Rail Baltica probleemid
|
|
- Sander Pent
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Rail Baltica arendamise probleemid Mati Kose Tartu Ülikool Pärnu kolledž
2 Kas eesti planeering oli kvaliteetne? - Kas oli kirjas, et KUIDAS kiirraudteed rajada kavatsetakse? - Kas oli kirjas, et trass kulgeb läbi loodusmaastike südame? - Kas oli kirjas, et kogu trass tarastatakse ja paigaldatakse elektriliinid? - Kas selle planeeringu keskkonnamõjusid on kvaliteetselt hinnatud? Neile küsimustele saab vastata EITAVALT! Eesti Planeeringu Keskkonnamõjude Strateegiline Hindamine: - Põhimõtteline viga: kas kõik või mitte midagi tüüpi alternatiivid Lõppjäreldus: - Roheline võrgustik seob hästi olemasolevaid kaitse- ja hoiualasid omavahel, moodustades nii katkematu võrgustiku, mis aitab kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne. - Olulisi üleriigilise planeeringu realiseerimisest tulenevaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ei ole ette näha. SELLE SUBJEKTIIVSE HINNANGUGA EI SAA KUIDAGI NÕUSTUDA! Rohevõrgustiku sidususe rõhutamine ja kiirraudtee mõju omavahel ebaloogilises vastuolus ka eksperdi järeldustes!
3 Kas AECOM prognoos on tõsiseltvõetav? Kombineeritud rahvastiku arv maakondades eri tassivariantide korral Tallinn-Tartu-Valga Tallinn-Pärnu Statistikaamet 2013
4
5 AECOM-i uuringu tabelid päevase reisijatevoo infoga Tallinn-Pärnu Pärnu-Riia Tallinn-Tartu Tartu-Valmiera Valmiera-Riia
6 AECOM-i päevase reisijatevoo prognoosid: Tallinn-Pärnu vs. Tallinn-Tartu Tallinn-Pärnu Tallinn-Tartu
7 AECOM-i päevase reisijatevoo prognoosid: Tallinn-Pärnu-Riia vs. Tallinn-Tartu-Valimiera-Riia Tallinn-Pärnu-Riga Tallinn-Tartu-Valmiera-Riga
8 Kas AECOM prognoos on tõsiseltvõetav? PRESSITEADE: Edelaraudtee reisijate arv püstitas viimase 10 aasta rekordi Avaldatud: 15. jaanuar 2013 kell 10:05 Edelaraudtee teenuseid kasutas aastal ligi kaks miljonit reisijat, mis on viimase kümne aasta edukaim tulemus aastaga võrreldes kasvas reisijate arv kaheksa protsenti.. Liinide populaarsusjärjestuses oli aasta lõikes esimene Tallinn-Türi- Viljandi, mida kasutas aasta jooksul reisijat. Järgnes Tallinn-Tartu-Valga, millel sõideti korral. Tallinna-Narva liinil teenindati ,Tallinna-Rapla liinil ning Tallinna-Pärnu liinil reisijat. Tartu-Koidula-Piusa liinil sõitis mullu reisijat. Kokku sõitis Edelaraudtee rongidega mullu 1,956 miljonit reisijat Edelaraudtee: Tallinn-Tartu-Valga ( 1809 r/p) vs. Tallinn-Rapla-Pärnu (499 r/p) - Erinevus ca 3,6 x!!!
9 AECOM: hinnang Rail Baltica tasuvusele: SOOME TRANPORDIAMETI ESINDAJA KAHTLEB RB atraktiivsuses: The Finnish Transport Agency, Liikennevirasto is a government agency responsible for. A personal view on the potential for freight traffic to use the Rail Baltica line: The export industry have expressed their interest in principle, but in practical terms it could prove difficult to convince freight forwarders to shift the transports to Rail Baltica as the present routes are well established and previous investments in infrastructure, in dedicated slots, in handling equipment, in terminals on the continent guarantee a service level which is accepted by both the customers and the export industry. Routing the export goods via Tallinn requires a crossing of the Gulf of Finland which may add an extra loading procedure. These comments are valid for the main export streams from Finland to Western AECOM aruanne, lk. 64 AECOM-i Lõppjäreldused: The Economic Internal rate of Return (EIRR) is 9.3%. However, in normal circumstances to attract EU funding for transportation projects The EIRR would normally have to be greater than 11.0% and the Benefit/Cost Ratio higher VÄGA MADAL TASUVUS = vilets projekt, lahendamata ja kompenseerimata sotsiaalsed ning keskkonnakaitselised kahjud, puudulik integreerimine teiste taristute ja arengumootoritega
10 Reisrongiliikluse osakaal % Milline on reisiaja perspektiiv? AECOM: Reisi pikkus ja reisirongide osakaal Euroopas Reisimise kestus (min) AECOMi andmed Tallinn Pärnu Tartu Valimiera Riga Tallinn-Riga Distants (km)
11 Trassikoridorid ja Natura 2000 alad Kõige enam Natura alasid kavandatava uue ja olemasoleva Tallinn - Pärnu trassi piirkonnas Allikas: tabel ja kaart AECOM uuring, lk Trassikoridor Natura 2000 alade arv 1km koridoris Ristub < 500 m 0,5-1km Kokku I (punane) II (oranž) III (kollane) IV (roheline)
12 AECOM Kaks vastukäivat järeldust ühel ja sama leheküljel! (eestikeelne kokkuvõte, lk., 21) Variantide väljaarendamise etapil oli üks võtmetähtsusega kaalutlus minimeerida mõju arvukatele Balti riikides asuvatele Natura 2000 aladele. Kuigi ükski variant ei andnud võimalust vältida kõiki neid alasid, siis kollane raudteeliin mõjutab neist kõige väiksemat hulka. Punane (Pärnu) ja oranž (vana Pärnu-Mõisaküla) raudteeliin mõjutavad kõige arvukamaid alasid. Pärnu uue trassivariandi eelistamine! Kas järeldus tellija soovide kohaselt? Kas tõesti elektrirongide CO 2 on määrav Argument ja Natura 2000 alade suhtes ülimuslik? LÕPPJÄRELDUS juba täiesti vastavalt tellija ootustele: Nagu eespool nimetatud, on punase raudteeliini puhul põhiosas tegemist uue raudteetrassiga, mis läbib peamiselt põllumajandus- ja metsamaad. Ehkki see kulgeb läbi mitme Natura 2000 ala, mis avaldab mõju planeerimisprotsessile, ei ole siiski projekti rakendamisel ette näha suuri probleeme (!?!)
13 AECOM-i soovitused trassivalikul: it is advisable to plan the proposed railway tracks in line with the existing railway tracks and other linear infrastructural objects, as it has been previously done with regards to the development of the route of VIA Baltica transport corridor and other existing roadways in the Baltic States. AECOM final report p. 183 Eesti tegelik RB planeerimine: Ühegi Tallinn-Pärnu-Riia trassivariandi puhul pole olemasolevaid raudtee või maanteekoridore kasutatud!
14 Vahe-Eesti loodusmaatike vöönd: Jääaja järgne roheline tsoon, mis ühendab Eesti eri osade looduse
15 RAIL BALTICA TRASSI PLANEERIMINE: Praegune valikupõhimõte on võimalikult inimasustusest mööda ja otsemat teed läbi loodusmaastike südame Trassivalikud püüavad kaitsealasid ja Natura 2000 alasid formaalselt vältida Samas ei võeta arvesse maastike ning elupaikade terviklikkust Trassivalikul on suvaliselt pandud kõik Natura alad ning kaitsealad ühte patta nende tüübist, kaitseväärtustest, mõjude olulisusest ning leevendatavuse määrast sõltumata Sellega sisuliselt välistati juba algfaasis võimalikke ökoloogiliselt paremate trassialternatiive väljatöötamine ja hindamine
16 VAJA ON ROHEKM JA ÖKOLOOGILISEMAID ALTERNATIIVE: Praeguses KMH ja planeerimisprotsessis tegelemine ühe eelistatud trassiversiooniga ei ole õiguspärane: Keskkonnaõiguse Keskuses hinnang: näeme ohtu selles, et lähiajal valitakse välja ainult üks trassialternatiiv, mis ei pruugi keskkonnakaitseliselt kõige parem olla, ning et edasises menetluses rohkem alternatiive ei kaalutagi. Planeerimisseaduse 29.2 kohaselt tuleb Rail Baltic sarnase joonehitise planeerimisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Lõplik valik asukoha osas tehakse seaduse sõnastuse kohaselt alles planeeringu kehtestamisel. Praegune plaan protsessi ülesehituse osas on vastuolus ka KSH nõuetega. KSH direktiivi rakendamise juhistes on Euroopa Komisjon välja toonud, et realistlikke alternatiive tuleb KSH menetluses kaaluda sama põhjalikult, kui valituks osutuvat lahendust. Parima lahenduse väljavalimine enne KSH menetluse lõppu ning aruande heakskiitmist ei tagaks ka selle nõude täitmist.
17 Miinimumina tuleks hinnata AECOM-i 2 eelisvarianti või kõiki AECOM ALTERNATIIVID: Planeeringu VARIATSIOONID: karude talvitumis- ja poegimiskohad, hundi, ilvese, kotkaste, metsise, kakuliste ja m-toonekure elupaigad, lõhejõed: pole suurt vahet kust pool kaitseala trass kulgeb, mõjud elustikule igal juhul kriitiliselt negatiivsed!
18 KSH ELUSLOODUSE UURING Eelistatud trassikoridoride konfliktikohad loodusväärtusega:
19 KSH ELUSLOODUSE UURING Eelistatud trassikoridoride konfliktikohad loodusväärtusega:
20 KSH ELUSLOODUSE UURING Eelistatud trassikoridoride konfliktikohad loodusväärtusega:
21 RB olemasolev vs. Võimalikud ökoloogilised alternatiivid
22 Aerofotodelt on võimalik loomade liikumisrajad tuvastada: Rääma raba Pärnu servas
23 Loomarajad, kaitstavad linnud ja Rail Baltica
24 RB Pärnu linna sissesõit + Via Baltica +Harku-Sindi 330 kv El liin
25 RB Pärnu linna sissesõit vs Rääma raba Rääma raba keskosa laukad 2013 juunis Planeeritav trass ca 1 km lähimatest laugastest!
26 RB kiirraudtee mõjud: Trassi asukoha valik läbi terviklike ja tundlike loodusmastike Loomade ja taimede elupaikade killustamine Liikide elupaikade keskkonnatingimuste muutmine Rände- ja liikumisteede tõkestamine Muutused loodusmaastike veerežiimis Loomade ja eriti lindude hukkumine taradega seoses Loomade, eriti nahkhiirte ja lindude hukkumine rongide ees Lindude hukkumine elektritraatides Oht väikese vooluhulgaga lõhejõgedele Negatiivne mõju loodusturismile ja Eesti vastavale kuvandile Kombineeritud ja pikaajalised koosmõjud üliintensiivse metsamajanduse, jahinduse, globaalsete kliima ja keskkonnamuutustega
27 Hundikarja juhtlooma GPS asukohad ja Rail Baltica 10 km Andmed ja kaart: Marko Kübarsepp, Keskkonnaagentuur, ulukiseire osakond
28 Ilveste GPS asukohapunktid ja Rail Baltica Siniste punktidega märgitud looma territooriumi kese asub Surju valla Ilvese külas 10 km Andmed ja kaart: Marko Kübarsepp, Keskkonnaagentuur, ulukiseire osakond
29 Hukkumised aedadesse lennates Suurbritannias nii metsakaitse- kui karjatarasid peetakse olulisimaks METSISE inimtekkeliseks suremuse allikaks On leitud, et traataedades hukub 8% vana- ning 24% noorlindudest. Ohustatud ja väheneva arvukusega liikidele eriti suur mõju! Traataiad on paljudes maailma piirkondades leitud olevat reaalne ja tõsine risk mitmetele linnu- ja loomaliikidele Eestis kõige ohtlikum metsisele, kelle paljudest elupaikadest trass läbi planeeritud, samuti tedrele, laanepüüle, röövlindudele, hanelistele ja kurvitsalistele. Nii Eesti liikidel kui ka uurijatel puuduvad IGASUSGSUED kogemused võrkaedadega loodusmaastikes!!!
