П Р О Е К Т

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "П Р О Е К Т"

Väljavõte

1

2 KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA ÕPPEAASTATEKS Kohtla-Järve

3 SISU 1.SISSEJUHATUS 1.1 Arengukava eesmärk 3 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed 2.2. Missioon 2.3. Väärtused 2.4. Visioon 3. EELMISE PERIOODI ARENGU TULEMUSLIKKUS 3.1. SWOT- analüüs 3.2. Valdkond «Eestvedamine ja juhtimine» 3.3. Valdkond «Personalijuhtimine» 3.4. Valdkond «Koostöö huvigruppidega» 3.5. Valdkond «Ressurside juhtimine» 3.6. Valdkond «Õppe- ja kasvatustöö protsess» 3.7. Üleminek eestikeelsele õppele 4. ARENGUPRIORITEEDID UUEKS ARENGUPERIOODIKS 4.1. Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine 4.2. Valdkond Personalijuhtimine 4.3. Valdkond Koostöö huvigruppidega 4.4. Valdkond Ressursside juhtimine 4.5. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess 5. TEGEVUSE PLAAN ÕPPEAASTATEKS Tegevuskava valdkonnas «Eestvedamine ja juhtimine» 5.2. Tegevuskava valdkonnas «Personalijuhtimine» 5.3. Tegevuskava valdkonnas «Koostöö huvigruppidega» 5.4. Tegevuskava valdkonnas «Ressurside juhtimine» 5.5. Tegevuskava valdkonnas «Õppe- ja kasvatustöö protsess» Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 18 3

4 SISSEJUHATUS 1.1. Arengukava eesmärk Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi arengukava koostamise eesmärk on koostada dokument, mis analüüsib gümnaasiumi eelnevat tegevusperioodi, kirjeldab arengu visiooni, pikaajalise eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke strateegiaid, tegevussuundi ning tegevuskava kolmeks aastaks. Arengukava koostamise aluseks on Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi SWOT-analüüs ja sisehindamissüsteem, mille eesmärgiks oli kõikide sisehindamissüsteemi valdkondade kaardistamine, parendusvaldkondade väljaselgitamine ja tegevuskavade koostamine järgnevaks arenguperioodiks. 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed Gümnaasium on asustatud 1. septembril 1996.a (29. märtsi 1966.a HM koolitusluba nr. 1). Gümnaasium on õppeasutus, kus saadakse põhi- ja keskhariduse. Oma struktuuri poolest ei ole gümnaasium tüüpiline Eesti kool: õppetöö toimub alates 7. klassist kuni 12. klassini, puuduvad I ja II kooliastme klassid. Õpilaste arv seisuga 05. september kolme õppeaasta jooksul: Õpilased tulevad 7. ja 10. klassi põhiliselt Ida-Virumaa koolidest, igal aastal umbers 8 erinevast koolist. 4

5 Arvestates seda eripära, on gümnaasiumis välja töötatud ja toimub süsteem õpilaste kohanemisraskustega toimetulekuks. Kõrvuti traditsioonilise õppesüsteemiga on gümnaasiumis sisse viidud perioodõpe ja klassideta õppesüsteem, mis võimaldab paindlikumalt õppeprotsessi korraldada ja arvestada õpilaste huvisid ja individuaalseid iseärasusi. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Noorsoo töö on integreeritud õppe- ja kasvatustöö protsessi. Gümnaasiumis on välja kujunenud töövõimeline ja loominguline pedagoogiline kollektiiv, kelle tegevus on tulemuslik. Pedagoogide töö tulemuslikkuse näitajad on õppedukuse kvaliteet ja õppetöö tulemused, põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemused ning aktiivne projektitöö. Viis viimast aastat kuulub gümnaasium riigieksamite tulemuste poolest Eesti 100 parema kooli hulka. Kõigi aastate jooksul on vabariigi keskmisest tunduvalt kõrgemad bioloogia, eesti ja vene keele riigieksami tulemused. Õpilased osalevad aktiivselt linna-, piirkonna- ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Gümnaasiumi asukoht soodustab õppe- ja kasvatustöö korraldamist, numelt toimuvad kehalise kasvatuse tunnid linna spordikomplekside baasil (spordihoone, jäähall, linna ujula, linnapark). Kuna gümnaasiumil puuduvad töökojad ja vastavalt sisustatud käsitööklass, siis klasside õpilaste tööõpetuse- ja käsitöötunnid toimuvad Kesklinna Gümnaasiumis. Kultuurikeskuse lähedus võimaldab korraldada massiüritusi (teatrifestival, lõpuõhtud jne). 5

6 Gümnaasiumil on hea materiaal-tehniline baas, gümnaasium on piisavalt varustatud infotehnoloogiliste vahenditega. Gümnaasiumi territoorium on suur, sinna kuuluvad jalgpalliväljak, spordiväljakud, aed aastal peaminister Siim Kallaselt saadud tänukiri Kaunile Eesti kodule pole oma aktuaalsust seni kaotanud Мissioon Kõikides asjades ja algatustes järgime põhimõtet Ära tee kahju!. Kasvatades ühiskonna ees vastutust kandvat isiksust, püüame ta juhtida läbi teadmiste tarkusse juurde, läbi suhtlemise sallivuse juurde, läbi loomingu vabaduse juurde. Me mõistame, et tulemusi saavutada on võimalik vaid armastades, andestades, uskudes ja lootes. 6

7 Gümnaasiumi väärtusteks on: - meeskonna ja koostöö; - vastastikune lugupidamine, - pidev arenemine, - ohutus, - koosseisu professionaalsus Visioon Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium see on: - kvaliteetne haridus; - heatahtlik ja komfortne õhkkond, - traditsioonid ja innovatsioonid, - võimalused enese realiseerimiseks Väärtused 3. EELMISE PERIOODI ARENGU TULEMUSLIKKUS 3.1. SWOT - analüüs Tugevad küljed - enamikul pedagoogidel on kõrgharidus, - õpetajate professionaalsus, - süstemaatiline enesetäiendamine, - loominguline ja töövõimeline kollektiiv, - osalemine projektitegevuses, - stabiilne pedagoogide koosseis, - hoolekogu tõhus tegevus, - riigieksamite head tulemused, - hea maine linna ja vabariigi tasandil, - püsivad traditsioonid, - tõhus informeerimise süsteem, - igaaastane gümnaasiumi tegevust kajastavajakiri Aasta tulemused - gümnaasium õpetaja rollis (kogemuste vahetamine kolleegidega erinevatest koolidest ja riikidest), - adiministratsiooni oskus õppe- ja kasvatusprotsessi organiseerimisel, - läbimõeldud hindamissüsteem, - klasside vähene koosseis, - õpilaste koosseisu ühtlane vanus, - õpilaste motiveerimine õpinguteks igas õppeastes ja õpingute jätkamiseks kõrgkoolides, - teatristuudia, - varustuse vastavus kaasaegse infotehnoloogia vahenditega, - hea materiaalne baas, - gümnaasiumi territooriumi haljastus, - kollektiivi vastastikune korrektne suhtlemine, - haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku poolt antud kõrge hinne gümnaasiumi tegevuse kohta. Nõrgad küljed Paljude pedagoogide mittevastavus kvalifikatsiooninõuetele (eesti keele valdamise tase). Uute õpilaste vastuvõtul gümnaasiumi ei toimu konkurssi. Õpilaste õppemotivatsiooni langemine. Mõningates klassides võõrkeelte ja arvutiõpetuse tundides suur arv õpilasi gruppides. Nõrk infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetajate poolt. Vananenud köögiseadmed. 7

8 Vananenud seadmed keemia- ja füüsikakabinetis. Personali sõltuvus uute õpilaste vastuvõtul 7. ja 10. klassi. Võimalused 1. Osalemine vabariiklikes, rahvusvahelistes projektides ja konkurssidel, olümpiaadidel. Võimalus õppida Tartu Ülikooli Täppisteaduste koolis. 2. Kaasaegsete infotehnoloogia vahendite kasutamine õppeprotsessis (arvutid, SMART-tahvlid, projektorid, õpetajate personaalarvutid). 3. Pedagoogilise kooseisu olemasolu, kes on võimlised õpetama enda aineid eesti keeles. 4. Õpetajate kõrge professionaalsus ja võimalus tõsta kvalifikatsiooni. 5. Juhtkonna rikkalik kogemus õppe ja kasvatustöö protsessi juhendamiseks, mida saab jagada. 6. Võimalus kasutada igasuguseid reklaamivahendeid (sh massmeediat) gümnaasiumi tegevuse valgustamiseks ja uute õpilaste kaasamiseks. Ohud 1. Õpilaste arvu vähenemine nii objektiivsel kui subjektiivsel põhjusel, mis võib tuua gümnaasiumi sulgemiseni ja/või õpetajate töökoormuse vähenemiseni. 2. Sundivus vastu võtma gümnaasiumi eri taseme ettevalmistusega, samuti erinevate õppemotivatsiooni astetega õpilasi. Konkurentsi puudumine gümnaasiumi vastuvõtul viib õppetulemuste langusele. 3. Pedagoogide vallandamine seoses mittevastavusel kvalifikatsiooninõuetele (riigikeele valdamise tase). 4. Suurema osa õppeainete üleminekul eestikeelsele õppele langeb õpilaste teadmiste kvaliteet. 5. Ebapiisav finanseerimine, mis paneb ohtu gümnaasiumi õpilaste ja personali turvalisuse Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine 1. On välja töödeldud ja rakendatud uus sisehindamise süsteem. 2. On läbiviidud põhjalik sisehindamine, mille aruanne on esitatud haridus- ja teadusministeeriumile 2009/2010. õppeaasta septembrikuus. 3. Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku poolt on läbiviidud nõuniku, koostatud tagasiside akt, tehtud ettepanekud gümnaasiumi edaspidiseks arenguks. 4. On loodud tingimused kiire ja mugava kättesaadava informatsiooni saamiseks. 5. Personal osaleb planeerimises, planeeritu rakendamises ning samuti analüüsib ja teeb ettepanekuid gümnaasiumi tegevuse parenduseks. 6. Üldtööplaan koostatakse arengukava ja sisehindamise tulemuste põhjal üheks õppeaastaks detailselt, näidates ära tähtajad ja vastutavad isikud. Üldtööplaani koostamises osalevad otseselt ainesektsioonid, raamatukoguhoidja, huvijuht, psühholoog, õppealajuhataja, majandusjuhataja, infojuht ja raamatupidaja. Pikaaegne meeskondlik üldtööplaani koostamine on näidanud, et hoolikalt välja töötatud tööplaan on efektiivne, kuna haarab kõiki gümnaasiumi tegevusvaldkondi, väldib kokkulangevusi ning on arusaadav kõikidele, aga samuti lubab operatiivselt teha väikesi muudatusi. 7. Gümnaasiumi tegevuse korraldamiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele on välja töötatud ja kinnitatud direktori käskirjaga järgmine dokumentide pakett: Personalipoliitika, Koolituspoliitika, Personali tunnustamise kord, Töötajate töötasustamise juhend, Asjaajamiskord, Personaliga läbiviidavate arenguvestluste kord, Õppenõukogu kodukord ja Töösisekorraeeskirjad. 8. Iga õppeaasta lõppedes gümnaasiumis viiakse läbi õpilaste, lapsevanemate ja personali rahulolu-uuring, mis on sisehindamissüsteemi lahutamatu osa. Rahulolu-uuringu küsimustikud on ühtlustatud küsimustega, mis võimaldab jälgida arengu dünaamikat, võrrelda uuringu tulemusi, välja selgitada probleemseid valdkondi ja kavandada parendustegevusi. 8

9 3.3. Valdkond Personalijuhtimine 1. Personalitegevuse efektiivseks organiseerimiseks on välja töödeldud dokument Personalipoliitika. 2. On loodud ja tegutsevad töögruppid. 3. On rakendatud personali rahulolu-uuringu süsteem. 4. On rakendatud personali tunnustamise süsteem. 5. Osaliselt on uuendatud personali ametijuhendid. 6. Regulaarselt toimuvad personaliga arenguvestlused. 7. Personalivajaduse hindamine põhineb planeerimisel ja prognoosimisel. Personalivajaduse kindlakstegemisel on lähtepunktiks gümnaasiumi arengukava, õppekava, olemasolevate töötajate oskused. 8. Õigeaegne personalivajaduse hindamine ja vastavate meetmete kasutuselevõtt on taganud kollektiivi stabiilsuse, vajalike õpetajate olemasolu ja õppe-, kasvatustööl protsessi häireteta toimumise paljude aastate jooksul. 9. Gümnaasiumis on loodud tingimused selleks, et töötajad võiksid osaleda erinevate otsuste vastuvõtmise protsessis. Märkimisväärset tähelepanu osutatakse gümnaasiumi personali informeerimisele. Loodud informeerimise süsteem annab töötajatele võimaluse olla kursis toimuvaga ja omada vajalikku informatsiooni otsuste vastuvõtmisel. 10. Gümnaasiumis tegutsevad ainesektsioonid, mille tegevust reguleerib Pedagoogide ainesektsioonide tegevuse eeskiri. 11. Tervise- ja töökaitsele osutatakse suurt tähelepanu. Gümnaasiumis töötavad aktiivselt volitatud töökeskkonnanõukogu ning töökeskkonnaspetsialist. Komisjon töötab vastavalt aastaplaanile. On läbi viidud riskianalüüs kõikide ametikohtade osas. 12. Gümnaasiumi personali tõhusa koolitamise organiseerimiseks on välja töötatud Personali koolituspoliitika. Personali koolitamise organiseerimisel arvestatakse nii gümnaasiumi jaoks olulisi kui ka individuaalseid vajadusi. Koolituse planeerimise aluseks on gümnaasiumi eesmärgid ning seda vaadeldakse kui terviklikku protsessi, mis koosneb loogilistest etappidest Valdkond Koostöö huvigruppidega 1. On rakendatud huvigruppide rahulolu-uuringu süsteem. 2. Aktiviseerus hoolekogu tegevus otsuste vastuvõtmisel, mõjutades gümnaasiumi üldtegevust. Tänu hoolekogu initsiatiivile on tunnustatud paljusid gümnaasiumi õpilasi rahalise preemia või hinnalise kingitusega. Hoolekogu liikmed osalevad hea meelega klassivälises töös. 3. Süstemaatiliselt toimuvad lastevanemate koosolekud. Arvestates seda, et iga aasta tuleb gümnaasiumi 45 uut õpilast on välja töötatud programm, mis tutvustab üldsust gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö protsessi ja uute õpilaste kohanemisega. Programm sisaldab Lahtiste uste ja lastevanemate koosolekute läbiviimist koos õpilaste ja õpetajatega. 4. Gümnaasiumis tegutseb õpilasomavalitsus, mille koosseisu kuulub igast klassist 2 esindajat. Õpilasomavalitsuse tegevuse aluseks on põhikiri, mis on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud. Õpilasomavalitsus teeb küllaltki aktiivset koostööd vabariigi noorteorganisatsioonidega: on vabariikliku Õpilasomavalitsuste Liidu ning noorteorganisatsiooni Avatud riik liige 5. Igal aastal võtavad õpilased osa erinevatest foorumitest, konverentsidest, seminaridest õpilasomavalitsuse liiget kuulub linna noorte parlamenti, 1 õpilasomavalitsuse liige kuulub hoolekogusse. 7. Gümnaasium teeb aktiivselt koostööd erinevate meediakanalitega. Lisandusid reportaažid ETV2s, Raadio 4s, kohalikus televisioonis LITES. 8. Selleks, et igal perel, õpetajal, koolipidajal ja üldsusel oleks võimalus näha üldpilti ja hinnata kooli saavutusi, antakse alates 2007/2008 õppeaastast välja ajakirja Õppeaasta tulemused, mis on elektrooniliselt avaldatud ka kooli kodulehel. 9

10 9. Koostöö linnavalitsusega on olnud küllaltki viljakas. Linnavalitsus püüab toetada projektitegevust ja teisi gümnaasiumi poolt tulnud algatusi, näiteks integratsioonialaste ürituste läbiviimist, teatrifestivail, vabariiklikku maleturniiri. Gümnaasium omalt poolt on osalenud aktiivselt rahvusvahelistes projektides, mille algatajaks on olnud linnavalitsus: Kohtla-Järve-Ljusdal (Rootsi), Possibilities of using ICT for school improvement, Regio Comenius jt Valdkond Ressursside juhtimine Materiaalne-tehniline baas Gümnaasiumi materiaal-tehnilise baasi arendamine toimub süstemaatiliselt. Ajavahemikul tehti hoones kapitaalremonti summas krooni (2006), krooni (2007) ja krooni (2008). Tänu nendele investeeringutele remonditi spordisaal ja ventilatsioonisüsteemid, sisustati baariruum, tehti remont duširuumides ja vahetati aknad I korrusel. Tehtud tööde tulemusena paranesid õpikeskkond ja õpilaste toitlustamine ja aastal tehti koolimajas jooksvat remonti: remonditi üksikuid klassiruume, tehti santehnilisi töid ja paigaldati soojussõlme ventilatsioon. Infotehnoloogia 1. Infotehnoloogilise baasi arendamine on toimunud kolmel viimasel aastal vastavalt gümnaasiumi arengukavale. Kõik, mis oli arengukavas planeeritud, on tehtud. Kõik klassiruumid on hästi varustatud tehniliste ja infotehnoloogiliste vahenditega: igas klassiruumis on arvuti, 10 klassiruumi on paigaldatud statsionaarsed arvutiprojektorid. Nende vahendite olemasolu võimaldab arvutit õppetöös aktiivselt kasutada esitluste ja õppefilmide näitamiseks, täita operatiivselt e-kooli, töötada blogidega. Mitmes kabinetis on veel lisaarvutid, mis annavad võimaluse organiseerida õpilastele tunnis rühmatööd. Kahte kabinetti on paigaldatud smart-tahvlid aastal osteti SENTEO-süsteem, mis võimaldab kohe pärast küsitluse, testi ja anketeerimise läbiviimist näha nende tulemusi. See süsteem hoiab kokku aega ja raha, kuna tulemusi töötleb programm. Gümnaasiumis on kokku 68 arvutit ja 9 sülearvutit. 3. Tänu osalemise eest haridus- ja teadusministeeriumi ning Tiigrihüppe Sihtasutuse ühisprojektis Sülearvuti õpetajale 6 õpetajat sai sülearvuti. 4. Abiteenistused on varustatud spetsiaalsete arvutiprogrammidega, mis aitavad operatiivselt teha tööd raamatupidajal, peakokal, majandusjuhatjal ja laborandil. Raamatukogu 1. Kolme viimase aasta jooksul on tunduvalt paranenud raamatukogu materiaal-tehniline baas: raamatukogus on olemas arvutid, raamatukoguprogramm RIKS ja muud arvuti lisaseadmed aastast toimub raamatukogu arvutiseerimine. Programmi RIKS kasutamine on hõlbustanud andmete töötlemist, aastal algas lugejate elektrooniline teenindamine. Andmebaasi on kantud kogu õppe- ja osa ilukirjandusest. 2. Raamatukogu on kindlustatud internetiühendusega ja asub WiFi tsoonis. 3. Raamatukogu töö põhifunktsioonideks on: aitab kaasa õppe- ja kasvatustöö protsessi läbiviimist, kindlustab juurdepääsu informatsiooniallikatele, formeerib õpilaste huvi lugemiseks, õppimiseks ja raamatukogu kasutamiseks, organiseerib raamatunäitusi. Gümnaasiumi kodulehekülg, informeerimine, tagasisede saamine 1. Gümnaasiumi kogulehekülg demonstreerib gümnaasiumi omapära ja toetab rahvusvahelisi sidemeid aastast alates on gümnaasiumi kodulehekülg kolmekeelne (eesti-, vene- ja inglisekeel). Täiendati kodulehekülje kõiki harusid. Avati uued rubriigid: Õppematerjalid, Projektitegevus, Esita küsimus direktorile. 2. Gümnaasiumisisese e-posti kasutuselevõtt tõstis oluliselt informatsiooni edasiandmise ning tagasiside saamise operatiivsust. Igal pedagoogil, aga samuti psühholoogil, majandusjuhil, 10

11 huvijuhil, raamatukoguhoidjal, infolaborandil, laborandil, raamatupidajal ja sekretäril on olemas isiklik e-aadress, mis ei soodusta ainult informatsiooni kiiret edastamist, vaid ka arvamuste vahetamist kolleegidega ja operatiivset otsuste vastuvõtmist ning tõhustab koostööd nii lastevanemate kui ka õpilastega. 3. Õpilaste õppeedukusest teavitamine toimub põhiliselt e-kooli kaudu. 2006/2007. õa kaasati e-koolisüsteemi 380 lapsevanemat, järgmisel õppeaastal lapsevanemat, 2008/2009. õa lapsevanemat. 4. Loodi infopank KIS, mis sisaldab nii vabariigi kui ka lokaalseid akte /2009. õa viidi sisse pedagoogide, õpilaste ning personali onlain-küsitlused. Läbiviidud testimised, uuringud ja küsitlused aitasid märgatavalt vähendada raha- ja ajakulu ning võimaldasid saada kiiresti juba töödeldud andmeid. Rahalised ressursid 1. Gümnaasiumis on oma raamatupidamine. Finantsvahendite juhtimine toimub nii seadusandlike aktide kui ka gümnaasiumi poolt kinnitatud dokumentide alusel. 2. Süstemaatiliselt tehakse finantskontrolli. Linnavalitsuse revidentide poolt aasta novembrikuus läbiviidud finantskontrolli tulemused. räägivad raamatupidamise ja finantstegevuse üle toimuva sisekontrolli organiseerimise efektiivsusest. Finantskontroll selgitas välja, et: gümnaasiumis on algdokumendid koostatud õigesti. Aruandlus ja tehingud raamatupidamise arvete jääkidega viiakse läbi vastavalt seadusandlikele aktidele ja raamatupidamise eeskirjadele; kõiki ressursside liike kasutatakse efektiivselt (infotehnoloogia, õppematerjalid); peetakse kinni arveldusdistsipliinist (ülekannete õigsus, maksete ja maksude õigeaegne tasumine), kulude arvestus vastab eelarve klassifikatsioonile. 3. Vältimaks kriitilist finantsolukorda, viidi läbi finantsriskide analüüs. Analüüs selgitas välja gümnaasiumi finantsriskide liigid: finantstehingute teostamisest saadud kahjum, koostööpartnerite tegevusest tingitud kahjum, materiaalsete väärtuste vargusest tekkinud kahjum; maksurisk, majanduslik risk. Pärast finantsriskide väljaselgitamist töötati välja tegevusplaan nende ennetamiseks. 4. Gümnaasiumis on sisse seatud säästurežiim: koopiate tegemine, telefonikõned, elektrienergia kasutamine on üle viidud kokkuhoiurežiimile. Limiitide kehtestamine ja olemasolevate asjade hoidmiseks rakendatud meetmed lubasid kokkuhoitud vahendite eest muretseda hädavajalikku inventari ja kantseleitarbeid ning saata osa personalist täielikule meditsiinilisele läbivaatusele. 5. Õpilaskoha maksumus ühe õpilase kohta kolme aasta lõikes: , 00 krooni 25879,00 krooni 34928,00 krooni 3.6. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess 1. Õpijõudlust jälgitakse pidevalt. Sellesse protsessi on kaasatud aineõpetajad, klassijuhatajad, e-kooli metoodik ja direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal. Tähelepanu ei pöörata ainult nn murelastele, vaid ka õpilastele, kellel on ühes aines neli või kolm, ja võimalikele medalikandidaatidele. 11

12 Koostöö ja järjekindla seire tulemusena on õppeedukus ja õppetöö kvaliteet olnud kõrged, mida tõestab ka kolme viimase aasta võrdlev analüüs: 2006/ / /2009 Kvaliteediprotsent 41,10% 50,60% 46,12% Õppeedukuse protsent 100% 100% 100% 2. Gümnaasiumis on välja töötatud ja sisse seatud õpilastele õpiabi osutamise süsteem. Seda süsteemi kirjeldab dokument Õpiabi. Õpiabisüsteemi tõhususe analüüs näitas, et 2006/2007. õppeaastal osutati õpiabi 10 õpilasele, 2007/2008. õppeaastal 6 õpilasele ja 1 õpilane õppis individuaalõppekava järgi, 2008/2009. õppeaastal 9 õpilasele. Õpiabi ja individuaalõppekava rakendamine on olnud tulemuslik: kõik õpilased, kellele need määrati, lõpetasid õppeaasta rahuldavalt. 3. Gümnaasiumi õpetajad tegelevad aktiivselt projektitööga (aine, kooli, koolidevahelisel, vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel). 4. Igal aastal võtavad gümnaasiumi õpilased osa erinevatest õpilastele mõeldud teaduskonverentsidest ja olümpiaadidest. 5. Kuni ringide töö lõppemiseni ( ) töötasid koolis huviringid. Ringide töös osales kolme aasta jooksul 39% õpilastest. 48% õpilastest osales koolivälistes huviringides. Seega realiseeris 87% õpilastest oma loomingulist ja sportlikku potentsiaali huvitegevuses. Rääkides huvitegevuse edukusest, tasub esile tõsta spordiringide saavutusi ülelinnalistel võistlustel (7 auhinnalist kohta ainult viimase õppeaasta jooksul) ja teatristuudio Debüüt iga-aastaseid auhindu erinevatelt piirkondlikelt ja vabariiklikelt teatrifestivalidelt. 6. Arenguvestluste süsteem hõlmab kõiki klasse. Nende läbiviimiseks on välja töötatud Arenguvestluste läbiviimise kord. 2006/2007. õppeaastal viidi läbi arenguvestlused 78% õpilastega, 2007/2008. õppeaastal 82% õpilastega, 2008/2009. õppeaastal 95,93%. 7. Hindamine toimub Õpilaste hindamise korra järgi. Õpilaste hindamise kord on üksikasjalikult välja töötatud ja arvestab kõigi 3 õppesüsteemi iseärasusi. Väljatöötatud hindamissüsteem on küllalt paindlik ja tõhus. 8. Selleks, et õpilaste tunnustamine oleks ühtlustatud ja süsteemne, on välja töötatud Õpilaste tunnustamise kord. Tunnustatakse õpilaste osalemist, edusamme ja saavutusi erinevates koolielu valdkondades. 9. Riigieksamite tulemusi analüüsitakse igal aastal ja võrreldakse teiste Kohtla-Järve linna koolidega ja vabariigi keskmisega. Analüüs näitab, et kõigi kolme aasta jooksul on keskmine tulemus kõrgem vabariigi keskmisest eesti keeles kui teises keeles, vene keeles ja bioloogias. Eesti keel kui teine keel Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/ % 63,49 75,2 2007/ % 55,99 70, / % 56,3 74,44 Vene keel Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/ % 58, / % 56,98 57, / % 56,3 60,71 12

13 Bioloogia riigieksamit teeb igal aastal umbes 13% enamasti väga motiveeritud õpilastest, seetõttu on bioloogia riigieksami tulemused olnud väga head. Bioloogia Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/ ,98% 58,54 75, / ,78% 60,97 82, / % 62,6 81,17 Bioloogia riigieksami tulemused ei ole kõrged mitte ainult Kohtla- Järve linna koolide hulgas, vaid ka vabariigis: näiteks 2008/2009. õppeaastal oli vabariigi koolide pingereas meie gümnaasiumi tulemus bioloogias 6. kohal. 10. Tunnistused riigikeele kesktasemeeksami (B2) sooritamise kohta sai 2006/2007. õppeaastal 72 õpilast (91st), 2007/2008. õppeaastal 56 õpilast (76st) ja 2008/2009. õppeaastal 36 õpilast (45st). 11. Suurem osa põhikoolilõpetajatest on igal aastal kasutanud võimalust ühitada põhikooli lõpueksam tasemeeksamiga. Statistika näitab, et 2006/2007. õppeaastal said algtaseme tunnistuse 31 õpilast (34st), 2007/2008. õppeaastal 23 õpilast (32st), 2008/2009. õppeaastal B1 tasemeeksami 26 õpilast (33st). 12. Igal aastal ajakirjanduses avaldatavas vabariigi koolide pingereas on gümnaasium kõigil kolmel õppeaastal olnud riigieksamite tulemustelt esimese saja kooli hulgas. 13. Õpetajad arvestavad õppetöös õpilaste individuaalseid iseärasusi, mis kajastub nende tööplaanides. Õpilastele pakutakse võimalust osaleda oma huvidele vastavatel konkurssidel ja üritustel, osavõttu omakorda tunnustatakse väga hea hindega vastavas õppeaines, õpilasi hinnatakse diferentseeritult, kasutatakse erinevaid õppetegevuse vorme: seminarid, integreeritud tunnid, rollimängud jne, perioodõppes on ette nähtud arvestuspäevad, tundides kasutatakse diferentseeritud lähenemist: õpilastele antakse erineva raskusastmega ülesanded, õpilasele pakutakse võimalust valida talle sobiv vastamise vorm (kas kirjalik või suuline jm). 14. Gümnaasiumi õppeprogrammi uuendatakse pidevalt. Uuendamisprotsessis osalevad kõik õpetajad. Viimase kolme aasta jooksul uuendused olid seotud eesti keelele õpeainetele üleminekuga, läbivate teemadega ja hindamissüsteemiga. 15. Arvestades seda, et ühest küljest teema Karjääri planeerimine on tervet õppekava läbiv teema ja teisest küljest hakkavad õpilased just selles eas (15-18 eluaastat) mõtlema oma tulevasest elukutsest, töötati 2007/2008. õppeaastal gümnaasiumis välja kutsesuunitluse ja karjääri planeerimise alase töö süsteem. 16. Gümnaasiumis on korraga kasutusel 3 erinevat õppesüsteemi: traditsiooniline, perioodõpe ja klassideta õpe. Need süsteemid võimaldavad õppetööd paindlikult üles ehitada Valdkond Üleminek eestikeelsele õppele septembrist 2007.a hakati esimese kohistusliku ainena õpetama eesti kirjandust 10. klassis eesti keeles ühe 35tunnise kursuse ulatuses 1 tund nädalas kogu õppeaasta jooksul. 2007/2008. õppeaasta esimesel poolaastal viidi läbi Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil osalenud ja rahalise toetuse saanud projekt Tee eesti kultuurilii juurde viib läbi kirjanduse. Projekti kogumaksumus oli krooni, mis võimaldas lisakd õpilastele mõeldud üritustele täiendada gümnaasiumi raamatukogu õppe-, ilu- ja metoodilise kirjandusega ning kirjandusekabinetti vajalike õppevahendite ja tehniliste vahenditega. Kuna lisaks kirjandusele õpetati eesti keeles 10. klassis ka inimeseõpetust, siis sai gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumi lubatud toetuse kiirema ülemineku eest krooni ühe aune kohta. Saadud toetus kasutatakse ettevalmistuste tegemiseks järgmise aine üleviimiseks eesti õppekeelele. 13

14 2007/2008. õppeaastal osales ajalooõpetaja Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse projekti Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis raames ühiskonnaõpetuseõpetajate täiendkoolitusel. 2. On koostatud aastate tegevuskava gümnaasiumi üleminekuks eestikeelsele aineõppele. 3. Gümnaasiumi klassides kohustuslikeks õppeaineteks on: eesti kirjandus, ühiskonna-, inimese, muusika- ja kunstiõpetus. 4. Põhikooli klassides toimub eestikeelne õpe üksikutes õppeainetes: ajalugu, arvutiõpetus, ühiskonnaõpetus. 4. ARENGUPRIORITEEDID UUEKS ARENGUPERIOODIKS 4.1. Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine Uue õppekava rakendamine gümnaasiumiastme klassides Tingimuste loomine uleminekuks gumnaasiumiastme õppeainete osalisele õpetamisele riigikeeles klassides eesti keeles õpetatavate ainete arvu suurenemine Õppe- ja kasvatustöö protsessi individualiseerimine Ohutu psühholoogilise ja füüsilise koolikeskkonna kindlustamine. Saavutatavad tulemused Uuendatud õppekava on kinnitatud ja avalikustatud gümnaasiumi leheküljel. Uuendatud õppekava on rakendatud Gümnaasiumiklasside üleminek eestikeelsele õppele on teostatud vastavalt seadusele klassides eesti keeles õpetatavate ainete arv on suurenenud. Süstemaatiliselt viiakse läbi uuringuid õppekvaliteedi rahulolu kohta. On uuendatud õpilastele õpiabi süsteem (sh ka andekatele õpilastele) Regulaarselt viiakse läbi õpilaste õpiabi tulemuslikkuse süsteemi monitooringut Tänu terviklikule programmile tegutsemiseks kriisiolukorras, mis hõlmab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilisi õppusi gümnaasiumis on loodud ohutu psühholoogiline ja füüsiline keskkond 4.2. Valdkond Personalijuhtimine Personalipoliitika süsteemi täiustamine Kindlustamine pedagoogilise kaadriga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetele, valdab eesti keelt C1-tasemel, et õpetada gümnaasiumiastmes ained eesti keeles Läbi koostöö vormide ja meeskonnatöö arendamise tingimuste loomine kogemuste vahetamiseks (tundide külastamine) ning õppeprojektide kvaliteetseks organiseerimiseks Positiivse motovatsiooni ja tingimuste loomine õpetajate professionaalseks kasvuks Pedagoogiliseersonali areng täiendõppeorganiseerimise kaudu Gümnaasiumisisese õppe organiseerimine Gümnaasiumi personali rahulolu väljaselgitamine Arenguvestluste läbiviimise süsteemi loomine, hõlmates kaasa gümnaasiumi kõiki töötajaid. Saavutatavad tulemused On kindlaks tehtud pedagoogide ametikohtade vajadus. Süstemaatiliselt viiakse läbi kaasaegsete infotehnoloogiate õpe. On rakendatud monitooringu süsteem IKT kasutamiseks õppeprotsessis. Pedagoogid vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja valdavad eesti keelt C1- tasemel, et õpetada gümnaasiumiastmes ained eesti keeles. 14

15 Vastavalt seadusele gümnaasiumiklassides õpetatakse aineid eesti keeles. Toetussüsteem eesti keeles õpetatavate õpetajatele on rakendatud. Siseõppe Õpetajalt - õpetajale süsteemi rakendamine: õpetajad külastavad teine-teise tunde, vahetavad kogemusi ja oskavad konstruktiivselt ning professionaalselt analüüsida. Õppeprojektide tegevuse organiseerimine on täiustatud: õppeprojektide koostamisel ja realiseerimisel teevad õpetajad üksteisega koostööd. Pedagoodide kvalifikatsiooni tõstmise süsteem on uuendatud. Tagasiside küsimustik pärast läbitud õpet on uuendatud. Enesetäiendamise kord on täpsustatud ja kinnitatud. Pedagoogid teavad, kuidas käituda kriisi olukorras, oskavad adekvaatselt hinnata situatsiooni ja vastavalt tegutseda. Personali rahulolu-uuringud viiakse läbi iga aasta. Võimaluse korral soovid kajastatakse arengukavas. Arenguvestluste läbiviimise süsteemi om lülitatud personal tervikuna. Tulemused protokollitakse ja analüüsitakse. Personali tunnustamise kord on uuendatud. Personali saavutuste infopank on loodud, täiustatakse pidevalt Valdkond Koostöö huvigruppidega Koostöö kohaliku omavalitsusega: osavõtt rahvusvahelises projektis, osalemine linnatasemelistel võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel Lastevanemate ja gümnaasiumi koostöö on efektiivne ja süstemaatiline Koostöö hoolekoguga on tulemusrikas Õppenõukogu ja õpilasomavlitsuse koostöö on aktiviseerunud Vilistlaste nõukogu loomine ja koostöö nendega Tehakse koostööd kõrgemate õppeasutustega elukutse valiku konsulteerimisel ja teadustegevuse populariseerimiseks Koostöös linna ja vabariigi koolidega realiseeritakse L inna ja maakonna asutuste ja ettevõtete töötajate kaasamine kosstöösse. Saavutatavad tulemused Rahvusvahelise projekti «Regio Comenius realiseerimises osalevad õpilased ja pedagoogid. Projekt on edukalt realiseeritud. Õpilased osalevad aktiivselt organiseeritavates linnaüritustes. Arvestades gümnaasiumi arengu prioriteete, on lastevanematele läbi viidud vastavad loengud. Rahulolu- uuringud viiakse läbi regulaarselt, saadud ettepanekuid on arvestatud gümnaasiumi tegevuse plaani koostamisel. Informatsiooni efektiivsemaks edastamiseks lastevanematele on koostatud e-posti listid. Informatsioon gümnaasiumis toimuvast on õigeaegne ja kättesaadav. Iga õppeaasta lõppedes antakse välja ajakiri Aasta kokkuvõte. Arenguvestlused toimuvad vastavalt uuendatud Arenguvestluste läbiviimise korra alusel. Hoolekogu koosolekud toimuvad regulaarselt. Hoolekogu poolt vastuvõetud otsustest teavitatakse gümnaasiumi personali, õpilasi, lastevanemaid. Uuendatud õppekava on kooskõlastatud hoolekoguga. Koostöös hoolekoguga on hästi organiseeritud gümnaasiumi 15. aastapäevale pühendatud üritused. Otsuste vastuvõtmisel õpilasomavalitsuse liikmed tegutsevad ühtse meeskonnana. On välja töötatud ja realiseeritud projekt Demokraatia kool, eesmärgiga tõsta õpilaste kodanikupositsiooni. Õpilasomavalitsus osaleb uue õppekava ja hindamissüsteemi koostamisel. 15

16 On loodud ja tegutseb vilistlasnõukogu. On määratletud nõukogu tegevus. Koostöös gümnaasiumi kollektiiviga on organiseeritud gümnaasiumi 15. aastapäevale pühendatud üritused ja vilistlaste kokkutulek. Koostöös kõrgemate õppeasutustega on läbi viidud infotunnid, tutvustamaks õpilastele erinevaid õppimisvõimalusi. Koostöös Sillamäe Vanalinna kooliga on välja töötatud projekt Projektipaun. Ühine «Regio Comenius» projektitegevus toimub vastavalt plaanile, õpilased ja õpetajad osalevad aktiivselt. Koostöös linna ja maakonna asutuste ja ettevõtetega viiakse läbi konverents «Karjääri planeerimine».õpilased on teadlikud nii linnas enamnõutavatest erialadest kui kja karjääri planeerimise alternatiivsetest võimalustest. Linna ettevõtete ja asutuste spetsialistid. (Eesti Energia Kaevandused AS, VKG, Kiirabi, Linnavalitsus jt). võtavad osa Varjupäeva organiseerimises ja läbiviimises Valdkond Ressursside juhtimine Kodulehekülje kaasajastamine Lastevanemate süstemaatiline ja efektiivne informeerimine Gümnaasiumil on täielik Wi-Fi leviala Elektrooniliste õppematerjalide avaldamine gümnaasiumi koduleheküljel on aktiviseeritud Õppeklassside IKT valmidus suureneb järjepidevalt Gümnaasiumiklassides uute informaatikakursuste rakendamine Kaardistatud on õpperuumide seisund ja vastavus õppetöö vajadustele Õppimist soodustava keskkonna loomine Ohutuse kindlustamine: avariivalgustuse ja tuletõrje signalisatsiooni moderniseerimine Gümnaasiumi raamatukogu kataloogi täies mahus elektrooniliseks muutmine Õppefondi komplekteerimine vastavalt uuele õppekavale. Saavutatavad tulemused Gümnaasiumi kodulehekülg on uuendatud: on muudetud formaat, on sisse viidud uued rubriigid, kõiki rubriike täiendatakse pidevalt. Koduleheküljel on virtuaalne ekskursioon mööda gümnaasiumi. Tõhusamaks info edastamiseks on loodud gümnaasiumi poolt hallatavad iga klassi lastevanemate e-posti listid. Loodud ühtne infopank õpilaste ja personali saavutuste kohta on kättesaadav nii õpilastele kui personalile. Kõikides ruumides on traadita Iinternet (WiFi) kättesaadav. Koduleheküljel on olemas ainelehekülgede nimekiri, mis võimaldab elektronõppematerjalide kasutamist. Kuues õppekabinettides on paigaldatud statsionaarsed arvutiprojektorid. Kabinetis 410 on uuendatud 10 arvutit. Kabinettides 401, 310, 308, 307, 305, 304, 207, 206 on arvutid uuendatud. Gümnaasiumiastmesse on sisse viidud kursused «WEBistuudium 2010 disain» ja «Arvuti kasutamine uurimistöös. Aknad on vahetatud kabinettides 206, 208, 208, 207, 209, 212. Kanalisatsioonisüsteem on uuendatud. On olemas õpperuumide parandustööde täpne. Arhiiviruumid on sisustatud nõuetele vastava mööbliga. Töötingimused arhiivis vastavad kõikidele nõuetele. Avariivalgustus ja tuletõrje signalisatsioon on moderniseeritud. Elektronkataloogi on sisestatud kogu ilukirjanduse fond. 16

17 4.5. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess Õppekava uuendamine Õpilaste gümnaasiumiklassidesse vastuvõtu korra uuendamine Üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes klassides eesti keeles õpetatavate ainete arvu suurendamine Õppe kvaliteedi tõstmine Õpilase uurimistegevuse arenemine ja õpimapp HEV-õpilastele õpiabi süsteemi arendamine Õpilastega läbiviidavate arenguvestluste süsteemi uuendamine Vene keelt rääkivate õpilaste identiteedi säilitamine ning Eestisse, Euroliitu ja maailma ühendusse kuuluvuse kasvatamine Gümnaasiumi konkurentsivõime tõstmine. Saavutatavad tulemused: On koostatud riiklikul õppekaval põhinev ning gümnaasiumi arengukava ja iseärasusi peegeldav õppekava. Uuendatud õppekava on aprobeeritud. Õppetöö kvaliteedi monitooring on läbi viidud, õppekava aprobeeritud, sisseviidud muudatused on õppenõukogus, hoolekogus ja õpilasomavalitsuses läbi arutataud ning direktori poolt kinnitatud. Järve Vene Gümnaasiumi gümnaasiumi vastuvõtukord on. Linnavalitsuse poolt kinnitatud ning avaldatud gümnaasiumi koduleheküljel. Eesti keeles õpetatavate ainete arv klassides on suurendatud. Üleminek eestikeelsele õppele on teostatud. Eesti keeles õpetatavate ainete monitooringu tulemusi kasutatakse õppeprotsessi täiustamiseks. Erinevad õppevormid ja meetodid abistavad õpilasi neile enam sobiva õppestiili omandamisel. Projektitegevuse organiseerimise aluseks on läbivad teemad, mis soodustavad õpilaste ja õpetajate koostööd. Õppeedukuse analüüs: fikseeritud on mitte ainult statistilisi andmeid, vaid kohe tehakse kokkuvõtteid, mis selgitavad välja probleemid või negatiivsete näitajate puhul osutatakse võimalikele põhjustele. Järeldused ja võimalikud põhjused aitavad välja selgitada parendamist vajavad valdkonnad ning töötada välja konkreetne tegevusplaan. Õppimisvõimaluste kasutamise aktiviseerimine virtuaalses valdkonnas. Igas aines on loodud elektroonilised õppematerjalid. Õppeedukuse analüüsimisel arvestatakse õpilase sugu ning isiksuse arengut. Tehakse kokkuvõte, määratakse kindlaks võimalikud põhjused ning tegevused haridustaseme tõstmiseks. Uurimistegevus toimub väljatöötatud ja kinnitatud korra alusel. Õpilased oskavad koostada uurimistöid ja kaitsta neid. Kõik gümnaasiumiklasside õpilased on lülitatud uurimistegevusse. Teaduslik- praktilised konverentsid toimuvad igal aastal. Õpimapi koostamise kord on kindlaks määratud. Õpimappi kasutatakse kujundava hindamise vahendiks ja arenguvestluste läbiviimiseks. Andekate õpilaste õppe juhtimissüsteem on juurutatud, tänu millele õpilased osalevad aktiivselt erinevatel konkurssidel, olümpiaadidel, võistlustel. Psühholoogi poolt läbiviidud uuringute, küsitluste jm tulemusi, aga samuti tehtud ettepanekuid arvestatakse õpikeskkonna parendamise protsessis. Õpilastega läbiviidavate arenguvestluste kord on uuendatud vastavalt riiklikus õppekavas määratletud prioriteetidele. Arenguvestlused toimuvad vastavalt uuendatud korrale. 17

18 Õpilased mõistavad vene keele valdamise tähtsust Õpilased teadvustavad end eesti ühiskonna liikmena, teavad traditsioone, hindavad ajalugu ja kultuuri. Õpilased osalevad aktiivselt integratsiooniprogrammides ja projektides, mis kindlustab võimaluse Eesti kultuuriga tutvumiseks, tõstab eesti keele valdamise taset. Õpilased suhtuvad lugupidavalt ja tolerantselt erinevate kultuuride esindajatesse, tõstavad inglise keele valdamise taset. Igal aastal viiakse läbi gümnaasiumi teatrifestival, mille ettevalmistamises osalevad õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Viiakse läbi trditsioonilisi üritusi, mis kindlustavad osalusunde tekkimise ning rõhutavad omapära. Informatsiooni gümnaasiumis toimuva kohta avaldatakse pressis mitte harvem kui 1 kord kuus. Süstemaatiline gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate saavutuste paigutus koduleheküljel ning uudistelehekülje süstemaatiline uuendamine võimaldavad asjast huvitatutele saada infot gümnaasiumis toimuva kohta. Iga-aastane Lahtiste uste päeva läbiviimine võimaldab tutvustada potentsiaalseid õpilasi ja nende vanemaid gümnaasiumi omapäraga 5. TEGEVUSE PLAAN ÕPPEAASTATEKS Tegevuskava valdkonnas «Eestvedamine ja juhtimine» (LISA 1) 5.2. Tegevuskava valdkonnas «Personalijuhtimine» (LISA 2) 5.3. Tegevuskava valdkonnas «Koostöö huvigruppidega» (LISA 3) 5.4. Tegevuskava valdkonnas «Ressurside juhtimine» (LISA 4) 5.5. Tegevuskava valdkonnas «Õppe- ja kasvatustöö protsess» (LISA 5) 18

19 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava kuulub läbivaatamisele igal õppeaastal koolielu arendamise komisjonis septembrikuu jooksul. Ettepanekud kooli arengukava täiustamiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Muudatused tegevuskavades kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab muutused. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses siduvate seadusandlike aktide muudatustega; koolivõrgu korrastamisega seotud muudatustega; muudatustega kooli eelarves ja investeeringutes; muudatustega riiklikus õppekavas; arengukava analüüsist tulenevate muudatustega; õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega. Arengukava on kooskõlastatud hoolekoguga (protokoll nr 5). Arengukava on heaks kiidetud õppenõukoguga (protokoll nr 4, otsus nr 7) 19

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013 Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

12.2 lisa KÜG Arengukava

12.2  lisa  KÜG Arengukava KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a KEILA 2010 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 3 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine... 3 1.2 Kooli hetkeolukord...

Rohkem

основана Нарвская художественная школа

основана Нарвская художественная школа NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli

Rohkem

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015 TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON

Rohkem

AK muudetud

AK muudetud - 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut

Rohkem

Arengukava

Arengukava Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli

Rohkem

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA

TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

Microsoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc

Microsoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri

TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

ARENGUKAVA

ARENGUKAVA TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna

Rohkem

Ristiku Põhikooli arengukava

Ristiku Põhikooli arengukava Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Simuna Kooli

Simuna Kooli Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a

Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIU

KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIU KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMIS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018

KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018 KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...

Rohkem

KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA

KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi

Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU

Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................

Rohkem

Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2

Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2 Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

TALLINNA JUUDI KOOLI

TALLINNA JUUDI KOOLI TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )

(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava ) ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...

Rohkem

PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3

PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3 PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE

Rohkem

Microsoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc

Microsoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014

TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014 TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA 2015-2020 TALLINN 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Huvikooli hetkeseis... 4 3. Tallinna Kanutiaia Noortemaja 2009-2014 aasta arengukava analüüs... 6 3.1 Juhtimine...

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Haapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu

Haapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.

Rohkem

Microsoft Word - arengukava18

Microsoft Word - arengukava18 1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare

Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne majandusaasta kohta

Microsoft Word - Tegevusaruanne majandusaasta kohta Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tegevusaruanne 2016 majandusaasta kohta. 1 Asutuse tegevusvaldkond: haridusvaldkond. 2 Osutatav teenus : Põltsamaa Ühisgümnaasium on munitsipaalkool, kus osutatakse haridusteenust,

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017 KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem