseme langus, mis muudab merevee sissetungi võimalikuks, sõltub põhjaveekihi omadustest, seda katva kivimkeha litoloogiast jms. Mingi keemilise elemendi või ühendi (nt. üldraua Fe) kõrgendatud (võrreldes lubatud kvaliteedi standardiga) looduslik sisalduse ala põhjavees, mgl HY_es_Fe Raud Fe Üldraua sisaldus ületab Eesti Standardi Joogivesi kvaliteedinormi >1,0 mgl HY_es_F Floor F Boori sisaldus ületab Eesti Standardi Joogivesi kvaliteedi normi >0,3mgl Pinnavesi ja karst 1.0 HY_kn Pinnavee neeldumine karsti Voolava pinnaveekogu (oja kraavi, jõe vms) neeldumine karsti, täielikult, või jätkab oma teekonda maa all nn. salajõed. Põhjavee rajatised ja loodusliku põhjavee režiimi muutused Riikliku 1.0 HY_pk_rs põhjaveeseire Riikliku põhjaveeseire informatsiooni kogumise puurkaev tarbeks kasutatav puurkaev. (RPSpk) 1.0 HY_pk_rs_Q Kvaternaari Riikliku põhjaveeseire kaev avab Kvaternaari RPSpk veekompleksi. 1.0 HY_pk_rs_D3 Ülem-Devon Riikliku põhjaveeseire kaev avab Ülem-Devon 1.0 HY_pk_rs_D2 1.0 HY_pk_rs_D HY_pk_rs_SO 1.0 HY_pk_rs_OK 1.0 HY_pk_rs_KV HY_pk_yv HY_pk_min 1.0 HY_pk_tpk RPSpk Kesk-Devoni RPSpk Alam- ja Kesk-Devoni RPSpk Silur- Ordoviitsiumi RPSpk Ordoviitsium- Kambriumi RPSpk Kambriumi- Ediacara RPSpk veekompleksi. Riikliku põhjaveeseire kaev avab Kesk-Devoni veekompleksi. Riikliku põhjaveeseire kaev avab Alam- ja Kesk- Devoni veekompleksi. Riikliku põhjaveeseire kaev avab Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi. Riikliku põhjaveeseire kaev avab Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi. Riikliku põhjaveeseire kaev avab Kambriumi- Ediacara veekompleksi. Puurkaev, kus puurkaevupoolt avatava Ülevoolav põhjaveekihi/kompleksi survetase ületab puurkaevu puurkaev suudme absoluutse kõrguse taseme. Mineraalvee Mineraalvett tootev või mineraalveekihte avav puurauk puurkaev. Läbilõike Tugiläbilõike koostamiseks kasutatud puurkaevu tugipuurkaev asukoht, koos puurkaevu katastri numbriga. 78

79 Vrs nr. ID kood Nähtusklass/ Atribuut Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus 1.0 HY_vh_4 Põhjaveevõtt 4 m 3 d -1 (xxxx a.) ja puuraukude arv veehaardel. Aasta keskmine põhjaveevõtt veehaardel m 3 d -1 (xxxx a.) ja puuraukude arv veehaardel. 1.0 HY_vh_5 Põhjaveevõtt 5 Aasta keskmine põhjaveevõtt veehaardel >1000 m3 d - 1 (xxxx a.) ja puuraukude arv veehaardel. 1.0 HY_vh_kv 1.0 HY_al 1.0 HY_ka 1.0 HY_ka_kar Kinnitatud põhjaveevaru ga veehaare Põhjavee alanduslehter 1.0 HY_vh Vastavalt Veeseadusele on veehaare on ehitis vee Põhjaveekataster Põhjaveehaarded Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks on võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. 1.0 HY_vh_1 Põhjaveevõtt 1 Aasta keskmine põhjaveevõtt veehaardel < 50 m3 d -1 (xxxx a.) ja puuraukude arv veehaardel. 1.0 HY_vh_2 Aasta keskmine põhjaveevõtt veehaardel Põhjaveevõtt 2 m 3 d -1 (xxxx a.) ja puuraukude arv veehaardel. 1.0 HY_vh_3 Aasta keskmine põhjaveevõtt veehaardel Põhjaveevõtt 3 Kaevandamisest mõjustatud ala Karjäär Varude Komisjoni poolt kinnitatud põhjaveevaruga veehaare, kus näidatud varu suurus m 3 d -1 ja tarbitav veekompleks (aluseks Põhjavee Riikliku Katastri andmestik), näidatakse ka varude kinnitamise aasta. Intensiivse põhjavee tarbimisega piirkond (või kaevanduspiirkond), kus on moodustunud põhjavee survetaseme alanduslehter Ca-V põhjaveekompleksis. Kaardile kantakse joon, millel saavutab veekihi/veekompleksi tänapäevane püsiv survetase esimest korda samal survetaseme, kus see oli enne tarbimise (kaevandamise) algust. Piirkond, kus aluspõhjaliste kivimite kaevandamine on mõjustanud aluspõhja põhjavee looduslikku režiimi. Siia ei kuulu alanduslehter. Aluspõhjaliste kivimite kaevandamise karjääri ala. Kui karjäär töötab ja omatakse andmeid kaardistamise ajal esinenud karjäärist väljapumbatav veekogus, näidatakse see leppemärgiga karjääri alal. Aluspõhjalisest karjäärist ära juhitava põhjavee kogus kuupmeetrit ööpäevas (m 3 d -1 ) keskmiselt ühe 1.0 HY_ka_arv karjäärist aasta kohta. Allmaakaevandus kaevandustega ala. Allmaa kaevanduste ala, sealhulgas likvideeritud 1.0 HY_ka_alm Teiste teemakihtide nähtusklasside baasil moodustatud hüdrogeoloogilise teemakihi nähtusklassid Q setted Mattunud orud, milles võivad olla (kuid võivad kohati puurimisandmed puuduvad) glatsiofluviaalsed liivad olla 1.0 HY_mo_ka ja kruusad, mis olemasolukorral on alternatiivsed alternatiivsed aluspõhja veekihile. Eraldatakse välja mattunud aluspõhja orgude (AR_mo) nähtuste piires; maismaa aladel. veekihile 1.0 HY_mo_al Äravool aluspõhja Q seteted on alternatiivsed aluspõhja veekihile Mattunud orud, milles olevad glatsiofluviaalsetes liivades kruusades paiknevad veekihid on alternatiivsed aluspõhja veekihile. Eraldatud välja mattunud orgude (AR_mo) nähtuste piires; maismaa aladel. 79

80 Vrs nr. ID kood 1.0 HY_pk_f 1.0 HY_pk_svs Nähtusklass/ Atribuut Lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga 1.0 HY_ll Läbilõikejoon 1.0 HY_ij Avamuste jooned Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus Aluspõhja veekihid on kaetud glatsiofluviaalsete liivade ja kruusadega (vaid setete avamusel) Moodustatakse nähtuste (PK_fIII_jr ja PK_fIII_vr) pinnakatte kaardilt avamuste liitmisega. Aluspõhja veekihid kaetud saviga (vaid pinnakatte savide avamused). Moodustatakse pinnakatte litoloogiliste nähtuste (PK_sa ja PK_vs) avamuste liitmisel. Tugiläbilõiget kaardiväljal esitatav joon, mis ühendab tugipuurkaeve. Kaardiväljal esinevate veekomplekside ja veekihtide erideebit klassidega alade ja veepidemete avamuste piire piiritlevad jooned (vajalikud vaid kaardi kujundamisel) 4.3. Andme- ja esitusmudel. Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 17), millega hüdrogeoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse hüdrogeoloogilise teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning hüdrogeoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektide kujundus teemakaardil (vt Tabel 17). Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Hydro_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja hüdrogeoloogilise teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid). Hüdrogeoloogisse kataloogi on on salvestatud emafail nime all HYkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk, kasutades Pen Table it, annab korrektse hüdrogeoloogilise teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad pinnakatte geoloogilise originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) HYalafill####.dgn Sisaldab kõikide veekomplekside ja veekihtide erideebet klasside alasid ja veepidemete avamusi kaardiväljal (alad filliga). 80

81 (ii) HYalapat####.dgn Sisaldab nähtusklasse või nende attribuute: veetud kivimid (HY_dr), allmaakaevandus (HY_ka_alm), karjäär (HY_ka_kar), põhjavee ülevoolu piirkond (HY_yv), raud Fe (HY_es_Fe), floor F (HY_es_F), lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil (HY_pk_f), aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga (HY_pk_svs), Q setted võivad kohati olla alternatiivsed aluspõhja veekihile (HY_mo_ka) ja Q seteted on alternatiivsed aluspõhja veekihile (HY_mo_al) alasid. (iii) PKsoo####.dgn Pinnakatte teemakihi nähtusklass Holotseeni soosetted (PK_bIV) alad patternina (vt Tabel 17). (iv) HYjoon####.dgn Failis esinevad kaardiväljal olevad joontüüpi nähtusklassid: veekomplekside piirid, veekomplekside hüdroisohüpsid, põhjavee veelahe (HY_lh), merevee võimaliku sissetungi piikonnad põhjavette (HY_me), põhjavee mineralisatsiooni isojooned, pinnavee neeldumie karst (HY_kn), läbilõikejoon (HY_ll), põhjavee alanduslehter (HY_al) ja avamuste jooned (HY_ij). (v) HYpunkt####.dgn Sisaldab cellidega kaardiväljal esitatavaid nähtusklassid või nende atribuudid: veekomplekside voolusuund, riiklike põhjaveeseire kaevude ja teiste kaardiväljale kantavate puurkaevude asukohti, veehaarete asukohti, põhjavee äravoolu aluspõhja karjäärist (HY_ka_arv) ning cellide juurde kuuluvaid tekste (näiteks tugiläbilõike puurkaevu katastri numbreid). (vi) HYläbilõik####.dgn Sisaldab hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõigete informatsiooni joon-, cell- ja tekstitüüpi informatsioon (vt 14 Läbilõiked). (vii) HYllala####.dgn Hüdrogeoloogilise teemakihi läbilõigete informatsiooni alatüüpi objektiklassid (vt 14 Läbilõiked). (viii) HYlegend####.dgn Legendis esinevad joonelised objektiklassid ning cellid ja tekst (vt 15 Legend). (ix) HYlgala####.dgn Legendis esinev alatüüpi (fill ja pattern) informatsioon (vt 15 Legend). (x) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xi) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). 81

82 (xii) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xiii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Järgnevad dgn-fail nimega HYalad####.dgn, mida pole loetud emafaili referentsi. Faili HYalad####.dgn on salvestatud kaardiväljal sama, aladena esinev informatsioon, mis on salvestatud faili HYalapat####.dgn, vahega et failis HYalad####.dgn aladel puudub pattern. Alad viimati mainitud failis on eristatava samade võtmeatribuutidega, mis faili HYalapat####.dgn. Alade topelt salvestamise mõte on säilitada patterni sisaldavad alad digitaalsete aladena juhul kui tekib vajadus alade kujundust muuta. Tabel 17. Hüdrogeoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute, teisi geoloogilisi nähtusklasse või nende atribuute ja topograafilise põhikaardi nähtusklasse kujutavad objektilklassid ja nende kujundus (VA = võtmeatribuut; T = Tase (level); S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). ID kood Objekti Sümbol/ Kartograafiline Nähtusklass/ VA T Märkused klass leppemärk spetsifikatsioon atribuut Veekihid, veekompleksid, veepidemed ning veekompleksidega ja veekomplekside avamustega seotud põhjavee nähtusklassid. Kvaternaari hüdrostratonid HY_vk_Q Q veekompleks HY_vk_Q_e5 S, CS?? 1 Q Erideebit 5 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_Q_e4 S, CS?? 1 Q Erideebit 4 Tekst: 1/TNR/R/12 Indeks esineb vaid HY_vk_Q_e3 S, CS?? 1 Q läbilõikel. Tekst Erideebit 3 Tekst: 1/TNR/R/12 esineb cellina. HY_vk_Q_e2 S, CS?? 1 Q Erideebit 2 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_Q_e2 S, CS?? 1 Q Erideebit 1 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vp2_Q Q suhtelised ja lokaalsed veepidemed S, CS?? 1 Devoni hüdrostratonid HY_vk_D3 Ülem-Devoni veekompleks HY_vk_D3_ed5 Erideebit 5 S, CS?? 1 HY_vk_D3_ed4 Erideebit 4 S, CS?? 1 Q D3 D3 Tekst: 1/TNR/R/12 - Tekst: 1/TNR/R/12 Tekst: 1/TNR/R/12; subscript Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. 82

83 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_D3_ed3 Erideebit 3 HY_vk_D3_ed2 Erideebit 2 HY_vk_D3_ed1 Erideebit 1 HY_vk_D3_pr D3 veekompleksi piir HY_vk_D3_hp D3 veekompleksi hüdroisohüpsid HY_vk_D3_vs D3 veekompleksi voolusuund HY_vp2_D2 Snetnaja Gora/Amata suhteline veepide HY_vk_D2 Kesk-Devoni (D2) veekompleks HY_vk_D2_ed5 Erideebit 5 HY_vk_D2_ed4 Erideebit 4 HY_vk_D2_ed3 Erideebit 3 HY_vk_D2_ed2 Erideebit 2 HY_vk_D2_ed1 Erideebit 1 Objekti klass VA S, CS?? S, CS?? S, CS?? L, LS ja C L, LS ja T???? C?? S, CS?? T Sümbol/ leppemärk S, CS?? 1 1 D3 D3 D3 D3 D3 Kartograafiline spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12; subscript Tekst: 1/TNR/R/12; subscript Tekst: 1/TNR/R/12; subscript Joon:??/VKPIIR/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript Joon:??/1/1 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic S, CS?? 1 D2 Tekst: 1/TNR/R/12; subscript S, CS?? 1 D2 Tekst: 1/TNR/R/12; subscript S, CS?? 1 D2 Tekst: 1/TNR/R/12; subscript S, CS?? 1?? ?? Märkused VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst esineb cellina. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst asub?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. 83

84 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_D2_pr D2 veekompleksi piir HY_vk_D2_hp D2 veekompleksi hüdroisohüpsid HY_vk_D2_vs D2 veekompleksi voolusuund HY_vk_D2_nr Narva sporaadiliselt vettkandev kiht Objekti klass VA T?? 4?? 4?? 4 Sümbol/ leppemärk HY_vk_D2_nr_ ed5 S, CS?? 1 Erideebit 5 HY_vk_D2_nr_ ed4 S, CS?? 1 Erideebit 4 HY_vk_D2_nr_ ed3 S, CS?? 1 Erideebit 3 HY_vk_D2_nr_ ed2 Erideebit 2 S, CS?? 1 HY_vk_D2_nr_ ed1 S, CS?? 1 Erideebit 1 HY_vp2_D2_nr Narva suhteline veepide L, LS ja T C L, LS ja C S, CS?? 1 HY_vk_D2-1 Kesk-Alam- Devoni (D2-1) veekompleks HY_vk_D2-1_ed5 S, CS?? 1?? Erideebit 5 D2 D2 D2-1nr D2-1nr D2-1nr D2-1nr D2-1nr D2-1nr Kartograafiline spetsifikatsioon Joon:??/1/3 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/VKPIIR/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu : Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu : Italic Tekst: 1/TNR/R/12 Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu : Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu : Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu : Italic Märkused Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst asub?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst on 5. levelil. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. 84

85 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_D2-1_ed4 Objekti klass VA T Sümbol/ leppemärk D1-2 D1-2 Kartograafiline spetsifikatsioon S, CS?? 1 D2-1 Tekst: 1/TNR/R/12; Erideebit 4 subscript HY_vk_D2-1_ed3 S, CS?? 1 D2-1 Tekst: 1/TNR/R/12; Erideebit 3 subscript HY_vk_D2-1_ed2 S, CS?? 1 D2-1 Tekst: 1/TNR/R/12; Erideebit 2 subscript HY_vk_D2-1_ed1 S, CS?? 1?? Erideebit 1 L, LS ja C L, LS ja T Joon:??/VKPIIR/1?? 4 Tekst:??/TNR/R/12; subscript?? 4 C?? 4 Joon:??/1/6 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. HY_vk_D2-1_pr D2-1 veekompleksi piir HY_vk_D2-1_hp D2-1 veekompleksi hüdroisohüpsid HY_vk_D2-1_vs D2-1 veekompleksi voolusuund Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) hüdrostratonid HY_vk_SO Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks HY_vk_SO_ed5 S, CS?? 1 Erideebit 5 S-O Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_SO_ed4 S, CS?? 1 S-O Erideebit 4 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_SO_ed3 S, CS?? 1 S-O Erideebit 3 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_SO_ed2 S, CS?? 1 S-O Erideebit 2 Tekst: 1/TNR/R/12 HY_vk_SO_ed1 S, CS?? 1 S-O Erideebit 1 Tekst: 1/TNR/R/12 Märkused Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst on esineb cellina. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. 85

86 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_SO_pr S-O veekompleksi piir HY_vk_SO_hp S-O veekompleksi hüdroisohüpsid HY_vk_SO_vs S-O veekompleksi voolusuund Objekti klass L, LS ja C L, LS ja T VA T?? 4?? 4 C?? 4 Sümbol/ leppemärk HY_vp1_SO Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) regionaalne veepide S, CS?? 1 S-O HY_dr Dreenitud S, CS?? 1 lubjakivid Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Ca) hüdrostratonid HY_vk_OK Ordoviitsiumi- Kambriumi (O- Ca) veekompleks HY_vk_OK_ed5 Erideebit 5 S, CS?? 1?? HY_vk_OK_ed4 Erideebit 4 S, CS?? 1 O-Ca HY_vk_OK_ed3 Erideebit 3 S, CS?? 1 O-Ca HY_vk_OK_ed2 Erideebit 2 S, CS?? 1 O-Ca HY_vk_OK_ed1 Erideebit 1 S, CS?? 1?? HY_vk_OK_pr O-Ca veekompleksi piir Kartograafiline spetsifikatsioon Joon:??/VKPIIR/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript Joon:??/1/0 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Tekst: 1/TNR/R/12 Piirjoon:??/0/3 Fill: none Puudub Puudub Puudub L, LS ja C?? 4 S-O S-O O-Ca Tekst: 1/TNR/R/12 Tekst: 1/TNR/R/12 Tekst: 1/TNR/R/12 Joon:??/VKPIIR/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript Märkused VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst esineb cellina. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst esineb cellina. 86

87 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_OK_hp O-Ca veekompleksi hüdroisohüpsid HY_vk_OK_vs O-Ca veekompleksi voolusuund HY_vp2_V2_kt Suiduv veepide V 2 kt HY_vp2_V2_vr S Suiduv veepide V 2 vrs HY_vk_KV_gd Gdovi veekiht HY_vk_KV_gd_ ed5 Erideebit 5 Objekti klass L, LS ja T VA T?? 4 C?? 4 Sümbol/ leppemärk O-Ca S, CS?? 1 V 2 kt S, CS?? 1 V2vrS Kartograafiline spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud : Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud : Italic; Kihistik: Regular Puudub S, CS?? 1?? Joon:??/1/4 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Kambrium Ediacara (Ca-V) hüdrostratonid HY_vp1_KV_lk -ln Tekst: 1/TNR/R/12; S, CS?? 1 Lükati-Lontova Ca 1 lk-ln subscript; kihistud : veepide Italic HY_vk_KV_vr Voronka veekiht HY_vk_KV_vr_ ed5 S, CS?? 1?? Erideebit 5 HY_vk_KV_vr_ Tekst: 1/TNR/R/12; ed4 S, CS?? 1 V 2 vr subscript; kihistud: Erideebit 4 Italic HY_vk_KV_vr_ Tekst: 1/TNR/R/12; ed3 S, CS?? 1 V 2 vr subscript; kihistud : Erideebit 3 Italic HY_vk_KV_vr_ Tekst: 1/TNR/R/12; ed2 S, CS?? 1 V 2 vr subscript; kihistud: Erideebit 2 Italic HY_vk_KV_vr_ ed1 S, CS?? 1?? Erideebit 1 Märkused Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. 87

88 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_KV_gd_ ed4 Erideebit 4 HY_vk_KV_gd_ ed3 Erideebit 3 HY_vk_KV_gd_ ed2 Erideebit 2 HY_vk_KV_gd_ ed1 Erideebit 1 Objekti klass VA T Sümbol/ leppemärk S, CS?? 1 V 2 gd S, CS?? 1 V 2 gd S, CS?? 1 V 2 gd S, CS?? 1?? Kartograafiline spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud : Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud : Italic Kambriumi Ediacara (Ca-V) hüdrostratonid Lääne-Eestis HY_vk_KV_rh Ruhnu veekiht Puudub Puudub HY_vk_KV_rh_ ed5 Erideebit 5 S, CS?? 1?? HY_vk_KV_rh_ ed4 Erideebit 4 HY_vk_KV_rh_ ed3 Erideebit 3 HY_vk_KV_rh_ ed2 Erideebit 2 HY_vk_KV_rh_ ed1 Erideebit 1 HY_vp2_ir Irbeni väljasuiduv veepide HY_vk_KV_slts Soela Tiskre veekiht HY_vk_KV_slts_ed5 Erideebit 5 HY_vk_KV_slts_ed4 Erideebit 4 S, CS?? 1 V 2 rh S, CS?? 1 V 2 rh S, CS?? 1 V 2 rh S, CS?? 1?? S, CS?? 1 Ca 2 ir Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistu: Italic Märkused Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina Puudub S, CS?? 1?? S, CS?? 1 Ca 1 sl-ts Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst esineb cellina. 88

89 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_KV_slts_ed3 Erideebit 3 HY_vk_KV_slts_ed2 Erideebit 2 HY_vk_KV_slts_ed1 Erideebit 1 HY_vp2_lk-sr Lükati-Sõru väljasuiduv veepide HY_vk_KV_vskr Voosi-Kroodi veekiht HY_vk_KV_vskr_ed5 Erideebit 5 HY_vk_KV_vskr_ed4 Erideebit 4 HY_vk_KV_vskr_ed3 Erideebit 3 HY_vk_KV_vskr_ed2 Erideebit 2 HY_vk_KV_vskr_ed1 Erideebit 1 HY_vk_KV_pr Ca-V veekompleksi piir HY_vk_KV_hp Ca-V veekompleksi hüdroisohüpsid Objekti klass VA T Sümbol/ leppemärk S, CS?? 1 Ca 1 sl-ts S, CS?? 1 Ca 1 sl-ts S, CS?? 1?? S, CS?? 1 Ca 1 lk-sr Kartograafiline spetsifikatsioon Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Märkused Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina Puudub S, CS?? 1?? S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1?? L, LS ja C L, LS ja T?? 4?? 4 Ca-V Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Tekst: 1/TNR/R/12; subscript; kihistud: Italic Joon:??/VKPIIR/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript Joon:??/1/2 Tekst:??/TNR/R/12 Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. Tekst esineb cellina. VKPIIR: põhijoon:??/0/1; joonekesed:??/0/1, pikkus: 1 mm tihedus 3 mm. Tekst esineb cellina. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. 89

90 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vk_KV_vs Ca-V veekompleksi voolusuund Objekti klass VA T C?? 4 Sümbol/ leppemärk Ca-V Proterosoilises aluskorras levivad hüdrostratonid HY_vk_PR_ed1 Erideebit 1 S, CS?? 1 PR HY_vp1_PR Aluskorra S, CS?? 1 PR kivimite veepide Veetud aluspõhjalised kivimid. HY_dr Veetud kivimid S, CS?? 1 Põhjavee ja selle kvaliteediga seotud nähtusklassid HY_yv Põhjavee ülevoolu piirkond HY_lh Põhjavee veelahe HY_ym Põhjavee mineralisatsioon HY_ym_1 Isojoon_0,5 HY_ym_2 Isojoon_1,0 HY_me Merevee võimaliku sissetungi piikonnad põhjavette HY_es Kõrgendatud elemendi (raua)sisaldusega põhjavee leviku ala S, CS?? 3 L, LS?? 4 Kartograafiline spetsifikatsioon Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Tekst: 1/TNR/R/12 Tekst: 1/TNR/R/12 Piirjoon:??/0/2, Fill: none Piirjoon:??/0/1 Pattern:??/0/1; H/1/135/0 Joon:??/VEELAHE/ Puudub L, LS ja T L, LS ja T L, LS?? 4?? 4 0,5?? 4 1,0 Joon:??/0/3 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/3/3 Tekst:??/TNR/R/12 Joon:??/MERESISS/ Puudub Märkused NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on 5. levelil. Indeks esineb vaid läbilõikel. Tekst esineb cellina. Pattern: Joon:??/0/1; Hatching; Spacying: 1/ angle: 45 / tolerance 0 (edaspidi H/1/135/0) VEELAHE: põhijoon:??/0/1; ringide joon:??/0/1, diameeter: 1,5 mm, tsentrite kaugus 3 mm. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst on 5. levelil. MERESISS: Põhijoon:??/0/1, kolnurkade joon:??/0/1, fill: none; tsentrite kaugus 8 mm. 90

91 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_es_Fe Raud Fe HY_es_F Floor F Pinnavesi ja karst HY_kn Pinnavee neeldumine karsti Objekti klass VA T S, CS?? 3 S, CS?? 3 Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Pattern:??/0/1; H/1/45/0 Pattern:??/0/1; H/1/45/0 L, LS?? 4 Joon:??/2/1 Põhjavee rajatised ja loodusliku põhjavee režiimi muutused HY_pk_rs Riikliku põhjaveeseire puurkaev (RPSpk) HY_pk_rs_Q Kvaternaari RPSpk HY_pk_rs_D3 Ülem-Devon RPSpk HY_pk_rs_D2 Kesk-Devoni RPSpk HY_pk_rs_D2-1 Alam- ja Kesk- Devoni RPSpk HY_pk_rs_SO Silur- Ordoviitsiumi RPSpk Puudub C ja T RPS_Q 5 C ja T RPS_D3 5 C ja T RPS_D2 5 C ja T C ja T RPS_D2-1 RPS_S O 5 5 Cell: RPS Värv:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Märkused Piirjoon väljatrükil puudub. Salvestatud piirjoon 1/0/0 Kui vooluveekogu edasist teekonda pole teada, lõpeb 5 mm pikkuselt katkendjoonega. Kui on teada, esitatakse kogu maa-alune kulgemistee katkendjoonena. RPS: joon: 1/0/0; kolmnurkkülg 2 mm, ringi diameeter. 3mm, leppemärgi vertik. pikkus: 7 mm; Tekst - puurkaevu katastri number, asetatakse soovitatavalt leppemärgi kohale. Cell origin: ringi keskpunkt. 91

92 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_pk_rs_OK Ordoviitsium- Kambriumi RPSpk HY_pk_rs_KV Kambriumi- Ediacara RPSpk HY_pk_yv Ülevoolav puurkaev HY_pk_min Mineraalvee puurauk HY_pk_tpk Läbilõike tugipuurkaev HY_vh Põhjaveehaarded Objekti klass C ja T C ja T C ja T C ja T C ja T VA RPS_O K RPS_K V PK_YL EV PK_MI N PK_TP K T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: YLEVPK Värv:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: PK_MIN Värv:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: PK_TPK Värv:?? Tekst: 1/TNR/R/ Puudub Märkused PK_YLEV:??/0/1; Fill:??; fingi diam. 3 mm, noole pikkus: 1,5 mm; leppemärgi vertik. pikkus: 7 mm; Cell origin: ringi keskpunkt. Tekst - puurkaevu katastri number, asetatakse soovitatavalt leppemärgi kohale. PK_MIN: Ringide jooned:??/0/1; Välis ringi diameeter: 3 mm, siseringi 2 mm; Cell origin: siseringi keskpunkt. Tekst - puurkaevu katastri number, asetatakse soovitatavalt leppemärgi kohale. PK_TPK: Ringjoon:??/0/0; Ringi diameeter: 3 mm; Fill:??; Cell origin: ringi keskpunkt. Tekst - puurkaevu katastri number, asetatakse soovitatavalt leppemärgi kohale. 92

