MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Ta

Väljavõte

1 MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Tatjana Muravjova, olen Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja ja mul on suur rõõm täna siin teie ees seista ja rääkida sellest, millega tegeleb meie organisatsioon ning mis on meie nägemus lõimumisest, selle probleemidest ning meie poolt pakutavatest leevendustest neile probleemidele ja väljakutsetele. Ütlen juba etteruttavalt, et paljudest MISA jaoks huvitavatest teemadest libisen üle ning meie väga mitmekülgsetel tegevustel peatun pigem põgusalt ning üldistavalt. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ehk MISA on aastal loodud organisatsioon, mis on läbi nende 13 tegevusaasta mitu korda nime vahetanud ning ühinenud ka teise organisatsiooniga eelmisel aastal ühines Integratsiooni Sihtasutusega Eesti Migratsioonifond. Meie peamised toetajad on Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Meie kandvaks ülesandeks on toetada Eesti ühiskonna lõimumisprotsesse teisisõnu aidata kaasa sellele, et Eestis oleks hea elada kõigil, olenemata rahvusest, usulisest taustast või muudest teguritest. Me töötame selle nimel, et Eesti elanikud mitte ei eksisteeriks üksteise kõrval, vaid toimiksid koos sidusa ühiskonnana, kus on turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna täisväärtuslik liige ning kus elanikud aktsepteerivad ja austavad teineteist. Kuid enne kui ma nimetan probleeme ja tegevusi, mis toetavad lahendusi, ja veel enne kui räägin täpsemalt sellest, mida MISA teeb, et soodustada lõimumist Eesti ühiskonnas, tahaksin täpsustada, mida minu jaoks tähendab integratsioon. Minu jaoks on lõimumine kahesuunaline tee, kus liiklejad peavad üksteisest lugu ning kus lisaks kokkulepitud reeglitele ollakse üksteise suhtes heatahtlikud ka valdkondades, mis pole reeglitega piiritletud. Integratsioon on kahesuunaline protsess ja ma olen veendunud, et see protsess on lõputu. Integratsioon ei saa kunagi valmis ega saavuta ideaali, kuid selle nimel tuleb pidevalt tööd teha ja sellele peab kogu aeg tähelepanu pöörama. Vastasel juhul seisame silmitsi sotsiaalsete probleemidega, mille hind ja mõju on meile kõigile karmid. Head kuulajad, tooksin transporditeemadest inspireerituna veel ühe näite MISA rollist, sest kui me juba eelnevalt liikluskultuurist rääkisime, jagaksin teiega ka mõtet, kuidas ma olen enda jaoks mõtestanud MISA kui rongi vagunisaatja rolli. Kujutlege, et riik on vedur, mis veab vaguneid ning selle reisijad ehk riigi elanikud on teel erinevatesse sihtpaikadesse, puutudes aeg-ajalt kokku, istudes kõrvuti ühes vagunis ja ühes rongis. Reisijad oleme meie kõik ja reis sümboliseerigu siinkohal meie igapäevaelu ja toimetusi.

2 Reisijad on loomulikult erinevad. Kohtab neid, kes kuhugi lähevad ja ka neid, kes kuskilt tagasi jõudmas. Minnakse tööle, koju, külla, välisriiki või proovitakse niisama vanderselli elu. Iga hea vagunisaatja jaoks on tähtis vagunite korrashoid, rongi graafikusolemine ja eelkõige reisijate heaolu. Nii suhtun MISA töösse ka mina. MISA ei ole vedur, sest ainult meist ei sõltu miski, kuid meie sõltume sellest, kuivõrd heas korras on vedur, vagunid, kas reisijaid on jne. Küll aga on MISA abiline, kes aitab süsteemil töötada ja inimestel mugavalt jõuda sellesse sihtkohta, kuhu parasjagu vaja sõita on. MISA roll on olla abiks ja toeks ning omada reisist kompaktset ülevaadet. Edukas lõimumine peaks olema tihedalt läbipõimunud protsess. Naljatlevalt võiks ju rääkida ka põimumisest, sest ilma üksteise tundmaõppimise, kompamise ja läbipõimumiseta ei saa olla ka lõimumist. Nii väikesele riigile kui Eesti võib paralleelselt oma suletud ringkondades toimetamise tulemus saada saatuslikuks, sest iga inimese potentsiaal on väikeriigis vaja alati maksimaalselt realiseerida. Mida rohkem on meil inimesi, kelle oskused ja võimekus on õigesti rakendatud, seda suuremad on meie võimalused püsida rahvusvahelises konkurentsis. Erinevate uuringute põhjal on Eesti ühiskonna suurimaks lõimumisega seotud probleemiks just see üksteise kõrval, aga samas eraldi eksisteerimine. Elatakse erinevates inforuumides, omavahelist suhtlemist on vähe, ei vallata teineteise keelt jne aasta Eesti lõimumiskava monitooringu andmetel on meie venekeelse elanikkonna seas hinnang oma eesti keele oskusele paranenud ja kontaktid eesti- ja venekeelsete elanike vahel on samuti tihenenud. Kasvanud on ka kodanikeühendustes ja organisatsioonides osalemine ning varasemaga võrreldes usaldavad ja tunnustavad mõlemad keelerühmad üksteist rohkem. Enamus eesti- ja venekeelsetest vastajatest olid ka enesekriitilised tajuti vajadust oma keelegrupi poolt integratsiooniprotsessi enam panustada ja 84 % uuringu küsitletutest kinnitas, et oma rahvusliku eripära kadumist enam ei kardeta. Ka määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus elanikkonnas on järjepidevalt vähenenud ja jõudnud 7,5 %-ni. Siiski on venekeelse elanikkonna osalus kodanikuühendustes väiksem 43 %, samas kui eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas on see näitaja 60 %. Ka on usaldus mõningate riigiinstitutsioonide suhtes madalam kui eestikeelsel elanikkonnal. Määratlemata kodakondsusega isikute hulgas on vähenenud motivatsioon oma staatust muuta, mille põhjused on muidugi mitte pelgalt tõrjutuse või protestiga seotud, vaid ka pragmaatilised. Probleemiks on venekeelse elanikkonna jätkuvalt kõrge Venemaal toodetud meedia tarbimine, kuid Venemaal toodetud meedia ei saa paraku anda piisavalt tihti ja adekvaatselt infot sellest, mis toimub Tartus, Narvas, Pärnus või Tallinnas. See tähendab, et inimesed on vähem kursis sellega, mis Eestis toimub ja missugused teemad on päevakajalised. Kuigi omavahelise kontakti tihenemist uuring tõesti täheldas, ei suhtle üldse või suhtleb harva Eestis elevate erinevast rahvustest inimestega umbes 30 % eestlastest ja muukeelsetest elanikest

3 ei suhtle üldse või suhtleb harva eestlastega 25 %. Kahtlemata on see protsent liiga kõrge mõlema grupi puhul. Eesti ühiskond on mitmerahvuseline 31% Eesti elanikest ei ole etnilised eestlased. Neist omakorda üle 90% on kas venelased või endisest Nõukogude Liidust pärinevad teistest rahvustest inimesed, kelle põhiline suhtluskeel Eestis on vene keel. On selge, et me ei saa oma riiki demokraatlikult juhtida ning ühiskonna sidusust ja stabiilsust saavutada ilma neid fakte arvestamata. Hiljuti avaldatud uus Eesti Inimarengu Aruanne tõi lisaks välja ka kurvastava tendentsi, et vene keelt kõnelev elanikkond kardab eesti keeles suhelda, sest kardab eksida. Seda enam on oluline soodustada suhtlemis- ja koostööjulgust erinevate Eestis elavate rahvusgruppide vahel. Olen nimetanud mõningaid probleeme ja trende ning paljud neist on teile kindlasti juba teada, sest neist on avalikkuses juba juttu olnud, kuid liikudes tagasi MISA juurde, mille roll on püüda neid muresid leevendada ja soodustada lõimumist Eesti ühiskonnas, tutvustaksin teile meie nelja valdkonda, mille alategevustega püüame anda oma panuse eelnevalt nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Hariduslik ja kultuuriline lõimumine on üks meie tegevusvaldkondadest, mille raames me toetame keeleõpet koolis ja lasteaias näiteks õppe- ja infomaterjalide koostamist kui ka pedagoogide teadmiste ja oskuste täiendamist. Meie jaoks on oluline, et muu emakeelega lastel oleks võimalus saada osa oma emamaa kultuurist, kuid tunda ka Eesti tavasid. Seetõttu toetame ka kodanikukasvatusalaseid tegevusi ja projekte ning korraldame kodanikupäeva viktoriini. Meie selle valdkonna tegevused on suunatud nii lastele kui õpetajatele, sest vanemate kõrval mängivad ka õpetajad laste eluks ettevalmistamisel väga suurt rolli. Meie programmide raames saavad toetust pedagoogid, logopeedid ja koolijuhid nii eesti kui ka vene õppekeelega lasteaedades ja koolides, et olla ettevalmistatud tööks mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva eesti keele tasemega õppuritega. MISA toetab ka Eestis elavate rahvusrühmade võimalusi oma emakeele ja kultuuri säilitamiseks, õppimiseks ning selle tutvustamiseks ka väljaspool klassiruume. Selleks panustame näiteks rahvusvähemuste pühapäevakoolide läbiviimisse ja emamaale õppereiside korraldamisse. Samuti toetame rahvuskultuuriseltside tegevusi jagame katusorganisatsioonide kaudu tegevustoetusi rahvuskultuuriseltsidele, mis saavad selle abil säilitada, arendada ja tutvustada oma emakeelt ning kultuuri. Mitmekultuurilises keskkonnas on suhtlemisel tähtis roll. Selleks toetame erinevate rahvuskultuuriseltside koostööd, kultuuridevahelist suhtlemist ja sealhulgas ka ühisürituste korraldamist. Meilt saavad tuge ka vabaühenduste koostööprojektid, kuhu on kaasatud Eestis elavad Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud. Lisaks koostöö toetamisele loome infomaterjale Eestis elavate rahvuste tutvustamiseks. Omaette grupiks, kellega töötame, on noored. Meie tegevuste eesmärk on toetada võrdseid võimalusi Eestis elavate noorte seas nii õppimisel kui ka koostöökogemuste kaudu positiivsete hoiakute kujundamisel üksteise suhtes. Selleks toetame noorte koolivälist eesti keele õpet

4 keelelaagrites ja pereõppes osalemist. Kuid mitte ainult viime läbi ka demokraatia-, osaluse- ja kodanikuühiskonnateemalisi ühistegevusi noortele eesti keele praktiseerimiseks. Enamjaolt on meie tegevused suunatud Eestis elavatele noortele, ent välja ei jää ka Eesti päritoluga noored inimesed mujal maailmas. Sihtasutus korraldab väljaspool Eestit elavatele Eesti päritoluga lastele laagreid eesti keele oskuste täiendamiseks ja eesti kultuuri tundmaõppimiseks. Kuid miks me seda teeme ja missugust mõju me nende tegevuste toetamises näeme? Loodame, et meie toetusel on kooli lõpetajad, sõltumata kooli õppekeelest, ühiskonnapädevad ja valdavad eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks ja tööturul konkureerimiseks. Seda enam, et praegu on venekeelne noor elanikkond oluliselt harvem hõivatud juhtivatel positsioonidel või keskastme spetsialisti tööga kui eestikeelsed noored. Vahe on loomulikult seda väiksem, mida parem on eesti keele oskus. Usume, et koostöötegevustesse kaasatud noored on sallivad, teadlikud oma võimalustest, osalevad aktiivselt noorsootöös ja on tegusad ühiskonnaliikmed. Siinkohal on oluline mõlema keelegrupi ja ka uusimmigrantide teadlikkuse tõstmine. Nagu eelnevalt ütlesin, lõimumine on läbipõimunud ja kahesuunaline protsess, kus ei saa öelda teie integreeruge meiega, vaid tuleb ka ise austavalt suhtuda teistesse kultuuri- ja rahvusgruppidesse aastal MISA poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt selgus, et näiteks laagrid, kus noored õpivad eesti keelt eelkõige eakaaslastega suhtlemise kaudu ning mis põhinevad osalevate noorte ühisel huvil (näiteks spordilaagrid), soodustavad eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles. Sama uuringu andmetel suurenes laagrites toimunud keeleõppe tulemusena osalenud noorte eesti keele kasutamise julgus. Sõltumata rahvusest paranes noortel vastastikune mõistmine ja suurenes sallivus, arusaam teise rahva kultuurist ning valmisolek suhelda teistest rahvustest lastega. Rahvusvähemuste keele- ja kultuurialastes tegevustes osalenud noored ja täiskasvanud väärtustavad oma identiteeti, hoiavad sidemeid enda ja oma vanemate etnilise kodumaaga ning tutvustavad oma rahvuskultuuri Eesti elanikele. Selle kaudu suureneb ka rahvusvähemuste esindajate endi teadlikkus Eesti mitmekultuurilisusest ja Eesti riigist kui oma teisest kodumaast. Meie teist tegevusvaldkonda, sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonda, iseloomustavaks eesmärgiks on toetada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsete võimaluste loomist. Selleks aitame valmistuda kutseeksamiks, toetame kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavade ja programmide väljatöötamist ja rakendamist. Samuti toetame kutsekoolide pedagoogide ja juhtide täienduskoolitusi, stažeerimist ning nõustamissüsteemi arendamist ning korraldame eesti keele kui teise keele täiendõpet kõrgharidustaseme ja kutseõppeasutuste õppuritele. Lisaks tegeleme täiskasvanute koolitajate täiendkoolitamise ja eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuste korraldamisega.

5 Õiguslik ja poliitiline lõimumine on kolmas tegevusvaldkond, mille alategevustega toetame kõigile Eesti elanikele seadustest tulenevate võrdsete eneseteostusvõimaluste arendamist ühiskonnaelus ja poliitikas osalemiseks sõltumata inimese rahvusest või emakeelest. Toetame tasuta kursuste korraldamist, valmistamaks soovijaid ette põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ning eesti keele eksamiteks. Anname teavet Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. Lisaks toetame tasuta eesti keele õpet või eesti keele õppe kulude hüvitamist Eesti elanikele. Samuti toetame tegevusi, mille kaudu saavad eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega inimesed võimaluse osaleda Eesti kodanikuühiskonnas. Soovime suurendada Eesti elanike (sealhulgas ametnike ja tööandjate) teadlikkust võrdsest kohtlemisest. Korraldame teavitustegevusi nagu näiteks koolitusi ja infopäevi ning toetame lõimumise ja võrdse kohtlemise alase info levitamist ajakirjanduses. Selle konkreetse tegevuse toetamiseks lõppes meil hiljuti projektikonkurss Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine, mis võimaldab toota tele- ja raadiosaateid, anda välja erilehti ning arendada internetikeskkondi. Need tegevused kannavad eesmärki suurendada Eestis elavate inimeste informeeritust Eesti ühiskonnas toimuvast. Selle projektikonkursi raames saame toetada lisaks ka ajakirjanike täienduskursusi, et nad oskaksid pädevalt kajastada kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikutega seonduvaid teemasid ning mõistaksid paremini võrdse kohtlemise põhimõtteid. Nende tegevuste toetamise eesmärgiks on inimeste sallivuse suurendamine eri kultuurigruppide suhtes ja ühiste põhiväärtuste ning riigiidentiteedi arendamine. Võrdse kohtlemise alastes tegevustes osalenud inimesed oskavad ära tunda ebavõrdset kohtlemist ja seda oma tegevustes vältida. Migratsioon, meie neljas teemavaldkond, on otsene integratsiooni vajaduse looja. Ilma migratsioonita ei olegi põhjust integratsioonist rääkida. Seetõttu on kõik migratsiooniga seonduv meile väga tähtis. Meie peamisteks ülesanneteks selles valdkonnas on nii sisse- kui väljarändajate nõustamine migratsiooniprotsessi erinevates küsimustes näiteks missugused dokumendid tuleb vormistada, kes ja kuidas saavad taotleda rändetoetusi, kuidas leida uues elukohas töö-, kooli- või lasteaiakoht jmt. Uusimmigrantidele oleme loonud spetsiaalse kohanemisprogrammi, mille raames pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ning andes ettevalmistuse tööle rakendumiseks. Täpsemalt sisaldab tugiteenus näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- jm toimingutes. Need meie neli valdkonda, millel ma põgusalt peatusin, sisaldasid eelmisel aastal kokku 40-t meie poolt elluviidud tegevust ning enam kui 30 erinevat hanget ja konkurssi. Tänavusel aastal oleme välja kuulutanud 26 hanget ja projektikonkurssi ning neid on selle aasta sees tulemas veelgi. Oleme plaani võtnud sellel aastal ligi 50 tegevust, mille viime läbi ise. Paraku pole võimalik kõigest detailselt rääkida, kuid loodan, et mul õnnestus teile anda ülevaade sellest, mis on minu hinnangul olulised probleemid meie lõimumisvaldkonnas ning mida teeb

6 MISA nende probleemide vähendamiseks. Julgustan teid kõiki hoidma silma peal meie kodulehel kus erinevate konkursside ja tegevuste info regulaarselt uueneb ning kus on täpsemalt infot ka erinevate alategevuste kohta. Tänan teid kuulamast ja loodan, et kõik siinviibijad on positiivseks eeskujuks ja teerajajaks sallivama ja parema Eesti arendamisel ning et te oma teotahte ja hoolimisega nakatate samade omadustega ka teisi enda ümber, sest integratsioon on valdkond, mis puudutab kõiki erinevaid riigiasutusi, erinevaid huvigruppe jne. Integratsiooniteemadest hoolimine ei saa olla kellegi teise asi, vaid see peab olema meie kõigi huvi ja mõistmine, sest koos on parem. Tänan tähelepanu eest ja meeldivat ürituse jätku! Teksti kasutamine ja levitamine ei ole lubatud ilma Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) loata! Soovi korral öeldut kasutada tuleb viidata teksti autorile ning paluda kasutamiseks luba MISA-lt, kirjutades oma soovist MISA kommunikatsioonijuhile Meelika Hirmole