Microsoft Word - Riik.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Riik.doc"

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE MÕJU EESTI PIIMATOODETE HINDADELE Heili Riik Tartu Ülikool Sissejuhatus Põllumajandus on Euroopa Liidu (EL) reguleerituim ja kulukaim poliitika valdkond, mille finantseerimine moodustab ligikaudu 44,5% liidu eelarvest. EL komplitseeritud põllumajanduspoliitilise süsteemi üks peamisi eesmärke on põllumajandustoodete hinnataseme stabiilsuse säilitamine. Seetõttu on oluline uurida, millised muutused toimuvad seoses antud CAP-i eesmärgi ülevõtmisega Eesti põllumajandustoodete hinnatasemes. EL rakendab hindade stabiliseerimiseks ehk taotlushinna saavutamiseks erinevaid meetmeid: 1) impordipiiranguid ja eksporditoetusi, 2) interventsioonimehhanismi, 3) otsetoetusi ja struktuurifondidest tulevaid abirahasid ning 4) tootmiskvoodisüsteemi. Nende meetmete rakendamise tulemuseks on suhteliselt ühtlane hinnatase EL siseturul. Uute liikmesriikide vastuvõtmine on farmeritele makstavate toetuste tõttu lisakoormus EL eelarvele, mis muudab läbirääkimised põllumajanduse küsimustes eriti keerukaks. Samas pole ühinemisega seotud problemaatika üksnes EL-i poolne: kandidaatriikide hinnatase on alates transformatsiooni protsessi algusest peale tõusnud, kuid jääb siiski Euroopa Liidust märgatavalt allapoole. Hinnataseme hüppeline tõus eelpool nimetatud meetmete rakendamise tõttu võib viia sotsiaalsete probleemideni, kuna madalama sissetulekuga inimesed kulutavad ligikaudu 60% sissetulekust toidule. Seega on hinnataseme võimalike muutuste uurimine oluline. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi hinnata, kui suur on Eesti ja Euroopa Liidu hinnatasemete erinevus olulisimate piimatoodete osas, milliste EL põllumajanduspoliitiliste vahenditega on võimalik seda muuta ja millised oleks muutmise tagajärjed. Piima tootja- ja jaehinna konvergents Eesti piima kokkuostuhind on olnud märkimisväärselt madalam kui Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid hinnaerinevus on aastatega kahanenud: 1992 a. moodustas Eesti hind 19% EL tootjahinnast ja 2000 a. vastavalt 61% (vt joonis 1) aastal oli piima kokkuostuhind Eestis 3,2 EEK/l ja EL taotlushind 4,9 EEK/l ehk Eesti tootjahind moodustas 66% EL taotlushinnast. Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahinna kõrvalekaldumine taotlushinnast on märgatavalt väiksem: vaatlusaluste EL liikmesriikide piima hind erines ±13% taotlushinnast perioodil , seega liikmesriikide hind moodustas taotlushinnast %, Eesti tootjahind (2001. a) üksnes 66%. 414

2 Eesti Soome Rootsi Austria Taani Saksamaa Iirimaa Portugal EL taotlushind Joonis 1. Piima tootjahind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo ) 1 Piima jaehind kauplustes on erinevalt tootjahinnast Euroopa Liidule lähedasem (vt joonis 2). Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 69% Saksamaa tootjahinnast, kaupluste jaehind aga 84% Saksamaa jaehinnast (Saksamaal arvestatud 3,5%-list piima, Eestil 2,5%-list). Eestis müüdava 3,5%-lise piima hind on lähedane Saksamaa hinnale, nii et jaehind ongi juba sisuliselt konvergeerunud. Võrdlus Soomega annab sarnase tulemuse: Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 57% Soome tootjahinnast, jaehind kauplustes aga 80% Soome jaehinnast Eesti (EKI - kauplustes (2,5%)) Eesti (EKI - turgudel) Eesti (ESA) Soome Austria (3,5%) Rootsi (3%) Saksamaa (1.5%) Saksamaa (3,5%) Joonis 2. Piima jaehind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu riikides (EEK/kg). (Eesti 2001, Finland 2001, Leibkonnauuring , Hinnainfo , Maailmaturu , Statistical 2001, Statistisches 2000) Piima hind Eesti turgudel moodustas vaid 52% Saksamaa jaehinnast (joonis 2). Tähelepanuväärne on asjaolu, et piima jaehind on alates aastast kauplustes 1 Eestis 3,5%-lise piima kokkuostuhind, EL liikmesriikides 3,7%-lise piima kokkuostuhind 415

