Terrorism muutuvas maailmas Rein Tammsaar Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna büroodirektor, Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Tule

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Terrorism muutuvas maailmas Rein Tammsaar Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna büroodirektor, Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Tule"

Väljavõte

1 Terrorism muutuvas maailmas Rein Tammsaar Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna büroodirektor, Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Tulevastest julgeolekuriskidest ja kehtivast ohuanalüüsist lähtudes peab Eesti terrorismivastasele tegevusele senisest rohkem tähelepanu pöörama. Kuigi võitlus terrorismi eri ilmingutega on kestnud juba mitu tuhat aastat, võib siiski väita, et ühest aktsepteeritud arusaama, millise fenomeniga on tegemist, ei ole. Aastail on sooritatud üle 4000 terroriakti, mille tulemusel on hukkunud rohkem kui 6000 inimest. See arv kasvab pidevalt. Paradoksaalne, kuid samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik. 11. septembri pretsedenditu mastaabi, sügava sümboolse tähenduse ja ulatusliku järelmõjuga terroriaktid lõpetasid külma sõja järgse ajastu rahvusvahelistes suhetes ning alustasid uut, mille keskmes on USA välja kuulutatud ja maailmas erinevalt tõlgendatav sõda rahvusvahelise terrorismiga. Sõja senine käik ning võidukatele Afganistani ja Iraagi kampaaniatele järgnenud raskused on aga näidanud, et tulevikuperspektiivis tagab tõhusa terrorismivastase tegevuse otsese sõjalise sekkumise kõrval laiaulatuslik rahvusvaheliselt koordineeritud tegevus. Oma panuse terrorismivastase koalitsiooni jõupingutustesse on andnud ka Eesti, tuues uue sõja altarile esimesed ohvrid Bagdadis haavatud sõdurite näol. Kui kahe ideoloogia ja süsteemi 74 aastat kestnud vastasseis kulmineerus N Liidu lagunemisega aastal, siis kaasnes sellega laiaulatuslik eufooria. Mitmed asjatundjad ennustasid uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht - rahvusvaheline terrorism. Terrorism kui välispoliitiline vahend - riiklik sunniviisiline diplomaatia või riikide ja/või valitsuse ja teisitimõtlejate vaheline (varju)sõja liik - on käesoleval ajal maailmas pigem taandumas. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud ilmetute amatööride ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud. Rahvusvahelistel organisatsioonidel ja riikidel seisab alles ees tõhusa kõikehõlmava strateegia leidmine globaalse terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks. Mis on sel kõigel pistmist Eestiga? Eesti viimase 12 aasta areng - Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisega kaasnev julgeolekuparadigma muutus, taustaks USA juhitav ja üha ägenev globaalne terrorismivastane sõda - lubab väita, et mainitud faktorite võimalike mõjude ja tagajärgede kaardistamise ja lahtimõtestamisega tuleb Eesti institutsioonidel tegelda tulevikus üha rohkem. Sellepärast on oluline omada ülevaadet sellest, mida kujutab endast fenomen, mida nimetatakse rahvusvaheliseks terrorismiks. Terrorismi lätted

2 Sõna "terrorism" on tuletatud ladinakeelsest sõnast terror ('ehmatus, hirm, füüsiline vägivald, õud') ning seda kasutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Siis mõisteti sõnaterreur all revolutsioonivastases tegevuses kahtlustatavate suhtes vägivalla- ja repressiooniderohket korda, mille kehtestas Rahvapäästekomitee (Comité de salut public) aastail ning mille käigus hukkus kuni inimest. Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend ÜRO egiidi all. Siiski võib välja tuua teatud suundumuse nimetada terroriaktiks poliitiliste või teiste eesmärkide saavutamiseks konventsionaalsete või valimatute (asümmeetriliste) relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvardamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu. Rahvusvaheline terrorism on pigem koondnimetus, iseloomustamaks eri suunitlusega terroristlike gruppide ühe riigi piiridest välja kasvanud ja sageli koordineeritud tegevust. Terrori all mõistetakse eelkõige riigi läbiviidavat vägivalda (oma kodanike suhtes), terrorismi all aga gruppide, sektide, liikumiste ja teiste mitteriiklike organisatsioonide ja ka üksikisikute toime pandud vägivallaakte. Kuna eri riikides mõistetakse või tahetakse mõista terrorismi all erinevaid nähtusi, siis sellest ja erinevast ohuanalüüsist tulenevalt on ka suhtumine terrorismivastasesse tegevusse riigiti erinev. Näiteks USA-s ja mõnes Kesk-Aasia vabariigis nimetatakse terrorismi vastu suunatud jõupingutusi terrorismivastaseks sõjaks, Euroopas aga pigem võitluseks. Terrorismivastast võitlust on nimetatud ka kolmandaks või neljandaks maailmasõjaks, number varieerub sõltuvalt sellest, kas külma sõda pidada kolmandaks maailmasõjaks või mitte (Jenkins 2003, 15-27). Tänapäeva terrorismi peamisteks ideoloogilisteks allikateks tuleb pidada Suurt Prantsuse revolutsiooni ning 19. sajandi keskel Venemaal tegutsenud revolutsioonilisi ja anarhistlikke liikumisi, kes kasutasid oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid. Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu fašistliku Itaalia, Saksamaa ja kommunismi poole püüdleva N Liidu kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi. Uue terrorismi tärkamine Pärast Teist maailmasõda alanud külm sõda oli ennekõike varjatud sõjategevuse tanner (Sederberg 1989, ), sest avalik konflikt oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega. Aastakümneid kestnud varjatud sõjategevuse ajal upitasid mõlemad pooled jalule ja sponseerisid mitmeid poliitilisi režiime ja liikumisi, valmistades ette tuhandeid iga masti partisane, vastupanuvõitlejaid, terroriste, separatiste, natsionaliste. Tihti kasutati ühiskondade destabiliseerimiseks palgamõrtsukate teenuseid. Samal ajal kasvas ühiskondades protestilaine, rahulolematus ning hirm homse päeva ees, mis väljendus erinevate usuliidrite, apokalüptiliste prohvetite, usupuhastajate, sektide, paramilitaarsete organisatsioonide ning teiste tihti vägivaldseid meetodeid kasutavate

3 rühmitiste ja gruppide poolehoidjate ja liikmete arvu kasvus (Karsson 2003). Paljude mainitud liikumiste või gruppide eesmärk oli taastada idealiseeritud harmooniline ürgaegne ühiskond - moslemite puhul umma, usklike algupärane ühendus, ameeriklaste puhul aga esiisadest usurändurite sektantlik ühendus, mida nähti tõelise rikkumata ameerika kultuuri algrakuna. Juutide jaoks on see ainuõigus nende põlisele pealinnale ja õigustatud sõda palestiinlaste vastu (Juergensmeyer, 2002, 45), kristlaste puhul püüdlus panna algus aastasele jumalariigile, et kiirendada Jeesuse uut tulekut maale. Seejuures nähti tihti religiooni panatseana kõige kurja, kõigi isiklike, ühiskondlike ja riiklike probleemide vastu. Siinkohal tuleb tunnistada, et kuigi viimasel ajal on maailma tähelepanu keskpunktis - ja ilmselt õigustatult - islami äärmuslik fundamentalism, siis kontseptuaalselt ei erine see fenomen drastiliselt teistes religioonides ja kultuurides toimuvatest samalaadsetest radikaliseerumisprotsessidest. Tasandamaks teed kristlikule, juudi, sikhide või moslemite ideaalühiskonnale, kasutatakse vägivalda ja rõhumist teisitimõtlejate vastu, sealhulgas valitsuste vastu, kui midagi täiesti legitiimset ja ratsionaalset, mis võimaldab saavutada ülimaid (pühi) eesmärke. Loomulikult on iga religiooniga seotud rikkalik ajalugu ja terve kiht traditsioone, tõekspidamisi ning sotsiaalse käitumise mudeleid. Pärast 11. septembri terroriakte on poliitilise vägivalla ja terrorismi teemadel ilmunud hulgaliselt artikleid, mille teaduslik väärtus on ebaühtlane. Osa autoreid süüdistab globaalses terrorismis islamit ning ei tee vahet religiooni kui terviku ning selle voolude ja äärmuslike vormide vahel. Selline seletus tundub olevat ebapiisav ning sellega on raske nõustuda. Religioosne terrorism Nagu juba mainitud, lähevad mitmete poliitilise vägivalla ja terrorismi ekspertide hinnangud rahvusvahelise terrorismi kui nähtuse iseloomustamisel lahku. Kokkuvõtlikult võiks neid jagada kaheks suuremaks grupiks, jättes kõrvale kolmanda lähenemise, mille järgi islam on terrorireligioon. 1. Rahvusvahelise terrorismi taga olev koondjõud on islami kui religiooni äärmuslikum vorm - islami radikaalne fundamentalism. (Äärmuslikem selle teooria pooldaja Reuven Paz leiab, et vägivalla taga on islami terrorism, mis on alustanud globaalset pealetungi Läänele, sundides viimast end kaitsma. Selline lähenemine ei erine eriti juba mainitud islami kuulutamisest terrorireligiooniks.) Rahvusvahelise terrorismi taga olev jõud on pigem islamistlik ideoloogia, mis on üks tänapäeva islami kolmest suuremast voolust. Islami sõdalased on sajandite jooksul vallutanud maid Indiast Hispaaniani, arendades samal ajal kunsti, arhitektuuri, arstiteadust, astronoomiat ja teisi teadusi. Kuni 13. sajandini ei tundnud islamimaailm oma arengus ühtegi tõsist tagasilööki, mis võimaldas sajandite jooksul kinnistada kontseptsiooni, et islam on kolme Lähis-Ida religiooni - kristluse, judaismi ja islami - täiuslikum ja lõplik versioon. Siiski tulid 13. sajandist eelkõige läänemaailmast, aga ka Tšingisiidide impeeriumi näol esimesed väljakutsed, kuid lõpuks saatuslikuks saanud üleolekus ei pööratud neile eriti tähelepanu. Alles pärast Napoleoni edukat Egiptuse kampaaniat ja suure osa islamimaailma sattumist kristlaste valitsemise alla hakati esitama küsimusi. Mis juhtus? Miks on jumal meid hüljanud? Nüüdisaegse islami kriis seisnebki eelkõige keskaegse edu ja tänapäeva viletsuse kontrastis. Üle poole vaesuse piirist allpool elavaist maailma elanikest on islami usku. Poliitiline

4 ebastabiilsus, nõrk majandusareng ja korruptsiooni kõrge tase, lühike eluiga ja madal haridustase iseloomustab enamikku islami riike. Mainitu tagajärjel on islami maailmas eriti teravaks muutunud sisemise kurnatuse ja jõuetuse tunne ning üha selgemini tajutav väline interventsioon. Osalt kirjeldatud tegevuse tagajärjel, osalt Iraani revolutsiooni ajalise kokkulangemise tõttu nn ideoloogiate surmaga, kus mõlemad rivaalitsevad ideoloogiad - kapitalism ja kommunism - olid end üha vaesuva ja hääbuva mõjuvõimuga islamimaailma jaoks devalveerinud, hakkaski maailmas esile kerkima uus jõud, siiani kõrgeim religioosse terrorismi vorm - islami äärmuslik fundamentalism (mida nimetatakse ka islamismiks). Religioossetes ringkondades seletati, et jumal on islami usklikelt pilgu ära pööranud, sest nad pole piisavalt head usklikud. Siit algas nn traditsioonilise (mis tegelikkuses ei ole isegi arhailine islam, vaid varasema islami uus tõlgendus) usu juurte juurde tagasi pöördumine. Selle liikumise sisuks oli arusaam, et üksnes "algne ja puhas islam", mida pakub šariaat (islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu), võimaldab taastada jumala soosingut ja seega islami uue õitsengu. Näiteks uus islamistlik Iraani režiim toetas aastail mitmes riigis rühmitisi, kes tahtsid jalule seada analoogilist teokraatlikku süsteemi, sest see tundus tuhandeile rahulolematuile inimestele olevat ainuke lahendus, kuidas leida tagasitee muistse sära ja kuulsuse juurde (Lewis 2003). Juba varem levima hakanud mitmed Koraani tõlgendused ja "selgitused" süvendasid mainitud meeleolu ja hägustasid arusaamu veelgi. Näiteks Egiptuse päritolu tänapäeva islami tõlgendaja Abd al-salam Faraj kirjutab oma ülimalt populaarseks saanud teoses "Faridah al-gha libah" (inglise keeles "The Neglected Duty"), et Koraanis sisalduvat sõna džihaad (jihad) tuleb mõista otseselt sõjana, legaalsed ning rahumeelsed usu edendamise või kaitse meetmed ei ole adekvaatsed (Jansen 1986). Pakistani Jamiat-i-Islam'i religioosse suunitlusega partei vaimne isa Abu al-ala Mawdudi ja Egiptuse päritolu Sayyid Qutb oma teoses "Religion of Islam" leiavad mõlemad, et džihaad kui sõda on õige vahend tõrjumaks moderniseerimise mõju islami riikides. Mõlemad samastavad Lääne ja USA kultuuri äärmise barbaarsusega. "Barbaarsus, mis eksisteeris enne islamit," ehk jahiliyya mõistet hakkasid esimestena Lääne iseloomustamiseks kasutama Rashid Rida ja Maulana Maudoodi, kes seisavad kõrvuti aastail alanud islami ohustatuse kultust propageerivate islami autoritega. Qutbi jaoks on ususõda ainuke õigustatud tapmise vorm (Worth 2001). Samu tõekspidamisi jagab suurem osa islami äärmuslikest organisatsioonidest ja liikumistest, nagu näiteks Harakat al-muqawama al-islamiya (Islami vastupanuliikumine) - Hamas, Islamic Jihad jt. Niisiis oli aastate keskpaigaks eri usuliidrite käsutuses juba piisavalt inimmaterjali - ususõdalasi, märtreid -, kes olid neile lubatud usupuhtuse, "õigluse" ja hauataguse paradiisi nimel valmis kõigeks. Selgituseks võiks mainida, et islami traditsioonis suhtleb usklik jumalaga alati ise ega vaja vahendajaid või valitsejaid (näiteks paavst ja kuningas kristlikus traditsioonis). Kuna kaanoneid ei ole, ei saa surm usu nimel olla kanooniliselt reguleeritud ning on iga uskliku enda asi, mis hõlbustab inimeste ärakasutamist. Kontseptuaalselt vormiti "meie ja nemad" mõistest uue religioosse vastasseisu eraldusjoon. Nemad on selles kontekstis "uskmatute" ja "saatana laste" sünonüüm, olgu see siis Lääs ja sionistlik internatsionaal islami äärmuslaste jaoks, amoraalne äraostetav valitsus kristlike fundamentalistide jaoks või araablaste suhtes järeleandlik Iisraeli juhtkond juudi radikaalide jaoks (Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini mõrvanud Yigal Amir: "Ma ei kahetse midagi, tegutsesin üksi ja jumala käsul" (Hoffman 1998, 87). Oma osa mängis sügav pettumine, mis

5 tabas mitmeid riike kolonialismi ikke alt vabanemise järel, kui selgus, et kuigi rõhujad olid lahkunud, ei suutnud vabanenud rahvad ise heaoluühiskonna ega mitmel pool isegi koloniaalajastu taset saavutada. Mainitud asjaolu pandi samuti kibestusest tingituna endiste kristlike kolonisaatorite ja nende diskrimineeriva poliitika süüks ning see tõi kaasa uue pettumislaine riikide korrumpeerunud valitsejate ja nende Lääne partnerite suhtes. Globaliseerumise negatiivsed mõjud üha vaesuvatele riikidele, moderniseerimise ja amerikaniseerumise õõnestavana tunduv mõju traditsioonilistele väärtustele, saatanliku (pop)kultuuri pealetung ning majanduslik ekspansioon olid paljude inimeste silmis seotud eeskätt kristliku Läänega, kelle vastu tuli alustada püha sõda kõigi olemasolevate vahenditega (Wilkinson 2003, ). Selline mõtteviis toetus ka islamimaailma vastasuse ja ebaõigluse kvintessentsiks peetavale Iisraeli-Palestiina konfliktile, milles USA (aga ka näiteks Türgi) toetab siiani selgelt Iisraeli. Islamism kui uus ideoloogia Teise lähenemise järgi on islami äärmuslik fundamentalism ehk sõjakas islam (militant islam) pigem ideoloogia kui religioon (Ignatenko 2000). Islamism on selle arvamuse pooldajate (seda koolkonnaks nimetada ei oleks ehk õige) arvates nii põhjus kui ka tagajärg, mis võimaldab nimetada seda fenomeni ideoloogiaks. Üks tsiteeritumaid ja kindlasti vastuolulisemaid selle arvamuse pooldajaid on mees, kes hoiatas USA-d 11. septembri eest, Daniel Pipes ("In the Path of God," 1983), kelle määramine George W. Bushi poolt 1. aprillil 2003 USA Rahuinstituudi juhatuse liikmeks kukkus protestilaine ja lõpuks ka Senati vastuseisu tõttu läbi (Muwakkil 2003). Võib eitada Pipesi arvestatavust akadeemilises maailmas ning nimetada tema vaateid proiisraelikeks, kuid tuleb tõdeda, et tema mõju USA Lähis-Ida poliitikale ja retoorikale terrorismivastase sõja kontekstis on märkimisväärne. Pipesi järgi jaguneb islam kolmeks suureks tiivaks ehk vooluks: 1. Ilmalik islam tõdeb, et kuigi islami pärand on äärmiselt hinnaline, tuleb selle ühiskondlikku arengut reguleeriv osa välja jätta ning pühenduda Lääne ühiskondliku süsteemi kopeerimisele. Šariaat kui juriidiline süsteem tuleb kõrvale heita kui tagurlik ja islami riikide arengut takistav. Näiteks tuuakse Türgit, millest on saanud sekulaarriik ( tegeles Türgi riigi ja islami moderniseerimise ja reformimisega Kemal Atatürk). 2. Reformism väidab, et islam ja Lääne elustiil ei ole vastuolus ning on kombineeritavad. Läänest tuleb võtta parem, ent probleem seisneb selles, et islamimaailm ei ole oma saavutusi kasutanud, Lääs aga kasutas need oskuslikult ära ajaloo vältel. Seega, valides ühe või teise Läänes levinud idee või institutsiooni, valitakse tegelikult iseenda unarusse vajunud saavutuste seast. 3. Islamism (äärmuslik fundamentalism ehk sõjakas islam) on kolmas reageering islami rolli hääbumisele maailmas, mida omakorda iseloomustavad kolm peamist eripära: a) šariaadi radikaalsema tõlgenduse kasutamine ja sellest kinnipidamine,

6 b) kõikvõimalike Lääne mõjude eitamine ja nende vastu võitlemine, c) religiooni transformatsioon ideoloogiaks. Islamismi mõjuvõim maailmas kasvab, kuid see ei ole ikka veel ületanud kriitilist massi. Tinglikult võiks islamismi agressiivset pealetungi kahele teisele mõõdukamale islami voolule nimetada ka kodusõjaks, sest peamine rünnakuobjekt on esmajärjekorras läänelike ideede kandjad, valitsused ja sümbolid islami maailmas ja alles siis Läänes (Lewis 2003, 2-28). Paradoksaalne, et eitades mis tahes Lääne mõju, on radikaalse islami pooldajad märkamatult üle võtnud mitmeid Lääne saavutusi ning kasutavad erinevaid institutsioone, nagu näiteks ajatollah Homeini Iraani Vabariik, kus on konstitutsioon, parlament ja teised lääne institutsioonid. Järelliite -ism kasutamine sõnas islamism määrab selle nähtuse ideoloogilise sisu. Pipesi järgi on islamism kaitsemehhanism ehk reaktsioon, meie ajastu radikaalsete utoopiliste ideede nüüdisversioon, mille eelkäijad on marksism-leninism ja fašism. Uus ideoloogia põhineb tahtel luua uus kindel kord - ülemaailmne šariaadi seaduste järgi elav totalitaarne ühiskond, kus ei oleks kohta individualismil, pluralismil ega demokraatial. Islamismi kui radikaalse ideoloogia arengule saab kaasa aidata eelkõige riik ja sellepärast on mitmes riigis islamism varjatud kujul poliitilisest elust aktiivselt osa võttev jõud. Näiteks Egiptuses, Türgis ja Saudi Araabias on see poliitiline opositsioon, Pakistanis, Liibanonis, Malaisias ja Indoneesias aga pigem mõjuvõimas, kuid nähtamatu jõud. Iraanis, Sudaanis ja Afganistanis (kuni USA ja liitlaste läbiviidud eduka sõjalise operatsioonini "Enduring Freedom", mis Talibani režiimi Afganistanis kukutas) võimule saanud islamistid on muutnud terrorismi rahvusvahelise suhete vahendiks oma eesmärkide saavutamisel. Islamisse kuuluvate inimeste seast on islamiste eri andmeil 10-15%, kuid selle vähemuse mõjuvõim ja organiseerimisvõime on suur ja vahendid eriti jõhkrad. Praeguseks on islamistid taastanud pärast Nõukogude vägede väljaviimist Afganistanist vahepeal raugenud värbamistegevuse ning suurema osa värbamispunktidest üle kogu maailma, sealhulgas ka lääneriikides. Viimaste aastate jooksul on islamismi riiklike tugipunktide kõrval jõuliselt arendatud mitteriiklike organisatsioonide võrke, usukoole, medreseid, toetus- ja heategevusfonde. On loodud sidemed teiste terroristlike organisatsioonide, organiseeritud kuritegevuse, narko- ja inimkaubitsejatega. Säärased võrgustikud on hästi organiseeritud, neil on moodsad side- ja krüpteerimisseadmed, uuema põlvkonna relvad ja peaaegu piiramatu inimvaru. Ei saa välistada, et näiteks kahe viimase aasta terroriaktid Balil, Er-Rijadis, Casablancas, Bagdadis, aasta oktoobris USA administratiivtöötajate ja CIA ametnike vastu suunatud terroriakt Iisraelis, neli plahvatust Türgis ning teised maailma eri nurkades aset leidnud sündmused võivad olla kui mitte otseselt koordineeritud, siis vähemalt kooskõlastatud Al Qaidaga. Kokkuvõtteks võib öelda, et eraldusjoon mõlema lähenemise vahel on peen ja kohati üpris raskesti tajutav. Kuidas seda suhteliselt uut fenomeni ka ei nimetata - kas religioosseks terrorismiks, rahvusvaheliseks terrorismiks, püha- ja sakraalterroriks (Holy terror) (Rapoport 1984, ) või uueks (islamismi) ideoloogiaks -, on see nüüdseks territoriaalsetest piiridest välja kasvanud nähtus, mille üldised iseloomujooned on üha enam sümboolsed ja/või globaalsed eesmärgid, äärmiselt vägivaldsed meetodid, totaalse sõja strateegia ja mitmekülgne taktika. Uue vägivaldse voolu liidrite käsutuses on tuhanded ja tuhanded inimesed, kellest saab vajadusel vormida suitsiiditerroriste (Pape 2003, ). Nende

7 inimeste elu ja surm meenutab osa lavastusest, nende käsutuses on piiramatu aeg ja ainult inimliku fantaasiaga piiratud arsenal ning rünnakuobjektid. Oluline on mainida, et suitsiiditerroristide tsiviilisiku staatus on vaieldav, sest nad ei hooli poliitilistest ega moraalsetest kaalutlustest ning on tegelikkuses ise relvadeks muutunud. Selge on see, et peamine islamismi tõukejõud on endiselt ideoloogilise relvana kasutatav religioon, mis muudab terroriorganisatsioonide ja nende tegevuse klassifitseerimise äärmiselt raskeks. Näiteks Al Qaida peaeesmärgiks on kuulutatud globaalse ususõja algatamine maailmas, mille tulemusel peaks tekkima üks ülemaailmne Šariaadiriik. Samal ajal on eri eesmärke taotlevate gruppide ja organisatsioonide, näiteks al-aqsa Martyrs Brigades (Araabia Natsionalistlik Liikumine) ja Hamas või Islamic Jihad(islamistlikud organisatsioonid), rakendatav taktika üha enam sarnane, mis muudab religioossete ja poliitiliste eesmärkide kaudu defineerimise aina keerulisemaks. Terrorismivastase tegevuse tõhususe seisukohast on aga ühe või teise terroristliku grupi motiivide lahtimõtestamine ja eesmärkide klassifitseerimine esmatähtis faktor. Globaalne terrorismivastane sõda Globaalne terrorismivastane sõda (Global War on Terrorism - GWOT) on olnud piiratud Euroopa riikide ja USA senise kogemusega, mis hõlmas eelkõige võitlust nn koduse terrorismi vastu: vasak- ja paremäärmuslike, separatistlike ning kristlike fundamentalistlike terroriorganisatsioonidega enda territooriumil või riigi kontrollitavatel aladel (White 2002, 74-77; ). Praeguseks on nn sisemise terrorismiga seotud ohud jäänud suuremal või vähemal määral tagaplaanile või marginaliseerunud. Terrorismi marginaliseerumist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist võibki kitsamas mõttes pidada terrorismivastase võitluse põhieesmärkideks, kui jätta kõrvale isegi kaugemas perspektiivis utoopiline "terrorismi lõplik väljajuurimine" või "poliitilise vägivalla rakendamise ohu kaotamine maailmas"(holms, Burke 2002, 11). Põlvkondade vahetus, kiiresti moderniseerunud lääneriikide ühiskonnad, suhteliselt tõhus terrorismivastane tegevus ning õigeaegne seadusandluse muutmine vähendasid ETA, Punaste Brigaadide, Musta Septembri, Punase armee, FLQ (Front de Libération du Québec), IRA ja teiste terrorirühmitiste võimekust ja tegevusulatust, võimaldades suruda need üldise kriminaalse (terrorismi) tegevuse raamidesse. Uueks väljakutseks on agressiivsuse ja kiire leviku ning Lääne (USA) vastu suunatuse tõttu kujunenud rahvusvaheline terrorism, mille kõige elujõulisemaks vormiks tuleb tänapäeval tunnistada islami äärmuslikku fundamentalismi - islamismi. USA ja teiste riikide terrorismivastase tegevuse põhidilemma on, kuidas edukalt võidelda islami radikalismiga selle vägivaldsetes ilmingutes ning mitte regenereerida Huntingtoni ideid tsivilisatsioonide kokkupõrkest. Selles kontekstis on äärmiselt tähtis, et islami riikides oleks kindel arusaam, et terrorismivastane sõda ei ole suunatud islami kui religiooni ja maailmavaate vastu. Terrorismivastaste koordineeritud aktsioonide (strateegia) peaeesmärk peaks olema globaalse terrorismi tagasisurumine lokaalsele kriminaalsele tasandile. Kui eesmärk saavutatakse, siis vähendaks see oluliselt terroriorganisatsioonide võimekust läbi viia mastaapseid tsiviilisikute, olulise infrastruktuuri ja sümboolse tähendusega objektide vastu

8 suunatud terroriakte. Terrorismivastaste aktsioonide peamised eesmärgid ja tegevusvaldkonnad on järgmised: 1) füüsiline hävitamine: suunatud terroriorganisatsioonide liidrite ja terroriaktide sooritajate vastu. Põhiline läbiviija on sõjavägi, eriüksused tihedas koostöös luureametitega. Eeldab tihedat rahvusvahelist koostööd ning õiguslike regulatsioonide olemasolu; 2) tõrjumine ja ümberveenmine: suunatud terrorismi riikliku ja üldise rahvusvahelise toetuse vastu, kus peamised vahendid on diplomaatia (läbi poliitika, majanduse, finantssüsteemi, sealhulgas ka propaganda abil), luureametid, politseiüksused, terrorismivastased eriüksused, vajadusel ka sõjavägi. Tihe rahvusvaheline koostöö ning vastava seadusandluse kujundamine ning järjekindel rakendamine; 3) terrorismi baasi ja tekke põhjuste nõrgendamine. Majanduslike, poliitiliste ja finantsmeetmete laiaulatuslik kasutamine. Rahvusvaheline koostöö, koolitus ja arenguabi kõigil tasanditel (Development Cooperation 2003), kultuuride ja rahvuste vahelise dialoogi ja koostöö edendamine. Vajadusel ka riigiehitus. Terrorismivastase võitluse ulatust võib vaadelda tinglikult kolmeks jagatuna: strateegiline ehk globaalne, taktikaline ehk regionaalne ja operatiivne ehk rahvuslik (lokaalne) tasand. Tõhus terrorismivastane võitlus eeldab ühel ajal kompleksset tegutsemist kõigil kolmel tasandil ning märksa tihedamat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas ka rahvusvahelise õiguse nüüdisajastamise valdkonnas. Kuigi USA läbiviidud sõjalised operatsioonid Afganistanis ja Iraagis näitasid, et GWOT-i sõjaline osa võib olla läbi viidud unilateraalselt, siis konfliktijärgne ülesehitus on ilmselt jõukohane ainult rahvusvahelise toetuse kaasabil ja koostöös. Rahvusvaheline koostöö ja väljakutsed Eestile Julgeolekuohtude globaliseerumine aktualiseerib paljud neist ka Eesti jaoks, vaatamata meie rahvusvahelisele seisundile. Eesti rahvusvahelise staatuse tugevdamine võimaldab kaasa rääkida ohtude vastu suunatud poliitika kujundamises. Globaalse terrorismivastase võitluse tulemuslikkuse mõju Eesti julgeolekukeskkonnale on seega märkimisväärne. Eestist vaadatuna tundus mõni aeg tagasi, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesus on kui lokaalne ajaloo lõpp, mis toob kaasa üleüldise heaolu, stabiilsuse ja turvalisuse. Tõesti tuleb tunnistada, et Eesti geopoliitiline asend nihkub Euroopa südamele veelgi lähemale, Euroopa Liidu ja NATO liikmesus tagab Eesti turvalisuse, mis on äärmiselt tähtis iseseisvuse säilitamise seisukohast, vaatamata teatud riiklike funktsioonide delegeerimisele. Teisest küljest tuleb arvestada aga sellega, et NATO Washingtoni lepingu artikkel 5 on kahe poolega medal: olles ise osa kollektiivse kaitse lepingust, ei saa me loota üksnes teiste abile. Tuleb tõsiselt valmistuda selleks, et ka ise vajaduse korral liitlasi abistada ja jagada vastutust, mille nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmesus endaga kaasa toob. Väikeriigi ja uustulnuka staatus ei võimalda meil hoiduda Euroopa Liidu ja NATO sisestest debattidest ning nõuab meilt aktiivset osalemist nende organisatsioonide kehtivates ja tulevastes töökohustustes, sealhulgas ka sõjaliste ja muude missioonide töös pingekolletes üle kogu maailma. Osalemine on võimalik poliitilise konsensuse ja kindlatele nõuetele vastavate üksuste olemasolul. Teisiti öeldes peab Eesti olema võimeline NATO

9 ühisoperatsioonides, vajaduse korral ka kollektiivkaitses osalema ja omama selleks väljaõppe saanud ning standardite kohaselt varustatud mobiilseid üksusi (Tiido 2003). Eestil tuleb lähiajal märksa rohkem kaasa rääkida paljudes uutes küsimustes ning maailmapiirkondades, mis võivad ebasoodsates tingimustes panna proovile kogu meie ühiskonna valuläve. Tuleb tunnistada, et Eesti rahuaja abstraktsena tunduva julgeoleku hinnaks võivad olla kümned vägagi konkreetsed Eesti kodanike elud, kes seda siis relvadega või ilma maailma eri piirkondades kindlustavad. Samal ajal võib julgeoleku tagamise või taastamise hind (nagu õpetab ajalooline kogemus), kui seda peaks tegema mingil põhjusel, relvad käes Eestis, olla sadu kordi kõrgem. Eestilt oodatakse aktiivsemat, hiljuti liberaalse demokraatia teele astunud riikide toetamist, arengu- ja finantsabi andmist ning ametnike koolitust. Ainult Eesti enda proaktiivne poliitika, töökus ja algatusvõime ning kindlad moraalsed põhimõtted aitavad kujundada füüsiliselt väiksest riigist mõjuka ja respekteeritud liikme organisatsioonides, kuhu me hakkame peagi kuuluma. Samal ajal meie liikmesus Euroopa Liidus ja NATO-s ei vähenda sugugi Eesti kahepoolsete suhete tähtsust. Siinkohal tahaks eraldi mainida: Eesti huvides on, et USA ja ühtse Euroopa (Baker 2003) avatud dialoog ja tõhus koostöö areneksid erimeelsustest hoolimata jõudsalt edasi (Euroopa Liidu ja USA suhete kohta vt ka Kagan 2003, Brzezinski 2003). Eesti on terrorismivastases sõjas oma valiku teinud ning sellega seoses langetanud raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. Globaalse terrorivõrgustiku seisukohast oleme muutunud seega ka ahvatlevamaks sihtmärgiks kui varem. See nõuab täiendavaid riiklikke jõupingutusi ning üha energilisemat koostööd ja infovahetust rahvusvahelisel tasandil. Eesti silmapaistvad isikud, delegatsioonid, esindused välismaal, aga samuti strateegilise tähtsusega infrastruktuur (gaasitorud, elektrijaamad ja võrgud, naftahoidlad, keemiatehased, joogiveevarud, kommunikatsioonid, sh sadamad), välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide saatkonnad ja missioonid Tallinnas, mitmesugused institutsioonid, ministeeriumid, rahvarohked kohad, transport (laevad, lennukid, (nafta)rongid jne) on objektid, mille puhul tuleks tõhustada julgeolekumeetmeid. Osaliselt on sellega ka tegeldud. Mainitud objektide või isikute julgeoleku ja füüsilise kaitse suurendamine vähendab märkimisväärselt terroriakti toimepaneku võimalusi. Sellise tegevuse efektiivsus rajaneb teiste meetmete kõrval tihedal koostööl erasektoriga ning luureandmete õigeaegsel laekumisel, kiirel töötlemisel ja tõhusal analüüsil. Terrorismi tõkestamine Eestis Eesti terrorismivastase tegevuse võib tinglikult jagada kolmeks alaks: 1) ennetamine järjekindla rahvusvahelise koostöö ja riigisisese koordinatsiooni ning õigusaktide harmoneerimise ja nüüdisajastamise kaudu; 2) tõkestamine eriteenistuste, politsei, piirivalve, kodakondsus-migratsiooniameti jt ametite ning ministeeriumide tihedas koostöös; 3) tagajärgede likvideerimine valitsuse kriisikomisjoni otsuste põhjal ning päästeameti ja kõigi teiste riiklike institutsioonide kaasabil.

10 Terrorismivastase võitluse edukuse pant on, nagu juba mainitud, tihe infovahetus ja koostöö strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel (lokaalsel) tasandil. Eestis on terrorismivastasesse tegevusse kaasatud äärmiselt palju institutsioone, millest annab põgusa ülevaate joonis. Joonis. Terrorismi ennetamine ja terrorismivastase tegevuse üldine koordineerimine Eestis Terrorismi tõkestamist koordineerib riiklikult siseministeerium, otseselt vastutab aga kaitsepolitsei, terrorismi finantseerimise vastu suunatud jõupingutusi koordineerib politsei rahapesu andmebüroo, kaasates finantsinspektsiooni, Eesti Panga jt finantsjärelevalve eest vastutavad asutused. Rahvusvahelise terrorismivastase koostöö koordineerimisega tegeleb välisministeerium, kes vajadusel informeerib Eesti riigi jõupingutustest kolleege, partnereid ja liitlasi, raporteerides samal ajal Eesti sammudest rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas ÜRO-le. Kuigi Eestis pole siiani tuvastatud ühtegi terrorismi või terrorismi finantseerimisena käsiteldavat kohtulikku pretsedenti, on riik aktiivselt koolitanud spetsialiste terrorismi tõkestamise alal ning pidevalt uuendanud nende käsutuses olevat instrumentaariumi, sealhulgas erivahendeid ja tarkvara. Sihipäraselt on arendatud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning infovahetust terrorismi ja selle finantseerimise ennetamiseks ja tõkestamiseks, aga samuti nendega kaudselt seotud rahapesu, inimkaubitsemise, narko- ja relvaäri ning organiseeritud kuritegevuse peatamiseks. Eesti suhtes on kehtivad kõik 12 rahvusvahelist terrorismivastast, ÜRO poolt esmatähtsaks kuulutatud konventsiooni ( Eesti seadused võimaldavad terrorismi tõkestamisele suunatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide (nr 1274, 1363, 1373, 1390, 1455 jne) ja vastavate Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist Eestis, kuid samas sellega otseselt seotud käsuliinid, tööjaotus jm nüansid on jäänud kohati välja arendamata või tagaplaanile just sellepärast, et terrorism kui

11 nähtus Eestis puudub ning kaasnevad ohud on ühiskonnas tervikuna alahinnatud ( Terrorismi tulevik Kuigi 11. septembri sündmuste järel muutus terrorismi ohuhinnang globaalseks, ei saa siiski väita, et terrorism on 21. sajandi peamine väljakutse. Terrorismivastane tegevus toetub praegu pigem jõudude tasakaalul püsinud ja lõpuks kokkuvarisenud globaalse julgeolekusüsteemi varemetele ning selle edukus sõltub otseselt USA ja teiste globaalsete mängijate võimest luua uus stabiilne julgeolekusüsteem. Rahvusvaheliste suhete ja näiteks religioonide sajanditepikkuse arengu seisukohast on terrorismivastane võitlus üksnes üks mitmesse põlvkonda ulatuvatest prioriteetsetest probleemidest, mis lahendust vajavad. Uued sündmused ja arengud toovad kaasa uusi prioriteete. Pealegi on terrorismivastase võitluse kontekstis Lääne demokraatlik valitsemistsükkel sedavõrd lühike, et selle suutlikkus täies mahus ja järjekindlalt niivõrd pikaajalist protsessi juhtida ja hõlmata tundub küsitav. Teisest küljest tuleb tõdeda, et rahvusvahelise terrorismi taga nähakse tänapäeval arenenud lääneriikide juhtkondades eelkõige islami fundamentalismi vägivaldseid vorme edendavaid jõude. Selline arusaam on tingitud eelkõige sellest, et 11. septembri sündmustega seonduv Usama bin Laden ja islamistlik Al Qaida on kuulutanud USA ja ka Lääne vaenlaseks number üks, üritades laiendada konflikti Lääne ja islami globaalse vastasseisu suunas. Muret tekitab asjaolu, et poliitilise vägivallaga tihedalt seotud muud terrorismivormid võivad jääda käivitunud terrorismivastase sõja fookusest välja, kuni mõni uus pretsedent nad jõuliselt poliitilisse agendasse tõukab. Näitena võiks tuua suitsiiditerrorismi (Pape 2003, 343) ja kaugemas perspektiivis näiteks biogeneetilise terrorismi vorme ( Terrorismi seisukohast võiks välja tuua vähemalt neli valdkonda (vt tabelit), mis võivad lähitulevikus hüpoteetiliselt kõige ohtlikumaks osutuda, ja kolm algatajate gruppi, kel võib olla motivatsioon ja võimekus mastaapsete aktsioonide läbiviimiseks: üksikisikud, grupid, riigid (Laqueur 2003, ). Tabelis toodud hinnangud on subjektiivsed, numbrid peegeldavad maksimaalset riski ja maksimaalseid võimalikke tagajärgi. Tabel. Terrorismi ohtlikumad valdkonnad Terrorismi liik Läbiviijad Toimumise tõenäolisus 5-palli süsteemis Maksimaalsed tagajärjed 5-palli süsteemis TõenäolisusEesti suhtes 5-palli süsteemis* Marginaalne (kriminaalne) Üksikisikud (III) (III) (IV) Küberterrorism Äärmuslik fundamentalism üksikisikud ja grupid, sektid, valitsusvälised organisatsioonid või liikumised globaalsele tasandile pürgivad grupid ja (IV) (IV) (IV) (IV) (IV) (III)

12 Riiklik terrorism liikumised, sealhulgas riikliku (varjatud) toetusega eelkõige ebastabiilsed tuumarelvaga või seda taotlevad riigid ning terrorismi varjatult (eriteenistuste kaudu) toetavad riigid (III) (V) (II) * Selgituseks: kui kahe esimese mainitud terroriliigi oht võib Eesti suhtes olla otsene, siis kolmanda ja neljanda puhul on see lähitulevikus pigem kaudne. Samal ajal on oluline teadvustada, et isegi kaudselt Eestit puudutades võivad mitmed terroriaktid Eesti mastaapi arvestades endaga kaasa tuua riigile katastroofilisi tagajärgi. Marginaalne (kriminaalne) terrorism - kurjategijate, fanaatikute, antiglobalistide, häkkerite, vaimse puudega, psüühiliste häiretega või tugeva stressi all kannatavate inimeste kokkupuude ning kohati ka mõju igapäevaelule suureneb. Küberterrorismi võimalused tehnoloogiliselt üha keerulisemaks muutuvas maailmas kasvavad. Eelkõige hõlmab see tehnogeensete katastroofide ja sabotaaži läbiviimise tõenäolisust, kuid samal ajal ei saa vähemalt hüpoteetilisel tasandil välistada otsest juurdepääsu sõjaväe ja luure kasutuses olevatele objektidele ja relvasüsteemidele. Fundamentalismi vägivaldsete vormide areng on ilmselt pikaajaline protsess, mille tulemusi on praegu äärmiselt raske ette kujutada. Võib ennustada, et püha või ususõja katte all leiab aset edasine radikaliseerumine ja terroristlike gruppide koordinatsiooni süvenemine rahvusvahelisel tasandil, eesmärgiga tõkestada moderniseerumise ja globaliseerumisega kaasnevate protsesside levikut mitmes maailma piirkonnas. Samuti nagu jätkuvad katsed vastandada selles kontekstis lääne ja islami kultuuri, traditsiooni ning riike. Riikliku terrorismi seisukohast on oluline eelkõige massihävitusrelvade leviku tõkestamine, sest läbikukkunud või läbikukkuva riigi puhul on tõenäolisus kaotada kontroll tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva üle suhteliselt suur. Kriisiga võib samuti kaasneda kiusatus mainitud relva kasutada ja ebaadekvaatne hinnang kasutamise tagajärgede suhtes. Antud seisukohtade esitamise näol ei ole tegemist katsega vaidlustada terrorismi ennetamise, tõkestamise ja tagajärgede likvideerimise vajadust kõigi selleks olemasolevate vahendite ja meetmetega, sest tegemist on äärmiselt vägivaldse, inimvaenuliku ja ohtliku nähtusega. Pigem võib seda vaadelda kui hoiatust, mille on väidetavalt sõnastanud kunagine Briti peaminister Winston Churchill: "Kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks." Koos terrorismi vastu Terrorism ei ole ühe põlvkonna probleem. Lähiajal võib oodata suitsiiditerroristide tegevuse hoogustumist, tulevikuperspektiivis on terroristide jaht improviseeritud suure purustusvõimega ja massihävitusrelvade järel endiselt aktuaalne. Terrorismivastase võitluse edukuse seisukohast on äärmiselt vajalik lülituda lühiajaliste sõjaliste eesmärkide saavutamise kõrval terrorismi ennetamisele ja seega potentsiaalsete terroristide juurdevoolu tõkestamisele, mis eeldab terrorismi vormide, liikide ja põhjuste adekvaatset analüüsi ja

13 rahvusvaheliselt aktsepteeritud koordineeritava tegevusprogrammi - strateegia - integreerimist uude julgeolekusüsteemi. Vaatamata mitmetele tagasilöökidele, on kaugemas tulevikus terrorismi kui nähtuse mõju vähendamine siiski võimalik, selleks aga oleks otstarbekas läheneda probleemile mitte ainult praktilisest päevapoliitilisest seisukohast ning eri riikide tasandilt, vaid luua teaduslikul analüüsil põhinev uurimismetoodika, mis võiks aidata leida seni puuduvad vastused mitmele terrorismiga seotud küsimusele. Äärmiselt tähtis on kaasata terrorismi tõkestamisse kõik islami riigid ja teha märksa aktiivsemalt koostööd islami riike ühendavate rahvusvaheliste (riiklike ja mitteriiklike) organisatsioonidega, edendades kultuuridevahelist dialoogi ja teineteisemõistmist. Seega tuleb pöörata üha rohkem tähelepanu aktiivsele diplomaatiale, läbirääkimistele, majanduskoostööle ning -abile, saavutamaks inimeste mõistmist ja poolehoidu terrorismivastases tegevuses. Näiteks Lähis-Ida konfliktile lahenduse leidmine aitaks märkimisväärselt kaasa terrorismivastasele võitlusele, kuigi see ei ole ainuke konfliktne piirkond, kuhu peaks ulatuma rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ja abi. Eesti peaks tulevastest julgeolekuriskidest ja kehtivast ohuanalüüsist lähtudes pöörama terrorismivastasele tegevusele senisest rohkem tähelepanu, ja seda kahel tasandil. Esiteks, teha tõhusat ennetustööd Eestis, vähendades sellega riigi haavatavust ning parandades samal ajal kriisireguleerimise mehhanisme. Teisest küljest tuleb teha senisest tihedamat rahvusvahelist koostööd ka kahepoolsete suhete tasandil, kasutades samal ajal kõiki mitmepoolse (regionaalse) koostöö võimalusi Läänemere Nõukogu, OSCE, Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO raames. Eesti valikud rahvusvahelises terrorismivastases koostöös piirduvad tegelikkuses kahe võimalusega: olla marginaalne kõrvaltvaataja või aktiivne vastutusvõimeline osaleja. Marginaalsusega kaasneb nõrgenemine, mis muudab meid atraktiivsemaks sihtmärgiks rahvusvahelise terrorivõrgustiku silmis ning võib tulevikus kaasa tuua praegu utoopiana tunduvaid negatiivseid stsenaariume. Kasutatud kirjandus Baker, M. (2003). Radio Free Europe. - Brzezinski, Z. (2003). Where Do We Go from Here? - CSIS, Washington DC, 3. September: Development Cooperation as an Instrument in the Prevention of Terrorism (2003). Research report. Ed Timo Kivimäki. The Royal Danish MFA, Nordic Institute of Asian Studies. Copenhagen, July. Hoffmann, B. (1998). Inside Terrorism. London: Victor Golancz. Holms, J. P., Burke, T. (2002). Terrorism: tänapäeva suurim oht vabadusele. [Tallinn]: Ersen. Ignatenko, A. A. (2000). Ot Filipin do Kosovo: Islamism kak globalnõi destabilishirujushi faktor. - Nesavisimaja gaseta, 12 oktjabr. Jansen, J. J. G. (1986). The Neglected Duty: the Creed of Sadat's Assassins and Islamic Resurgence in the Middle East. New York: Macmillan. Jenkins, B. M. (2003). International Terrorism: the Other World War. - C. W. Kegley Jr. The New Global Terrorism. Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. Juergensmeyer, M. (2000). Terror in the Mind of God: the Global Rise of Religious Violence.

14 Berkeley: University of California Press. Kagan, R. (2003). Of Paradise and Power: America and Europe in the New World Order. New York: Alfred A. Knopf. Karsson, I. (2003). Våld som sakrament och gudomlig plikt. - Svenska Dagbladet, den 25:e september. Laqueur, W. (2003). Postmodern Terrorism. - C. W. Kegley, Jr. The New Global Terrorism. Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. Lewis, B. (2003). The Crisis of Islam: Holy War and Unholy Terror. Random House. Lewis, B. (2003). What Went Wrong? The Clash between Islam and Modernity in the Middle East. New York: Harper Collins Publishers. Muwakkil, S. (2003). The Devil and Daniel Pipes. - These Times, 15. September. Olshanski, D. V. (2002). Psihologia terrorisma. Sankt-Peterburg: Piter. Pape, A. R. (2003). The Strategic Logic of Suicide Terrorism. - American Political Science Review, Vol 97, No 3, August. Rapoport, D. (1984). Fear and Trembling: Terror in Three Religious Traditions. - American Political Science Review, Vol 78, No 3 (September), pp Sederberg, C. P. (1989). Terrorist Myths. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall. The Al Qaeda manual. - The Charter of Allah: the Platform of the Islamic Resistance Movement (Hamas). - Tiido, H. (2003). Head kavatsused ja umbusu lained. - Eesti Päevaleht, 28. oktoober: White, J. R. (2002). Terrorism: An Introduction, 2002 Update. Grand Valley State University. Wilkinson, P. (2003). Why Modern Terrorism? Differentiating Types and Distinguishing Ideological Motivations. - C. W. Kegley Jr. The New Global Terrorism. Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. Worth, R. (2001). The Deep Intellectual Roots of Islamic Terror. - New York Times, 13. October. Ühtegi, R. (2002). Asümmeetriline hädaoht reformib oluliselt kogu maailma militaarmõtlemist. - Postimees, 10. september.

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS 19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx) IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

NÄIDIS

NÄIDIS AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HORISONT 2020 Infopäev Turvaline ühiskond Aavo Kaine 21.11.2016 Tipptasemel teadus Euroopa teadusnõukogu (ERC) grandid Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET) Marie Skłodowska- Curie meetmed Teadustöö

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

RE_Statements

RE_Statements Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument B8-1131/2016 19.10.2016 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso

ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

untitled

untitled 2. RELIGIOON JA POLIITIKA RELIGIOON AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE POLIITIKAS Sissejuhatus Lääneriikide all mõeldakse tavaliselt Lääne-Euroopa riike, Ameerika Ühendriike ja Kanadat. Teinekord lisatakse juurde ka

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. november 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0299 (NLE) 12966/16 COASI 204 ASIE 82 RELEX 819 CFSP/PESC 792 COHOM 125 CONOP 83 COTER 101 COARM 178 DEVGEN

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem