addresses.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "addresses.indd"

Väljavõte

1 Heiki Sibul Riigikogu peasekretär Secretary General Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula avasõnad Head kolleegid, Mul on hea meel Teid tervitada Eesti parlamendi, Riigikogu hoones ja juhatada sisse täna ja homme toimuv seminar õiguslike ja regulatiivsete mõjude hindamisest seadusandluses. Mul on samuti hea meel harjutada paljusid nüüdseid ja tulevasi EL liikmesriikide kolleege kauni eesti keele kõlaga. Meeldiv on ka tõdeda, et käesolev Tallinnas toimuv seminar on sisuline jätk viimastel aastatel toimunud rahvusvahelisele arutelule, mis tipnes eelmisel aastal Roomas toimunud Euroopa Liidu riikide parlamentide spiikrite konverentsiga, milleks telliti ka parlamentaarsete protseduuride ja suhete alane uuring OECD-lt. Ma usun, et me kõik anname endale aru, et vaatamata regulatsioonide mõju hindamise olulisusele nii poliitikute kui ka ühiskonna huvirühmade vaatevinklist, on see valdkond siiski äärmiselt komplitseeritud ja otsest normi regulatsioonide mõju analüüsi tulemuste kasutamiseks õigusloomes ei ole kujunenud mitmetel põhjustel. Seega on õigusloome mõju hindamine endiselt arengujärgus valdkond. Püüan alljärgnevalt lühidalt kaardistada mõned minule olulisena tunduvad seminari võimalikud arutelude teemad: Esiteks, seadusandliku võimu ümber on palju erinevaid tegijaid ja alati võib keegi küsida, miks üldse on vaja tegeleda õigusaktide sot siaalse, eelarvelise, administratiivse jms mõju analüüsiga? Ja loodetavasti on alati ka keegi teine, kes Sherlock Holmes i kombel vastab Elementaarne, Watson, elementaarne! Dear Colleagues, I am very happy to welcome you to the building of the Riigikogu, the Parliament of the Republic of Estonia, and to make the opening speech for this two-day seminar Legal and Regulatory Impact Assessment of Legislation. I am also happy to let so many colleagues from present and future EU Member States enjoy the beautiful sound of the Estonian language. I am very proud that this seminar in Tallinn is essentially a follow-up to the international debate that has evolved in recent years and that peaked with the conference of parliamentary speakers of EU Member States, which was held last year in Rome and included an OECD survey on parliamentary procedures and relations. I am sure that we all agree that, in spite of the emphasis laid on the regulatory impact assessment by politicians and community groups, it is an extremely complex area and one which until now lacks clear principles on how to use the findings of regulatory impact analysis in legislation. This is why we may say that assessing the regulatory impact of legislation is still a work in progress. In the following dialog I will briefly map some of the key issues which this seminar should, in my opinion, address. First, legislative power interacts with a large number of different stakeholders and sometimes we hear questions on whether it is necessary to analyse the social, budgetary, administrative, etc. impact of legislation. And I hope that there is always someone who responds as Sherlock Holmes did: Elementary, Watson, Proceedings of ECPRD Seminar 9

2 mõjusid on vaja uurida selleks, et tagada avaliku poliitika ja haldusjuhtimise ratsionaalsus, läbipaistvus, tagajärgede ennustatavus ja kehtestatud seaduse mõjusus. Seega, ilma õigusaktide eelnõude piisava analüüsita pole meil võimalik teoreetiliselt ega praktiliselt tagada õigusriigi põhimõtete kohaselt isikute õiguskindlust ega poliitilist vastutusvõimet. Teiseks, realistliku õigusteadusliku (realistic legisprudence) lähenemise kohaselt on õiguse kehtimiseks ühiskonnas vajalik kolme kehtivuse üheaegsus, milleks on esiteks, õiguse kehtivus juriidilise kooskõla ja normatiivse täpsuse mõttes, teiseks kehtivus sotsiaalse fakti mõttes, ja kolmandaks, peab õigusloome taotlema ka õiguse kehtivust selle täitjate väärtushoiakute ning õigusteadvuse tasandil. Kolmandaks, kui õigusliku kehtivuse kohta võib parlament saada tagasisideinfot kohtutest, Õiguskantsleri büroost, Riigikontrollist ja politseist, siis õiguse sotsiaal-majandusliku ja väärtusteoreetilise kehtivuse uurimiseks on vajalik kaasata sotsiaalteadlasi psühholooge, sotsiolooge, demograafe, ökonomiste jt, kui poliitikud, ja meie, parlamendi ametnikud, soovime uurida probleemide põhjusi. Neljandaks, regulatsioonide mõjude hindamise käsitlused erinevates riikides lähtuvad paljuski ratsionaalse valiku ja avaliku valiku teooriatest. Me võime öelda, et soovime olla ratsionaalsed ja teha alati nii poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kõige otstarbekama valiku, kuid samas me peame riigiametnikena sageli tõdema, et poliitilises kommunikatsioonis ei ole poliitiline otstarbekohasus alati kooskõlas majandusliku otstarbekohasusega. Siiski julgen väita, et tänu Interneti ja uue meedia võimalustele on õigusloomega seotud analüütiline info muutunud kättesaadavaks huvilistele ja seetõttu pääsevad ka avalikus diskussioonis enam maksvusele ratsionaalsed, analüüsist tulenevad argumendid. Nagu seminari programmist nähtub, vaatleb prof. Raul Narits Eesti õigusloome praktika arenguid akadeemiliselt positsioonilt. Toon siinkohal vaid mõned näited, mida on teinud ja elementary we need to assess the impact in order to ensure that public policies and public administration are rational, transparent, enforceable and achieve the required impact. Without sufficiently analysing the impact of draft legislation we would not be able in theory or in practice to ensure its compliance with the principles of the rule of law, i.e. providing citizens with legal guarantees and political responsibility. Secondly, by realistic legisprudence, the validity of law in a society requires three simultaneous validities: first, validity of law in terms of legal harmony and normative accuracy; secondly, validity in terms of social fact and; thirdly, validity of the legislative process on the level of personal values of operatives and the legal consciousness. Third, whereas the parliament receives feedback on the validity of law from courts, the office of the Legal Chancellor, the State Audit Office and the police, the analysis of the validity of socio-economic principles and values requires the involvement of social scientists in psychology, sociology, demographics, economics and other fields in order to allow the politicians and us, the officials of the parliament, to study the causes of problems. Fourth, countries that follow a different approach to regulatory impact assessment employ the theories of rational choice and public choice. In our activities we are determined to act rationally and make choices that make sense politically, economically and socially. However, as public servants, we are often forced to admit that in political communication, political rationality is not always in harmony with economic rationality. In spite of this discrepancy, I am sure that the opportunities involved on the Internet and new media have made analytical information on legislative processes more available to all stakeholders, and that the public debate is taking full advantage of these rational principles backed by analysis. As you can see from our seminar programme, Professor Raul Narits will discuss the practical developments of the legislative process from an academic position. I will provide some 10 Proceedings of ECPRD Seminar

3 Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar tegemas Riigikogu ning Riigikogu Kantselei. Me oleme püüdnud Eestis sellele kaudselt kaasa aidata muuhulgas sotsiaal-õiguslike uuringute tellimise ja seminaridega, sest ilma inimeste aruteluta head mõtted ei teostu. Riigikogu Kantselei on alates aastast edendanud teadlikult seadusloome sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise eeldusi, et suurendada valmisolekut ühiskonnale oluliste seaduste mõjude hindamiseks. Sageli tähendab see täitevvõimu teostatud töö kontrolli. Et luua üldisem foon Eesti elanikkonna ootustest, eelistustest ja sotsiaal-majanduslikust olukorrast, siis oleme tellinud igal aastal vähemalt kaks parlamendi põhiülesannetega seotud sotsioloogilist uuringut, mille tulemused on Riigikogu veebi vahendusel ka avalikkusele kättesaadavad. Näiteks oleme palunud valida vastajatel 25-st riigieelarvelisest programmist välja viis nende jaoks kõige olulisemat elanikkonna prioriteetide nimekirja juhib tööhõive, haridus, tervishoid ja noored pered. Kuigi uuringute tulemused ei ole seadusandjale, ega eelnõusid kirjutavatele ametnikele mingil määral kohustuslikud, võime me demokraatia ja õigusriigi väärtustest lähtudes siiski väita, et tunnustatud meetodite alusel läbiviidud üleriigiline uuring on omamoodi minireferendum. Teine suund, mille kaudu oleme püüdnud sotsiaalse informatsiooni kasutamist edendada on sellesuunaliste seminaride korraldamine. Tänasele seminarile on eelnenud neljal varasemal aastal kümmekond seminari, millest võiks siinkohal esile tuua kolm: 1)1998. aastal toimus rahvusvaheline seminar Sotsiaal-majanduslike uuringute ja parlamentaarse teabe- ning uurimisteenistuste osa seadusandluses - Euroopa Liidu laianemise kontekstis. of the examples of what the Riigikogu and its Chancellery have done. Since one cannot implement good ideas without public debate, we have, among others, tried to influence this process in Estonia indirectly by commissioning socio-economic studies and by organising seminars. Since 1995, the Chancellery of the Riigikogu has been implementing measures to promote the preconditions for assessing the socio-economic impact of the legislative process with a view to increasing the preparedness of society to analyse the impact of important regulatory acts. It often means supervision over the activities of the executive branch. In order to collect more background information on the expectations, preferences and the socio-economic situation of Estonians, we have commissioned each year at least two sociological studies on the issues of the main parliamentary duties. The findings of these studies have been made available to the public through the Internet website of the Riigikogu. For instance, we asked the respondents to select five projects out of 25 that are funded by the state budget, which they consider most important. The responses highlighted that the most important areas for the public are employment, education, health and young families. Although the findings of the studies are in no way binding to the legislators or lawmakers, we can say that, by the principles of democracy and a state based on the rule of law, such nationwide studies are mini-referendums conducted on the basis of recognised methods. Another direction by which we have been promoting the use of social information has been the organisation of specific workshops and seminars. In the four years that preceded this seminar, we have organised or participated in about ten events of which I would like to highlight three: 1) The international conference entitled: The Role of Socio-Economic Studies and Parliamentary Research Services in Legislation in the context of EU enlargement, which was held in Proceedings of ECPRD Seminar 11

4 2) Eelmise aasta septembris toimus koos Läänemeremaade Nõukoguga Taani, Rootsi ja Soome kolleegide osalusel Hea õigusloome seminar. 3) Alles k.a. maikuu algul korraldasime koos Eesti ülikoolidega seminari Õigusriik ja õigusloome II: majandus- ning õigusteadlaste kohtumispaik. Seal arutati ka seaduseelnõude majanduslike mõjude hindamise võimalusi poliitilises kontekstis. Siia loendisse võiks lisada Riigikogu k.a. sünnipäeval 23. aprillil Riigikogu Juhatusele üleantud Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsiooni, mille keskseid põhimõtteid on erinevate huvirühmade informeerimine ja kaasamine õigusloomesse. Tulles tagasi avaliku poliitika ratsionaalse ja avaliku valiku mudelite juurde, soovin rõhutada, et ratsionaalsest avalikust arutelust ja valikust saame me tõsisemalt rääkida siis, kui nii poliitikute kui avalikkuse käes on piisav hulk adekvaatset infot selle kohta, kuidas üks või teine poliitiline valik mõjutab ühiskonna õiguskorraldust, majandust ja sotsiaalseid suhteid. Kui nüüd keegi väidab vastu, et objektiivsust taotlev mõjude hindamine on võimatu ja kasutu, siis võib sellest kergesti tuletada, et ka avalik diskussioon ja poliitiliste ning õiguslike otsustuste põhjendamine tugineb ebarealistlikele andmetele ja me võime rääkida demokraatia ja vabade valikute asemel demokraatiast ja valikutest kui sümboolsest mängust teadmata ja ütlemata, kes selle tulemusel võidavad ja kas avalikud huvid on piisavalt kaitstud? Meie seminaril arutluse alla tulevad teemad on olulised ka Euroopa Liidu laienemisprotsessi kontekstis, sest üha sagedamini on hakatud rääkima poliitilis-õigusliku integratsiooni ja majandusliku konvergentsi lahknevusest - seda vähemasti lühiajalises perspektiivis. Vastuse saab anda usaldusväärne analüüs. Parlamendi töö on reguleeritud seadustega ja heade tavadega ning seetõttu on lisaks 2) In September 2000, we organised, in association with the Council of the Baltic Sea States and our colleagues from Denmark, Sweden and Finland, a conference on good law making. 3) This May, we organised, in co-operation with Estonian universities, a seminar entitled: State of Rule of Law and Legislation II: A Meeting Point for Economic and Legal Scientists. Among others, this seminar discussed the possibilities for assessing the economic impact of draft legislation in a political context. A further addition to this list is the Concept the Development of the Estonian Civic Society, which was presented to the Board of the Riigikogu on 23 April, on the birthday of the Riigikogu. The central principles of this concept are providing information to various interest groups and their involvement in legislative work. Speaking about the rationality of public policies and models of public choice, I would like to emphasise that we can talk about rational public debate and choice only when politicians and public interest groups have sufficient and practical information on how different political choices influence the legal system, the economy, and the social relations of the society. If someone argues now that objective assessment of impact is impossible and impractical, I would like to remind them that unrealistic information also forms the basis for public debate and justification of political and legal decisions, and that instead of democracy and free choice we could speak about the democracy and choices as a symbolic game without knowing and without saying who will benefit and whether the people s interests are sufficiently protected. The issues which the participants of this seminar will be discussing are also important in the context of EU enlargement, especially since we have been hearing claims that political and legal integration and economic convergence are going separate ways, even in the short term. It is a problem to which a well-prepared analysis can provide a solution. The work of the parliament is regulated by laws and good practice, further emphasising the 12 Proceedings of ECPRD Seminar

5 Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar asjakohastele uuringutele oluline ka eelnõude menetlus, arutelude protseduurid ja ettepanekute ning arvamuste menetlemise kord. Tahaks väga loota, et Eesti seadusandluse üks põhiprobleeme - institutsioonide ülesehitamisega seotud reformide ja sellega seoses ka õigusloome kiiruse probleem annab järele samm sammult, sest ka eelnõude avaliku arutelu pikkus on oluline tegur riskide vähendamiseks. Võrreldes meie Lääne-Euroopa kolleegidega, on täismahuliste seaduseelnõude hulk olnud nii Eestis kui teistes Ida-Euroopa riikides oluliselt suurem, mistõttu ka eelnõude menetlemise kiirus on suurem. Kuidas kasutada paremini aega, et käsitleda uuringuid ennekõike komisjonide ja fraktsioonide istungitel, küsisime ka Riigikogu liikmetelt ja ametnikel k.a. maikuul läbiviidavas küsitluses. Ka sellest uuringust loodame saada argumente Riigikogu ja selle tugisüsteemi ratsionaalsemaks korrastamiseks. Samuti loodan seminaril kuulda arvamusi palju konkreetsematel teemadel nagu näiteks parlamendi komisjonide roll eelnõude ja seaduste mõjude hindamisel, seaduseelnõude koostajate kompetentsus ja vastutus. Kui laialtlevinud on praktika, et seaduseelnõud pannakse ministeeriumis kirjutama äsja ülikoolipingist tulnud noor kolleeg ja teinekord jõuab tema looming kuni parlamendini muudatusteta. Lõpetuseks sooviksin ma uskuda, et õigusloome tegelike mõjude kohta käivat informatsiooni ei hoitaks vaka all, sest ebaotstarbekad regulatsioonid võivad minna nii ühiskonnale kui ka rahvusvahelisele koostööle liiga kalliks maksma. Soovin kõigile osalejatele ning ettekandjatele edu ning vaimset inspiratsiooni ja usun, et tänane seminar on kaalukas teetähis õigusloome kvaliteedi kujundamist käsitlevate arutelude ahelas. importance of practical research and legislative process as well as conducting parliamentary debates and review of opinions. I very much hope that one of the most acute problems in Estonian legislation lack of speed in implementing institution-building reforms and in adopting legislation will eventually disappear. Today, the length of debate is an important factor in reducing risks. Since the countries of Eastern and Central Europe, including Estonia, are facing the need to adopt and implement a significantly larger amount of primary legislation than in Western Europe, it is understandable why we have been able to dedicate less time for debating draft legislation. In a survey conducted in May, we asked MPs and officials of the Riigikogu about what needs to be done in order to ensure that committees and parliamentary factions have enough time to study the findings of regulatory impact assessments. We hope that the May survey will provide some guidelines on how to enhance the rationality of the Riigikogu and its support system. In this seminar, I would like to hear your opinion on more specific issues, such as the competency and responsibility of law making. We often see a situation where regulatory acts are drafted by young ministerial staff who have recently graduated from the university and whose deliberations sometimes reach the parliament without any modification. In conclusion, I remain hopeful that we will succeed in providing sufficient information on the actual impact on legislation, since the cost of inappropriate regulations for society, and international co-operation in general, could be very high. I wish all seminar participants and speakers every success and inspiration and I hope that today s seminar will become an important milestone in the debate of these issues. Proceedings of ECPRD Seminar 13

6 Dick Toornstra Co-Director of ECPRD Good morning to all of you! May I also, on behalf of the ECPRD, welcome you to this seminar, which is the second one we have organised this year. It is a particular pleasure for me that we meet here today in Estonia, nearly ten years after the country proclaimed its full independence. Since the Riigikogu joined the ECPRD, it has impressed us with its enthusiasm, its active participation and a very professional attitude. The way you have prepared for this seminar clearly confirms my words. It is a great pleasure to be here with you today. This seminar, in which we will discuss the legal and regulatory impact assessment of legislation, should, as has always been the aim of ECPRD activities, stimulate a parliamentary debate on the quality of legislation and the tools which we need to fulfil parliament s role as both legislator and controller. At the Speakers Conference in September last year in Rome, it was made evident that the quality of legislation should be improved and that greater cooperation amongst national parliaments should be fostered. Today s seminar is somewhat different in that we have invited participants to present papers and reply to questionnaires in advance of the event. It is also quite significant that we have invited two non-parliamentary organisations, both of which work with impact assessment studies. I am very pleased that the European Commission has sent a compatriot of mine, Auke Haagsma, to give a presentation on EU lawmaking standards and that the OECD, in the person of Sue Holmes, is also willing to share its views with us concerning regulatory impact assessment options. This is, I hope, a seminar that will be very much focused on practical problems. The aim is that we learn from each other. We should * * * * * not have an academic debate, since it is very much the essence of ECPRD activities that we learn and speak frankly with each other. Giovanni Rizzoni will speak about the ten years of regulatory impact assessment experience in the Camera dei Deputati, an old and established parliament with ample resources and facilities. This should make an interesting comparison with Dr Narits introduction of the Estonian experience. I have no intention of competing with the key speakers who follow me, but allow me a few comments on the substance of the matter we are going to discuss. You will discover from a paper elaborated by the Directorate General for Research of the European Parliament, which has been distributed to you, that within the 15 EU member states there are some countries without any tradition of impact assessment studies. Some only look at the technical, legislative questions and only a few actually work with what we would call a substantive form of RIA. However, the role of parliaments in all of this seems to be very significant; RIA today being still considered as something of a governmental perk. In the EU, where directives are addressed to member states with an obligation to transpose these into national law, RIA very much seems to focus on the formal quality of legislation and the well-known principles of subsidiary and proportionality. The fact that the application and verification of EU law within a national system often requires measures with a deferring impact on economic and social operations, makes it difficult for parliaments to assess the overall impact of legislation. Although the European Commission has indicated its intention to formulate a proper regulatory strategy implying a systematic consultation process and impact analysis before any proposal is made and an evaluation of the effects of this kind of legislation, they only seem to address national administrations and various economic and social players. From the Commission s point 14 Proceedings of ECPRD Seminar

7 Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar of view, this is understandable and, as far as I am concerned, also acceptable. However, it does imply that parliaments, not just for purely national domestic legislation, but very much also for EU legislation must organise themselves better. We in the ECPRD are willing to help in such an endeavour and we plan to make use of the latest technology to provide national parliaments with an electronic platform for EU legislative proposals, offering comprehensive information on all phases of the process including, we hope, access to impact studies conducted either at a national or a wider EU level. Personally, I have always felt that parliaments in exercising their role of both legislator and controller do not necessarily need a very large staff. Certainly today in the age of freely available data on the web and a communication technology which enables parliaments, if they so desire, to liase very quickly with the electorate on a permanent basis, means that it is more important to have the capacity to select and target information, to have enough expert knowledge to verify the methodology used in producing RIA studies, than to conduct or to implement independent parliamentary research. It is true that when commissioning an external impact assessment study, parliaments must be aware that the analysing body does not produce an academic analysis, which is only important from a theoretical point of view. However, it is also true to say that globalisation and regionalisation is making legislation more complex and more technical, for which no parliament can have sufficient in-house expertise. Thus parliaments would, in my view, be best served if governments or, in the context of the European Union, the European Commission were obliged to present to the legislator very comprehensive proposals which should include explanatory statements, regulatory impact statement papers, and a full explanation on the methodology which has been applied. In conclusion, allow me to remind you of what I would consider to be the seven primary items which should always be covered in such a regulatory impact statement: First of all, there is the obvious problem of the issue of identification; Secondly, a specification of what is the desired objective or objectives; Thirdly, an identification of the various options that exist; Fourthly, an assessment of impacts, the costs and benefits, both in a wider context of their significance and for each option; Fifthly, the consultation mechanism; Sixth, the conclusion and recommended option; And finally, seventh, the implementation and review of options which will accompany the legislation, including the feasibility of the sunset clause. Parliaments obviously should accept that such a comprehensive regulatory impact assessment statement, together with other accompanying papers, can only be expected for major legislative proposals. Parliaments are first and foremost political bodies. They are not organs, which should deal with the execution of legislation. Obviously they preserve the right of control and of checking whether the objectives and parameters set in the legislation have been met, and of expressing their political judgement accordingly. But it is for governments to execute and it is for governments to be scrutinised. Parliaments should not confuse their duties. That is why I see a parliamentary role in both prospective and retrospective RIA, but less in accompanying RIA methods. Let the work be done by the executive, leaving parliaments to scrutinise the technical legal context, the methodology used and the proposed legislation, the outcome of the RIA study and finally, the political relevance of the proposal. I wish you a successful and interesting seminar. Thank you. Proceedings of ECPRD Seminar 15

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Scanned Image

Scanned Image EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL TARTU ÜLIKOOL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

PA 9

PA 9 PÕHISEADUSLIKU ASSAMBLEE ÜHEKSAS ISTUNG 28. oktoober 1991 Juhataja T. Anton Lugupeetud külalised! Lugupeetud assamblee liikmed! Kell on 12 ja me alustame. Palun istuge oma kohtadele! Proua Laido, mul on

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo

Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Koo Sihtasutuse Euroopa Kool PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED STATUTES OF THE FOUNDATION EUROOPA KOOL Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 1.1.Sihtasutus Euroopa Kool (edaspidi sihtasutus) on asutatud Tallinna Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

PR_COD_3app

PR_COD_3app EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 LÕPLIK A6-0415/2005 19.12.2005 ***III RAPORT Lepituskomitees heakskiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ühistekst, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2002 Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1 Põhikooli matemaatika võistlus Lõppvõistlus reedel 22.1.2016 OSA 1 Lahendamiseks aega 30 min Punkte 20 Selles osas kalkulaatorit ei kasutata. Lühikesed lahendused ja vajalikud joonised teha samale paberile.

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

COM(2004)651/F1 - ET

COM(2004)651/F1 - ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 11.10.2004 KOM(2004) 651 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa lepinguõigus ja ühenduse õigustiku muutmine: tulevikuplaanid ET ET 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science

Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Language technology resources for Estonian text summarization Kaili Müürisep University of Tartu Institute of Computer Science Outline Estonian language resources First experiment for summarization EstSum

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TOIMETISED NR 14 2012 SISUKORD Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, PhD), Wladimir Segercrantz (D.Sc, professor) Vabatsoonide roll ja arengusuunad (Valga vabatsooni

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

2015_KA1_NV_naidistaotlusvorm_inglise keeles_v2.pdf

2015_KA1_NV_naidistaotlusvorm_inglise keeles_v2.pdf TÄHELEPANU! Enne taotluse täitmist tutvuge programmijuhendiga ( Programme A. General Information Guide), viige end kurssi rahvusvahelise noortevahetuse olemuse ja tingimustega (võtmetegevus ehk key action

Rohkem

2015_KA1_NV_naidistaotlusvorm_inglise keeles_v2.pdf

2015_KA1_NV_naidistaotlusvorm_inglise keeles_v2.pdf TÄHELEPANU! Enne taotluse täitmist tutvuge programmijuhendiga ( Programme A. General Information Guide), viige end kurssi rahvusvahelise noortevahetuse olemuse ja tingimustega (võtmetegevus ehk key action

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Li Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2004, 35, 128 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja (Genf, 1992) muutmisdokument Rahvusvahelise

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2012 MÄÄRDEAINED, TÖÖSTUSÕLID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED (KLASS L) Klassifikatsioon Osa 13: tüüp G (juhikud) Lubricants,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC :2005 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingut

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC :2005 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingut EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 10026-1:2005 INFOTEHNOLOOGIA Avatud süsteemide vastastikune ühendamine Tehingute hajustöötlus Osa 1: OSI TP mudel Information technology Open Systems Interconnection Distributed

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.08.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse toornafta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond H2020 teabepäevad novembris 2018 Katrin Kello, Eesti Teadusagentuur katrin.kello@etag.ee Foto: Ethan Lindsey H2020 ühiskonnaprobleemide

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Tiitel_logoga.ai

Tiitel_logoga.ai SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT TALLINN 2009 Koostanud Statistikaameti keskkonna

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.06.1994 Avaldamismärge: RT II 2008, 19, 56 Eesti Vabariigi valitsuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni nõustamiskoostöö

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Kristin Kraav Eesti Teadusagentuur kristin.kraav@etag.ee H2020 konsultantide teenused Horisont 2020 informatsiooni edastamine Taotlejate nõustamine ja koolitus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C,

INVESTMENT FRIENDS CAPITAL SE MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding the meeting: Plock, ul. Padlewskiego 18C, MINUTES OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING OF SHAREHOLDERS Place of holding : Plock, ul. Padlewskiego 18C, 09-402, Poland. Time of : 17 June 2019, starting at 11.00 (Warsaw Time). Pursuant to the printout

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. juuli 2016 (OR. en) 10998/16 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Saaja: Teema: Nõukogu peasekretariaat COASI 154 ASIE 60 CFSP/PESC 582 CSDP/PSDC 424 POLGEN 81 RELEX 608 DEVGEN

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2005 Avaldamismärge: RT II 2004, 36, 131 Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vaheline Põhjamaade

Rohkem