3 tõusnud, kuid inimeste poolt tegelikult makstav hind, mida väljendavad Eesti Statistikaameti poolt tehtavad leibkonnauuringu tulemused (valimisse kaasatud isikud annavad andmeid selle kohta, kui palju nad piima on ostnud ja millise hinnaga), on jäänud peaaegu aasta tasemele. Seega keskmine Eesti leibkonna liige maksab piima eest Eestis siiski ligi poole vähem, kui ta maksaks Soomes, Saksamaal või Austrias. Eesti kaupluste jaehinnad on seevastu lähenenud küllalt kiiresti EL tasemele. Seda on kindlasti põhjustanud Eesti töötlejate kiire investeerimisvajadus, mis kaeti osalt laenudega, osalt tootjale makstava suhteliselt madala piimahinna arvelt ja osalt väljamüüdava piima hinnatõusu arvelt. Eestis saavad tootjad üksnes 35% piima lõpphinnast, Taanis seevastu 42% (joonis 3). Eesti töötlejad saavad märgatavalt suurema osa lõpphinnast kui Taani töötlejad. Eesti 3,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus (15%) on mõnevõrra kõrgem kui Taanis (13%). Eesti 2,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus on aga 21%, milles jaekaubanduse juurdehindlus on 14% ja hulgikaubanduse 7%. Taani jaekaubanduse juurdehindlus moodustab jaehinnast 7%. Seega Taanis on levinuima piimasordi jaekaubanduse juurdehindlus 2 korda madalam kui Eestis. Teiste riikide kohta nii täpsed andmed puuduvad, kuid eelnenud tootja- ja jaehinna võrdluse põhjal võib väita, et Eesti tootja saab ahelas tootja-töötleja-kaubandus-tarbija võrrelduna EL riikidega märgatavalt madalamat hinda, kui teised ahela lülid. Taani 42% 25% 13% 20% Eesti 35% 34% 15% 15% 0% 20% 40% 60% 80% 100% tootja tehase väljamüügihind Jae käibemaks Joonis 3. 3,5%-lise piima jaehinna detailsed komponendid Taanis 03/2001 ja Eestis 12/2001 (%-na jaehinnast) Piima puhul rakendab EL tootjate hinnataseme stabiliseerimise meetmetena pms. kolme vahendit: otsetoetusi, struktuurifondide abirahasid ja tootmiskvooti. Piimakvoodi rakendamise tulemused Eestis sõltuksid kvoodi suurusest. Kui tootmiskvoot on madalam, kui praegune tootmismaht, siis selle rakendamine viib kokkuostuhinna kasvuni (töötlejate vaheline konkurents tooraine kokkuostmisel kasvab). Otsetoetuste ja struktuurifondide abirahade rakendamise tulemusena langeb piimahind nendes piirkondades, kus see muidu oleks suhteliselt kõrgem. Näiteks Austria tootjahind langes pärast EL-i astumist märgatavalt (vt joonis 1). Eesti puhul on olukord vastupidine. Tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega pole selle alandamine otsetoetuste abil vajalik. Samas oleksid ulatuslikud otsetoetused ja struktuurifondide abirahad siiski Eesti piimatootjatele olulised, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõute täitmiseks vajalikke investeeringuid. 416

4 Tootjahinna tõusule aitaks kaasa EL tootmiskvoot, kui pikemas perspektiivis pärsiks piima tootmiskoguste limiteerimine siiski piimanduse arengut Eestis. Olulisemate piimatoodete tootja- ja jaehindade konvergents Või hinna puhul ilmneb piimaga analoogne situatsioon. Eesti töötleja või väljamüügihind on stabiilselt olnud tunduvalt alla vaadeldavate EL liikmesriikide taseme (vt joonis 4) aastal moodustas Eesti töötleja või väljamüügihind u. 52% vaadeldud EL riikide hinnatasemest. Nii töötleja- kui jaehinnad pole vaadeldaval perioodil konvergeerunud aastal oli väljamüügihind aasta tasemel (vt joonis 4 ja 5) Eesti Soome Rootsi Taani Saksamaa EL interventsioonihind Joonis 4. Või töötleja väljamüügihind Eestis ja valitud EL riikides (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo ) Samuti on Eesti jaehind madalam kui Soome, Rootsi, Austria või Saksamaa jaehind (vt joonis 5). Kui võrrelda näiteks Eesti ja Soome töötleja väljamüügihindu ning jaehindu aastal, siis tulemus on järgmine: Eesti töötlejahind moodustas 63% Soome tootjahinnast, kaupluste jaehind 58% Soome jaehinnast ja Eesti turuhind oli 50% Soome jaehinnast. Jooniselt 5 on näha järsku langust Rootsi või jaehinnas pärast aastat ehk Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga (uue liikmesriigi hind ühtlustus Euroopa Liidu keskmise võihinnaga). Hinna stabiliseerimismeetmena kasutab EL või puhul interventsioonihinda, mis on ,35 EEK/kg. Kui EL rakendaks Eesti suhtes samuti interventsioonimehhanismi, siis peaks EL Eesti või hinnaga 51 EEK/kg kokku ostma, mille tulemusena tõuseksid või töötleja ja jaehind EL tasemele. See tooks endaga kaasa ligikaudu 40%-lise või jaehinna tõusu. 417

5 Eesti (EKI - kauplustes) Eesti (ESA ) Austria Saksamaa Eesti (EKI - turgudel) Soome Rootsi Joonis 5. Või jaehind Eestis ja valitud EL riikides (Eesti 2001, Finland 2001, Hinnainfo ; Leibkonnauuring , Maailmaturu , Statistical 2001, Statistisches 2000) Juustu puhul on töötleja väljamüügi hind Eestis viimase kolme aastaga märkimisväärselt kasvanud, ulatudes aastal samale tasemele, mis Saksamaa ja Hollandi levinuim juustusort Couda: 1999 a. oli Eesti töötleja väljamüügihind 71% Hollandi Couda hinnast ja 2001 a. 98% (Hinnainfo , Agriculture 2000, Agricultural 2001). Saksamaa Couda jaehind on samuti suhteliselt lähedane Eesti naturaaljuustu jaehinnale: Eesti jaehind oli 1999 a. 81% Saksamaa Couda jaehinnast ja 2001 a. 92% (Maailmaturu 2001, Hinnainfo 2001). Soome, Rootsi ja Austria jaehindadega võrdlemisel on olukord erinev: Eesti jaehind kauplustes on 61% Austria Couda jaehinnast, 55% Rootsi Ost jaehinnast ning 47% Soome jaehinnast. Kuna juustu suhtes ei rakenda EL ei interventsioonihinda ega toetusi, on loomulik, et liikmesriikides on hinnad erinevad. Piimapulbri kohta puuduvad täpsed andmed Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahindade osas. Samas on teada interventsioonihind, s.o. 31 EEK/kg (Agricultural 2000) ja Eesti töötleja väljamüügihind, s.o. 34 EEK/kg (Eesti 2001). Interventsiooni mehhanismi rakendamine ei too seega piimapulbri osas kaasa suuremat hinnakonvergentsi ja hindade tõusu. Eesti ja Euroopa Liidu hindade erinevus on seega kõige suurem või osas. Eesti hinnatase ongi Eestis just nende põhitoidukaupade osas tunduvalt madalam, kus EL rakendab interventsioonimehhanismi s.o. või, loomaliha ja suhkur (piimapulber on erandiks). Kui interventsioonimehhanism rakenduks ka Eestis, tooks see kaasa nimetatud kaupade olulise kallinemise. See võib omakorda põhjustada sotsiaalseid probleeme, kuna väiksema sissetulekuga inimeste kulutustest moodustavad toidukulutused ligikaudu 60% (Varblane, 2001). EL võib siiski olukorra lahendada nii Eesti tarbijate kui liidu liikmesriikide tootjate kasuks, otsustades, et interventsioonimehhanism kandidaatriikides ei rakendu. Siiani on Euroopa Liit oma seisukoha avalikustanud üksnes tootmiskvoodi, otsetoetuste ja struktuurifondide 418

6 abirahade küsimuses (Enlargement, 2002). EL pakutav piima tootmiskvoot on väiksem kui Eesti piimatoodangu maht 2001 a., ehk selle rakendamine Eestis tooks kaasa piimahinna tõusu. EL interventsioonimehhanismi rakendamine Eestis on veel otsustamata, kuid Eesti tarbijate seisukohalt oleks kasulik, kui see ei rakendukski. Kokkuvõte Kõige suuremad on erinevused: 1) piima tootjahindades ning 2) või tootja- ja jaehindades. Piima jaehinnad on seejuures peaaegu konvergeerunud. Piima kiirest jaehinna tõusust on saanud kasu peamiselt töötleja ja jaekaubandus. Või puhul on nii jae- kui tootjahind Eestis märgatavalt madalam kui Euroopa Liidus. Kuigi ka või osas on jaehind rohkem konvergeerunud kui tootjahind, mis viitab jällegi tulude ümberjagamisele kaubanduse kasuks. Juustu töötleja- ja jaehind on suhteliselt lähedased nt. Saksamaa ja Hollandi hinnatasemele, kuid erinevad Soome ja Rootsi omast. Piima tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega poleks otsetoetustest hinna stabiliseerijana abi. Otsetoetused on siiski Eesti piimatootjatele vajalikud, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid. Tootjahinna tõusu tooks kaasa EL pakutava piima tootmiskvoodi rakendamine, kuna kvoot on väiksem kui Eesti toodangumaht aastal. Interventsioonimehhanismi rakendamine võile põhjustaks ligikaudu 40%-list või jaehinna tõusu, mis oleks kasulik tootjatele, kuid ebasoodne tarbijate seisukohast. Kasutatud kirjandus 1. Agricultural prices and amounts of Community aid (beginning of marketing year) Agriculture in the European Union, [ 04/02/ Agricultural Statistics - Quaterly bulletin 3/2001, European Communities [ 02/11/ Agriculture, Statistical Yearbook 2000, European Communities [ 02/11/ Eesti Põllumajandusministeeriumi andmed. Päring, Enlargement and agriculture: An integration strategy for the EU's new member states. Brussels, [ RAPID&lg=EN&display=]. 04/02/ Finland in Figures - Selected mean prices (FIM). [ 20/11/ Hinnainfo. Eesti Konjuktuuriinstituut , nr 1(35)-8(76). 8. Leibkonnauuring. Eesti Statistika kuukirjad, nr. (1,4,7,10) Maailmaturu konjuktuur. Eesti Konjuktuuriinstituut , nr 8(44), 3(39), 6(32), 7(33), 3(29), 1(27), (23), (20), (17), (14), (11). 419

7 10. Model of Payment of Milk delivered to Danish dairies. Danish Dairy Board, April 2001, 8 pp. 11. Statistical Yearbook of Sweden [ 20/11/ Statistisches Jahrbuch 2000 Österreichs. [ 20/11/ Varblane, U., Toming, K. Convergence of Estonian and European Union Producer Prices in Agriculture: Options and Problems. In: Agriculture in Globalizing World, EAA, No. 14, Tartu 2001, pp Zusammenfassung AUSWIRKUNGEN EINES EU BEITRITTES AUF DIE MILCHMARKT PREISE IN ESTLAND Heili Riik Universität Tartu In dem vorliegenden Artikel wurde die bisherige Preiskonfergenz in Erzeuger- und Einzelhandelpreisen der Milchprodukte zwischen der Europäischen Union und Estland analüsiert. Auf Grund der Ergebnisse der Analüse wurde eingeschätz, wie die Einführung der agrarpolitischen Massnahmen der EU das Preisniveau der Milchprodukte Estlands beeinflüssen würde. Die Ergebnisse der Analüse der Preiskonvergenz waren als folgend. Estland hat das Preisniveau der EU erreicht in: 1) Milch Einzelhandelpreisen, 2) Käse Erzeuger- und Einzelhandelpreisen, 3) Milchpulver Erzeugerpreisen. Realtiv grosse Preisdifferenzen sind vorhanden in: 1) Milch Erzeugerpreisen der Erzeugerpreis Estlands erreicht 66% von dem EU Niveau (während der Einzelhandelpreis der Milch schon nachgeholt hat), 2) Butter Erezeuger- und Einzelhandelpreisen der Erzeugerpreis Estlands ist 52% von dem EU Erzeugerpreis und Einzelhandelpreis ca. 58%-70%. Falls die Europäische Union die Massnahmen, die für ein stabiles Preisniveau sorgen, auch in Estland einführen würde, wären die Ergebnisse als folgend. Interventionsystem beim Butter Estlands Preisniveau würde sich bei Erzeugerpriesen um 40% erhöhen und die Erhöhung widerspiegelt sich auch in Einzelhandelpreisen, die etwas weniger steigen, weil sie schon jetzt 60-70% von EU Preisen ausmachen. (Die Preise würden auch bei anderen Produkten steigen, bei denen die EU das Interventionsystem benutzt i.e. Kalbfleisch und Zucker). Direktbezahlungen an Milcherzeuger das Zweck dieses Mittels ist Erzeugerpreise zu erniedrigen, was im Fall von Estland nicht nötig ist. Jedoch wären die Direktbezahlungen für die Erzeuger wichtig um die förderliche Investitionen durchzufüren. Die investitionen sind im Moment schwer machbar, weil Milcherzeugerpreise zu niedrig sind. 420

8 Produktionsquote für Milcherzeuger EU bietet Estland eine Milchquote an, die niedriger ist als die estnische Milchproduktion in Die Einführung dieser Quote würde Milchpreise erhöhen. Bezüglich Direktbezahlungen und Produktionsquoten hat die EU schon Stellung genommen. Ob die Europäische Union das Interventionsystem in Kandidatländer anwenden wird, ist bisher noch nicht bekannt. Falls doch, werden die Hersteller davon profitieren und die Verbraucher wegen erhöhten Preisen verlieren. Jedoch ist die Anwendung des Interventionsmechanismus wenig wahrscheinlich, da es eine große Belastung für das EU Budget darstellen würde. 421

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 8.12.2010 KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc

Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc . Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile. Lõpparuanne 2006-2008 Tellija: Eesti Põllumajandusministeerium Tartu 2009 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 1 SISUKORD

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_ISO_8968_1;2002_et

Microsoft Word - EVS_EN_ISO_8968_1;2002_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: november 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2001 PIIM Lämmastikusisalduse määramine Osa 1: Kjeldahli meetod Milk Determination of nitrogen content Part 1: Kjeldahl

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE

Rohkem

Microsoft Word - RAAMAT2011.doc

Microsoft Word - RAAMAT2011.doc EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Majanduspoliitika teooria ja praktika Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Theorie und Praxis der Wirtschaftspolitik

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mida tarbija tegelikult tahab, täna, aga homme? Margus Amor Koostöö konverents: Koostöö või võimuvõitlus? 31.10.2014 Maailm peopesal: 20/2020: Eile ja täna: Mäng või elu? Online ostud: Kasvavad ootused:

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Maanus Vinni Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspo

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Maanus Vinni Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspo TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Maanus Vinni Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspoliitika näitel Bakalaureusetöö Juhendaja: Ardi Priks,

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS Jäätmematerjalidest proovide võtmine Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik Characterization

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - Otsus 39-L Neste kohta.doc

Microsoft Word - Otsus 39-L Neste kohta.doc PEADIREKTOR Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud Otsus Tallinn 27.07.2005.a nr 39-L Mootorikütuste jae- ja hulgimüügi kaubaturu konkurentsiolukorra analüüsi lõpetamine ja ettekirjutuse tegemata jätmine

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005)

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, tel. (0) 681 4650, faks (0) 667 8399, e-post eki@ki.ee EESTI TOIDUKAUPADE POSITSIOON SISETURUL (kodumaiste ja

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD MÜÜRIKIVIDE KATSEMEETODID Osa 16: Mõõtmete määramine Methods of test for masonry units Part 16: Determination of dimensions EESTI STANDARDIKESKUS EESSÕNA Käesolev Eesti standard on Euroopa

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Arengud Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOL

EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Arengud Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOL EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Arengud Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Neueste Entwicklungen in den EU-Mitgliedstaaten

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas

Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Kauplemise hea tava Hea kauplemise tava Üks väljapääs on see, et Eestis tuleb vastu võtta

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL UNIVERSITÄT TARTU UNIVERSITY OF TARTU Majanduspoliitika õppetool Lehrstuhl filr Wirtschaftspolitik Chair of Economic Policy TALLINNA TEH

TARTU ÜLIKOOL UNIVERSITÄT TARTU UNIVERSITY OF TARTU Majanduspoliitika õppetool Lehrstuhl filr Wirtschaftspolitik Chair of Economic Policy TALLINNA TEH TARTU ÜLIKOOL UNIVERSITÄT TARTU UNIVERSITY OF TARTU Majanduspoliitika õppetool Lehrstuhl filr Wirtschaftspolitik Chair of Economic Policy TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Haldusjuhtimise Õppetool TECHNISCHE UNIVERSITÄT

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim] Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem