lihtne_lugemine.indd

Väljavõte

1 LIHTNE LUGEMINE Lugemisoskust arendavaid ülesandeid põhikoolis

2 Kaanepilt Corbis/Scanpix Kujundus: Endla Toots Toimetaja Margit Ross Küljendaja Kaire Vakar Tallinn, 2012 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguste omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle töövihiku osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul moel. Merle Ojamets, 2012 Kirjastus Koolibri, 2012 Kirjastus on teinud kõik endast oleneva, et leida kogumikus kasutatud tekstide autoriõiguste omanikke. Nendel, kellel on oma loomingu kasutamise asjus pretensioone, palume kirjastusega ühendust võtta. Vajaduse korral on kasutatud tekste õppe-eesmärgil kärbitud ja/või mugandatud. Kirjastus Koolibri Hiiu Tallinn

3 SISUKORD Eilset pole olemas 4 Sodikäpp 6 Kiusajad klassis 8 Kadunud rahakott 10 Põgenemine 12 Armastus 14 Esimene armastus I 16 Esimene armastus II 18 Uus tutvus 20 Toomas Linnupoeg tuhvlite jahil 23 Toomas Linnupoeg valib elukutset 26 Lumesadu 28 Solvumine 30 Mart näppab pesunööri 32 Jan hoidub vargusest 33 Suusamüts I 35 Suusamüts II 36 Rokk saab kurva teate 38 Rasmuse mure 40 Ajalootunnis 42 Must vares 44 Neetud 46 Meisterpallurid 48 Berti jõulukingitus 50 Vabast looduslapsest 52 Tüli 54 Achilleus 56 Väike prints 58 Kuidas kilplased rumalaks hakkasid 60 Helme linnus 62 Laiuse karjalaps 64 Headusest ja kurjusest 66 Vahetuslaps 68 Õnnetus kelgumäel 70 Üksi ei ole hea 72 Johannes ja prügiämber 74 Salajased kirjad I 76 Salajased kirjad II 78 Killuke loodust 80

4 EILSET POLE OLEMAS Katrin Reimus Supitaldrikus ujusid vettinud kapsad, kartulid ja porgandid rõõmsalt üheskoos. Niru põrnitses oma suppi ja katsus mõttes ette kujutada, kes ja kus need kapsad maha pani. Taldrikus olid igatahes kõik juurikad võrdses seisus. Kõik olid ühtviisi pehmeks keedetud ja ükski polnud teisest olulisem... Niru ei taibanud, miks koolis ei võinud kõik rahulikult üksteise kõrval toime tulla. Õpetajad ja õpilased. Isegi need, kes olid teistmoodi. Niru ei teadnud isegi, mille poolest ta teistest erines. Lihtsalt oli nii, et Niru jäi alati ette, kui kedagi vingutada vaja oli. Ja need veidi eemalehoidvad ümarad kõrvad, mis ärritusega alati ploompunaseks tõmbusid, olid Nirule juba algklassides ainult häda kaela tõmmanud. Noh, kaalikateadlane, mis sa jõllitad siin oma küna? Õgida ei märka vä? Vahib ja liigitab aga porgandeid sortidesse! Näh, ma annan sulle uurimist juurde. Sitikatega sa polegi veel täna tegemist teind! Nende sõnadega viskas Niru kõrvale istunud Kaak teise taldrikusse surnud kärbse. Niru kõrvad reageerisid kõigepealt. Ja tumepunaste kõrvade vahel pilkusid pelglikud silmad kiiresti-kiiresti. Jõudnud mingisugusele otsusele, hakkas Niru end aeglaselt püsti ajama, et ohutsoonist kähku evakueeruda. Istu tagasi, kostis äkki üle laua. Semu hüüatusest hämmeldunud Niru potsatas oma taburetile ning jälgis ehmunult, kuidas Semu välkkiirelt tema ja Kaagi taldrikud ära vahetas. Ja nüüd hakka sööma, mis sa vahid seal nagu tola! Niru pistis lusika masinlikult taldrikusse. Kaagi silmad läksid vihast põlema. Aga Semu ei lasknud end segada ja sõi rahulikult oma toitu. (Allikas: Reimus, Katrin. Eilset pole olemas. Virgela, 2002) 1. Täida tabel. Käitumine jutus Sinu hinnang tema käitumisele Mida ta võiks oma käitumises muuta? Miks tal on sinu arvates jutus selline nimi? NIRU SEMU KAAK 4

5 2. Niru võrdleb õpilasi juurviljadega. Mille poolest erinevad tema meelest juurviljad supis õpilastest? 3. Miks oli sinu arvates just Niru see, keda kiusati? 4. Kuidas võis Kaak pärast söömist käituda? Kas ta jättis Niru rahule? 5. Kas õpilased saaksid ise midagi selleks teha, et neid ei kiusataks? Mida? 6. Kas oled näinud, kui kedagi kiusatakse? Kuidas käitusid? 7. Mida tunnevad sinu arvates need õpilased, keda kiusatakse? 8. Tekstis on suulisele kõnele iseloomulikku kõnekeelsust. Muuda järgmised laused kirjakeelseks. Veakoht on tumedalt trükitud. Õgida ei märka vä? Sitikatega sa polegi veel täna tegemist teind! 9. Siinsel tekstil on sama pealkiri mis raamatul. Kirjuta pealkiri, mis sinu arvates sellele katkendile sobiks. 5

6 SODIKÄPP Katrin Reimus Esimene asi, mis esikust läbi avatud elutoaukse mulle silma torkas, oli minu plakat. Sellel ilutses porine jalajälg. Kraamisin Jannu riidest lahti ning tormasin kööki, kus ema kartuleid praadis. Sa oled mu töö kõik ära rikkunud! Mis sa siis jätad oma asjad keset põrandat vedelema? Ma pidin ju Jannule järele jooksma. Kust ma teadsin, et sina ei lähe? sattusin järjest enam marru. Sa võid ju ka midagi teha, ise suur tüdruk juba. Mul läks tööl kauem. Trampisin tuppa, rebisin Jannul T-särgi üle pea ning viskasin üle köögiukse sisse. Sellega käis Jannu täna lasteaias. Kõik narrisid. Ja Jannu kakles sellepärast. Issakene, mina ka enam ei jaksa, viskas ema kartulite segamise kahvli käest. Kõik mured on ühekorraga kaelas. Ma ei suutnud kaastunnet avaldada. Viinapudel on sul kaelas, mõtlesin oma rikutud plakati juurde naastes. Uurisin oma tööd ning teadsin, et ma ei hakka seda uuesti tegema. Järsku tekkis mul idee. Tõin esikust ema kingad ning surusin nendega paberile veel paar jalajälge. Siis segasin kokku halli porivärvi ning katsin sellega kuivanud jäljed. Nüüd nägi asi juba kaunikesti kunstipärane välja. Otsisin kapist Miki-pluusi ja panin selle Jannu voodi kõrvale valmis. Siis tirisin oma riiukukest õe teleka eest kööki ning me sõime üpris rahumeelse õhtusöögi. Järgmisel päeval haaras kunstiõpetaja mul koridori peal varrukast kinni ja ütles: See plakat on sul väga hästi kujundatud. Jalajäljed lehtedel on nagu ehtsad, sobivad sinna nii loomulikult. Oli see su enda idee? Õigupoolest ema oma, tunnistasin häbelikult. (Allikas: Reimus, Katrin. Haldjatants. Tänapäev, 2003) 1. Mis aastaajal toimub tegevus? 2. Miks narriti Jannut lasteaias? 3. Nimeta kolm põhjust, miks oli minategelane ema peale pahane. 1) 2) 3) 6

7 4. Kuidas tegi minategelane rikutud plakati jälle korda? 5. Tõmba maha väited, mis sinu arvates ei käi minategelase kohta. * Talle meeldib kunstiga tegelda. * Ta saab emaga hästi läbi. * Ta hoolitseb oma noorema õe Jannu eest. * Ta on oma pere noorim laps. * Tal on häid ideid. * Ta on rikkast ja edukast perest. * Tema emale meeldib viina juua. 6. Mis sulle minategelase juures meeldib? Miks? 7. Mis sulle minategelase juures ei meeldi? Miks? 8. Kas ema ja tütre konflikt sai lahenduse? 9. Kuidas võiks käituda, kui teine inimene tüli norib? 10. Kas on lihtne tülitsejast mitte välja teha? Põhjenda. 7

8 KIUSAJAD KLASSIS Ketlin Priilinn Sel vahetunnil läksime Kailaga vetsu, Jakob suundus aga alla garderoobi tal oli nimelt kõva nohu, ühe paki pabersalvrätte oli ta aga oma jope taskusse unustanud ning tahtis selle sealt ära tuua. Tagasi jõudsime peaaegu ühel ajal, vahetult pärast kella helisemist. Kõmpisime klassi ning võtsime seal oma kohad sisse. Lõin ajalooõpiku lahti ning lasin silmadega kiirelt üle teksti, mis meil selleks päevaks läbi lugeda oli jäänud. Olin küll Kristjanis otsatult pettunud, kuid ajaloo vastu suutis ta minus ikka veel huvi tekitada ning mulle oli endiselt oluline ja kuidagi nagu uhkuse asigi tema tunnis häid hindeid saada. Korraga kuulsin Jakobi vihast ning ehmunud häält. Kus mu kott on? hüüdis ta. Kuhu te selle panite? Lõin õpiku kiirelt kinni ja heitsin selja taha Viisiku poole põletava pilgu. Nood olid kõik Toomase laua ümber kogunenud, Krister ja Tanel istusid selle peal ning kõlgutasid jalgu. Nad kõik passisid meid ning nende lõbus ja kuidagi kõhevil olek ei saanud kuidagi märkamatuks jääda. Täpselt samasugune ilme oli nende nägudel ka siis, kui nad Jakobi veega üle olid kallanud. Midagi olid nad nüüd jälle teinud, sedakorda siis Jakobi asjadega. Kuna neilt nagunii mingit inimese moodi vastust polnud võimalik saada, pöördusin oma kõrvalreas istuva Viivika poole. Mis nad tegid? nõudsin tungivalt. Viivika nägi päris kohkunud välja ning ei saanud sõnagi suust. Selle asemel osutas ta pöidlaga akna suunas. Muidugi, aken oli ju lahti... Tormasin pinkide vahelt läbi pugedes akna juurde ning vaatasin alla. Seal, kolm korrust allpool, vedeles tärkava muru peal Jakobi pruun seljakott. Kott oli alla visates ilmselt lahti olnud, igatahes olid vihikud, raamatud ja kirjutusvahendid kõik mööda muru ja kõnniteed laiali pillutatud. Mul hakkas pea ringi käima ning ma toetusin korraks käega vastu aknalauda. Juba oli Jakob mu kõrvale jõudnud ja kõik ainsa pilguga selgeks saanud. Lähme, lausus ta mulle kummastavalt rahulikul toonil. Lähme alla, korjame koos kokku. Ma ei vastanud midagi ning tundsin siis, kuidas ta ebalevalt mu õlga puudutas. Inga...? (Allikas: Priilinn, Ketlin. Sefiirist loss. Tänapäev, 2010) 1. Otsi seletavast sõnaraamatust seletused järgmistele sõnadele. kummastav kõhevil kõlgutama pillutama 2. Kirjuta iga nimisõna ette tekstist sobiv omadussõna. pilk nohu hääl muru seljakott hinne 8

9 3. Millise tunni algul toimub katkendi tegevus? 4. Mis oli peategelase nimi? 5. Kes olid peategelase kaks parimat sõpra? 6. Mis oli klassis juhtunud? 7. Kes oli juhtunus süüdi? Miks sa nii arvad? 8. Mille järgi sai peategelane aru, kes olid süüdlased? 9. Kuidas see lugu sinu arvates edasi võiks minna? Kas probleem lahendatakse? 10. Mida arvad sina sellisest kiusamisest? Kas sa oled ise ka kedagi kiusanud? Kas sind on kiusatud? 9

10 KADUNUD RAHAKOTT Helga Nõu Korraga ilmub uksele õppealajuhataja Bertil. Ta harilikult heatahtlikes voltides nägu on sünge nagu must äikesepilv. Kõik saavad aru, et midagi on juhtunud ja viimanegi naerukõõksatus kaob ähvardavasse vaikusesse. Mis on? Bertili pilk uitab ringi ja peatub Joonasel. Poiss, tule siia! näitab ta näpuga. Joonas ei saa millestki aru. Tähendab, ta näeb, et tema peale sihitakse, aga ta ei saa aru miks. Milles ta nüüd süüdi on? Tule siia! kordab Bertil ja ta hõredad hambad välguvad tigedalt. Ta võtab Joonasel käsivarrest kinni ja viib ta halastamatult uksest välja. Anna mu rahakott siia! nõuab ta. Mida? Ma ei saa aru... Rahakott. Purse, money! Mul... ei ole... Ma tean, et on. Kuhu sa selle panid? Pikkamööda hakkab Joonas taipama, et teda süüdistatakse varguses. Shireen tuleb uksele ja vaatab talle arusaamatu näoga otsa. Mõned plikad uudistavad tema selja taga. Kutsutakse kohale õpetaja Piilman ja Bertil seletab pikalt ja laialt, et oli mantlit seljast võttes korraks rahakoti esiku aknale pannud ja selle sinna unustanud. Mõni minut hiljem oli ta kaotust avastades tagasi läinud ja siis oli rahakott kadunud. Vahetult enne seda oli ta näinud Joonast esikusse riidenagide juurde minemas. Ma ei ole võtnud... ma ei ole näinud, ma ei tea... pabistab Joonas närviliselt. Helene Piilman näib samuti närviline, nagu oleks süüdistus teda ennast tabanud. Kas sa oled näinud selle õpetaja rahakotti? Ei... Ma ei arva, et tema võttis, lükkab nüüd õpetaja Piilman Bertili süüdistuse tagasi. Ta ütleb, et ta pole teie rahakotti näinud ja ma usun teda. Õppealajuhataja Bertil Jonssonil saab aga mõõt täis. Meil Vivallas elavad ainult ausad inimesed! puristab ta. Kõigi aastate jooksul kooli ajaloos pole ühtki vargust esinenud. Meil võivad uksed ja aknad lahti jääda ja mitte nööpnõelagi ei kao ära. Ja nüüd tulete teie ja... Viimael hetkel saab mees sõnal sabast kinni ja jätab lause pooleli. Ta pöörab järsult selja ja marsib sõjakalt teise majja tagasi. Siis tuleb aga Bertil Jonsson ootamatult tagasi. Ta oleks nagu sama mees, aga ei ole ka. Ta kogu on väiksem ja küürakam, isegi kõnnak on teine kui enne, ebakindlam ja justkui hiiliv. Ma pean vabandust paluma, ütleb ta häält puhtaks köhatades. Leidsin rahakoti üles, olin selle kogemata teise taskusse pannud. Aga viga pole midagi. Teatasin teistele, et see oli ainult väike eksitus ja et nüüd on kõik korras. (Allikas: Nõu, Helga. Tõmba uttu! Eesti Ajalehed, 2010) 10

11 1. Mille järgi saadi aru, et midagi on juhtunud? 2. Miks süüdistas õppealajuhataja Bertil just Joonast? 3. Kes ainsana Joonast uskus? 4. Milline muutus toimus Bertilis, kui selgus, et Joonas polegi süüdi? 5. Kuidas sinu arvates Joonas end tundis, kui teda põhjuseta süüdistati? 6. Kuidas oleks võinud Bertil käituda, kui nägi, et rahakott on kadunud? 7. Kuidas võis Joonas end tunda pärast rahakoti leidmist? Kas ta hakkas end kohe paremini tundma? 8. Kas sind on kunagi põhjuseta milleski süüdistatud? Kuidas sina ennast tundsid? 9. Kirjuta kaks nõuannet inimesele, kes avastab, et tal on midagi kadunud. 1) 2) 11

12 12 PÕGENEMINE Kerstin Thorvall Magnusel polnud aimugi, k u h u ta peaks põgenema. Peaasi p õ g e n e d a! Kõigepealt suundus ta metroojaama. Kenneth? Kas ta võis Kennethi poole minna? Aga, kummaline küll, Magnus teadis ainult umbkaudu, kus Kenneth elas. Muidugi, maja ta teadis. See oli üks nondest vanadest lammutamisele minevaist. Aga missugune korter? Võib-olla hoopis hoovimajas? Ja kell oli kaheksa. Peaaegu kõik välisuksed siinkandis suleti kell seitse, et igasugu tüübid ei pääseks trepikodadesse endale head äraolemist tegema. Kenneth polnud Magnust kunagi enda juurde koju kutsunud. Sellest polnud juttugi olnud. Alati läksid nad Magnuse poole. Magnus ei teadnud isegi Kennethi telefoninumbrit. Aga ehk on Kenneth all metroos? Ta kõõlus ju tihtipeale õhtuti seal... Ent just täna õhtul teda ei olnud. Teadmata, mida peale hakata, läks Magnus läbi sissepääsu. Taskus oli tal ainult mõni kroon. Maha läks ta Keskvaksali juures, sest paljud läksid. Seal ei ole vähemalt tuult. Ja see on ka loomulik koht, kui sa tahad kuhugi sõita. Kui seisad üleval suures saalis ja vaatad kõiki neid silte, eelkõige neid, kus perrooninumber on suurem kui 10 ja mis informeerivad Kopenhaagenisse, Hamburgi, Pariisi ja Rooma sõitvatest rongidest, siis võid ju teha näo, nagu oleksid üks neist, kes kuhugi reisivad. Näiteks Rooma. Aga niisugusel õhtusel ajal ei ole neid kuigi palju, kes reisija moodi välja näeksid. Sisserännanud seisavad ja räägivad mingit arusaamatut keelt ning kiikavad üle käsipuu trepikäigust alla. Hulgused, kes loodavad ootepinkidel rahus istuda. Teismelised longivad salkadena ringi. Politseinikud käivad kahekaupa ja ajavad aeg-ajalt mõne väsinud selli üles, öeldes, et ega siin pole koht istumiseks ja magamiseks. Politseinikud on noored, aga kõnnivad nagu vanemad väärikad härrad. Iga samm tundub tähtsana. Kumminuiad kõlguvad vastu jalgu. Nendel on täielik õigus siin ringi käia. Aga nii paljudel teistel pole seda üldse. Nendel, kellel sõidupiletit ei ole. Magnus tunneb, kuidas ta närvi läheb. Talle tundub, et üks politseinik pöörab ümber ja vaatab tema poole. Ja nüüd vaatab üks politseinik täiesti selgelt Magnuse poole see, kes alles nüüdsama ümber oli pööranud. Ta ütleb midagi oma kaaslasele, ja eks olegi nüüd hakkavad mõlemad tõepoolest Magnuse poole astuma. Poiss tundis, kuidas hirmujudin kogu kehast läbi käis, ta tahtis kähku ümber pöörata ja jooksu pista. Aga ei jõudnud. Nad olid juba kohal. Ja millise rongiga sina siis sõidad? küsis esimene politseinik. Magnus läks punaseks, heitis juuksed silmilt ja vastas: Ma ainult ootan oma ema. Ahaa, ütles teine. Kas te määrasite siia kohtamise? Just nii, noogutas Magnus innukalt ja nägi politseinike mütside tagant suurt kella. Me pidime siin kell üheksa kokku saama. Ahaa, või nii, ütlesid politseinikud ja nägid üsna sõbralikud välja. Me ei teadnud, kas sa oled eksinud või mis. Sa paistsid nii üksildasena. Siis läksid nad edasi ja Magnus jäi paigale. Talle oli meelde tuletatud, et ta on üksi. Hirmuga tundis ta nüüd, kuidas suu pingule tõmbus, kuidas pisarad laugude all rõhusid. Siin ei võinud ta enam kauem seista. Nüüd hoidsid nad tal silma peal. Ta peab tabama sobiva hetke, et putket teha siis, kui nad on saali teises otsas. Nad ei pidanud nägema, et mingit ema üldse ei tulnudki. Ja ikkagi arvas Magnus, et ta alles n ä i t a b neile. Kell oli peaaegu pool kümme. Ta trampis jalgadega, et külm ei hakkaks. Saapad olid küll veekindlad, aga külmad. Üks imelik päikeseprillidega

13 mees lähenes poisile ja Magnusel hakkas jälle kõhe. Ta oli üheksa-aastane, ta külmetas, tal polnud peaaegu pennigi taskus ning talle meenusid vanad lood vastikutest vanameestest. Ei, talle aitas. Vesi pritsis kahte lehte, kui ta metroo poole jooksis, ning ta tundis end pääsenuna, kui ta sooja jaama sisse sai ja kontrollist läbi läks. Aga nad olid märganud, et poissi ei ole. Leffe kõhutas lahtise akna peal ja kiikas tänavale. Ema seisis ukse vahel. Ta oli nutnud ning lõi käed Magnusele ümber kaela ja nuuksus: Sa ei tohi niiviisi teha. Kus sa olid? Miks sa midagi ei öelnud? (Allikas: Thorvall, Kerstin. Isa aseaine. Rootsi keelest tõlkinud Evi Vanem. Avita, 2000) 1. Otsi seletused sõnadele, mis on tekstis alla joonitud. 2. Miks võis Magnus sinu arvates kodust põgeneda? 3. Miks ta ei saanud Kennethi juurde minna? 4. Miks läks Magnus metroosse? 5. Miks tulid politseinikud Magnuse juurde? 6. Miks otsustas Magnus koju tagasi minna? 7. Kui vana oli Magnus? 8. Mida sa ütleksid sõbrale, kes tahab kodust põgeneda? 13

14 ARMASTUS Anton Hansen Tammsaare Kord elas kuningapoeg. Tema oli kuulus oma tarkuse poolest. Tervest ilmast tulid teised kuningapojad ja kuningatütred teda kuulama. Aga seesama tark kuningapoeg ei teadnud, mis on armastus. Ja see sündis, et ta kuningatütart nägi, keda ta tahtma hakkas. Ja tema astus tema juurde ning ütles: Tahad sa mulle naiseks tulla? Aga kuningatütar sai väga kurvaks ja vastas: Kuidas peaksin sulle naiseks tulema, kui sa mulle sõnagi armastusest ei räägi? Ja kuningapoeg ütles: Kõik tean ma, aga seda mitte, mis on armastus. Siis mine ja õpi seda tundma, vastas kuningatütar. Ja kuningapoeg läks. Kõigepealt tuli vastu kevade. Ta kandis veekruusi käes ja ta oli kui noor naine, kes oma lokid pärjaga ehtinud. Mis on armastus? küsis temalt kuningapoeg. Armastus on joovastus, vastas kevade raugel häälel oma rammestunud liikmeid sirutades. Edasi astudes sai kuningapoeg suvega kokku. Kui ta sellelt armastuse järele küsis, kehitas see oma rasket koormat ja vastas: Armastus on valu. Suve kannul sammus sügise. Aga tema ei lausunud kuningapojale sõnagi, ta puistas ainult kollaseid lehti vinguvasse tuulde ja silmis seisis tal lugeda: Armastus on nukrus. Ja kui kuningapoeg lõpuks talve juurde jõudis, mässis see enese valgesse rüüsse ja hangunud õhus helises kirikukellana: Armastus on surm. Nüüd pöördus tark kuningapoeg kuningatütre juurde tagasi ja ütles talle säravil silmil: Palju nägin ma ja kuulsin armastusest, aga kõik nad tõendavad ühte ja sedasama armastus on õnn ja elu. Tahad sa nüüd mulle naiseks tulla? Ja kuningatütrest sai kuningapoja naine. (Allikas: Tammsaare, A. H. Miniatuure, novelle, jutustusi. Eesti Raamat, 1977) 1. Miks tulid teised kuningalapsed kuningapoega kuulama? 2. Miks ei olnud kuningatütar nõus kuningapojale naiseks minema? 14

15 3. Miks läks kuningapoeg rändama? 4. Mida arvasid armastusest aastaajad? KEVAD SUVI SÜGIS TALV 5. Mida võiks tähendada kuningapoja mõte, et armastus on õnn ja elu? Kas sa oled selle mõttega nõus? 6. Kas kuningatütar tegi sinu arvates õigesti, et kohe polnud nõus kuningapojale naiseks minema? Põhjenda oma arvamust. 7. Mis on sinu arvates armastus? 8. Missuguseid muinasjutu tunnuseid leiad selles muinasjutus? 15

16 ESIMENE ARMASTUS I Helga Nõu Karina oli kolmteist täis, kui ta esimest korda sügavalt armus. Viktor oli kõige ilusam poiss, keda ta elus oli näinud. Tal olid mustad kergelt lokkis juuksed, sirge nina ja puhtad näojooned nagu rüütlil keskaegsel maalil, mis nende elutoas diivani kohal ripub. Viktor käis juba kaheksandas. Ta muidugi endast nooremaid tüdrukuid ei vaadanud. Ei vaadanud ja nähtavasti ei näinudki. Kuidas see ometi võimalik oli? Karina nägi küll kõiki teisi, nii nooremaid kui vanemaid. Kas nad teda huvitasid, see oli iseasi. Nüüd aga tuli Anari mängu. (Oli ka esimene kord, kui sellest klutist kasu oli!) Nimelt käis Viktori noorem vend Janek Anariga ühes klassis ja pühapäeviti käisid nad koos mudellennuklubis. Nad lennutasid oma lennukeid vanal lennuväljal, mis asub mõned kilomeetrid linnast väljas. Isa viis Anari sinna autoga. Kord juhtus Karina päris kogemata kaasa sõitma, sest tahtis, et isa teda pärast sõbranna sünnipäevale sõidutaks. Oma hämmastuseks ja rõõmuks nägi ta, et mitte ainult Janek, vaid ka Viktor oli lennuhuviliste hulgas. Pärast seda hakkas Karina õige tihti, peaaegu igal pühapäeval, lennuväljal kaasas käima. Mis sinul seal asja on? küsis ema kahtlustavalt. Meeldib, vastas Karina ilma pikema seletuseta. Tema tõelist huvi ema muidugi ei teadnud. Ei teadnud vist keegi, peale Anari. Sest vend oli küll kiuslik ja paha, aga mitte rumal. Ega Karinagi rumal olnud. See, mis teda huvitas, jäi imekergesti meelde, kuna igavad asjad, nagu suuremat osa kooliaineid, pidi ta vaevaga tuupima. Nüüd laenas ta raamatukogust kõik kättesaadavad lennualased raamatud ja õppis need pähe. Varsti teadis ta enam-vähem kõik, mis mudellennundusest teada oli. Ta küll ei ehitanud lennukeid ega lennutanud neid ise, aga ta oskas aerodünaamikat* ja teadis lennukitüüpe ja mudeleid. Poisid imestasid ja kohtlesid teda aukartusega. Ka Viktor. Viimaks ometi oli ta saavutanud edu: Viktor pani teda tähele. Poiss vaatas Karinale otsa ja ta silmades oli selge imetlus. Oli ikka nii, nagu Karina oli arvanud: poisid hindavad tarku tüdrukuid, mitte niisuguseid ajudeta kekutajaid-kõkutajaid. Sel kevadel oli ta õnnelik, nii õnnelik, kui keegi kolmeteistkümneaastaselt armunu olla saab. Õnn kestis mitu kuud, kaks või kolm või isegi neli, kui kaasa arvata pikad suvenädalad, mil Viktor oma perega maal suvitamas oli ja Karina tema järele igatses. Aga ka igatsus oli mingit sorti õnn, igatahes võrreldes tühjusega, mis pärast tuli. Tühjus on õnnetus ja see tabas Karinat sügisel, kui Viktor maalt tagasi tuli. Ka see oli Anari süü. (Allikas: Nõu, Helga. Kuues sõrm. Tänapäev, 2003) 1. Miks oli Viktor Karina meelest kõige ilusam poiss? * aerodünaamika teadus, mis uurib gaaside liikumise seadusi ja kehade liikumist gaasides 16

17 2. Miks võrdles Karina Viktorit keskaegse rüütliga? 3. Kui vana võis olla Viktor? 4. Miks ei vaadanud Viktor Karinat? 5. Miks viis isa Anari mudellennuklubisse autoga? 6. Mida arvas Karina Anarist? 7. Miks hakkas Karina käima mudellennuklubis? 8. Millega tegeldi mudellennuklubis? 9. Kuidas õnnestus Karinal Viktori tähelepanu võita? 17

18 ESIMENE ARMASTUS II Helga Nõu Veel septembris käisid nad mõned korrad lennurajal, aga paaril viimasel korral puudus Viktor. Ega temaga ometi midagi juhtunud olnud? Koolis nägi Karina teda küll eemalt ja vilksamisi, aga seal polnud tal julgust poisi juurde minna, et aerodünaamikast rääkida. Muust ta nagu ei osanud ega julgenudki. Lõpuks, kui Viktor jälle järjekordselt lennurajalt puudus, päris Karina Janekilt venna kohta aru. Ta ei saanud aga selget vastust, ainult et Viktoril olevat muud teha või umbes nii. Mis see muu nii tähtis sai olla? Mure kripeldas kuni ühe kolmapäevani, kui valge kirjaümbrik postkasti kopsatas ja Karinat ootas, kui ta koolist koju tuli. Kiri oli temale Viktorilt! Süda tagus, nii et tegi rinna sees haiget. Ma ei saanud pühapäeval tulla. Ma tahan sind näha. Tule Siili kohvikusse neljapäeval kl 5. Suudlen sind. Viktor. Kiri oli kirjutatud pastakaga joonelisele vihikupaberile ja käekiri oli kandiline ja konarlik, aga Karina meelest huvitav ja isikupärane. Midagi erilist pidi olema juhtunud, kuna Viktor kirjutas suudlustest. Lennurajal polnud nad veel kunagi nii kaugele jõudnud. See oli Karinale esimene armastusavaldus ja esimene armastuskiri! Ei tea, kas suurt õnne ongi kergem kanda kui õnnetust, sest ta ei saanud järgneva ööpäeva jooksul ei süüa ega magada ega koolitööle mõelda. Seepärast oli kindlasti hea, et hullustus kauem ei kestnud. Lõpp oli aga kohutav. Karina oli kohal juba kolmveerand viis. Kuna väljas oli vali tuul, mis tema vaevaga sätitud soengut rikkus, läks ta sisse ja pani aknaäärse laua kinni. Juhul kui Viktor kuskile varjatumasse kohta tahaks istuda, oli ju võimalus sinna ümber kolida. Ja Viktor tuligi varsti. Ta oli peaaegu täpne, kell oli ainult minut või paar üle viie... Aga ta tuli käsikäes ühe õudselt ülesmukitud blondiiniga. Nad möödusid Karinast teda nägemata ja kadusid kaugemale kohviku sisemusse. Karina suri. Aga veel enne, kui ta suri, sai ta aru, miks tema armastuskiri nii kandiliste ja kohmakate tähtedega oli kirjutatud. Akna taga piilusid naeru kihistades kaks vastikult tuttavat tüüpi: Janek ja Anari. (Allikas: Nõu, Helga. Kuues sõrm. Tänapäev, 2003) 1. Kuidas saad aru väljendist Karina suri? 2. Kes saatis Karinale kirja? 3. Milline pettumus ootas Karinat kohvikus? 18

19 4. Milline tüdruk on Karina? 5. Vali kahest väitest üks, millega sa nõus oled. Tõmba teisele väitele kriips peale. Põhjenda, miks sa valitud väitega nõus oled. Anari käitus õigesti, kui Karina kohvikusse kutsus, nii sai Karina näha, et Viktoril on teine tüdruk. Anari ei käitunud õigesti Karinat kohvikusse kutsudes, Karina oleks pidanud ise tõe välja selgitama. 6. Kirjuta Karinale kiri, milles annad talle soovitusi, kuidas tal oleks lihtsam oma pettumusest üle saada. 19