Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud nii

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud nii"

Väljavõte

1 Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoort madrats ja peaaluseks noppimata sulgedest padi st lel asemel pikutades õppis Metslang oma tunde j a t gutas ka Indrekuga naistest, käised üles kääritud kä^d tagapidi pea all, silmad laes, nagu oleks see tema elu raamat. Ikka ja alati kinnitas ta: Naised ei taha midagi muud, ainult et aga käsitsi kallale mindaks. Kui sa seda ei tee, siis oled nende silmis tossike ja arg, oled memm. Mees peab käed külg^ panema, muidu polegi ta mees. Nii on nad kõik. Kui mina kusagilt teistsuguse naise peaks leidma, hakkaks ma teda tingimata armastama, ilmtingimata, aga ma ei leia teissugust." See oli Indrekule otse ilmutus, sest tema polnud õieti ühelegi naisele käsi külge pannud ja temale tundus, nagu polekski niisugust naist, kellele võiks käed külge panna. Meilt on paljud läbi käind," seletas Metslang teine kord, küll vanemaid, küll nooremaid, aga kõik nad on ühesugused. Minu toa uksest on nad kõik sisse tulnud, otse sisse kippunud, kui aga mina ise olen tahtnud. Aga tulevad vahel tahtmatagi, pakuvad ennast, niisukesed on nad. Vahel arvan, et see ei tule, aga oota natuke, juba ongi siin." Indrek tuletas ja tuletas meelde, aga polnud ühtegi, kes oleks ka tema juurde tulnud, nõnda arvas ta. Ja ta hakkas endast palju vähem pidama, kui oma seltsimehest, kes lamas pakk-kastidel, suits hambais. Nõnda sai nende vahekorras tooniandvaks Metslang, kes nii sagedasti rääkis Indrekule sobitavalt: 01ed sa meie äris käinud? Kuidas sulle see seal leti taga meeldib? Tahad, ma teen su temaga tut *. a / vaks? Teine kord löö silm peale ja ütle mulle. K 0 1 muu jäta minu mureks." Aga Indrekust ei saanud ärisse minejat ega f.^1^ peale lööjat, sest kuigi ta sisse astus, et midagi ^ tähja osta, siis muutus ta kurk äkki imelikult k 3*4 ks nii et ta võis oma soovi avaldada ainult kähiseva häälega, mille tõttu tal nii häbi hakkas, et ta ei söandaud Õieti silmigi tõsta, muust millestki rääkimata. Aga Metslang naeris tema üle ja rääkis nõnda: Sa kujutad omale jumal teab mida ette, aga naises Lole" midagi iseäralikku, usu ometi, kui ma sulle ütlen, sest mina tean. Ainult rumalad teevad temast suure saladuse." Neid sõnu kuuldes tuli Indrekul meelde mingisugune luitunud kaart, millel imeline lõhn küljes, tuli meelde kirjutaja Maie, kes teda pimedas suudelnud, nii et tal silmis segaseks läks, tulid meelde tassikõrvad siidpaberis ja ta kuulas kaaslase seletusi ning kinnitusi nagu mõnda muinasjuttu. Sul on varsti häbi naisi mitte tunda," seletas Metslang edasi, sest sa oled juba täis mees. Naisi peab õigel ajal tundma õppima, muidu veavad nad su tingimata ükskord sisse. Ilmtingimata! Naise ihu ihakkab põletama, kui sa teda ei puutu." Ah! Indrek teadis selletagi, kuidas mõni ihu oli teda põletanud eemalt kaugeltki, nagu läbi õhu. Nõnda kestis see kevadeni, sõnadest ei jõutud tegudeni. Aga kui õpetus koolides oli juba lõppenud, Indrek aga linna jäänud, et paarile iseõppijale tunde anda ja edasi õppida, kutsus Metslang ta ühel õhtul enda poole. i >,Sa võid ööseks seia jääda," ütles ta viimaks. -Heida minu asemele, mina ise heidan põrandale, pafcen mõned kotid külje alla." Muidugi, seda võis Indrek praegu, sest härra Maurus oli ära ja Ollinoga oli kerge asju ajada. Nõnda Sli s sai Metslang oma improviseeritud aseme peagi vainus, nagu oleks selleks kõik juba varemalt varutud.. -Hiljuti tuli meile uus plika," rääkis ta, kui nad luba mõlemad pikutasid. See meeldib sulle tingimata, kui s a teda näed. Ilmtingimata! Lubas teine täna f U a tulla, küllap näis, kas tuleb." t 5 > : *ga siis olen mina ju sul tüliks," ütles Indrek ja Usi s asemel 345 istukile.

2 Mis tüliks?" hüüdis Metslang nagu imestunult] Ä'ä ole rumal! Ole aga rahulikult edasi, ajame juttu] sest võimalik ju, et ta üldse ei tulegi. Ta oleks pid a ' nudki siin olema, kui ta oleks tulnd. Ma ütlesin tallel küll, et kui tuled, siis tule, ära tühja mängi, seda ma ei armasta. Minul on plikadega ikka kohe tõsi taga ja seda nad tunnevad nagu haisust. Sina aga jää rahuli-j kult siia, sest pole ühti." Indrek ei jõudnud veel õieti otsustadagi, kas minna või jääda, kui juba uks tasakesi avanes ja suurrätikusse mässitud kuju sisse lipsas. Ta seisatas silmapilguks nagu aru pidades, aga siis tõusis Metslang, kelle jalad ulatusid otse ukse alla, asemel istukile ja tõmbus kõverasse, nii et võis kätega haarata seisja. Sõnalausumata heitis see kätele alla ja langes asemele. Varsti varjas suurrätik kahte lamajat, ainult jalad paistsid pahkluust saadik. Väikesesse ruumi asus vaikus. Ainustki sõna ei lausutud enam. Ainult aeg-ajalt kostis suurrätiku alt surutud naerukihin. Nii võimatu, kui see oli, ometi tundus Indrekule ajuti, nagu oleks ta seda naeru varemalt kuski kuulnud, ja ta kippus peaaegu uskuma, et ta tingimata seda naeru tunneks, kui see kostaks vähegi valjemini. Aga ei, see naer jäi vaikseks ja ta oli niisugune, nagu Indreku läheduses polnud naernud ükski naine. Ja kui ta viimaks jäi vakka, siis vaikiski ta nõnda, nagu polnud vaikinud tänini ükski naine. Jah. naine vaikis ja Indrek ei kuulnud tema hingamistki, aga sõber Metslangi hingamine kostis selgesti, vaga selgesti, nagu mataks miski asi pisut tema hinge- Nõnda kestis see mõni aeg, siis sai ka sõber oma hingest võitu ja jäi kõik vaikseks. Indrek kuulatas peaaegu hinge kinni pidades, aga midagi ei kostnud ena kõrvu. Kui kaua ta nõnda kuulatas, mõni seda tea > aga vististi oli ta viimaks tukastama jäänud, sest tuli täiele arusaamisele sellest, et keegi ronis te^ juurde asemele, keegi pehme ja soe. Ta tikkus reku ja seina vahele, tikkus tema käte vahele, oma jalad ja põlved Indreku põlvede ja jalgade va t0 ^K ei Lillele see ei tea miks vastu punnis. Nõnda jäi pugeja kõverasse Indreku kurgu alla natukeseks ajaks vaik- L e it lebama. Indrek tundis tema hingust, tundis tema Eusoojust, tema juukseid ja nende lõhna, arvas kuul- L a t isegi tema südamelööke. Tema selja taga põrandal magas keegi suure norinaga. See pidi küll sõber Metslang olema, tingimata tema, kuigi Indrek ei julgenud end põrmugi liigutada ega vaadata, sest ta nagu kartis, et see, kes tema kurgu all, siis kohe teeb mi- agi, mis Indrekule ei meeldi. Mida ta just teeb, seda Kii võimata teada, aga üks oli kindel, ta teeb tingimata ^midagi, millel on paratamatud ja saatuslikud tagajärjed, niipea kui Indrek ennast pisutki liigutab. Aga kui ta nõnda lamas, tuli tal äkki meelde, et sil- nad võib ta ometi avada, ilma et see teine seda märkaks, sest tema pea on ju Indreku kurgu all, nägu vastu rinda, sest muidu ei tunneks ta tema hingust nii selgesti. Ta pilutas oma silmalaud ja nägi oma imestui seks, et tuba on juba suur hulk valgemaks läinud, kui ta oli sel silmapilgul, kus ta nii hoolega kuulas sõbra Metslangi rasket hingamist. Tähendab, tema pidi vahepeal tingimata väikese uinaku tegema. Tal tuli äkki meelde selle naerukihin, kes tal praegu kurgu all, ümmarikud pehmed põlved kõvasti vastu tema reisi. Ta H]as silmad päris lahti ja katsus vaadelda, aga pilk püüdis ainult peene piha ja ümmarikud puusad. Jalgu ei olnud näha, need kadusid kõverassetõmbunult undr uku alla. Pea ei paistnud sugugi silma, sest Indreku oma lõug varjas selle. Aga nagu oleks see teine aimanud, et Indrekul silmad lahti, viskas ta äkki pea taga 81 ja naeratas talle vastu. Jahmatunult vahtis Ind- *k seda naeratavat suud ja sosistas viimaks:,,see olete teie!" Tüdruk vahtis talle nagu küsides vastu, aga siis tardus alguses nii sulav naer tema huulile, ta nokutas Vae valtmärgatavalt pead ja ütles siis: See olen mina!" et iw I Ü Ü d h e i t i s!ndrek silmad oma selja taha ja nägi, Metslang norskab tõepoolest üksinda, nägu vastu 347

3 lage, suu lahti. Siis vaatas ta uuesti tüdrukule * kelle pea seisis endises asendis. Õige! See on te see esimene naine, kes talle linnas vastu naeratas ^ võõrastemaja uksel ja ka väikeses toas, mille aken V*' tas hoovile, kus seisid talupoegade hobused ja krõm*" sutasid heinu. Aga Indrek ei sõitnud talupoegade» sinna, vaid voorimehega, kes ütles:..sitt kool see Mau ruse oma, ei ole tal ilusaid rõivid ega kedagi." J a h j a siis oli selle naise naeratus teda nagu lohutanud ja julgustanud korraga, ta oli nagu ainuke kodune varandus võõras ümbruses. Ja ilma et Indrek endale oleks aru andnud, mis ta. teeb või milleks ta seda teeb, tõusis ta asemelt ja hakkas saapaid jalga tõmbama. Hea, et esiti sokid jalga jätsin pole nendega jändamist," mõtles ta ise. Samuti sõnalausumata ajas ta ka riided selga ja tahtis uksest välja minna. Uksed ja väravad on lukus ja hoovis on koerad," ütles tüdruk, kes istus nüüd aseme äärel ja püüdis Indreku kätt, aga ei saanud ega saanud teda tabada. Indrek vaatas nõutult ringi. Läbi akna võiks," lausus tüdruk, aga ärge min- Indrek astus akna alla ja vaatas välja. Pisut kõrge hüppamiseks kividele, mõtles ta ja lisas endamisi juurde: See on see pagana keldrikord, see teeb kõrgeks." Ta avas akna. Aga juba seisis tüdruk ta kõrval ja tõstis käed kuidagi imelikult kurgu alla, nagu teevad seda väikese lapsed mõnikord, kui nad väga härdalt paluvad. In ' n ü U rek oli tähele pannud, et nad nõnda' teevad, ja. tegi see tüdruk samuti, nagu oleks ta äkki väikese lapseks muutunud. Esiti pidi ta minu kurgu all muti olema," mõtles Indrek, kui ta ronis juba akn - lõolikult selgeks tegi, nii et ta Õieti mõistis, P g l aea sündis. Ta ei vaadanud kordagi tagasi, I kodu poole sammus. Aga kodu olid kõik uksed t a d suletud, ning et ta ei tahtnud kõlistada ega l U^da a siis pidi ta üle kõrge värava ronima. Aga kopi' Jlundus praegu üsna kergena. Ta ronis nimelt ta-?ahoovi, mille lõpul vana tühi kuur, kus mõned kood Jlgi ja lahtist sasi maas: seal tahtis ta katsuda mäda.' I Kui ta Metslangiga mõne päeva pärast kokku Hles see: Miks sa ära jooksid? Plika rääkis mulle. Küll p sa südametu. Plika palub, aga tema hüppab läbi Tbia välja. Oleks sa näinud, kuidas ta veel pärastki jnis. Sest naised on niisukesed, et kui nemad ise east südamest tulevad ja sina läbi akna välja hüppad, iis tönnivad, ja kui sina lähed ning nemad su läbi kna sisse lasevad, siis tönnivad nad ka. Sellepärast eabki nende vastu pisut hea olema." I Aga äkki ei huvitanud Indrekut enam sõber Metslangi elutarkus, nagu polekski ta tema sõber, vaid mõni teab kes sootuks ükskõikne inimene. Ta ainult imestas, mida ta küll temas äkki oli huvitavat leidnud, kui ta oli temast eemale hoidunud paar aastat ja kui ta jäi temast eemale ka nüüd, nagu ta seda tundis selgesti. Kõik oli alanud linalakast ja hallist orikast, just neist kahest, sest kujutlusvõime oli aimanud siin asju, mida võibolla polnud üldse olemaski, ja lõpu magas ta välja kuuns õlekubudel. Aga see kuur ja õlekood said «llegi uue alguseks. sai, lauale. u j t ; Ma palun," lausus tüdruk vaikselt ja alistu "ärge minge!" k J v l. Aga järgmisel silmapilgul pidi Indrek J U D a g del olema, sest ta tundis päkkades teravat valu. 5> j 34«

