(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc)"

Väljavõte

1 Euroakadeemia MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Keskkonnainvesteeringute keskus Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang KIK veemajanduse programmi projekt nr 4728 Sihtfinantseerimisprojekti aruanne Tallinn

2 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Projekti valmimist toetas KIK Veemajanduse Programmi Projekti nr 4728: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang. Projekti lepingupartner : MTÜ Eesti Euroinfo Ühing (reg. nr ), Euroakadeemia; Projekti täitjad: Dmitri Vorobjov, MSc, Stanislav Rõšev, Ljudmilla Martin, PhD, Jüri Martin, DSc. 2

3 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Esimese etapi aruanne 3

4 Ajavahemikul kuni viidi läbi uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang esimene etapp. Esimese etapi lühikirjeldus Veekogude asukoha vaatlus ja hinnang. Analüüsiti asulate ja maanteede paiknevust ning koostati asukoha ja maastiku detailne pilt. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ). Uuritavad veekogud 1.Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu külas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, 4

5 umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav avalikkusele. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime tingliku nime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia ühisosaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu 5

6 lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. 2. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala - 40,2 ha ja saarte pindala - 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur metsaga kaetud saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. 6

7 3. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala - 229,8 ha ja saarte pindala - 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu vahetus läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti järv muutub veel suuremaks ning võib olla tema kuju muutub ilmekamaks. 7

8 4. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala 8,6 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena. Järv asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud igast küljest elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10. meetri kaugusel veekogust. Kuni aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala kujundati (heakorrastati) pargiks. 8

9 Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (peamiselt maavarade kaevandamise tagajärjel). Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja head asukohad ning vahetus läheduses asuvad maanteed ja asulad. Ühest küljest kõik need asjaolud teevad veekogud ligitõmbavateks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavateks, kuid teisalt tekkib suur oht t veekogude reostatumiseks. Esmapilgul on kõikidel uuritavatell veekogudel lootustandev perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. 9

10 Järeldused ja edaspidised/edasised tegevused Vajalik on saada lisaandmeid kirjandusest ja internetist esimese etapi jooksul uuritavate veekogude kohta kogutud informatsiooni täiendamiseks. 10

11 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Teise etapi aruanne 11

12 Teise etapi aruanne Alates kuni oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang teine etapp. Teise etapi lühikirjeldus Töö kaartidega ja kirjandusega. Teine periood kestab kuni Sellel etapil töödeldakse andmeid, mis on saadud visuaalse analüüsi käigus, kirjandusest, kaartidest ja interneti ressurssidest. Perioodi kestus on seitse nädalat, nendest kuuel nädalal on kaks 8- tunnilist tööpäeva nädalas ja seitsmendal nädalal üks 4-tunniline tööpäev. Kokku 100 tundi. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ). Uuritavad veekogud Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu külas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala - 28,5 ha ja saarte pindala - 0,1 ha. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade 12

13 kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 13

14 Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 14

15 5. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime koodnime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idapoolt ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogust lõunas vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 15

16 Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Veekogude tekkelugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskoha keskel ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Ülgase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning aastal ehitati 16

17 esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni aastal aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli ehitatud fašismiohvrite memoriaal, kes hukkusid Teise maalima sõja ajal koonduslaagrites (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalukku, aga linn elab edasi ja plaanib oma tulevikku (Горная энциклопедия, 2013). Maardu sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see suleti keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus aastani administratiivselt Tallinna Mererajooni koosseisu. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 7. novembril aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel rajati Ülgase juurde tööstusküla, kus kaevandati fosforiite (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal suunati Maardusse töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). 17

18 Seetõttu said kohalikud elanikud kuni aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla (alevik) aastal ja linn aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Alates aasta suvest on Eestis fosforiidi kaevandamine lõpetatud. Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) 6. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala 40,2 ha ja saarte pindala 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur metsaga kaetud saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis 18

19 arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) 19

20 7. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala 229,8 ha ja saarte pindala 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on tänapäevadeni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogust otseses läheduses asuvad Tallinn-Saku- Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla ajaga tema kuju muutub ilmekamaks. Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) 20

21 Joonis 10. Raku järv (Foto D. Vorobjov) Joonis 11. Raku järv (Foto D. Vorobjov) 21

22 Tammemäe ja Raku liivakarjääride tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel, Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arhiiv, ). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Selle eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad peamiselt tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala - 8,6 ha ja saarte pindala - 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus - 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud 22

23 paekivi kaevandamise tulemusena ja asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud kõikidest külgedest elamutega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10. meetri kaugusel veekogust. Kuni aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev alad kujundati pargiks. Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013). 23

24 Joonis 13. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov). 24

25 Pae karjääri tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998) aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. Joonis 15. Pae järv (karjäär), Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov). Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). 25

26 Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (mehaanilise maavarade kaevandamise tagajärjel). Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja head asukohad ning vahetus läheduses asuvad teed ja asulad. Ühest küljest kõik need asjaolud teevad veekogud ligitõmbavateks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavateks, kuid teisalt tekkib suur oht, et veekogud reostatakse. Esmapilgul on kõikidel nendel veekogudel suur perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. Usaldusväärsetes allikates informatsioon uuritavate veekogude kohta puudub. Usaldusväärsed allikad: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood (Keskkonnainfo, 2013). Tammemäe järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Pae järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selgus, et mõned veehoidlad olid esmaselt mainitud alles aastal. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on 26

27 keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Tammemäe järv asub polügoonil, mis oli ja on ka praegugi osaliselt suletud ala olid võetud Maardu karjäärides esimesed veeproovid põhjast, paksemast veekihist ja pealispinna kihist olid võetud esimesed veeproovid põhjast, paksemast veekihist ja pealispinna kihist Pae karjääris, Raku ja Tammemäe järvedel. Järeldused ja edaspidised tegevused Teises etapis saadud tulemuse täiendamiseks on vaja uurida veekogude sügavusi. Kogutakse lisa-informatsiooni erinevatest allikatest, sealhulgas Rahvusraamatukogust ja ka tegutsevatelt ettevõtetelt, kelle territooriumil asuvad uuritavad veekogud. Kõik informatsioon, mis saadakse uuritavate veekogude kohta lisatakse uuringusse. 27

28 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Kolmanda etapi aruanne 28

29 Kolmanda etapi aruanne Alates kuni oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kolmas etapp. Kolmanda etapi lühikirjeldus Sügavuste ja läbipaistvuse analüüs. Perioodi algus kuni Sellel perioodil teostatakse välitöid. Mõõtmisi viiakse läbi paadist, kasutades sügavusmõõdikut ja Secchi ketast. Perioodi pikkus on seitse nädalat, nendest kuuel nädalal on kaks 8-tunnilist tööpäeva nädalas ja ühel nädalal üks 8-tunniline tööpäev ja teine 7-tunniline tööpäev. Kokku 111 tundi. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ). Uuritavad veekogud 9.Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Maardu külas Jõelähtme vallas. Veekogu 29

30 on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala - 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 30

31 Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 8. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) 31

32 Teine veekogu on ka nimetu ja koodnimeks panime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhja, lõuna ja ida poolt ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu- Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 32

33 Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Veekogude tekkelugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskoha keskel ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Üglase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning aastal ehitati 33

34 esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni aastal aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli püstitatud mälestusmärk sõjavangidele, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalikku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Maardust sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel Ülgase juurde rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). 34

35 Seetõttu said kohalikud elanikud kuni aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) aastal ja linn aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Alates aasta suvest on Eestis fosforiidi kaevandamine lõpetatud. Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) 9. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala - 40,2 ha ja saarte pindala - 3,7 ha. Järve keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur 35

36 kaetud metsaga saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk pinnatud kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) 36

37 Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) 10. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Männiku külas Saku vallas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala - 229,8 ha ja saarte pindala - 0,9 ha. Järve keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus - 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu vahetus läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla tema kuju muutub ilmekamaks. 37

38 Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Raku järv (Foto D. Vorobjov) 38

39 Joonis 11. Raku järv (Foto D. Vorobjov) Tammemäe ja Raku liivakarjääride tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arhiiv, ). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune 39

40 liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum vee ala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). 11. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala 8,6 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3,15 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena. Veekogu asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10 m kaugusel veekogust. Kuni aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala heakorrastati pargiks. 40

41 Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Pae järv (Foto D. Vorobjov) 41

42 Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Pae karjääri tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998) aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. 42

43 Joonis 15. Pae järv (karjäär), Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov) Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). 43

44 Uuritavate veekogude sügavused ja vee läbipaistvus Perioodil kuni oli läbi viidud töömahukas sügavuste mõõtmine järgmistel veekogudel: Pae, Tammemäe, veekogu X ja veekogu Y. Raku järve sügavust detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on kirjanduses olemas ning sügavusi mõõdeti ainult kohtades, kus võeti veeproove. Kõikidel veekogudel mõõdeti läbipaistvust valge taldriku (Secchi ketta) abil ja sügavust sügavusmõõdikuga. Sügavusmõõdik on raskusega nöör, millel on meetriline märgistus. Sügavuse ja läbipaistvuse analüüs ning andmete võrdlus Veekogu Y. Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, suudmeala vasak pool on sügav, parem pool aga väga madal. Vee läbipaistvus veekogus Y on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3,22 m. Tabel 1. Veekogu Y sügavused. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu Y Sügavus, m Punkt 1+ 9,20 Punkt Punkt ,90 Punkt 4 + 7,10 Punkt Punkt 6 + 8,60 Punkt 7+ 6,80 Punkt 8 + 7,90 44

45 Punkt 9 + 3,50 Punkt Punkt ,70 Punkt Punkt Punkt ,80 Punkt ,80 Punkt ,90 Punkt ,50 Punkt Punkt ,10 Punkt Punkt ,60 Punkt ,80 Punkt ,90 Punkt ,10 Punkt 25 + Punkt 26 + Punkt 27 + Punkt 28 + Punkt 29 + Punkt ,5 1 1,2 1,4 2 2,8 45

46 Punkt 31 + Punkt ,5 3 Keskmine sügavus, m 6,82 Suurim sügavus, m 13 Veekogu X. Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ning aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus X on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3 m. Tabel 2. Veekogu X sügavus. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu X Sügavus, m Punkt 1+ 5,8 Punkt Punkt 3 + 2,2 Punkt 4 + 1,4 Punkt 5+ 2,1 Punkt Punkt 7+ 10,1 Punkt 8 + 4,5 Punkt 9 + 3,2 Punkt ,6 Punkt

47 Punkt ,2 Punkt ,1 Punkt ,1 Punkt Punkt Punkt Punkt ,1 Punkt ,8 Punkt Punkt ,2 Punkt ,4 Punkt ,1 Punkt ,10 Punkt Punkt ,1 Punkt ,5 Punkt ,2 Punkt ,6 Punkt Punkt ,1 Punkt ,5 Keskmine sügavus, m 7,47 47

48 Suurim sügavus, m 16 Tammemäe järv. Antud veekogu keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Väga väike erinevus andmetes näitab seda, et järve põhi on enam-vähem tasane, kuigi väiksemaid auke põhjas leidub. Antud järv pole eriti sügav ja sügavus muutub üsna ühtlaselt. Järvepõhi on liivane ja sügavus kasvab järve keskosa suunas. Vee läbipaistvus Tammemäe järves on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 2,05 m. Tabel 3. Tammemäe järve sügavus Tammemäe järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1+ 2,5 Punkt 2 + 4,2 Punkt Punkt Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 4,5 Punkt 7+ 4,5 Punkt 8 + 2,5 Punkt Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt ,8 Punkt Punkt ,5 48

49 Punkt Punkt ,7 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt Punkt Punkt ,2 Punkt ,8 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt Punkt ,8 Punkt ,6 Punkt Punkt ,9 Keskmine sügavus, m 2,99 Suurim sügavus, m 4,5 Pae järv. Antud veekogu keskmine sügavus on 3,15 m ja suurim sügavus - 5,75 m. Väga suur andmete hajusus viitab selle, et järve põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Antud järv pole 49

50 eriti sügav, kuid kohati sügavus muutub väga järsult. Järveharu on küllaltki madal, kuid suudmeala on üsna sügav. Kõige sügavamad kohad pole mitte suudmeala keskpaigas vaid saarte lähedal. Mõõtmise ajal Pae järve keskmine läbipaistvus oli 0,5 m. Tabel 4. Pae järve sügavus. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Pae järv Sügavus, m Punkt 1+ 3 Punkt 2 + 4,5 Punkt 3 + 5,5 Punkt 4 + 4,8 Punkt 5+ 3,7 Punkt Punkt 7+ 3,2 Punkt Punkt Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt ,8 Punkt Punkt ,5 Punkt Punkt ,6 Punkt ,4 50

51 Punkt ,2 Punkt Punkt Punkt ,2 Punkt ,8 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt ,2 Punkt ,75 Punkt ,2 Punkt ,9 Punkt ,8 Punkt ,3 Punkt ,6 Punkt Keskmine sügavus, m 3,15 Suurim sügavus, m 5,75 Raku järv. Keskmine sügavus on 7 m ja suurim sügavus 12 m (Keskkonnainfo, 2013). Raku järv on enam-vähem ühtlase ja üsna sügava liivase põhjaga. Ajapikku järve sügavus ja suurus võib muutuda, kuna seal jätkuvalt kaevandatakse liiva. Sügavus kasvab järsult otse kalda äärest. Mõõtmise ajal Raku järve läbipaistvus oli 0,6 m. Nagu eespool oli mainitud Raku järve sügavusi detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on olemas ja sügavust mõõdeti ainult veeproovide võtmise kohtades. 51

52 Tabel 5. Raku järve sügavus. Raku järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1 8,6 Punkt 2 7 Punkt 3 4,7 Punkt 4 8 Tabel 6. Uuritavate veekogude sügavus ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogud Y X Tammemäe Raku Pae Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 6,82 7,47 2,99 7 3, ,5 12 5,75 3,22 3 2,05 0,6 0,5 Tulemused näitavad, et uuritavatest veekogudest kõige sügavam on veekogu X, kõige madalam Tammemäe järv. Suurem läbipaistvus on veekogudes X ja Y, kõige väiksem - järvedes Pae ja Raku. Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (mehaanilise maavarade kaevandamise tagajärjel). 52

53 Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja hea asukoht, vahetu läheduses asuvad teed ja asulad. See asjaolu teeb need veekogud atraktiivseteks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavaks, kuid samas tekkib suur oht, et veekogud reostatakse. Esmapilgul on kõikidel nendel veekogudel suur perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. Usaldusväärsetes allikates informatsioon uuritavate veekogude kohta puudub. Usaldusväärsed allikad: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood (Keskkonnainfo, 2013). Tammemäe järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Pae järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selgus, et mõned veehoidlad olid esmaselt mainitud alles aastal. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Tammemäe järv asub polügoonil, mis oli ja on ka praegugi osaliselt suletud ala olid võetud Maardu karjäärides esimesed veeproovid põhjast, paksust veekihist ja pealispinna kihist olid võetud esimesed veeproovid põhjast, paksust veekihist ja pealispinna kihist Pae karjääris, Raku ja Tammemäe järvedel. Kõige sügavam uuritud veekogudest on veekogu X ja kõige madalam Tammemäe. Kõige väiksem läbipaistvus on Raku ja Pae veekogudel, mis võib viidata nende veekogude reostusele. Kõige suurem läbipaistvus on veekogudel X ja Y. Kõige ühtlasem põhi on Tammemäe järvel, mis on suureks eeliseks, järve kasutamisel supluskohana. 53

54 Järeldused ja edaspidised tegevused Esmase mudeli koostamine ja potentsiaalsete probleemide tuvastamine on hädavajalik. Samuti on vaja analüüsida kõik eelnevalt saadud andmed ja püstitada esmased eesmärgid. Esmase või nähtava probleemi tuvastamine ja sõnastus. Kõik täiendav informatsioon, mis saadakse uuritavate veekogude kohta, lisatakse uuringusse. 54

55 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Neljanda etapi aruanne Täiendatud mudel 55

56 Tammemäe järv Nimi ja registrikood Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE ) Geograafiline asukoht ja andmed Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala 40,2 ha ja saarte pindala 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur kaetud metsaga saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetu läheduses kulgevad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk pinnatud kruusateid. Tallinna Ringteest läänes läbib raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Väga väike erinevus andmetes näitab seda, et järve põhi on enam-vähem tasane, kuigi väiksemaid auke põhjas leidub. Antud järv pole eriti sügav ja sügavus muutub üsna ühtlaselt. Järvepõhi on liivane ja sügavus kasvab järve keskosa suunas. Vee läbipaistvus Tammemäe järves on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 2,05 m. Tabel 1. Tammemäe järve sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Tammemäe järv Sügavus, m Punkt 1+ 2,5 Punkt 2 + 4,2 56

57 Punkt Punkt Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 4,5 Punkt 7+ 4,5 Punkt 8 + 2,5 Punkt Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt ,8 Punkt Punkt ,5 Punkt Punkt ,7 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt Punkt Punkt ,2 Punkt ,8 Punkt ,2 Punkt ,5 57

58 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt Punkt ,8 Punkt ,6 Punkt Punkt ,9 Keskmine sügavus, m 2,99 Suurim sügavus, m 4,5 Tabel 2. Tammemäe järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Tammemäe Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 2,99 4,5 2,05 58

59 Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) 59

60 Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõtte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist aastal sai vabrikust O/Ü Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arfiiv, ). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli korraldatud Tallinna tööjaoskond, et kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti Vabariigi pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetu läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva 60

61 sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad ainult toimetasid liiva puistekohale. Kaks К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800 tuhande m3-ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Käesoleva gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Tammemäe füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 2 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 9,1 7,9 2,0 34,8 29,7 2,4 0,9 2,3 0,2 61

62 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete analüüs (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide sõnastamine tugines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Geograafilise asukoha analüüsi käigus selgus, et Tammemäe järv on piisavalt suur ja peaaegu kolmnurkse kujuga. Veekogu keskel asub üsna suur saar. Järv on avalikkusele kergesti kättesaadav, sest veekogu läheduses asub mitu maanteed, kruusateede võrgustik ja raudtee. Asukoha halvaks küljeks on see, et järve vahetus läheduses on toimiv polügoon ja veekogule on kerge ligi pääseda. Kõik see avaldab negatiivset mõju järvele ja ümbruskonnale. Territooriumile koguneb palju prügi ja muid jäätmeid. Sügavuste analüüs. Tuginedes analüüside tulemustele võib järeldada, et Tammemäe järv ei ole nii sügav, kui teised uuritavad veekogud. Järve suurim sügavus on 4,5 m ja keskmine - 2,99 m. Mõnedes kohtades sügavus oli ainult üks meeter. Antud veekogu võib eeldatavalt kasutada puhke- ja suplus(ujumis)ala korraldamiseks. Samas sobiks järv ka kalakasvatuseks. 62

63 Järve põhi on liivane ja sügavus kasvab keskpaiga suunas. Läbipaistvus on Tammemäe järves väga suur, keskmine oli 2,05 m mõõtmise ajal. Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused. Ajaloo analüüs näitab, et antud veekogu tekkis liiva kaevandamise tagajärjel. Karjäär asus silikaat-telliskivi tehase territooriumil ja karjääris kaevandatud liiva kasutati otseselt silikaat-telliskivide tootmises. Järve sügavus vastab liivalademe paksusele. Antud veekogu tekkis põhjavee uhtumise tulemusena ja ajapikku sai karjäärist üsna suur veekogu. Tänapäeval asub veekogu territooriumil praeguseni toimiv liivakarjäär. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Informatsiooni Tammemäe järve kohta on väga vähe ja kirjanduses mainitakse ainult kui perspektiivset veekogu - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selline olukord näitab, et tol ajal antud järv ei pakkunud suurt huvi. Käesolev töö on Tammemäe järve esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid., Tootsen, Eespool loetletud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks, sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Tammemäe järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: Vastavalt 16. juuni aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab, et veekogu on väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Tammemäe järv on iseloomustatud kui I klassi veekogu, ehk väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav 63

64 kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Tammemäe järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Tammemäe järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Tammemäe järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,86 hea Püld (mikrog/l) 56,9 hea Nüld (mikrog/l) 288,2 Väga hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 2,05 hea Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 56,9 mikrog/l, ehk siis on kõige halvema näitaja järgi antud veekogu on hea seisundis hea Kokkuvõte Veekogu esimene probleem järv on peremeheta. Teine läheduses perioodiliselt toimuvad laskeõppused. 64

65 Kolmas inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Järv ei ole väga sügav ja see asjaolu võimaldab kasutada antud veekogu ujumiskohana. Ühtlane liivapõhi ja ühtlane sügavuse kasv järve keskosa suunas soodustab veekogu kasutamist supluskohana. Järve isoleeritus teeb veekogust suurepärase koha lindude pesitsemiseks ja erinevatele lindudele ja veeasukatele säilitamiseks. Suur saar keset järve teeb veekogu ainulaadseks ja perspektiivseks ning võib olla tulevikus saab veekogust suure puhkemajandusliku tähtsusega vaatamisväärsus. Samas järv sobib ka kalakasvatuseks. Keemilise analüüside andmete kohaselt Tammemäe järve vesi on suurepärase kvaliteediga. Veekogu on perspektiivne kasutamiseks tulevikus. Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 65

66 Viienda etapi aruanne Alates kuni oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kuues etapp. Raku järv Nimi ja registrikood: Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE ) Geograafiline asukoht ja andmed 66

67 Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala 229,8 ha ja saarte pindala 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena ja paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu otseses läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla ajaga tema kuju muutub ilmekamaks. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed Raku järv. Keskmine sügavus on 7 m ja suurim sügavus 12 m (Keskkonnainfo, 2013). Raku järv on enam-vähem ühtlase ja üsna sügava liivase põhjaga. Ajapikku järve sügavus ja suurus võib muutuda, kuna seal jätkuvalt kaevandatakse liiva. Sügavus kasvab järsult otse kalda äärest. Mõõtmise ajal Raku järve läbipaistvus oli 0,6 m. Nagu eespool oli mainitud Raku järve sügavusi detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on olemas ja sügavust mõõdeti ainult veeproovide võtmise kohtades. Tabel 1. Raku järve sügavused Raku järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1 8,6 Punkt 2 7 Punkt 3 4,7 Punkt

68 Tabel 2. Raku järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmiste ajal. Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Raku Metoodika ja seletused Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 68

69 Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Raku järv (Foto D.Vorobjov). 69

70 Joonis 11. Raku järv (Foto D.Vorobjov). Tekkelugu Natuke ajaloost. Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arfiiv, ). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt 70

71 «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Antud rühm hõlmab järgmisi analüüse: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT - Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Raku järve füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 2 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 8,8 7,9 2,9 37,3 44,8 3,7 38,7 2,6 0,8 71

72 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide defineerimine põhines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Põhinedes antud veekogu asukoha analüüsi tulemustelele võib järeldada, et veekogu on suur ja paikneb toimiva paekivi karjääri territooriumil. Järve ümber on kruusa- ja asfaltteede võrgustik, seetõttu veekogu on avalikusele kergesti juurdepääsetav. Geograafilise asukoha halvaks küljeks on läheduses asuv töötav paekivikaevandus. Kaevandusest tekkiv tolm katab kogu ümbriskonna ja avaldab negatiivset mõju veekogu floorale ja faunale. Veel üheks reostusallikaks on järve läheduses kulgev raudtee, mis halvasti mõjub veekogu lähisümbrusele. Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood (Keskkonnainfo, 2013). Sügavuste analüüs. Sügavuste analüüs lubab järeldada, et järv on üsna sügav, suurim sügavus on 12 m ja keskmine sügavus 7 m ning sügavused muutuvad järsult. Lisaks veekogu vahetus läheduses on toimiv liivakaevandus. Kõik need asjaolud ei võimalda Raku järve kasutamist supluskohana. 72

73 Ajaloo analüüs. Raku järve ajaloo analüüs näitas, et veekogu tekkis liiva kaevandamise tulemusena. Karjäär asus silikaat-telliskivi tehase territooriumil ja karjääris kaevandatud liiva kasutati otseselt silikaat-telliskivide tootmiseks. Järve sügavus vastab liivalademe paksusele. Antud veekogu tekkis põhjavee uhtumise tulemusena ja ajapikku sai karjäärist üsna suur veekogu. Tänapäeval asub Raku järve territooriumil praeguseni toimiv liivakarjäär. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsi kohaselt selgus, et antud veekogu kohta informatsioon puudub täielikult. Kuigi järve mainitakse «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood (Keskkonnainfo, 2013). Arvatavasti tol ajal Raku järv ei pakkunud suurt huvi. Käesolev töö on antud veekogu esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid., Tootsen, Nimetatud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks, sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: Vastavalt 16. juuni aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab et, veekogu on väga hea kvaliteediga. Ainsaks erandiks on silikaatide kontsentratsioon, mis ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 1,5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Raku järv on iseloomustatud kui II klassi veekogu, ehk hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav 73

74 kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Raku järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Raku järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Raku järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,86 väga hea Püld (mikrog/l) 168,8 väga halb Nüld (mikrog/l) 780,9 hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 0,6 Väga halb Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 168,8 mikrog/l Väga halb Kokkuvõte Veekogu esimene probleem on toimiv liivakaevandus ja võib ööelda analüüsi aluseks võttes reostust ka. Teine probleem inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. 74

75 Järv on sügava põhjaga, mis võimaldab veekogu kasutamist kalakasvatuse eesmärkidel, kuid alles pärast seda, kui lõpetatakse liiva kaevandamine. Raskendatud ligipääs veekogule teeb järvest suurepärase isoleeritud koha lindude pesitsemiseks ning erinevate lindude ja veeasukate säilitamiseks, kuid liivakaevandusest tekkiv müra ja tolm võivad olla suureks takistuseks. Oli oht, et veekogu on saastatud ohtlike ainetega kuna järv on kantud «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri a määruse nr 99 nimekirja, KKR koodiga (Keskkonnainfo, 2013). Vee keemilise analüüsi tulemused näitasid, et silikaatide kontsentratsioon on kõrge, üldfosfor on kõrge ja väga halb Secci näitaja. Ilmselt seda põhjustab tänaseni töötav silikaatide kaevandamine Perspektiivne kasutamiseks tulevikus. Üldfosfori keskmine väärtus vegetatsiooniperioodil (2 proovivõtuseeriat mais ja juulis) on väga halb. Üldfosfori järve liikumise allikad tuleb leida ja korda teha, vastasel juhul võivad veekogus hakata toimuma perioodilised fütoplanktoni vohamised. Aga saastva komponendi takkistamisel, saaks tulevikus stabiliseerida üldfosfori sisaldus ja pärast allandada. 75

76 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 76

77 Kuuenda etapi aruanne Alates kuni oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kuues etapp. Kuuenda etapi lühikirjeldus Jooksva projekti lõpparuande ettevalmistus ja koostamine ning saatmine Keskkonnainvesteeringute keskusele. Projekti finantsaruande koostamine. Perioodi algus kuni Selle ajavahemiku jooksul valmistatakse ette ja kirjutatakse uus projekt, mis tugineb jooksvale projektile. Vaadatakse läbi kõik tegevused, neid põhjalikult analüüsitakse ja vastavalt järeldustele koostatakse uus projekt. Pae järv Nimi ja registrikood Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE ) Geograafiline asukoht ja andmed Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha ja veepeegli pindala - 8,6 Ha. Veekogu keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu oleks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena, ja asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud igast suunast elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10 m kaugusel veekogust. Kuni aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala kujundati pargiks. 77

78 Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Veekogu keskmine sügavus on 3,15 m ja suurim sügavus 6 m. Väga suur andmete hajusus viitab selle, et järve põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Antud järv pole eriti sügav, kuid kohati sügavus muutub väga järsult. Järveharu on küllaltki madal, kuid suudmeala on üsna sügav. Kõige sügavamad kohad pole mitte suudmeala keskpaigas vaid saarte lähedal. Mõõtmise ajal Pae järve keskmine läbipaistvus oli 0,5 m. Tabel 1. Pae järve sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Pae järv Sügavus, m Punkt 1+ 3 Punkt 2 + 4,5 Punkt 3 + 5,5 Punkt 4 + 4,8 Punkt 5+ 3,7 Punkt Punkt 7+ 3,2 Punkt Punkt Punkt ,5 Punkt ,5 Punkt ,8 78

79 Punkt Punkt ,5 Punkt Punkt ,6 Punkt ,4 Punkt ,2 Punkt Punkt Punkt ,2 Punkt ,8 Punkt ,2 Punkt ,5 Punkt ,2 Punkt ,75 Punkt ,2 Punkt ,9 Punkt ,8 Punkt ,3 Punkt ,6 Punkt Keskmine sügavus, m 3,15 Suurim sügavus, m 5,75 79

80 Tabel 2. Pae järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Pae 3,15 5,75 0,5 Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti Secchi ketta abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti tuginedes kaardi analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne, kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti selline metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 80

81 Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 13. Pae järv (Foto D. Vorobjov) 81

82 Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998) aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. 82

83 Joonis 15. Pae (karjäär) järv, Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov). Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Sellesse rühma kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) 83

84 Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Veekogu Pae füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 4 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 6,6 8,1 5,2 40,8 312,8 24,8 118,5 49,7 19,7 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide defineerimine tugines eespool nimetatud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Geograafiline analüüs tuvastas veekogu asukoha nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Halvaks küljeks on maanteede ja elamute väga lähedane paiknevus. Lähim tee on ainult 10 meetri kaugusel veekogust. Antud olukord räägib suurest negatiivsest 84

85 tehnogeensest mõjust ja suurest reostuse ohust veekogu territooriumile ja veepeeglile. Positiivseks küljeks on see, et veekogu ümbrus on heakorrastatud ja muudetud pargi keskuseks. Sügavuste analüüs. Sügavuste analüüsi tulemused näitasid, et Pae järve suurim sügavus on 6 m ja keskmine sügavus 3,15 m. Veekogu läbipaistvus on väga väike, ainult 0,5 m. Kivine ja sügav põhi, sügavuste järsk muutus ei soodusta kasutada antud veekogu ujumissuplemiskohana, kuid veekogu on võimalik kasutada kalakasvatuse eesmärkidel. Tekkelugu, analüüs + järeldused. Ajalugu näitab, et karjäär tekkis paekivi kaevandamise tagajärjel. Veekogu väike suurus ja maht viitavad sellele, et lubjakivi kaevandati eelmise sajandi tehnoloogiate järgi - labidatega/käsitsi. Kuni aastani oli veekogu maha jäetud aastal järve puhastati tuukrite abil. Alates aastast kuni tänapäevani jätkatakse Lasnamäe pargi puhkeala loomist ja vaba aja veetmise koha kujundamist. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsist selgus, et antud veekogu kohta informatsiooni võib leida ainult ühest allikast - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984, Perfokaardid. See näitab, et tol ajal antud veekogu ei olnud olemas või puudus huvi selle vastu, kuid eespool mainitud väljaandes järv oli nimetatud kui perspektiivne veekogu. Käesolev töö on antud veekogu esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid., Tootsen, Antud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Pae järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et, Vastavalt 16. juuni aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, nitroühendite ja ph näitajate järgi uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. Fosfaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni peaaegu 3 korda. Silikaatide kontsentratsioon on ka kriitiline ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Samas ka bioloogiline hapnikutarve on kõrgendatud. 85

86 Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Pae järv on iseloomustatud kui V klassi veekogu, kuna fosfaatide kontsentratsioon on kriitilisel tasemel ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalset kontsentratsiooni 3 korda. Nitroühendite näitajate järgi järv on iseloomustatud kui IV klassi, ehk halva kvaliteediga veekogu. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-I, ehk rahuldava kvaliteediga. Pae järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Pae järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Pae järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 8,12 hea Püld (mikrog/l) 547,7 väga halb Nüld (mikrog/l) 2977,8 Väga halb Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 0,5 Väga halb Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 547,7 mikrog/l ja Nüld 2977,8 mikrog/l on üldse kriitilise tasemel Väga halb 86

87 Kokkuvõte Esimene probleem inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Teine probleem võimalikud väetise jäägid ja nende uhtumine veekogusse vihmaveega, madal läbipaistvus, mis on alla 0,3 m, ning keemilise analüüsiga kinnitatud biogeenide olemasolu. See rägib ka on üsna kriitiline üldfosfori ja üld lämmastiku ning ka Secci näitajad. Antud veekogu on sügav ja väike, mis võimaldab kasutada veekogu kalakasvatuse eesmärkidel. Kivised ja järsud kaldad ning järsk sügavuse muutus ei võimalda kasutada antud veekogu supluskohana. Antud järv sobib hästi Lasnamäe pargi maastikuga. Veekogude põhiprobleemid Põhiprobleemide tuvastamiseks kasutati teostatud analüüside andmed. Toetudes analüüside tulemustele võib välja tuua kaks põhiprobleemi, mis on iseloomulikud/ühised kõikidele veekodudele: Veereostuse aste Peremeheta/Omanikuta Antud probleemide lahendamiseks on vajalik veekogude otstarbekas/mõistlik kasutamine vastavalt all toodud hinnangule. Uuritud veekogude kasutamise võimaluste hinnang joogivee allikana, kalakasvatuse, suplus- ja rekreatsiooni kohana. Veekogude kasutamise võimaluste hinnangut viiakse läbi kolmepunktilise skaala metoodikat kasutades: 87

88 3 - sobib; 2 sobib, kuid...(lisa tingimused); 1 ei sobi. Veekogu Х Kasutamine joogivee ressursina/allikana + Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana Kasutamine rekreatsiooni kohana + + Veekogu X kasutamine joogivee ressursina on võimalik kui kaevandamine/tootmine suletakse. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Vaatamata sellele, et vesi on hea kvaliteediga veekogu kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad antud veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu X sobib suurepäraselt kasutamiseks kalakasvatuse eesmärkidel kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi on sobiva kvaliteediga ja ligipääs veekogule on raskendatud. Veekogu kasutamine rekreatsiooni kohana on tulevikus võimalik eeldusel, et lõppeb killustiku tootmine ja ümbrus tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Veekogu Y Kasutamine joogivee allikana/ressursina + 88

89 Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke/ rekreatsiooni kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik, kui lõppeb killustiku tootmine. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Vaatamata sellele, et veekogu vesi on hea kvaliteediga kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu sobib suurepäraselt kasutamiseks kalakasvatuse eesmärkidel kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi on sobiva kvaliteediga ja ligipääs veekogule on raskendatud. Veekogu kasutamine puhke (rekreatsiooni) kohana on võimalik tulevikus eeldusel, et lõppeb killustik tootmine ja ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Pae järv Kasutamine joogivee allikana + Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke kohana 89

90 + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on välistatud kuna fosfaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni peaaegu 3 korda. Bioloogiline hapnikutarve on ka kõrgendatud. Silikaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Antud veekogu on kergesti ligipääsetav avalikkusele. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud kuna fosfaatide kontsentratsioon on üsna suur. Kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib vaid tinglikult, kuna vajab täiendavat puhastamist. Veekogu kasutamine puhke / rekreatsiooni kohana sobib ja juba praegu kasutatakse selleks otstarbeks. Raku järv Kasutamine joogivee allikana Kasutamine supluskohana + + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke 90

91 kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik eeldusel, et lõppeb liiva kaevandamine. Veekogu kasutamine supluskohana on võimalik kui suletakse liivakaevandust ja ümbrus tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib suurepäraselt, kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi sobiva kvaliteediga, kuid tingimusel, et lõppeb liiva kaevandamine. Veekogu kasutamine puhke kohana on võimalik tulevikus eeldusel, et lõppeb liiva kaevandamine ja ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Tammemäe järv Kasutamine joogivee allikana Kasutamine supluskohana + + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik ning on suurepäraselt sobilik kõikide keemiliste analüüside andmete järgi. Veekogu kasutamine supluskohana on võimalik ja sobib suurepäraselt, kuna vesi on hea kvaliteediga ning seda soodustavad ka liivane rand ja kaldajoone eripärasus. 91

92 Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib suurepäraselt, kuna veekogu on suure pindalaga ja vesi on sobiva kvaliteediga. Veekogu kasutamine puhke kohana on võimalik tulevikus tingimusel, et ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikidest uuritavatest veekogudest kõige perspektiivsem on Tammemäe järv. Uuritud näitajate poolest asub järv juhtpositsioonil, võrreldes teiste veekogudega. Veekogu võib kasutada juba lähitulevikus joogivee ressursina, suplus- ja rekreatsiooni kohana ning kalakasvatuse eesmärkidel. Kõikidest veekogudest on kõige vähem perspektiivi Pae järvel, kuna veekogu juba kasutatakse selleks otstarbeks. Maardu veekogud (Х, Y) ja Raku järve võib võtta kasutusele ainult tulevikus ja tingimusel/eeldusel, et nende läheduses asuvad kaevandused suletakse ja taimetoime ainete veekogude saatumist peatatakse (Fosfor ja lämmastik). 92

93 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 93

94 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) Veekogu X Nimetus ja registrikood: Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE ) Geograafiline asukoht ja andmed: Nimetu veekogu, millele andsime tingliku nime veekogu Х, meenutab oma kujult avatud suuga madu/ussi?, seetõttu võiks seda nimetada ka Mao/Ussi? veekoguks. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Maardu külas Jõelähtme vallas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ning sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus X on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3 m. 94

95 Tabel 1. Veekogu X sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu X Sügavus, m Punkt 1+ 9,20 Punkt Punkt ,90 Punkt 4 + 7,10 Punkt Punkt 6 + 8,60 Punkt 7+ 6,80 Punkt 8 + 7,90 Punkt 9 + 3,50 Punkt Punkt ,70 Punkt Punkt Punkt ,80 Punkt ,80 Punkt ,90 Punkt ,50 Punkt Punkt ,10 Punkt

96 Punkt ,60 Punkt ,80 Punkt ,90 Punkt ,10 Punkt 25 + Punkt 26 + Punkt 27 + Punkt 28 + Punkt 29 + Punkt 30 + Punkt 31 + Punkt ,5 1 1,2 1,4 2 2,8 3,5 3 Keskmine sügavus, m 6,82 Suurim sügavus, m 13 Tabel 2. Veekogu X sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu X Keskmine 6,82 96

97 sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 13 3,22 Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 97

98 Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 98

99 Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Ülgase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning aastal ehitati esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik põles maha aastal ja aastal, samaaegselt kui endise Kroodi küla maadele ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli loodud ausammas/memoriaal sõjavangide auks, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). 99

100 Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalukku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Tööstusasula Maardu rajati aastal tänu fosforiitide kaevandamisele. Nõukogude ajal ehitati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel sinna rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). Seetõttu said kohalikud elanikud kuni aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) aastal ja linn aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohtadest oli teada juba 1861.aastal, aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). 100

101 Joonis 5. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) Usaldusväärsetes allikates informatsioon veekogu X kohta puudub. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid., Tootsen, Veekogude vee keemilise analüüside andmed Sellesse gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) 101

102 Selles tabelis on Veekogu X füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: - 3- Nimetus O 2 ph BHT 7 KHT- N P SiO 4 NO 3 PO 4 + NO - mg/l mg/l Cr µm/l µm/l µm/l 2 µm/l mg/l µm/l 6,8 7,2 3,2 44,3 5,7 3,8 55,2 322,8 1,6 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti vältel. Selle mudeli kokkupanemiseks kasutati astmelise analüüsi meetodit. Kogu informatsiooni läbitöötlemiseks kasutati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide määramine põhines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiiline analüüs+ järeldused. Geograafiline analüüs näitas, et antud veekogul on väga hea asukoht ja veekogu võiks olla kättesaadav avalikkusele, kuid juurdepääsu sellele piirab toimiv mäemassi kaevandamine. Samal ajal selline olukord mõjub väga positiivselt veekogu ökoloogilisele seisundile. Kuid on ka negatiivseid külgi - killustiku kaevandamine, mis tekitab suuri tolmupilvi ja kõikjale sadestuvat tolmu, ning võimalikud lõhketööd tulevikus. 102

103 Metsaga kaetud künklik maastik kaitseb veekogu lähedal kulgevate maanteede negatiivse mõju, kaevanduse tolmupilvede ja tulevikus ka võimalike lõhketööde müra eest. Veekogu hästi sobib Maardu mõisa maastikuga ja teeb sellest ainulaadse koha ning täiendab Maardu vaatamisväärsusi. Veekogu oma kujuga meenutab avatud suuga madu, mis teeb seda unikaalseks meelelahutus- ja harrastus kalapüügikohaks. Suured kivikamakad maastikul ei soodusta kasutada veekogu kalda supelrannana. Veekogu lähedal asub Maardu järv, ilmselt selle järve põhjaveed täidavadki veekogu X. Sügavuste analüüs + järeldused. Töökäigus ilmnes, et veekogu on väga sügav: suurim sügavus on 13 m ja keskmine sügavus - 6,82 m. Sügavus muutub väga järsult, mistõttu antud veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Sügav põhi võimaldab aga seda kasutada kalakasvatuse eesmärkidel. Tekkimise ajaloo analüüs + järeldused. Tekkimise ajaloo analüüsi tulemustele tuginedes võib järeldada et, veekogu sügavus vastab fosforiidilademete paksusele. Karjäär oli rajatud fosforiitide kaevandamise eesmärgiga. Antud karjäär on omamoodi monument inimtegevusele, mis räägib sellest, et tol ajal oli fosforiitide järele väga suur nõudlus. Praeguseks on fosforiitide varud ammendatud ja kaevandamine on lõpetatud. Veekogu on meeldetuletus sellest, kuidas tekkis ja arenes Maardu piirkond. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsist selgus, et informatsioon antud veekogu kohta puudub täielikult. Teavet on ainult lähedal asuvast Maardu järvest. See näitab, et tol ajal ( ) antud veekogu ei olnud olemas või puudus huvi selle vastu. Käesolev töö on veekogu X esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, Perfokaardid., Tootsen, Antud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks sest, et nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Veekogu X vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: 103

104 Vastavalt 16. juuni aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab, et veekogu on väga hea kvaliteediga. Ainsaks erandiks on silikaatide kontsentratsioon, mis ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 2,6 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Veekogu X on iseloomustatud kui I klassi veekogu, ehk väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Veekogu X alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Veekogu X on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Veekogu X asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,16 Väga hea Püld (mikrog/l) 90 halb Nüld (mikrog/l) 250,3 Väga hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 3,22 Väga hea Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang P üld on 90 mikrog/l halb 104

105 (halvima näitaja järgi) Kokkuvõte Veekogu esimene probleem järv on peremeheta. Teine probleem toimiv killustiku kaevandamine, mis ilmselt on põhjuseks silikaatide kontsentratsiooni ületamises 2,6 korda MTO poolt lubatud maksimaalsest kontsentratsioonist. Kolmas inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Neljas võimalikud fosforiitide jäägid, mis jäid pärast kaevandamist vette ja karjääri põhja. Seda räägib ka analüüsi andmed Üld fosfori kohta. Veekogu on üsna sügav, mis võimaldab kasutada seda kalakasvatuse eesmärkidel. Kivised ja järsud kaldad ning järsult muutuv sügavus ei võimalda kasutada antud veekogu supluskohana. Raskendatud ligipääs avalikkusele teeb veekogust suurepärase isoleeritud koha lindude pesitsemiseks ja erinevate linnuliikide ja veeasukate säilitamiseks. Veekogu ebatavaline inimloote kuju ja külgnemine veekoguga, mis meenutab avatud suuga madu/ussi, teeb uuritud veekogu ainulaadseks ja perspektiivseks ning võimaldab seda kasutada rekreatsiooni eesmärkidel. Perspektiivne kasutamiseks tulevikus. 105

106 Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 106

107 Veekogu Y Nimi ja registrikood: Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE ) Geograafiline asukoht ja andmed: Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime koodnime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus Y on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3,22 m. Tabel 1. Veekogu Y sügavused 107

108 Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu Y Sügavus, m Punkt 1+ 5,8 Punkt Punkt 3 + 2,2 Punkt 4 + 1,4 Punkt 5+ 2,1 Punkt Punkt 7+ 10,1 Punkt 8 + 4,5 Punkt 9 + 3,2 Punkt ,6 Punkt Punkt ,2 Punkt ,1 Punkt ,1 Punkt Punkt Punkt Punkt ,1 Punkt ,8 Punkt Punkt ,2 108

109 Punkt ,4 Punkt ,1 Punkt ,10 Punkt Punkt ,1 Punkt ,5 Punkt ,2 Punkt ,6 Punkt Punkt ,1 Punkt ,5 Keskmine sügavus, m 7,47 Suurim sügavus, m 16 Tabel 2. Veekogu Y sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Y 7,

110 Metoodika ja seletused Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti Secchi ketta abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne, kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 110

111 Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Tekkimise ajalugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskohas ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Üglase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud aastatel: leiukoht piiritleti, 111

112 kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning aastal ehitati esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni aastal aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli püstitatud mälestusmärk sõjavangidele, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalikku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Maardust sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel Ülgase juurde rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). 112

113 Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). Seetõttu said kohalikud elanikud kuni aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) aastal ja linn aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) Veekogude vee keemilise analüüside andmed Käesoleva gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) 113

MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT

MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT 1. Maavarad Ala võib nimetada ka Rebala fosforiidilevilaks, kus on eristatavad Ülgase kaeveväli, ja Maardu kolmeosaline kaeveväli: allmaakaevandus, põhjakarjäär ja lõunakarjäär.

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja

VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja tema kaitsmisele peab olema allutatud kõikide teiste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Ülaveeris

Ülaveeris SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise

Rohkem