Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,

Väljavõte

1 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7

2 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel riikliku eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi "Valitud elupaikade talilinnustik", vastavalt varem esitatud lähteülesandele.. Sissejuhatus Lindude talvitusolud mõjutavad oluliselt lindude pesitsusedukust ja populatsioonide seisundit tervikuna. Mida suurem hulk lindudest karmis või heitlikus talves hukub, seda väiksem on kevadel pesitsema asuvate paaride arv. Kui karm talv kestab tavatult kaua, kurnab see linde ja nad asuvad pesitsema normaalsest hiljem ning kurnadki jäävad harilikult väiksemaks. Eriti suurt kahju tekitavad nn. järeltalved, kui rändlindude saabumise järgselt tuleb uuesti tagasi tugev külmalaine koos tugeva lumesajuga. Et talve mõju lindudele tundma õppida, on mitmes riigis hakatud korraldama regulaarseid igatalviseid loendusi, mille tulemused annavad ülevaate lindude arvukuses toimuvatest muutustest. Näiteks alustati USA-s nn. jõululoendustega (Christmas Bird Count) juba aastal 9 ning tegemist on maailma ühe vanima linnuseiremeetodiga, mis on Ameerika Ühendriikides senini väga ulatuslikult kasutusel. Soomes alustati sellise seirega talvel 956/57. Ajapikku selgus, et kõrvuti aastast-aastasse toimuvate muutustega oleks vaja jälgida ka arvukuse kõikumist ühe talve jooksul ning seepärast hakati lisaks jõululoendustele korraldama loendusi ka novembris ja veebruaris. Kõike seda arvestades hakati analoogseid uuringuid korraldama 987. aastal ka Eestis, sest eriti just kohalikku maismaa talilinnustikku tunneme me veel kesiselt. Talilinnuloenduste projekti jaoks oli talv 6/7 -s hooaeg.. Materjal ja metoodika Talilinnuloendusel kasutatakse piiramata laiusega transektloendust soovitava pikkusega km. Loendatakse kõik nähtud ja kuuldud linnud. Talveperioodi jooksul sooritatakse ühel transektil võimalusel kuni kolm loendust: sügisloendus: november; jõululoendus: 5. detsember 7. jaanuar; kevadloendus: veebruar.

3 Andmed kantakse spetsiaalsetele ankeetidele. Kogu laekuv andmestik on jooksvalt sisestatud andmebaasi (MS Access) ja vastav andmebaas sisaldab kokku 59 kirjet 56 põhilise talilinnu ja paarikümne juhuslikult meil talvitava maismaa-talilinnu kohta, ühtekokku 885 vaadeldud linnu kohta. Talilinnuloendustel kogutavad vaatlused jaotatakse järgmistesse kaheksasse elupaika: a) prahipaigad: kõikvõimalikud prügi mahapaneku paigad; b) linnamaastik: kõikvõimalik tihe hoonestus, sadamad, rongijaamad, linnapargid, kalmistud jm.; c) talumaastik: hajus hoonestus, aiad, laudad jm.; d) avamaastik: aiast väljas olevad heinamaad, põllud jm.; e) metsamaastik: kõikvõimalik mets (v.a. vt. g ); f) muud maastikud: veekogud, rannaniidud, sood, roostikud jm., k.a. ülelennul linnud; g) raiesmikud ja noorendikud (alla 5m kõrgused); h) põõsastikud (s.h. kadastikud). Käesolevas aruandes on analüüsitud 6 arvukama talilinnu trende. Arvukuse muutuste hindamisel on kasutatud vaid kesktalvise e. jõululoenduse andmeid, sest need sõltuvad ilmast vähem ning on seepärast stabiilsemad. Trendide arvutamiseks on kasutatud programmi TRIM, ver..5 (TRends and Indices for Monitoring data; van Strien et al., ), mida tänapäeval kasutatakse laialt kui standardiseeritud programmi arvukusmuutuste hindamiseks. TRIM-i indeksite arvutamise valikud olid järgmised: Time Effects Model, Over dispersion, Serial correlation, Base Time = 987. Kodutuvil ja koduvarblasel arvutati indeksid aastate kohta, kuna mõlemal liigil on esimese talve (987) loendustulemused ebaharilikult madalad ning ilmselt ei kajasta nende liikide tegelikku arvukust. Peamiseks loogiliseks põhjuseks sellisele tulemusele on neile liikidele sobilike elupaikade vähene esindatus algusaasta seirevalimis. Varasematel aastatel kasutati arvukuse muutuste hindamiseks asustustihedusi (lindude arv km transekti kohta) ning arvukus indekseeriti nii, et esimese talve tulemus loeti võrdseks ühega (%, vt näiteks Elts, 995).. Üldinfo loenduste kohta Talilinnuloenduse loendustulemused 6/7 aasta talveperioodi kohta on laekunud kokku 8-lt transektilt (nendest rada olid täiesti uued), kesktalvise e. jõululoenduse kohta

4 laekus andmeid kõigilt 8-lt transektilt. Seega oli eelmisel aastal uuritud radasid varasemast kahe võrra rohkem. Üldiselt võib radade paiknemisega rahul olla, sest neid leidub üle vabariigi. Eriti on paranenud radade jaotus maakonniti, kusjuures eelmisel talvel ei laekunud tähtajaks andmeid vaid Põlvamaalt. Ühe rajaga olid esindatud Saaremaa, Viljandimaa, Valgamaa ja Jõgevamaa (joon ). Joonis. Talilinnuradade paiknemine 6. aasta jõululoenduste ajal. Mõneti problemaatilisem on radade kasutuse kestus, st kui pikalt on mingil rajal loendatud. Üldiselt on parem, kui antud rajal tehtaks loendusi võimalikult kaua. Paraku on vabatahtlike seireskeemide puhul levinud probleem, et vaatlejad küll alustavad entusiastlikult loendustega, kuid tüdinevad kiiresti. Kindlasti on loendustest loobumisel palju objektiivseid põhjuseid, kuid võib arvata, et paljude loodushuviliste jaoks ei ole veel piisavalt selge, miks on vajalikud pikaajalised ja täpse metoodika järgi tehtud loendused. Lisaks on osadel juhtudel raja muutus siiski vaid formaalne näitaja, sest rada tuleb uueks lugeda ka juhul, kui selle elupaikades on toimunud olulised muutused. Samuti on esinenud olukordi, kus maaomandi muutusega on piiratud inimeste liikumist mingil alal ning vaatleja on sunnitud raja ümber

5 Radade arv paigutama nii, et see mööduks suletud alast. Radade kestvuse suurendamine on ilmselt üks olulisi väljakutseid järgmisteks aastateks. Seni on radade kasutamise kestvus varieerunud 7 aastat, st ei ole ühtegi sellist rada, mis oleks püsinud kogu seireperioodi (joon. ). Kümme või enam aastat on loendatud rajal, keskmine raja kestvus on aga aastat Mitu aastat loendatud Joonis. Loendusradade kestvus, st mitu aastat on rajal loendatud.. Tulemused Käesolevas peatükis toodud liigiülevaated kajastavad vaid jõululoenduse andmeid. Graafikud arvukusindeksite dünaamikaga ja trendihinnangutega (vastavalt TRIM-i klassifikatsioonile) on toodud Lisas. Kokku on indeksid arvutatud 6 liigi kohta. Vaadeldaval perioodil võib arvukust pidada stabiilseks neljateistkümnel uuritud maismaa talilinnul, arvukus tõusis kuuel ja langes kaheksal liigil (joon. ). talve jooksul on tõusnud kuue liigi arvukus. Rohevint on ainuke maismaa talilind, kelle arvukus on varem usaldatavalt tugevalt tõusnud. Liigi arvukus oli eriti kõrge 8/9 talvel, kuid langes seejärel järsult, ilmselt seoses haiguspuhanguga sellel liigil. Viimastel talvedel on liigi arvukus siiski aeglaselt tõusma hakanud ning praeguseks ületab see juba ka 5

6 pikaajalise keskmise. Kuid kuna viimastel aastatel pole sellel liigil enam kohatud erakordselt suuri salku, siis on liigi pikaajaline arvukuse muutus hinnatud nüüd siiski mõõdukaks tõusuks. Ebaselge % Mõõdukas langus % Stabiilne 9% Mõõdukas tõus 7% Joonis. Maismaa talilindude arvukustrendid aastatel (kodutuvil ja koduvarblasel aastate kohta, vt selgitust tekstis). Kokku 6 liiki. Kolmekümne aasta jooksul on mõõdukalt tõusnud ka haki arvukus. Viimased kümme aastat on arvukus olnud kõikuv, kuid pigem stabiilne. Kõikumiste amplituudi suurenemine viitab kaudselt ka sellele, et salgad on muutunud suuremaks, st mõne väga suure salga esinemine võib mõjutada ka vastava aasta indeksi väärtust. Seejuures on keskmine arvukus loendusperioodi teisel poolel,7 korda suurem võrreldes eelneva perioodi vastavast väärtusest. Suur-kirjurähnile on nn käbiaastatel omased invasioonid, mis eriti selgelt väljendus 8. aasta lõpus, mil arvukusindeks oli ca kolm korda suurem loenduste algusaastate tulemustest. Eriti rohkelt oli seda liiki meil aga talvedel / ja /. Trendihinnangut mõjutavad oluliselt just sellised lähestikku aastatel esinenud kõrged arvukused. Üldistatult on viimasel kümnendil kesktalvisel loendusel suur-kirjurähnide arvukus olnud keskmiselt koguni,5 korda suurem, kui varasemal kahekümnel aastal. Ronga arvukust hinnati varem stabiilseks, kuid alates 8/9 talvest on tema arvukus jõudsalt kasvanud ning praeguse hinnangu järgi on tema pikaajaline arvukustrend mõõdukalt tõusev. Loenduste algusest kuni talveni / selle liigi arvukus pigem vähesel määral 6

7 langes, kuid seejärel on toimunud märkimisväärne arvukuse taastumine. Näiteks üle-eelmise (5) talve hinnang on kõigi aegade teine tulemus. Viimase kümne aasta keskmine populatsiooniindeks on,7 korda suurem varasema kahe kümnendi keskmisest. Puukoristaja esineb talvel üksikisendite või paaridena pigem tihaste segasalkades. Liigi arvukus oli esimese kümnendi jooksul suhteliselt stabiilne, kuid on seejärel hoogsalt suurenenud ning eelmise aasta arvukus oli kõigi aegade teine tulemus, / talve erakordselt kõrge arvukuse järel. Kuigi puukoristaja talvise arvukuse tõusu üheks põhjuseks võiks pidada lindude talvist lisasöötmist, pole teiste tavaliste nn toidulaualindude arvukuses olulist arvukuse tõusu märgata. Võib-olla aitab selle nähtuse olemust selgitada liigi populatsioonitrendide võrdlus erinevate elupaikade vahel. Hõbekajakas on talilinnuloendustel esindatud enamasti prahipaikadel, väike osa radu paikneb ka rannikul, kus seda liiki esineb. Seega peegeldab antud indeks pigem hõbekajaka arvukuse muutust maismaal ning järgib päris hästi maakasutuses toimunud muutusi. Nimelt on liigi pikaajaline arvukustrend usaldatavalt tõusev, kuid on selgelt mittelineaarne. Nii tõusis selle liigi arvukus kuni eelmise kümnendi keskkeni, misjärel on aga tugevalt langenud. Tõenäoliselt peegeldab antud juhul arvukuse muutus Euroopa Liiduga liitumise järel toimunud ulatuslikke muutusi prügimajanduses, teiste sõnadega on maismaalt kadunud rikkalikud talvised toiduressursid. Edaspidi oleks huvitav analüüsida neid tulemusi koos veelindude kesktalvise loenduse tulemustega. Pikaajalise stabiilse arvukusega on olnud kodutuvi, musträstas, pasknäär, porr, põldvarblane, pöialpoiss, rasvatihane, raudkull, sabatihane, sinitihane, tutt-tihane, urvalind, vesipapp ja väike-kirjurähn. Kodutuvi arvukuse puhul on näha, et esimesed aastat selle liigi arvukus langes ning 996/97 oli indeksi väärtus kõigest,7, seega üle kuue korra väiksem kui eelnevate aastate keskmine. Peale sellist erakordset madalseisu on kodutuvi arvukus tasapisi tõusnud, kuid on umbes,8 korda madalam talilinnuloenduse esimese pentaadi tulemustest. Tutt-tihase arvukus oli kaua aega nõrgalt tõusev ja saavutas maksimumi talvel 8/9, kuid on seejärel märgatavalt kahanenud saavutas kõigi aegade miinimumi talvel /, misjärel on toimunud arvukuse kiire taastumine. Üldiselt on tutt-tihase arvukus sellel sajandil olnud võrreldav loenduste algaastatega ning pikk trend on stabiilne. Sinitihase puhul 7

8 on huvitav märkida, et viimase kümnendi jooksul on selle liigi talvine arvukus olnud oluliselt stabiilsem, kui varasemal perioodil. Nii on keskmine indeksi muutus kahe järjestikuse aasta vahel loenduste esimesel poolel,8 (sd=,5) ning teisel poolel poole väiksem:, (sd=,8). Ilmselt aitaks selliste muutuste olemuse tuvastamisel täiendav indeksite võrdlus elupaikade lõikes. Pasknääri pikk trend on stabiilne, kuid indekseid vaadates on märgatav talvise arvukuse hüppeline tõus aastatel 7. Isegi kui talve 7/8 pidada selle liigi jaoks erakordselt madala arvukusega aastaks, siis viimased aastat on liigi keskmine arvukus olnud siiski kõrgem varasemast perioodist (keskmine indeks vastavalt, ja,9). Siinkohal on edaspidi huvitav analüüsida ka sügisese loenduse tulemusi, sest pasknääridel esineb tugevaid invasioone ja need võivad mõjutada ka kesktalvist arvukust. Langeva arvukusega on olnud hallrästas, hallvares, harakas, koduvarblane, leevike, põhjatihane, sootihane ja talvike. Hallrästas on tuntud invasiooniliik, keda rikkaliku pihlakasaagi korral võib sügisloenduse ajal kohata massiliselt. Samas on jõululoenduse ajaks saadaolevate marjade (ja õunte) hulk oluliselt vähenenud ning põhiline osa hallrästastest on edasi lõunasse liikunud. Seepärast on huvitav, et selle liigi puhul ilmned oluline mõõdukas arvukuse langus kesktalvel. Talvikese arvukus oli loenduste esimesel kümnel aastal,5 korda kõrgem kui viimasel kümnendil. Ülejäänud mainitud liikide puhul on arvukused olnud viimasel kümnendil pigem stabiilsed ja põhiline arvukuse kahanemine on toimunud loendusperioodi esimesel poolel. Tänud Suur tänu kõigile, kes leidsid aega osaleda talilinnuloendustel: Agu Leivits, Aili Mengel, Alpo Koukila, Andres Kalamees, Andrus Jair, Ants Tull, Arne Laansalu, Avo Toomsoo, Ellu Elken, Igor Tseskidov, Imre Aus, Indar Zeinet, Indrek Tammekänd, Ingrid Aus, Jaak Tammekänd, Jaanus Elts, Janika Kruus, Jüri Kõiv, Kaia Kukk, Kaja Kasemaa, Kalmer Halliko, Kaspar Kolk, Katre Halliko, Kristo Abner, Leho Aaslaid, Liis Keerberg, Maarja Orusalu, Maie Vikerpuur, Maiki Must, Margit Päkk, Margus Ellermaa, Margus Ots, Margus Pensa, Meelis Uustal, Olavi Vainu, Piia Katharina Vaan, Ranno Puumets, Rein Kalmus, Rein Pärg, Riho Marja, Riho Männik, Riia Hansen, Tiiu Hakman, Toivo Hakman, Triin Leetmaa, Uku Paal, Vilja Padonik, Õie Korell, Õie Leis, Tiiu Tali. 8

9 Viited Elts, J., 995. Maismaa talilindude loendus Eestis aastatel Hirundo,, 6. VAN STRIEN, A, J. PANNEKOEK, W. HAGEMEIJER & T. VERSTRAEL,. A loglinear Poisson regression method to analyse bird monitoring data. In: Anselin, A. (ed.) Bird Numbers 995, Proceedings of the International Conference and th Meeting of the European Bird Census Council, Pärnu, Estonia. Bird Census News (): -9. 9

10 Lisa. Andmed 6 talilinnu arvukusmuutuste kohta aastatel (kodutuvil ja koduvarblasel aastate kohta, vt selgitust tekstis). Arvukusindeksid on kalkuleeritud programmiga TRIM. Esimeses tulbas on toodud liik, analüüsiks sobilike radade arv, loendatud lindude arv ja arvukuse muutuse trend. Teises tulbas on toodud arvukusindeksi muutus graafiliselt. Liigid on järjestatud eestikeelsete nimetuste järgi. Hakk Radu: Linde: 895 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Hakk Hallrästas Radu: 7 Linde: 67 Trend: mõõdukas langus (p<,),5,5 Hallrästas Hallvares Radu: 65 Linde: 555 Trend: mõõdukas langus (p<,),5,5 Hallvares Hallõgija Radu: 9 Linde: Trend: ebaselge Hallõgija

11 Harakas Radu: Linde: 56 Trend: mõõdukas langus (p<,),5 Harakas,5 Hõbekajakas Radu: 6 Linde: 75 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Hõbekajakas Kodutuvi Radu: 5 Linde: ,,5 Kodutuvi,,5 Koduvarblane Radu: 6 Linde: 69 Trend: mõõdukas langus (p<,), ,5 Koduvarblane,

12 Laanepüü Radu: 79 Linde: Trend: ebaselge Leevike Radu: 7 Linde: 875 Trend: mõõdukas langus (p<,5) Musträhn Radu: Linde: 97 Trend: ebaselge Laanepüü,5,5, Leevike,5,5, Musträhn Musträstas Radu: 6 Linde: Musträstas

13 Musttihane Radu: 9 Linde: 687 Trend: ebaselge Musttihane Mänsak Radu: 59 Linde: 89 Trend: ebaselge Mänsak Ohakalind Radu: 77 Linde: Trend: ebaselge Pasknäär Radu: Linde: Ohakalind Pasknäär,5,5,

14 Porr Radu: 59 Linde: 8 Porr Puukoristaja Radu: 8 Linde: 6 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Puukoristaja Põhjatihane Radu: 8 Linde: 568 Trend: mõõdukas langus (p<,) ,5 Põhjatihane,5 Põldvarblane Radu: 59 Linde: Põldvarblane

15 Pöialpoiss Radu: 98 Linde: 78,5,5 Pöialpoiss Rasvatihane Radu: 85 Linde: ,5 Rasvatihane,5 Raudkull Radu: 5 Linde: ,5 Raudkull,5 Rohevint Radu: Linde: 7 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Rohevint

16 Ronk Radu: 5 Linde: 98 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Ronk Sabatihane Radu: Linde: Sabatihane 5 Siidisaba Radu: 7 Linde: 79 Trend: ebaselge Siisike Radu: 7 Linde: 876 Trend: ebaselge Siidisaba Siisike

17 Sinitihane Radu: 9 Linde: 85 Sinitihane Sootihane Radu: 9 Linde: 755 Trend: mõõdukas langus (p<,) ,5 Sootihane,5 Suur-kirjurähn Radu: Linde: 58 Trend: mõõdukas tõus (p<,) Suur-kirjurähn Talvike Radu: Linde: 998 Trend: mõõdukas langus (p<,) Talvike

18 Tutt-tihane Radu: 58 Linde: 768,5,5 Tutt-tihane Urvalind Radu: 5 Linde: 97 Vesipapp Radu: Linde: Urvalind Vesipapp 5 Väike-kirjurähn Radu: Linde: Väike-kirjurähn