93 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_vh_1 Põhjaveevõtt 1 HY_vh_2 Põhjaveevõtt 2 HY_vh_3 Põhjaveevõtt 3 HY_vh_4 Põhjaveevõtt 4 HY_vh_5 Põhjaveevõtt 5 HY_vh_kv Kinnitatud põhjaveevaruga veehaare HY_al Põhjavee alanduslehter HY_ka Kaevandamisest mõjustatud ala HY_ka_kar Karjäär Objekti klass VA T Sümbol/ leppemärk C, T VH_a (1) C, T VH_ (2) C, T VH_ (3) C, T C, T C, T VH_100 0 VH_y10 00 VH_KN T 5 815(6) (14) /1989 Kartograafiline spetsifikatsioon VH_a50: ruut 2x2 mm; joon -??/0/1 Tekst:??/TNR/R/10 VH_100: ruut 2,5x2,5 mm; joon -??/0/1 Tekst:??/TNR/R/10 VH_500: ruut 3x3 mm; joon -??/0/1 Tekst:??/TNR/R/10 VH_1K: ruut 4x4 mm; joon -??/0/1 Tekst:??/TNR/R/10 VH_y1K: ruut 4,5x4,5 mm; joon -??/0/1 Tekst:??/TNR/R/10 VH_KNT: ristkülik 6x12 mm, piirjoon:??/0/1. Keskjoon:??/0/1, 10 mm Tekst:??/TNR/R/8 L, LS?? 4 Joon:??/LEHTER/ Puudub S, CS?? 3 Pattern:??/0/1; H/1/45/0 Märkused Tekst: 1. number - veehaarde põhjavee keskmine veevõtt m 3 d -1 ; sulgudes - puurkaevude arvu veehaardel; Cell origin: ruudu keskpunkt. Tekst: 1. number - veehaarde põhjavee keskmine veevõtt m 3 d -1 ; sulgudes - puurkaevude arvu veehaardel; Cell origin: ruudu keskpunkt. Tekst: joone peal veekompleksi geoloogiline indeks, joone all (1.) kinnitatud varu m 3 d -1, (2.) varu kinnitamise aasta. Cell origin: ristküliku keskpunkt. LEHTER: põhijoon ja joonkesed??/0/1. Joonekesed risti põhijoonega ja pikkus 2 mm, tihedus 2 mm. Piirjoon väljatrükil puudub. Salvestatud piirjoon 1/0/0 93

94 ID kood Nähtusklass/ atribuut HY_ka_arv Äravool aluspõhja karjäärist HY_ka_alm Allmakaevandus Objekti klass C, T VA KRJ_A RV T S, CS?? 2 Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon KRJ_ARV: joon -??/0/1; ruut 6x4 mm, nool all paremal 4 mm, sellest nool 1 mm, Tekst:??/TNR/R/10 Pattern:??/0/0; H/50/45/0 Piirjoon:??/0/2 Märkused Tekst asub ruudu keskel ja tähistab põhjavee äravoolu aastajooksul keskmiselt m 3 d -1 ; Cell origin: ristküliku keskpunkt Teiste teemakihtide nähtusklasside baasil moodustatud hüdrogeoloogilise teemakihi nähtusklassid HY_mo_ka Q setted võivad kohati olla alternatiivsed aluspõhja veekihile HY_mo_al Q setted on alternatiivsed aluspõhja veekihile HY_pk_f Lasuvad glatsiofluviaalse d setted aluspõhja veekihil S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 HY_pk_svs Aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga. S, CS?? 3 HY_ll L, LS, Läbilõike joon CC HY_ij L, LS, Avamuste jooned CC Teiste teemakihtide geoloogilised nähtusklassid AP_rk_k Kindlaks tehtud L, LS?? 4 rike AP_rk_o Oletatav rike Pattern:??/0/1; H/1/90/0; Piirtjoon:??/0/1 Pattern:??/0/1; H/1/0/0; Piirtjoon:??/0/1 Pattern: HY_FLUVI; ringjooned diameeter 1 mm, piirjoon??/0/0, fill??. Asetus 4 mm rea ja tulba vahedega. Pattern: joon??/0/1; H/0/0/0?? 4 Joon: 1/0/1?? 4 Joon: 1/0/0 Joon:??/0/2 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/14 L, LS?? 4 Joon:??/3/2 Oru väline piirjoon ühtib mattunud oru (AR_mo) piirjoonega. Oru väline piirjoon ühtib mattunud oru (AR_mo) piirjoonega. Piirjoon väljatrükil puudub. Salvestatud piirjoon 1/0/0 94

95 ID kood Nähtusklass/ atribuut AR_mas Maetud aluspõhjalised astangud KA_krt Karstiväli PK_bIV Holotseeni soosetted Objekti klass L, LS, CC VA T?? 4 S, CS?? 2 S, CS???? Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Joon:??/MASTANG/1 Piirjoon:??/0/1 Pattern: H/38/90/0; Patterni joon:??/0/0 Pattern: SOOPAT; patterni joon:??/0/0; ridade vahe 3 mm, celli vahe reas 6 mm Põhikaardi põhi(baas)kaardi informatsioon 302 L, LS, Kallas (mere CC rannajoon)?? 4 Joon:?/0/1 302 Meri (mere ala) S, CS?? 1 Fill:?? (opague) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) S, CS?? 1 Fill:?? (opague) 305/306 Jõgi või oja või kraav 210(tekstiga karst) Karstiauk 301 Allikas 402/403 Madalsoo/Raba 801 Riigi piir L, LS, CC C KARST 5 C?? 4 Joon:??/0/0 ALLIKAS 5 S, CS?? 3 L, LS, CC??/?? 4 Välimine ringjoon: diam. 3 mm, joon:??/0/0 Sisemine ringjoon: diam. 0,75 mm, joon:??/0/0, fill:?? Ringipiirjoon ja joon:??/0/1; Ringi diameeter 1,5 mm, joone pikkus 1,5 mm Fill:?? Pattern: SOOPAT; patterni joon:??/0/0; ridade vahe 3 mm, celli vahe reas 6 mm Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Märkused MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Joonekesed:??/0/1; pikkus 1 mm, tihedus põhijoonel 1,5 mm Aladel piirjoon puudub. Sisemine ringjoon asub täpselt välimise keskel. Cell origin: ringide keskpunkt. Cell origin: ringi keskpunkt. Raba ja madalsoovahelist piiri ei kaardistata. Piirjoon väljatrükil puudub. Salvestatud piirjoon 1/0/0 95

96 ID kood Nähtusklass/ atribuut 207 Kaljujärsak 701//702/703 Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee 708 Automagistaal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee Samakõrgusjoon Objekti klass L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon?? 4 Joon:??/ASTANG/1?? 4 Joon:??/RAUDTEE/1?? 4 Joon:??/0/1?? 4 Joon:??/0/0?? /59206/ Järv T?? 5 Veekogu nimi Jõgi 5/4/3/ Linna nimi T?? 5 LINN Alevi nimi Aleviku nimi Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja raamjoon Ristkoordinaadid_tekst Ristkoordinaatide kilomeeter võrk 5 Joon:??/0/0 Tekst:??/ARIAL/R/8 Seisuveekogud: tekst 1/TNR/I/12 Vooluveekogud:??/TNR/I/12 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/16 T?? 5 Alev Tekst:??/TNR/R/14 T?? 5 Alevik Tekst:??/TNR/R/12 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 Märkused MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad: piirjoon:??/0/1; küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alumiste tippude vahel 0,5 mm RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Samakõrgusjoone d iga 10 m tagant. Algab ja lõppeb baaskaardi raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o 96

97 ID kood Nähtusklass/ atribuut Geograafilised koordinaadid_jooned Geograafilised koordinaadid_tekst Objekti klass VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 5. Põhjavee kaitstuse teemakiht 5.1. Sissejuhatus. Põhjavee kaitstuse teemakihi puhul on tegemist on interpretatsioonidel baseeruva teemakihiga, mille puhul antakse hinnang (i) maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi või kihi, (ii) tsentraliseeritud veetarbimisega Kvaternaari veekompleksi kuuluva veekihi ja/või (iii) mattunud ürgorgudes aluskorral lasuvate Kvaternaari liivades ja kruusades leviva Kvaternaari veekompleks põhjaveekihtide põhjavee looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse levimise kiiruse (läbi vaadeldavat veekihti katva setendi) ja võimalikkuse kaudu põhjaveekompleksi või kihti mingis kindlas piirkonnas. Põhjavee loodusliku kaitstuse all mõistetakse põhjavee veekompleksi/kihi vee kvaliteedi mõjutatavust inimese ja/või looduslike mõjude poolt. Põhjavee looduslikku kaitstuse hindamisel ei arvestata looduslikku isepuhastusvõimet 23, katva mullakihi paksust ega selle omadusi. Antropogeenne koormus ei kuulu üldjuhul kaardistatavate nähtuste hulka. Erandina käsitletakse põhjavee kaitstuse teemakihis (i) veehaardeid kui põhjavee survepinna alandajaid ja (ii) kaevandusi kui põhjavee looduslikku režiimi ja kvaliteeti mõjutavaid objekte. Põhjavee kaitstuse teemakihi koostamisel kasutatakse informatsiooni (i) pinnakatte geoloogiliselt, (ii) pinnakatte paksuse, (iii) aluspõhja geoloogiliselt, (iv) aluspõhja reljeefi ning (v) hüdrogeoloogia teemakihilt, (vi) Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasi Põhjavesi- Puurkaev ning (vii) pinnakatte ja hüdrogeoloogilisel välikaardistamisel kogunenud tähelepanekuid (välimärkmeid). Põhjaveekaitstuse teemakiht koostatakse vaid maismaa-alade kohta. Põhjavee kaitstuse kaart annab informatsiooni keskkonda mõjutatavate objektide (näiteks bensiinijaamad, prügilad jms.) ja veekaitse-tsoonide planeerimiseks. Põhjavee kaitstuse teemakihi mudeli koostamisel on kasutatud järgnevat materjali: 23 Mullakihi, aeratsioonivöö ja põhjaveekihi (ja neis oleva taimetiku, mikroorganismide) võime bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus siduda, adsorbeerida ja lagundada erinevaid reoaineid. 97

98 o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Põhjavee kaitstus. Leht Maardu Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Põhjavee kaitstus. Leht Kehra Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Põhjavee kaitstus. Leht Loksa Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Mardim, T Eesti geoloogiline baaskaart. Põhjavee kaitstus. Leht Prangli Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Savitskaja, L Eesti põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegend. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 23. o Struckmeier, W. F., Margat, J Hydrogeological maps - A Guide and a standard legend. A.A.Balkema Publishers, Lisse.160. o Vrba, J., Zaporozec, A. (eds) Guidebook on Mapping Groundwater Vulnerability. A.A.Balkema Publishers. Lisse Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutavad tegurid Geoloogilised tegurid o Maapinnalt esimest aluspõhjalist põhjaveekihti või tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekompleksi veekihti katva Kvaternaari ja/või aluspõhjalise setendi paksus ning litoloogiline iseloom ehk siis veekihil lasuva setendi filtratsiooniomadused ja aeratsioonivöö 24 tüsedus. o Kivimi, kus asub maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht/ veekompleks või tsentraalselt tarbitav Kvaternaari veekompleksi veekiht, litoloogiline iseloom ehk sellest tulenevalt reoainese leviku kiirus põhjaveekihis eneses. o Karstialad ja karstilehtrid. o Maapinnalt esimese põhjaveekihi püsiv survetase pinnasevee (keskmise) taseme suhtes 25 ja reljeefi suhtes. o Sügavad aluspõhjalised mattunud orud, kus vaadeldavat veekihti katvad veepidemed on erodeeritud, aluspõhja veekiht avatud ja orud täidetud vett hästi juhtivate liivade kruusadega. o Kaardistatava ala topoloogiline ja geomorfoloogiline iseloom. 24 Aeratsioonivöö pinnasevee taseme ja maapinna vahele jääv kivimi või setendi keha, mille poorid pole veega küllastunud. 25 Kui maapinnalt esimese põhjaveekihi surve tase ületab pinnasevee taseme (need alad, kus põhjaveetase on pidevalt kõrgem pinnasevee tasemest, on põhjavee kaitstuse teemakihil võrdsustatud põhjavee ülevoolu piirkondadega) või maapinna taseme, ei saa pinnasevee filtratsiooni (koos sellega ka reo-ainese) maapinnalt esimesse põhjaveekihti toimuda (juhul kui difusiooni ei arvestata). 98

99 Antropogeensed ning klimaatilised tegurid o Piirkonnad, kus kaevandamine või maaparandus on mõjutanud põhjavee režiimi ja kvaliteeti. o Põhjavee tarbimisest tingitud ja sessioonsed survepindade alanemised-tõusmised. o Puurkaevude konstruktsioon ja seisund. o Puurkaevude ümber oleva sanitaarkaitseala olemasolu Reaalsusmudel Põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklassid ja originaalsed liitnähtusklassid on toodud Tabel 18. Teistelt teemakihtidelt pärinevad nähtusklassid on kirjeldatud peatükis Põhjavee kaitstuse teemakihil esineb kolme tüüpi nähtusklasse: o Originaalnähtusklassid on põhjavee kaitstuse teemakihil esinev unikaalne kaardistatav nähtusklass, mis ei vasta olemuselt üks-ühele ühegi teise andmekihi/teemakihi nähtusklassile ja mille olemus on määratletud vaid antud teemakihi reaalsus- või teosusmudeli kaudu. Põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklassideks on põhjavee kaitstuse hinnangu klassid ja karstiväli. o Originaalsed liitnähtusklassid, mis koosnevad mitmest teiste teemakihtide originaalnähtusklassidest (nt. Poorsete kivimite põhjaveekihid on moodustatud hüdrogeoloogilisel teemakihil esinevate terrigeensetes setetes levivate veekomplekside avamuste liitmisel), mis liidetakse, interpoleeritakse ja/või selekteeritakse põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklassideks. Põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklasside algsed koostisosad esitatakse reaalsusmudelis (Tabel 18 toodud nn liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavad nähtusklassid: ID ja nähtusklassi nimi). Seda tüüpi põhjavee kaitstuse teemakihile originaalsete nähtusklasside moodustamine ja töötlemine esitatakse (määratletakse) käesoleva teemakihi reaalsus- või teostusmudelis, kujundus- ja esitlusmudelis. o Teiste teemakihtide nähtusklassid on nähtusklassid, mis on üks-üheselt võetud teistelt teemakihtidelt ja kuvatakse põhjavee kaitstuse teemakihil, kas (i) sama kujunduselemendiga, mis originaalteemakihil või (ii) määratletakse nende kujunduselement käesolevas esitusmudelis (vt Tabel 20). Kasutatakse vaid sellist informatsiooni, mis on oluline põhjavee loodusliku kaitstuse hinnangu klasside määramisel ja/või annab lisainformatsiooni reostuse võimaliku leviku suuna, kiiruse ning võimalikkuse kohta. 99

100 Tabel 18. Põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklassid, nende atribuudid ja teiste teemakihtide originaalnähtusklassidest moodustatud põhjavee kaitstuse teemakihi originaalsed liitnähtusklassid (V = versioon). V nr ID kood Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus Atribuudid Originaalnähtusklassid Põhjavee kaitstus: Subjektiivne hinnang maapinnalähedase aluspõhjalise või tsentraalselt tarbitava põhjavee kihi või aluskorral lasuvate Kvaternaari liivades kruusades levivate veekihtide loodusliku kaitstuse kohta maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Hinnangu klassi defineerib hindamise metoodika ja iga piirkonna puhul selle hindamisel kasutatud informatsiooni hulk ja kvaliteet. 1.0 KA_hn_1 - Kaitsmata ala Väga kõrge reostusohtlikus KA_hn_2 - Nõrgalt kaitstud ala Kõrge reostusohtlikus KA_hn_3 - Keskmiselt kaitstud ala Keskmine reostusohtlikus KA_hn_4 - Suhteliselt kaitstud ala Madal reostusohtlikus KA_hn_5 - Kaitstud ala Väga madal reostusohtlikus KA_krt - Karstiväli Karstivormide esinemisala, pärit geoloogilise või topograafilise kaardi andmekogust

101 V nr ID kood Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus Atribuudid Originaalsed liitnähtusklassid 1.0 KA_ts Tasakaaluala 1.0 KA_yv Ülevooluala Ala kus: (i) põhjavee survepind jääb pinnasevee taseme ja maapinna vahele, (ii) põhjavee üle-voolualade (KA_yv) vahel esinevad oosid, (iii) sandurid, kus levib arvukalt savikihte või (iv) on iseloomulik liivsavimoreenide esinemine põhjaveekihi lamamina Alad kus survelise põhjavee tase: (i) on kõrgem maapinna tasemest (sama hüdrogeoloogilise teemakihi ülevoolu ala) ja (ii) on pidevalt kõrgem pinnasevee tasemest; eraldatakse aladel kus on teada püsiv pinnaseveetase. PK_fIII_jr PK_fIII_vr PK_fIII_vl PK_fII Järva-, Võrtsjärve-, Valgjärve, Kesk- Pleistotseeni glatsiofluviaalsete setete avamused HY_yv Põhjavee ülevoolu piirkond

102 V nr ID kood 1.0 KA_lt_q 1.0 KA_lt_po Veerikkad Kvaternaari setted Poorsete kivimite põh-aveekihtide avamus Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Tsentraalse veetarbimisega Kvaternaari veekompleksi veekihid ja mattunud orgudes kristalliinikumi lasuvates Kvaternaari liivades ja kruusades levivate veekihtide leviku ala. Avamust omavad aluspõhja vee-kihid ja kompleksid, mis asuvad terrigeensetes settekivimites ja/või setetes. Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus HY_vk_Q_tr Kvaternaari veekompleksi tsentraalselt tarbitava veekihi (liivad ja kruusad) avamus HY_vk_Q_or Mattunud ürgorgudes olevad Kvaternaari liivad kruusad, mis lasuvad aluskorral HY_vk_D2 Kesk-Devoni (D2) veekomp-leksi avamus HY_vk_D2-1 Kesk-Alam- Devoni (D2-1) veekompleksi avamus HY_vk_OK Ordoviitsiumi- Kambriumi (O- Ca) veekompleksi avamus Atribuudid Erideebit <0,1 kuni >5 ls -1 m -1 Erideebit <0,1 kuni >5 ls -1 m

103 V nr ID kood 1.0 KA_lt_ka 1.0 KA_lt_vp Lõheliste ja karstu-nud kivi-mite põhjaveekihtide avamus Veepidemete avamus Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Avamust omavad aluspõhja veekihid ja kompleksid, mis asuvad karbonaatsetes settekivimites. Avamust omavad aluspõhjalised regionaalsed ja lokaalsed veepidemed. Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus HY_vk_KV Kambriumi- Ediacara (Ca-V) veekompleksi avamus HY_vk_D3 D3 veekompleksi avamus HY_vk_SO Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi avamus HY_vp2_D2 Snetnaja Gora suhtelise veepideme avamus HY_vp2_D2nr Narva suhtelise veepideme avamus HY_vp1_SO Siluri Ordoviitsiumi veepideme avamus HY_vp1_KV_lkln Lükati-Lontova veepideme avamus HY_vp2_V2_vrS Kotlini kihistu savidest moodustuv suiduv veepideme avamus Atribuudid Erideebit <0,1 kuni >5 ls -1 m -1 Filtrat-sioonikoefitsent (transversiaalne) <10-2 md

104 V nr ID kood Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus Atribuudid 1.0 KA_vk_h p Esimese veekompleksi hüdroisohüpsid Avamust omavad aluspõhja veekihtide ja komplekside surve/veetasemed nende avamusel. Moodustatakse avanevate aluspõhjaliste veekihtide/komplekside hüdroisopside kombineerimise teel. HY_vp2_V2_vrS Suiduva veepideme avamus HY_vk_D3_hp D3 veekompleksi hüdroisopsid HY_vk_D2_hp D2 veekompleksi hüdroisopsid HY_vk_D2-1_hp D2-1 veekompleksi hüdroisopsid HY_vk_SO_hp S-O veekompleksi hüdroisopsid HY_vk_OK_hp O-Ca veekompleksi hüdroisopsid HY_vk_KV_hp Ca-V veekompleksi hüdroisopsid 104

105 V nr ID kood 1.0 KA_mr Mõjutatud põhjavee loodusliku režiimiga ala Originaalne liitnähtusklass Originaalnähtusklass Nähtusklassi kirjeldus Piirkond, kus kaevandamine on mõjustanud aluspõhja põhjavee looduslikku režiimi. Töötavate kaevanduste puhul levib kaevanduste tekitatud depressioonilehtriga aladel ja suletud kaevanduste puhul levib kaevandamisest reostatud põhjaveega aladel. Liitnähtusklassi moodustavad teiste teemakihtide kaardistatavate nähtusklasside ID kood ja nimetus HY_mr_ak Allmaakaevandus HY_mr_lr Kaevandamisest rikutud põhjavee režiimi ala Atribuudid 5.3. Teostusmudel Teostusmudelis kirjeldatakse põhjavee kaitstuse hindamiseks moodustatud klasside ja muude põhjaveekaitstuse teemakihi originaalnähtuste moodustamise põhimõtted Põhjavee loodusliku kaitstuse hindamine. Põhjavee loodusliku kaitstust hinnatakse kasutades hüdrogeoloogilist komplekset ja asendimetoodikat 26. See tähendab, et põhjavee kaitstuse hinnangu klassid eraldatakse üksteisest peamiselt vaadeldavat põhjaveekihti katva lasundi paksuse, selle litoloogilise iseloomu ning muude põhjavee looduslikku kaitstust mõjutavate geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geograafiliste tegurite koosesinemisel (koosmõjul) vaadeldavas/hinnatavas piirkonnas. Hinnangu klassid on subjektiivsed ning klasside üksteisest eristamisel puuduvad ühesed kriteeriumid (näiteks arvväärtused). Põhjavee kaitstuse hinnangu klasside erinevused üksteisest ja nende usaldusväärsuse määrab kasutatud informatsiooni olulisus ja hulk. 26 Hydrogeological complex and setting method (Vrba and Zaporozec, 1994) 105

106 Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi/veekihi või tsentraalse veetarbimisega Kvaternaari veekompleksi kuuluva põhjaveekihi põhjavee loodusliku kaitstuse hindamine maapinnalt lähtuva reostuse suhtes toimub järgnevate etappide kaupa: I Etapp (i) Eristatakse esimese aluspõhjalise veekompleksi/veekihi või tsentraalse veetarbimisega, Kvaternaari veekompleksi kuuluva põhjaveekihi leviku piirkond. (ii) Iga loodusliku kaitstuse seisukohalt hinnatava põhjaveekihi/kompleksi leviku piirkonnas eraldatakse sellel lasuva setendi litoloogilise iseloomu ja paksuste järgi sarnased (homogeensed) alad. Lasuva setendi paksuste ja litoloogiliste tunnuste järgi on homogeenseid alasid viis: o alad, kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on <2 m või alad, kus savi ega liivsavi ei esine (ehk alvarid), o alad, kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on m või alad, kus savi või liivsavi paksus on <2 m, o alad, kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on m või alad, kus savi või liivsavi paksus on m, o alad, kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on m või alad, kus savi või liivsavi paksus on m, o alad, kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on >50 m; või alad, kus savi või liivsavi paksus on >10 m. (iii) Eraldatatakse põhjavee kaitstust mõjutavad geoloogiliste nähtused ja nende levialad: o karstialad, o aluspõhjalised suhtelised veepidemed paksusega >2 m ja regionaalsete veepidemete avamus, o tasakaalualad, o ülevoolualad. (iv) I Etapi 2. ja 3. punkti nähtuste levikupiirkondadele omistatakse maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi/kompleksi levikualal põhjavee loodusliku kaitstuse hinnanguline klass vastavalt Tabel 19 esimeses pooles (I Etapp) toodud korrale. II Etapp I Etapil välja eraldatud põhjavee kaitstuse hinnanguliste klasside levikualadel arvestatakse ka muud põhjavee looduslikku kaitstust mõjutava informatsiooni (vt punkt Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutavad tegurid ). Muu põhjavee looduslikku kaitstust mõjutava informatsiooni esinemise alusel tõstetakse või langetatakse antud alale I Etapil omistatud põhjavee loodusliku kaitstuse hinnangulist klassi ühe klassi võrra vastavalt Tabel 19 toodud korra järgi. 106

107 Tabel 19. Põhjavee kaitstuse kaudne hindamine pinnakattepaksuse ja muude põhjavee looduslikku kaitstust mõjutavate tegurite alusel. KLASS Kaitsmata Nõrgalt kaitstud Keskmiselt kaitstud Suhteliselt kaitstud Hinnangu I Etapp Põhjavee kaitstuse klassi üheselt määravad geoloogilised nähtusklassid Pinnakatte paksus (m), litoloogia Moreen, Savi aleuriit või või liivsavi saviliiv <2 pole 2-10 < Alvar, karstiala, aluspõhja lõikav vooluveekogu aluspõhjalised suhtelised veepidemed paksusega >2 m, tasakaalualad Põhjavee ülevoolupiirkonnad Hinnangu II Etapp I Etapil eristatud klasside leviku ala korrigeerivad geoloogilised nähtusklassid + 1 klass (kaitstuse poole) Savi või liivsavi esinemine Kvaternaari setetes, savi lamamiga sood, tõusuallikate olemasolu, tüseda (>1 m) järvelubja kihi või järvemuda esinemine, ühtlustamine 27-1 klass (kaitsmatuse poole) Ei ole võimalik karstilehter/ alang alvari lähistel, glatsiofluviaalsed setted aluspõhjal, rikutud põhja-vee režiimiga alad, poorsete kivimite põhja-veekiht purdsetetega täitunud mattunud org aluspõhjas Kaitstud >50 >10 Regionaalse veepideme alad Ei ole võimalik aluspõhja kivimeid avavad magistraalkraavid, vooluveekogu orundid ühtlustamine Kahe kõrge klassiga ala vahele jääva, neist üks klass madalama hinnanguga kitsale alale (ala maksimaalne laius kuni 500 m looduses) antakse ühe klassivõrra kõrgem hinnangu klass. 28 Kahe madala klassiga ala (näiteks kahe alvari ala) vahele jääva üks klass kõrgema hinnanguga kitsale alale (ala maksimaalne laius 500 m looduses) antakse ühe klassivõrra madalam hinnangu klass. 107

108 Originaalsete liitnähtusklasside moodustamise põhimõtted Põhjavee ülevoolu alad. Põhjavee kaitstuse teemakihil (KA_yv) on alad kus survelise põhjavee tase on pidevalt kõrgem pinnaseveetasemest. Nähtusklass moodustatakse (i) hüdrogeoloogilisel teemakihil esinevate põhjavee ülevoolu alade (nähtusklass: HY_yv) üks-üheselt ülekandmisega põhjavee kaitstuse teemakihile ning (ii) piirkondades, kus on teada pinnasevee ja põhjavee survetasemed, liidetakse alad, kus põhjavee survetase ületab pinnasevee oma, hüdrogeoloogilise teemakihi ülevoolualadele või eraldatakse eraldiseisva ülevoolu alana põhjavee kaitstuse teemakihil välja. Tasakaalualad (KA_ts) moodustuvad aladest, kus: o põhjavee survepind on pinnasevee tasemega võrdne või jääb pinnasevee taseme ja maapinna vahele, o ülevoolualade vahele jäävad oosid (valim nähtusklassidest PK_fIII_#, kus # on klimaatilis-stratigraafilise alamkihistu tähis (nt. vr Võrtsjärve), milledes oosid esinevad), o esineb arvukalt savikihte sisaldavad sandureid (valim nähtusesklassides PK_fIII_#, kus # on klimaatilis-stratigraafilise alamkihistu tähis (nt. vr Võrtsjärve), o on iseloomulik on liivsavimoreenide esinemine kaardistatava Kvaternaari põhjaveekihi lamamina (eraldatakse välja pinnakatte geoloogilise teemakihi ja andmebaasi Põhjavesi-Puurkaev andmestiku põhjal). Nähtusklass tasakaaluala moodustatakse eelnevalt loetletud alade liitmisel ja koosesitamisel. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi iseloom (KA_lt_#, kus # on q, po või ka) saadakse ühesuguse litoloogiaga avamust omavate aluspõhjaliste veekihtide erinevate erideebit alade ühendamisel üheks alaks (vt Tabel 18. nähtusklasside määrtlusi). Nähtus veepidemed (KA_lt_vp) moodustatakse Tabel 18 kirjeldatud originaalsete liitnähtusklasside liitmisel üheks levikualaks. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid (KA_1vk_hp) saadakse kõikide hüdrogeoloogia teemakaardil avamust omavate põhjaveekomplekside/kihtide avamusel olevate (asuvate) hüdroisohüpside selekteerimisel ja samaväärsete hüdroisohüpside ühendamisel üheks pidevjooneks. Rikutud põhjavee loodusliku režiimi ala (KA_mr) moodustatakse suletud kaevanduste puhul nähtusklasside: (HY_ka_alm) allmaakaevandus ja (HY_ka_kar) karjäär kaevandamisest mõjustatud põhjavee režiimi ala liitmisel üheks alaks; ning töötavate kaevanduste poolt tekitatud depressiooni lehtri levikuala liitmisel üheks alaks. 108

109 5.4. Andme- ja esitusmudel Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 20), millega põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse põhjavee kaitstuse teemakihi originaalinfot kandvate dgnfailide nimed ning põhjavee kaitstuse teemakihi originaalnähtusklasse, originaalseid liitnähtusklasse või nende atribuute sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andmeja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside, originaalsete liitnähtusklasside võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektide kujundus teemakaardil (vt Tabel 20). Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Kaitstus_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja põhjavee kaitstuse teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid). Põhjavee kaitstuse kataloogi on on salvestatud emafail nime all KAkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk. kasutades Pen Table it, annab korrektse põhjavee kaitstuse teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad pinnakatte geoloogilise originaalnähtusklasse, originaalseid liitnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) KAalafill####.dgn Fail sisaldab põhjavee kaitstuse hinnangu klasside alasid kaardiväljal (alad filliga). (ii) KAalapat####.dgn Fail sisaldab teemakihi kaardiväljal esinevaid järgnevaid alatüüpi nähtusklasse: karstiväli (KA_krt), ülevooluala (KA_yv), tasakaaluala (KA_ts), veerikkad Kvaternaari setted (KA_lt_q), poorsete kivimite põhaveekihtide avamus (KA_lt_po), lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihtide avamus(ka_lt_ka), veepidemete avamus (KA_lt_vp) ja mõjutatud põhjavee loodusliku režiimiga ala (KA_mr), mis omavad patterni. (iii) PPjoon####.dgn Vt 9 Pinnakatte paksuste teemakiht. (iv) PKsoo####.dgn Pinnakatte teemakihi nähtusklassi Holotseeni soosetted (PK_bIV) alad patternina (vt Tabel 17). (v) KAjoon####.dgn Sisaldab kaardiväljal esinevat joontüüpi nähtusklassi esimese veekompleksi hüdroisohüpsid (KA_vk_hp) koos isojoone numbrilise väärtusega. (vi) HYpunkt####.dgn Vt 4 Hüdrogeoloogiline teemakiht. 109

110 (vii) KAlegend####.dgn Põhjavee kaitstuse teemakihi legendis esinev joon-, cell- ja tekstitüüpi informatsioon (vt 15 Legend). (viii) KAlgala####.dgn Põhjavee kaitstuse teemakihi legendis esinev alatüüpi informatsioon (vt 15 Legend). (ix) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (x) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xi) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi informatsioon (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Järgneb dgn-fail nimedega KAalad####.dgn, mida pole loetud emafaili referentsi. Faili KAalad####.dgn on salvestatud sama informatsioon aladena, mis failis KAalapat####.dgn. Failis KAalad####.dgn olevatel aladel puudub fill ja pattern. Alade topelt salvestamise mõte on säilitada patterni sisaldavad alad digitaalsete aladena juhul kui tekib vajadus alade kujundust muuta. Tabel 20. Põhjavee kaitstuse teemakihi trükivalmiskaardil esinevad originaalnähtusklassid, originaalsed liitnähtusklassid või nende atribuudid, geoloogilised ja topograafilise põhikaardi nähtusklassid (VA = võtmeatribuut ehk värvikood, T = tase (level); S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Originaalnähtusklassid KA_hn_1 Kaitsmata ala KA_hn_2 Nõrgalt kaitstud ala KA_hn_3 Keskmiselt kaitstud ala KA_hn_4 Suhteliselt kaitstud ala VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 S, CS?? 1 Märkused Alad piirjoontega ja ilma fillita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma fillita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma fillita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma fillita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 110

111 ID kood Nähtusklass/ Atribuut KA_hn_5 Kaitstud ala KA_krt Karstiväli Objektiklass VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon S, CS?? 1 S, CS?? 1 Originaalsed liitnähtusklassid KA_ts Tasakaaluala KA_sls Savi või liivsavi esinemine Kvaternaari setetes. KA_lt_q Veerikkad Kvaternaari setted KA_lt_po Poorsete kivimite põhjaveekihid KA_lt_ka Lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid KA_lt_vp Veepidemed KA_1vk_hp Esimese veekompleksi hüdroisohüpsid KA_yv Põhjavee ülevoolu ala KA_mr Mõjutatud põhjavee loodusliku režiimi ala S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 S, CS?? 3 L, LS, CC?? 4 S, CS?? 3 Piirjoon:??/0/0 Pattern: H/38/90/0 Patterni joon:??/0/0 Pattern: H/100/0/0 Patterni joon:??/0/0 Pattern: H/0/0/0 Patterni joon:??/0/0 Märkused Alad piirjoontega ja ilma fillita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma patternita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Pattern: ringid, diam. 1 mm, kaugus Alad piirjoontega ja ilma tsentrist reas patternita salvestatud 2,5 mm, reavahe eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 1,25 mm. Ringjoon: 1/0/0 Pattern: ringid, diam. 1 mm, kaugusalad piirjoontega ja ilma tsentrist reas 5 mm, patternita salvestatud reavahe 2,5 mm. eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Ringjoon: 1/0/0 Pattern: xx/yy/zz Cell: LB1 jooned 1/0/0; Pattern:H/75/0/0 Patterni joon:??/0/0 Alad piirjoontega ja ilma patternita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma patternita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Alad piirjoontega ja ilma patternita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 Number on õiges asendis Joon:??/1/0 vaadatuna väiksemate Tekst:??/TNR/R/12väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. Piirjoon:??/0/0 Pattern: H/200/135/0 Patterni joon:??/0/0 Pattern: H/200/45/0Alad piirjoontega ja ilma S, CS?? 3 Patterni joon:??/0/0 patternita salvestatud eraldi faili. Piirjoon: 1/0/0 111

112 ID kood Nähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA Teiste teemakihtide nähtusklassid HY_vk_D3_vs D3 veekompleksi p.v voolusuund C?? 4 HY_vk_D2_vs D2 veekompleksi p.v C?? 4 voolusuund HY_vk_D2-1_vs D2-1 veekompleksi C?? 4 p.v. voolusuund HY_vk_SO_vs S-O veekompleksi p.v. C?? 4 voolusuund HY_vk_OK_vs O-Ca veekompleksi p.v. C?? 4 voolusuund HY_vk_KV_vs CA-V veekomp-leksi C?? 4 p.v. voolusuund HY_lh Põhjavee veelahe HY_me Merevee võimaliku sissetungi piikonnad põhjavette HY_kn Pinnavee neeldumine karsti HY_ym_1 Isojoon_0,5 T L, LS?? 4 L, LS?? 4 Sümbol/ leppemärk D3 D2 D1-2 S-O O-Ca Ca-V Kartograafiline spetsifikatsioon Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/NOOL/1 Tekst:??/TNR/R/12; subscript. Joon:??/VEELAHE/1 Joon:??/MERESISS/3 Märkused NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. NOOL: Põhijoon:??/0/1, pikkus 5 mm; Nooleots:??/0/1; pikkus 1 mm. Tekst on?? levelil. VEELAHE: põhijoon:??/0/1; ringide joon:??/0/1, diameeter: 1,5 mm, tsentrite kaugus 3 mm. MERESISS: Põhijoon:??/0/1, kolnurkade joon:??/0/1, fill: none; tsentrite kaugus 8 mm. L, LS?? 4 Joon:??/2/1 Kui vooluveekogu edasist teekonda pole teada lõpeb 5 mm pikkuselt katkendjoonega. Kui on teada esitatakse kogu maa-alune kulgemis-tee katkendjoonena. Number on õiges asendis L, LS?? 4 0,5 Joon:??/0/3 vaadatuna väiksemate Tekst:??/TNR/R/12väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. 112

113 ID kood Nähtusklass/ Atribuut HY_ym_2 Isojoon_1,0 HY_me Merevee võimaliku sissetungi piikonnad põhjavette HY_pk_rs_Q Kvaternaari RPSpk HY_pk_rs_D3 Ülem-Devon RPSpk HY_pk_rs_D2 Kesk-Devoni RPSpk HY_pk_rs_D2-1 Alam- ja Kesk-Devoni RPSpk HY_pk_rs_SO Silur- Ordoviitsiumi RPSpk HY_pk_rs_O K Ordoviitsium- Kambriumi RPSpk HY_pk_rs_K V Kambriumi- Ediacara RPSpk Objektiklass VA T Sümbol/ leppemärk L, LS?? 4 1,0 L, LS?? 4 C ja T C ja T C ja T C ja T C ja T C ja T C ja T RPS_ Q RPS_ D3 RPS_ D2 RPS_ D2-1 RPS_ SO RPS_ OK RPS_ KV Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Number on õiges asendis Joon:??/3/3 vaadatuna väiksemate Tekst:??/TNR/R/12väärtuste poolt. Tekst on?? levelil. Joon:??/MERESISS/3 Cell: RPS Värv:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 Cell: RPS Fill:?? Tekst: 1/TNR/R/12 MERESISS: Põhijoon:??/0/1, kolnurkade joon:??/0/1, fill: none; tsentrite kaugus 8 mm. RPS: joon: 1/0/0; kolmnurkkülg 2 mm, ringi diameeter. 3mm, leppemärgi vertik. pikkus: 7 mm; Tekst - puurkaevu katastri number, asetatakse soovitatavalt leppemärgi kohale. Cell origin: ringi keskpunkt. 113

114 ID kood Nähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused HY_vh_1 Põhjaveevõtt 1 C VH_a50 5 VHka_a50: ruut 2,5x2,5 mm; joon - Cell origin: ruudu??/0/2 keskpunkt. HY_vh_2 Põhjaveevõtt 2 C VH_100 5 VHka_100: ruut 2,5x2,5 mm; jooned -??/0/1 Cell origin: ruudu keskpunkt. HY_vh_3 Põhjaveevõtt 3 C VH_500 5 VHka_500: ruut/ringi diam. - 3x3 mm; jooned -??/0/2 Cell origin: ruudu keskpunkt. HY_vh_4 Põhjaveevõtt 4 C VH_ VHka_1K: ruut 3,5x3,5 mm; jooned/ringi diam. -??/0/1 Cell origin: ruudu keskpunkt. HY_vh_5 Põhjaveevõtt 5 C VH_y VHka_y1K: ruut/ringi diam. - Cell origin: ruudu 4,5x4,5 mm; jooned keskpunkt. -??/0/1 PP_iso Pinnakatte paksuse isojooned Pk_bIV Holotseeni soosetted L, LS CC?? 4 S, CS?? 3 15 Joon:??/0/1 Tekst:??/ARIAL/R/10 Pattern: SOOPAT; patterni joon:??/0/0; ridade vahe 3 mm, celli vahe reas 6 mm Põhi(baas)kaardi topograafilised nähtusklassid 302 Kallas (mere L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 rannajoon) 302 Meri (mere ala) S, CS?? 1 Fill:?? (opague) 302 Järv (ka veehoidla, tiik S, CS?? 1 Fill:?? (opague) jms) 305/306 Jõgi või oja või L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 kraav Tekst on?? levelil. Patterniga ala, millel piiravjoon puudub. Salvestatud piirjoon 1/0/0 114

115 ID kood Nähtusklass/ Atribuut 210 (tekstiga karst) Karstiauk 301 Allikas 801 Riigi piir 207 Kaljujärsak 804 Looduskaitse ala piirid Objektiklass C C VA KARS T ALLIK A T 5 5 L, LS, CC??/?? 4 L, LS, CC?? 4 Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Välimine ringjoon: diam. 3 mm, joon:??/0/0 Sisemine ringjoon: diam. 0,75 mm, joon:??/0/0, fill:?? Ringipiirjoon ja joon:??/0/1; Ringi diameeter 1,5 mm, joone pikkus 1,5 mm Fill:?? Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ASTANG/1 L, CC?? 4 Joon:??/LK/1 701//702/703 Laiarööpmeline L, LS, CC -, haru- ja?? 4 elektriraudtee Joon:??/RAUDTEE/1 708 Automagistaal L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 709/710 Põhi- või tugimaantee ja L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 kohalik maantee Samakõrgusjoon L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 Tekst:??/ARIAL/R/ /59206/ Seisuveekogud: Järv tekst 1/TNR/I/12 T?? 5 Veekogu nimi Jõgi Vooluveekogud: 5/4/3/2??/TNR/I/ Tekst: suurtähed, T?? 5 LINN Linna nimi??/tnr/r/16 5 Märkused Sisemine ringjoon asub täpselt välimise keskel. Cell origin: ringide keskpunkt. Cell origin: ringi keskpunkt. MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad: piirjoon:??/0/1; küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alumiste tippude vahel 0,5 mm LK: põhijoon -??/0/2 joonekesed -??/0/2; risti põhjoonega; pikkus 0,5 mm RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Samakõrgusjooned iga 10 m tagant. 115

116 ID kood Nähtusklass/ Atribuut Alevi nimi Aleviku nimi VA T Sümbol/ leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon T?? 5 Alev Tekst:??/TNR/R/14?? 5 Alevik Tekst:??/TNR/R/12 Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 raamjoon Objektiklass Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Geograafilised koordinaadid_tekst Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordinaadid_jooned T L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? 5 T?? o Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all o nurgaga 0 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 116

117 6. Maavarade teemakiht 6.1. Sissejuhatus Maavarade teemakihi juhendis mõistetakse maavaradena neid kivimi- või settetüüpe, millede lasundid on Maapõueseaduse (RT I 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 118) 4.2 määratletud maavaradena. Teisi, nimetatud seaduses mainimata jäetuid looduslikke kivimi- sette- vedelike-või gaasi lasundite tüüpe käsitletakse maa-ainesena. Maavarade teemakihil kaardistatakse nähtusklassidena: o aluspõhjalisi ja pinnakattelisi prognoosvarusid, o perspektiivalasid, o maavarade leidusid, o suletud karjääre ja kaevandusi, o maa-ainese leidusid, ehk objekte, mis Riiklikus Maavarade Registris (RMR) ei eksisteeri, kuid võivad aidata suunata edasisi maavarade või potensiaalsete maavarade otsingu- või uuringutöid. Maardlate ja nende plokkide kontuurid ning registrinumbrid kantakse teemakihile tööde tellija poolt RMR andmete alusel. Maavarade teemakihi informatsioon on aluseks maavarade või potensiaalsete maavarade otsingu- või uuringutööde planeerimiseks. Teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Maapõueseadus (RT I 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 118.) o Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise kord. Keskkonnaministri 22. juuni a määrus nr 29 (RTL 1995, 51/52; 1997, 107, 640; 1998, 143/144, 542; 2000, 37, 516.) o Riigi maavarade katastri pidamise kord. Keskkonnaministri 31. märtsi a. määrus nr 19 (RTL 1995, 37, 0, 2000, 37, 516). o Suuroja, K Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhja maavarad. Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom K., Kadastik E., Morgen E., Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Põldvere, A Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakatte maavarad. Lehed 4444 Misso ja 4533 Laura. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Maa-amet Nõuded geoloogilise baaskaardi kaardistamise käigus toodetud digitaalandmetele. Lõplik versioon. Maa-amet. Tallinn. 117

118 6.2. Reaalsusmudel Maavarade teemakihil esinev info jaguneb üldiselt kaheks: (i) maavaradena või (ii) maaainesena käsitletavad looduslikud kivimi- sette-, vedeliku- või gaasilasundite kohta käivaks infoks. Maavarade teemakihi juhendis mõistetakse maavaradena neid kivimi- või settetüüpe, millede lasundid on maapõueseaduses 4.2 (Maapõueseadus, 1996) määratletud maavaradena. Antud juhendis loetakse maavaradeks järgnevaid kivimi- või settetüübid: dolomiit, fosforiit, järvelubi, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas. Mingit muud tüüpi antud teemakihil kaardistatavate aluspõhjaliste või pinnakatteliste kivimite-, setete-, looduslike vedelike- või gaasilasundite või mineralisatsiooni nähete kohta kasutatakse Maapõueseaduse kohaselt terminit maa-aines. Maavarad jagotatakse (i) aluspõhjalisteks (aluspõhja kivimi je setendi lasundid Kambriumi ja Devoni savi, Devoni liivakivi (ehk liiv), lubjakivi, dolomiit, kristalliinne ehituskivi, fosforiit ja põlevkivi) ning (ii) pinnakattelisteks (Kvaternaari liiv, Kvaternaari savi, järvelubi, järvemuda, meremuda, turvas ja kruus) maavaradeks Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed nõuded maavara tüüpi lasunditele Maavara tüüpi kivimi- või setendi lasund peab vastama KKM määruses 29. (KKM määrus nr ) toodud kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele põhinõuetele, et see kuuluks maavara teemakihi kaardistavate nähtusklasside hulka: o Turvas - kihipaksusega vähemalt 0,9 m, kus mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. o Liiv - peensusmooduliga vähemalt 1,3, mis sisaldab savi- ja tolmuosakesi kuni 10% ning osakesi diameetriga üle 5 mm alla 35%. o Kruus - sisaldab osakesi diameetriga üle 5 mm vähemalt 35% ning savi- ja tolmuosakesi (diameetriga alla 0,05 mm) kuni 20%. o Järvemuda - orgaanilist ainest vähemalt 35% kuivainest sisaldav setend kihipaksusega vähemalt 0,5 m. o Meremuda - raviomadustega üle 0,3 m kihipaksusega merelise tekkega setend, mis vastab Vabariigi Valitsuse 21. veebruari a. määrusega nr. 78 (RT I 1995, 20, 303) kehtestatud nõuetele. o Järvelubi (järvekriit) - kihipaksusega vähemalt 0,5 m ja CaO sisaldusega vähemalt 40% kuivainest. o Savi - plastsusarv on vähemalt 7 ja kihipaksus vähemalt 1,0 m. o Lubjakivi 2 - kivimi survetugevusega vähemalt 200 kg/cm, külmakindlusega vähemalt 15 tsüklit, mille MgO sisaldus on alla 14% ja lisandite (SiO2 + R2O 3) sisaldus kuni 17%. o Dolomiit - karbonaatkivimi MgO sisaldus vähemalt 14%, lisandite (SiO 2 + R2O 3) 2 sisaldus kuni 17% ning kivimi survetugevusega vähemalt 200 kg/cm. o 2 Kristalliinne ehituskivi - aluskorra kivim survetugevusega vähemalt 1200 kg/cm. o Fosforiit - kivim kihipaksusega vähemalt 1,0 m ja keskmise P2O 5 sisaldusega vähemalt 6%. 118

119 o Põlevkivi - orgaanilist ainest sisaldav kivimi mäemassi kütteväärtusega vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg) ning kihipaksusega vähemalt 0,5 m katendi paksusel kuni 10 m ja vähemalt 1,4 m katendi paksusel üle 10 m Maavarade teemakihi nähtusklassid Maavarade teemakihil edastatakse informatsiooni maavarade ja maa-ainese tüüpi lasundite kohta ning suletud karjääride ja kaevanduste kohta, mis võivad vajaduse korral aidata 29 maavarade või potensiaalsete maavarade detailsemate uuringute planeerimist. Tabel 21. Kaardistatavate nähtusklasside ja maavara varu tüüpide ning uurituse astme vahelisted seosed. Lasund 30 Maavara tüüpi looduslik kivimi või setendi lasund Maa-ainese tüüpi looduslik kivimi-, setendi, vedeliku või gaasi lasund Lasundi uurituse aste Maavarade otsing-uuring Geoloogiline kaardistamine Täpsustamata Varu Tarbevaru Reservvaru Prognoosvaru Varu puudub Täpsustamata Aktiivne tarbevaru Passiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne reservvaru Register Arvel Riiklikus Maavarade Registris (RMR) Pole RMRs arvel Kaardistatav nähtusklass Prognoosvaru ala Perspektiivala Maavara leiukoht Suletud karjäärid ja kaevandused Leiukoht 29 Potensiaalsete maavarade all mõeldakse neid maa-ainese lasundeid, mis tulevikus võidakse (kas või teoreetriliselt) maavaradena kasutusele võtta (nt. diatomiit, ooker jms). 30 Lasundi tüüp nagu seda mõistetakse antud juhendis. 119

120 Maavarade kohta edastatakse informatsiooni antud teemakihil järgnevate nähtusteklassidena (vt. Tabel 21) 31 (i) Prognoosvaru alad prognoosvaru omavad maavara tüüpi kivimi- või setendi lasundid (ehk siis varasemad C2, P 1 varuga maavara lasundid, mis ei ole kantud RMRsse kantud). 32 (ii) Perspektiivala kaardistamise käigus kindlaks tehtud maavara tüüpi lasundi esinemise ala. Perspektiivalal esineva maavara kvaliteet ja kogus lubab eeldada varu olemasolu, kuid prognoosvaru omistamiseks lasundile või lasundi maardlana arvelevõtuks on vaja läbi viia täiendavaid geoloogilisi uuringuid. (iii) Maavara leiukoht - maavara kivimi või tüüpi setendi üksikleid, mille kvaliteet vastab maavaradele esitatud nõudmistele, kuid mille lasund on ebaselge. (iv) Suletud karjäärid ja kaevandused - kaardistamise ajaks tegevuse lõpetanud karjäärid ja kaevandused. Maa-ainese tüüpi lasundite kohta edastatakse informatsiooni vaid nähtusklassiga: (v) Leiukoht maa-ainese tüüpi looduslik kivimi,- setendi-, vedeliku-, gaasilasund või mineralisatsiooni nähe, mis kas või teoreetilist evib võimalust võtta (mingi varuga) maavarana kasutusele või võib pakkuda huvi maavarade otsingu ja uuringute suunamiseks. (Näiteks maagaasi leiukohad, Võhma galeniidi mineralisatsiooni nähted, ookri leiukohad jms.). Maavarade teemakihi nähtusklassid on koostatud põhimõtetel, mis arvestavad informatsiooni hulka, mida kivimi- või setendi lasundi kohta evitakse (vt Tabel 22). Tabel 22. Maavarade teemakihi nähtusklasside jaotuvus kaardistatava lasundi kasutuselevõtu tõenäosuse ning teabe alusel. Nähtusklass Kasutuselevõtu tõenäosus Teave Prognoosvaru Kõrge omatakse teavet, lasundi mahu ja kvaliteedi ala kohta. EGF aruanded. Perspektiivala Hea - omatakse mingit hinnangut maavara kvaliteedi Kaardistamise ja hulga kohta aruanded. Maavara leiukoht Väga madal - esineb vaid maavara leid, mille kvaliteet hinnanguline lasundi ebaselge. Kaardistamise aruanded. Ebaselge. (Kaardistamise põhjus - esineb võimalus, et Suletud karjäär pole täiesti ammendunud, viitab maavara karjäärid ja olemasolule antud piirkonnas ja omatakse andmeid kaevandused selle kunagisele kogusele ja kvaliteedile). EGF aruanded. Maa-ainese leiukoht Teoreetiline võimalus, et seda tüüpi lasundit maavarana kasutama hakatakse. EGF aruanded. Maavara tüüpi lasundite nähtusklasside atribuutideks on lasundi kivimi- või setendi tüüp (Maapõueseaduses 4.2 toodud kivimi või setendi tüüpid, NB! Lisaks seaduses nimetatud liiv jaotatakse Kvaternaari ja Devoni liivaks ning savi jaotatakse Kambriuni, Devoni ja 31 Pinnakatte kaardil kujutati varem seda nähtust leiukohtadena 32 Pinnakatte kaardil kujutati varem seda nähtusklass perspektiivalana, aluspõhjalise maavarade kaardil perspektiivalana ja perspektiivne lubjakivilasund maavarana. 120

121 Kvaternaari saviks), maa-ainese tüüpi lasundite puhul on nähtusklassi atribuutideks kivimi-, setendi-, vedeliku- või gaasilasundi tüüp või mineralisatsiooni nähte liik. Nähtusklasside perspektiivala ja maavarade leiukoht väljaeraldamiseks ei pea rakendama maavara tüüpi lasundi ega maavara leiu kvaliteedi ja kvantiteedi vastavuse kontrollimiseks Keskonnaministri määruse põhinõuetele (KKM määrus nr , vt. ka juhendi punkti 6.2.1) laboratoorseid analüüse ega teostama kaardistamisel lisapuurimisi. Uute perspektiivalade ja maavarade leiukohtade väljaeraldamine peamiselt n-ö geoloogilistel kaalutlustel. Geoloogilised kaalutlused maavara käsitletava kivimi või setendi lasundi liigitamisel nähtusklassideks perspektiivala ja maavarade leiukoht hõlmab endas (väli)kaardistamisel: (i) (ii) maavaralasundi mahulist hinnangut - maavara leidude põhjal hinnatakse lasundi mahtu ja leviku-ulatust välitingimustes visuaalselt, arvestades näiteks pinnavormi mahtu ning ulatust või tehakse seda topograafilise kaardi ja väliandmestiku alusel kameraalselt, maavara kvaliteedi hinnangut - hinnatakse maavara tüüpi kivimi või setendi kvaliteeti välitingimustes. NB! Kaardilehele kantud prognoosvaruga alade kohta edastatakse iga prognoosvaru ala kohta leiduvat informatsiooni riikliku maavarade registri maardla registrikaardiga analoogsel viisil (vt LISA 1 ja LISA 2). Teiste kaardistatud maavaraliste nähtusklasside kohta võib edastatada detailsemalt informatsiooni kaardilehe aruandes. Tabel 23. Koondloetelu maavarade teemakihi originaalnähtusklassidest ja nende atribuutidest (Vrs. nr versiooni number). Vrs. Nähtusklass/ ID kood nr Atribuut MAAVARADE TÜÜPI LASUNDID 1.0 MV_pp 1.0 MV_pp_tu 1.0 MV_pp_lvq 1.0 MV_pp_lvd 1.0 MV_pp_kr Prognoosvaru ala Turvas Kvaternaari liiv Devoni liiv Kruus Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Prognoosvaru omavad maavara tüüpi kivimi- või setendi lasund (ehk siis varasemad C 2, P 1 varuga maavara lasundid, mis ei ole kantud RMRsse). Kaardil edastatakse prognoosvaruga lasundile maavarade otsingu- ja/või uuringu käigus antud nimi. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav turba lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav Kvaternaari liiva lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav Devoni liiva (liivakivi) lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav kruusa lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. 121

122 Vrs. nr ID kood Nähtusklass/ Atribuut 1.0 MV_pp_jl Järvelubi 1.0 MV_pp_gy Järvemuda 1.0 MV_pp_mm Meremuda 1.0 MV_pp_svk Kambriumi savi 1.0 MV_pp_svd Devoni savi 1.0 MV_pp_svq Kvaternaari savi 1.0 MV_pp_lu Lubjakivi 1.0 MV_pp_dl Dolomiit 1.0 MV_pp_gr Kristalliine ehituskivi 1.0 MV_pp_fs Fosforiit 1.0 MV_pp_ku Põlevkivi 1.0 MV_kp Perspektiivalad 1.0 MV_kp_tu Turvas Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Maavarale esitatavatele nõuetele vastav järvelubja lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav järvemuda lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav meremuda lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav Kambriumi savi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav Devoni savi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav Kvaternaari savi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav lubjakivi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav dolomiidi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav kristalliinse ehituskivi lasund, millele on varasemate otsingu-uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav fosforiit lasund, millele on varasemate otsingu- uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Maavarale esitatavatele nõuetele vastav põlevkivi lasund, millele on varasemate otsingu- uuringutööde tulemusena omistatud prognoosvaru, kuid mille vähene uuritus ei luba lasundit maardlana arvele võtta. Kaardistamise käigus kindlaks tehtud maavara tüüpi lasundi esinemise ala, mille kvaliteet ja kogus maavara leiukohtade põhjal lubab eeldada varu olemasolu, kuid varu omistamiseks ja/või maardlana arvelevõtuks on vaja läbi viia täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Kaardistamise käigus välja eraldatud turba lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab 122

123 Vrs. nr ID kood Nähtusklass/ Atribuut 1.0 MV_kp_lvq Kvaternaari liiv 1.0 MV_kp_lvd Devoni liiv 1.0 MV_kp_kr Kruus 1.0 MV_kp_jl Järvelubi 1.0 MV_kp_gy Järvemuda 1.0 MV_kp_mm Meremuda 1.0 MV_kp_svk Kambriumi savi 1.0 MV_kp_svd Devoni savi 1.0 MV_kp_svq Kvaternaari savi 1.0 MV_kp_lu Lubjakivi Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele turba maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud Kvaternaari liiva lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele liiva maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud Devoni (liivakivi) liiva lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele liiva maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud kruusa lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele kruusa maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud järvelubja lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele järvelubja maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud järvemuda lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele järvemuda maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud meremuda lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele meremuda maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud Kambriumi savi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele savi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud Devoni savi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele savi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud Kvaternaari savi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele savi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud lubjakivi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele lubjakivi maardlana. 123

124 Vrs. nr ID kood Nähtusklass/ Atribuut 1.0 MV_kp_dl Dolomiit 1.0 MV_kp_gr Kristalliine ehituskivi 1.0 MV_kp_fs Fosforiit 1.0 MV_kp_ku Põlevkivi 1.0 MV_mlk Maavara leiukoht 1.0 MV_mlk_tu Turvas 1.0 MV_mlk_lvq Kvaternaari liiv 1.0 MV_mlk_lv Devoni liiv 1.0 MV_mlk_kr Kruus 1.0 MV_mlk_jl Järvelubi 1.0 MV_mlk_gy Järvemuda 1.0 MV_mlk_mm Meremuda 1.0 MV_mlk_svk Kambriumi savi 1.0 MV_mlk_svd Devoni savi Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Kaardistamise käigus välja eraldatud dolomiidi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele dolomiidi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud kristalliinse ehituskivi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele kristalliinse ehituskivi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud fosforiidi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele fosforiidi maardlana. Kaardistamise käigus välja eraldatud põlevkivi lasund, mis geoloogilistel kaalutlustel peaks vastama maavarale esitatavate nõuetele ning detailsemate uuringute läbiviimise korral omab eeldusi, et lasundile omistatakse varu ja/või võetakse arvele põlevkivi maardlana. Maavara tüüpi setendi või kivimi üksik leid, mille kvaliteet vastab maavaradele esitatud nõudmistele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud turba lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud Kvaternaari liiva lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud Devoni (liivakivi) liiva lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud kruusa lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud järvelubja lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud järvemuda lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud meremuda lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud Kambriumi savi lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud Devoni savi lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. 124

125 Vrs. nr ID kood Nähtusklass/ Atribuut 1.0 MV_mlk_svq Kvaternaari savi 1.0 MV_mlk_lu Lubjakivi 1.0 MV_mlk_dl Dolomiit 1.0 MV_sk 1.0 MV_sk_tu Turvas Suletud karjäärid ja kaevandused. 1.0 MV_sk_lvq Kvaternaari liiv 1.0 MV_sk_lv Devoni liiv 1.0 MV_sk_kr Kruus 1.0 MV_sk_jl Järvelubi 1.0 MV_sk_gy Järvemuda 1.0 MV_sk_mm Meremuda 1.0 MV_sk_sv Kambriumi savi 1.0 MV_sk_sv Devoni savi 1.0 MV_sk_sv Kvaternaari savi 1.0 MV_sk_lu Lubjakivi 1.0 MV_sk_dl Dolomiit 1.0 MV_sk_fs Fosforiit 1.0 MV_sk_ku Põlevkivi MAA-AINESE TÜÜPI LASUNDID 1.0 MV_lk Leiukoht 1.0 MV_lk_mg Maagaas Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Geoloogilisel kaardistamisel tehtud Kvaternaari savi lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud lubjakivi lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Geoloogilisel kaardistamisel tehtud dolomiidi lasundi leid, mille kvaliteet peaks geoloogilistel kaalutlustel vastama maavarale esitatavate nõuetele, kuid mille lasund on ebaselge. Kaardistamise ajaks tegevuse lõpetanud maavaratüüpi kivimivõi setendi karjäärid ja kaevandused, millede kohta leidub informatsiooni Eesti Geoloogiafondis. Kaardil edastatakse maardle registri number, millel suletud karjäär või kaevandus asub. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud turba karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud Kvaternaari liiva karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud Devoni (liivakivi) liiva karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud kruusa karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud järvelubja karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud järvemuda karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud meremuda karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud Kambriumi savi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud Devoni savi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud Kvaternaari savi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud lubjakivi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud dolomiidi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud fosforiidi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Kaardistamise ajaks kaevandustegevuse lõpetanud põlevkivi karjäärid, mille kohta eksisteerivad aruanded EGFs. Maa-ainese tüüpi looduslik kivimi,- setendi-, vedeliku-, gaasilasund või mineralisatsiooni nähe, mis kas või teoreetilist võimalust võtta maavarana arvele või võib pakkuda huvi maavarade otsingu ja uuringute. Maagaasi leiukoht (peamiselt Prangli ja Keri saare maagaasi lasundite esinemised). 125

126 Vrs. nr ID kood 1.0 MV_lk_ok Ooker Nähtusklass/ Atribuut 1.0 MV_lk_dm Diatomiit 1.0 MV_lk_plm Polümetalliliste maakide mineralisatsioonid Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Ulatuslikum pinnakattes esinev peamiselt rauahüdroksiididest ja purdsetendist koosnev lasund. Pinnakattes esinev peamiselt ränivetika kestadest koosnev setendi lasund. Kirjanduses tuntud polümetalliliste maakide mineralisatsiooni nähted (peamiselt galeniidi, sfaleriidi ja kupriidi mineralisatsiooni nähted), peamiselt aluspõhja puuraukude andmetel Andme- ja esitusmudel. Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 24), millega maavarade teemakihi originaalnähtusklasside attribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse maavarade teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning maavarade teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektide kujundus teemakaardil (vt Tabel 24). Andmemudelis määratletakse nähtusklassi prognoosvaruga ala kaasneva lisainformatsiooni vorm ja nõuded, mis on ära toodud Lisa 1 ja 2. Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Maavara_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja maavarade teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid) ning prognoosvaru alade tabelfail. Maavarade kataloogi on on salvestatud emafail nime all MVkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk, kasutades Pen Table it, annab korrektse maavarade teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad maavarade geoloogilise originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) MValaAP####.dgn Fail sisaldab nähtusklasside prognoosala ja perspektiivala aluspõhjaliste kivimilasundite alasid ja prognoosvaru alade nimesid. (ii) MValaPK####.dgn Fail sisaldab nähtusklasside prognoosala ja perspektiivala pinnakatteliste kivimi või settelasundite alasid ja prognoosvaru alade nimesid. (iii) MVpunkt####.dgn Sisaldab nähtusklasside maavara leiukoht, suletud karjäärid ja kaevandused ning nähtusklassi leiukoht parameetrite celle 126

127 (iv) MVlegend####.dgn Fail sisaldab maavarade teemakihi legendi (vt.15 Legend ja 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). (vi) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklasse (vt 13 Topograafiline informatsioon). (x) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklasse (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xi) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi informatsiooni (vt 13 Topograafiline informatsioon). (xii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Järgneb MS Word fail Prognoosvaru_####.doc, milles salvestatud antud baaskaardilehe piires esinevate prognoosvaru alade kohta koostatud Prognoosvaru andmesti vormid (vt Lisa 1 ja 2). 127

128 Tabel 24. Maavarade teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute määratlevad objektiklassid; maavarade kaardi väljatrükil esinevate originaalnähtusklasside, teiste geoloogiliste nähtusklasside ja topograafiliste informatsiooni loetelu ning kujundus (VA võtmeatribuut ehk värvikood või cell name, T tase (level); S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). VA MAAVARADE TÜÜPI LASUNDID MV_pp Prognoosvar u ala MV_pp_tu Turvas MV_pp_lvd Kvaternaari liiv MV_pp_lvd Devoni liiv MV_pp_kr Kruus MV_pp_jl Järvelubi MV_pp_gy Järvemuda MV_pp_mm Meremuda MV_pp_svk Kambriumi savi MV_pp_svd Devoni savi MV_pp_svq Kvaternaari savi Puudub T Sümbol/leppemärk Puudub Puudub S, CS ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Puudub Kartograafiline spetsifikatsioon Puudub Piirjoon: colour/style/weight Piirjoon: 203/4/3 S, CS 8 2 Piiroon: 8/4/3 S, CS Devoni liiv - Piirjoon: 76/4/3 S, CS 56 2 Piirjoon: 56/4/3 S, CS Piirjoon: 198/4/3 S, CS 63 2 Piirjoon: 63/4/3 S, CS 95 2 Piirjoon: 95/4/3 S, CS 33 Piirjoon: 33/4/3 S, CS 35 Piirjoon: 194/4/3 S, CS 98 2 Piirjoon: 34/4/3, Märkused Mitmest eraldiseisvatest blokkidest koosnevast prognoosvaruga ala edastatakse blokkide kontuuride välispiirjoonena. Prognoosvaru nimi asetatakse kontuurjoonte keskele. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Asub 2. levelil. Cell i origin: märgi ülemise joone keskpunkt. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. 128

129 MV_pp_lu Lubjakivi MV_pp_dl Dolomiit MV_pp_gr Kristalliine ehituskivi MV_pp_fs Fosforiit MV_pp_ku Põlevkivi MV_kp Perspektiival a MV_kp_tu Turvas MV_kp_lvk Kvaternaari liiv MV_kp_lvd Devoni liiv MV_kp_kr Kruus MV_kp_jl Järvelubi MV_kp_gy Järvemuda MV_kp_mm Meremuda MV_kp_svk Kambriumi savi MV_kp_svd Devoni savi MV_kp_svq Kvaternaari savi MV_kp_lu Lubjakivi MV_kp_dl Dolomiit MV_kp_gr Kristalliine ehituskivi VA T ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Sümbol/leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon S, CS Piirjoon: 114/4/3 S, CS 14 2 Piirjoon: 14/4/3 S, CS 35 2 Piirjoon: 35/4/3 S, CS Piirjoon: 224/4/3 S, CS Piirjoon: 102/4/3 Puudub Puudu Puudub Puudu Puudu Puudub S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piiroon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon: 194/6/3 S, CS?? 2 Kvater. savi - piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 Märkused Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil.. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Tekstina prognoosvaru nimi, 1/TNR/R/12, asub 5. levelil.. 129

130 ID kood Nähtusklass/ Atribuut MV_kp_fs Fosforiit MV_kp_ku Põlevkivi MV_mil Maavara leiukoht MV_mil_tu Turvas MV_mil_lv Kvaternaari liiv MV_mil_lv Devoni liiv MV_mil_kr Kruus MV_mil_jl Järvelubi VA T Kartograafiline spetsifikatsioon S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 S, CS?? 2 Piirjoon:??/6/3 Puudub Objektiklass Sümbol/leppemärk Puudub Puudub C TURV1 5 C C C C LIIV1_ Q LIIV1_ D KRUU S1 JVLUB Puudub Puudub Puudub Märkused Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Cell i origin: Värv: 203 ristküliku diagonaalide Pattern i sümbol: ristumispunkt. 3x1 / 4,5x2 mm; värv 1; Pattern i sümbolite tihedus 7 mm vahedega. Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Cell i origin: Fill: ristküliku diagonaalide Värv: 8 ristumispunkt. Pattern: 100/135/0 Cell LIIV: värv 1. Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 76 Pattern: 100/135/0 Cell LIIV: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 56 Pattern: 100/135/0 Cell KRUUS1: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: 198 Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. 130

131 MV_mil_gy Järvemuda MV_mil_m m Meremuda MV_mil_svq Kambriumi savi MV_mil_svq Devoni savi MV_mil_svq Kvaternaari savi MV_mil_lu Lubjakivi C C C C C C VA JVMU D1 MERM UD1 SAV1_ K SAV1_ D SAV1_ Q LBKIV 1 T ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Sümbol/leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 63 Pattern: xx/yy/zz Cell JVMUD1: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 63 Pattern: xx/yy/zz Cell MERMUD1, värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 33 Pattern: xx/yy/zz Cell MERMUD1: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 35 Pattern: xx/yy/zz Cell MERMUD1: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv: 98 Pattern: xx/yy/zz Cell MERMUD1: värv 1 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 114/0/0 Pattern: xx/yy/zz Cell LB1: värv 114 Märkused Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ülemise joone keskpunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. 131

132 MV_mil_dl Dolomiit MV_sk Suletud karjäärid ja kaevandused MV_sk_tu Turvas MV_sk_lvd Kvaternaari liiv MV_sk_lvd Devoni liiv MV_sk_kr Kruus C Puudub VA DOLO 1 Sümbol/leppemärk Puudub T 5 Puud ub C TURV2 5 C C C LIIV2_ Q LIIV1_ D KRUU S ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Puudub Kartograafiline spetsifikatsioon Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 14/0/0 Pattern: xx/yy/zz Cell LB2: värv 14 Puudub Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud valged vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Märkused Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Celli asetatakse suletud karjääri või kaevanduse ala keskele. Mitmest blokist koosneva karjääri või kaevanduse puhul antakse asukoha koordinaadid blokkide keskme ristkoordinaatidena. Regstri number edastatakse leppemärgi kohal. Asub 2. levelil. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i kujundus identne sama maavara liigi Cell i origin: maavara leiukoht ristküliku diagonaalide cell ile, millesse ristumispunkt. sobitatud ristatud musta värvi vasarad. 132

133 MV_sk_jl Järvelubi MV_sk_gy Järvemuda MV_sk_mm Meremuda MV_sk_svk Kambriumi savi MV_sk_svd Devoni savi MV_sk_svq Kvaternaari savi C C C C C C VA JVLUB 21 JVMU D2 MERM UD2 SAV2_ K SAV2_ D SAV2_ Q T ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Sümbol/leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Märkused Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i kujundus identne sama maavara liigi Cell i origin: maavara leiukoht ristküliku diagonaalide cell ile, millesse ristumispunkt. sobitatud ristatud musta värvi vasarad. 133

134 MV_sk_lu Lubjakivi MV_sk_dl Dolomiit MV_sk_fs Fosforiit MV_sk_ku Põlevkivi C C VA LBKIV 2 DOLO 2 T 5 5 C FOSV1 5 C PÕLK V1 MAA-AINES TÜÜPI LASUNDID MV_lk Puudu Puud Puudub Leiukoht b ub MV_lk_mg Maagaas MV_lk_ok Ooker C MGAA S 5 5 C OOKR 5 ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Sümbol/leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Cell i kujundus identne sama maavara liigi maavara leiukoht cell ile, millesse sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 224/0/0 Pattern: 45/100/0 joon: 224/0/1, celli on sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Märkused Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 102/0/0 Cell i origin: Pattern: 90/100/0 ristküliku diagonaalide joon: 102/0/1, celli ristumispunkt. on sobitatud ristatud musta värvi vasarad. Puudub Puudub Puudub Piirjoon: Mõõdud: 5x8 mm Joon: 1/0/1 Fill: Värv: 32 Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv Cell i origin: tilga alumine punkt. Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. 134

135 MV_lk_dm Diatomiit MV_lk_plm Polümetallilis te maakide mineralisatsio onid C C VA DIAT M POLY M T 5 5 ID kood Objektiklass Nähtusklass/ Atribuut Sümbol/leppemärk Kartograafiline spetsifikatsioon Raamjoon: Mõõdud: 6x10 mm Joon: 1/0/0 Fill: Värv - 48 Fill i värvid: 1 ja 0 Joon: 1/1/0; Diameeter välimine 5 mm, sisemine 1 mm. Märkused Cell i origin: ristküliku diagonaalide ristumispunkt. Cell i origin: sisemise ringi keskpunkt TEISED GEOLOOGILISED NÄHTUSKLASSID PK_bIV_m, Madalsooturv as S, CS?? 2 PK_bIV_r, Rabaturvas S, CS?? 2 TOPOGRAAFILISED NÄHTUSKLASSID 302 Kallas (mere L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik S, CS?? 1 jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigi piir Pattern: Cell - TURVAS Pattern: Cell - RABA2 Piirjoon:??/0/0 Fill: (none) L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC??/?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm 804 Kaitseala piir L, LS, CC?? 4 Joon:??/RAHVUSP/0 726 Joon: Kõrgepingelii L, LS, CC?? 4??/ELEKTER/0 n 701//702/703 Laiarööpmeli L, LS, CC ne-, haru- ja?? 4 elektriraudtee Joon:??/RAUDTEE/1 708 Automagistaa L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 l RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm 135

136 ID kood Nähtusklass/ Atribuut VA T 709/710/711 Põhi- või tugimaantee või kohalik maantee või kohalik tee 59205/59206/ Järv T?? 5 Veekogu Jõgi nimi 5/4/3/ T?? 5 LINN Linna nimi T?? 5 Alev Alevi nimi T?? 5 Alevik Aleviku nimi Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja raamjoon Objektiklass Sümbol/leppemärk Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilise d koordinaadid_joone d Geograafilise d koordinaadid_tekst Kartograafiline spetsifikatsioon L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 Seisuveekogud: tekst 1/TNR/I/12 Vooluveekogud:??/TNR/I/12 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/16 Tekst:??/TNR/R/14 Tekst:??/TNR/R/12 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 136

137 LISA 1. Prognoosvaru andmestik vormi täitmise juhend. Lisainfo geoloogilise baaskaardistamise käigus kaardistatud prognoosvarudega lasundite kohta edastatakse koos maavarade kaardiga MS Exceli failina Prognoosvaru andmestik vormis. Prognoosvaru andmestiku vormis tuuakse ära antud vormikohaselt vaid see info mis esineb Eesti Geoloogiafondi (EGF) aruannetes nimetatud lasundite kohta. Prognoosvaru andmestiku vorm on koostatud Keskkonnaministri 31. märtsi a. määruses nr 19 toodud lisa nr 1 maardla registrikaardi vormi alusel ning Prognoosvaru andmestik vormi täitmise juhend on koostatud sama määruse Maardla registrikaardi vormi täitmise juhend alusel. Fail Info ühel baaskaardilehel asuvad prognoosvarudega lasundite kohta kantakse ühte MS Wordi faili nimega Prognoosvaru_####, kus #### - tähistab baaskaardlehe numbrit. Prognoosvaruga lasundid, mis on jagatud baaskaardi lehe piiriga, esitatakse baaskaardi selle lehega, mille piiresse jääb valdav osa prognoosvaruga lasundist. Prognoosvaru andmestik vorm Ühe prognoosvaruga lasundi Prognoosvaru andmestik vormi päitsisse lisatakse: EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART PROGNOOSVARU ANDMESTIK (Pognoosvaru nimi) 001. Objekt 01 Prognoosvaru nimetusena antakse see nimetus (tähistus), mille all on selle prognoosvaruga lasundi (edaspidi prognoosvaru) varud antud EGF aruannetes. Juhtudel, kui prognoosvarul on olnud varem teine nimetus, kirjutatakse prognoosvaru praeguse nimetuse taha sulgudesse sünonüümina endine nimetus. Erandjuhtudel kui prognoosvarul polegi nimetust omistatakse objektile kaardistaja poolt nimetus, mille taha kirjutatakse aruande (aruannete) EGF inventari numb(e)r(id). 03 maavara nimetus antakse vastavalt maapõueseaduses esitatud maavarade nimekirjale. 04 põhimaavaraks loetakse sellist maavara, mille kohta on maardla registrikaart koostatud, tuues ära selle kvalitatiivsed näitajad ja kinnitatud varud. 05 kasutusala kood täidetakse põhimaavara kohta. Registrikaartide koostamisel kasutatakse nii põhimaavara kui ka kaasnevate maavarade kohta ühesugust jaotust koos koodiga kasutusalade järgi: 0100 põlevkivi hästilagunenud turvas vähelagunenud turvas järvemuda põlluväetiseks järvemuda lisasöödaks järvemuda raviotstarbeks 137

138 0400 meremuda järvelubi (järvekriit) 0600 fosforiit 0801 tsemendilubjakivi tehnoloogiline lubjakivi ehituslubjakivi tehnoloogiline dolomiit 0902 viimistlusdolomiit 0903 ehitusdolomiit kristalliinne ehituskivi 1101 tsemendisavi raskeltsulav savi keraamiline savi 1104 keramsiidisavi tehnoloogiline liiv keraamikatööstuse liiv 1203 ehitusliiv ehituskruus Näiteks maavara nimetus: liiv, s.o. põhimaavara, mis kasutusala järgi võib ühes ja samas prognoosvarus jaguneda: tehnoloogiline liiv ehitusliiv jne. 06 kaasnevaks maavaraks on loetud sellist maavara, mis esineb koos põhimaavaraga antud prognoosvaru tüüpläbilõikes. Seega kaasneva maavara olemasolu korral tuleb teha vastavad sissekanded tabelitesse 002, 009 ja 019. Maardla varude tabelisse 020 tuleb kirjutada vastavad andmed juhul, kui kaasneva maavara varu on kinnitatud ja kui see maavara ei moodusta omaette maardlat. 07 kasutusala kood antakse kaasneva maavara kohta vastavalt eespool toodud jaotusele analoogselt põhimaavaraga Koordinaadid 01, 02 ja 03 antakse prognoosvaru keskme põhjalaius, mis on antud EGF aruannetes. 04, 05 ja 06 antakse prognoosvaru keskme idapikkus, mis on antud EGF aruannetes Pindala 01 prognoosvaru pindala hektarites antakse kümnendikhektarilise (0,1 ha) täpsusega Uuritus Tabelisse kantakse ajalises järjekorras kõik tööd, mis annavad olulist teavet prognoosvaru kohta. 01 uuringuid teostanud organisatsiooni nimetusena antakse see nimetus, mis oli sellel organisatsioonil töö lõpetamise ajal (mitte hiljem muudetud nimetus). 02 töö nimetusena antakse vastava aruande pealkiri eesti keeles, lisades sulgudes põhiautori, ja kui töö ei olnud eestikeelne, siis ka kasutatud võõrkeele nimetuse. 03 ja 04 andmed antakse neljakohaliste arvudena Prognoosvaru tüüpläbilõige Prognoosvaru tüüpläbilõikes antakse eraldi ridadena lasundit geoloogilist ehitust iseloomustavad kihid või kihtide kompleksid, alustades maapinnast. Andmed esitatakse nii katendi, maavara lasundi kui ka lamami kivimite kohta. Seega on esimesel real tavaliselt andmed kasvupinnase kohta (näit. viljakas mullakiht), turbamaardlate korral sugekihi kohta. 138

139 Veekogudes asuvate meremuda, järvemuda ja järvelubja maardlate läbilõiget alustatakse seda katva veekihi andmetega. Tingimata eraldatakse nii põhimaavara kui ka kaasnevate maavarade lasundid eraldi kihi või kihtidena ka kasutusala järgi. Näiteks turbamaardlate korral esitatakse andmed eraldi vähelagunenud ja hästilagunenud turba lasundite kohta (mitte märkida eraldi raba, siirde- ja madalsoo lasundeid, mille kohta on märge 11 - täiendavad andmed). 01, 02 ja 03 kihi paksused antakse meetrites kümnendiktäpsusega (või täpsusega, mis on antud EGF aruannetes). 03 ja 04 stratigraafilised indeksid peavad olema omavahel vastavuses nii, et vana indeks on põhiaruandes kasutatu ja sellele vastav uus on praegu kasutusel olev indeks, kui seda on võimalik märkida. 06 kivimi või setendi geneetiline tüüp on vastavalt kivimi tekkele alljärgnev (tabelis näidata indeksiga): fn allikatekkeline a jõetekkeline l järvetekkeline f liustikujõetekkeline lg liustikujärvetekkeline g liustikutekkeline b sootekkeline m meretekkeline t tehnogeenne v tuuletekkeline q - magmatogeenne 07 kivimi nimetus antakse lühidalt ilma iseloomustuseta. 08 kasulik kiht märgitakse nii põhimaavara kui ka kaasneva maavara korral tähisega (põhimaavara "+", kaasnev maavara "++"), eraldades need läbilõikes ülejäänud kihtidest. 09 botaaniline koostis on ainult turbamaardlate iseloomustamiseks, mis märgitakse maksimaalselt nelja ladinakeelsest nimetusest tuleneva tähega: S sfagnum Er villpea L puu C tarn Ph pilliroog B lehtsammal Ec kanarbik 10 kasutusala kood antakse veerus 08 märgitud kasuliku kihi kohta (vt. antud peatüki juhist 001 Objekt 05). 11 täiendavad andmed maavara kohta. Tingimata esitada viited teiste prognoosvarude või maardlate kohta (näiteks antud prognoos varu asub Puhatu turba maardla all). 139

140 06. Keemiline koostis 01 väli, plokk või kiht on ühe prognoosvaruga lasundi piires kindlad suurused, mida iseloomustatakse veel tabelites 012, 013, 014, 015 ja 016 vastavalt andmete olemasolule. See tähendab, et prognoosvaruga lasundit ei jagata igas tabelis erinevateks väljadeks, plokkideks, kihtideks. Jaotuses tuleb arvestada, et oleks iseloomustatud prognoosvaruga kontuuritud lasundi erineva kvaliteediga osad, kui niivisi on jaotatud prognoosvaruga lasundi kohta koostatud EGF aruandes. 02 komponendid: SiO 2, Al 2 O 3, TiO 2, Fe 2 O 3 üld., Fe 2 O 3, FeO, FeS 2, R 2 O 3, CaO, MgO, MnO, Na 2 O, K 2 O, P 2 O 5, SO 3, CO 2, F, S üld., N üld., lahustumatu jääk, kuumutuskadu jne. Tabelisse kirjutatakse need komponendid, mille kohta on tehtud analüüs. 03, 04 ja 05 antakse komponendi minimaalne, maksimaalne ja keskmine sisaldus täpsusega või täpsusega, mis esitatud EGF aruannetes. Kui sisaldus oli väga väike või analüüsitavat komponenti ei esinenud, kirjutatakse sisalduse veergu null. 07. Mikrokomponendid 01 täidetakse analoogselt tabeliga mikrokomponendid: Ti, Ni, Co, Cr, Pb, Zn, Cu, Sn, Mn, U, Th, Ra, Ag, Au, Cd, Mo, W, V, Zr, Sr, As, Ba, TR, F, Br, I, B, jne. Tabelisse kirjutatakse nende mikrokomponentide analüüside tulemused, mis omavad tähtsust antud maavara iseloomustamisel. 03, 04 ja 05 antakse mikrokomponendi minimaalne, maksimaalne ja keskmine sisaldus grammides tonni maavara kuivaine kohta. 08. Kivimilis-mineraalne koostis 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 06). 17 mineraalne koostis: kvarts, päevakivid, vilgud, fosfaadid, kaltsiit, dolomiit, püriit, hüdroksiidid, kaoliin, hüdrovilgud, montmorilloniit, glaukoniit, amorfne ränidioksiid, aktsessoorsed mineraalid, ilmeniit, magnetiit, apatiit jne. Tabelisse kirjutatakse need mineraalid, mille kohta on tehtud analüüs. Kivimiline koostis, fraktsioonid ja mineraalide sisaldused antakse kaalulistes protsentides täpsusega, misesineb EGF aruannetes. Kui sisaldus oli väga väike või analüüsitavat mineraali ei esinenud, kirjutatakse sisalduse veergu null. 09. Lõimis (A) NB! Lõimise klasside piirväärtused võivad muutuda vastavalt prognoosvaru aruandes esitatule. Tabel täidetakse fosforiidi-, kruusa- ja liivamaardlate kohta, andes koostised kaaluliste protsentidena täpsusega, mis antud EGF aruannetes. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 06). 02 kuni 16 on vastava fraktsiooni sisaldus protsentides. 02, 03, 04 ja 05 üldkoostise näitajate summa peab võrduma sajaga. Üksikute fraktsioonide puudumisel jäetakse vastavad veerud täitmata. Vajaduse korral täiendatakse fraktsioonide osa tabelis. 18 orgaanika märgitakse tähisega "+" (heledam etalonist) või "-" (tumedam etalonist). 09. Lõimis (B) NB! Lõimise klasside piirväärtused võivad muutuda vastavalt prognoosvaru aruandes esitatule. 140

141 Tabel täidetakse saviprognoosvarude kohta kohta, andes koostised kaaluliste protsentidena, täpsusega mis esineb EGF aruannetes. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 06) Füüsikalis-mehhaanilised omadused Tabelisse kantakse andmed EGF aruannetest siis, kui põhi- või kaasnev maavara võib olla kasutatav ehitusmaterjalina. Täidetakse veerud, kus esitatud näitajate kohta on määrangud tehtud. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 06). 10 radiatsioon märgitakse tähisega "+", kui kivimi radioaktiivsus on madalam lubatud piirist, ja "-", kui see on kõrgem lubatud piirist Tehnilised näitajad Tabelisse kantakse andmed põlevkivi-, turba-, järve- ja meremuda prognoosvarude nende näitajate kohta, mida on määratud ja esinevad EGF aruannetes. Esitatakse keskmised väärtused. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 06). 03 ja 04 antakse % kuivainest. 07 ja 08 antakse turba lagunemisaste %-des ja von Posti skaala järgi: vähelagunenud H1- H3, hästilagunenud H4-H reostusastet iseloomustatakse järgnevate sõnadega: "puhas", "vajab kaitset", "reostunud". 11 radiatsioon märgitakse analoogselt eelnevas tabelis kasutatud tähistega Hüdrogeoloogia 01 Veekiht (või veekihid) misjäävad prognoosvaru kontuuri sisse EGF aruannete alusel. 02 veetaseme veerus antakse vastava veekihi veetaseme absoluutne kõrgus EGF aruande alusel Mäetehnilised eritingimused Esitatakse lühidalt vabas sõnastuses, EGF aruannetes esineva info alusel Prognoosvaru(ga lasundi) varu 01 veergu kirjutatakse prognoosvaruga lasundi varu andmise aasta. 02 välja, ploki, kihi või maavara nimetuse veergu kirjutatakse esimesena prognoosvaru nimetus, andes sellega tabeli esimeses reas kõik vajalikud andmed kokkuvõetuna kogu prognoosvaru(ga) lasundi põhimaavara varude kohta. Järgnevad andmed eraldi ridadena maavara kasutusala järgi kihtides, väljades, plokkides vms. Kaasnevate maavarade varu antakse siis, kui need ei moodusta omaette prognoosvaruga lasundit (seega ei moodusta eraldi kaardistatavat nähtust). Näide. Varudi prognoosvaru(ga) lasundi varu: o turvas: halvastilagunenud turvas, hästilagunenud turvas, jne. o järvemuda (kaasnev maavara), järvemuda kihid vms alajaotus kui on Põhimaavara loetelus tuuakse ära kõik selle erinevad osad varudega, mis moodustasid maardla nimetuse all varude terviku. 03 pindala kirjutatakse kümnendikhektarilise täpsusega või vähemaga, kui nii on antud EGF aruannetes. 141

142 04 keskmine kihipaksus antakse kümnendikmeetrilise täpsusega või vähemaga, kui nii on antud EGF aruannetes. 05 antakse prognoosvaru kogus 06 ühik näitab varu arvestusühikut (tuh. t, tuh. m3) Geoökoloogilised tingimused Esitatakse lühidalt vabas sõnastuses, keskonda mõjutavad aspektid prognoosvaru kasutusele võtukorral, kui sellist informatsiooni esineb EGF aruannetes. EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART PROGNOOSVARU ANDMESTIK (Pognoosvaruga lasundi nimi) LISA Objekt: 01. Prognoosvaru nimi: 02. Põhiaruande EGF inventari nr: 03. Maavara nimetus: Põhimaavara Kasutusala kood Kaasnev maavara Kasutusala kood Koordinaadid Prognoosvaru keskme koordinaadid Põhjalaius Idapikkus Kraad Minut Sekund Kraad Minut Sekund

143 003. Pindala 01 Prognoosvaru pindala hektarites (0,1 ha täpsusega): 004. Uuritus Uuringuid teostanud organisatsioon Töö nimetus Töö lõpetamise aasta nr. Aruande EGF inav Prognoosvaru tüüpläbilõige: Kihi paksus Strat. indeks Kivimi geneetiline Min. Maks. Keskm. uus vana tüüp (jätk) 005. Prognoosvaru tüüpläbilõige: Kivimi nimetus Kasulik kiht Botaaniline koostis Kasutusala kood Täiendavad andmed Keemiline koostis Väli, plokk, kiht Komponent Sisaldus, % min. maks. keskm Mikrokomponendid: Väli, plokk, kiht Mikrokomponent Sisaldus, g/t min. maks. keskm

144 08. Kivimilis-mineraalne koostis: Väli, Kiviline koostis plokk- Kristalliinsed kivimid Karbonaadid Liivakivid ja muud kiht min. maks. keskm. min. maks. keskm. min. maks. keskm (jätk I) 08. Kivimilis-mineraalne koostis: Väli, plokk- Kiviline koostis Kerge Raske Liivakivid ja muud kiht min. maks. keskm. min. maks. keskm. min. maks. keskm (jätk II) 08. Kivimilis-mineraalne koostis: Väli, Fraktsioonid plokk Sisaldus % Kerge Raske Mine. kiht koostis mi maks. Kesk min. maks. Kesk min. maks. kesk n. mine mine m Lõimis (A) (Lõimise klasside piirväärtused võivad muutuda vastavalt prognoosvaru aruandes esitatule): Üldkoostis Väli, plokk, kiht Veerised munakad üle 70 mm Kruus 5-70 mm Liiv 0,05-5mm Savi ja tolm alla 0, (jätk I) 09. Lõimis (A) Väli, plokk, Kruus kiht üle 70 mm mm mm mm mm (jätk II) 09. Lõimis (A) Liiv Väli, 2,5-0,63-0,315-0,16- plokk, 5-2,5 1,25- Peensusmoodul 1,25 0,315 0,16 0,05 Orgaanika kiht mm 0,63 mm mm mm mm mm

145 09. Lõimis (B) (Lõimise klasside piirväärtused võivad muutuda vastavalt prognoosvaru aruandes esitatule): Väli, Üldkoostis plokk, kiht üle 0,5 mm 0,5-0,1 mm 0,1-0,01mm 0,01-0,001 mm alla 0,001 mm Füüsikalis-mehaanilised omadused: Tihedus Väli, plokk, Looduslik tervikus, kiht niiskus, % g/cm 3 Külmakindlu s (jätk) 010. Füüsikalis-mehaanilised omadused: Väli, plokk, kiht Veeimavus % Plastsusarv Survetugevusmark Kuluvusmark Sulamistempera-tuur, o C Radiatsioon, +/ Tehnilised näitajad Väli, plokk, kiht Looduslik niiskus % Tuhasus, % Orgaanilise massi sisaldus, % Põlemissoojus MJ/kg Õli saagis,% (jätk) 011. Tehnilised näitajad Väli, plokk, Lagunemiaste Happesus, kiht % H ph Reostusaste Radiatsioon +/ Hüdrogeoloogia: Mõjutatav veekiht Veetase abs. m

146 013. Mäetehnilised eritingimused: 014. Prognoosvaruga lasundi varu Aasta Kihi, ploki, välja või maavara nim. Pindala, ha Keskm. Paksus, m Prognoosvaru kogus Ühik Täiendava d andmed Geoökoloogilised tingimused: 146

147 7. Geomorfoloogia teemakiht 7.1. Sissejuhatus Geomorfoloogiline teemakiht koostatakse peamiselt pinnakatte geoloogilise teemakihi settetüüpide leviku ja topograafilise andmestiku analüüsil. Geomorfoloogiline teemakiht koostatakse maismaa-ala (s.h. siseveekogud) kohta. Geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklassid on koostatud Eesti geomorfoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegendi (Kajak jt. 1992) alusel, kuid selle lihtsustatud kujul. Kaardistatavateks geomorfoloogilisteks nähtustklassideks on pinnavormid ja attribuutideks pinnavormide tekkevanus. Geomorfoloogiline teemakiht annab lisainformatsiooni pinnakatte geoloogilise ehituse ja kujunemise kohta. Käesoleva peatüki koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Kajak K., jt Eesti Kvaternaarisetete ja Geomorfoloogilise Kaardi (mõõtkavas 1:50 000) Tugilegendi. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Morgen E. ja Kadastik E., Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Morgen E., Ploom K. ja Kadastik E., 2001a. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Morgen E., Ploom K. ja Kadastik E., 2001b. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn Reaalsusmudel Geomorfoloogilise kaardi koostamise peamisteks alusteks on pinnakatte geoloogilise teemakihi settetüüpide leviku alad ja maapinna tänapäevane reljeef. Geomorfoloogiline kaart koostatakse maismaa-alade kohta (s.h. siseveekogud). Kogu maismaa ala kaetakse geomorfoloogilise informatsiooniga, s.t. maismaal ei esine geomorfoloogiliselt liigestamata, n-ö tühje alasid. Antud teemakihi originaalnähtusklasside 33 loetelu on koostatud peamiselt Eesti geomorfoloogilise kaardi (mõõtkavas 1 : ) tugilegendi (Kajak jt. 1992) alusel, kuid seda on lihtsustades, ning valmisolevate digitaalsete geomorfoloogiliste kaartide (Morgen ja Kadastik, 2001a; Morgen jt. 2001a; Morgen jt. 2001b) alusel. Esindatud on enamik vana tugilegendi pinnavormide geneetilistest gruppidest, kuid antud juhendis on ühendatud üheks nii järveliste-, jääjärveliste- ja mereliste pinnavormide geneetilised grupid. Kaardistatavateks nähtusklassideks on mõõtkavalised pinnavormid ja/või pinnavormide 33 (vt Tabel 25) Geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklasside all mõeldakse täiesti uut ja vaid antud teemakihile omast informatsiooni. Näiteks Litoriinamere rannavall on nähtusklass, mis on defineeritud vaid antud geomorfoloogilisel teemakihil ja antud nähtusklassi objekte pole mingil teisel teemakihil teise nimega nähtusklassi all esinemas. Rabatasandik on küll defineeritud antud teemakihil ja on geomorfoloogiline mõiste ja nähtusklass, kuid pole originaalnähtusklass seetõttu, et rabatasandike alad kui objektid on üks-üheselt samad, mis rabaturba alad pinnakatte geoloogilisel teemakihil, kust nad on ka ülevõetud ja antud teemakihil on need vaid ümber nimetatud ja nende kujundus elemente on muudetud (vt Tabel 26). 147

148 morfogeneetilised või pinnavormide geneetilised tüübid (vt. Kajak jt. 1992). Loobutud on pinnavormide elementide kaardistamisest. Lisatud on nähtusena mere- või jääjärve- või järvetekkeliste reljeefivormide gruppi Baltimere staadiumite rannajooned ning liustikutekkeliste reljeefivormide hulka liustike staadiumite piirid, mis iseenesest pinnavormina füüsiliselt ei avaldu. Eraldi geomorfoloogilise nähtusklassidena tuuakse välja pinnakatte kaardi nähtusklass õhukese pinnakattega alad, mis on tinglikult liigitatud jäätumiseelsete reljeefivormide hulka. Liitnähtusklassidena käsitletakse vana geomorfoloogilise kaardi tugilegendi (Kajak jt. 1992) pinnavormide geneetilisi tüüpe. Arvestades geoloogilise baaskaardi mõõtkava (1 : ) pole mõtet väiksemaid pinnavorme (näiteks mõhnasid) üksikute objektidena kaardil kuvada, sellisel juhul kaardistatakse antud ala liitnähtusklassina (näiteks glatsiolimnilise mõhnastikuna). Kui pinnavormi või mingit ala ei suudeta määratleda pinnavormi tasandil, liigestatakse ala liitnähtusklassi tasemel. (Näiteks kui Litoriina mere akumulatiivsel tasandikul ei suudeta leitud positiivset pinnavormi kindlalt liigitada maasäärena, põiksäärena või rannavallina siis kaardistatakse antud pinnavormi kui Litoriinamere akumulatiivne tasandik). Lihtnähtusklassidena kaardistatakse pinnavorme. Liit- või lihtnähtusklasside atribuudiks on pinnavormi tekkeiga kui on seda võimalik ja mõtekas määrata. Geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklasside ja teiste geoloogiliste nähtusklasside loetelu on toodud tabelis (Tabel 25). Igale liit- või lihtnähtusklassile või nende atribuutidele on antud selle identifitseerimiseks unikaalne ID kood, nähtusklassi või atribuudi nimi ja definitsioon. 148

149 Tabel 25. Geomorfoloogilise teemakihi nähtusklassid ja nende atribuudid. NB! Sinises trükis ja ilma ID koodita on need nähtusklassid ja nähtusklasside atribuudid, mis ei ole geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklassid (vt T abel 26) ning mis saadakse teiste teemakihtide või põhikaardi nähtusklasse ümber nimetamisel ja kujundamisel (s.t. objekte uuesti sisse ei digita). (Vrs. nr versiooni number). Vrs. nr ID kood TEHNOGEENSED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel 26. Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Tehnogeensed reljeefivormid 1.0 GM_in_jh Jäätmehoidla GM_in_kr Karjäär - Atribuut Puudub Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Tehnogeensete setete leviku järgi väljaeraldatavad inim-tekkelised reljeefivormid, mida detailsemalt ei klassifitseerita. Ei kaardistata teetamme, muld-kehasid, lavasid, linnamägesid, kanaleid ega kaevanduste vajumislohkusid. (Pinnakatte kaardi tehnogeensete setete (tiv) avamus) (Mäe)tööstuslike jäätmete hoidmiseks mõeldud suured (üle 25 ha) alad, tuhamäed ja settebasseinid (nt Sillamäe jäätmehoidla jms.). Olmeprügilaid jäätmehoidlana ei kaardistata. Aluspõhjaliste ja pinnakatteliste maavarade karjäärid (suuremad kui 25 ha). KOSMOGEENSED RELJEEFIVORMID 1.0 GM_kk - Meteoriidikraater - Löögi- või plahvatuskraater. PÕHJAVEETEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel 26. Karstiväli - - Rohkete karstivormide esinemise mõõtkavaline ala. SOOTEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel Madalsootasandik madalsooturba levikualad. Pinnakatte geoloogilise kaardi - Pinnakatte geoloogilise kaardi Vt. Tabel Rabatasandik - rabaturba levikualad. Siirdesoo tasandik kaardistatakse rabatasandikuna. TUULETEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel Luide Mõõtkavaline eoolsetest sete-test koosnev positiivne pinna-vorm (Pinnakatte geoloogilise kaardi tuulesetete levikualad). Ei eristata ranna- ja mandri-luidestikke ega kaardistata häile. Holotseeni ealised luited (pinnakatte Vt. Tabel Holotseeni geoloogilise kaardi Holotseeni tuulesetete (viv) levikualad). 149

150 Vrs. Liitnähtusklasklass kirjeldus Lihtnähtus- Nähtusklassi või atribuudi ID kood Atribuut nr Pleistotseeni ealised luited Vt. Tabel (pinnakatte geoloogilise kaardi Pleistotseeni Võrtsjarve alamkihistu tuulesetete (viiivr) levikualad). JÕETEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel 26. Jõeorg - - Piiritletakse pinnakatte geo-loogilise kaardi Holotseeni jõesetete (aiv) alusel. Ei eris-tata detailsemalt: soote, sängi-äärseid valle, deltasid, lammi, terassi, sälkorgu. 1.0 GM_al_ja - Joaastang - Jõel asuv vähemalt 2 m kõrgune astang. MERE- VÕI JÄÄJÄRVE- VÕI JÄRVETEKKELISED RELJEEFIVORMID Tänapäevaste siseveekogude Vt. Tabel Järvepeegel 34 - veepeegli pind, topograafilise põhikaardi alusel. Kunagise või tänapäeva vee-kogu poolt kujundatud peamiselt kuhjeliste pinnavormi-dega ala, mis sisaldab endas teisi mere- või jääjärve- või järvetekkelisi Vt. Tabel reljeefivorme. Ei eristata terrasse, Akumulatii vne 35 tasandik Vt. Tabel Vt. Tabel 26. Vt. Tabel 26. Vt. Tabel Kohaliku järve akumulatiivne tasandik Limneamere akumulatiivne tasandik Litoriinamere akumulatiivne tasandik Antsülusjärve akumulatiivne tasandik barre, nõlvu, pankasid. Põhimõtteliselt pinnakatte geoloogilise teemakihi mere,- glatsiolim-niliste- ja Holotseeni järve-setete avamus alad. Tänapäeval eksisteeriva järve akkumulatiivne tasandik (sisu-liselt pinnakatte geoloogilisel kaardil järvesetete liv avamus). Ilmneb peamiselt suurtemate järvede puhul Võrtsjärv ja Peipsi järv. Limneamere staadiumi mere akumulatiivne tasandik. (Pinnakatte geoloogilise kaardi Limneamere setete (mivlm) avamus.) Litoriinamere staadiumi mere akumulatiivne tasandik. (Pinnakatte geoloogilise kaardi Litoriinamere setete (mivlt) avamus.) Antsülusjärve staadiumi järve akumulatiivne tasandik. (Pinnakatte geoloogilise kaardi Antsülusjärve setete (livan) avamus.) Kunagine järvetasandik (Morgen ja Kadastik, 2001a; Morgen jt. 2001a; Morgen jt. 2001b). 35 Kunagine akkumulatiivne terrass (Morgen ja Kadastik, 2001a; Morgen jt. 2001a; Morgen jt. 2001b). 36 Topograafilibe nähtusklass. 150

151 Vrs. nr ID kood Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Vt. Tabel Vt. Tabel GM_aa_rj 1.0 GM_aa_rj_lm 1.0 GM_aa_rj_lt 1.0 GM_aa_rj_an 1.0 GM_aa_rj_ylg 1.0 GM_aa_rj_lg 1.0 GM_aa_ra Rannajoon Kohalike jääjärve 1.0 GM_aa_ra_lm Limneamere 1.0 GM_aa_ra_lt 1.0 GM_aa_ra_an 1.0 GM_aa_ra_ylg Nähtusklassi või atribuudi Atribuut kirjeldus Joldiamere staadiumi mere ja liigestamata suurte ühendatud Liigestamata jääjärvede (taseme abs. kõrgus-tega jääjärve ja ca alla 80 m) akumulatiiv-ne Joldiamere tasandik. (Pinnakatte geo-loogilise akumulatiivne tasandik kaardi Joldiamere setete (mivy) ja liigestamata jääjärve- ja Joldiamere setete (lgiiiivr) avamus.) Kohalike väikeste jääjärvede Kohalike (taseme absoluutkõrgusega umbes jääjärve 80 m ja enam) akumulatiivsed akumulatiivne tasandik kaardi erineva-ealiste tasandikud. (Pinnakatte geoloogilise glatsiolimniliste setete avamused). Balti mere arengu staadiumite maksimaalne rannajoone ulatus. Määratletakse vastava Baltimere arengu staadiumi rannavormide maksimaalse absoluutkõrguse või setete avamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi. Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaid rannajooni. Limneamere Limneamere staadiumi rannajoon. Litoriinamere Litoriinamere staadiumi rannajoon. Antsülusjärve Antsülusjärve staadiumi rannajoon. Liigestamata Liigestamata jääjärve ja Joldiamere jääjärve ja rannajoon. Joldiamere Rannaastang Litoriinamere Antsülusjärve Liigestamata jääjärve ja Joldiamere Kohalike jääjärvede rannajooned. Balti mere arengustaadiumitega seotud mere- või jääjärve- või järve poolt pinnalkattesse abradeeritud silmatorkav (vähemalt 0.5 m kõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv. Limneamere lainetusepoolt abradeeritud pinnamoes silmatorkav järsknõlv. Limneamere lainetusepoolt abradeeritud pinnamoes silmatorkav järsknõlv. Limneamere lainetusepoolt abradeeritud pinnamoes silmatorkav järsknõlv. Limneamere lainetusepoolt abradeeritud pinnamoes silmatorkav järsknõlv. 151

152 Vrs. nr ID kood 1.0 GM_aa_ra_lg 1.0 GM_aa rv 1.0 GM_aa rv_jrv 1.0 GM_aa rv_lm 1.0 GM_aa rv_lt GM_aa rv_an GM_aa rv_ ylg 1.0 GM_aa_rv_lg Rannavall 1.0 GM_aa_ms Maasäär 1.0 GM_aa ms_ jrv 1.0 GM_aa_ms_lm GM_aa_ms_lt GM_aa_ms_an GM_aa_ms_ ylg Atribuut Kohalike jääjärve Kohaliku järve Limneamere Liigestamata jääjärve ja Joldiamere Kohalike jääjärve Kohaliku järve Limneamere Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Litoriinamere Antsülusjärve Litoriinamere Antsülusjärve Liigestamata jääjärve ja Joldiamere Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Kohalike jääjärvede lainetusepoolt abradeeritud pinnamoes silmatorkav järsknõlv. Kunagise või tänapäevase veekogu poolt rannale lainetuse tegevusena kuhjatud positiivne pinnavorm, mille pikitelg järgib kunagist või tänapäevast rannajoont.. Tänapäeval eksisteeriva järve akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandiku alal esinev selgelt ära tuntav rannavall. Limneamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev rannavall. Litoriinamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev rannavall. Antsülusjärve akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev rannavall. Liigestamata jääjärve või Joldiamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev rannavall. Kohalike jääjärvede rannavallid. Kunagise või tänapäevase veekogu saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodus-tunud künnisekujuline ranna-vorm, mis on seotud ühte otsa-pidi kunagise või tänapäevase maismaaga. Tänapäeval eksisteeriva järve akumulatiivsel ja abrasiooni-lisel tasandiku alal esinev selgelt ära tuntav maasäär. Limneamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev maasäär. Litoriinamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev maasäär. Antsülusjärve akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev maasäär. Liigestamata jääjärve või Joldiamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel ja abrasiooni-lisel tasandikul esinev maasäär. 152

153 Vrs. nr ID kood GM_aa_ms_lg 1.0 GM_aa_ps GM_aa ps_ jrv Põiksäär Atribuut Kohalike jääjärve Kohaliku järve 1.0 GM_aa_ps_lm Limneamere 1.0 GM_aa_ps_lt 1.0 GM_aa_ps_an 1.0 GM_aa_ps_ylg 1.0 GM_aa_ps_lg 1.0 GM_aa_mõ Litoriinamere Glatsiolimniline mõhnastik Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Liigestamata jääjärve ja Joldiamere Kohalike jääjärve - - LIUSTIKUJÕETEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel 26. Glatsiofluviaalne reljeef Antsülusjärve 1.0 GM_gf_os Oosid - - Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Kohalike jääjärvede maasääred. Kunagise või tänapäevase vee-kogu kitsa lahe või jõesuudme mõlemast servast alguse saanud ja lahe või suudme keskosa suunas arenenud künnisjad rannavormid. Tänapäeval eksisteeriva järve akumulatiivsel ja abrasiooni-lisel tasandiku alal esinev selgelt ära tuntav põiksäär. Limneamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev põiksäär. Litoriinamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev põiksäär. Antsülusjärve akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev põiksäär. Liigestamata jääjärve või Joldiamere akumulatiivsel ja abrasioonilisel tasandikul esinev põiksäär. Kohalike jääjärvede põiksääred. Peamiselt kohalike jääjärve-setetest ( või liigestamata jää-järve ja Joldiamere setted) koosnevad positiivsete pinna-vormide (kühmude, künniste, seljakute ja kuplite) ehk mõh-nade kogum (s.h.moreensed ja lasuvad limnomõhnad). Ei eris-tata üksikuid reljeefivorme. (NB! Asub vaid kohalike jääjärvede või liigestamata jää-järve ja Joldiamere akumulatiivse tasandike aladel). Peamiselt glatsiofluviaalsetest setetest koosnev pinnavormide leviku ala (Pinnakatte geo-loogilise kaardi glatsiofluviaal-sete setete avamus ala). Sisal-dab endas sealhuldas veel ooside, glatsiofluviaalsete deltade ning glatsiofluviaalsete mõhnade leviku ala. Glatsiofluviaalsetest setetest koosnev seljaku või vallilaadne positiivne pinnavorm. Ei eris-tata radiaalset ega marginaalset oosi. 153

154 Vrs. nr ID kood 1.0 GM_gf_del 1.0 GM_gf_mõ Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Glatsiofluviaalsed deltad Glatsiofluviaalne mõhnastik LIUSTIKUTEKKELISED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel GM_gg_mt_lj Moreentasandik Lainjas moreen tasandik Atribuut Künklik 1.0 GM_gg_mt_ky moreen - reljeef 1.0 GM_gg_vo - Voor GM_gg_om - Otsamoreen 1.0 GM_gg_st Liustike staadiumite piirid GM_gg_st_pl - Palivere 1.0 GM_gg_st_pd - Pandivere Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Liustike sulamisvete poolt moodustunud deltade ja sandurite setetest koosnevad positiivsed pinnavormid. Valdavalt glatsiofluviaalsetest setetest moodustuvad ebakorraparaste valdavalt positiiv-sete pinnavormide kogum. Valdavalt moreenist koosnev igasugune tasandik (Pinnakatte geoloogilisel kaardil erivanuse-liste moreenide avamusala). Sisaldab endas sealhuldas veel lainjast moreentasandikku ja künklikku moreentasandikku ning voorede leviku alasid. Silmatorkavalt lainja reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandiku ala. Üksikuid reljeefivorme välja ei eraldata. Silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandiku ala. Üksi-kuid reljeefivorme välja ei eraldata. Valdavalt moreenist koosnev voolujooneline seljak või künnis, mille pikitelg on kunagise listiku liikumise suunaga paralleelne. Liustiku serva ette tekkinud peamiselt moreenist koosnev vall, mis avaldub tänapäevases reljeefis positiivse pinnavormi-na. Otsamoreenid on tekkelt kas survelised või kuhjelised, kaardistamisel neid omavahel ei eristata. Taanduva liustiku pikemaalalisi seisakuid tähistavate margi-naalsete pinnavormide leviku järgi välja eristatavad piirid. Kaardistatakse vaid selliseid liustike staadiumite piire, mis on kindlalt äratuntavad ja teada (ka kirjanduse põhjal). Palivere staadiumi liustiku servamoodustisi (jää servaasendit) järgiv mõtteline joon. Pandivere staadiumi liustiku servamoodustisi (jää servaasendit) järgiv mõtteline joon. 154

155 Vrs. nr ID kood Liitnähtusklass Lihtnähtusklass Atribuut 1.0 GM_gg_st_ot - Otepää 1.0 GM_gg_st_ha - Haanja JÄÄTUMISEELSED RELJEEFIVORMID Vt. Tabel Vt. Tabel Vt. Tabel Õhukese pinnakattega alad Mattunud orud Maetud aluspõhjalised astangud - Nähtusklassi või atribuudi kirjeldus Otepää staadiumi liustiku servamoodustisi (jää servaasendit) järgiv mõtteline joon. Haanja staadiumi liustiku servamoodustisi (jää servaasendit) järgiv mõtteline joon. Pinnakatte geoloogilisel kaardil välja eraldatud alad. Pinna-vorme antud alal üldiselt välja ei eraldata, va Baltimere staadiumite rannajooned mis võivad antud alale ulatuda. Aluspõhja reljeefi teemakihi originaalnähtused. Aluspõhja reljeefi teemakihi originaalnähtused Andme- ja esitusmudel. Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 26), millega geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse geomorfoloogilise teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavate failide struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtusklasside võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektiklasside kujundus teemakaardil (vt Tabel 26). Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Geomorf_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja geomorfoloogilise teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid). Geomorfoloogilise kataloogi on on salvestatud emafail nime all GMkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardikompositsiooni osad (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk, kasutades Pen Table it, annab korrektse geomorfoloogilise teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad geomorfoloogilise geoloogilise originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: (i) PKalafill####.dgn Vt peatükk 3.3 Andme- ja esitusmudel. (ii) GMala####.dgn Fail sisaldab aladena järgnevate nähtusklasse või nende atribuute: 155

156 o jäätmehoidla (GM_in_jh), karjäär (GM_in_kr); o nähtusklassi rannavall atribuudid: kohaliku järve (GM_aa_rv_jrv), Limneamere (GM_aa_rv_lm), Litoriinamere (GM_aa_rv_lt), Antsülusjärve (GM_aa_rv_an), liigestamata jääjärve ja Joldiamere (GM_aa_rv_ylg), kohalike jääjärve (GM_aa_rv_lg) rannavall; o nähtusklassi maasäär atribuudid: kohaliku järve (GM_aa_ms_jrv), Limneamere (GM_aa_ms_lm), Litoriinamere (GM_aa_ms_lt), Antsülusjärve (GM_aa_ms_an), liigestamata jääjärve ja Joldiamere (GM_aa_ms_ylg), kohalike jääjärve (GM_aa_ms_lg) maasäär; o nähtusklassi põiksäär atribuudid: kohaliku järve (GM_aa_ps_jrv), Limneamere (GM_aa_ps_lm), Litoriinamere (GM_aa_ps_lt), Antsülusjärve (GM_aa_ps_an), liigestamata jääjärve ja Joldiamere (GM_aa_ps_ylg), kohalike jääjärve (GM_aa_ps_lg) põiksäär; o glatsiolimniline mõhnastik (GM_aa_mõ); o oosid (GM_gf_os); o glatsiofluviaalsed deltad (GM_gf_del); o glatsiofluviaalne mõhnastik (GM_gf_mõ); o lainjas moreen tasandik (GM_gg_mt_lj); o künklik moreen reljeef (GM_gg_mt_ky); o voor (GM_gg_vo); o otsamoreen (GM_gg_om). (iii) GMjoon####.dgn Fail sisaldab joontena järgnevate nähtusklasse või nende atribuute: o nähtusklassi rannajoon atribuudid: Limneamere (GM_aa_rj_lm), Litoriinamere (GM_aa_rj_lt), Antsülusjärve (GM_aa_rj_an), Liigestamata jääjärve ja Joldiamere (GM_aa_rj_ylg), kohalike jääjärve (GM_aa_rj_lg) rannajoon; o nähtusklassi rannaastang atribuudid: Limneamere (GM_aa_ra_lm), Litoriinamere (GM_aa_ra_lt), Antsülusjärve (GM_aa_ra_an), Liigestamata jääjärve ja Joldiamere (GM_aa_ra_ylg), kohalike jääjärve (GM_aa_ra_lg) rannaastang; o nähtusklassi liustike staadiumite piirid: Palivere (GM_gg_st_pl), Pandivere (GM_gg_st_pd), Otepää (GM_gg_st_ot), Haanja (GM_gg_st_ha) liustike staadiumite piirid. (iii) GMpunkt####.dgn Fail sisaldab cellidena järgnevate nähtusklasse: meteoriidikraater (GM_kk) ja joaastang (GM_al_ja). (iv) GMlegend####.dgn Fail sisaldab kaardilehe legendi joon- ja punkttüüpi informatsiooni (vt 15 Legend). (iv) GMlgala####.dgn Fail sisaldab kaardilehe legendi alatüüpi informatsiooni (vt 15 Legend). (v) TOala####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklasse (vt 13 Topograafiline informatsioon). (vi) TOjoon####.dgn 156

157 Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklasse (vt 13 Topograafiline informatsioon). (vii) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhikaardilt pärinevad tekstitüüpi informatsiooni (vt 13 Topograafiline informatsioon). (viii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Faili nimega GMalad####.dgn ei loeta emafaili referentsi. Faili salvestatakse järgnevad nähtusklassid aladena, mis ei oma ei filli ega patterni: o glatsiolimniline mõhnastik (GM_aa_mõ); o glatsiofluviaalne delta (GM_gf_del); o glatsiofluviaalne mõhnastik (GM_gf_mõ); o lainjas moreentasandik (GM_gg_mt_lj); o künklik moreentasandik (GM_gg_mt_ky) alad. Andmeid dubleeritakse vajadusel säilitada trükivalmiskaardil esinevaid alasid, mis omavad vaid patterni digitaalsete aladena, et vajadusel saaks nende kujundust muuta. Tabel 26. Geomorfoloogilise teemakihi originaalnähtusklasse või nende atribuute ning teiste teemakihtide ja topograafilise põhi(baas)kaardi nähtusklasse või nende atribuute modeleerivad objektiklassid ja nende kujundus kujundus (VA = võtmeatribuut, T = tase (level)). ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk TEHNOGEENSED RELJEEFIVORMID PK_tIV Tehnogeensed pinnavormid = Pinnakatte geoloogilise teemakihi Holotseeni tehnogeensed setted S, CS 38 1 Fill: 38 GM_in_jh Jäätmehoidla S, CS 54 2 Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Joon: colour/style/ weight Piirjoon: 54/KLINT/4 Fill: none KLINT2: põhijoon 54/0/4, joonekesed:54/0/4, joonekeste tihedus põhijoonel :3 mm, joonekeste pikkus: 1,5 mm 157

158 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut GM_in_kr Karjäärid Objektiklass VA S, CS 70 2 T Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Piirjoon: 70/0/0 Pattern: KARJR KARJR: kolmnurgad joon 70/0/0/1, Fill: none, küljepikkus, 3 mm. Kolmnurkade tihedus keskmest 5 mm KOSMOGEENSED RELJEEFIVORMID Piirjoon: 1/0/1, GM_kk MET C Meteoriidikraater KRT 5 ristjooned: 1/0/1, diameeter5 mm PÕHJAVEETEKKELISED RELJEEFIVORMID PH_krt Karstiväli = Põhjavee kaitstuse teemakihi karstiväli S, CS 56 2 SOOTEKKELISED RELJEEFIVORMID PK_bIV_m Madalsoo tasandik = pinnakatte geoloogilise teemakihi Madalsoo turvas S, CS 3 1 Fill: 3 Piirjoon: 56/KLINT/3 Fill: none PK_bIV_r Rabatasandik = pinnakatte geoloogilise teemakihi madalsoo turvas S, CS 48 1 Fill: 48 TUULETEKKELISED RELJEEFIVORMID Luide PK_vIV Holotseeni Luide = pinnakatte geoloogilise teemakihi S, CS 8 1 Fill: 8 holotseeni tuulesetted PK_vIII_vr Plestotseeni luide = pinnakatte geoloogilise teemakihi Võrtsjärve tuulesetted S, CS 13 1 Fill: 13 Cell origin: ringi keskpunktis. KLINT: põhijoon 56/0/3 Kolmnurgad: joon54/0/0, Fill: 54, kõljepikkus, 1 mm, küljepikkus 2 mm. Kolmnurkade tihedus põhijoonel (mõõdetud kolmnurkade keskkohast) 8 mm 158

159 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA JÕETEKKELISED RELJEEFIVORMID PK_aIV Jõeorg = pinna-katte geoloogi-lise teemakihi Holotseeni jõesetted GM_al_ja Joaastang T Sümbol/ tingmärk S, CS 6 1 Fill: 6 C JUGA 5 Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Piirjoon: 59/0/0 Fill: 59 Võrdhaarne kolmnurk: 120/30/30 kraadi MERE- VÕI JÄÄJÄRVE- VÕI JÄRVETEKKELISED RELJEEFIVORMID 302 (alana) Outlined: 1/0/0 Järvepeegel = Eesti S, CS 10 1 Fill: 10 Põhikaardi Järv Akumulatiivne tasandik PK_lIV Kohaliku järve akumulatiivne tasandik = pinnakatte geoloogilise teemakihi Holotseeni järvesetete avamus PK_mIV_lm Limneamere akumulatiivne tasandik = pinnakatte geoloogi-lise teemakihi Limneamere sete avamus PK_mIV_lt Litoriinameresete akumulatiivne tasandik = pinnakatte geoloogili-se teemakihi Litoriinamere sete avamus Puudub Puud ub Pu udu b S, CS 32 1 S, CS 7 1 S, CS 9 1 Pikim külg orienteeritud jõe teljega risti. Cell origin: pikima kõlje keskpunkt. Puudub Puudub Puudub Outlined: 1/0/1 Fill: 32 Outlined: 1/0/1 Fill: 7 Outlined: 1/0/1 Fill: 9 159

160 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut PK_mIV_an Antsülusjärve akkumulatiivne tasandik = pinnakatte geoloogilise teemakihi Antsülusjärve järvesetete avamus PK_lgIII_jr Liigestamata jääjärvede ja Joldiamere akkumu-latiivne tasandik = pinnakatte geo-loogilise teemakihi Järva kihistu liigestamata jääjärve ja Joldiamere setete avamus PK_lgIII_jr ja PK_lgIII_vr Kohaliku jääjärve akumulatiivseks tasandikuks = pinnakatte geoloogilise teemakihi Järva kihis-tu jääjärvesete avamus + Võrtsjärve alamkihistu jääjärve setete avamus GM_aa_rj Rannajoon GM_aa_rj_lm Limneamere rannajoon GM_aa_rj_lt Litoriinamere rannajoon GM_aa_rj_an Antsülusjärve rannajoon GM_aa_rj_ylg Liigestamata jääjärve ja Joldiamere rannajoon GM_aa_rj_lg Kohaliku jääjärve rannajoon Objektiklass VA S, CS 11 1 S, CS 12 1 S, CS Puudub Puud ub T Sümbol/ tingmärk Pu udu b Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Outlined: 1/0/1 Fill: 11 Outlined: 1/0/1 Fill: 12 Outlined: 1/0/1 Fill: 198 Puudub Puudub Puudub L, LS, CC 79 4 Joon: 79/0/4 L, LS, CC Joon: 169/0/4 L, LS, CC Joon: 222/0/4 L, LS, CC Joon: 184/0/4 L, LS, CC Joon: 165/0/4 160

161 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut GM_aa_ra Rannaastang GM_aa_ra_lm Limneamere rannaastang GM_aa_ra_lt Litoriinamere rannaastang GM_aa_ra_an Antsülusjärve rannaastang GM_aa_ra_ylg Liigestamata jääjärve ja Joldiamere rannaastang GM_aa_ra_lg Kohaliku jääjärve rannaastang GM_aa rv Rannavall GM_aa rv_jrv Kohaliku järve rannavall GM_aa rv_lm Limneamere rannavall GM_aa rv_lt Litoriinamere rannavall GM_aa rv_an Antsülusjärve rannavall GM_aa rv_ylg Liigestamata jääjärve ja Joldiamere rannavall GM_aa_rv_lg Kohaliku jääjärve rannavall Objektiklass VA Puudub Puud ub T Sümbol/ tingmärk Pu udu b L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC L, LS, CC Puudub Puud ub Pu udu b S, CS 4 2 S, CS 95 2 S, CS S, CS S, CS S, CS Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Puudub Puudub Puudub Joon: 111/RNAST/4 Joon: 121/RNAST/4 Joon: 223/RNAST/4 Joon: 192/RNAST/4 Joon: 145/RNAST/4 RNAST: Joone elem. 111/0/4 on 1 mm pikad, asetatud 3 mm kaugusele üksteisest põhijoonel. RNAST: Joone elem. 121/0/4 on 1 mm pikad, asetatud 3 mm kaugusele üksteisest põhijoonel. RNAST: Joone elem. 223/0/4 on 1 mm pikad, asetatud 3 mm kaugusele üksteisest põhijoonel. RNAST: Joone elem. 192/0/4 on 1 mm pikad, asetatud 3 mm kaugusele üksteisest põhijoonel. RNAST: Joone elem. 145/0/4 on 1 mm pikad, asetatud 3 mm kaugusele üksteisest põhijoonel. Puudub Puudub Puudub Piirjoon:4/0/2 Fill: none Piirjoon:95/0/2 Fill: none Piirjoon:105/0/4 Fill: none Piirjoon: 207/0/4 Fill: none Piirjoon: 224/0/4 Fill: none Piirjoon: 133/0/4 Fill: none 161

162 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut GM_aa_ms Maasäär GM_aa_ms_jrv Kohaliku järve maasäär GM_aa_ms_lm Limneamere maasäär GM_aa_ms_lt Litoriinamere maasäär GM_aa_ms_an Antsülusjärve maasäär GM_aa_ms_ylg Liigestamata jääjärve ja Joldiamere maasäär GM_aa_ms_lg Kohaliku jääjärve maasäär GM_aa_ps Põiksäär GM_aa_ps_jrv Kohaliku jääjärve põiksäär GM_aa_ps_lm Limneamere põiksäär GM_aa_ps_lt Litoriinamere põiksäär Objektiklass VA Puudub Puud ub T Sümbol/ tingmärk Pu udu b S, CS 5 2 S, CS S, CS S, CS S, CS S, CS Puudub Puud ub Pu udu b S, CS S, CS S, CS Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Puudub Puudub Puudub MAASR: Joon: 5/0/2 Piirjoon: 5/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. MAASR: Joon: 127/0/2 Piirjoon: 127/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. MAASR: Joon: 137/0/2 Piirjoon: 137/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. MAASR: Joon: 239/0/2 Piirjoon: 239/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. MAASR: Joon: 188/0/2 Piirjoon: 188/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. MAASR: Joon: 117/0/2 Piirjoon: 117/0/4 Nurk 55, vahe 4 mm Pattern: MAASR Hatchingu joon sama värvi mis piirjoon. Puudub Puudub Puudub POIKSR: Jooned: 160/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 160/0/4 125, vahe 4 mm; Cross Pattern: POIKSR hatchingu on sama värvi mis piirjoon. POIKSR: Jooned: 143/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 143/0/4 125, vahe 4 mm Pattern: POIKSR Cross hatchingu on sama värvi mis piirjoon. POIKSR: Jooned: 153/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 153/0/4 125, vahe 4 mm Pattern: POIKSR Cross hatchingu on sama värvi mis piirjoon. 162

163 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut GM_aa_ps_an Antsülusjärve põiksäär GM_aa_ps_ylg Liigestamata jääjärve ja Joldiamere põiksäär GM_aa_ps_lg Kohaliku jääjärve põiksäär GM_aa_mõ Glatsiolimniline mõhnastik Objektiklass VA S, CS S, CS S, CS S, CS T Sümbol/ tingmärk LIUSTIKUJÕETEKKELISED RELJEEFIVORMID PK_fIII_jr PK_fIII_vr PK_fIII_vl Glatsiofluviaalne reljeef = pinna-katte geoloogilise teemakihi Järva kihistu glatsifluviaalsete setete avamus + Võrtsjärve glatsifluviaalsete setete avamus + Valgjärve glatsifluviaalsete setete avamus GM_gf_os Oos GM_gf_del Glatsiofluviaalne delta S, CS 14 1 S, CS S, CS Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused POIKSR: Jooned: 238/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 238/0/4 125, vahe 4 mm Pattern: POIKSR Cross hatchingu jooned on sama värvi mis piirjoon. POIKSR: Jooned: 125/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 125/0/4 125, vahe 4 mm Pattern: POIKSR Cross hatchingu jooned on sama värvi mis piirjoon. POIKSR: Jooned: 101/0/2; Nurk 55 ja Piirjoon: 101/0/4 125, vahe 4 mm Pattern: POIKSR Cross hatchingu jooned on sama värvi mis Piirjoon: 173/0/0 Pattern: GLMOHN Outlined: 1/0/0 Fill:14 Piirjoon: 170/0/4 Fill: none Piirjoon: 154/0/0 Pattern: GFDELT piirjoon. GLMOHN: Patterni ringjoon 173/0/1 diameeter 5 mm, ringide tihedus tsentritest 10 mm. Trükivalmiskaardil esineb vaid pattern. GFDELT: ringjooned 1154/0/1 diameeter 5 mm, ringide tihedus tsentritest 10 mm, ringide Fill on 154 Trükivalmiskaardil esineb vaid pattern. 163

164 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut GM_gf_mõ Glatsiofluviaalne mõhnastik Objektiklass VA S, CS T Sümbol/ tingmärk LIUSTIKUTEKKELISED RELJEEFIVORMID PK_mo Litoloogilise settetüübi mo-reen avamused (v.a. akvatooriumi ala moreeni avamused), mida geomorfoloogilisel teemakihil ni-metatakse Moreentasandik GM_gg_mt_lj Lainjas moreentasandik GM_gg_mt_ky Künklik moreen reljeef GM_gg_vo Voor GM_gg_om Otsamoreen GM_gg_st Liustike staadiumite piirid GM_gg_st_pl Palivere GM_gg_st_pd Pandivere GM_gg_st_oh Otepää-Haanja S, CS 15 1 Fill: 15 S, CS S, CS S, CS S, CS Puudub Puud ub Pu udu b Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Piirjoon: 138/0/0 Pattern: GFMOHN Piirjoon: 203/0/0 Pattern: KAPSAS_LAIN. MOR Piirjoon: 219/0/0 Pattern: KNMORT Piirjoon: 235/0/4 Fill: none Piirjoon: 251/0/2 Pattern: OTSMOR GFMOHN: Cross hatchingu jooned 138/0/2, nurk 45 ja 135 Trükivalmiskaardil esineb vaid pattern. KAPSAS_LAIN.MOR RELJ: joon 203/0/2 Trükivalmiskaardil esineb vaid pattern. KNMORT: Pattern jooned: 219/0/2; nurk 0 ja 90, vahe 4 mm ja 4 mm Trükivalmiskaardil esineb vaid pattern. OTSMOR: Hatchingu joon 251/0/2, nurk 135; joonte vahe 4 mm Puudub Puudub Puudub L, LS, CC 27 4 Joon: 27/2/3 L, LS, CC 75 4 Joon: 75/2/3 L, LS, CC 91 4 Joon: 91/2/3 JÄÄTUMISEELSED RELJEEFIVORMID PK_pk Õhukese pinnakattega ala = pinnakatte geoloogilise teemakihi õhukese pinnakattega ala S, CS 16 1 Outlined: 1/0/0 Fill:16 164

165 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut AR_mo Mattunud org = aluspõhja reljeefi teemakiht mattunud org Objektiklass VA S, CS 43 1 AR_mas Maetud aluspõhjaline astang = aluspõhja rel-jeefi teemakiht maetud L, LS, CC 22 4 alus-põhjaline astang T Sümbol/ tingmärk Topograafilise põhi(baas)kaardi nähtusklassid 204 Kivi (rändrahn) C, T RAHN 5 Rahn Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Piirjoon: 43/0/2 Pattern: MATORG Joon: 22/MATAST/2 Cell: RAHN Tekst:??/TNR/I/10 MATORG: joon: 43/0/0 H/1/45/0 MATAST: põhijoon 22/0/2, Joonekesed: 22/0/2, joonekesesed risti põhijoonega, joonekeste pikkus 1,5 mm, tihedus põhijoonel3 mm Tekst asetatakse soovituslikult leppemärgi kõrvale. Cell origin: asub leppemärgi alumise külje keskpunktis. 206 Kivine ala (kivikülv) C KULV 5 Cell: KULV Cell origin: asub risti keskel. 302 Kallas (mere rannajoon) L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 305/306 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 Jõgi või oja või kraav 801 Riigi piir 207 Kaljujärsak L, LS, CC??/?? 4 L, LS, CC?? 4 701//702/703 Laiarööpmeline-, L, LS, CC?? 4 haru- ja elektriraudtee Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ASTANG/1 Joon:??/RAUDTEE/1 MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad: piir-joon:??/0/1; küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alumis-te tippude vahel 0,5 mm RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, ruu-dud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm 165

166 ID Liitnähtusklass/ Lihtähtusklass/ Atribuut 708 Automagistaal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee Samakõrgusjoon VA T Sümbol/ tingmärk L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, LS, CC?? /59206/ Veekogu nimi 5/4/3/2 T?? 5 Jõgi Linna nimi T?? 5 LINN Alevi nimi T?? 5 Alev Aleviku nimi T?? 5 Alevik Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus 5 Kartograafiline spetsifikatsioon Märkused Joon:??/0/0 Tekst:??/ARIAL/R/8 Tekst 1/TNR/I/12 Tekst: suurtähed,??/tnr/r/16 Tekst:??/TNR/R/14 Tekst:??/TNR/R/12 Kaardivälja raamjoon L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 Ristkoordi-naatide kilomeeter võrk Objektiklass Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordi-naadid_jooned Geograafilised koordi-naadid_tekst L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Samakõrgusjooned iga 10 m tagant. Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 166

167 8. Aluspõhja reljeefi teemakiht 8.1. Sissejuhatus. Aluspõhja reljeefi teemakiht realiseerub aluspõhja pinna kõrgusi kajastava abikaardina mõõtkavas 1 : koos aluspõhja geoloogilise kaardiga. Mõõtkavas 1 : aluspõhja reljeefi informatsioon asub taustfailides, millede informatsiooni kasutatakse teistel teemakihtidel. Aluspõhja reljeefi muutusi ruumis antakse edasi reljeefipinna samakõrgusjoonte abil. Reljeefipinna kõrgust mõõdetakse meetrites alates absoluutsest nulltasapinnast Balti 1977 a. kõrgussüsteemis. Aluspõhja reljeefipinna kõrgus määratletakse olemasolevate pinnakatet läbivate puuraukude, puurkaevude, kaevude, surfide, kaevandite, looduslike- ja tehispaljandite andmestiku alusel ning geofüüsikaliste (seismoakustiliste-, georadari-, elektromeetriliste-) profiilide ja sondeerimise tulemuste interpretatsioonil. Aluspõhja reljeefi kaart koostatakse maismaa-alade kohta 37, mis on kaetud piisava tihedusega aluspõhja pinnase sügavuse kohta infot andvate vaatlus- ning mõõtmispunktidega. Aluspõhja reljeefi teemakihi informatsioon on oluline aluspõhja geoloogilise-, pinnakatte paksuste-, põhjavee kaitstuse- pinnakatte-, hüdrogeoloogilise teemakihi koostamisel ning ehitusgeoloogiliste-, maavarade otsingu- ja uuringutööde planeerimisel. Pinnakatte paksuste teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Põldvere, A Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhja reljeef. Lehed 4444 Misso ja 4533 Laura. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja, K Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhja reljeef. Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Suuroja, K. 2001a. Eesti geoloogiline baaskaart. Aluspõhja reljeef. Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn Reaalsusmudel. Aluspõhja reljeefi kaart koostatakse maismaaliste alade kohta, kus esineb informatsiooni aluspõhja pinna sügavuste kohta vähemalt 1 andmepunkt km 2. Alade kohta, kus olemasolevat (puurimise) andmestikku napib on soovituslik kohaldada aluspõhja reljeefipinna kõrguse määramiseks geofüüsikalisi meetodeid nagu seismiline profileerimine või elektromagnetiline sondeerimine. Aluspõhja reljeefi teemakihi kaardistatavaks nähtusklassideks on aluspõhja pinna reljeef, mattunud orud, maetud aluspõhjalised astangud. Aluspõhja pinna reljeefi kõrgust mõõdetakse meetrites alates absoluutsest nulltasapinnast Balti 1977 a. kõrgussüsteemis ning antakse edasi samakõrgusjoonte abil. Samakõrgusjooned veetakse 0-pinnast alates iga 5 m tagant, omastades vastavalt positiivse 37 Seal hulgas siseveekogude alla jäävate alade kohta. 38 Pinnakatet läbivad puuraugud, põhjaveekatastri puurkaevud, kaeved, paljandid, geofüüsikaliste profiilid. 167

168 või negatiivse väärtse. Negatiivset väärtust omavad samakõrgusjooned alates 50 m veetakse iga 10 m tagant. Nähtusklassi aluspõhja reljeef ID koodiks on AR_rjf. Mattunud orud on Kvaternaari setetega täitunud aluspõhja reljeefis esinevad orud. Mattunud orud eraldatakse välja kas: o klindi lahtede või tuntud-teada aluspõhjalise orgudena ja nende jätketena, o või kaardistamise käigus puuraukude või geofüüsikaliste profileerimiste alusel. Mattunud orud piiritletakse aluspõhja reljeefi liigestatuse alusel kaardistaja poolt. Mattunud orgudel, milledel puudub veel nimi, võidakse nimetatada kaardistaja poolt. Nähtusklassi mattunud org ID koodiks on AR_mo. Maetud aluspõhjalised astangud on kas: o maapealse klindi (kaljujärsak) jätked kas maapinna reljeefis jälgitava osaliselt mattunud klindi astangutena või reljeefis jälgimatu, täiesti mattunud klindi astanguna, o või on eraldatud välja aluspõhja reljeefi alusel mattunud orgude nõlvadel või mujal kus aluspõhja pind langeb lühikese maapeal järsult (ca 100 m peal 10 või enam meetrit). Lühemaid maetud aluspõhja astanguid kui 500 m (looduses) ei kaardistata. Nähtusklassi mattunud astang aluspõhja kivimeis ID koodiks on AR_mas Andme- ja esitusmudel. Nähtusklassi aluspõhja pinna reljeef antakse edasi samakõrgusjoonte abil. Aluspõhja pinna kõrguse andmepunktide alusel ja üldist geoloogiliste situatsiooni arvestades joonistatakse aluspõhja samakõrgusjooned alates 0-tasemest (0-samakõrgusjoonest) iga viie meetri tagant. Allapoole 50 m samakõrgusjoonest joonestatakse samakõrgusjooni maksimaalselt iga 10 m tagant. Piirkondades, kus aluspõhja reljeef omab suurt liigenduvust võib vajaduse korral samakõrgusjooni välja joonistada iga 10 m või 20 m tagant. Aluspõhja reljeefi teemakihi informatsiooni sisaldavad failid on salvestatud aluspõhja geoloogilise teemakihi kataloogi Aluspohi_#### alamkataloogi AR_####. ARala####.dgn Sisaldab nähtusklassi mattunud orud (AR_mo) alasid ja nende nimesid (kui esinevad) tekstina. ARreljeef####.dgn Antud faili sisaldab samakõrgusjooni joontüüpi objektidena ja samakõrgus joonte numbrilisi väärtusi tekstina. Jooned on paigutatud eraldi levelitele isojoone väärtuse järgi, et võimaldada level ite järgi ühe väärtusega samakõrgusjoonte selekteerimist. 33. level il -15 m samakõrgusjooned, jne. 34. level il -10 m samakõrgusjooned, 35. level il -5 m samakõrgusjooned, 36. level il 0-samakõrgusjooned, 37. level il 5 m samakõrgusjooned, 38. level il 10 m samakõrgusjooned, jne. 1. level il kõikide samakõrgusjoonte väärtused teksti elemendina. 168

169 ARjoon####.dgn Sisaldab nähtusklassi maetud aluspõhjalised astangud (AR_mas) joonobjekte. Aluspõhja reljeefi digitaalkaart (mõõtkavas 1 : ) salvestatakse faili APreljeefA####.dgn. Nimetatud dgn-fail sisaldab järgnevaid taustfaile, mis on loetud järgnevasse referentsi: (i) ARala####.dgn (ii) ARreljeef####.dgn (ii) ARjoon####.dgn (iii) TOala####.dgn (iv) TOjoon####.dgn (v) TOpunkt####.dgn (vi) TOvork####.dgn Tabel 27. Aluspõhja reljeefi teemakihil esinevate originaalnähtusklasside, topograafiliste nähtusklasside loetelu ning kaardivälja raami ja võrgustiku kujundus (VA võtme atribuut; T tase ehk level; S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). ID kood Nähtusklass Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKIHI ORIGINAALNÄHTUSED AR_rjf Aluspõhja pinna reljeef AR_iso Aluspõhja reljeefi samakõrgus joon AR_mo Mattunud org L, LS, CC, T?? * 39 S, CS, T?? 1 AR_mas Maetud aluspõhjaline astang L, LS, CC?? 4 TOPOGRAAFILISED NÄHTUSKLASSID 302 Kallas (mere rannajoon) 25 Joon:??/0/1 Tekst:??/TNR/R/5 Fill:?? (opague) Tekst: 1/TNR/I/5 Joon:??/MASTANG/1 L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 Märkused Kahe numbri vahe-line kaugus ühel samakõrgusjoonel on 5 cm (mõõdetuna piki joont); ning numbri ja kaardilehe serva vaheline kau-gus on vähemalt 5 mm. Number on õiges asendis vaada-tuna väiksemate väärtuste poolt. Mattunud oru nimi sisestatakse oru keskele jälgides oru pikitelge. MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Joonekesed:??/0/1; pikkus 1 mm, tihedus põhijoonel 1,5 mm. 39 (vt faili ARreljeef####.dgn ülesehitus) 169

170 ID kood Objektiklass Nähtusklass VA T 302 Järv (ka L, LS, CC veehoidla, tiik?? 1 jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigipiir 207 Kaljujärsak Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon Fill: none Piirjoon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, CC??/?? 4 L,, LS, CC?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ASTANG/1 708 Automagistaal L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja raamjoon L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 Ristkoordinaatide kilomeeter L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilise d koordinaadid_joone d Geograafilise d koordinaadid_tekst T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused MASTANG: Põhi-joon:??/0/1, Kolm-nurgad: piirjoon:??/0/1; küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alu-miste tippude vahel 0,5 mm Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 170

171 9. Pinnakatte paksuste teemakiht 9.1. Sissejuhatus. Pinnakatte paksuste teemakiht on Kvaternaari setete paksusi kajastav kaart. Pinnakatte paksuse ruumilist levikut annavad edasi samapaksusjooned. Pinnakatte paksus saadakse tänapäevasest reljeefist aluspõhja reljeefi lahutamise teel. Aluspõhja reljeefi pind määratletakse olemasolevate ja rajatavate pinnakatet läbivate puuraukude, puurkaevude, kaevude, surfide, kaevandite, looduslike- ja tehispaljandite ning geofüüsikaliste (seismiliste-, georadari-, elektromeetriliste-) profiilide ja sondeerimistulemuste alusel. Pinnakatte paksuste teemakiht koostatakse maismaa-alade kohta, kusjuures siseveekogude vesi jääb kokkuleppeliselt pinnakattekihi koosseisu. Pinnakatte paksus annab informatsiooni põhjavee kaitstuse-, pinnakatte- ja hüdrogeoloogilise teemakihi koostamisel ning ehitusgeoloogiliste- ja maavarade otsinguuuringutööde planeerimisel. Pinnakatte paksuste teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Ploom, K., Kadastik, E., Morgen, E. 2001a. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakatte paksus. Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Kadastik, E., Morgen, E. 2001b. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakatte paksus. Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o Ploom, K., Rennel, G., Talpas, A. 2001c. Eesti geoloogiline baaskaart. Pinnakate. Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn Reaalsusmudel. Pinnakatte paksuste kaasneva teemakihi kaardistatavaks nähtusklassiks on pinnakatte paksus, mis saadakse tänapäevasest reljeefist aluspõhjareljeefi lahutamise teel. Pinnakatte paksus antakse edasi pinnakatte samapaksusjoonte 40 abil. Nähtusklassi ID koodiks on PP_iso. Pinnakatte all mõistetakse kõiki Kvaternaari ajastul tekkinud settetüüpe, ka tehnogeenseid setteid (nt aluspõhjalistes karjäärides) ning siseveekogude vett. Pinnakatte paksuste kaart koostatakse maismaaliste alade kohta, kus esineb informatsiooni aluspõhja pinna sügavuste kohta vähemalt 1 vaatluspunkt km 2 kohta ning on olemas topograafise reljeefi andmestik vähemalt 2,5 m täpsusega. Pinnakatte paksusi kaardil ei edastata isojoontega suurte (pindalaga >0,25 km 2 ) aluspõhjaliste karjääride alade kohta. Nimetatud aladel edastatakse pinnakatte paksus vaid seal esinevate andmepunktide alusel. Andmepunktid võivad edastada informatsiooni pinnakatte paksuse kohta enne karjääri loomist. 40 Pinnakatte samapaksusjoon on tinglik joon, millel pinnakatte paksus omab diskreetset väärtust. 41 Pinnakatet läbivad puuraugud, põhjaveekatastri puurkaevud, kaeved, paljandid ning geofüüsikaline andmestik. 171

172 9.3. Teostusmudel. Pinnakatte paksuse teemakihi koostamise aluseks on (i) pinnakatte paksus vaatluspunktis, (ii) aluspõhja reljeefi kaart ning (iii) põhi(baas)kaardilt pärinevad tänapäevase reljeefi samakõrgusjooned. Pinnakatte paksuse (vahe)kaardile kantakse: vaatluspunkti asukoht ja pinnakatte paksus antud vaatluspunktis ja aluspõhja pinna samapaksusjoone ja topograafilise samakõrgusjoone ristumiskoht ning pinnakatte paksus ristumispunktis (saadakse topograafilise isojoone väärtuse ja aluspõhja pinna isojoone väärtuse vahena). Saadud andmepunktide alusel arvestades ala topograafilist ning aluspõhja reljeefi ja võimalikku lisaandmestikku, joonestatakse (interpreteeritakse) samapaksusjooned väärtustega 1 m, 2 m, 5 m, 10 m, 15 m, 20 m; edasi aga iga 5 või 10 m järel vastavalt andmestiku tihedusele. Samapaksusjooned digitaliseeritakse MicroStationi dgn-faili nimega PPjoon####.dgn. Pinnakatte paksus puuraugus või kaevus määratakse täpsusega 0,1 m; isojoonte ristumispunktides määratakse pinnakatte paksus täpsusega 1 m täpsusega. Asukohatäpsus on puuraugu ja kaevu puhul määratud punkti algkordinaatide täpsusega, kusjuures viga ei tohi ületada 50 m looduses Andme- ja esitusmudel. Andme- ja esitusmudel määratleb objektiklassid (vt Tabel 14), millega pinnakatte paksuse teemakihi originaalnähtusklasse arvutis modelleeritakse. Andme- ja esitlusmudeliga määratletakse pinnakatte paksuse teemakihi infot kandvate dgn-failide nimed ning pinnakatte paksuse teemakihi originaalnähtusklasse sisaldavava faili struktuur (vt lisaks Tabel 1). Andme-ja esitusmudelis esitatakse teemakihi originaalnähtuste võtmeatribuudid ja objektiklasside kujundus teemakaardil (e kartograafiline spetsifikatsioon) ning teiste teemakihtide ja topograafiliste nähtusklasside objektiklasside kujundus teemakaardil (Tabel 14). Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Qpaksus_####. Kataloogi salvestatakse kogu antud baaskaardilehe valmiskaardil esinev teemakihi originaalinformatsioon dgn-failidena ja pinnakatte teemakihi abifailid (cell-library ja stiili failid). Pinnakatte kataloogi on on salvestatud emafail nime all PPkaart####.dgn. Sellesse faili on salvestatud antud teemakihile omased muud kaardielemendid (vt peatükk 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon). Emafaili väljatrükk, kasutades Pen Table it, annab korrektse pinnakatte paksuse teemakihi paberkaardi. Emafaili on järgnevasse referentsi loetud järgnevad pinnakatte geoloogilise originaalnähtusklasse sisaldavad taustfailid, muude teemakihtide taustfailid ja topograafilise informatsiooniga taustfailid: 172

173 (i) PPjoon####.dgn Fail sisaldab pinnakatte paksust edasi andvaid isojooni koos nende numbrilise väärtusega. Fail on ülesehitatud nii, et samaväärsed isojooned on salvestatud ühele levelile: 2. levelil 1 m pinnakatte samapaksusjooned, 3. levelil 2 m pinnakatte samapaksusjooned, 4. levelil 5 m pinnakatte samapaksusjooned, 5. levelil 10 m pinnakatte samapaksusjooned, 6. levelil 15 m pinnakatte samapaksusjooned,... siit edasi kantakse igale levelile 5 m võrra suurema väärtusega samapaksusjooned. Samapaksus joonte numbrilised väärtused on asuvad 1. levelil. (ii) PPpunkt####.dgn Fail sisaldab litostratigraafilist algandmestiku faktilise materjali teemakihilt cellidena vaatluspunkte: puurauk_pealiskorra (FM_pa_ap); puurauk_aluskorra (FM_pa_ar), pealiskorra puurkaev (FM_ka_ap), aluskorra puurkaev (FM_pa_ap) ning tekstina pinnakatte paksust vaatluspunktides. (iii) PPlegend####.dgn Legendis esinevad joonelised objektid ning cellid ja tekst (vt 15 Legend). (iv) TOala####.dgn Topograafiliselt põhi(baas)kaardilt pärinevad alatüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (v) TOjoon####.dgn Topograafiliselt põhi(baas)kaardilt pärinevad joontüüpi nähtusklassid (vt 13 Topograafiline informatsioon). (vi) ARjoon####.dgn Sisaldab aluspõhja reljeefi teemakihi nähtusklassi maetud aluspõhjalised astangud (AR_mas) mõõtkavas 1 : (vi) TOpunkt####.dgn Topograafiliselt põhi(baas)kaardilt pärinev informatsioon tekstina (vt 13 Topograafiline informatsioon). (vii) TOvork####.dgn Sisaldab baaskaardilehe raamjoont ja baaskaardi ristkoordinaatide võrgustikku koos koordinaatidega. Pinnakatte paksuse kaardivälja informatsiooni alusel (failidest PPjoon####.dgn, PPpunkt####.dgn, TOala####.dgn, TOjoon####.dgn, ARjoon####.dgn, TOpunkt####.dgn, TOvork####.dgn) kombineeritakse fail PKqpaksA####.dgn, mis sisaldab pinnakatte paksuse kaardivälja informatsiooni koos topograafilise infoga mõõtkavas 1 : , mis esineb pinnakatte geoloogilise teemakaardi abikaardina (vt 2.3 Andme- ja esitusmudel). 173

174 Tabel 28. Pinnakatte paksuse teemakihi nähtusklasside loetelu. Pinnakatte paksuse teemakihi kaardil esinevate teiste teemakihtide nähtused, topograafiline informatsioon ja neid esitatavate objektiklasside kujundus (VA võtme atribuut; T tase ehk level; S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). ID kood Nähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon PINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKIHI ORIGINAALNÄHTUSKLASS PP_iso Pinnakatte samapaksusjoon TEISED GEOLOOGILISED NÄHTUSKLASSID FM_pa_ap Puurauk_aluspõhja FM_pa_ar Puurauk_aluskorra FM_ka_ap Aluspõhja puurkaev FM_pa_ap Aluskorra puurkaev L, LS, CC, T?? C, T PA_AP 12 31,5 C, T PA_AR 13 21,5 C, T KA_AP 12 11,5 C, T KA_A R * 13 1,5 Märkused Kahe numbri vaheline kaugus ühel samapaksusjoonel on 10 cm; ning numbri ja kaardilehe serva Joon:??/0/1 vaheline kaugus on Tekst:??/TNR/R/12 vähemalt 2 cm. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Tekst asub 1. levelil. Ringjoon: diam. 2 mm Joon: 1/0/0 Fill:?? Tekst:??/TNR/R/12 Ringjoon: diam. 2 mm Joon: 1/0/0 Fill:?? Tekst:??/TNR/R/12 Ruut: külg 2 mm Joon: 1/0/0 Fill:?? Tekst:??/TNR/R/12 Ruut: külg 2 mm Joon: 1/0/0 Fill:?? Tekst:??/TNR/R/12 Puuraugu number/nimi eelistatult tingmärgi paremal küljel. Tekst: 1/TNR/R/12 ja asub 5. levelil. Cell origin: ringi keskpunkt. Puuraugu number/nimi eelistatult tingmärgi paremal küljel. Tekst: 1/TNR/R/12 ja asub 5. levelil. Cell origin: ringi keskpunkt. Puuraugu number/nimi eelistatult tingmärgi paremal küljel. Tekst: 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Cell origin: ruudu keskpunkt. Puuraugu number/nimi eelistatult tingmärgi paremal küljel. Tekst: 1/TNR/R/12, asub 5. levelil. Cell origin: ruudu keskpunkt. 42 Vaata faili PPjoon####.dgn ülesehitus. 174

175 ID kood Nähtusklass/ Atribuut Objektiklass VA TOPOGRAAFILISED NÄHTUSKLASID 302 Kallas (mere rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigipiir 207 Kaljujärsak 701//702/703 Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee T Kartograafiline spetsifikatsioon L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 1 Fill: none Piirjoon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, CC??/?? 4 L, LS, CC?? 4 L, LS, CC?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ASTANG/1 Joon:??/RAUDTEE/1 708 Automagistaal L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja raamjoon L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 Ristkoordi-naatide kilomeeter võrk Sümbol/ tingmärk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordinaadid_jooned L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 Märkused MASTANG: Põhijoon:??/0/1, Kolmnurgad: piirjoon:??/0/1; küljepikkus 1,5 mm, fill -?? tihedus põhijoonel kolmnurkade alumiste tippude vahel 0,5 mm RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti o pikitelje nurk 270 Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm 175

176 ID kood Nähtusklass/ Atribuut Geograafilised koordinaadid_tekst Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk o T?? Kartograafiline spetsifikatsioon Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 10. Aeromagnetiliste anomaaliate teemakiht Sissejuhatus Eesti geoloogilise baaskaardi aeromagnetiliste anomaaliate teemakihi koostamiseks kaardistatakse Maa magnetvälja totaalvektori intensiivsust (T) täpsusega vähemalt 1 nt. Võimaluse korral kasutatakse varasematel aastatel teostatud aeromagnetomeetriliste mõõtmiste tulemusi (nt Metlitskaja ja Papko, 1992, aruanne nr 4629 Eesti Geoloogiafondis). Lennuaparaadi pardal oleva magnetomeetri positsioon mõõtehetkel määratakse täpsusega vähemalt ±1 m, kõrgus maapinnast täpsusega vähemalt ±1,5 m. Maa magnetvälja lühiaegsete variatsioonide eemaldamiseks mõõtmistulemustest kasutatakse võimaluse korral (juhul kui vastav jaam ei asu mõõtepiirkonnast kaugemal kui 100 km) statsionaarsete magnetjaamade andmestikku või luuakse uuringupiirkonna lähedusse ajutine magnetomeetriline jaam. Aeromagnetiliste anomaaliate kaardi loomisel lahutatakse iga üksiku mõõtepunkti puhul T väärtusest Maa magnetilise globaalvälja väärtus, mis leitakse vastava viieaastase epohhi rahvusvahelise magnetvälja kaardi (IGRF International Geomagnetic Reference Field) alusel. Kirjeldatud moel leitud numbrilist väärtust nimetatakse aeromagnetilise anomaalia punktväärtuseks T a. Aeromagnetiliste anomaaliate kaardil kuvatakse punktväärtuste interpoleerimise alusel matemaatiliselt moodustatud isojoonte (isoanomaalide) kaart. Lisaks näidatakse teemakihil Eesti baaskaardi alusel rannajoon, siseveekogud ning võimalikud magnetanomaaliaid põhjustavad inimtekkelised objektid. Eesti geoloogilise baaskaardi muude teemakihtide koostamisel kontrollitakse interpretatsiooni vastavust aeromagnetiliste anomaaliate kaardikihiga saamaks lisainformatsiooni maapõue geoloogilise ehituse iseärasuste/struktuuride kohta. Aeromagnetiliste anomaaliate teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart 1: Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart 1: Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart 1: Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 176

177 o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart1: Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart. Leht 6334 Tallinn. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart. Leht 6341 Vaida. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart. Leht 6342 Aegviidu. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T Eesti aeromagnetiliste anomaaliate kaart. Leht 7312 (Rohuneeme). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn Reaalsusmudel Kaardistatavaks nähtusklassiks on maakoore ülaosa lateraalsest ja vertikaalsest muutlikkusest tingitud aeromagnetiliste anomaaliate punktväärtuste alusel arvutatud anomaaliate intensiivsuse statistiline pind. Maapinnal asetsevate tehisobjektide mõju (müra) püütakse lõpptulemustest maksimaalselt välja filtreerida. Nähtuse koodiks on MG_nt Teostusmudel Aeromagnetiliste anomaaliate andmekihi koostamiseks kaardistatakse Maa magnetvälja totaalvektori intensiivsust täpsusega vähemalt ±1 nt. Lennuaparaat positsioneeritakse kasutades globaalset kohamääramis-süsteemi (GPS) või raadionavigatsiooni asukohatäpsusega vähemalt 1 m. Lennuaparaadi kõrgus maa- või veepinnast määratakse täpsusega vähemalt 1,5 m kas GPS i või altimeetri abil. Profiilid orienteeritakse kas põhjalõuna- või ida-lääne-suunaliselt. Profiilide omavaheline kaugus peab olema vähemalt 500 m ning lennukõrgus võimalikult madal, kuid mitte suurem kui 300 m. Intensiivsust mõõdetakse üksikul profiilil võimalikult sageli, kuid mitte harvem kui iga 100 m tagant. Mõõtmistulemuste kontrolliks teostatakse korduslende vähemalt 10 % mõõdetud ala ulatuses. Mõõtmisi ei korraldata magnettormi 43 päevadel. Muud magnetvälja ajalised variatsioonid eemaldatakse mõõtmistulemustest kasutades kas statsionaarse magnetjaama (juhul kui selline asub mõõtmispiirkonnast 100 km raadiuses) või uuringupiirkonda loodud ajutise maapinnal paikneva jaama mõõtmistulemusi, kus magnetvälja intensiivsust mõõdetakse mitte harvemini kui kord viie sekundi vältel. Mõõtmistulemused parandatakse lennuaparaadi magnetvälja suhtes. Mõõtmistulemustest, mis on eelnevalt parandatud magnetvälja variatsioonide suhtes, lahutatakse Maa magnetilise globaalvälja väärtus. Globaalvälja väärtus leitakse iga üksiku mõõtepunkti tarbeks kasutades vastava ajaperioodi rahvusvahelise globaalse magnetvälja (IGRF) andmestikku ning arvestades nii punkti koordinaate, mõõtekõrgust kui ka aega. Mõõtmistulemusi lennukõrguse suhtes ei parandata. 43 Periood, mille vältel Maa magnetvälja intensiivsus ja suund muutuvad ajas järsult seoses Päikeselt lähtuvate ioniseeritud osakeste ning Maa ionosfääri koosmõjuga. 177

178 10.4. Andme- ja esitusmudel Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Geofyysika_####, siin ja edaspidi #### tähistab baaskaardilehe numbrit. Nimetatud kataloog ja järgnevad kolm alamkataloogi on ühised aeromagnetilise anomaaliate ja raskusjõuvälja anomaaliate teemakihi andmestikule. Kataloogis esineb kolm alamkataloogi, millede nimed peegeldavad neis sisalduvate failide formaarti: (i) (ii) (iii) XLS, MIF, PDF Alamkataloogis XLS esineb MS Exceli formaadis (või ASCII) fail, milles aeromagnetiline algandmestik, mille alusel on koostatud aeromagnetiliste anomaaliate kaart (vt alapeatükk Algandmed). Alamkataloogis MIF esinevad aeromagnetiliste anomaaliate isojoonte kaart vektorkujul MIF Mapinfo Interchange Format ning MID Mapinfo Interchange Data failidena (vt alapeatükk Isojoonte ja trükivalmiskaart). Alamkataloogis PDF esineb aeromagnetiliste anomaaliate väljatrükiks kujundatud kaart (vt alapeatükid Isojoonte ja trükivalmiskaart ja Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus) Algandmed Mõõtmistulemuste ning globaalse magnetvälja andmestiku alusel koostatakse MS Excel formaadis (või ASCII formaadis) failid (üks fail ühe mõõtepäeva kohta), milles iga rida tähistab üht mõõtepunkti. Veergudes antakse vasakult paremale: (i) Mõõtepunkti x-koordinaat L-EST tasapinnalises ristkoordinaat-süsteemis (seitsmekohaline number), (ii) Mõõtepunkti y-koordinaat L-EST tasapinnalises ristkoordinaat-süsteemis (kuuekohaline number), (iii) Mõõtepunkti kõrgus maa- või veepinnast (meetrites), (iv) Mõõtehetk UTC ajas formaadis TT:MM:SS, kus T=tund, M=minud ja S=sekund, (v) Mõõdetud Maa magnetvälja totaalvektori intensiivsuse väärtus, millest on eemaldatud magnetvälja ajaliste variatsioonide effekt (viiekohaline täisarv), (vi) Aeromagnetilise anomaalia punktväärtuse arvutamiseks kasutatud Maa magnetilise globaalvälja väärtus (viiekohaline täisarv), (vii) Aeromagnetilise anomaalia punktväärtus (ühe- või enamakohaline täisarv), Varasema (endise NSVL geoloogiakontsernide poolt produtseeritud) andmestiku korral esitatakse vaid need tulbad, mille kohta andmestik eksisteerib. ASCII formaadis failis veerud eraldatakse üksteisest kahe või enama tühiku abil, kusjuures sarnased arvjärguühikud joondatakse. Faili nimetus peab sisaldama informatsiooni kuupäeva ja kaardistuspiirkonna kohta: MG_AAKKPP_####.dat või 178

179 MG_AAKKPP_####.xls, kus A=aasta, K=kuu, P=päev ning #### = Eesti baaskaardi lehe number. Juhul kui ühel päeval kaardistati mitme baaskaardilehe piirkonnas, edastatakse faili nimetuses enimkaardistatud või keskmise kaardilehe number. Informatsiooni kuupäeva kohta võib ära jätta juhul kui seda pole aruandes täpsustatud Isojoonte ja trükivalmiskaart Kaardilehed edastatakse tööde tellijale nii digitaalsel kui ka tardkujul. Viimati mainitud kujul esitatakse vaid PDF formaadis olevad trükivalmiskaardid. Digitaalselt edastatakse: o o Aeromagnetiliste anomaaliate kaart Portable Document Format (PDF) formaadis lahutusvõimega vähemalt 1016 dpi. Kaardi failinimi on MG_####.pdf (trükivalmiskaart). Aeromagnetiliste anomaaliate kaardi isoanomaalid vektorkujul MIF Mapinfo Interchange Format ja MID Mapinfo Interchange Data failina, vastavalt MG_####.mif ja MG_####.mid. Tardkujul isaritmilise 44 kaardi koostamisel luuakse aeromagnetilise anomaalia punktväärtuste alusel maatriks (grid) sammuga m. Maatriksi loomisel kasutatakse olemasoleva andmestiku jaoks sobivaimat interpolatsiooni mudelit (soovituslikult krigingut) otsinguraadust 3 km. Kõrvutiasetsevate kaardilehtede harmoneerumise huvides kasutatakse ka kõrvalasetsevate kaardilehtede andmestikku vähemalt kahekilomeetri ulatuses. Kaardi koostamiseks kasutatakse tarkvarapaketti Surfer või analoogset tarkvara. Maatriksi alusel genereeritakse aeromagnetiliste anomaaliate samajooned (isoanomaalid) sammuga 50 nt. Isoanomaalid antakse edasi pidevjoone abil. Joone laius on 0,01 cm; 0 - joone laius on 0,03 cm. Igale teisele isoanomaalile (alates 0-isoanomaalist) lisatakse tema väärtus numbrilisel kujul fondiga Times New Roman suurusega 10 pt. Juhul, kui on tegemist suure gradiendiga alaga (näiteks Jõhvi magnetanomaalia piirkond või Märjamaa massiivi piirkond), siis võib numbreid lisada isoanomaalidele ka harvem. Kahe numbri vaheline kaugus ühel isoaomaalil on 10 cm; ning numbri ja kaardilehe serva vaheline kaugus on vähemalt 2 cm. Number paigutatakse isoanomaali sisse, st numbri asukohas isoanomaal katkestatakse. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. NB! Isoanomaalide kaartidel esinevad vaid isoanomaalid ja nende numbrilised väärtused. Isoanomaalide alusel värvitakse kaart sujuvalt muutuva tonaalsusega kasutades graduaalset värviskaalat rainbow (punane-oranž-kollane-roheline-sinine-lillakassinine), kusjuures punased toonid iseloomustavad kaardilehel esinevaid maksimaal-, ning sinised toonid minimaalväärtuseid, st toonid on kaardilehekesksed olles maksimaal- ja 44 Isaritmiline kaart kaart, mis kujutab esitatavat nähtust kolmemõõtmelisena. 179

180 minimaalväärtustega sidumata (vt Joonis 14). Nullväärtus paigutatakse külmade ja soojade toonide üleminekukohta (kollase ja rohelise piirile). Maksimaalne Minimaalne Joonis 14. Isaritmilise aeromagnetiliste anomaaliate kaardi magnetvälja intensiivsust edasiandva värviskaala näide Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus Aeromagnetiliste anomaaliate kaardil esinevate topograafiliste nähtusklasside loetelu ja kujundus on toodud tabelis (Tabel 29). Topograafilise info alusena kasutatakse kaardistatava(te) kaardilehtede või piirkonna jaoks koostatud faile TOala####.dgn, TOjoon###.dgn, TOpunkt####.dgn ja TOvõrk####.dgn, millede topograafilist infot kasutatakse ka teiste geoloogiliste teemakaartide koostamisel (vt peatükk 13 Topograafiline informatsioon). Kaardielementide kujundus ja paigutus on toodud Tabel 40-s ja kirjeldatud peatükis 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon. Aeromagnetiliste anomaaliate kaardi juurde kuulub abikaart. Abikaardil kuvatakse kaardivälja aeromagnetiliste anomaaliate pind mõõtkavas 1 : varjutatud reljeefina, mis on soovituslikult valgustatud kirdest. Abikaardi põhjaraamil vasakul esineb abikaardi pealkiri: VARJUTATUD RELJEEF ( valgustatud kirdest ). Teksti kujundus on: 1/TNR/R/12. Kaardi all cellina (cell name MK_200) abikaardi numbriline ja joonmõõtkava (kirjeldatud peatükis Trükivalmiskaardi kompositsioon vt Tabel 40). Abikaardi raamjoone, koordinaatide võrgustiku joonte ja numbrite kujundus on toodud tabelis (Tabel 36). Aeromagnetiliste anomaaliate kaardikompositsiooni kujundust ja paigutust on kirjeldatud peatükis 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon. 180

181 Tabel 29. Aeromagnetiliste anomaaliate teemakaardil esinevate topograafiliste nähtusklasside loetelu ja kujundus ning kaardivälja ja abikaardi raami ja ristkoordinaatide võrgustiku kujundus. (VA võtme atribuut, kas cell või värv; T = tase (level); S- Shape; CS- Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text). Nähtusklass ja põhikaardi kood Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon TOPOGRAAFILISED NÄHTUSKLASSID 302 Kallas (mere L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) L, LS, CC?? 1 305/306 Jõgi, oja või kraav 801 Riigipiir 726 Kõrgepingeliin 701//702/703 Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee 708 Automagistaal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee 59205/59206/ Veekogu nimi 5/4/3/ Linna nimi Alevi nimi Aleviku nimi Fill: none Piirjoon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, CC??/?? 4 L, CC?? 4 L, LS, CC?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/ELEKTE R/0 Joon:??/RAUDTEE/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 T?? 5 T?? 5 LINN T?? 5 Alev T?? 5 Alevik Tekst??/TNR/I/12 Tekst: Suurtäht??/TNR/R/14 Tekst: Väiketäht??/TNR/R/12 Tekst: Väiketäht??/TNR/R/10 Märkused RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm 181

182 Nähtusklass ja põhikaardi kood Objektiklass VA T Sümbol/ tingmärk Kartograafiline spetsifikatsioon Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 raamjoon Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilised koordinaadid_jooned Geograafilised koordinaadid_tekst L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 182

183 11. Raskusjõuvälja anomaaliate teemakiht Sissejuhatus. Maa siseehituse lateraalsest muutlikusest tingituna ei ole raskuskiirenduse väärtus geoidi pinnal konstantne. Eesti geoloogilise baaskaardi raskusjõuvälja anomaaliate teemakihi koostamiseks kaardistatakse Maa raskuskiirenduse väärtusi, millesse on viidud geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja vahekihi (Bouguer ) parandused. Vahekihi parandus arvutatakse kahe üldlevinud vahekihi tihedusele: 2,3 (pealiskorra keskmine tihedus) ja 2,67 (aluskorra keskmine tihedus) g/cm 3. Andmestiku alusel koostatakse kaks teemakihti (kaarti): (i) Bouguer anomaaliate ja (ii) raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart. Bouguer anomaaliate kaart peegeldab raskusjõuvälja anomaaliaid geoidi pinnal. Raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart tuletatakse Bouguer anomaaliate andmestikust ja peegeldab raskusjõuvälja lokaalset muutlikust. Teemakihil kuvatakse mõõtmispunktide punktväärtuste interpoleerimise alusel matemaatiliselt moodustatud isojoonte (isoanomaaliate) kaart. Lisaks näidatakse teemakihil Eesti baas(põhi)kaardi alusel rannajoon, siseveekogud ja asulate asukohad. Eesti geoloogilise baaskaardi muude teemakihtide koostamisel kontrollitakse interpretatsiooni vastavust raskusjõuvälja jääkanomaaliate andmekihiga saamaks lisainformatsiooni maapõue geoloogilise ehituse iseärasuste/struktuuride kohta. Raskusjõuvälja anomaaliate teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o All, T., Gromov, O. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja anomaaliate kaart 1 : Leht 7312 (Rohuneeme). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T., Gromov, O. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1 : Leht 6334 Tallinn. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T., Gromov, O. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1 : Leht 6341 (Vaida). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T., Gromov, O. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1 : Leht 6342 Aegviidu. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T., Gromov, O. ja Eresko, E Tartu piirkonna gravimeetrilise andmestiku revideerimine ja digitaliseerimine. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja anomaaliate kaart 1: Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1: Leht 6344 Kehra. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja anomaaliate kaart 1: Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1: Leht 7322 Loksa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja anomaaliate kaart 1: Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 183

184 o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja anomaaliate kaart 1: Leht 7321 Prangli. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Shuvalova, M. ja Eresko, E., Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1: Leht 6343 Maardu. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. o All, T., Gromov, O., Šuvalova, M. ja Eresko, E Eesti raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart 1 : Leht 7322 (Loksa). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn Reaalsusmudel. Kaardistatavaks nähtuseks raskusjõuvälja anomaalia andmekihil on raskuskiirenduste (ehk Bouguer anomaaliate) punktväärtuste alusel arvutatud Bouguer anomaalia statistiline pind geoidi pinnal. Nähtuse koodiks on GR_bg. Kaardistatavaks nähtuseks raskusjõuvälja jääkanomaalia andmekihil on Bouguer anomaaliate suhtelise muutlikkuse alusel arvutatud lokaalsete jääkanomaaliate statistiline pind keskmistamisraadiusega 2 km. Nähtuse koodiks on GR_bgj Teostusmudel. Raskusjõuvälja anomaaliate teemakihi koostamiseks mõõdetakse raskuskiirendust maapinnal täpsusega vähemalt ±0,2 mgal. Teemakihi koostamisel luuakse vähemalt mõõtepunkti ruutkilomeetri kohta. Mõõtmiste käigus luuakse tugipunktid täpsusega vähemalt ±0,05 mgal, mida kasutatakse reamõõtmiste lähtepunktidena. Igas tugipunktis teostatakse kaks kuni neli sõltumatut mõõtmist, vajadusel ka rohkem. Võimalusel kasutatakse varasemate samalaadsete tööde käigus loodud tugipunkte. Tugipunktid seotakse vähemalt kahe riikliku gravimeetrilise põhivõrgu GV-EST95 I, II või III klassi punktiga minimaalselt nelja sõltumatu mõõtmise tulemusel. Mõõtepunktide absoluutkõrgus määratakse nivelleerimise või GPS mõõdistussüsteemi abil täpsusega vähemalt ±0,1 m; asukoht positsioneeritakse kasutades globaalset kohamääramissüsteemi (GPS) asukohatäpsusega vähemalt ±30 m. Mõõtmistulemused parandatakse gravimeetri 0-punkti triivi ja loodeliste variatsioonide suhtes. Mõõtmistulemustesse viiakse sisse parandused valemi g + g ± g BA = gobs gφ h B abil, kus g obs on mõõdetud raskuskiirenduse väärtus, g φ on geograafilise laiuse parandus, g h on kõrguse parandus ning g B Bouguer ehk vahekihi parandus. 2 4 g = ,85(1 + 0, sin φ 0, sin φ) (mgal), φ kus φ on mõõtmispunkti asukoha laiuskraad. 184

185 g h = 0, 308h (mgal), kus h on mõõtmispunkti kõrgus geoidi pinnast. g B = 0,0419ρh (mgal), kus ρ on vahekihi tihedus. Bouguer anomaalia arvutatakse vahekihi tihedusele 2,67 ning 2,30 gcm Andme- ja esitusmudel. Iga baaskaardilehe kohta koostatakse kataloog nimega Geofyysika_####. Nimetatud kataloog ja järgnevad kolm alamkataloogi on ühised aeromagnetilise anomaaliate ja raskusjõuvälja anomaaliate teemakihi andmestikule. Kataloogis esineb kolm alamkataloogi, millede nimed peegeldavad neis sisalduvate failide formaarti: o XLS, o MIF, o PDF Alamkataloogis XLS esineb MS Exceli formaadis fail, milles algandmestik raskuskiirenduste mõõtmistulemustega (vt alapeatükk ). Alamkataloogis MIF esinevad Bouguer anomaalia kaardi isoanomaalid ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardi isoanomaalid vektorkujul MIF Mapinfo Interchange Format ning MID Mapinfo Interchange Data failidena (vt alapeatükk ). Alamkataloogis PDF esinevad Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart trükivalmis kujul (vt alapeatükid Isojoonte ja trükivalmiskaart ja Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus) Algandmed. Parandatud mõõtmistulemuste ning kasutatud andmestiku alusel koostatakse MS Excel formaadis fail ( GR_####.xls #### = Eesti baaskaardilehe number), milles iga rida tähistab üht mõõtepunkti. Veergudes antakse vasakult paremale: o marsruudi number või nimi (numbri lisana: m - reamarsruut, TP - tugipunkt); o mõõtepunkti number; o mõõtepunkti x-koordinaat L-EST97 süsteemis (m); o mõõtepunkti y-koordinaat L- EST97 süsteemis (m); o mõõtepunkti kõrgus (H), Balti kõrguste süsteemis (m); o kõrguse parand (mgal); o raskuskiirenduse (g) väärtus (mgal); o Bouguer anomaalia ( g 267 ) vahekihi tihedusele 2,67 gcm -3 (mgal); o Bouguer anomaalia ( g 230 ) vahekihi tihedusele 2,3 gcm -3 (mgal); o Mõõtmiste aeg (tööde teostamise kuu ja aasta(d)). 185

186 Isojoonte ja trükivalmiskaart Kaardilehed edastatakse tööde tellijale nii digitaalsel kui ka tardkujul. Viimati mainitud kujul esitatakse vaid PDF formaadis olevad trükivalmiskaardid. Digitaalselt edastatakse: o Bouguer anomaalia kaart vahekihi tihedusega 2,67 gcm Portable Document Format (PDF) formaadis lahutusvõimega vähemalt 1016 dpi. Kaardi failinimi on GRB_####.pdf -3 o o o Raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart, mille aluseks on Bouguer anomaalia kaart vahekihi tihedusega 2,67 gcm -3, Portable Document Format (PDF) formaadis lahutusvõimega vähemalt 1016 dpi. Kaardi failinimi on GRJ_####.pdf Bouguer anomaalia kaardi isoanomaalid vektorkujul MIF Mapinfo Interchange Format ja MID Mapinfo Interchange Data failina, vastavalt GRB_####.mif ja GRB_####.mid Raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardi isoanomaalid vektorkujul MIF Mapinfo Interchange Format ja MID Mapinfo Interchange Data failina, vastavalt GRJ_####.mif ja GRJ_####.mid Tardkujul edastatakse Bouguer anomaalia kaart vahekihi tihedusega 2,67 gcm -3 ning raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaart (aluseks Bouguer anomaalia kaart vahekihi tihedusega 2,67 gcm -3 ) Isaritmilise 45 Bouguer ja jääkanomaaliate kaartide koostamisel luuakse raskusjõuvälja anomaaliate ja jääkanomaaliate punktväärtuste alusel maatriks (grid) sammuga m. Maatriksi loomisel kasutatakse olemasoleva andmestiku jaoks sobivaimat interpolatsiooni mudelit (soovituslikult kriging ut) otsinguraadusega 1,5 km. Kõrvutiasetsevate kaardilehtede harmoneerumise huvides kasutatakse ka kõrvalasetsevate kaardilehtede andmestikku vähemalt kahe kilomeetri ulatuses. Analüütiliselt koostatud maatriks (grid) puhastatakse interpolatsiooni tõttu tekkivatest moonutustest kaardi äärealadel uuritud ala piirist uurimata ala suunas. Kaardi koostamiseks kasutatakse tarkvarapaketti Surfer või analoogset tarkvara. Maatriksite alusel genereeritakse raskusjõuvälja anomaaliate samajooned (isoanomaalid) sammuga 0,5 mgal ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate isoanomaalid sammuga 0,2 mgal. Isoanomaalid antakse edasi musta värvi pidevjoone abil. Joone laius on 0,01 cm; 0 - joone laius on 0,03 cm. Igale isoanomaalile (alates 0-isoanomaalist ja see kaasa arvatud) lisatakse tema väärtus numbrilisel kujul fondiga Times New Roman suurusega 10 pt. Kahe numbri vaheline kaugus ühel isoaomaalil on 10 cm; ning numbri ja kaardilehe serva vaheline kaugus on 45 Isaritmiline kaart kaart, mis kujutab esitatavat nähtust kolmemõõtmelisena. 186

187 vähemalt 2 cm. Number paigutatakse isoanomaali sisse, st numbri asukohas isoanomaal katkestatakse. Number on õiges asendis vaadatuna väiksemate väärtuste poolt. Isoanomaalide kaartidel esinevad vaid isoanomaalid ja nende numbrilised väärtused. Isoanomaalide alusel värvitakse kaart sujuvalt muutuva tonaalsusega kasutades graduaalset värviskaalat rainbow (punane-oranž-kollane-roheline-sinine-lillakassinine), kusjuures punased toonid iseloomustavad kaardilehel esinevaid maksimaal-, ning sinised toonid minimaalväärtuseid, st toonid on kaardilehekesksed olles maksimaal- ja minimaalväärtustega sidumata (vt Joonis 15). Nullväärtus paigutatakse külmade ja soojade toonide üleminekukohta (kollase ja rohelise piirile). Maksimaalne Minimaalne Joonis 15. Isaritmilise Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardil raskuskiirenduse muutlikkust edasiandva värviskaala näide Trükivalmiskaardi topograafiline info ja kaardikujundus Bouguer anomaalia kaardil ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardil esinevate topograafiliste nähtusklasside loetelu ja kujundus on toodud Tabel 29. Topograafilise info alusena kasutatakse kaardistatava(te) kaardilehtede või piirkonna jaoks koostatud faile TOala####.dgn, TOjoon###.dgn, TOpunkt####.dgn ja TOvõrk####.dgn, milleda topograafilist infot kasutatakse ka teiste geoloogiliste teemakaartide koostamisel (vt peatükk 13 Topograafiline informatsioon). Kaardielementide kujundus ja paigutus on toodud tabelis Tabel 36. Bouguer anomaalia või raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardi juurde kuulub abikaart. Abikaardil esineb kaardivälja Bouguer anomaalite või raskusjõuvälja jääkanomaaliate pind mõõtkavas 1 : varjutatud reljeefina, mis on soovituslikult valgustatud kirdest. Abikaardi põhjaraamil vasakul esineb abikaardi pealkiri: VARJUTATUD RELJEEF ( valgustatud kirdest ). Kaardi all cellina (cell name MK_200) abikaardi numbriline ja joonmõõtkava (kirjeldatud peatükis Trükivalmiskaardi kompositsioon). Abikaardi raamjoone, koordinaatide võrgustiku joonte ja numbridite kujundus on toodud Tabel 30. Bouguer anomaalia kaardi ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate kaardi kaardielementide kujundust ja paigutust on kirjeldatud peatükis 16 Trükivalmiskaardi kompositsioon. 187

188 Tabel 30. Bouguer anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate trükivalmiskaardil esinevate topograafiliste nähtusklasside loetelu ja kujundus ning kaardivälja ja abikaardi raami ja ristkoordinaatide võrgustiku kujundus. (VA võtme atribuut, kas cell või värv; T = tase (level), S- Shape; CS-Complex Shape; L- Line, LS - Linestring; CC-Complex Chain; C Cell, T- text) Põhi(baas)- kaardi Objektiklassid nähtusklassid ja kood VA T Sümbol/ tingmärk TOPOGRAAFILISED NÄHTUSKLASSID 302 Kallas (mere rannajoon) 302 Järv (ka veehoidla, tiik jms) 305/306 Jõgi või oja või kraav 801 Riigipiir 701//702/703 Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraud-tee 708 Automagistraal 709/710 Põhi- või tugimaantee ja kohalik maantee 59205/59206/ Veekogu nimi 5/4/3/ Linna nimi Alevi nimi Kartograafiline spetsifikatsioon L, LS, CC?? 4 Joon:?/0/1 L, LS, CC?? 1 Fill: none Piirjoon:??/0/0 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 L, CC??/?? 4 L, LS, CC?? 4 Joon:??/??/RIIGIP/4/4 Shadeing:??, laius riigipiiri teljest lõunasuunas 5 mm Joon:??/RAUDTEE/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/1 L, LS, CC?? 4 Joon:??/0/0 T?? 5 Tekst??/TNR/I/12 T?? 5 LINN T?? 5 Alev Tekst: Suurtäht??/TNR/R/14 Tekst: Väiketäht??/TNR/R/12 Märkused RAUDTEE: jooned??/0/0; omavaheline kaugus 1 mm, Ruudud sees fill (opaque)??; pikkus 10 mm Aleviku nimi T?? 5 Alevik Tekst: Väiketäht??/TNR/R/10 188

189 Põhi(baas)- kaardi Objektiklassid tingmärk spetsifikatsioon VA T Sümbol/ Kartograafiline nähtusklassid ja kood Kaardivälja raamjoone ja koordinaatide kujundus Kaardivälja L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 raamjoon Ristkoordinaatide kilomeeter võrk Ristkoordinaadid_tekst Geograafilise d koordinaadid_joone d Geograafilise d koordinaadid_tekst L, CC?? 4 Joon: 1/0/0 T?? Tekst: 1/ARIAL/R/12 L, CC?? 4 Joon:??/0/0 o T?? Tekst:??/ARIAL/R/12 Märkused Algab ja lõppeb baaskaardivälja raamjoonega. Tõmmatakse iga 5 km tagant. Asub 2 mm väljaspool baaskaardilehe raamjoont, teksti pikitelje nurk 270 o Joon algab ja on risti baaskaardilehe raamjoonega pikkus 2 mm Asub geograafilise koordinaadi joone all nurgaga 0 o 1 mm kaugusel joone otsast. Joone ots jääb kraadi ja minuti vahele 12. Faktilise materjali teemakiht Sissejuhatus Faktilise materjali teemakiht koosneb (i) kahest dgn-formaadis teemakaardist (hüdrogeoloogilise algandmestikuga ja litoloogilis-stratigraafilise algandmestikuga faktilise materjali kaardist) ja (ii) xls- või mdb- formaadis tärkandmete baasist kummagi kaardi kohta eraldi. Andmebaasis esitatakse (i) kõigi geoloogilise kaardistamise käigus loodud ja/või kasutatud vaatlus 46 - ja mõõtmispunktide 47 koordinaadid, (ii) nimi (juhul kui eksisteerib), (iii) informatsioon neis määratletud nähtus(t)est ning (iv) viited kasutatud algandmete ja vaatlus- või mõõtmispunkti päritolule. Faktilise materjali teemakaartidele kantakse vaatlus- ja mõõtmispunktide asukoht vastavat tüüpi tähistava tingmärgi abil, ning, mõningatel allpool täpsustatud juhtudel, lisatakse ka vaatluspunkti nimi. Faktilise materjali teemakihi nähtusklassideks on vaatlus- või mõõtmispunkti tüüp (nt. puurauk, puurkaev, paljand, jms.). Vaatlus- või mõõtmispunkt annab algandmestiku geoloogilise baaskaardi nähtusklassside moodustamiseks. Geoloogiline algandmestik on interpretatsioonivaba või minimaalselt interpretatsiooni sisaldav nähtusklasside andmestik, mis on kogutud geoloogiliste välitööde 46 Vaatluspunkt geoloogilise baaskaardi nähtusklasside kohta geoloogilist informatsiooni andnud puurauk, paljand, kaeve vms. 47 Mõõtmispunkt mõõteaparaadi positsioon füüsikalise välja mõõtmisel. 189

190 käigus (geoloogiline kaardistamine, maavarade/põhjavee/teaduslikud uuringud või muud uuringud ja tähelepanekud) erinevates vaatlus- ja mõõtmispunktides ning mis on kasutatav geoloogilise baaskaardi nähtusklasside4 väljaeraldamiseks. Geoloogilise kaardistamise käigus kogutav ja/või digitaliseeritav algandmestik jaguneb kolmeks põhitüübiks: o kivimiline ehk stratigraafilis-litoloogiline algandmestik (kasutatakse aluspõhja geoloogilise, pinnakatte geoloogilise teemakihi ja neist tulenevate teemakihtide koostamisel), o hüdrogeoloogiline algandmestik ehk hüdrostratonite kollektoromadusi ja veeandvust ning hüdrostratonites sisalduva põhja- ja pinnasevee omadusi puudutav informatsioon, o geofüüsikaline algandmestik, ehk geofüüsikalise uuringumeetodiga saadud informatsioon, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilis-litoloogilise ja/või hüdrogeoloogilise informatsiooni saamiseks. Faktilise materjali teemakihil on järgnevad funktsioonid: o võimaldab kontrollida geoloogilise baaskaardi kvaliteeti, andes ülevaate kaardistatud ala infotihedusest, o võimaldab kontrollida geoloogilisel baaskaardil olevate interpretatsioonide kvaliteeti (ehk millistest üksikute andmete punktväärtustest koosneb geoloogilise baaskaardi nähtus kui homogeene või üldistatud väärtustega info levikuala), o võimaldab geoloogilist infot säilitada struktureeritult ning kasutada seda tulevikus, o algandmete olemasolu struktrureeritud andmebaasi(de)na võimaldab tulevikus: teostusmudelite kontseptsiooni muutudes koostada uuel kontseptsioonil põhinevat kaarti, viia sisse muutusi algandmete muutumisel või täienemisel ehk uuendada kaarti. Faktilise materjali teemakihi juhendi koostamisel on kasutatud järgnevaid materjale: o Geoloogiline baaskaart. Faktiline materjal. Leht 6334 Tallinn. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Geoloogiline baaskaart. Faktiline materjal. Leht 6341 Vaida. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Geoloogiline baaskaart. Faktiline materjal. Leht 7312 Rohuneeme. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. o Põldvere, A Eesti geoloogiline baaskaart. Faktiline materjal. Lehed 4444 Misso ja 4533 Laura. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 190

191 12.2. Reaalsusmudel Faktilise materjali teemakihi reaalsusmudel määratleb ja kirjeldab antud teemakihil esinevad vaatlus- ja mõõtmispunktide klassid, nende alusel moodustatavad kaardistatavad nähtusklassid ja atribuudid. Vaatlus- ja mõõtmispunktid ning profiilid grupeeritakse neist saadava algandmestiku või metoodika alusel erinevateks klassideks: i. stratigraafilis-litoloogiline klass; ii. hüdrogeoloogiline klass; iii. geofüüsikaline klass 48. Vaatlus- ja mõõtmispunktide klass jaotatakse omakorda nähtusklassideks ja nende atribuutideks vastavalt geoloogilisele informatsioonile Eesti geoloogilise ehituse alusel (nt pinnakatte puurauk, pealiskorra kaevand, vt Tabel 31.) või, geofüüsikalise klassi puhul, meetodile (nt seismiline profiil, elektrilise sondeerimise punkt). Nähtusklasside ja atribuutide ID kood ning kirjeldus on antud Tabel 31-s. Kaardiobjekti (tingmärki) omab faktilise materjali teemakihil üldjuhul nähtusklasside atribuudid, erandkorras aga ka nähtusklass. Tabel 31. Faktilise materjali teemakihi nähtusklasside ja nende atribuude loetelu ning kirjeldus (V. nr = Versiooni number). V. nr ID kood Nähtusklass Atribuut Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus Stratigraafilis-litoloogiline klass 1.0 FM_pa Puurauk Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde käigus loodud puurauk. 1.0 FM_pa_q Vaid pinnakatet avav puurauk (sealhulgas Pinnakatte pinnakatte maavarade otsingu- ja uuringu puurauk puurauk ning ehitusgeoloogiline puurauk). 1.0 FM_pa_ap Pealiskorra Igasugune pinnakatet läbiv ja pealiskorra 1.0 FM_pa_ar 1.0 FM_ka Puurkaev 1.0 FM_ka_q 1.0 FM_ka_ap 1.0 FM_ka_ar puurauk Aluskorra puurauk Pinnakatte puurkaev Pealiskorra puurkaev Aluskorra puurkaev kivimeid avav puurauk. Igasugune aluskorra murenemiskoorikut ja kivimeid avav puurauk. Pinnase- või põhjavee tarbimiseks või uurimiseks loodud mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud hüdrogeoloogiline puurauk, mille geoloogilist läbilõiget on kasutatud pinnakatte setete või aluspõhja kivimite stratigraafiliseks-litoloogiliseks kirjeldamiseks. Vaid pinnakatet avav hüdrogeoloogiline puurauk. Pinnakatet läbiv ja pealiskorra kivimeid avav hüdrogeoloogiline puurauk. Aluskorra murenemiskoorikut avav hüdrogeoloogiline puurauk. 48 Aeromagneetiliste anomaaliate ja raskusjõuvälja jääkanomaaliate algandmestiku andnud mõõtmispunktide asukohad ja algandmed ei kuulu faktilise materjali teemakihi koosseisu, vaid esitatakse vastavate teemakihtide juhendite alusel. 191

192 V. nr ID kood Nähtusklass Atribuut Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus 1.0 FM_pl Paljand Looduslik- või tehislik pinnakatte setete ja/või aluspõhja kivimite paljandumine kas astangu, nõlvana, avamuspinnana rannal, teekaevena vms., mille kirjeldust on geoloogilise baaskaardi loomisel kasutatud. 1.0 FM_pl_q Pinnakatte paljandvaid pinnakatet avav paljand. 1.0 FM_pl_ap Aluspõhja kivimeid (võib avada ka Aluspõhja paljand pinnakatte seteid) avav paljand. 1.0 FM_kv Kaevand Igasugune tehislik ajutise iseloomuga kaeve (surf, melioratiivgeoloogiline kaevand, vundamendiauk, elektriposti puurimisauk, salvkaev jms.), mille kirjeldust on geoloogilise baaskaardi loomisel kasutatud. 1.0 FM_sf_q Pinnakatte kaevand Vaid pinnakatet avav kaevand. 1.0 FM_sf_ap Aluspõhja Pinnakatet läbiv ja aluspõhjakivimeid avav kaevand kaevand. 1.0 FM_qk Kaardistamise kaevand ) välimarsruudi ajutine kaevand. Pinnakatte kaardistamise (mõõtkavas Hüdrogeoloogiline klass Puurkaev - Põhjavee tarbimiseks või uurimiseks loodud mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud puurauk, mille algandmestikku on kasutatud geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogilise ja/või põhjaveekaitstuse teemakihi koostamisel. 1.0 FM_pkI 1.0 FM_pkI_Q 1.0 FM_pkI_D3 1.0 FM_pkI_D2 1.0 FM_pkI_D FM_pkI_SO 1.0 FM_pkI_OK Puurkaev tüüp I Kvaternaari veekompleks Ülem-Devoni veekompleks Kesk-Devoni veekompleks Kesk- ja Alam- Devoni veekompleks Silur- Ordoviitsiumi veekompleks Ordoviitsium- Kambriumi veekompleks Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihti ja tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekompleksi veekihti ja aluskorda lõikavate orgude aluskorral lasuvate Kvaternaari liivades kruusades levivaid veekihte avavad puurkaevud (ehk hüdrogeoloogilise teemakihi kaardistatavaid veekihide ja veekomplekside avamustel asuvad ja neid avavad puurkaevud; vt Joonis 16. Tsentraalselt tarbitava Kvaternaari veekompleksi veekihti ja aluskorda lõikavate orgude aluskorral lasuvate Kvaternaari liivades kruusades levivaid veekihte avavad puurkaevud. Ülem-Devoni veekompleksi avavad puurkaevud. Kesk-Devoni veekompleksi avavad puurkaevud. Kesk- ja Alam-Devoni veekompleksi avavad puurkaevud. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi avavad puurkaevud. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks i avavad puurkaevud. 192

193 V. nr ID kood Nähtusklass Atribuut Nähtusklassi/atribuudi kirjeldus 1.0 FM_pkI_KV 1.0 FM_pkI_PR 1.0 FM_pkII 1.0 FM_pkI_D2 1.0 FM_pkI_D FM_pkI_SO 1.0 FM_pkI_OK 1.0 FM_pkI_KV 1.0 FM_pkI_PR Geofüüsikaline klass 1.0 FM_gfp Puurkaev tüüp II Geofüüsikaline profiil Kambrium- Ediacara veekompleks Kristalliinse aluskorra vettandvad kihid Kesk-Devoni veekompleks Kesk- ja Alam- Devoni veekompleks Silur- Ordoviitsiumi veekompleks Ordoviitsium- Kambriumi veekompleks Kambrium- Ediacara veekompleks Kristalliinse aluskorra vettandvad kihid 1.0 FM_gfp _sp Seismiline profiil 1.0 FM_gfp_rp 1.0 FM_gfp_rphy 1.0 FM_gfs 1.0 FM_gfs _es Geofüüsikalise sondeerimise punkt Georadari profiil segment _lito Georadari profiili segment_hüdro Elektrilise sondeerimise punkt Kambrium-Ediacara veekompleksi avavad puurkaevud. Kristalliinse aluskorra vettandvad kihte avavad puurkaevud. Maapinnalt mitte-esimese aluspõhjalise veekihti/veekompleksi avavad puurkaevud; vt Joonis 16. Kesk-Devoni veekompleksi avavad puurkaevud. Kesk- ja Alam-Devoni veekompleksi avavad puurkaevud. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi avavad puurkaevud. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks i avavad puurkaevud. Kambrium-Ediacara veekompleksi avavad puurkaevud. Kristalliinse aluskorra vettandvad kihte avavad puurkaevud. Geofüüsikalise uuringumeetodiga saadud profiil, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilis-litoloogilise ja/või hüdrogeoloogilise informatsiooni saamiseks. Seismiline profiil, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilis-litoloogilise informatsiooni saamiseks. Georadari profiil, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilis-litoloogilise informatsiooni saamiseks. Georadari profiil, mille interpretatsioone on kasutatud hüdrogeoloogilise informatsiooni saamiseks Geofüüsikalise uuringumeetodiga saadud vertikaalne läbilõige, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilis-litoloogilise ja/või hüdrogeoloogilise informatsiooni saamiseks. Elektriline sondeerimise punkt, mille interpretatsioone on kasutatud stratigraafilislitoloogilise ja/või hüdrogeoloogilise informatsiooni saamiseks. 193

194 Joonis 16. Näide puurkaevu tüüpidest avatavate veekomplekside alusel. Puurkaev tüüp I (A ja E) avab vaid maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi/veekihi, tüüp II (B ja F) maapinnalt mitte-esimese aluspõhjalise veekihti/veekompleksi. Puurkaevusid, mis avavad mitu veekompleksi korraga (C ja D) faktilise materjali teemakihil ei kasutata Andme- ja esitusmudel Faktilise materjali teemakihi andme- ja esitusmudel määratleb: o faktilise materjali andmebaasis olevate tärkandmete koosseisu, andmete formaadi, o faktilise materjalide teemakaartide dgn-failide ülesehituse ja nimed, teemakihi nähtusklasside või nende atribuutide modeleerivate objektiklassid, võtmeattribuudid ja kujunduse. Iga baaskaaridlehe kohta koostatakse kataloog, nimega Fakt_####, siin ja edaspidi #### tähistab baaskaardilehe numbrit. Nimetatud kataloog omab kahte alamkataloogi: (i) FMLitostr_##### ja (ii) FMHydro_#####. Alamkataloog FMLitostr_##### sisaldab (i) Stratigraafilis-litoloogilise algandmestikuga tärkandmebaasi nimega FMLitostr####.xls(mdb) ja (ii) stratigraafilis-litoloogilist algandmestikku kajastava kaardi dgn-faile (vt ala peatükk nr Stratigraafilislitoloogilise algandmestiku digitaalkaardi ülesehitus ). Alamkataloog FMHydro_#### sisaldab (i) hüdrogeoloogilise algandmestikuga tärkandmebaasi nimega FMHydro####.xls(mdb) ja (ii) hüdrogeoloogilist algandmestikku kajastava kaardi dgn-faile (vt Hüdrogeoloogilise algandmestiku digitaalkaardi ülesehitus ). 194