4 XXIV. Indrek ei võinud midagi sinna parata, et ta veel kaua pidi sellest mõtlema, kuidas see tüdruk talle kurgu alla pugenud, nagu poevad kanapojad ema tiiva alla, ja kuidas ta pärast käed paludes tõstnud, kui tema avas akna, ronis aknalauale ja hüppas välja. Aga tüdruku esimene naeratus paar aastat tagasi võõrastemaja uksel, see oli ununud ja kustunud. Ehk kuigi ta veel tuligi meelde, siis näis see sootuks ükskõiksena, ja Indrek tundis, nagu oleks ilm jäänud seeläbi pisut vaesemaks. Üks rõõm oli ilmas vähem. See mõtete ja tundmuste rodu valdas teda päeval ja öösi painasid teda unenäodki samas suunas. Päevad nagu mõjutasid öid ja ööd päevi. Ööd viskles ta sonides asemel ja päeval otsis ta paika, kus oleks üksi. Imelikul kombel ei tundnud ta oma üksindust kuski nii sügavasti, kui just selles vanas kuuris, kus ta oli õlgedes maganud oma südamest ühe ilusa rõõmu. Selleparast hakkas ta siia hiilima, nagu kisuksid teda lapsepõlve-mälestused õlekoole istuma. Need õled seisid siin vististi juba aastaid. ^. e I HB r kuulusid sinna ajajärku, kus härra Mauruse asutis oi alles töötanud täie auru all, nagu armastasid öelda i ' gapuu ja Ollino, kui nad tuletasid meelde möödunu päevi. Siis oli õlgi ostetud poiste magadiskotti täitmiseks, sest härra Maurusele ei meeldinud nia ratsid, mida oli raske puhastada, kui nendega j u n midagi. Aga magamisasemega juhtus ikka midagi J. sellepärast pidi võima teda kergesti puhastada. k g võis iga poolaasta vahetada ja kotid vahepeal pun ^ a ning läbi keeta, sellepärast armastas härra Maufus õlgi- I Aga olid tulnud teised ajad ja vanad unusid üpris t t" Mälestuseks seisavad veel need õlekood ja lahtine sasi mööda põrandat laiali, mis osalt pehkinud, sest katus ei pea enam igalt poolt vihma. Üks ja teine kord satub mõni Tigapuu või Ollino hoosse ja jutustab 'möödunud pidudest metsas, jõel, jääl või tuletab meelae kontserte ja tantsuõhtuid, kui neilt küsitakse, miks lon klassidevahelised seinad nõnda ehitatud, et neid võib lae alla kerida või muidu kõrvaldada ja muuta [kogu hoone ühiseks saaliks. Jah, kui küsitakse seletust sellele või õlekubudele, millel armastab nüüd istuda Vargamäe Indrek, siis nad jutustavad mõnikord kadunud aegadest ning nende silmad löövad imeliselt särama, nagu räägiksid nad suurest rõõmust ja õnnest. Need ajad ei tule enam kunagi, tagasi," kinnitavad nad alati, sest pole enam neid poisse, pole neid õpetajaid." Mis peaasi vana ise pole enam endine, vana ise, see on peaasi," lausub härra Ollino ja käib norus peaga mööda tuba edasi-tagasi, kustunud pabeross hambais, käed püksitaskuis. Indrek on neid jutte mitu ja mitu korda kuulnud Jtahes või tahtmata imestab ta, kuidas see küll on, et ^al pool on paremad ja ilusamad ajad mööda, kuhu tema jõuab. Hea küll, siia ta tuli hilja, peaaegu täie mehena, loomulik, et ta siin pidi jääma hiljaks, Ioomuhk, et paremad ajad juba möödas, ainult need mõned õlekood veel. Aga Vargamäel? Tuli ta sinna ka vanalt? Kas ta ei sündinud õigel ajal nagu kõik teisedki? Ja ometi olid ka seal nagu ilusamad ajad möödas, kui ema jõudis sinna. Polnud enam nii palju ja nii suuri", polnud enam jõeäärses padrikus nii palju pardi- S s e Pesi, polnud enam jões nii palju kala ja vähki, polnud J essaares enam nii peeni ja painduvaid kaski, kui oli millalgi varemalt. Midagi seda ei olnud enam, m, d S u jääks maailm aasta-aastalt aina vaesemaks. 351 Omataolise vaesena Indrekki istus kuuris õlekool,

5 kuhu tema seltsiliseks ilmus pruuni- ning valgekirju k valvama hiiri, kes krabistasid õlgedes. Õnnelik k ^ mõtles Indrek, et ta pole sündinud Vargamäel: st*! oleks talle juba enne kivi kaela seotud ja ära uputatud kui ta silmad oleksid jõudnud avaneda ja ilmavalgu t näha, sest vana Mäe Andrese arvates ei saa kirju kas ei hiirt ega varblast kätte, varitseb ainult lihaliua i a piimapüti järele. Aga siin valitsevad nähtavasti teised olud, sest kirju kass on juba kõrge vanaduseni elanud ja toidab end ikka veel ilusasti hiirtest, Varblastest ja pääsukestest, kes pesitsevad siinsamas kuuris, kus aga keegi leiab endale paraja paiga. Ükskord, kui Indrek jälle kuuri mõtles minna, kuulis ta sealt kellegi häält kõnelemas. Sõnadest ei saanud ta aru, aga hääletoon tundus manitsevana. Tasahilju hiilis ta lähemale ja nägi lõpuks, et õlgedel istub kuue, seitsme või kaheksa-aastane tütarlaps ja hoiab kirjut kassi süles, õpetades temale korralikke eluviise. Aga niipea kui ta märkas Indrekut, laskis ta kassi minna ja põgenes ka ise mitte püsti joostes, vaid imelikult roomates kuuri nurka, mis seisis vastu naabriaeda. Seal lükkas ta lahtised lauaotsad eemale ja läbi nõnda tekkinud pilu kadus ta. Indrek jäi talle üllatatult järele vahtima. Aga kui ta nõnda keset kuuri seisis, tundis ta, et keegi puutub tema jalga, ja alla vaadates nägi ta kirjut kassi, kes nühkis end tema püksisäärt vastu, visates pead ja saba selga. Ärge laske, ta karv on lahti," hoiatas lapse hääl kuuri seina tagant ja suured pruunid silmad piilusid läbi pilu. Miks sa ära põgenesid?" küsis Indrek vastu. Ma mõtlesin, et sa täna ei tule, aga sa tulid," seletas laps. Tule tagasi," kutsus Indrek. Ei tohi, ma ainult salaja, see pole ju meie," se e- tas laps. Enne ma käisin rohkem, aga nüüd ei saa, sina oled ees." Kas sa mind tunned?" küsis Indrek. jjj Miks ei, tunnen küll. Sina oled see pikk. w Ih kkas sind pikaks hüüdma ja nüüd hüüavad sind kõik I 11 Kes kõik?" imestas Indrek. Meie kõik: ema, mina, Molli, Vanda, Paula, kõik, Lõik, kõik." j,kes on Molli?" küsis Indrek. Minu õde, kes muud. Tema on terve ja suur, käib Õmblemas. Arnot pole kodu, tema tuleb harva, sest tema õpib lukussepaks. Kui mina terveks saan, siis lähen mina ka ära, mina siia ei jää, sest mis ma siin tegema hakkan, kui ma terve olen." [ Mis sul siis viga on?" küsis Indrek, kuna ta juba ise laudseinale oli lähenenud, mille vahelt tütarlaps piilus. Kas sa siis ei tea?" imestas tütarlaps. Minu jalad ei käi, mul on kargud, näe, seal põõsa ääres." Ind- I rek kükitas lapsukese juurde teisele poole seina ja [ püüdis läbi prao vaadata. Kui ma suuremaks saan, siis j teeb jumal mu jalad terveks, kutsub ingli, ütleb: Tiina i jalad on haiged, mine tee terveks. Ja kui see ingel ei [ oska seda teha, siis saadab ta teise ingli, saadab seni I oma inglid, kuni tuleb niisuke, kes oskab haiged jalad I terveks teha. Ingel tuleb tingimata, kui jumal käseb. Aga ta tuleb salaja, kui kõik magavad. Inglid tulevad ikka salaja. Tuleb, koputab ja küsib emalt muidugi I unes, sest inge 1 enam ilmsi ei küsi, ainult enne käisid I nad ilmsi küsimas tuleb ja küsib: Kus on see väike I Tiina, kelle jalad on haiged? Ja ema näitab: näe, seal j ahjunurga taga põrandal, seal ta magab oma koti peal. I Aga see võib ka nõnda olla, et ingel ei koputa ega kü- I gi, tuleb ainult aknast või ukseprao vahelt sisse, sest Sl I lumal on talle enne kõik ära seletand, tuleb ainult se, tema võib oma tiivad nii väikseks teha, et pää- Sls I Sel j> igalt poolt läbi, tuleb, loeb issameie ja teeb terj J; k s - Kui ingel tahaks sinna õlgede peale istuma I nna. siis ei hakkaks ta naelu lauaotstest välja kismi I liv," 13 ' Paneks tiivad platti kokku ja tuleks V a i d t e m a I S a l t t e läbi prao. Nõnda teeks ta, kui ta tuleks, sest I al pole ometi vaja lukussepaks õppida, nagu Arnol, m

6 et need naelad siit välja kiskuda. Ja tuppa tui k samuti, sest ega ta ometi sellepärast hakka uksi i, ta naid lõhkuma. Ta teeb mu muidu terveks, ma ometi suurelt niisama käpuli ronida nagu nüüd *-"^ selt. Mamma ütleb, et see ei kõlba, sest see p o l e rel tüdrukul viisakas. Mina tahan ilma karkud^" nagu Molli ja Arnogi. Nagu kõik, kes käivad püsti*' Iseenesestki mõista," ütles Indrek. Eks ole," kinnitas Tiina. Ega siis minagi hai vem ole kui teised. Ema lubas niikaua jumalat paluda" kui ta oma ingli saadab. Mina ise palun ka, me palume kahekesi, sest Molli ei viitsi, tema on laisk. Tema ütleb ikka: kes teda jõuab niipalju paluda, et ta sind" kuulda võtab. Nii ütleb ta jumala kohta. Aga meie emaga palume edasi. Arno ka ei palu, sest tema õpib nüüd lukussepaks ja temal pole enam aega minu pärast jumalat paluda. Kui ema teda vahel sunnib, ütleb ta, et mis ta sest saab, et ta lukussepaks õpib, kui ta ikka peab jumalat paluma, parem ta siis ei õpigi lukussepaks. Nõnda et meie oleme emaga kahekesi, mina voodis kummuli ja ema voodi ees põlvili, nõnda palume meie iga õhtu ja iga hommiku. Minul jääb mõnikord vahele, unustan ära, kui ema meele ei tuleta, aga tema ei unusta kunagi, sest tema ütleb alati: kuis sa siis muidu endale jalad alla saad! Ja ega meie emaga enne ei jäta, kui mul jalad terved, mitte ei jäta, jumal peab nägema, et meil tõsi taga, ütleb ema. Ja Annetädi palub ka omas kodus. Tema elab teisel pool punast kirikut, surnuaia juures, kus palju ristisi. Oled sa seal käind? Mina olen. Seal on isa haud, ema viib sinna lilli... Nii et meie palume kolmekesi: ema, mina ja Anne-tädi, Kui ema rikkaks saab, siis on tal pal]_ u raha; selle eest võib lasta ta ka õpetajat paluda, kirikus paluda, sest see aitab veel rohkem. Aga n ü u 0 \ e _ ole emal raha ja meie oleme vaesed ning palume ise t e hekesi. Tädi aitab ka, aga temale ema ei maksa, palub muidu, sest tema on minu ristiema." Kus sa elad?" küsis Indrek.. t a D p a l S Näe, seal, selles punase katusega majas, 3, 4 S. - a See on siin meie aed. Meie elame keldrikor- I Meie peal elavad meie omad saksad; teises ot- [ kus keldrid, elavad võõrad saksad. Ema käib neid I nassimas. I Niisugune oh Indreku uus tutvus, mis muutus HMS ^ nagu sõpruseks, sest kui alguses Tiina tuli ju- hushkult, siis hakkas ta varsti ootama ja valvama sil- I map'lku, millal Indrek ilmub põhuhoonesse. Ja see I omalt poolt ei teinud õnnetule tütarlapsele vähimatki I takistust temaga kõnelemises või tema lähedusse tule- I miscs. Varsti läks ta ise kuuri nurga juurde ja lük- I kas lahtikangutatud lauaotsad eemale, et Tiina võiks vabamalt sisse ronida. Oli kergem kuulata lapse unis- I tusi jalgest, kui tallata peaajus tuikavaid mõtteid hil- I jutistest elamustest. Oli millegi pärast imeline hea I kuulda usust jumalasse, sest temas kahtlemisest oli ta Kuulnud juba küllalt. Kui nad ükskord jälle kahekesi nõnda vestlesid I see oli õhtu eel tõusis vesikaarest kõuemürinaga I must pilv, mida läbistasid aeg-ajalt vinkavonkalised I piksesähvatused. Päike pidi olema alles ülal kõrgel, I aga ilm läks äkki pimedaks, nagu saabuks öö. Kogu I linnale langes põnev vaikus. Pääsukesedki häälitsesid I oma poegi toites nagu poole nokaga. Kõik ootasid nagu I miil gi ähvardava lähenemist. Tuul suri sootuks. Õhk I oli kuum ja lämmatav, nagu hõõgaksid vanad laudsei- nadki rammestavat uima., Indrek ja Tiina istusid kuuri värava kõrval nõnda, I et võiks vaadelda lähenevaid piksevälgatusi ja siis täh e I le panna, kus ja millal algab kõuemürin. Aga kuna s I ee ikka suurema hooga lähenes, tikkus tütarlaps Ind- I rekule aina ligemale. Ma kardan," sosistas ta. Molli kardab ka, aga A r»o ei karda. Kui müristab, poeme ikka tema juure. A I ga kui Arnot ei ole, siis olgu ema, muidu ei või. Ema u j.tleb küll, et tema ei karda, aga mina ei usu seda. Ta ainui t ütleb nõnda meie pärast, sest meie Molliga kar- I aame. Meie julgustamiseks ütleb ta. Kui meie tahame a l [ gu eest voodi pugeda ja pead padja alla matta, kut- I 355

7 sub ta meid ikka oma juure. Tulge parem siia- k l lööb, sureme kõik korraga," ütleb ta. Aga miks ta "1 leb nõnda, kui ta ei karda? Kardab ju, eks' Kas * U t " ei karda?" küsis ta Indrekult. Ei," vastas Indrek. Päris tõesti?" usutas tütarlaps. Ja kui Indrek oli andnud kinnitava vastuse iitij Tiina:..Siis tulen ma välgu eest sinu sülle, kui ta ligi. dale jõuab. Ja tead, miks ma teda nii väga kardan?" Kardan, et lööb mu surnuks ja mul on vigased jalad Oleks jalad juba terved, siis poleks sest ühti, las lööb surnuks; aga nüüd ei või, sest siis lähen ma taeva vigaste jalgadega, sellepärast. Las jumal teeb ennem jalad terveks, tulgu välk siis, tulgu või selsamal päeval, kui mu jalad terveks saavad. Aga miks jumal meid nõnda välguga hirmutab, kui ta igakord ei löö? Miks? Ema ütleb, et meie patu pärast. On see õige?" Küllap ta on, ega siis ema muidu," arvas Indrek. Siis on minu jalad ka patu pärast sihuksed?" küsis Tiina. Enne kui Indrek jõudis'vastata, sahistas esimene tuulepuhang puies ja kargas väravast sisse. Temaga ühes sähvatas välk, millele järgnes raksatus, mis põrutas esimesed harvad, jämedad vihmatibad taevast ründavast pilveservast. Ehmunult karjatasid pääsukesed: Mis teed? Mis teed?" ja Tiina oligi juba Indreku süles. Aga samal silmapilgul kostis naisterahva hääl, mis kutsus Tiinat. See on Molli," sosistas tütarlaps ja puges Indrekule lähemale. 01eme vagased, las ta hüüab." Aga hääl tuli ruttu lähemale ja peatus laudseina taga. Tiina, kus sa oled, et sa ei vasta?" küsis hääl ja kaks silma piilusid läbi prao. Tule koju, vihma hakkab sadama, tule ruttu!" Samal silmapilgul sähvatas välk uuesti ja ühes raksatusega valas vihma kui oavarrest. Tule koju," käskis hääl, ma saan muidu märjaks. 356 Ma ei tule, sest sa kardad," ütles Tiina nüüd. Ma I len"pika süles, tema ei karda. Tule ka siia vihma- 0 C r'l, tema ei karda sugugi." I Aga Tiina!" hüüdis hääl. Kas sul häbi ei ole? Tule silmapilk, muidu saab ema kurjaks." Ei tule," vastas Tiina. Las välk läheb mööda, siis tulen. Sina tule seniks siia." Nüüd tõusis Indrek ühes lapsega üles ja läks Keina äärde, kust tagant räägiti. Vabandage, preili," ütles ta, aga te peaksite tõei poolest siia vihmavarju tulema, kui see võimalik oleks, muidu olete varsti läbimärg." Ma olen räästa all, siia ei tule vihma," vastas ineiu. Tule, tule, Molli," mangus Tiina, siin on hea, sest siin me ei karda." Armas laps, ei või ju, ema ootab toas," ajas neiu vastu. Aga nõnda saate ju kaelani märjaks, kallab kui toobri servast," ütles Indrek. I Lõppes viimaks sellega, et vanem õde ronis laua- otste vahelt, mida Indrek aitas postist eemale hoida, nooremale õele järele ja nõnda ootasid nad kolmekesi j vihmavalingu lakkamist. \ Istu aga meile lähemale," ütles Indreku süles asuv õde Mollile, sest meie kahekesi ei karda.".tõepoolest, preili, istuge lähemale, kui te karikate," ütles Indrek. Nõnda siis nihkusidki need kolm iga kõueraksatuga aina koomale, nagu tahaksid nemadki kõik kori Se ra ga surra, kui pikne peaks tabama. Aga vaevalt mõtl ükski neist praegusel silmapilgul surmast, vähemalt e s Indrek mitte. Tema mõtles sootuks midagi muud. Terna mõtles sellest, et seda neiut, kes tema kõrval is-! tu -b õlekool, on ta varemaltki näinud. Tema teab seda ^Hepärast, et selles neius on midagi, mis köitis tema.ahelepanu esimesest silmapilgust saadik, nimelt j Irn c!ik vormide ümmarikkus. Ümmarikud mustad silm ümmarik nägu ja ümmarikud selle osadki lõug, a d 357

8 palged, otsaesine, isegi nagu nina, ümmarik p e a kael, ümmarikud õlad, käsivarred, piht ja puusad kõnnak ja hääl oleksid nagu ümmarikud; Indrekul tundub see nõnda, kui ta tema liikumist näeb ja tem. 6 rääkimist kuuleb. Tema ise ja ka temas endas naeu veereb kõik suure ümmarikkuse tõttu. Indrekule näib peaaegu imelikuna, et midagi nii ümmarikku püsib tema kõrval õlekool ja et ta ei veere kuhugi ära. I s e. asi sellega, kes tema süles, sest see tundub kondisena ja nurgelisena, eriti need viletsad ja pikad jalad, mis ei taha kõndida. Indreku ümmarikkusenautimist segas naisterahva hädaline hääl, mis hakkas kostma läbi vihmapladina ja sahina. Neiu tõusis seda kuuldes püsti ja läks kuuri tagumisesse nurka, kust püüdis hüüdvalc häälele vastata. Varsti õnnestuski tal hüüdjat rahustada ja nõnda võis ta oma endisele paigale tagasi tulla, liiatigi kuna ju välk uuesti sähvatas ja raksatus halli taevaruumi läbis. Kaua pidid nad ootama vihma vähenemist. Näis, nagu võiks tõepoolest enne õhtapimedus saabuda, kui raugeb sadu. Meie tunneme teid ammugi." ütles neiu, kui ta oli nihkunud juba Indrekule vastu külge, võttes oe lõdvad jalad oma rüppe, et nõnda nagu paremini köita end noormehega...saabastest ja pükstest," lisas Tiina selgituseks juurde. Pea sina oma suu," ütles Molli õele. Soo, või saabastest ja pükstest," imestas Indrek.,,Me ju muud oma aknast ei näe, sellepärast," seletas Tiina.,Jah, meil on ju keldrikorter ja pisitillukesed a*' nad," ütles neiu nüüd. Kui keegi läheb meie akn eest mööda, ei näe meie muud kui aga jalgu, ehk o siis et paned pea üsna ruudu ligi, pöörad viltu ja tad nõnda, siis näeb rohkem. Muidu ei näe. ^ ^-jjj. kui teiselt poolt uulitsat minnakse, siis paistab ^ Aga või siis kõik teiselt poolt lähevad ja või sa 1 nina vastu ruutu surud..." ^ Mina ronin ikka aknalauale ja vahin sealt, nõnda Laistab paremini," ütles Tiina Indreku süles ja vahtis ülespoole, nagu istuks ta ka praegu oma toa aknalaual. I Ega kõik pole sinusugused pääsupojad," vastas Molli õele ja jätkas siis endist juttu: Jah, paistavad a; n n jalad põlvist saadik või natuke kõrgemalt, mitte rob em. Nõnda oleme õppinud möödaminejaid tundma jalgadest, saabastest, pükstest, mantlihõlmadest, kleitidi ;i, kepist, vihmavarjust, kõnnakust, kuidas keegi jala maha paneb. Sellest kõigest tunneme meie möödaminejaid. Esteks oli küll hirmus, sest kui papa alles elas, oli meil teine korter, mitte niisuke. Siis elasime teisel korral. Aga nüüd oleme juba harjunud ja on isegi väga huvitav. Näed jalgu ja katsud mõelda, misuke nägu neil võiks küll olla. Vaatad saapaid ja katsud aimata, mis müts või kübar. Mõõdad silmaga säärte ja sammude pikkust ning ütled kohe: see on vist niisuke või niisuke. Vahel lähvad jalad paari kaupa, siis vaatad, kas on nad noored või vanad. Kui vanad, siis las nad lähvad "pealegi, sest kuhu need vanad jalad Tari kaupa ikka lähvad. Aga kui noored, siis hakkad Jitama, hakkad mõtlema ja võid nõnda kas või pool tundi mõelda, kuhu küll läksid need kaks paari noori jalgu. Paistab ju kohe, kas lähvad mees ja naine või amiseerijad, sest nende jalad astuvad hoopis teisiti. Ja kui siis vahel kostab veel naer või mõni sõna, siis teame -k" Kollased ja lakid läksid täna mööda, ütlen ma mõnikord emale, ja kollased ütlesid tasakesi lakkidele:..homme siis" ning lakid vastasid: Kell kaheksa". Aga teate, mind teevad inimeste jalad juba nukraks. Käivad ja käivad teised mõni aeg üheskoos, amiseerija naeravad ja siis ei käi enam, lähevad üksinda. el kaovad mõlemad paarid, ei lähe enam kunagi a h e akna eest mööda ja siis mõtlen ma: kuhu nad m e i. u 'l on saanud? On nad läind teise uulitsasse, teise ' n na, kuhugi võõrale maale, võib-olla surnuaiale, nii et e kunagi ei näe neid enam oma aknast. Eks ole m kurb?" 8 e e 359 Ja muidugi, see on väga kurb, kui tuttavad jalad

9 ei lähe enam kunagi mööda," arvas ka Indrek i a J kas äkki, et lapse pea oli raskelt tema rinnale vai,***' Magab," sosistas ta õele, kes hoidis lapse jalgu 1 Süles hea soe," arvas neiu ja lisas sellele i U u ci mis pani Indreku peaaegu võpatama: Preilf Mau ' ei läind kunagi meie akna eest mööda, vaid ikka t** selt poolt, nii et paistis üleni. Ma nii ootasin ett läheks meie poolt küljest, tahtsin nii väga tema kinei " sukki lähedalt näha, aga kunagi ei läind ta. Kui J" tuleb Saksamaalt tagasi, ehk läheb ta siis." Teie siis tundsite teda?" küsis Indrek j a äkki tundus tal kuidagi imelikuna, et ta istub praegu siin hoiab seda võõrast last süles ja kuulab selle ümmariku neiu lobisemist. Tal tuli nüüd meelde, et ka Ramilda oli rääkinud millestki ümmarikust, aga millest just, seda ta enam ei mäletanud. Meie tunneme teda juba ammugi," ütles neiu. Ta oli nii kena. Eks olnud? Kõik armastasid teda. Poisid olid nagu hullud tema järel." Kust teie seda teate?" imestas Indrek, nagu oleks ta nõus, et ka tema oli nagu hull preili Mauruse järel. Ja niipea kui ta seda oli öelnud, lausus ta endamisi: Õige! Ümmarik igavene, ümmarik igavene elu, ümmarik elu. Aga kuidas võis elu olla ümmarik, kui preili Maurus on Saksamaal ja tema istub nõnda siin? Elu peab olema vististi nurgeline." Meie teame kõik," rääkis neiu edasi. Jürka kaudu, tema jutustab. Mitte meile, vaid kellegile teisele ja meie kuuleme sellelt, nii et saame teada. Aga juba siis, kui me polnud midagi kuulnud, ütles ema alati: Küll seda preili Maurust vist armastakse. Kust sina seda tead? küsin mina. Vaata, kuis ta kõnnib, kuis ta astub, ütleb ema. Keha nagu vedrude peal ja pea nii püsti. Ei see muidu nii ole, kui ainult, et teda armastakse. Teate, mis mina siis tegin, Mina katsusin» a nõnda kõndida nagu preili Maurus, et kõik näeksid j a usuksid, et ka mind armastakse, aga ma ei saand nõnda, tänapäevani ei saa. Ema ütles mulle siis: ära par err katsugi, sest ei tule midagi välja. Las tuleb enne ar J 360 astus, muu tuleb muidugi. Eks näe, kuis ta siis kõnjp kui ta ükskord koju tuleb. On ta väga haige?" Ma ei tea," vastas Indrek ja ta tundis, kui imelik e on, et ta nõnda pidi vastama. Natukese aja pärast isas ta juurde: Vihm hakkab juba üle minema.",jah, müristamine läheb juba kaugemale," vastas eiu ja rääkis siis edasi, vahtides oma ümmarikkude ilmadega pimedikus Indrekule otsa: Küll ta Saksaaal terveks saab. Meie saksad saavad Saksamaal ikka terveks. Uskuge või ärge uskuge, aga kui preili Maurus ra sureks, siis nutaks minagi hea peatäie. Mulle ta ii väga meeldis. Kui mu meel oli vahel kurb ja ma ägin preili Maurust teiselt poolt mööda minevat, õtlesin ma: mis ikka nii väga kurvastada! näe, preili "aurus läheb alles rõõmsalt mööda. Ja nõnda saingi a rõõmsaks. Ja nüüd mõtlen ma mõnikord: kas Sakamaal peaks ka keldrikorterid olema, nii et preili 'aurus võiks ka seal mõnest aknast mööda minna. Mis te arvate, kas on Saksamaal? Ema ütleb, et seal sihu- _ esi ei tehta." Ehk tehakse," arvas Indrek. Mina ka arvan, et tehakse," ütles neiu, ja mul on ellest nii hea meel, et Saksamaal on ka keldrikorterid. Mõni inimene kohe on niisuke, et sa tahad, et ta elaks a oleks. Preili Maurus on üks niisuke. Kas teie ka ahel mõtlete tema peale?" Mina?" küsis Indrek peaaegu kohkudes. Teie ja teised, kes te seal olete," vastas neiu. Indrek tõmbas kergemalt hinge, aga imestama pi- 1 ta tõesti selle üle, kui vähe oli ta kuulnud möödutud aja jooksul Ramilda nime. Oli sündinud nagu kka: mis silmast, see südamest. i Palju on ju uusi, kes teda ei tunnegi," ütles Indrek. -Aga need, kes teda tunnevad teie, Tigapuu, ärr a Ollino ja teised?" 1 Neid kõiki teate teie?" imestas Indrek, ilma et Oleks vastanud küsimusele. "Aga muidugi," vastas neiu. Tigapuul on alati 361

10 kontsad viltu, teda tunneme sellest ja ütleme: n" Viltu läheb. Härra Ollinol on pruun palitu, tema ni^'- on Kõrb. Ka Vainukägu tunneme, sest tema on ainuke' kelle pükstel on viik ja saabastel viks. Nõnda hakkasimegi teda hüüdma viksitud viik või viigitud viks" ükskõik kuis juhtub." Vihm jäi täiesti üle. Ainult laudseina taga aias krabises alles puielt sadada, kui tuli tuulepuhang. Sealtpoolt hakkas ka uuesti hüüdja hääl kostma. Ema," ütles neiu tõustes ja näidates magavale lapsele lisas juurde: Mis ma temaga teen? Ema süles jääb ta ka alati müristamise ja välguga magama." Mina võiksin ta koju tuua, aga ma ei pääse ju kustki läbi," arvas Indrek...Küllap me läbi pääseme," vastas neiu,,,lauad võib eest ära lükata. Ja meie saksu pole kodus ka, kõik suvitamas, nii et võib küll." Nõnda pugeski Indrek, magav laps süles, neiu tehtud august läbi, et mööda tilknevate õunapuude alust maja juurde minna, aga kui lapse paljastele säärtele langesid mõned külmad veepiisad, ärkas ta üles. Kus ma olen?" küsis Tiina silmi avades. Pika süles," naeratas Indrek talle vastu.,,enam ei mürista?" Ei mürista ega löö välku ja nüüd läheme koju." 01ge head, siit alla," ütles neiu, kes ees kõndis...hoidke et ei komista ega pead kinni ei löö siin on nii madal ja pime." Aga polnud parata, Indrek ei osanud oma p ead küllalt langetada ja sellepärast tonksas ta temaga paar korda millegi vastu. Samuti puudutasid tema Õlad ja küljed midagi. Nagu pärast selgus, viis kitsas kivipõrandaga koridor põiki maja alt läbi, jättes pahemat keldriruumid ja paremat esiti pesuköögi ning siis & jarahva korteri, mille väikesed aknad vaatasid t a " a " vale, nagu jutustatud. Eluruum oli laudseinaga heks jaotatud, ukseaugul ripnesid punakaspruun^ riided. Esimeses toas oli hallika võõba alt sim-s e 362 ai s tvaist punastest kividest ahi, mille suu ees keeduf Indrek otsis silmadega paika, kuhu laps panna. Ehk tulete tahapoole," lausus neiu ja lükkas ukseaugust riided kõrvale, aga juba järgmisel hetkel laskis ta riided uuesti langeda ja jäi lahutatud käsil ukse ette seisma ning ütles naerdes: Ema noalaev on laeni täis, feinna ei või. Pange ta siiasamasse." Indrek asetas lapse ahju äärde õlgpõhjaga toolile. Palun, istuge ka ise," ütles neiu ja pani talle pehme tooli, mille ta tagaruumist toonud. Meie maja au ja uhkus," lisas ta naerul juurde, tähendades toolile. Sellel istuvad ainult meie armsad külalised." See on papa tool, kui ta elas," seletas Tiina. Mammal oli ka niisuke, aga see läks katki, koid sõid jalad alt ära; nüüd on ta kuuris. Põhi on, aga jalgu ei ole koid põhja ei söö." Tuli ka ema sisse ja jäi ukse alla seisma. See on nüüd see Pikk, sa tead ju!" hüüdis Tiina talle vastu, enne kui ükski sai tutvustamiseks midagi teha. Tema tõi mu süles koju, aga vihmatibad äratafeid mu üles." Teid, härra Paas tunneme juba ammugi," ütles emand Vaarmann ja naeratas ise nõnda, et iga vähegi asjatundja pidi taipama, et ei tema ise ega tema lapsed kuulu õieti siia, vaid kuhugi mujale, mis palju peenem ja parem. Teist on meile niipalju räägitud, teist ja preili Maurusest."..Imelik," lausus Indrek kohmetunult ja tal oli nea meel, et toas valitses videvik, sest muidu oleksid võinud teised tema punastumist näha. Jäite siis siia ukse alla," ütles emand Vaarmann hädaldavalt,,,oleks ometi kutsunud võõra tahapoole." Ma tahtsin kutsuda," vastas neiu;,,aga noalaev P n ju laeni täis." >Ah jumal, minu noalaev!" kaebas ema nagu käsi gutades ja pöördus siis Indreku poole vabandust rin ima: Kui teie teaksite, mis häda mul nende kahega ots P n - Kuhu midagi võtavad, sinna jätavad. Ja minul 363

11 aega korjata ei ole, pole muud kui kiian aga tahap 00 J et saaks ukse allagi ruumi enesele ja teistele, kes vari i sisse astuvad. Ja neid närusid ja kodinaid on kohe rfü palju, et sa ei tea, kuhu nad mahutada. Selga panna I ole, aga korjata ja koristada, nii et väsid. Ei sed hullu tea, kas teiste juures ka nõnda peaks olema." ' Härra Paas," ütles vanem tütar,,,teie peaksite meie ema tundma, siis oleks teil kõik kohe selge. Tema ei viska nimelt midagi ära, ei anna midagi kontsukaupmehele, vaid aina korjab, sest tema ütleb, et majakohas ja lapselises peres läheb kõik tarvis." Aga lähebki ju," kinnitas ema, kuna tütar edasi jutustas: Tahate, ma näitan teile, mis kleita, põllekesi, sukki ja kingi ma kandsin nelja-, viie-, või kuue-, seitsmeaastaselt. Kõik need räbalad on kusagil alles. Ja kui Tiinal tuju tuleb, siis kougib ta nad kusagilt kotist või korvist välja ja kannab nad keset põrandat." Aga ärge sellepärast, härra Paas, arvake, et meie nii mustad oleme. Meie oleme väga puhtad ja ontli rahvad. Sest kui meie kord kätte võtame ja toas tuulutama ja tolmutama hakkame, siis teeme niisukse rei mondi, et akendest tõuseb kui korstnast uulitsale. Ja pärast plitsib ja klantsib siis kõik, ka kastialused ja kapitagused. Tiina paneme siis voodi või laua peale, las kõlgutab seal oma jalgu, meie Molliga laseme käed käia. Kui te siis siia sisse astuksite, saaksite meist palju parema arvamise kui täna. Aga pärast läheb jälle kõik vana rada: Molli käib õmblemas, õmbleb ka kodus ja mina passin saksu või pesen ja trügin pesu, Tiina, see kisub kaltse põrandale, sest mis ta muud peakski tegema oma jalgega. Kõik läheb nõnda, kuni tuleb uus remont. Vaese inimese asi, kõik on ui-ai- Aga enne, kui mu mees alles elas..." Ja nüüd algas see, ilma milleta ei saanud eman Vaarmann lõpetada ühtegi seletust, algas jutustus en, disest elust, mis paistis mälestuses otse kuldsena, olnud seal ainustki häda, ainustki puudust ja ei lei_ - nud ühtegi soovi, mida poleks olnud võimalik tai 364 jji e S oli peenike puusepp, peaaegu saksa tisler ja raha enis ta küllalt, niipalju kui neil kulus. Tuttavadki i'd neil ainult peened inimesed, kõik ametmehed, itte ainustki musta ega päevatöölist, aina kingsepad, uusepad, sadulsepad, rätsepad, ja üks voorimees, kes ise käis sõidus kahega, poiss ühega. Mõnikord suurtel minadel käisid nad vanamehega kahekesi isegi saksa Jutlusel, sest tema ise oli saksa keelt õppinud koolis, vanamees ametis. Aga siis tuli surm ja nende elu lõigati nagu pussiga pooleks. Kas emand Vaarmann veel kunagi oma elu poolitatud kohast võib jätkata, jumal seda teab. Võib-olla, et laste kaudu, jah, see võib olla, et laste kaudu saab ta veel kord oma elu jätkata. See aga, mis ta praegu elab, pole tema elu, tema pole selleks loodud ega ka kasvatatud. Indreku esimesele külaskäigule järgnesid varsti teised. Kuigi tal polnud põhjust selle tutvusega uhkustada, ometi oli tal hea meel, et oli väljaspool kooli- ' maja ükski paik, kuhu võis mõnikord jalad sisse pista. Suuremal hulgal õpilastest polnud sedagi. Imelikult mõjus see tutvus. Tänini oli Indrek ennast tundnud kivitänavail võhivõõrana, ainult linnast väljas, põldude vahel või metsas leidus nagu midagi kodust. Aga nüüd muutusid omasemaks ka valgustatud uulitsad ja nende serva ritta laotud majad, eriti siis, kui ta hiilis õhtul salaja hooviväravast välja, et kohata ümmarikku Mollit. Jah, nüüd sai kogu linn Palju omasemaks ja kodusemaks. Nüüd seltsisid tänavatega, nende nurkadega, laternaga kuskil maja ees, mingisuguse linnataguse jalgrajaga, puiesteega, ühe õi teise vaatega linnale, mida nad üheskoos nautinud, v ek 0 ja kellalöökidega, valgustatud poeakendega ja ra Palju muuga muljed ja mälestused, ühed jäädavamad, teised möödaminevamad. Lisaks tuli veel midagi, mis üvendas Indreku vahekorda linnaga ja tema kivitäna- 8 ga. Algas sellest, et kui Indrek mõnikord Väärmannide Vate juurde ilmus ühisele jalutuskäigule minemi- * ek s, siis Molli ennast parajasti mukkis ja klanis, nagu ise ütles. \ \ t a 365

12 Linnas peab, muidu ei saa," seletas emand Vaarmann osalt nagu tütre vabanduseks, osalt nagu Indrekule näpunäiteks. Kõik noored, olgu mehed või naised, peavad linnas oma välimuse eest hoolitsema, sest see on haridus." Ja ta laskis pilgu riivata Indreku kodukootud riideid, kulunud saapaid ja kraed, mida kantud juba nädal aega. Molli riietus oli selle kõrval otse pidulik ja pühapäevane. Tahes või tahtmata tuli nüüd Indrekule meelde härra Molotov, kes nende klassis oli vahetanud pesu, enne kui läks tütarlastekooli tundi. Nüüd oli tema ise naistega samas hädas nagu see sõimuanumgi. Ka tema pidi vististi hakkama talitama oma õpetaja eeskujul ja muretsema omale paberist pesu, nagu tegid seda paljud teisedki. Eriti suur kunstnik sellel alal oli Vainukägu, sest tema kandis paberist kraesid ühe nädala ostupuhtusega, teise nädala iseoma puhastusega, mida ta oskas imeliselt teha. Tema käest peab õppima, mõtles Indrek. Paberist alustega oli halvem lugu need olid ainult ühelt poolt riidega üle tõmmatud ja suvel soojaga, kui ihu kippus higistama, läksid nad peagi pehmeks ja pudedaks ning võisid krae kaela ümber jätta, ise aga pisut allapoole nihkuda. Jah, seda võisid nad hirmus kergesti teha. Sellepärast juhtuski sagedasti nõnda, et kui kenad pühapäevased poisid samasuguste neiudega läksid linnast välja jalutama, kus vaba voli jooksmiseks ja hullamiseks, siis poisid kõndisid, nagu oleksid nad küünarpuud alla neelanud, kuna aga neiud nende ümber ketast lõid, jooksid ja ki - kasid. Asjasse pühendamatu võis sellest vaatemängu^ sootuks vale arusaamise omandada. Ta võis arvata, siin on naine see, kes mehkeldab", ning et kenad Pühapäevased poisid ei tee midagi muud, kui aga o vad, millal ja mis nüüd tuleb või lahti läheb. Aga ^ poolest sündis kõik ainult sellepärast nõnda, et P u > kartsid higistada, sest nad kandsid peent P a b e r l s t P. d n ad Seda teadsid muidugi ka neiud ja sellepärast tegi' u_ kõik, mis nende oskuses ja võimuses, et looduses sed oleksid täidetud. fi Indreku seisukord Molli kõrval oli eriti raske sellepärast, et neiu oskas ei millestki ikka midagi teha, kui tõusis tarvidus ehtida. Mõni tühine lindike, paar ilokikest või lillekest, ja juba näiski Molli ehituna, nii e t Indrek kippus tema kõrval punastuma, sest tema ei osanud iseenda välimusega midagi peale hakata, kuigi Ita seda oleks kõigest südamest tahtnud. Aga siin asus [talle Molli oma naiseliku oskuse ja kavalusega appi. JTa peatus nagu juhuslikult kuski akna taga, kus sei- Isid lõpmatus reas maniskid, kraed, kaelasidemed, pükl sikandmed, kindad, taskurätid ja muu kribukrabu, juh- 1'tis ühele või teisele noormehe tähelepanu ja kinnitas [lõpuks, et see pole kuigi kallis ning annab kaua kanda. Enesestki mõista, et Indrek omandas nii mõnegi neist asjust, mis polnud kallid ja pidid andma kaua kanda. SMõnikord tõusis tal isegi imeline iha, heita endast ' kõik, mis tuletas meelde Vargamäge ja tema ümbrust, saada sootuks uueks inimeseks ka välimuselt, nagu ta arvas end päev-päevalt saavat sisemiselt. Side sünnipaigaga kippus tahes või tahtmata lõd- Ivenema, ei kirjutanud tema sinna ega saanud kirju ka Isealt, nagu poleks üksteisele enam midagi öelda. Sügise poole suve tuli vend Andreselt esimene kiri, milles seisis, et ka tema jätnud koju käima-sõitmise katki, p. u.! gi t a varemalt sõita oli lubanud. Tähendab, ka tema jääb võõraks, mõtles Indrek nagu rahulolemisega, et [tema pole üksi, kes kodukohast võõrdub. Andres pole j sellepärast sõitnud, et kodu hakatakse teda usutama, kas ta pärast kroonut Vargamäele tagasi tuleb või mitte. Aga tema ei taha minna, sest tema tunneb nüüd 1 ma ja elab,,poolamaa põhjas", kus on kõige ilusamad L e i u d. Seda ütlen ma ükspäinis sinule, armas vend," Ir i, J ut as Andres, sest sina oled ise ilma näind ja oled i ohtud ja tead, mis on kodu ja meie Vargamägi, kus e üheskoos kasvasime ja karjas käisime ja tööd murdme, sina vähem, mina rohkem, ning kus ikka veel elaja hängeldavad meie isa ja ema ja väiksed õed-vena d - Sest minul on omad plaanid ja, kui need täide Va d, siis oh jumalaga Vargamägi; aga kui nad täide 367

13 mitte ei lähe, siis ei tea mina mitte, sest see on üks raske asi. Ja seda kirjutan ma ainult sinule ja ei mitteteistele, et sa teaks, et mina olen sinu vanem vend ja"- et ära heida meelt, sest ka minul pole roosiaed sõtkuda ü Aga mina tahan kõigile näidata, et ka Vargamäelt võib mehi tulla, kes on tõesti mehed oma rammuväega. Kui siis sinu käest küsitakse, et kas mina olen sinule kirjutand, siis ütle, et kirjutas ja ütles, et ei saa tulla, sest manöövrid ja muud niisugused asjad, sest meie ei söö mitte muidu siin kroonuleiba, vaid sööme seda oma palehigi sees. Nõnda kirjuta neile, armas vend, ja jää jumalaga ilma käe, andmata ja silma nägemata, sest Poolamaa pole Jõessaares ja siit on palju maad, enne kui hakkab paistma kallis kodumaa, kus me kõik oleme sündind ja kasvand. Aga Kassiaru Maalist kirjutasid nad mulle, et see ajab juba pulmi püsti ja et käind teine meie Liinet pruuttüdrukuks kutsumas ja et Liine pole läind, sest tema ja kõik teised arvavad muidugi, et mina peaks Maaliga pulmad püsti ajama. Aga nemad ei tea, et mina olen nüüd ilma näind ja kaugel käind ja et mis on üks Kassiaru Maali, kui oled nii kaugel käind ja niipalju ilma näind, sest siin on terved ploomipuumetsad, nagu meil kodu sigadekopli lepik, nii et aja kohe just niipalju suhu kui läheb, ja ei ole aega kivisigi seest välja võtta, vaid las minna kogu kupatusega, sest ega nad suuremad ole kui soolasilgud, aga neid võisin ma ju väga hästi tervelt alla neelata, nagu sa tead. Sellepärast siis head õnne ja tervist, kuni näeme teineteist lihasilmaga ja võime vennalikult kätt anda, nagu kaks armast venda, sest mina pean sinu ema ka oma emaks ja tema on mind oma rinnaga imetand, kui minu oma ema ära suri, keda m enam sugugi ei mäleta, ja sellepärast ongi mul ainu üks ema, keda tunnen, see on sinu ema, kes oleks nag minu päris ema. Ja ma kirjutasin temale ja iitlesi^» et oh armas ema, ära muretse nii väga palju seal k a U Ž ja kallil kodumaal, kus on Vargamägi, sest küllap saame veel kõik paremaid päivi näha, las aga mina v^ oma lootused täide, mis on alles vaka all nagu küün l j, sest mina ei taha neist veel rääkida ja see oleks Ui. vara, kui ma neist juba nüüd räägiks. Ja seda pead a teadma, kallis vend, et Kassiaru Maali ajagu pealgi s pulmad püsti, kui ta tõesti tahab, mida aga mina usu, vaid tema ainult tahab hirmutada, sellepärast ta Lünetki käis kutsumas, sest minust tema võtjat siin Poolamaa põhjas niikuinii ei saa, kus on kõige ilusai d neiud ja kust sulle saadab kallist rahu ja tervist sinu annas vend Andres." I Luges Indrek venna kirja esimest, teist või kolmat korda, ikka ei pääsenud ta imelikust rusuvast tundmusest. Kirjutas vend ploomimetsast nagu sigadekopli Hbikust, Kassiaru Maalist, kes ajab pulmi püsti, Poolamaast, mis pole Jõessaares, või jumalagajätmisest ilma silma nägemata ja käe andmata, ikka kippusid talle silmade ette isa könksus sõrmed, mida ta mineval suvel tähele pannud lakaotsal. Ja alles esimest korda arvas ta täies ulatuses taipavat, mis tähendab isale, emale, kogu Vargamäele, kui vend peale kroonuteenistust sinna tagasi ei pöördu. Õed läksid, tema ise läks, Andres läheb ja ka Ants ei mõtle jääda, nagu oleks õnn igal pool mujal, mitte aga kodu. Ja siis veel see Kassiaru Maali, kes ajab pulmi püsti! Indrek tundis teda vaevalt, aga ometi puudutas tema nimi teda kuidagi valusalt. Andrest ja Maalit peeti teineteisele nagu looduks. Kõik ütlesid lausa, et kui Andres ei lähe tagasi Vargamäele, siis ainult sellepärast, et ta on valiuuc! Kassiaiu, kuhu läheb koduväiks, sest Kassiaru on Parem ja suurem kui Vargamäe. Ja juba paari aasta Parast viskab vend kõige peale käega, teda ei huvita e nam kuigi palju ei Kassiaru ega tema ainuke tütar ja ija, sest vend on ilma näinud, nagu ta ise kirjutab, D a r l a tema elab Poolamaa põhjas, kus kõige ilusamad r^iu.d. Liiga ruttu ja kergelt näis sündivat kõik laias ailmas, mitte nõnda nagu kodu, seal soode ja rabade <j ^a"_ Ainult seal tundus, nagu aimaksid inimesed ens tõesti igavikku ja nagu talitaksid nad sellekohaselt

14 xxv. Venna kirjast saadud meeleoluga algaski tänavune õppeaasta. See meeleolu harmoneeris kogu seisukorraga, sest neist lootusist, millega Indrek kevadel linna jäänud, teostus suve jooksul naeruväärt vähe: tunnid kadusid varsti ja lugemine ning õppimine taganes tühiste seikluste ja uute tutvuste ees, mida polnud võimalik koolis kasutada ei nii ega teisiti. Päev-päevalt ootas Indrek silmapilku, kus härra Maurus ta haavunud näol üles oma tuppa kutsub või muidu kuhugi kõrvale tõmbab, pahema käe püksitasku surub ja parema välja sirutab, hõõrudes pöialt vastu esimese sõrme otsa, mis peab tähendama: raha! Ja kui see silmapilk on tulnud, siis pole Indrek enam täieõiguseline õpilane, vaid, nagu aasta tagasi, jooksupoiss, leivalõikaja, lauakatja, korrapidaja kuski mudilaste klassis, valvur, uksehoidja, võõraste-vastuvotja, kes pidi teadma, kuis olla ja mis rääkida. Raske oli uuesti kõigeks selleks muutuda, palju raskem kui esimene kord. Ei aidanud seegi midagi, et talle määran abilisteks kaks nooremat, kes, nagu Indrekki, tahtsi õppida, ilma et oleksid omanud selleks raha. Teie olete minu minister," ütles härra Maurus Indrekut uuesti ametisse seades. Minu P e a r n i n l S l gi olete teie, sest teie olete teistest pikem nagu Sauj^> kui ta valiti Jehoova ees kuningaks. Kuningaks ei saa teid panna, sest mina ise olen oma maja gas, aga ma annan teie käsu alla need kaks, nende ningas olete teie." kelle Indreku üks käsualustest oli vaga Vainukägu. ^ vanematel enne rahast oli nappus kätte tulnud, jast jõudis saada õpetaja või köstergi. Aga oma püksitrübu eest muretses Vainukägu endiselt. Ka pühakirja ettelugemisega tegi ta veel mõnikord katset. Teie vastutate minu ees, et kõik oleks korras," Käkis härra Maurus edasi, ja need kaks vastutavad teie ees," tähendas ta abilistele. Sest keegi peab ometi vastutama, kui härra Maurusel endal pole aega vastutada, sest temal on muud mured. Ainult pea rohkem püsti ja rind ette!" ütles ta Indrekule, kes seisis ikka pisut vimmas ja pea longus, nagu oleks tal raske elada. Vaadake Vainukägu, nõnda peab üks mees olema. Ku- ingas peab ikka oma alamatelt Õppima, kuidas pea Büsti ja rind ette ajada." Niisuguste juhatustega asus Indrek oma kohuseid täitma, mis viisid ta kohe igapäevase elu keerisesse. Söögitoas ta sattus proua Malmbergiga kokku ja see hakkas Ramildast rääkima. Ta küsib, et kas teie olete ikka veel siin," jutustas ta ja lisas juurde: Ta küsib ülepea vanu tuttavaid. Tema tervis on nüüd juba parem ja, kui nõnda edasi läheb, siis võib ta ehk kevadel koju tulla. Aga väga võimalik, et ta Saksamaalt tagasi ei tulegi, leiab seal ehk omale uue kodu." i Indrek ei osanud midagi vastata, naeratas ainult kohtlaselt ja pisut piinlikult, nagu räägitaks temale basündsaist asjust..,võin ma teda teie poolt tervitada?" küsis proua Malmberg, aga kuidagi nõnda, nagu heidaks ta ainult jumalat nalja. Kui tohib, siis paluksin," lausus Indrek., -,Hea küll siis, ma kirjutan talle, et olete endiselt * u n minul abiks ja toeks ja et olete juba kõigil tassidel kõrvad ära murdnud." "Aga seda pole ju ometi mina!" hüüdis Indrek ieni punastudes, nagu oleks teda tabatud mõnelt häbiteolt. et -Muidugi mitte, aga kirjutada võib ju ikka, ega sus s e d a o m e t j p a haks pane. Ma lisan juurde, et e tõsisemaks ja mehisemaks läind ning et räägime

15 ainult saksa keelt; las ta loeb, et ka meie siin kosume! ja kasvame. Sest midagi pean ma talle ometi kirju * tarna, ta ajab ju kui hull peale, et kirjuta ja kirjuta" kirjuta kõigest, mida rohkem, seda parem ja, mida tühisem, seda huvitavam nõnda ütleb ta." Alttoa ümbruskonna ilmastik oli muutunud, sest! kehakas härra Slopašev oli tolmu oma jalgelt raputanud ja uude korterisse kolinud. Selle tõttu liikus härra Voitinski nagu elav vari, kes kaotanud oma isanda: teda polnud õieti ei kuulda ega näha. Keegi ei pannud teda nagu tähelegi. Ainult Slopaševi poolt külaskäigult tulles erendavad ta muidu tuhmid silmad ja siis satub ta mõnikord jutuhoosse, mis kogub õpilased tema ümber. Endises Slopaševi toas elab nüüd kõhetu ja rõugearmiline Kulebjakov, kes käib nina ülestõstetud palitukraes, nagu tahaks ta teiste eest varjata, et tema näos korduvad perioodiliselt mingisugused närvlikud tõmbed. Tema õpetab kõrgemates klassides ajalugu ja oma tundide sissejuhatuseks jutustas ta Indreku klassis prantsuse suurest revolutsioonist, mis on üldse tema suurimaid paleusi. Jutustades sattus ta vaimustusse ja siis tõmbles tema näos kahekordselt, nii et tönts ninaotski liikus. Silmad läksid omal niiskeks, nagu puhuks kustki äkki vinge tuuleiil. Nagu hiljem selgus, see vaikne, kõhetu nosija, kel pehme pilk ja nõrk kõlatu hääl, armastas ajaloos aina suuri ja vägevaid sündmusi, hävitavaid pöördepunktilisi kokkupõrkeid, halastamatuid rünnakuid. Lahinguid kirjeldades tõmbusid tema väikesed, kondise käed rusikasse ja need surus ta siis pikkamisi kokku, nagu peaks ta nende vahel rusudeks litsuma midagi visa ja sitket, pingutades kogu oma jõudu. Ise oli tern^ veendunud rahuapostel ning põhimõtteline sõdade va tane. ^ Aga rahu, igavene rahu ei tule enne," arvas kui on võitluste ägedus ja tapamasinate laastav m J u viidud maksimumini. Mõistate mak-si-mu-mr- > toonitas ta iga silpi eraldi, nagu aitaks see kaasa *e vese rahu tulekuks. Saate teie aru, mis see tähendab?" küsis ta. Ei, sellest ei või teie aru saada, sest sellest ej saa õieti ükski veel aru. Sellest ei olegi võimalik tänapäev õieti aru saada, sest keegi ei tea, missuguse imelise võitlusvahendi leiutab inimese geenius võibolla juba homme, võib-olla ülehomme. Aga niipalju võime ometi öelda, et kui tahetakse jõuda igavese rahuni ja sinna peame ükskord jõudma, sest see on inimsoo pühim ja õilsaim eesmärk jah, kui tahetakse jõuda rahuaate täielise teostumiseni, siis ei tohi tunda vähimatki halastust ega kaastundmust. Peab tegema võitluse sedavõrt hirmsaks, sedavõrt koledaks ja õudseks, ct juba ainult mõte sõjast paneb inimeste südames vere tarduma. Euroopa sõjaseadustik reglamen- Jaib omasugust turniiri, mis võib ainult närve kõditada, ütte aga kedagi heidutada. Tulevad leida abinõud, mis võimaldavad hävitada vaenlase kogu jõu, kogu maa kõigega, mis temas leida. Praegu antakse auhindu kirjanikkudele ja neile, kes lobisevad rahuaatest, aga pole nam kaugel päev, kus auhinnad kuuluvad täie õigusega neile, kes leiutavad mõne uue lõhkeaine, mõned uued kiired või ükskõik mis vahendi, kui aga tema hävitusjõud oleks maksimaalne. Muidugi, see on kauge tuleviku muusika, millest julgevad unistada ainult kõige südimad inimsoosõbrad, aga ometi on aeg ligi, kus rahuaate teostus omandab uue ja elulise suuna. Seni aga peab ootama uusi sõdu, uusi lahinguid, sest inimene armastab hävitada ja tappa. Üldse, kust inimene on üle käinud, seal on lage taga, sest inimene armastab hävitust ja surma. Minge või tsirkusse ja vaadake, mis seal sünnib: seal peab mees tegema oma k nst tükke ikka kõrgel lae all ja ilma kaitsevõrguta, f h k muidu ei huvita ka kõige kaelamurdvamad tembud Kedagi. Miks mitte? Pole surma karta, õigem loota, jnimene tahab ainult neid tempe näha, kus on kindel 'Ootus nir~.-_.l_..--, t>_j_ : r~ otus surma peale. Mõistate? Teda vaimustab ja võainult surm. Mis siit järgneb? Siit järgneb: kui lub e «s võimalik leida mingisugune kaitsevõrk, niis 0l aks sõdureid lahingus surma eest, siis oleks kõigil 373

16 kohe sõjahimu läinud. Isegi naistes raugeks siis sõi vaimustus, kuigi nemad armastavad verd ja surma roh kem kui mehed. Aga niisugust kaitsevõrku leiutad" on võimata, sest tapariistade täienemine on ikka kii! rem kui kaitseabinõude arenemine. Mõistus on ainult kirgede ori, ja et inimese suurim kirg on surm, siis peab mõistus enne kõike muretsema tapariistade eest Sellega langeb viimne võimalus memmelise psühholooge aga igavest rahu teostada, järele jääb ainus tee, nagu ma juba ütlesin: maksimum hävitust maksimum rahuaateteostust. See parool pole minu oma, vaid ma kuulsin seda Pariisis ühelt rahuapostlilt. Seal teatakse seda, sest seal oli suur revolutsioon ja kommuun, seal oli giljotiin ja barrikaadid; mujal pole midagi ja seal ei või ka midagi teada. Meie teeme rahu sõnadega, teeme seda selle sõnadega, kelle me ise risti poosime. Saate aru? Aga mis me ütlesime ülempreestri suu läbi roomlasele, sellele kainele ja meisterlikule verevalajale? Tema veri tulgu meie ja meie laste peale, nõnda ütlesime. Ja nõnda on see sündinud varsti kaks tuhat aastat meie eneste ja meie lastega ja see sünnib ka tulevikus, kuni kõneleme halastusest ja kaastundmusest. Mis aitavad sõnad, kui inimene ise on verejanuline. Inimsoo võib maiselt päästa ainult halastamatuse ja julmusega, millega saavutati lunastuski. Jehoova oli vana ja elutark, tema teadis seda. Kristus suri noorelt ja vaevalt tuli ta õieti tõetundmisele, sest veel Ketsemanni aias palus ta, ehk võiks see karikas temast mööda minna. Kõik muu on paljas muinasjutt, sest homo homini lupus est." Härra Kulebjakov rääkis seda mahedalt ja vaikselt, nagu kardaks ta, et keegi võiks tema sõnu kõrvalt kuulata. Aga tema kõhetus sisemuses põles nähtavas kirg ja loitis tuli, sest tema pisitillukesed silmad aina sätendasid peas. Kui ta oli lõpetanud ja natukese ae ga vaikinud, oleks tal oma sõnadest nagu kahju ha nud ja ta lisas öeldule juurde: Muidugi, see õige tõde, see maksimaalne to j mida võib öelda inimesest ja tema rahupüüetes, 31* kuulu Õigupoolest siia ega sobi teie kõrvadele. Aga ma len teiega rääkinud kui sõber, kes tahaks juba noortes ida usku rahuaatesse ja teha neid eestvõitlejaiks I selle Õilsama eesmärgi saavutamiseks. Ma ei räägi teiega i kui Õpilastega, vaid kui täiskasvanud noorte inimestega, kes mõistavad, mis ma riskin nõnda rääkides. Meil varjatakse seda tõde, aga mina pole tahtnud teda teie eest [ varjata. Küllap näeme, kuis te oskate sellest lugu pi- : dada." Oo, Mauruse poisid oskasid sellest lugu pidada, sest mitte esimest korda ei kuulnud nad asju, millele oii vajutatud vaikimise pitser, ja mitte viimseks ei jää-! nud Kulebjakovi tõepaljastused. Eriti pidi Vargamäe I Indrek sellest osa saama, sest härra Voitinski muretses i tema eest. t l Nagu juba tähendatud, jäi tema Slopaševi lahku- misega nagu leseks. Ehk ta küll oli rahuarmastaja inimene ja härra Kulebjakov suur rahuaate eestvõitleja, ometi ei sobinud need kaks millegi pärast. Voitinski [tegi alguses katset Kulebjakoviga umbes samasugust I vahekorda luua, nagu oli tal Slopaševiga, aga tema j katse ebaõnnestus täiesti võib-olla osalt juba selle- I pärast, et Voitinski langes vaimselt ja ka ihuliselt aina I allapoole. Kõik, mida ta kandis, oli kulunud ja rinna- I esisel torkasid igal pool silma pillatud toidu rasvased ; jäljed. Pealegi sündis temaga nagu iga vaevase looi maga: ta hakkas oma ihuga toitma teisi elavaid orgaf nisme ja seda nähtavasti kord-korralt ikka suurema hooga. Polnud enam muidu võimalik, kui pidi igas nädalas kord tema endaga ja kõigega, mida ta kandis, tegema põhjaliku remondi", nagu armastas öelda emand \ Vaarmann. Pidi viima vanahärra Voitinski sauna, seal i te ma riided riputama õrrele ning siis seni vett kerisele Pilduma, kui õrre ja riiete ümbruses tundus nagu elus i- See vastutusrikas ülesanne oli pandud Jürka õlgadele, u sest tema oli väljateeninud soldat ja pidi seda ametit kõige paremini mõistma. Muidugi, seda ta istiski, aga ühes sellega käis ta härra Voitinski enm ga nõnda ümber, ngu oleks see isegi mõni niisugune, Qa 375

17 kelle peaks riputama saunas õrrele, ja siis keeva veü kapaga kerisele kupatama. Ühesõnaga ta võttis V 0 i tinski nagu mõne kärnase koera ja läks tegi ta asjali" kult puhtaks, ning kui ta tema koju tõi, ütles ta: Nüiid võib vanamees paar ööd kratsimata magada." Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud: Härra Paas, mul on teile suur palve." Indrek mõistis kohe, et asi peab tähtis olema, sest harilikult ei härratanud Voitinski teda kunagi, ja ta jäi küsivalt rääkijale otsa vahtima. Aga selle asemel, et oma palvet avaldada, hakkas vanamees sõnu otsides suud matsutama ja abitult oma viletsail jalgel tammuma, põlved koos. Millega võiksin teid teenida, härra Voitinski?" küsis Indrek viimaks. Me läheme varsti sauna," ütles Voitinski ja jällegi hakkas ta nõutult suud matsutama. Ma pean Jür- ; kaga sauna minema," lisas ta natukese aja pärast juurde, aga mulle on see vastik. Mõistate, vastik!" Aga miks ei lähe te üksi, härra Voitinski?" Indrek. küsis Härra Maurus ei luba," vastas Voitinski. Keegi peab kaasas olema, aga pole kedagi, ainult see Jürka, see jõhker mats. Tahtsin teid paluda, et..." Et mina tuleksin Jürka asemel?" küsis Indrek, kui rääkija peatus. Andke andeks, aga seda tahtsin ma paluda," rääkis Voitinski nii alandlikult, et see sünnitas Indrekule otse kehalikku valu ja ta ei saanud kohe vastata. Samal silmapilgul tuli Jürka oma pambuga. Noh, valmis?" küsis ta Voitinskilt käskivalt. See laskis silmad Jürkalt Indrekule liikuda, nag«paluks ta veel kord. 376 Täna lähen mina härra Voitinskiga kaasa," ütles Indrek nüüd. Teie?" küsis Jürka halvakspanevalt ja väljakutsuvalt. Mina," vastas Indrek.,Seda parem," ütles Jürka ja pidi minema, pöördus fcga tagasi ja ütles: vaadake et te tõesti lähete, muidu saan ma vanalt võtta. Ja vähemalt sada kraadi, muidu I ei aita." Lähen, ärge muretsege," vastas Indrek. Indreku ja Jürka vaheline kõne sündis eesti keetes, mida Voitinski ei mõistnud. Aga kui ta nägi, et Jürka oma pambuga ära läks, aimas ta, et tema palve täidetud, ja värisevate sõrmedega haaras ta Indreku ' käe, silmis peaaegu pisarad. Ka Indrek sai liigutatud, Eest Voitinski käed tuletasid talle millegi pärast meelide tema isa käsi, kuigi nad olid palju väiksemad ja Ipainduvamad. Saunas Indrek sai tunnistajaks inimlikule vilet- \ susele, mille sarnast ta tänini kunagi polnud näinud. See viletsus masendas ta sedavõrt, et ta ei pannud nikski temaga kaasas käivat mustust ja kasimatust. Kõik oli viimse võimaluseni kulunud, kõik oli närus, särgist kuni sokideni, ja igal pool roomasid loomad, nis ei andnud rahu ei päeval ega ööl. Need olid mingisugused pisitillukesed, kõhetud ja eluväsinud, elust üdinud helevalged roomajad, nagu ei suudaks omanik enda karja enam õieti toita. Oo! Indrek oli teissuguseid sama tõugu loomi näinud, hoopis teissuguseid! al tuli meelde keegi valla korda käiv tüse ja poolpime, T poolkurt vanatüdruk, keda ema oli alati nagu ma last kasinud, kui ta jõudis oma korraga jälle Vargamäele, kuhu pidi jääma nädalaks. Aga ikka sai nädalast kuu, vahel ka poolteist, sest kuidas viia vanainimest edasi, kui ta nädala lõpul aina nutab ja nutab ma pimedate silmadega ning kui neisse kustunud val- Šuseallikaissegi tekib nagu heledam helk, kui lubad ta 377

18 jätta veel üheks nädalaks. Tegid ta puhtaks, las ta nüüd olla pealegi veel," kuulis ta siis isa ütlevat ernale Aga ei olnud kasu, et ema jättis vanainimese veel üheks nädalaks ja siis veel üheks, sest suure tönniga lahkus ta kord ometi Vargamäe eluhoonetest, vahtides emale oma imelikult suurte pungis ja kustunud silmadega otsa ning öeldes: Kui jumal ikka veel kordki laseks mind perenaist näha!" Aga lastele, ka Indrekule jäi Kirbu-Kaiest imeline mälestus, sest tema armastas kotitakku heietades jutustada ikka üht ning sama lugu. Kuidas lugu just oli, seda Indrek enam ei mäleta, ainult niipalju ta teab, et jutt oli mingisugusest suurest mustast härjast, kel valge lapp otsa ees ja kes kuhugi kippus, kuhugi jooksis, vististi teispere karja, sest ta oli selle kelli kuulnud. Nõnda siis läks see must härg möirates ja huigates, pea püsti, ja teda jooksis tagasi lööma poiss, aga ei saanud. Siis läks härga tõrjuma vanamees, aga ka tema ei saanud härjast võitu, sest see oli suur ja must. Tuli minna noorel peremehel endal, kes oli ise paras härg, aga mitte must, vaid ennem valge. Jooksiski teine härjale järele, tubli kepp käes. Ja igakord, kui Kai jõudis jutuga siiamaale, ütles ta: Nüüd, lapsed, pöörame lehel teise külje ja lähme oma looga edasi." Neid sõnu kuuldes pidi arvama, et lugu on veel pikk, et suurem osa on alles tulemata, aga tõepoolest tähendas lehepööramine, et lõpp oli üsna lähedal. Indrek mäletab, kuis ta otse väriseva südamega oli oo-r< danud, et Kai ehk ometi kordki teeb oma loole uue pikema lõpu, ükskõik millise, et aga oleks uus, aga ei, Kai suri, kuid loo lõpp jäi endiseks. Sest niipea kui ' lehel oli teine külg, jõudis peremees härjale järele, lõi talle kepiga klõpsti! nimelt just klõpsti sarve pihta ja härg pöördus ümber ning tuli oma karja tagasi. Sest härg, olgu suur või väike, ei pea mitte* seletas Kai,..võõrasse karja jooksma. Härg ei P ea mitte teispere lehmade kelli kuulama, sest igal karj on omad kellad." mpai ta oli masendatud pan Voitinski inimlikust viletf susest. Ja ta tahtis olla sellele viletsale sedasama, mi- Hg 0ii olnud tema ema Kirbu-Kaiele. Enne kõike riietele Eda kraadi, nagu oli kinnitanud asjatundlik Jürka. i pärast talutas ta vanamehe enda lavale, toetades teda Hgsivarrest, mis tundus palja luuna, õhuke nahk lõd- Ealt ümber. Kunagi varemalt Indrek polnud puutunud iisugust käsivart ja sellepärast kippusid silmad pooleldi huvi, pooleldi õudusega vaatlema teisi ihuliik- Keid, mida polnud põhjust praegu puudutada. Tema Kes lamas luukere, milles võis eraldada peaaegu iga ük- Bikut osa; küljekondid, õlapennid, selgroolülid, jätkud uusades, põlvis, pahkluis, varvastes. Olid kadunud Ksi- ja tagupõsed, oli kadunud kõik, mis ehib ja ilustab Riurgelist kondikava. KÕhtki oli kadunud, mis tõi ndrekule meelde kuulsa kirjaniku, kes näljutanud penda surnuks usuhullustuses, õndsuseharrastuses, mille agajärjel läbi kõhu olnud tunda üksikud selgroolülid. Küllap ka läbi pan Voitinski kõhu võiks tunda selg- I roo lülisid" mõtles Indrek ja hea meelega oleks ta proo- inud, kas tema oletus õige. Aga natukese aja pärast sonis ta uuesti:..tingimata on tunda nagu sel kuulsal kirjanikul." Ja imelikuna tundus siin saunalaval, et uisuguse inimese nimi on Voitinski ning et sellele nimele pannakse veel ette pan või härra. Ka Voitinski ise tundis nähtavasti midagi selletaolist, sest ta ütles: Härra Paas, ärge nimetage mind härra Voitinski, aid Ivan Vassiljevitš. Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad, aun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud." Nõnda see jäigi sellest silmapilgust peale. Aga ^ u Indrek teda pehme ja lõhnava kasevihaga sopsis ~T ta oli lasknud eriliselt pehme ja leherikka viha otida üti e s Ivan Vassiljevitš: Nõnda unistas Indrek Kirbu-Kaiest ja tema l o o " E e h, kui nüüd oleks pudel õlut! Aga ei ole õlut e raha. Härra Maurus, lontrus, ei anna. Annab 379

19 küll süüa ja kütab toa soojaks, aga raha ei anna Las P k osta paberossi, aga mitte õlut ja viina." Tahate, ma lasen tuua, Ivan Vassiljevitš?" Indrek. ' kiki..kristus on surnust üles tõusnud, kui see võimalik oleks," vastas Ivan Vassiljevitš otse sisemise erutu sega. See on võimalik," ütles Indrek ja tõi õlle. see on liiga külm," hoiatas ta. 1 8 Ag a Külm ongi hea," vastas Ivan Vassiljevitš ja sirutas käe pudeli järele. Külm õlu ja kuum leil jumalik!" Ta istus lava kõrg astmeil ja jõi, kuna Indrek talle klaasi kallas. Jõi lonks-lonksult, nagu maitseks ta nõnda kõige parem või nagu talitaks ta nende näpunäitel, kes ütlevad, et ka vähese alkoholiga võib enda uimastada, kui teda võtta tasapisi, näiteks läbi õlekõrre. Kui õlu lõpuks joodud, heitis ta uuesti lavale ja tahtis vihelda, tublisti vihelda, mitte nõnda, nagu esiti. Pidi uut leili viskama. Ja kui siis Indrek vihaga sopsima hakkas, krägises Ivan Vassiljevitš suure mõnutundega ja kirus: Vaata lontrust, üksainus pudel, aga hakkab pähe!" Ka Indrek märkas, nagu hakkaks Ivan Vassiljevitšile midagi pähe, sest ta muutus jutukaks. Indrek küüris teda nuustikuga, aga tema lobises. -.Ettevaatlikult--" hoiatas ta Indrekut, mitte nii kõvasti! Vana nahk on pude ja habras, rebeneb; kaotan sellegi verenatukese, mis mul veel järel." Hoiatus tuli õigel ajal, sest ilmuski mitmes paigas veri, eriti seal, kus teravad kondinükid, nagu tungiksid need läbi naha, kui vähegi kõvemini nende kohalt vajutada. Jürka, lontrus, tema pesi mind ikka nõnda, et olin üleni verine," rääkis Ivan Vassiljevitš edasi. V a a *a 380 I nõnda, nõnda on hea, nõnda on paras. Sealt kohalt pi- Isinatukene kõvemini, nii, nii. Sest pole ühti, kui nahk I mõnest kohast rebeneb ja verd tuleb. Mis ma temaga I ikka veel teen. Ütelge ometi teie isegi, kes olete alles Inoor, ütelge avalikult ja otsekoheselt, sest saunas võib Iseda, ütelge puhtast südamest: mis teeb minusugune veel verega, milleks ma teda hoian? On mul veel vaja elada? Kel on mind tarvis? Kes ootab mind? Kes I küsib minu järele? Ennem küsitakse mõne koera kui iminu järele. Olen ma veel inimene? Ütelge puhtast 1 südamest, sest saunas pole riideid takistuseks, ütelge: olen ma veel inimene? Või veel parem: kas te usute, J et mina olen kord inimene olnud? Usute teie, et mina olen vürste ja suurvürste õpetanud, et mul olid kuldid aurahad nüüd on nad muidugi müüdud, kõik on müüdud, sest mis peaksin ma veel kuldaurahadega te- Jgema jah, ütelge mulle, nagu seisaksite jumala enda es: kas teie suudate uskuda, et mina olen kuulunud eltskonda, olen käinud pallidel, et peened daamid on ui käe alt kinni hoidnud, et mina olen nendega tantinud, neil ümber piha võtnud, masurkas lennanud, parim masurkatantsija olnud kogu Piiteris, mõistate, ogu Piiteris kas teie suudate seda uskuda, kui seisate Issanda meie jumala enda ees? Teie ei vasta muidugi, sest teie olete aus inimene, kes ei räägi ebatõtt, a tõtt ei taha teie öelda, sest tõde haavab. Jah, tõde laavab alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Ininene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab, t teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või tuhandeokkaline os. Nõnda on inimene oma tõega. Sellepärast ei pea "imesele tõtt rääkima, vaid teda peab armastama. Aga "inule võib juba tõtt öelda, minule küll, sest mina pole nam inimene. Veel mineval suvel läksin kord linnast HNlja jõe äärde ja võtsin seal enda alasti. Ja kas te Usu te, et kui ma rohu peal, ilusa pehme, mahlaka ja r heli se rohu peal nägin iseoma varju, siis ei tundnud m a teda ära, ei tundnud, et see on minu vari. Pöördusin ümber ja vaatasin selja taha, et kes see küll on, 381

20 kel on niisugune vari. Ja kui ma kedagi ei näinud I sain ma äkki aru, et mina pole enam inimene, sest mi' nui pole inimese varju. Õiged inimesed on ainult need I kel on õige inimese vari. Pange tähele, sest teil läheb seda tarvis: inimesel peab olema inimese vari. Aga minul ei olnud teda mineval suvel, pole praegu ega tulegi teda enam. Nõnda on minuga. Sellepärast võite mulle lausa tõtt näkku öelda ja mind ei haava see põrmugi, sest tõde teeb mulle ainult nalja. Mis on minus, mida võiks haavata? Ainult luud-kondid. Aga kes võib neid haavata? Need on ju kõigil ühesugused. Haavata võib ainult seda, mis luie ümber ja mis heidab õige inimese varju. Kui minul oli alles õige inimese vari ja mul oli ta kord jumala eest siis haavusin ma hirmus kergesti, sest ma olin ju poolakas. Nüüd pole ma enam poolakas, sest ma ei taha olla rahva liige, kus on minusugused. Sellepärast ei saa minus enam keegi poolakat haavata. Aga enne sai, ja siis käisin ma kaks korda duellil. Püstolitega. Ükskord ainult lollus, teine kord tõsiselt. Vaadake, pahemas õlas, märgid ees ja taga, sealt läks läbi. Ei näe? Noh, siis on kindlam kui kindel, et ma pole enam inimene, kui isegi selle kuuli märgid kustunud. Pole enam seda olemaski, millest kuul kord läbi jooksis." Teine kord Indrek ostis Ivan Vassiljevitšile kaks pudelit õlut, sest ta palus nii väga seda. Juba kodu rääkis ta sellest ja, et raha jätkuks, ei sõitnud nad voorimehega, nagu harilikult, vaid läksid läbi lume ja tuisu jalgsi. Kaks pudelit tegid kahekordse töö Voitinski nõrga organismi kallal. Tema keel läks nüüd üsna pehmeks ja kippus rääkimise asemel peaaegu lällutama. Ag a mida vähem nõrgenenud keel suutis väljendada, seda kõrgemale tõusis kujutlusvõime. Kui inimene on noor, mõistate, noor," rääkis a ja matsutas suud, siis on tal esimene asi naine. M 0 1? tate, naine on siis esimene. Teate teie. mis on nain Mõistate teie naist? Teate teie, mis on himu, kirg» 3&2 I t t hullumeelsus? See on siis, kui inimene on noor, {nõistate. Aga kui inimene on vana, mõistate, mitte nagu mina, sest mina pole enam midagi, pole vana ega noor, mõistate, mitte midagi. Loomgi on veel vana tõi noor, aga mina ei ole, sest mina seisan juba sealoool aega, mõistate, väljaspool. Mina olen nagu täht taevas, inimene ei pääse temale ligi. Täht, mõistate. Vahi eemalt, mõistate, eemalt kaugelt, pikksilmaga, Imikroskoobiga; otsi, vahi, mõistate, kas on veel mõni inimese tunnus. Aga ei ole, mikroskoobiga ja teleskoobiga ka ei ole!" Ta matsutas hea meele pärast suud ja hakkas siis lahinal naerma, nagu ta oleks sattunud mingisugusele Eiguriväntlikule mõttele. Ei tunne, mõistate, ei teleskoobi ega mikroskoobiga, mis loom see on. Mitte ei tunne! Koer ei ole, mõistate, eesel ka mitte, vaata varjust või temast endast. Mis te ütlete selle kohta, ah?" Jälle matsutas ta suud ja naeris, mis ajas ta läkasitäma. Nii et te nüüd mõistate, mis on vana inimene," jätkas ta. Ja kui inimene on vana, mis on siis temale naine, noor naine, mõistate. Salomoni mäletate, ah? Ei mäleta? Tema otsis vanalt noore naise juurest ooja, mõistate: otsis sooja, muud mitte midagi. Aga 8 s te arvate, kas koer ei ole soe, mis? Aga miks siis mi iisraeli kuningas ei võtnud koera sülle, kui tal oli külm, noort koera, ah? Miks? Vastake. Tark Salomon oli rumal, sellepärast. Ons naine ahi või saunalava, et temalt otsitakse sooja, ah? Noor naine, on ta saunalava? Viingi soojendab vanainimest paremini kui or naine. Viin soojendab veel siiski, kui sa pole n <mam midagi. Viin ja õlu, mõistate. Oleksite te kordki näinud minu naist, siis te usuksite, et mina olin inimene, sest ainult naisest tuntakse meest. Naine on mehe ilmutus, mõistate. Aadam tuli iseteadvusele, enatu nnetamisele ainult Eevas, sest Eeva oli tema hea 883

21 ja kurja tundmise puu. Eeva oma üsaga, keset p a r a diisi. See on siis, kui inimene on noor, mõistate. Ao" kui inimene on vana, siis ei pea teda kuulama, sest sus on ta rumal nagu tark Salomon: näeb naist, näeb noort naist ja mõtleb, see on saunalava. Vanal ei ole enam õiget hea ja kurja tundmist, mõistate, sest tema ei tea mis on naine. Milleks veel hea ja kuri, kui ma ei saa naise peale mõelda. Katsun vahel öösi pimedas vaiba all mõelda, kui uni ei tule, pingutan, et näha naist nagu ta on, mõistate, kõigega, mis tal on, vormid ja kõik, mis teevad ta õigeks naiseks, aga ei saa, silm ei võta, ei näe, ei seleta vorme. Teate, mis mina näen? Luid-konte, aina neid, näen naist, nagu olen ise, näen noort naist nõnda, mõistate. Aga on see naine? Ei, see ei ole naine. Teie olete noor, ei tea, mis on naine..." Kord Voitinski sattus saunaleilis rääkima riikidest ja rahvastest, kui Indrek oli toonud talle jällegi kaks pudelit õlut ja peale seda sopsis teda pehme vihaga. Teie olete õnnelik inimene," ütles ta Indrekule. Mõistate, õnnelik, sest teie olete eestlane. Eesti rahvas on õnnelik rahvas, sest temal pole midagi. Teda ei saa õnnetuks teha, temalt pole midagi võtta. Kel midagi on, selle võib kohe õnnetuks teha. Mina olen õnnetu, sest minu rahvas on õnnetu rahvas. Meie olime midagi, aga enam ei ole. Meil oli midagi, aga see võeti ära. Isand sai orjaks. Aga teie olete orjad olnud, nn et teil pole midagi kaotada, mitte midagi. Teil P o i e ka midagi loota, sest mis võib nii väike rahvas loota, nagu olete teie. Mõistate? Sootuks väike ja mere ääres! Aga meie, poolakad, meie loodame ja ootame, meie usume, mõistate. Meie usume ja loodame! J a pange tähele, mis mina ütlen, kuulake: nõnda see e jää, nõnda ei või see jääda. Poolakas saab jälle isa - daks, poola pan saab isandaks, vene vägivald ^ a a ' Poola saab oma maad ja õigused tagasi, kõik saab a gasi; tuleb uuesti siia, tuleb Eestimaale, poola kuni gas tuleb Eestimaale, siia tuleb ta. Mina, pan fciski, laman siin saunalaval, minu riided on õrrel, teie, eestlane, panite pan Voitinski riided õrrele; aga poola kuningas tuleb Eestimaale, sest see on kõik üks Poolamaa. Ja kui kuningas tuleb, suure sõjaväega muidugi, muusika mängib, kahurid mürisevad, mõis- tate, mürisevad, nõnda tuleb poola kuningas, tuleb ja l võtab kõiki vastu, kes tahavad tema juurde, kes tahavad midagi paluda. Ja siis lähen ka mina, pan Voitinski. võtan oma riided õrrelt ja lähen, lähen ühes t teiega, käsikäes läheme, eestlane ja poolakas lähevad i käsikäes, ja ma viin teid oma kuninga ette ning ütlen: Mina olen pan Voitinski, see siin on minu sõber, minu [eesti sõber, kes on mind aidanud, kes on aidanud poolakat, kui ta oli alles ori ja riputas riideid saunas õrrele, eestlase käe läbi, mõistate. Aga nüüd on poolakas j isand ja tema saunas pole enam õrsi ega eestlasi ning sina, majesteet, oled isandate isand, sina oled kuningate kuningas. Sina oled kõige armulisem ja õiglaf sem isandate ja kuningate seas, sest sina oled poola kuningas. Seda ütleb sulle pan Voitinski, sest tema kõrval seisab tema parim sõber, kelle rahvas on kõige õnnelikum rahvas ilmas. Ainult ühte ei ole tal m~ kuningat ja isandaid, sest need, kes tal on, on orjapejremehed ja usurpaatorid. Tee, oh majesteet, et minu ^ferim sõber, kes põlvitab ühes minuga sinu kuldse trooni ees, tee, et seesinane eestlane oleks isand; tee, et kogu see rahvas oleks isand, aga ei mitte orjai Peremeeste jalgealune! Seda palub sinult, oh majes-! Jeet, sinu truu alam ja põline mõisnik pan Voitinski." I Nõnda ma ütlen kuningale, kui ta tuleb ja kahurid mürisevad. Ja mis te arvate, mis teeb poola kuningas m a kuldsel troonil? Kuningas tõuseb troonilt, sirutab. a e ja kahurid vaikivad, nagu oleks ema pistnud karl u ale lapsele rinna suhu, vaikivad ja ootavad, et küngas räägiks, ning siis ütleb ta selge ja valju häälega jmsas poola keeles: Pan Voitinski, sinu palve on ku nlda võetud, mine rahuga!" Nõnda ütleb kuningas, 11 et seda kõik kuulevad, ja siis tõuseme tema kuldse» oni eest ja tuleme tagasi sauna, kus teie riputate

22 mu riided õrrele ja aitate mu enese lavale. Ja pange tähele, nõnda sünnib see, ainult mina ei näe seda, sest mina suren enne ära, mina suren varsti ära. Aga teie ei sure enne kui kõik saab sündinud, sest teie olete õnnelikum kui mina. Teil ei ole midagi, mitte midagi aga meil on. Meil on isandad ja härrad, meil on keel ja kirjandus, meil on kõik, ainult kuningat ei ole, kuningat mitte. Aga ta tuleb, tuleb kahuritega, tuleb ratsa, valge täkuga, nagu Skobelev, tuleb..." Nii kõrgelt lendas Ivan Vassiljevitši vaim ja pööraselt suur oli tema sõprus ja tänumeel Indreku vastu, kes oli toonud paar pudelit õlut saunalavale ja sopsis teda nüüd kuumas leilis, et ta oleks vabaks palunud poola kuningalt kogu eesti rahva, kui aga poolakatel oleks kuningas. 38a XXVI. Aga see soe sõprus ei jahtunud päriselt väljaspool saunagi. See tuli ilmsiks Voitinski nimepäeval, mida a pühitses Slopaševi uues korteris. Voitinski tahtis fciaksku mis maksab, et Indrek peaks tema nimepäevapühitsemisest osa võtma. Ei aidanud vastupunnimine, lõpuks pidi Indrek ometi oma vana sõbra soovile alistuma. Seal on ainult omad inimesed," seletas Voitinski: Slopašev, Kulebjakov, Molotov, vististi ka Koovi või peel paar teist, kellega tutvute. Ja sülitage sellele, et olete õpilane, teised õpetajad. Minu sünnipäeval pole õpetajaid ega õpilasi, vaid on ainult minu ja härra Slo- aševi head tuttavad ja sõbrad. Kellele teie kui minu parim sõber ei meeldi, see võib ära minna, sest mina olen nimepäevnik." 1 Muidugi pääses Indrek kodunt hoopis teisel ettekäändel välja, sest kui härra Maurus oleks tõtt teadnud, siis poleks ta milgi tingimusel luba andnud minna. Ivan Vassiljevitši nimepäev oli küll neljapäeval, ga teda pühitseti laupäeval, sest nõnda oli pühitsem a st võimalik jätkata ka järgmisel päeval. Pidu ise i as pärast lõunat, nii-öelda õhtul, kui Ivan Vassiljevita al oli saunas niihästi iseend kui ka oma riideid ndreku abil leiutanud. Indrek saabus pisut hilje-., n i ja sellepärast leidis ta laudkonna eest, mis oli W ha - paraja auru all.. Tc> e P 00 l e st oli härra Slopašev päris piduperemees a j P^ukorraldaja, teised kõik, ka nimepäevnik ise, olid a külalised, sest härra Voitinskil endal polnud võim 387

23 malik midagi oma sünnipäevapühitsemiseks teha Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle sakuska": heering sibulaga, hapu kurk, juust vorst, sink, sinep, võid ja leiba, kuum teemasin. Selle ümber istus see sünnipäeva soe kompanii" ja a j a s suurt, sügavat ja laia juttu. Aina üleilmalised probleemid, aina inimesest kui niisugusest ja jumalast! Et aga Indrek varsti ali ainuke kaine lauas, siis tahtsid kõik oma tarkust temaga jagada ja teda oma jüngriks teha, sest nimepäevniku erilisel eestkostel võis tema lauas istuda, ilma et ta jooks, ainult sööma pidi ta, seda küll. Ärge ometi niisugune siga olge, et te ei söö ka," ütles talle Molotov. Sest juua või mitte juua, see olgu veel kuidagi, aga kui te ka söögist loobute, siis olete tõepoolest kas siga, kel ei kõlba inimeste toit, või olete siin oma arvates ainuke inimene, kes ei söö sigade, s. t. meie toitu. Räägin ma loogiliselt? Ivan Vassiljevitš, räägin ma loogiliselt selle kaljagvardiaga, teie parima sõbraga?"..loogiliselt," vastas nimepäevnik naerdes ja matsutas suud, nagu tahaks ta veel midagi öelda, aga keel oli juba pehme, ei kuulanud enam hästi sõna. Ta tõstis parema käe ja katsus sellega takti lüüa, ise midagi kolmneljandikus lauldes, mis ta köhima ajas. Lal lal laa, lal lal laa," tegi ta...strauss; mõistate. Valss, viiuliga, Viinis, mõistate. Publikum, daamid... ovatsioonid..." Ta katsus mõlemaid käsi tõsta ja neid liigutada, nagu hõljuks ta tantsul. Seda tegi ta üsna omaette^ ilma et ta nõuaks kelleltki tähelepanu või ilma keegi olekski teda tähele pannud...tähendab, ma pole veel purjus, kui loogili s e l t ' karjus Molotov Indrekule. g Nii siis: mina joon, teie sööte. Aga k a p u U f j l U hendada: kõik loomad söövad. Puudki söövad. ja lilled! Võib-olla söövad kividki. Mõni saksa P fessor leiab äkki, et kivid tunnevad nälga, mis? PVassiljevitš, on see loogiliselt?" Loogiliselt," kinnitas nimepäevnik. Ivan Tähendab, ma pole veel purjus, kui loogiliselt," jätkas Molotov. Seega siis võib-olla söövad kividki. Aga mis siit järgneb? Mis te arvate, kas siit järgneb midagi?" küsis Molotov Indrekult. Unustage, et olen teie õpetaja, ja pidage mind oma sõbraks. Vastake mulle kui oma sõbrale: mis järgneb sellest, kui aliud tahavad ühel ilusal päeval süüa? Noh, ruttu, liigutage oma peaaju!" Et kaljud elavad, et neil on hing sees," arvas Indrek. Lollpea!" hüüdis Molotov ja pöördus nimepäevniku poole küsimusega, kas see on loogiliselt...loogiliselt," vastas Ivan Vassiljevitš nagu ikka...tähendab, patenditud, krepostitud lollpea, kui loogiliselt!" karjus Molotov võidurõõmsalt. Teie ütlete : kaljudel hing sees. See on ju iseenesestki mõista, lkga maakera tõmbejõud? Ah see ei ole teie arvates hing? See pole elu? Ei, va vennas, tehke oma kõrvaluugid lahti, siis kuulete, mis sellest järgneb, et kaljud süüa tahavad: teie kuulute kiviriiki, looma- ja taimeriiki igatahes oma söömisega." Ja kui ta oli veel kord oma loogikale kinnitust küsinud ja jaatava vastuse saanud, jätkas ta: Aga kas kividel, loomadel või taimedel on oma monopol, oma viinavabrikud, trahteri d, kõrtsid, oma aktsiis kroonumaksudeks, oma õigeusklik riigivalitsus, kes levitab alkoholi ja võitleb ise karskusega tema vastu? Olete seda kuulnud? Ei? na ka ei ole. Keegi ei ole! Tähendab, ma räägin M l les loogiliselt. Loomariigis pole niisugust elukat ja aj «imede seas niisugust roomajat, kes eest end toidaks Ja takka sööks või alt saeks ja ülalt jätkaks. Nõnda * ee b ainult õigeusklik inimene. Sellepärast on õigeuskliku inimese peatunnuseks, et ta võitleb iseenda rfstu. Aga teie olete ju luterlane, eks? Siis ei tartitse teil iseenda vastu võidelda. Nõnda pole te küll

24 enam inimene, aga vähemalt ei tarvitse teil iseend bast sööma hakata."..venemaal ei ole inimesi," ütles Kulebjakov õhetjh vai näol...venemaal on ainult alamad. Õigeusklik inflb mené ei olegi inimene, tema on ainult alam, truu alam, Venemaal on üks ainus inimene." Kaks!" hüüdis Molotov ja lõi rusikaga vastil lauda, nii et seal peal kõik hüppas. Üks," vaidles Kulebjakov vastu. Teie pole tanfl gem kui Tolstoi ja tema ütleb, et on üks." Tolstoi ei ütle seda!" karjus Molotov. Ütleb," kinnitas Kulebjakov. Sest miks ta muidul õpetab: ära pane kurjale vastu. Inimene paneb ikka kurjale vastu, sest muidu ta polegi inimene, aga kui niisugusel röögatul maal nagu Venemaa on ainult üks inimene, milleks peaks ta siis kurjale vastu panema! Ei, üksipäinis pole vaja suurel maal kurjale vastu panna, kurigi sünnib alles siis, kui inimesi on mitu ja maa jääb kitsaks. Seda pole Tolstoi ise muidugi mitte taibanud ja teate miks? Ta pole isegi õige inimene, sest kuis ta muidu võib öelda: on kuri sinus endas, siis pane vastu, aga kui teises, siis mitte. Kas võib keegi nõnda rääkida, kui ta on õige inimene? Ei või!..." Teie olete kole ateist!" hüüdis Voitinski ja kõõksus naerda. Ususalgaja!" Aga evangeelium?" hüüdis Slopašev vahele. Anti evangeelium inimestele? Olid need tõesti mingisugused inimesed, kellele teda alguses kuulutati?" küsis Kulebjakov. Kes olid tema esimesed P lehoidjad? Naised ja orjad. Oli naine või ori siis inimene? Teie unustate, et kirjutatudki on: minge ja kuulutage kõigele loomale. Tähendab: evangelistid oli sama targad kui Tolstoigi : nemad tundsid oma karjalambukesi... Nii et kes Venemaal usub, et tema o inimene, see on teate mis? Arvake, mis see on? See on teie arvates tainapea, eks?" karjus Mo tov.., v..tainapea või põrandaalune," ütles Kulebja I vaikselt. 390 ijm I..Loogiliselt, jumala eest loogiliselt," lällutas nime- Kgevnik ja tegi parema käega paar lõtva liigutust, nagu iibiks ta ikka veel Viinis Straussi kontserdil. K,Tainapea või põrandaalune," kordas Kulebjakov [rõhutades. Inimene on üks ja seda ühtegi ei armasitata. Venemaal ei tohi ühtegi inimest olla, mõistate? Mitte ühtegi!" Aga kes muretseb siis rahu eest, kui pole enam lühtegi inimest?" küsis Slopašev. Milleks peab rahu eest muretsema?" küsis Molotov vastu. Teie olete revolutsionäär, Ippolit Lavrentjevitš!" f hõikas Voitinski peene häälega. Jumala eest, revolutsionäär!" Pidage, pidage!" hüüdis Kulebjakov oma vaikse ; häälega ja tõusis suurema tähelepanu saavutamiseks püsti. Teie ütlete: rahu; teie küsite, kes hoolitseb siis. rahu eest, kui Venemaal ei ela enam ühtegi inimest. laga. armsad vennad, Prantsusmaal elab hulk inimesi, nglismaal elab hulk inimesi, Saksamaalgi elab, aga kas seal hoolitsetakse rahu eest paremini kui meil? Ei, Bnimene pole kunagi rahu eest muretsenud, tema on ainult sõda ette valmistanud. Ja kui inimene on mõel-,nudki vahel rahu heaks midagi teha, siis pole ta tänini «osanud kunagi õigest otsast peale hakata. Ainult meie sugupõlves leidub inimesi, kes selle küsimuse vähemalt teoreetiliseltki lahendanud." Seda küsimust ei lahenda keegi," arvas Molotov...Lubage, lubage!" hüüdis Kulebjakov, minul on [sõna. Teie tahate teada, millal saabub rahu, igavene r ahu..." Kui oleme surnud," pistis Molotov vahele...loogiline kui surnud!" piiksus Voitinski...Lubage, lubage!" hüüdis Kulebjakov uuesti. Kes v ib tõestada, et surmas on rahu? Kes? Mis teame meie surmast? Tähendab surma peale ärge lootke."..surnud ei vala kahureid, ei trei pomme!" hüüdis Molotov...Mis sest on?" küsis Kulebjakov.»1

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

hedgehogs

hedgehogs Siilipere seiklused I osa Siilipere seiklused algasid 1. septembril, siis kui viimane aeg endale talvevarusid otsida. Siilitüdrukud Eliise (4 a.) ja Marie (2 a.) koos vanematega võtsid suuna Hellenurme

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Kus on Jumal algus.indd

Kus on Jumal algus.indd Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Hr Hais trykki.pdf

Hr Hais trykki.pdf Härra Hais Mr Stink inspgs est.indd 1 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 2 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 3 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 4 06/02/18 15:10 David Walliams Härra Hais

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

untitled

untitled Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957 Arhiivid tõlkes Näitus Kumu kunstimuuseumis 07.03. 29.06.2008 Kädi Talvoja Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga 26. november

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja an

Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja an Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA

Rohkem

Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass

Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel 19. 06. 2018 Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kassariik Jõelähtme Osavõtjaid: vaba arv paare Lähteasend:

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem