(Microsoft Word Vatla m\365isa peahoone)

Väljavõte

1 EHITUSTEHNILINE ÜLEVAATUS TEGEVUSKAVA nr. 15/018 Mälestis Mälestise registri number VATLA MÕISA PEAHOONE Aadress: Lääne maakond, Hanila vald, Vatla küla, Vatla mõis Kadastrikood 19502:002:0255 Ülevaatuse aeg : 09.juuni 2015 Ülevaatusel osalejad: - Maari Idnurm (Muinsuskaitseamet, insener-konsultant) - Kalli Pets (Muinsuskaitseamet, Läänemaa vaneminspektor) - Kristiina Kruup (Muinsuskaitseameti praktikant) Eesmärk: Koostada tegevuskava katuse remonttöödeks Foto M.Idnurm Lk 1 / 12

2 1. Hoonete üldiseloomustus. Sissejuhatus Vatla mõisa peahoone on ehitatud 1810.aasta paiku mõisa tolleaegse omaniku mõisniku Otto von Roseni poolt [Jaan Jõgi. Eritingimused lk.3]. Alates 1923.aastast kuni tänapäevani on mõisa peahoone olnud kasutuses koolihoonena. Vatla mõisa peahoone on paekivist ristkülikulise põhiplaaniga hoone, mille esiküljel on sammastega rõdu ja tagumisele küljele on hiljem ehitatud veranda. Hoonel on võlvitud lagedega soklikorrus, esinduslikum põhikorrus ja välja ehitatud katusekorrus. Katusekorruse kohal on kütmata pööning. Hoone seisukord on viimastel aastatel halvenenud, sest on puudunud rahalised vahendid esmaste remonttööde teostamiseks. Katusekatte korrastamist ja vahetamist on planeeritud juba aastaid, selleks on koostatud nii eritingimused kui projektdokumentatsioon. Terve katusekatte vahetuseks hetkel siiski ressursse ei jätkuks, seetõttu on plaanis teostada hädapärasemad remonttööd, et hoonet säilitada ja hoida kasutuskõlbulikuna ka edaspidi. Käesoleva tegevuskava eesmärgiks oli hinnata hoone seisukorda ja määrate esmaselt vajalike remonttööde mahud. 2. Lähtematerjal 1. Jaan Jõgi. OÜ Arhitektuuribüroo Kapiteel. Vatla mõisa peahoone laiendatud arhitektuuriajaloolised eritingimused. Töö nr. 02/5. Tallinn, juuni A.Teppe, H.Liivrand. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ. Vatla mõisa peahoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Töö nr. 0409P15. Tallinn, detsember Guido Toos. OÜ Agu EMS. Arheoloogilised eeluuringud Vatla mõisas. Tallinn Katrin Etverk. AB Katrin Etverk OÜ. Katuse muinsuskaitse eritingimused ja remontrestaureerimise projekt. Vatla mõisa peahoone. Töö nr. 4R Tallinn Hoone ehitustehniline seisukord 3.1. Vundamendid ja sokkel Vundamentide ja sokli kirjeldus. Kahjustused ja nende põhjused Hoone vundamendid on rajatud maakividest ca 1,6m maapinnast liivsavile või moreenile. Pinnase kandevõimed vundamentide rajamissügavuses on varasemate aruannete põhjal piisavad. Sokli välimine külg on laotud graniitkiviplokkidest. Hoone vasaku tiiva esikülje nurgaseinas esinevad praod aastal teostatud ehitustehniliste uuringute käigus paigaldati pragudele majakad. Teostatud ülevaatuse käigus tuvastati, et vundamendi vajumid on jätkunud ja praod on mõningal määral laienenud. Samas antud hetkel ei ohusta vundamentide mõningane vajumine kandekonstruktsioonide stabiilsust. Osaliselt võib pargude liikumine olla põhjustatud ka temperatuurideformatsioonidest jms, sest antud ruum seisab kasutuseta Hoone kasutuse osas tekitab probleeme praeguse õmblusklassi, tulevase arvutiklassi, lae karniisi osas olev horisontaalne pragu. Antud piirkonnas on krohv kohati lahti ja selle pudenemine kahjustab elektroonilisi seadmeid. Varasemalt koostatud ekspertiiside ja ülevaatuse põhjal otsustades ei ole antud Lk 2 / 12

3 osas tegemist vundamentide vajumiga, vaid pigem katuse- ja laekonstruktsioonide kahjustustest põhjustatud tagajärgedega Vundamentide osas on suurimaks probleemiks see, et sadeveed valguvad vastu hoonet. Maapinna kalded on hoone suunas ja seina äärde kogunev vesi kahjustab nii välisviimistlust kui vundamente. Ettepanekud remonttöödeks Sadeveesüsteemide korrastamisel on oluline, et vihmaveetorudest ei koondataks suuremas koguses sadevett hoone nurkadesse. Kidlasti tuleb tagada vihmaveetorude alt vee hoonest eemale juhtimine. Vastavalt katusetööde projektile paigaldada vihmaveetorude alla betoonist hajutid (kokku 8tk). Esiküljel lisaks freesida ašfalti sisse kanal sadevee hoonest eemale juhtimiseks. Tagumisel, hoone loode küljel, planeerida maapind 5m ulatuses ümber hoone sellistelt, et tagatud oleksid maapinna kalle hoonest eemale 5-10% Joonis 1. Vihmaveetorude alla paigaldatavd hajutid. Katrin Etverk, töö nr.4r-2013 joonisa Kandeseinad Kandeseinte kirjeldus. Kahjustused ja nende põhjused Hoone kandeseinad on laotud paekividest. Üldiselt on hoone kandekonstruktsioonide seisukord hea. Seintes esineb kohati väiksemaid või suuremaid pragusi. Pragude tekkepõhjused on erinevad. Osaliselt on pragude tekkepõhjused seotud erinevate ümberehituste liitumiste, korstnalõõride asukohtade või katusekonstruktsioonide kahjustustega. Praeguse õmblusklassi, planeeritud arvutiklassi lae ülemises servas jookseb lai pragu. Ruumi välisseina nurgas esineb laes niiskuskahjustus, mis on tekkinud katuse läbijooksude toimel. Seina servas, karniisis esinev prao ümbruses on krohv kohati seinast lahti. Antud ruumi kohal paikneva pööninguruumi sarikatel ja laetaladel esineb mädanikkahjustusi katuse läbijooksude tõttu. Pööningu ruumi laudpõrandal on jäljed esinenud üleujutustest. Tõenäoliselt on antud osas katusekonstruktsioonid, laetalad ja müürlatt seinal mädanikkahjustustega. Lisaks võib põhjustada krohvikahjustusi ka niiskusest tingitud puidus toimuvad mahumuutused. Välisseintel on krohv niiskus- ja külmakahjustustega sokli osas, rõduga külgnevatel konstruktsioonidel ja karniisidel. Kahjustused on tekkinud puuduliku ja lagunenud sadeveesüsteemide tõttu. Sadeveed valguvad vastu seina ja lagundavad seda. Suuremad kahjustused esinevad esiküljel rõdu sammastel, rõduga külgneval seinal (lagunenud sadeveerennist valgub vesi vastu seina), verandaga külgnevatel seintel (sadevesi valgub rennist seinale) ja hoone tagumise külje nurga karniisidel. Lk 3 / 12

4 Ettepanekud remonttöödeks Praeguse õmblusklassi, planeeritava arvutiklassi osas eemaldada lahtine krohv. Peale katusekonstruktsioonide ja laetalade tugevdamist ehitada välisseina ette kipskarkassisit ajutine sein selliselt, et kaetud oleks karniisi osa (laest kuni akende ülemise servani). Kipssein pahteldada ja värvida. Pragudele paigaldada eelnevalt uued kipsist majakad Karniisid ja siseviimistlus taastada tulevikus peale hoone nurga vundamentide tugevdamist ja korrastamist. Sadeveesüsteemid korrastada. Välisküljel olevatel karniisidel teostada hädapärased tööd. Lahtised kivid ja tühjad vuugid täita, lahtine krohv eemaldada, pinnad pahteldada. Korstende remonttööde käigus remontida kõik lõõrid. Korstnalõõrides esinevad praod ja tühemikud täita restaureerimisseguga. Kontrollida suitsulõõride tihedust, tagada lõõride tulepüsivus. Tööde teostamisel lähtuda koostatud katuse remonttööde projektist Vahelaed Vahelagede kirjeldus. Kahjustused ja nende põhjused Valtla mõisa teise korruse ja katusekorruse laed on puittaladel. Katuse läbijooksude tõttu esineb kohati viimistluses kahjustusi. Lisaks on laetalad erinevatel põhjustel läbi vajunud. Koridori laes esines lael niiskuskahjustus, mis oli ütluste kohaselt tekkinud sellest, et katuse luuk oli unustatud sulgeda. Õmblusklassi kohal avati ülevaatuse käigus osaliselt pööningu põrand. Laetalade pealmine pind välisseina poolses osas oli pehkinud. Seinaga külgnevas talas ulatusid kahjustused sügavamale kui 10 sentimeetrit (pussnuga oli võimalik puitu suruda kuni käepidemeni). Ettepanekud remonttöödeks Katuse remonttööde käigus tuleb koos katusega tugevdada ka oluliselt kahjustunud laetalasi. Laetalade tugevdamisel oleks hetkel eesmärgiks säilitada alumistel korrustel olev siseviimistlus. Seetõttu paigaldada mädanikkahjustustega laetalade külgedele tugevduseks prussid 75x200mm. Lahendus vastavalt joonisele EK-6 (EKK OÜ Vatla mõisa peahoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Töö nr. 0409P15). Erinevalt joonisele hetkel säilitada kahjustunud laetalade otsad. Tugevduslatid paigaldada puhtast laudisest kõrgemale. Laetalade kahjustuste ulatuse hindamiseks eemaldada remonttööde käigus õmblusklassi pööningu ruumi osast põrandalauad koos liivtäitega. Müüride pealne osa koristada prahist kuni paekivist plaatideni, et hinnata laetalade seisukorda. Vajadusel talad tugevdada. Peale laetalade ja katusekonstruktsioonide parandamist paigaldada põrandale soojustusplaadid 200mm paksuselt (N: Isover KL35), selliselt et oleksid kaetud ka põrandatalad. Räästa osas paigaldada 1.2 meetri laiuselt soojustusele tuuletõkkeplaat (N: Isover VKL). Seina äärde teha laudadest käigutee, et oleks võimalik kontrollida ka tulevikus katuse seisukorda ja teostada hoone ülevaatusi-hooldustöid. Hoone tagumisel küljel, kus sarikad on kahjustunud, tuleb pööningult eemaldada ladustatud vanakraam. Peale laetalade ja katuseasrikate tugevdamist ning katusekatte remonttöid remontida õmblusklassis niiskuskahjustustega laepind. Lahtine krohv eemaldada, teha krohvi parandused ja katta värviga. Lk 4 / 12

5 3.4. Katus Katuse kirjeldus. Kahjustused ja nende põhjused Hoone katus on kaetud valtsplekiga, esialgselt on olnud hoonel kivikatus. Valtsplekk on paigaldatud kivikatuse roovidele. Roovide samm ei vasta valtspleki nõuetele. Ebapiisavate ülespöörete (uugid, külgnevad seinad, korstnad) ja katusekonstruktsioonide deformeerumise tõttu esineb kõikide liitekohtade osas vahesi, kust sadeveed kaldvihmaga sisse tungivad. Kohati on avasi proovitud sulgeda ajalehtede vms materjaliga, mis märgudes on põhjustanud hallituse ja sennekahjustuste levikut. Lisaks esineb katusekattes väiksemaid avasi, mis on tekkinud hooldus- vms. tööde käigus. Kriitilised piirkonnad on ka neelude osas, kus valtside liited on ebapiisavad või halvasti paigaldatud. Samuti on teostatud varasemalt erinevaid remonttöid käepäraste vahenditega, mis praeguseks aga enam ei toimi. Sadeveerennide varisemise ja puudumise tõttu on kahjustunud välisperimeetril karniisid. Sadeveerennid ja torud on olnud ebapiisava ristlõikega. Katuse uukide seinad on laotud savitellistest sarikate peale. Katusekatte pleki ebapiisava ülespöörde ja avatäidete lagunemise tõttu on sarikad liigniiskuse tõttu seenkahjustustega. Konstruktsioonid on deformeerunud ja hoone esiküljel vajunud ohtlikult väljapoole. Katusekatte lagunemise tõttu on sarikad mitmes piirkonnas mädanikkahjustustega. Kahjustused on kantud varasemate ekspertiiside käigus hoone plaanidele. Peale ndat aastat pole olukord oluliselmalt halvemaks muutunud. Lisandunud on õmblustoa kohal esinevad kahjustused, mida polnud ka varasemalt võimalik piisavalt vaadelda pööninguruumis paikneva vanakraami tõttu. Visuaalselt oli näha, et katuse ja laekonstruktsioonid on kohati lubatavast rohkem deformeerunud. Käesoleva ülevaatuse käigus antud probleemile suuremat tähelepanu ei pööratud, nii tugevdamisi kui põhjuseid on käsitletud varasemates ekspertiisides. Katusealuses osas oli kevadisel päikselisel päeval õhutemperatuur tõusnud äärmiselt kõrgele. Pööningu osa on suletud ja puudub ventilatsioon. Kõrged temepratuurid loovad soodsad keskkonnatingimused mardikkahjustuste tekkeks ja seenkahjustuste levikuks. Lisaks võib talvel tekkida pleki pinnale kondensvesi, millel puudub ka välja kuivamise võimalus. Ettepanekud remonttöödeks Katuse osas on ettenähtud teostada esmased remonttööd, mis pikendaksid hoone eluiga ja tagaksid ruumide ohutu kasutamise. Selleks tuleb teostada allärgnevad tööd: - Kahjustunud sarikad, räästatõstjad ja laetalad tugevdada külgedelt. Arvestama peaks kuni kümne sarika ja kuni viie laetala tugevdamise vajadusega. Puitkonstruktsioonidelt eemaldada kahjustunud puit ja seente viljakehad. Lahendus vastavalt joonisele EK-6 (EKK OÜ Vatla mõisa peahoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Töö nr. 0409P15). - Konsoolselt paiknevate roovide alla paigaldada vastu seina abisarikas ristlõikega 50x150mm, kinnitus kiilankrutega M10 s=500mm. - Hoone esiküljel pööningul paikneva uugi raami esi- ja külgmised prussid taastada. Paigaldada ajutised avatavad aknaraamid koos klaasidega (vt. OÜ Katrin Etverk töö nr.4r-2013, joonis A-6). Paigalt nihkunud vekseltala asetada endisele kohale Lk 5 / 12

6 - Kõik liitekohad külgnevate seintega teha uued. Valtsplekk pöörata seintele min 150mm, süvistada ja tihendada. Korstendele teha samuti plekist ülespöörded peale korstende taastamist. - Räästas paigaldada vastu külgnevaid kõrgemaid seinaosi veesuunajad, mis juhiksid sadevee hoone nurgast eemale sadeveerenni - Paigaldada hoonele ja verandale uued sadeveerennid. Sadeveerennid kinnitada kuumtsingitud teraslattidega, paksus 8x30mm, samm kuni 1,0m. Konksud teha materjalist S235 JR G2. Teraslatid kinnitada olemasolevate räästatõstjate külge. Selleks eemaldada kinnituse kohas krohv ja teraslatt suruda roovide alt pööningule. Konksud kinnitada kolme kuumtsingitud naela 3,4x100 või puidukruvidega 4,8x50mm. Rennide kalle anda vihmaveetorude suunas, kalle min 5mm/m. Sadeveerennide läbimõõt min. 150mm Joonis 2. RT et - Veranda osas paigaldada rennid kaldega hoonest eemale ja lõpetada sülititega, et vältida vee kogumist hoone nurkadesse - Rõdu osas taastada sadeveerennid kaldega hoonest eemale - Paigaldada uued sadeveetorud koos rennidega. Sadeveetorude läbimõõt min 150mm. Sadeveetorud paigaldada hoone põhimahu katuse osas kokku kaheksa tükki- neli esifassaadile ja neli hoone tagumisele küljele. Rennid kinnitada kuumtsingitud lattetasest sidemetega 3x20mm, mis seina külge paigaldada Ø10mm. Kinnitus iga 1,5m tagant - Remontida katusekate. Varasemalt teostatud paranduste asemele paigaldada pealt poolt katteplekid. Väiksemad kui 1cm läbimõõduga augud tihendada mastiksiga - Hoone tagumisel küljel enim kahjustunud osas arvestada räästa osas katusekatte vahetuse vajadusega - Pööningul eemaldada räästas ja lae-katuse kokkupuutejoonel soojustus selliselt (tuulutusvahe ca 50mm), et tagatud oleks õhu liikumine. Antud hetkel osutuks täiendavate tuulutuskorstende vms tegemine raskendatuks. Samas annaks olukorda mõningal määral parandada pööningul akende puitrestide kasutamisega (hõredalt kinni lõõdud aknad) ja tuulutusvahede tagamisega. Lahendust on kirjaldatud ka Katrin Etverki projektis Korstnad, trepid, rõdud jms Korstende kirjeldus. Kahjustused ja remont Korstnad on lagunenud ja pragudega. Ühe korstna ülemine, katusest välja ulatuv osa, on lammutatud. Korstnad on tuleohtlikus seisukorras. Korstnad remontida ja korstnapitsid taastada vastavalt Katrin Etverk OÜ katuse remont-restaureerimisprojekti kohaselt (joonis A-8). Trepi kirjeldus. Kahjustused ja remont Trepi remont ei kuulu esmaste tööde mahtu. Rõdude kirjeldus. Kahjustused ja remont Rõdu hüdroisolatsioon ja plaadid on lagunenud. Sadeveerennid on lagunenud ja vesi valgub vastu hoonet. Taastada rõdu osas sadeveerennid kaldega hoonest eemale. Rõdu sambad ja plaat lagunevad kaitsvate katteplekkide ja hüdroisolatsioonide puudumise tõttu. Planeerida lähiaastateks ka rõdu esmased remonttööd. Lk 6 / 12

7 4. Kokkuvõte. Remonttööde mahtude loetelu Tabelis viidatud joonised projektist: Tähisega A - Katrin Etverk. AB Katrin Etverk OÜ. Katuse muinsuskaitse eritingimused ja remontrestaureerimise projekt. Vatla mõisa peahoone. Töö nr. 4R Tallinn 2013 Tähisega EK- A.Teppe, H.Liivrand. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ. Vatla mõisa peahoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Töö nr. 0409P15. Tallinn, detsember 2004 Muudatused ja täiendused projektis vastavalt antud tegevuskavale Jrk.nr Remonttöö kirjeldus Joonis Ühik Tükki Maksumus 01 Korstende remont ja korstnapitside taastamine A-8 tk 4 02 Sarikate tugevdamine EK-6 tk Laetalade tugevdamine EK-6 tk 5 04 Abisarikad 50x150mm pleki serva toetamiseks A-EK-01 tk 8 05 Uugi puitosa remont ja raamide korrastamine A-6 tk 1 06 Katusekatte remont, sh. ülespöörded ja tk 1 kohtparandused 07 Rennide ja sadeveetorude paigaldamine A-2 08 Hajutite paigaldus ja maapinna planeerimine A-4 09 Õmblusklassi välisseinalt lahtise krohvi m² ca 20 eemaldamine, seinale kipskarkassi paigaldamine koos karkassi, pahtelduse ja värvimisega 10 Remonditud pööningul lae soojustamine m² ca Pööningul räästas tuulutusvahede avamine ja tuulesuunamisplaatide paigaldamine Muinsuskaitseamet insener-konsultant Maari Idnurm Lk 7 / 12

8 4.1. FOTOD Foto 1. Vaade esifassaadi vasaku tiiva nurgale 1- Hoone nurk on vajunud, seinas esinevad praod. Vajumite tekkepõhjuseks on tõenäoliselt rajatud kanalisatsioonitrass, võimalikud veeavariid ja sadevee kogunemine vastu vundamente 2- Sadeveesüsteemid on lagunenud ja on ettenähtud taastada Foto 2. Praeguse õmblusklassi, planeeritava arvutiklassi, lae nurk 1- Katuse läbijooksude tõttu on kahjustunud nii sarikad, laetalad kui siseviimistlus. Katuse läbijooksud tuleb sulgeda. Peale konstruktsioonide ja katuse remonttöid tuleb krohvitud pind taastada 2- Seinas esinevad praod on tõenäoliselt põhjustatud puidust laekonstruktsioonide niiskuskahjustuste tõttu. Remonttööde käigus eemaldada lahtine krohv, paigaldada pragudele majakad ja seina nurk sulgeda kipskarkassiga. Kipslaadid pahteldada ja värvida. Tulevikus planeerida siseviimistluse taastamistööd koos vundamentide tugevdamise ja katusekatte vahetusega Lk 8 / 12

9 Foto 3. Paigaldatud kipsmajakad EKK poolt ekspertiisi käigus paigaldatud kipsmajakad 21.aprill Paigaldatud kipsmajakad on osaliselt alla varisenud ja neisse on uued praod tekkinud. Deformatsioonid on väikesed ja ohtu hoone stabiilsusele ei kujuta. Osaliselt võib tegemist olla ka temperatuuri mõjuga Foto 4. Vaade pööningul räästa suunas (õmbluskalssi kohal olev, all kahjustused vt. Foto nr.2) 1- Roovitis seina ääres on ära vajunud. Katusekatte ülespööre on lahti tulnud ja suuremate sadude korral tungib vesi pööningule. Paigaldada abisarikas roovide toetamiseks ja taastada ülespöörded seinale 2- Kahjustuste ulatuse hindamiseks eemaldada laudis ja puhastada räästas. Laetalad ja sarikad kahjustuste korral tugevdada. Pärast soojustada pööningu põrand 3- Räästas valgub vesi müüritisele. Räästatõstjate ja sarikate toeotsad võivad olla kahjustunud. Konstruktsioonid tugevdada, katusekate remontid Lk 9 / 12

10 Foto 5. Sarikad hoone tagumisel küljel 1- Sarikate, räästatõstjate ja laetalade otsad on läbi mädanenud. Enne katusekatte remonti tugevdada konstruktsioone. Kahjustused on kirjeldatud EKK OÜ ekspertiisis. Tugevduslahendus vastavalt joonisele EK-6 (EKK OÜ Vatla mõisa peahoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Töö nr. 0409P15). 2- Plekk-katte alla on jäetud kivikatuse roovid. Räästas ja harjal puudub tihe laudis. Roovid ei toetu kohati sarikatele, vajadusel paigaldada abisarikad. Foto 6. Hoone esiküljel paiknev uuk 1- Uukakna aluspuu ja raam on lagunenud, tappidest lahti tulnud. Sadevesi tungib konstruktsioonide vahelt pööningule. Sarikate otsad on seenkahjustustega. Sarikas tugevdada, seene viljakehad ja kahjustunud puit eemaldada 2- Akna aluspuu ja külgmised postid asendada 3- Sarikatele on laotud savitellistest seinad. Ehitustööde ajal seinad toestada Lk 10 / 12

11 Foto 7. Hoone esiküljel paiknev uugi välissein Pleki ülespöörded on tehtud ebapiisava kõrgusega. Ülespöörded tuleb uuendada. Ülespöörde kõrgus seinale 150mm, serv süvistada seina, krohv viia pleki peale Foto 8. Esikülje rõdu 1-Vihmaveerenni kalle on hoone suunas. Vesi valgub seinale, kahjustused on ulatuslikud. Koheselt renn eemaldada, paigaldada rennid kaldega hoonest eemale, lõpetada veesülitiga 2- Sadeveesüsteemid on lagunenud. Paigaldada uued 3- Rõdu hüdroisolatsioon ja plaatkate on lagunenud. Liigniiskuse tõttu on kahjustunud plaat ja postid. Lähiajal planeerida rõdu remonttööd Lk 11 / 12

12 Foto 9. Vaade hoone tagumisele küljele 1- Sadeveed valguvad vastu hoone seina. Vihmaveetorusi on ebapiisvalt ja liiga väikse ristlõikega. Verandale paigaldada uued rennid ja vesi juhtida hoonest eemale, lõpetada veesülitiga. Hoone põhimahule paigaldada nurka vihmaveetoru, vett mitte juhtida veranda katusele. 2- Maapinna kalle on hoone suunas. Planeerida 5m ulatuses maapind ja paigaldada vihmaveetorude alla hajutuslehtrid Foto 10. Vaade hoone tagumisele külje nurgale 1- Korstnad on lagunenud ja tuleohtlikud. Kõik korstnad ja nende lõõrid remontida, korstna pitsid taastada 2- Puuduv sadeveesüsteem taastada. Räästas, hoone nurgas, katuseplekk asendada Lk 12 / 12