30 Kokkupõrked rongidega: Miks linnud ei suuda vältida? LIIKUMISKIIRUS: reisirongid 240 km/h = 66,66 m/s; kaubarongid 160 km/h = 44 m/s Suhteliselt harva, mõõduka müraga kuid väga kiirelt liikuvad rongid eriti ohtlikud: ilmuvad ootamatult ja loomad/linnud ei oska ohtu adekvaatselt hinnata JÄRELDUS: rongide liikumiskiirus tundlike liikide elupaikades peab olema tugevalt piiratud, soovitatav km/h
31 Kokkupõrked: Miks lindudele ohtlik mõju? Nii USA-s kui Kanadas on lindude inimmõjuliste hukkumiste seas esikolmikus kokkupõrked transpordivahenditega ning elektriliinidega Igal aastal hukkub neil põhjustel neis maades kümneid miljoneid linde Eestis on vastavad näitajad hindamata, ent ilmselt ka meil üks olulisemaid Viimasel ajal on ka Eestis lisandunud tõendeid elektriliinide suurest ohust ja mõjust kaitsealuste liikidele populatsioonidele (röövlinnud, väikeluik) RB planeeritud kaks paralleelset elektriliini kogu trassil, läbi tundlike liikide elupaikade metsades
32 Kiskja-saaklooma suhete tasakaalu muutmine - Uued teed = uued võimalused röövloomadele - Aiad = lõksud ja saagiallikad röövloomadele - Aiad muudavad loomade sh. metssigade ja kiskjate liikumis- ning koondumisalasid = suurenev risk saakloomadele ja maas pesitavatele lindudele (eriti kanalised)
33 Metsateed loomade liikumis- ja toitumisalad, territooriumide piirid Pildid RB alla planeeritavate või seal vahetus Läheduses olevatelt teedelt Pärnumaal
34 Madalad üleujutatavad soometsad - Tundlikud veerežiimi muutmisele tee muldkehade ja kuivenduskraavide osas - Keeruline ja kulukas soisele lauskmaale teha loomadele ökodukte
35 Loodusmaastike vooluveekogud: Trass ületab mitmeid Natura 2000 jõgesid, sh. lõhilaste kudejõgesid Enamik väikese valgala ja vooluhulgaga jõed, eriti Edela-Pärnumaal Seetõttu eriti tundlikud veerežiimi-, settekoormuste- ja toitelisuse muutuste osas ning veereostuse riskidele nii RB rajamise kui kasutamise perioodil
36 Häirimine, müra, saasteained, reostus: Metsis, kotkad, kanakull, must-toonekurg - eriti häirimistundlikud Metsaliigid müra suhtes tundlikud. Madalasageduslikud ja infrahelid levivad eriti kaugele ja loomad tajuvad neid. Infrahelide osas puuduvad isegi vastavad riiklikud normid! Ka tavasageduse müranormid on sisuliselt nõukogude aegne igand ning piiritlevad eelkõige ohtlike kuulmiskahjustuste vältimise määra Puuduvad traditsioonilise hajaasustuse ja puhkepiirkondade müranormid Loodusmaastikud peavad jääma mürareostusest puutumatuteks Tagasiside välisturistidelt - terviklikud ja müravabad loodus- ja külamaastikud: Meie üks väärtuslikumaid ressursse, rahvuslik rikkus, mille kahjustamist tuleb vältida
37 RB riskialtid linnuliigid:
38
39 Edela-Pärnumaa: Eesti loodusturismi üks olulisemaid sihtkohti Briti-, Saksa-, Belgia, Austraalia- ning Uus-Meremaa loodushuvilistest koosnev grupp linnuvaatlustel planeeritava Rail Baltica trassi piirkonnas (mai 2006)
40 RB kiirraudtee mõjud: Loomade elupaikade killustamine, keskkonnatingimuste muutmine Rände- ja liikumisteede tõkestamine - Suurkiskjad: EL-s rangelt kaitstavad, meil erandi alusel piiratud jahiga eristaatuses liigid. Euroopa üks tihedamaid ja elujõulisemaid karu, hundi ja ilvese asurkondi - Eraldi Natura alasid pole Eestis suurkiskjatele loodud, loomade suur tegevusraadius - Nende liikide hea seisund on seni tagatud kaitsealade ja suurte loodusmaastike tervikliku võrgustikuna toimimise kaudu - Eesti loodusmaastiku kaheks poolitamisel tarastatud kiirraudteega võib selline sidusus kaduda - Ilmselt pole Euroopas kogemust tarastatud kiirraudtee rajamisel läbi sellise tihedusega ohustatud loodusliku loomastikuga alade - Väike arv ja väheste teadmiste alusel rajatud ökodukte ei pruugi seda olukorda leevendada, nende rajamine keerukas ja kulukas - Karud ja ilvesed võivad ronida üle tara, hundid ja karud alt = hukkumised JÄRELDUS: suuri terviklikke loodusmaastike tuleks võimalikult palju välistada
41 Eesti transpordi taristu vs rahva õnn ja heaolu Iseseisvusaja mitmeid suuri ja osalt EL toetustega seotud poliitilisi arendusprojekte pole saatnud edu vaid need on osutunud kulukateks ja ebamõistlikeks: - Tallinn Tartu mnt kontseptsioon - Koidula raudtee piiriületuspunkt - Saaremaa süvasadam - Muuga söeterminal - Soome kolkalinnad & Estonian Air Kas sellesse ritta lisanduvad veel: - Saaremaa sild (püsiühendus)? - Rail Baltica? - Ja kuhu jäi Muuga terminal Hiina konteinerkaupadele?
42 Kuidas edasi? Planeerimine ja Keskkonnamõjude hindamine lahutada, käivitada täiendav sõltumatu ekspertiis nii RB majandusliku kui ökoloogilise mõju osas Rakendada riiklikud jt. institutsioonid (keskkonnateabe keskus, keskkonnaamet, ülikoolid, EOÜ, ELF) reaalse ajakava ja rahastusega parimate alternatiivsete lahenduste leidmiseks Natura-hindamine viia läbi sõltumatu ja parima võimaliku ekspertkogu poolt, sest selle tulemustest sõltub projekti rahastamise edukus Püüda minimeerida rohealade kahjustamist, analüüsida kõrg-eesti serva või Via- Baltica ja Luitemaa serva mööda alternatiivse trassivariandi võimalust Pärnu kaasuse puhul töötada välja lahendus, kus üleriikliku tähtsusega transpordi ja energiavarustuse trassid ei läheks vastuollu kaitstavate liikide elupaikade ja liikumiskoridoridega ning rohevõrgustiku aldega Leevendus- ja hüvitusmehhanismide väljatöötamine Rail Baltica rajamise ja kasutamise aegne seire, vajadusel loodusväärtustele negatiivsete mõjude täiedav leevendamine Rail Baltica on inimeste, mitte looduse vajadus. Aga ka mõjud kohalikele elanikele ja kogukondadele peavad olema võimalikult hästi hinnatud ning õiglaselt hüvitatud. Rail Baltica projekti teostatvus ei saa sündida looduse ja kohaliku kogukonna hävimise hinnaga!
43
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
Rohkem(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemMicrosoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc
Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemRef. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a
Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels
Rohkem(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)
Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine / The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway route county plans
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemTehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis
Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemM (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa
190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemPlaneeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu tel , Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, Talli
Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu tel 4479733, www.parnu.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, www.ramboll.ee Tellija Elering AS
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMicrosoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc
LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine / The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway county plans of
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemLehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017
Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemMicrosoft Word - KSH_programm.doc
Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemKas meil on vaja linnaelustiku seiret?
Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis
ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemCreating presentations with this template...
EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
RohkemDevilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE
Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine Programmi eelnõu The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway county
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
Rohkemsaaremaa-bridge-EIA-NGO-comments.PDF
Maanteeamet Pärnu mnt 463 a 10916 Tallinn Koopia: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7 a 15172 Tallinn Tartus, 01. septembril 2005.a. KOMMENTAARID Saaremaa püsiühenduse esialgse keskkonnamõju hindamise aruandele
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem