Non-pharmacological treatment

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Non-pharmacological treatment"

Väljavõte

1 Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.4 Kas kõikidele dementsussündroomi kahtlusega patsientidele teha haiguse diferentsiaaldiagnostikaks strukturaalsed visualiseerimisuuringud (magnetresonantstomograafia (MRT), MRT volumeetriline analüüs, kompuutertomograafia) üks kord vs. vajadusel korduvalt vs. mitte teha? Tulemusnäitajad: ravitavate dementsuste diagnoosimine, teiste dementsussündroomi põhjustavate haiguste välistamine. Soovitused: 1. Kõigil haigetel, kel kahtlustatakse Alzheimeri tõbe, tuleks teha kompuutertomograafiline (KT) või magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring, välistamaks vaskulaarset dementsust või potentsiaalselt ravitavat dementsust. 2. MRT uuring on eelistatud KT-uuringu ees. 3. Korduva uuringu tegemine võib aidata jälgida haiguse kulgu ja progressiooni, kuid tõenduspõhisus selle vajalikkuse osas on nõrk (pigem mitte teha?). Kokkuvõte: Ravijuhendid: Kõigil haigetel, kel kahtlustatakse AT, tuleks teha vähemalt üks kord visualiseeriv uuring (KT või MRT). Toetamaks kliinilist diagnoosi või kasutada mitmekihi (multislice) KT-l ja koronaarsel MRT-l hippokampuse atroofia hindamist (Leveb B soovitus). Eelistada MRT uuringut, kuna see on sensitiivsem vaskulaarsetele muutustele ja diferentsimaks teistest haigustest nagu nt. multiipelne skleroos, jne. MRT peaks tegema vähemalt koronaarse T1 ja aksiaalse T2 kujutise või tuleks kasutada fluid-attenuated inversion recovery sequences (FLAIR). Kontrastaine kasutamine ei ole vajalik. MRT on kasulik ka monitoorimaks muutusi ajas ja aitab klinitsitil haiguse kulgu jälgida (good practice point) (EFNS, 2010). Ka APA Watch, 2014.a ravijuhend soovitab kas KT või MRT-uuringut esmase kliinilise hindamise käigus. Tuuakse välja, et eriti oluline on neurovisualiseerimine, kui sümptomite algus on enne 65. eluaastat, esinevad vaskulaarsed riskifaktorid, mis viitavad tserebrovaskulaarsele haigusele. Ei toodud välja korduva uuringu vajadust ega esmaselt hilises staadiumis dementsete haigete neurovisualiseerimise vajalikkust. CCCDTD4, 2012 ravijuhendi järgi ei ole vajalik kõigile kognitsioonihäiretega haigetele teha uuringuid, vaid neile, kel jääb kahtlus tserebrovaskulaarsele või potentsiaalselt ravitavatele dementsustele. MRT uuring on eelistatud KT-uuringu ees. Tuuakse välja kindlad kriteeriumid, millal KT või MRT-uuringut teha aastal uuendatud Canada ravijuhendis tuuakse välja, et KT või KRT tuleks teha, kui see muudab kliinilist käsitlust. NICE ravijuhendi alusel soovitatakse samuti teha KT või MRT uuring, eelistatud on MRT. Süstemaatilised ülevaated: Metodoloogiliselt hästi tehtud Health Quality Ontario ülevaates tuuakse välja, et võib aidata arstil leida dementsuse põhjust, kuid pole täpselt selge, millistele patsientidele ja mis tüüpi uuringut teha. Leiti, et uuringutest on enam kasu, kui patsiendil on kombinatsioon erinevatest dementsuse tüüpidest (nt. Alzheimeri tõbi + vaskulaarne) ja kliiniliselt on ebaselgus diagnoosis isegi pikema jälgimisaja möödudes (nt. 2 aastat). Toodi välja, et ei ole piisavalt tõenduspõhisust, mis ütleks, et MRT on parem KT uuringust eristamaks vaskulaarset dementsust. Samas on MRT uuring sensitiivsem harvem esinevate dementsuste diagnostikas, kuigi nende esinemissagedus on madal (<10%). Tõenduspõhisus on nõrk soovitamaks neurovisualiseerivaid uuringuid patsientidele, kellel vaskulaarne dementsus on kliiniliselt välistatud või kelle Alzheimeri tõve diagnoos on kinnitunud kliiniliselt pikema (1 aasta) jälgimisperioodi vältel (1) McGhee et. al süstemaatilises ülevaates uuriti erinevaid biomarkereid hindamaks Alzheimeri tõve diagnoosi. Uuringu alusel ei ole piisavalt tõenduspõhisust, mis lubaks soovitada korduvad MRT uuringud jälgimaks haiguse progressiooni (2). Ryan et. Al süstemaatilises ülevaates uuriti AT varajaseid diagnostilisi ja progresiooni määravaid biomarkereid. MRT aitab varem diagnoosida (MCI -> AD) ja hinnata haiguse progressiooni. AT diagnoos on kliiniline, uuringud aitavad välistada teisi dementsuse põhjuseid (nt. vaskulaarne), tulevad kasuks atüüpilistel ja ebaselgetel juhtudel (3). Gifford et al uuringu alusel ei peaks neurovisualiseerivaid uuringuid tegema kõigile kognitsioonihäiretega patsientidele. Oluline on üles leida haiged, kellel on pöörduv dementsuse põhjus( nt. Normaalrõhu hüdrotseefalus, tuumor, kr. SDH, jne). Veel tuuakse välja, et rutiinses olukorral ei pruugi MRT olla eelistatum KT ees (5). Ka Beynon et. Al süstemaatilises analüüsis tuuakse välja, et ei ole piisavalt tugevat tõenduspõhisust, et MRT oleks parem kui KT eristamaks AT, vaskulaarset dementsust ja segatüüpi dementsust (7).

2 Koikkalainen et al. On case-control study, kus võrreldi 504 patsienti, kellel oli Alzheimeri tõbi, Lewy kehakeste dementsus, frontotemporaalne dementsus, vaskulaarne dementsus ja terveid kontrolle strukturaalse MRT uuringu alusel. MRT alusel (T1, FLAIR) saab 70,6% juhtudest neid haiguseid omavahel eristada (6). Süstemaatilised ülevaated 1.Health Quality Ontario. The appropriate use of neuroimaging in the diagnostic work-up of dementia: an evidencebased analysis. Ont Health Technol Assess Ser [Internet] February;14(1):1 64. AMSTAR: 11/11 Brain imaging, using computed tomography (CT) or magnetic resonance imaging (MRI) scans, may help in the diagnosis by allowing doctors to see changes in brain structure or function that explain the dementia. Unfortunately, it is not well understood which patients will most likely benefit from a brain scan and which type of scan works best to diagnose dementia. The study found that relying on specific symptoms to decide who should have a brain scan, rather than imaging all dementia patients, is unreliable and can miss some potentially treatable conditions. The study also found that scans have most value when doctors are uncertain as to the type of dementia despite monitoring the patient for a while (e.g., 2 years) or when the patient may have a combination of dementia types. Brain scans are often less helpful in the diagnosis of Alzheimer disease, and doctors can often use clinical assessment to rule out vascular dementia (another common type of dementia, related to cerebrovascular disease). The evidence also shows that MRI is not better than CT in detecting vascular dementia as a contributing cause. For Alzheimer disease, Creutzfeldt-Jakob disease, and clinically ambiguous dementias, both CT and MRI are highly accurate in correctly ruling out these diagnoses, but both types of scans have only low to moderate ability to correctly identify patients with any of these conditions. Importantly, the quality of the evidence available for this study was limited by considerable differences in research and analysis methods. Brain radiological features in Alzheimer's disease (MRI, CT): Global atrophy, especially medial temporal lobe (hippocampus and parahippocampal gyrus. A standard CT scan of the brain as a supporting component to the clinical diagnosis of dementia would typically include a noncontrast image. The radiation exposure during a head CT is typically in the order of 2 to 4 millisieverts (msv). CT examinations are preferable for patients who are claustrophobic or unable to remain still for longer durations, as is required for MRI imaging. Structural magnetic resonance imaging (MRI) can provide similar structural information as CT. However, MRI provides higher resolution and greater sensitivity to underlying tissue structure and water content, which allows for the detection of subtle anatomical and vascular changes associated with cognitive impairment and dementia. Conclusions: With the exception of dementia related to vascular disease, prevalence of potentially treatable dementias is low (< 10%), and improvement after treatment of the underlying condition is less than 1% (GRADE: Very low). Prediction rules and individual clinical indications do not reliably predict abnormalities or influence diagnosis or treatment (GRADE: Very low). The clinical utility of structural neuroimaging is: - high for patients with potentially mixed dementia - high for patients where there is uncertainty for 2 years or more about the type of dementia - low for patients with Alzheimer disease clinically diagnosed by follow-up over time (e.g., 1 year) - low for patients where vascular dementia has been clinically excluded (GRADE: Low) For the detection of a vascular component to dementia, there is a lack of evidence that MRI is superior to CT (GRADE: Low). In terms of diagnostic accuracy, structural neuroimaging has low to moderate sensitivity and high specificity for discriminating Alzheimer disease, Creutzfeldt-Jakob disease, and clinically ambiguous cases (GRADE: Low to Very low).

3 2.McGhee DJM, Ritchie CW, Thompson PA, Wright DE, Zajicek JP, et al. (2014) A Systematic Review of Biomarkers for Disease Progression in Alzheimer s Disease. PLoS ONE 9(2): e doi: /journal.pone AMSTAR:9/11 This extensive systematic review found insufficient evidence to recommend the use of any biomarker for measuring disease progression in Alzheimer s disease clinical trials. However, further examination of the efficacy of MRI measurements of ventricular volume and whole brain volume as biomarkers of disease progression in Alzheimer s disease does appear to be merited. We found methodological, statistical and reporting flaws in studies examining disease progression in Alzheimer s disease. 3.Ruan, Qingwei et al. Potential neuroimaging biomarkers of pathologic brain changes in Mild Cognitive Impairment and Alzheimer s disease: a systematic review. BMC Geriatrics (2016) 16:104. AMSTAR: 8/11 Biomarkers (e.g., CSF protein levels, neuroimaging) may be used to rule out other causes of dementia (e.g., vascular) and to support the AD diagnosis in cases with unclear or atypical presentations. Medial temporal and hippocampal atrophy were the most common structural MRI (smri) markers of progression to AD. The use in clinical practice of neuroimaging biomarkers of brain pathological processes could permit to perform an early diagnosis and to estimate the disease progression. Some neuroimagingbiomarkers have been widely used in clinical diagnosis of AD. MRI imaging might be a more practical clinical biomarker for early detection of AD. 4.Cash et al. Imaging endpoints for clinical trials in Alzheimer s disease. Alzheimer's Research & Therapy 2014, 6:87 AMSTAR : 6/11 The most commonly used imaging modality in the study of AD has been volumetric T1-weighted magnetic resonance imaging (MRI). These images provide high-resolution (~1 mm) structural images with good tissue contrast. Longitudinal natural history cohort studies have demonstrated changes in global measures based on T1 images, such as whole brain volume or ventricular volume, as well as regional measures, particularly the hippocampus, that are several times higher in AD patients than in age-matched cognitively intact individuals. 5.Gifford et al. Systematic Review of Clinical Prediction Rules for Neuroimaging in the Evaluation of Dementia. Arch Intern Med. 2000;160(18): AMSTAR: 7/11

4 Neurovisualiseerivad meetodid on olulised eristamaks pöörduvaid dementsusi (nt. normaalrõhu hüdrotseefalus, sübduraalne hematoom, tuumorid), kuid need esinevad väga harva (1%). Uuring ei leia, et kõigile kognitisoonihäiretega patsientidele peaks tegema neurovisualiseerivad uuringud. Ei ole selge, kas MRT on rutiinses hindamises eelistatum KT ees. 6.Koikkalainen et. Al. Differential diagnosis of neurodegenerative diseases using structural MRI data. NeuroImage: Clinical 11 (2016) Case control study Vascular dementia patients could be detected with high sensitivity (96%) using features from FLAIR images. Controls (sensitivity 82%) and Alzheimer's disease patients (sensitivity 74%) could be accurately classified using T1-based features, whereas the most difficult group was the dementia with Lewy bodies (sensitivity 32%). These results were notable better than the classification accuracies obtained with visual MRI ratings (accuracy 44.6%, balanced accuracy 51.6%). Different quantification methods provided complementary information, and consequently, the best results were obtained by utilizing several quantification methods. Characteristic structural pathologies in AD include atrophy of the medial temporal lobe. The atrophy patterns can be detected with T1-weighted images. Cortical and lacunar infarcts and white matter changes that are typical to vascular dementia are identified on T1-weighted images and T2-weighted, dualecho Turbo Spin Echo (TSE) or Fluid-Attenuated Inversion Recovery (FLAIR) images. Early and accurate differential diagnostics of neurodegenerative diseases is essential for two reasons. First, it has been shown that early diagnosis combined with current treatments can delay hospitalization (Feldman et al., 2009), and the importance of the early diagnosis will dramatically increase as soon as disease-modifying drugs become available (Siemers et al., 2015). Second, developing new treatments requires early and accurate identification of correct target populations. In this paper, the differential diagnostics of the four most common neurodegenerative diseases causing dementia, AD, FTD, VaD, and DLB, and patients with SCD, which were regarded as the control subjects, was studied with a large dataset and multiple quantification methods using T1- weighted and FLAIR MR images. The results show that these diseases can be differentiated with a high accuracy of 70.6% using only imaging data. 7.Beynon et al. Is MRI better than CT for detecting a vascular component to dementia? A systematic review and meta-analysis? BMC Neurology 2012, 12:33 AMSTAR:10/11 Neuroimaging is increasingly regarded as an essential part of the diagnostic work-up of a patient with dementia. Magnetic Resonance Imaging (MRI) has been advocated as the preferred imaging method in clinical guidelines [6], despite being more costly and (in some health systems) less readily available than computed tomography (CT). Previously, neuroimaging was used to exclude abnormalities such as normal pressure hydrocephalus, tumours and subdural hematoma [7], but it is increasingly used to identify features consistent with the pathology of dementia subtypes such as cerebrovascular changes. The accuracy of MRI and CT, and whether MRI is superior to CT, in detecting a vascular component to dementia in clinical cohorts of patients with VaD, combined AD and VaD ( mixed dementia ), and AD remain unclear. Comparative analyses suggested that MRI may be more accurate than CT for distinguishing vascular or mixed dementia from Alzheimer s disease and other conditions, but confidence intervals on estimated ratios of diagnostic odds ratios were wide. This comprehensive, systematic literature review has shown that, despite its longstanding and widespread use, there is no strong evidence to suggest that MRI is more accurate than CT in identifying cerebrovascular changes in autopsy-confirmed and clinical cohorts of VaD, AD, and mixed dementia. There is a need for new, large, high quality studies comparing state of the art CT with MRI in patients with symptoms of early dementia. Viited Kokkuvõtte (abstract või kokkuvõtlikum info) 1.A literature search was performed using Ovid MEDLINE, Ovid MEDLINE In-Process and Other NonIndexed Citations, Ovid Embase, the Wiley Cochrane Library, and the Centre for Reviews and Dissemination database, for studies published between 2000 and studies were included. This analysis sought to determine the appropriate use of neuroimaging during the diagnostic work-up of dementia, including indications for neuroimaging and comparative accuracy of alternative technologies. There is a lack of evidence that MRI is superior to CT in detecting a vascular Viide kirjandusallikale 1.Health Quality Ontario. The appropriate use of neuroimaging in the diagnostic work-up of dementia: an evidencebased analysis. Ont Health Technol Assess Ser [Internet] February;14(1):1 64.

5 component to dementia. Accuracy of structural imaging is moderate to high for discriminating different types of dementia. There was significant heterogeneity in estimates of diagnostic accuracy, which often prohibited a statistical summary of findings. Conclusion: A diagnosis of reversible dementia is rare. Imaging has the most clinical utility in cases where there is potentially mixed dementia or ambiguity as to the type of dementia despite prolonged follow-up (e.g., 2 years or more). Both CT and MRI are useful for detecting a vascular component of dementia. 2.MEDLINE and Embase ( ) were searched using five search strategies. : Fifty-nine studies were finally included. The commonest biomarker modality examined was brain MRI (17/59, 29% of included studies). Median follow-up in included studies was only 1.0 (IQR ) year and most studies only measured the putative biomarker and clinical measure twice. Included studies were generally of poor quality with small numbers of participants (median 31 (IQR 17 to 64)), applied excessively restrictive study entry criteria, had flawed methodologies and conducted overly simplistic statistical analyses without adjusting for confounding factors. Conclusions: We found insufficient evidence to recommend the use of any biomarker as an outcome measure for disease progression in Alzheimer s disease trials. However, further investigation into the efficacy of using MRI measurements of ventricular volume and whole brain volume appeared to be merited. A provisional roadmap to improve the quality of future disease progression biomarker studies is presented. 3.Literature searches were conducted over MEDLINE (2000 to June 2015) and Pubmed (2000 to June 2015), using the OVID search interface. Seventy-two articles were included in the review. Conclusions: The panel of noninvasive neuroimagingbiomarkers reviewed provides a set methods to measure brain structural and functional pathophysiological changes in vivo, which are closely associated with preclinical AD, MCI and non-ad dementia. The dynamic measures of these imaging biomarkers are used to predict the disease progression in the early stages and improve the assessment of therapeutic efficacy in these diseases in future clinical trials. 4.The data search was completed on 15 May 2014 using the PubMed and ClinicalTrials.gov databases. We start with trials in mild to moderate AD, where imaging (largely magnetic resonance imaging (MRI)) has long played a role in inclusion and exclusion criteria; more recently, MRI has been used to identify adverse events and to measure rates of brain atrophy. Imaging has particularly important roles, alongside other biomarkers, in assessing efficacy because conventional clinical outcomes may have limited ability to detect treatment effects in these early stages. 5.Otsiti MEDLINE andmebaasist, kaasati 7 uuringut. Clinical practice guidelines for dementia do not recommend routine neuroimaging but vary in their recommended clinical prediction rules to identify patients who should undergo neuroimaging for potentially reversible causes of dementia. There is considerable uncertainty in the evidence underlying clinical prediction rules to identify which patients with 2.: McGhee DJM, Ritchie CW, Thompson PA, Wright DE, Zajicek JP, et al. (2014) A Systematic Review of Biomarkers for Disease Progression in Alzheimer s Disease. PLoS ONE 9(2): e doi: /journal.pone Ruan, Qingwei et al. Potential neuroimaging biomarkers of pathologic brain changes in Mild Cognitive Impairment and Alzheimer s disease: a systematic review. BMC Geriatrics (2016) 16: Cash et al. Imaging endpoints for clinical trials in Alzheimer s disease. Alzheimer's Research & Therapy 2014, 6:87 5.Gifford et al. Systematic Review of Clinical Prediction Rules for Neuroimaging in the Evaluation of Dementia. Arch Intern Med. 2000;160(18):

6 dementia should undergo neuroimaging. Application of these rules may miss patients with potentially reversible causes of dementia 6.We study a total of 504 patients from the Amsterdam Dementia Cohort who had visited the Alzheimer center of the VU University Medical Center between 2004 and Here we studied which features in structural magnetic resonance imaging (MRI) scans could best distinguish four types of dementia, Alzheimer's disease, frontotemporal dementia, vascular dementia, and dementia with Lewy bodies, and control subjects. We extracted an extensive set of features quantifying volumetric and morphometric characteristics from T1 images, and vascular characteristics from FLAIR image. The results prove that automatic quantification methods and computerized decision support methods are feasible for clinical practice and provide comprehensive information that may help clinicians in the diagnosis making. 7.We searched eight databases and screened reference lists to identify studies addressing the review question (MEDLINE, EMBASE, BIOSIS, Science Citation Index, ZETOC, NTIS, Dissertation Abstracts, and the GrayLit networkfrom database inception to February 2011 for published and unpublished studies). We included 7 autopsy and 31 non-autopsy studies. Conclusion: There is insufficient evidence to suggest that MRI is superior to CT with respect to identifying cerebrovascular changes in autopsy-confirmed and clinical cohorts of VaD, AD, and mixed dementia. 6.Koikkalainen et. Al. Differential diagnosis of neurodegenerative diseases using structural MRI data. NeuroImage: Clinical 11 (2016) Beynon et al. Is MRI better than CT for detecting a vascular component to dementia? A systematic review and metaanalysis? BMC Neurology 2012, 12:33 Ravijuhendid 1.EFNS guidelines for the diagnosis and management of Alzheimer's disease. J. Horta, J. T. OBrienb, G. Gainottic, T. Pirttilad,, B. O. Popescue, I. Rektorovaf, S. Sorbig and P. Scheltensh on behalf of the EFNS Scientist Panel on Dementia CT and MRI may be used to exclude treatable causes of dementia. Multislice CT and coronal MRI may be used to assess hippocampal atrophy to support a clinical diagnosis of AD (Level B). Follow up with serial MRI is useful in a clinical setting to document disease progression (good practice point). Structural imaging in the diagnostic work up of AD serves two purposes: exclude other, potentially surgically treatable diseases and include specific findings for AD. For the former CT and MRI perform as well and most current guidelines agree that such an imaging procedure should be carried out once in every patient. However, MRI is more sensitive to subtle vascular changes (strategic infarcts for instance) and to changes that may indicate specific conditions such as multiple sclerosis, PSP, multiple-system atrophy, CBD, prion disease, FTLD. For practice purposes a standard MR protocol involving at least coronal T1 and axial T2 or fluid-attenuated inversion recovery sequences should be used. Contrast is not indicated. Of note, vascular changes seen on CT or MRI need not preclude a diagnosis of AD, especially in older age, but should prompt adequate evaluation and treatment of cardiovascular risk factors. Hippocampal atrophy is best seen on MRI but may also be visualized on the more modern type CT scanne and yields sensitivity and specificity values between 80 and 90% in most studies (II). Since the previous guideline only one prospective study has been performed examining the added value of hippocampal atrophy on MRI in the diagnosis of AD with postmortem verification. However, being a single center, small study, in a selected population, it just fails class I evidence. AD patients with early age of onset often present with complaints and cognitive deficits other than memory impairment. Several structural MRI studies localize the pattern of the atrophy in early-onset AD to more posterior regions with prominent involvement of the precuneus and posterior cingulate cortex. In addition, MRI may also be useful to monitor changes over time and may aid the clinician in following the disease process and explaining it to the patient (good practice point). 2. Guideline watch (OCTOBER 2014): practice guideline for treatment of patients with Alzheimer`s disease and other dementias. The use of a structural neuroimaging study, such as computerized tomography or magnetic resonance imaging (MRI) scan, is generally recommended as part of an initial evaluation, although

7 clinical practice varies. Imaging is particularly important for those with a subacute onset (less than 1 year), symptom onset before age 65, vascular risk factors suggesting a higher likelihood of cerebrovascular involvement in their dementia, or a history or neurological examination findings suggesting a possible focal lesion. Nonetheless, clinically important lesions may be found on neuroimaging in the absence of these indications. The value of imaging in patients with late-stage disease who have not been previously evaluated has not been established. 3. Recommendations of the 4th Canadian Consensus Conference on the Diagnosis and Treatment of Dementia (CCCDTD4) The issue of whether all patients with dementia should have structural imaging is debated at every CCCDTD conference, with the opinion that it is not required in all patients, but rather for those who have special clinical features. Participants voted against the recommendation that at least one structural imaging procedure should be done to establish the presence of clinically unsuspected cerebrovascular disease and to rule out potentially reversible structural etiologies in persons with cognitive impairment (26%). The practical message is that structural imaging is not required in all (although will be indicated in most) persons with cognitive impairment. Although more costly and less available, MRI is preferable to CT. Pea KT on näidustatud: age less than 60 years rapid (e.g., 1 or 2 months) unexplained decline in cognition or function short duration of dementia (less than 2 years) recent and significant head trauma unexplained neurological symptoms (e.g. new onset of severe headache or seizures) history of cancer (especially in sites and types that metastasize to the brain) use of anticoagulants or history of bleeding disorder history of urinary incontinence and gait disorder early in the course of dementia (as may be found in normal pressure hydrocephalus) any new localizing sign (e.g., hemiparesis or a Babinski reflex) unusual or atypical cognitive symptoms or presentation (e.g. progressive aphasia) gait disturbance Pea MRT on näidustatud: We recommend a head MRI when a radiologist/neuroradiologist and/or a cognitive specialist (neurologist, geriatrician, or geriatric psychiatrist) can interpret patterns of atrophy and other features that may provide added diagnostic and predictive value as deemed appropriate by the specialist (Grade 2B). Standardization of clinical acquisition of core MRI dementia sequences is recommended in Canadian Centers that have radiologists and cognitive specialists with expertise in assessing cognitive disorders, particularly when repeat MRI images can provide additional diagnostic, prognostic and safety information (Grade 2B). In addition to previously listed indications for structural imaging, a CT or MRI should be undertaken in the assessment of a person with cognitive impairment if the presence of unsuspected cerebrovascular disease would change the clinical management. When available in the clinic, we recommend that cognition specialists use the computer images of the brain to educate persons with cognitive impairment about changes in the brain. This knowledge may reinforce adherence to vascular risk factors management and to life style modifications to improve brain health (Grade 3C). 4.Fourth Canadian Consensus Conference on the Diagnosis and Treatment of Dementia: recommendations for family physicians (2014) A computed tomography scan or magnetic resonance imaging should be undertaken in the assessment of a person with cognitive impairment and unsuspected cerebrovascular disease, if it would change the clinical management. Although neuroimaging is not required in all persons with cognitive impairment, consistent with previous recommendations, it is indicated in many patients presenting to family practitoners. Of relevance to familiy practitoners is the additional indication for structural neuroimaging: a computed tomography scan or magnetic resonance imaging is indicated in the assessment of a person with cognitive impairment if the presence of unsuspected cerebrovascular disease would change clinical management. 5. Dementia: supporting people with dementia and their carers in health and social care Clinical guideline, NICE. Published: 22 November 2006 (viimane ülevaatamine 2015 märtsis).

8 Structural imaging should be used in the assessment of people with suspected dementia to exclude other cerebral pathologies and to help establish the subtype diagnosis. Magnetic resonance imaging (MRI) is the preferred modality to assist with early diagnosis and detect subcortical vascular changes, although computed tomography (CT) scanning could be used. Specialist advice should be taken when interpreting scans in people with learning disabilities.

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.11 Kas Alzheimeri tõvega patsientide ravis on kindlad kriteeriumid spetsiifilise farmakoloogilise ravi lõpetamiseks vs. mitte? Tulemusnäitajad: patsiendi

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 2: Kas kõikidele dementsussündroomi kahtlusega patsientidele teha haiguse diagnoosimiseks neuropsühholoogiline uuring vs mitte? Kriitilised tulemusnäitajad:

Rohkem

Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel v

Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel v Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõikidel ravi saavatel Alzheimeri tõvega patsientidel teostada ravitulemuse hindamiseks kordusuuringud kindla aja järel vs. mitte? - Igapäevategevustega toimetuleku hindamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekas

Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekas Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1 Kuupäev 29. veebruar 2016 Koht Lastekodu 48, Eesti Haigekassa, Harju osakond, nõupidamiste saal, Tallinn Algus

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Kroonilise sageduskontrolli ravim Kliiniline küsimus Kas kroonilise sageduskontrolli strateegia puhul tuleks kodade virvendusarütmia patsientidel esmavalikuna eelistada BBL vs KKB vs muid ravimeid? Olulised

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Microsoft Word - C035736e.doc

Microsoft Word - C035736e.doc EESTI STANDARD Süsteemi- ja tarkvaratehnika Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Andmekvaliteedi mudel Software engineering Software product Quality Requirements and

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Dr Vahur Valvere - Konverentsi avaettekanne

Dr Vahur Valvere  - Konverentsi avaettekanne HARVA ESINEVAD ONKOLOOGILISED JA HEMATOLOOGILISED KASVAJAD TÄISKASVANUTEL JA LASTEL Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik Eesti Vähiliit PROGRAMM Eesti Vähiliidu teaduskonverents

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakord 31. oktoober 2017 Paide, Hindreku talu, kell: 13.00-16.00

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

SQL

SQL SQL Kuues loeng 3GL inside 4GL Protseduurid Funktsioonid Tavalised Funktsioonid (üks väljund) Ilma väljundita Protseduurid Viitargumentide kasutamise võimalus Tabel-väljundiga Protseduurid Create function

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 Kas kõikidel kroonilise neeruhaigusega patsientidel sõltub komplikatsioonide teke: - neerufunktsiooni muutusest vs mitte - põhidiagnoosist vs

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en

Microsoft Word - EVS_ISO_6743_13;2012_et_en EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2012 MÄÄRDEAINED, TÖÖSTUSÕLID JA NENDEGA SEOTUD TOOTED (KLASS L) Klassifikatsioon Osa 13: tüüp G (juhikud) Lubricants,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 ja nr 14 K 13: Kas alkoholihimu vähendavaid ravimeid saavad patsiendid peavad vähendamiseks ravimit kasutama igapäevaselt vs kasutama riskiolukorras?

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc Kliiniline küsimus nr 22 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente on efektiivne sõeluda, ravida ja rehabiliteerida üldarstiabisüsteemis vs kõigis ambulatoorsetes eriarstiabiüksustes vs kõigis päevaraviüksustes

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts 2019 1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ALVAL Alkoholisõltuvuse ravi teenus ESF KTE Programm Psühhosotsiaalsed sekkumised RÜ TAI TAT TAT

Rohkem

Scanned Image

Scanned Image EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL TARTU ÜLIKOOL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Dr Rein Raudsepp - Kopsuvähi skriining

Dr Rein Raudsepp - Kopsuvähi skriining KOPSUVÄHI SKRIINING Rein Raudsepp radioloog Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents 10.11.2017 KOPSUVÄHK ON ÜKS SAGEDASEMAID JA ÜHTLASI SUURIMA SUREMUSEGA PAHALOOMULINE KASVAJA Olulisimad vähipaikmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigeka

TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigeka TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 6 Kuupäev 8. november 2017 Koht Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn Algus Lõpp kl 12.00 kl 16.00

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The EESTI STANDARD RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis The international public telecommunication numbering plan Application of ITU-T recommendation E.164 in Estonia

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt

Microsoft PowerPoint - TÜ TVT - Kavandamine ja arhitektuur 2.ppt Kavandamine ja arhitektuur Erik Jõgi erik.jogi@hansa.ee Muutused Muutused on elu igapäevane osa Meie peame tagama, et meie kirjutatud tarkvara need muutused üle elab Oleme valmis muutusteks, mitte ei võitle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - RRand_MEMS.ppt

Microsoft PowerPoint - RRand_MEMS.ppt MEMS sensorid Rait Rand 1 Sissejuhatus MEMS MEMS : Micro-electromechanical systems 1974.a. rõhusensor masstoodangus 1988.a. mikromehhaanika ühendati elektroonikaga Süsteemina Sensorsüsteemid Aktuaatorsüsteemid

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentat EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu Systems and software engineering Content of life-cycle information products (documentation) (ISO/IEC/IEEE 15289:2011)

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

SIDE (IRT 3930) Loeng 10/2011 Võrguteenused Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. T

SIDE (IRT 3930) Loeng 10/2011 Võrguteenused Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. T SIDE (IRT 3930) Loeng 10/2011 Võrguteenused Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Teenused 361 Lairibaühendus Teenused 362 Traffic Classes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 90003:2009 TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade Softw EESTI STANDARD TARKVARATEHNIKA Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale Software engineering Guidelines for the application of ISO 9001:2000 to computer software (ISO/IEC 90003:2004) EESTI STANDARDI

Rohkem

addresses.indd

addresses.indd Heiki Sibul Riigikogu peasekretär Secretary General Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula avasõnad Head kolleegid, Mul on hea meel Teid tervitada

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem