Abies alba Mill

Väljavõte

1 Eesti dendrofloora uuringud VIII Researches of woody plants of Estonia VIII ÜLEVAADE ARBOREETUMITE JA PARKIDE PUITTAIMEDEST Koostaja Heldur Sander OVERVIEW OF WOODY PLANTS IN ARBORETA AND PARKS Compiled by Heldur Sander Tallinn 2004

2 EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut Forest Research Institute of Estonian Agricultural University Eesti dendrofloora uuringud VIII Researches of woody plants of Estonia VIII Toimetaja/Editor Heldur Sander ÜLEVAADE ARBOREETUMITE JA PARKIDE PUITTAIMEDEST Koostaja Heldur Sander OVERVIEW OF WOODY PLANTS IN ARBORETA AND PARKS Compyled by Heldur Sander ISSN ISBN EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut Heldur Sander ja teised autorid OÜ Infotrükk

3 Eessõna Käesoleva kaheksanda väljaandega jätkame Eesti dendrofloorat käsitlevat sarja, mille avaldamist alustati aastal. Sarja eesmärgiks on olnud publitseerida Eesti olulisemate puittaimede kollektsioonide ning parkide ja linnahaljastute ülevaated koos puittaimede algandmete avaldamisega nimestike näol. Käesolev väljaanne võtab kokku mitmed senised üksiktööd üldnimestike näol ning avaldatakse ka kahe suurema kollektsiooni ülevaade. Seega täitub mitmete isikute püüdlused võtta kokku senine andmestik üldnimestike näol. Sarja eelne, aastal ilmunu, käsitleb Virumaa võõramaiseid puittaimi. Sarja esimene, aastal ilmunud väljaanne võtab kokku Saaremaa looduskaitsealuste arboreetumite ja parkide dendrofloora ( ); teine, samuti aastal ilmunud, Saaremaa nelja liigirikkama arboreetumi puittaimi; kolmas, aastal ilmunud, Tallinna silmapaistvaid puid ja nende kaitset; neljas, aastal ilmunud, Pärnumaa arboreetumite ja dendroaedade puittaimi aastal ilmunud viies väljaanne vaatles Eduard Viiroki mõningaid, peamiselt avaldamata töid ja kuues Läänemaa arboreetumeid ja dendroaedu. Viimane, seitsmes väljaane nägi trükivalgust aastal ning see käsitles 15 puittaimekollektsiooni. Antud töö trükkimine finantseeritakse sarja toimetaja poolt ühe teise projekti arvelt. Sarja toimetaja

4 Sisukord Kanger, M., Sander, H. Kodu- ja võõramaiste puittaimede ülevaade Eduard Viiroki poolt aastatel kogutud materjali alusel... 5 Paivel, A., Sander, H. Eesti liigirikkamate kollektsioonide puittaimed aastatel Abner, O., Elliku, J., Sander, H. Viieteistkümne suurema erakollektsiooni ülevaade Elliku, J., Sander, H. Mati Laane ja Peeter Viikholmi puittaimede kollektsioonid Tallinnas Vaasa, A. A. Vaasa puittaimede kollektsioon Abner, O., Elliku, J., Vaasa, A., Sander, H. Eraalgatusel rajatud kollektsioonide puittaimede nimestik Sander, H. Tagasivaade teaduses kogetule Sander, H. Overview of woody of arboreta and parks in Estonia (Summary)...311

5 KODU- JA VÕÕRAMAISTE PUITTAIMEDE ÜLEVAADE EDUARD VIIROKI POOLT AASTATEL KOGUTUD MATERJALI ALUSEL Mari Kanger, Heldur Sander Sissejuhatus Eesti iseseisvumisega aastal toimusid suured muutused ka teaduses. Oli vaja luua eestalastest teadlaskond ning hakkata viljelema teadusharusid, mis olid ühelt poolt vajalik kõrghariduse õpetamisel ja teiselt poolt Eesti riigi mõjukuse, kultuuri jne seisukohalt. Oluliseks tõusid need loodusteadused (botaanika, geoloogia jne), mis hakkasid uurima Eesti loodust ja sellega seotud külgi. Eelkõige tuli ettevalmistada looduse tundjaid ja suunata neid teadustööle. See tähendas ka vastavate võimetega inimeste ülesleidmist ja toetamist. Mitmete teadusharude kõrval hakkas välja kujunema ka dendroloogia, kui õpetus puittaimedest, kodumaiste kõrval eelkõige võõrpuudest ja põõsastest. Oluliseks tõusis see mitmest küljest, ühe aspektina Tartu Ülikoolis õpetatava erala tõttu. Teisest küljest Eesti ala väga laialdase materjali tõttu. Sai ju nüüd hakkata uurima meie parke, mis moodustasid kultuurloodusest suure osa. Vajadus selle järele tõusis üles ka maareformiga, mil mõisamaad tükeldati ja pargid muutusid kõigile külastatavaks. Tekkis vajadus nende inventeerimiseks ja selle kaudu parkide väärtustamiseks neis kasvavate kodu- ja võõramaiste puude ja põõsaste kaudu. Selleks oli vaja head taimetundjat ja vastava maailmapildiga võimekat uurijat, kellele oleks tagatud ka vastav töökoht. Vaieldamatult oli hea puittaimede tundja Eesti metsanduse õppetöö ja metsateaduse rajaja ning dendroloogia õpiku autor Andres Mathiesen (Kasesalu, 2003; Mathiesen, 1934). Oma paljude kohustuste kõrval ei saanud ta väga tegeleda dendroloogilise uurimistööga. A. Mathiesin kõrval kujunes sügavate huvidega taimetundjaks ning laialdase maailmapildiga uurijaks-kirjutajaks Eduard Viirok. Kahjuks elusaatus ei võimaldanud tal pühenduda teadustööle ja jõuda suuremate üldistusteni (Sander 1998, 2000, 2003; Kasesalu 1998). Nende kahe kõrval alustas ülikoolis dendroloogilise uurimistööga ka Arthur Hermann Rühl (1926), kes hiljem sellest loobus. Üllataval kombel kujunesid kaheks suurimaks üldistuseks viimaste meeste avaldatud diplomitööd. E. Viirokil (1932) Tallinna ja A. H. Rühlil (1926) tollase Pärnumaa materjalil. Nende kõrval tõusid veel esile Teodor Lippmaa (1937) avaldatud ülevaade Tartu Ülikooli BA-st, Harjo Sanduri (1940) ja Karl Eduard Auna (1939) tööd pajudest. A. H. Rühli, E. Viiroki, T. Lippmaa, H. Sanduri ja K. E. Auna konkreetsel materjalil kokku võetud uurimuslikud tööd ilmusid iseseisvate monograafiatena. Käesoleva töö eesmärgiks on avaldada kokkuvõtvalt E. Viiroki poolt kogutud võõramaiste puittaimede andmed ning iseloomustada nende alusel tolleaegset dendrofloorat. Antakse puittaimede taksonoomiline koosseis, esinemissagedus ning levinumad puud ja põõsad. Samuti tuuakse ära E. Viiroki poolt registreeritud kõikide puittaimede nimestik, et nähtuks, milliseid puittaimi ta registreeris ja kus need esinesid. Autorid tänavad Olev Abnerit Tallinna BA-st, kes oli abiks nomenklatuuri täpsustamisel.

6 Materjal ja metoodika Töö koostamisel võeti aluseks E. Viiroki ilmunud kirjutised (Kasesalu 1998; Sander 1998, 2000). Siis kirjutati välja E. Viiroki eluajal ning hiljem (Sander 2000) ilmunud töödest kõik puittaimed ning koostati nendest ladinakeelne alfabeetiline nimestik. Järgnevalt viidi see tänapäevasesse nomenklatuuri. Allpool olevas nimestikus on iga taksoni kohta esitatud kolm nime. Esimesel kohal on praegu ladina keeles kasutusel olev taimenimi, seejärel nurksulgudes Eduard Viiroki poolt kasutatud nimi ning kolmandana praegu kasutusel olev eestikeelne nimetus. Mõnel juhul on antud ka E. Viiroki toodud eestikeelne nimi. Nimedele järgnevad leiukohad, nende seas on esikohal maaparkide nimed tähestikulises järjekorras, vastavalt nende külastamisele ning Pärnu, Tallinna, Valga ja Viljandi linn. Mõningal juhul on lisatud ka puude mõõtmed. Tekst ja kommentaarid puittaimede nimestikes on toodud võimalikult väheste muudatustega. Selline loodud süsteem peaks andma võimalikult hea ülevaate. Tuleb arvestada, E. Viirokil ei olnud igakord antud puude ja põõsaste nimede juures autorite nimesid, mis raskendas tänapäevaste puude ja põõsaste nimede otsimist. Kahjuks osadele E. Viiroki nimedele ei leitudki vastet, need on edasi antud küsimärgiga, juhul kui ei leitud täpset vastet ja on jäänud kahtlus, annab seda edasi puittaime nime ees olev üks küsimärk. Antud ülevaade pole täielik, sest E. Viirok ei nimetanud külastatud parkides mitte kõiki võõrpuid ja põõsaid, nimetamata jäid kohati enamlevivad ja need, mida ta ei tundnud. Tööle on lisatud ka Sangaste pargi mitmed võõrkased (Betula alleghaniensis, Betula davurica, Betula nigra), mida E. Viirok siiski ei leidnud kuid, mis oli siiski krahv Fr. Bergi poolt toodud ja istutatud. Need võisid tollal seal siiski kasvada. Need taksonid, mis E. Viirok käsitles vormina, mis aga tänapäeval vaadeldakse kultivaridena, vastavalt muudeti. Tuleb märkida, et Eduard Viirok ei registreerinud või ei ole avaldanud kõiki tema poolt külastatud parkide puittaimi. Näiteks Vigala parkide puhul ta kirjutab: Vigalas on võõramaa puid üle 40 liigi, juure arvatud veel üle 20 harilikuma ilupõõsa liigi. Oma avaldatud artiklis (Viirok 1928) toob ta Vigalas kasvavaist puittaimedest ainult vähesed. Antud juhul on siinses nimestikus antud kokku nii Vigala mõisapark kui ka metsapark, nn. Hiveaed. Aastaks, mil E. Viirok Vigalat külastas, on antud 1927, sest tema artikkel ilmus ajakirja Eesti Mets aasta augustinumbris. Tallinnas oleva tollase Saksa aiandusseltsi aia kohta ta mainib, et registreeris seal a. suvel 167 liiki, avaldatud vastavas puittaimestiku nimestikus (Viirok 1932) on neid aga 77. Samuti ei tähendanud E. Viirok üles kõiki kodumaiseid puittaimi. Vähest tähelepanu tema töös leiavad ka viljapuud ja sirelid ning mõningad teised ilupõõsad. Lisada võiks sedagi, et E. Viiroki poolt registreeritud pärsia sireli (Syringa persica) näol, mis on afgaani ja lõhislehise sireli hübriid (S. afganica S. laciniata), on meil olnud siiski tegemist rohkem või ehk isegi ainult ruaani sireliga (S. chinensis Willd.), see on pärsia sireli ja hariliku sireli hübriidiga (S. persica S. vulgaris). A. Paivelgi (1969) märgib oma töös, et pärsia sireli nime all olnud põõsad on osutunud kõik ruaani sireliks. Pole siiski välistatud tollal pärsia sireli olemasolu, sest E. Viirok registreeris ka ruaani sireli. Pärsia sirelid võisid hukkuda 1939/40. aasta ja hilisemate talvede tõttu. Kohati esineb ka määrangutes ebatäpsusi. E. Viiroki poolt registreeritud Acer negundo L. var. californicum on osutunud hoopis taksoniks A. negundo var. (või subsp.) interius, arukase kultivari (Betula pendula Dalecarlica ) asemel esines valdavalt vorm f. crispa, kallaspapli (Populus deltoides) esinemine oli tollal aga mõneti kahtlane, Kaasani kiriku juures kasvanud puu on loetud (hukkus ) mustaks

7 papliks, Toila-Oru pargi pappel aga euroameerika papliks (P. canadensis) (Elliku, Sander 1996), mitmed suurelehiseks pärnaks Tallinnas kirjeldatud puud (bastionitel ja Kelchi pärn) on hiljem osutunud lääne pärnadeks (Tilia vulgaris). Laialdaselt esinenud hariliku kuldvihma (Laburnum anagyroides) kõrval võis esineda ka alpi kuldvihma (L. alpinum), mis on märksa külmakindlam ja praegu rohkem levinud. Keerulisem on olukord kanada toompihlakaga (Amelanchier canadensis (L.) Medik.). E. Viirokil on siin küsimärgiga ja autoriteta antud A. botryapium, mille eestikeelse nimena on toodud temal puis-toompihlakas. Viimase ladinakeelne nimetus tänapäeval on A. arborea. Et A. botryapium (L. f.) Borkh. on A. canadensis e ja A. botryapium DC A. lamarckii F.G. Schroed. sünonüüm (Erhard jt., 2002), siis jääb taksoni tegelik olemus lahtiseks. Ehki tänapäeval käsitletakse mõningaid siintoodud taksoneid koos, eritati nad selguse huvides antud töös, sest taksonoomilised seisukohad võivad mõne osas ka muutuda. Nendeks on (nurkrulgudes E. Viiroki antud nimed): Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco var. caesia (Schwerin) Franco [P. Douglasii var. caesia Schw.] ja P. menziesii (Mirb.) Franco var. viridis (Schwerin) Franco [P. menziesii var. viridis] kui Pseudotsuga menziesii; Acer pseudoplatanus L. Purpuracens [A. pseudoplatanus f. purpuracens Pax.] ja A. pseudoplatanus L. Purpureum [A. pseudoplatanus f. purpureum (Loud.) Rehder] kui A. pseudoplatanus f. purpureum või Purpureum ; Chaenomeles maulei (T. Moore) C. K. Schneid. [Cydonia Maulei Moore] ja C. japonica (Thunb.) Lindl ex Spach [Cydonia japonica Pers.] kui C. japonica; Malus pumila (L.) Mill. [M. pumila Mill.] ja M. pumila (L.) Mill. var. dasyphylla Borkh. [M. pumila var. dasyphylla Borkh.] kui M. pumila; Philadelphus pubescens Loisel. [P. pubescens Lois.] ja P. latifolius Schrad. ex DC. [P. latifolius Schrad.] kui P. pubescens; Rhododendron flavum G. Don. [R. flavum Don.] ja R. luteum Sweet [R. luteum], käsitletakse kui R. luteum (Erhardt jt., 2002). Mõned taksonid, mida juba tollal vaadeldi sünonüümidena (näit. Amelanchier rotundifolia Dum.-Cours. ja A. vulgaris; Betula verrucosa f. elegans Joungi ja Betula verrucosa f. elegans Dipp.), loeti käsitlevas nimestikus üheks taksoniks. Samuti tehti seda E. Viiroki poolt registreeritud Fraxinus americana f. albo-marginata Rehder ja F. americana f. variegata puhul, mis loeti taksoniks F. pennsylvanica March. Variegata. Tuleb ka arvestada, et dendroloogina kasvasid E. Viiroki teadmised ja muutus puittaimede taksonoomia. Selgusetuks jäi 6 taksonit, mida tänapäeval teadaolevalt iseseisvalt ei käsitleta. E. Viirokil on nendeks: Betula alba f. ovalis Schn., valgetriibuliste lehtedega siberi kontpuu (E. Viirokil ladinakeelne nimi puudus), Fraxinus pubecens f. longifolia, Malus pumila var. pendula C.S., Quercus pedunculata Graf Schwerin ja Umus montana With. f. macrophylla hort. Mõnedel kaalutlustel jäeti üldnimestikku need siiski alles. Kahjuks ei ole teada, et E. Viirok oleks kogunud registreeritud puittaimedest herbaariumi. E. Viiroki erinevate uurimistes on mõnikord toodud ära puu diameeter (d) teisel juhul jällegi perimeeter (p). Käesolevas töös ei hakatud neid andmeid ühtlustama, kuna tähtis on ka Viiroki mõõdetud puude mõõtmistulemiste täpsuse säilimine. Puittaimede nimede korrigeerimisel oli abiks mitmesugune botaaniline ja dendroloogiline kirjandus: Derevija i kustarniki SSSR ( ), Eesti taimede määraja (1966), F. Encke, G. Buchheimi ja S. Seyboldi (1993), W. Erhardt, E. Götz, N. Bödecker, S. Seybold (2002); L. Hämet-Ahti et al (1992), G. Krüssmanni ( , 1983), W. Greuter, H. Burdet & G. Long (1984), R. Govaerts & D. G. Frodin (1998), E. Laasi (1967, 1987, 1998), A. Mathieseni (1934), A. Rehderi (1949, 1978), S.K. Tšerepanovi (1995), A. Aaspõllu (1999) jt tööd. Abiks olid soontaimede nimestike mitmed internetiväljaanded, need on toodud kirjanduses.

8 Leiukohad Kokku on vaatluse all 134 leiukohta, neist 104 (77,6%) Tallinnast. Maalt oli registreeritud 18 ja linnadest 117. Parke oli registreeritud suhteliselt vähe, kõigest 15. Nendeks on: Aaspere, Keila, Keila-Joa, Kose, Kukruse (koos Tollide suguvõsa matusekohaga), Olustvere, Räpina ja Sangaste park ning Sangaste kirikupark, edasi tulid Toila-Oru, Uue-Antsla, Vana-Antsla, Vasalemma, Viimsi, Vigala (mõisapark ja parkmets). Sealhulgas tüüpilisi mõisaparke oli 14. Kose park paiknes Tallinna lähikonnas ja oli suvemõisa park, mis läks pikkamööda tükeldamisele. Lisaks neile on maalt ühe leiukohana kirjas Urvaste mõisakalmistu ja kirikuõpetaja aed ning Sangaste kiriku juures olev dr. Rauchi aed. Samas on Keila pargis oli aga üles täheldatud ainult 3 liiki: palsami nulg (Abies balsamea), harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja tatari vaher (Acer tataricum). Urvaste mõisakalmistult hariliku saare kultivar (Fraxinus excelsior Pendula ), harilik liguster (Ligustrum vulgare) ja hariliku tamme kultivar (Quercus robur Fastigiata ). Urvaste kirikuõpetaja aiast palsaminulg (Abies balsamea) ja hall pähklipuu (Juglans cinerea). Pärnust ei olnud leiukohti eriti nimetatud, allpool olevas nimestikus on antud Pärnu tervikuna, Valgast oli üks leiukoht J. Goertzi aed, Viljandist 10 leiukohta ja Tallinnast 104 leiukohta haljasalade ja eraaedade näol (vt. lisa 1). Tallinna leiukohtades algab taksonite arv ühest peale, nii kasvas Kaasani kiriku juures kõigest must pappel (Populus nigra), millena E. Viirok teda ei käsitlenud. Analüüs Kokku on registreeritud 107 perekonnast 525 nimetust puittaimi. Neist registreeriti maaparkides ja teistes maal olevates leiukohtades (incl. Kose park) 250 (49 okaspuud ja 201 lehtpuid ja põõsaid) ja linnades 501 nimetust (76 ning 425) puittaimi. Sealhulgas Tallinnas 414 (54 ning 360), Viljandis 159 (38 ning 121), Pärnus 82 (13 ning 69) ja Valgas 49 (16 ning 43) taksonit. Looduslikke puittaimi oli registreeritud 63 nimetust, seega võõrpuittaimi 462 nimetust, millest 8 olid viljapuud ja marjapõõsad. Ilupuid ja -põõsaid oli siis 454 nimetust (okaspuid 83), millest 139 (30,6%) olid kultivarid. Hilisemate uuringute käigus selgus veel 3 liigi sileda (Aesculus glabra), värd- (A. hybrida) ja punase (A. carnea) hobukastani olemasolu Tallinnas, mille isenditest 2 esimest esinesid kindlasti ja kolmas suure tõenäosusega Tallinnas E. Viiroki inventeerimisajal. Samuti esines parkides engelmanni kuuse kultivar Glauca ja paljud teised puittaimed. Seda tõendab A. Paiveli 1950-ndate ja hilismatel aastatel toimunud uurimused. 525 nimetusest registreeriti okaspuid 12 perekonnast 88 ja lehtpuid 95 perekonnast 437 taksonit (Tabel 1). Levinumad perekonnad on pajud (Salix) 27 (neist 18 looduslikud), vahtrad (Acer) 25, enelad (Spiraea) 23 taksoniga, sirelid (Syringa) 20 (ilma hariliku sireli sortideta), kased (Betula), paplid (Populus) ning ploomipuud ja toomingad (Prunus) 18 taksoniga. Registreeringute arvu järgi olid levinumad harilik pöök (Fagus sylvatica) 22, hall pähklipuu (Juglans cinerea) 21, harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) 14 ja harilik valgepöök (Carpinus betulus) 13 leiukohaga.

9 Registreeritud liikide kasvukohtade arvust (kaudselt levikust) annab meile ülevaate tabel 2. Siin tuleb arvestada, et vaatamata leiukohtade suurele arvule (neist 104 Tallinnas) ei saa levik olla sellega eriti seotud. Sest Tallinnas toodud leiukohad on suur osa pindalaliselt ja liigirikkuselt väiksed ning kõiki leiukohti pole ka ära toodud. Seega ei näita leiukohtade arv igakord taksoni levikut, vaid registreerimse kohtasid. Puittaimede taksonoomiline koosseis Tabel 1 Süstemaatilised ühikud Okaspuud Lehtpuud Kokku Arv % Arv % Arv % Liigid 51 58, , ,2 Alamliigid 3 3,4 5 1,1 8 1,5 Teisendid 5 5,7 16 3,7 21 4,0 Vormid 1 1,1 5 1,1 6 1,1 Hübriidid 1 1,1 18 4,1 19 3,6 Kultivarid 27 30, , ,5 Kokku Looduslike liikide puhul pole E. Viirokil leiukohti eriti märgitud. Näiteks?saksa tuhkpuu (?Cotoneaster integerrima, E. Viirokil C. integerrima) ja harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) läksid kirja ühe leiukohana Tallinnas, samas kasvasid need looduslikult ning haljasaladel ja aedades. Siit tulenevalt peeti otstarbekaks, et looduslikke liikide levikut ei arvestatud. Kuid ka mitmete võõrliikide puhul ei näita leiukohtade arv nende täit levikut. See puudutab rohkem nende levikut Tallinnas. Näiteks siberi kuusel (Picea obovata) oli üks leiukoht Tallinna näol, samas esines liik tihti haljasaladel ja eraaedades. Mägimänni alamliigil (Pinus mugo subsp. pumilio) oli üks leiukoht Tallinna näol, esines võrdlemisi harva. Engelmanni kuusel oli Tallinnas kaks leiukohta (Kadriorga ja Hirvepark) ning lisati, et haljasaladel ja eraaedades üsna tihti ilupuuna. Siberi nulul (Abies sibirica) oli Tallinnas üks leiukoht (Kadriorg), samas lisati, et kasvas haljasaladel ja eraaedades väga tihti ilupuuna. Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) kasvas Sangaste, Keila-Joa ja Toila-Oru pargis ning Tallinnas väga tihti ilupuuna haljasaladel, eraaedades ja puiesteedel (oli nimetatud ainult Tondi tn. 22 aeda ja Kadriorgu). Suur läätspuu (Caragana arborescens) kasvas Sangaste ja Toila-Oru pargis ning Tallinnas väga tihti hekkidena, kui ka ilupõõsana nii avalikes haljasaladel ja eraaedades. Siberi kontpuu (Cornus alba) kasvas Kose ja Toila-Oru pargia ning Tallinna haljasaladel väga tihti, ka eraaedades ilupõõsana, sageli vanades suvemõisate parkides ja mujal, kus tal oli võimalus kasvada metsistunana. Viimased kaks läksid aga kirja 3 leiukohana. Selliseid näiteid on teisigi. Seega on raske või pea võimatu ühtset skaalat leviku iseloomustamisel välja tuua (saab teha suhtelisena ainult Tallinna näol) ning seega jäädi leiukohtade arvu juurde. Lisaks allpool olevas nimestikus tooduile, registreeris E. Viirok Sangastes veel järgmised liigid, mille kohta ta ütleb: Taimedest, mis meil ainult triiphooneis kasvavad on siin: Sequia giganthea Torr (praegu Sequoiadendron giganteum (Lindl.) Buchholz hiidsekvoia e. mammutipuu), Cryptomeria japonica (C. japonica (L. f.) D. Don jaapani krüptomeeria), Buxus sempervirens (B. sempervirens L. harilik pukspuu), Rhododendron ponticum (R. ponticum L. pontose rododendron), Cupressus

10 sempervirens (C. sempervirens L. vahemere küpress), Phoenix sp. (Phoenix sp. datlipalm), Livistona sp. (Livistona sp. lehvikpalm) jne. Taksonite esinemist iseloomustab meile nende sagedus (tabel 2), saame teada, kui mitmel leiukohal on mingi takson esinenud. Arvesse võeti kõik 463 introdutseeritud puittaime 134 leiukohas. Samas tuleb märkida, et mitme Tallinnas leviva puittaimetaksoni puhul on olnud levik suurem, me ei ole arvestanud leikohana E. Viiroki ütlust, et puu või põõsas esineb ka aedades. Sest jääb selgusetuks, mitmes aias ja kus. Tuleb muidugi arvestada, et E. Viirok ei avaldanud mitme aia või pargi puittaimestikku tervikuna, vaid enamasti harva esinevaid haruldasi puittaimi. Kahtlemata on see mõjutanud ka puittaimede sageduse arvestust. Kuid mingi pildi puude ja põõsaste levikust see siiski annab. Tabelist näeme, et suurima levikuga olid väga harva (1-3 leiukohta) esinevad puittaimed 337 nimetust (72,8%). Üsna sageli ja sageli esinevaid puittaimi (13-20 leiukohta) oli 6 nimetust: palsaminulg (Abies balsamea), siberi lehis (Larix sibirica, incl. L. russica), alpi seedermänd (Pinus cembra), harilik elupuu (Thuya occidentalis) ja hall pähklipuu (Juglans cinerea), harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) ja harilik pöök (Fagus sylvatica). Tabel 2 Puittaimede esinemissagedus Esinemissagedus Leiukohtade arv Arv % rr (rarissimo) väga harva ,7 r (raro) harva ,2 st r (sat raro) üsna harva ,2 p (passim) pillatult ,6 st fq (sat frequenter) üsna sage ,9 fq (frequenter) sage ,4 Kokku Toetudes E. Viiroki töödele ja allpool toodud nimestikule, olid tollal liigirikkamad Saksa Aiandusseltsi aed Tallinas (praegune Hirvepark), 167 taksonit (Viirok 1932), aednik M. Suitsu aed, üle 150 taksoni ja aednik Kelchi puukool, üle 80 taksoni, mõlemad Viljandi linnast (Viirok 1936c). Parkidest olid liigirikkamad Sangaste 100 ja Toila-Oru 91 ning siis juba Vana-Antsla ja Uue-Antsla park, vastavalt 65 ja 59 taksonit. E. Viiroki poolt registreeritud ning looduslikult esinevad võõrpuittaimed on pärit väga erinevatest maailma piirkondadest USA-st kuni Kaug-Idani, kusjuures vaid väga väike on Euroopa liikide edumaa Aasiast pärit liikide ees. Kokku on Euroopa ja Aasia päritolu regiooniks ligi pooltele liikidele. Järgnevalt jagasid kohti Siber, Kaug-Ida ning USA ja Kanada, ligi poole vähem Põhja-Aafrika. Tähtis on asjaolu, et Viiroki andmed pärinevad enne 1939/1940 aasta väga karmi talve, mil paljud võõrliikide isendid hävisid. Kokkuvõte Käesolev töö annab ülevaate Eduard Viiroki Eesti ühe esimese dendroloogi tööst aastatel, seega annab uurimistöö mõningase ülevaate selle aja dendrofloorast. Töös on käsitatud kõiki andmeid, mida E. Viirok on avaldanud

11 erinevates allikates. Töö väärtuslikumaks osaks on toodud kokkuvõttev nimestik, kust näeme puittaimede tollast levikut. Nimestiku analüüsil selgub puittaimede taksonoomiline koosseis, taksonite esinemissagedus jm. andmed. Selguvad mõningates parkides ja linnaaedades levinumad puittaimed, nende mõõtmed ning liigirikkamad kasvukohad. Saame teada uusi andmeid puittaimede introduktsioonist Eestis, introduktsiooni laienemise teedest, liigirikaste dendroaedade rajajatest jm. aspektidest. Käesoleva uurimistöö saab võtta aluseks 1920-ndate ja 1930-ndate aastate dendrofloora võrdleval uurimisel tänapäevasega. Kasutatud kirjandus Aaspõllu, A Lehtpuude kultivarid Eestis. Dendroloogilised uurimused Eestis I. Tallinn, Aun, K Eesti pajud. Riigimetsade talituse väljaanne. K. Mattieseni trükikoda o.ü. Tartu. Lippmaa, T Tartu Ülikooli botaanikaaia sustemaatilised ja taimegeograafilised kogud. Acta Instituti et Horti Botanici Universitatis Tartuensis. V, 3/4: Sandur, H Paju bioloogiast ja kasvatamisest. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetused. RK Teaduslik Kirjandus, Natsionaliseeritud osaühisuse K. Mattieseni trükikoda, Tartu, 31: Derevija i kustarniki SSSR Akademia Nauk SSSR. Botanitseskii Institut imeni V.L. Komarova. Izdatelstvo Akademia Nauk SSSR. Moskva-Leningrad, I, 1949; II, 1951; III, 1954; IV, 1958; V, 1960; VI, Dietrich, A. H Alphabetisch geordnetes Verzeichniss der Zierbäume und Sträucher,welche in der Gärten der Provinz Ehstland etc. Mitteilungen über die Wirksamkeit des Ehstländischen Gartenbauvereins zu Reval. Reval. 2, Eesti NSV Floora III Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 536 lk. Eesti taimede määraja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut. Valgus, Tallinn, 1188 lk. Elliku, J., Sander, H Virumaa võõramaiste puittaimede kommenteeritud nimestik. Tallinn. 51 lk. Encke, F., Buchheim, G., Seybold, S Zander Handwörterbuch der Pflanzennamen. 14., neubearb. und erw. Aufl. Verlag Eugen Ulmer, Stuttgart. Erhardt, W., Götz, E., Bödecker, N., Seybold, S Zander Handwörterbuch der Pflanzennamen. 17. Auflage, Verrlag Eugen Ulmer GmbH&Co., Stuttgart (Hohenheim). Govaerts, R. & Frodin, D. G World checklist and bibliography of Fagales, Royal Botanical Garden Kew. Greuter, W., Burdet, H. & Long, G. (ed.) (1984): Med-Ckecklist. A critical inventory of vascular plants of the circum-mediterranean countries., 1, Genf/Berlin. ( id=87709&stufe=a&typ=pfl&lang=d&sid=t) Hämet-Ahti L., Palmén, A., Alanko, P., Tigerstedt P.M.A Suomen puu- ja pensaskasvio. Dendrologian Seura, Helsinki, 373 s. Kasesalu, H Eduard Viirok teadlasena. Looduskaitsealaseid töid VI. Tartu, Kasesalu, H Professor dr. rer. for. Andres Mathiesen. Elu ja töö. Eesti Metsaselts. [Tartu], 158 lk. Krüssmann, G Handbuch der Laubgehölze. Band I-III. Verlag Paul Parey,

12 Berlin und Hamburg. Krüssmann, G Handbuch der Nadelgehölze. Verlag Paul Parey, Berlin und Hamburg. Laas, Endel Dendroloogia. Valgus, Tallinn, 672 lk. Laas, E Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Valgus, Tallinn, 824 lk. Laas, E Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine. Tartu, 136 lk. Mathiesen, A Dendroloogia. Puuteaduse käsiraamat. Tartu, 783 lk. Paivel, A Sugukond õlipuulised Oleaceae. Eesti NSV Floora IV. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, Rehder, A Manual of cultivated trees and shrubs. Hardy in North America. The Macmillan Company, New York, 996 p. Rehder, A Bibliography of cultivated trees and shrubs hardy in the cooler temperate regions of the northern hemisphere. Otto Koetz Sience Publishers, 825 p. Rühl, A Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. Tartu Ülikooli Metsaosakonna toimetised, 9, Sander, H J. Goertz kunagine Valga silmapaistev harrastusdendroloog. Valgamaalane. 3. märts. Sander, H Eduard Viirok Eesti dendrofloora uurijana ja tema töö edasiviijad. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, Sander, H Tallinna silmapaistvamad puud ja põõsad. Tallinn Sander, H Ülevaade Eduard Viiroki mõningatest töödest. Eesti dendrofloora uuringud V. Tallinn Sander, H Puudele pühendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki sünnist. Eesti Loodus, 2/3, Sander, H., Elliku, J Tallinna Kalamaja, Kadrioru ja Mustamäe linnajao maakasutus ning puittaimestik. Preprint TBA 13. Tallinn, 72 lk. Sander, H., Elliku, J Pärnumaa arboreetumid ja pargid ning nende väärtus. Kukk, T. (toim.). XXI Eesti loodusuurijate päev. Edela Eesti loodus. Tartu Tallinn, Tšerepanov, S. K Sosudistõe rastenija Rossii i sopredelnõh gosudarstv. Mir i semja, S.-Peterburg, 991 s. Viirok, E Puuliikidest mõnes Lõuna-Eesti pargis. Eesti Mets, 2, 32-34; 3, 52-54; 4, 80-83; 5, Viirok, E Vigala parkide ajalugu. Eesti Mets, 8, Viirok, E Pärnu linna metsadest. Eesti Mets, 9, Viirok, E. 1932a. Ülevaade Tallinna linna puiestikest. Tartu Ülikooli Metsaosakonna toimetised, 22, Viirok, E. 1932b. Märkmeid mõnede puistaimede levimisest Eestis. Eesti Metsanduse Aastaraamat. Tartu, VI, Viirok, E. 1934c. Olustvere park. Eesti Mets, 10, Viirok, E. 1936a. Puuhiiglasi ja haruldusi Lõuna-Valgamaal. Eesti Loodus. 2, Viirok, E. 1936b. Pilte kaunimatest parkidest Oru ja Keila-Joa. - Eesti Mets, 5, Viirok, E. 1936c. Viljandi linna puiskondadest. Eesti Mets, 12, Viirok, E. 1936d. Viimsi pargi puiskond. Loodusevaatleja, 6, Viirok, E. 1937a. Viljandi puiestikud. Sakala, nr. 42. Viirok, E. 1937b. Viljandi lähema ümbruse parkidest. Eesti Mets, 1, Viirok, E. 1937c. Sangaste pargi puiskonnast. Loodusevaatleja, 3, 80-81; 4,

13 Wisskirchen, R. & Haeupler, H. (1998): Standardliste der Farn- und Blütenpflanzen Deutschlands, Stuttgart: Ulmer. id=87709&stufe=a&typ=pfl&lang=d&sid=t E. Viiroki poolt registreeritud puittaimede nimestik ( h näitab puu kõrgust, d tüve diameetrit, p tüve perimeetrit (ümbermõõtu); # puittaime nime ees tähendavad meie looduslikke taksoneid ja ## viljapuid ning marjapõõsaid; * Tallinnas leiduvate puittaimede ees näitab, et ladvaotsad külmusid 1928./29. a. talvel: ** Tallinnas leiduvate puittaimede ees näitab, et ladvaotsad külmuvad harilikul talvel ja 1928./29. a. võis lumeni külmuda; *** Tallinnas leiduvate puittaimede ees näitab, et külmub alati lumeni või on võimalik kasvatada ainult iga aasta hoolsalt kattes; sõna juv. Tallinna leikoha järel tähendab seda, et puittaim on istutatud a. kevadelja selle külmakindlus on veel teadmata, küsimärk näitab kaheldavat nime, kas siis E. Viirokil või praeguse nimena, leidmata nimena või selle nime all kaheldavana vastavas leiukohas) Abies alba Mill. [Abies pectiniata D. C.] euroopa e. valge nulg: Räpina park (mitmed suured puud; 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (1926), Vana- Antsla park (1926), Vigala pargid (1927), Aaspere park (p 1 =152 cm; p 2 =180 cm, oksad on alt ära raiutud ja murtud; 1930), Viimsi park (kaks puud p=kuni 120 cm; 1930), Olustvere park (d=40 cm; 1934), Tallinn (1928/1929): Suur-Pärnu mnt 50 (Diakonisside haigla park, 2 puud, h 1 =15 m, d 1 =24 cm; h 2 =7 m, d 2 =10 cm), Kadaka tee 16 (Kramann, ~15 aastane). Abies balsamea (L.) Mill. [Abies balsamea Mill.] palsaminulg: Sangaste park (1926), Urvaste kirikuõpetaja aed (p=205 cm, h=21 m; 1926), Uue-Antsla park (mõnede puude p=155 cm, h=20 m, 1926), Vana-Antsla park (1926), Vigala pargid (1927), Aaspere park (1930), Keila park (1930), Keila-Joa park (p 1 =252 cm; teisel pool jõge: p 2 =163 cm, p 3 =179 cm; 1930), Kose park (1930), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (kabeli ja Ed. V. Tolli mälestusmärgi lähikonnas; 1930), Toila-Oru park (1930), Viimsi park (mitmed puud, p=kuni160 cm; 1930); Tallinn (1928/1929): Kadriorg; eraaedes väga tihti ilupuuna. Abies concolor Lindl. et Gord. [Abies concolor] hall nulg: Räpina park (neli noort puud keset parki, ~35 aastane, h=12 m, kasvavad väga ilusti, 1926), Sangaste park (1926), Kose park (1930), Toila-Oru park (1930), Olustvere park (d=32 cm; 1934); Valga (1926): J. Goertzi dendroaed (h=7 m); Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, Vismari tn. 2/4, d=13 cm, toreda kasvuga puu), Suur-Pärnu mnt 23 (Luther, ~30 aastane, kannab ka käbisid), Pirita tee 12 (nooremad puud), Narva mnt 71/73 ja mujal linnas; Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Abies fraseri (Purrsh) Poir. [Abies fraseri Lindl.] Fraseri nulg: Räpina park (kaks suuremat eksemplari p=190 cm ja h=20 m; 1926), Uue-Antsla park (mitmest puust on osal p=145 cm ja h=19 m; 1926), Vana-Antsla park (mõned noored puud; 1926), Vigala pargid (1927), Keila-Joa park (latv on murdunud, selle asemele on tekkinud hulk uusi, omab sirmi kuju. p=155 cm, tüvi nimetähti täis lõigatud; 1930), Kose park (1930), Tallinn (1928/1929): Kadriorg, vahel aedes ilupuuna; Viljandi (1936): Lossimäed, Vabadusemonumendi-poolsel lossi küljel.

14 Abies lasiocarpa (Hook.) Nutt. [Abies subalpina Engelm.] mäginulg: Aaspere park (noored puud kuni d=7 cm, murtud okstega; 1930), Toila-Oru park (1930); Tallinn (1928/1929): Kadriorg (okaspuu gruppides mõned eksemplarid, 40 aastased, h=14 m, d=25 cm). Abies lasiocarpa (Hook.) Nutt. subsp. arizonica (Merriam) Lemm. [Abies arizonica Merr.] korginulg: Sangaste park (1926), Kose park (1930), Olustvere park (h=7 m, d=18 cm, 1934); Tallinn (1928/1929): Pirita tee 12 (K. Scheel, mitmed noored puud, h=3 m), Narva mnt 71/73 (Fahle, noori puid, puud on toodud krahv Fr. Berg ilt Sangastest); Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Abies nordmanniana (Steven) Spach [Abies Nordmanniana Spach] kaukaasia nulg: Sangaste park (1926); Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, m=5½ pa, ei saa aru, mida E. Viirok antud juhul mõtles), Suur-Pärnu mnt 83 (Rogenhagen, h=13 m, d=24 cm); Viljandi (1936): fotograaf pr Riet i aed (Koidu tn. 10/Posti tn. 24, h=5,5 m, haruldaselt terve ja ilusa väljanägemisega, vististi ainuke Viljandis). Abies procera Rehder [Abies nobilis] hōbenulg: Sangaste park (1926). Abies sibirica Ledeb. [Abies siberica Ledeb.] siberi nulg: Räpina park (noorevõitu puud, kannavad lehetäide all, vanas puukoolis, üks puu on pargist väljas ühes eraaias p=195 cm, h=20 m; 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (puud p=150 cm, h=20 m; noored tüved h=2 m, 1926); Vana-Antsla park (pargi lõunaosas noored puud, 1926), Aaspere park (1930), Keila-Joa park (1930), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (1930), Toila-Oru park (1930), Vasalemma park (1930), Viimsi park (1930), Tallinn (1928/1929): Kadriorg (toredad grupid), haljasaladel ja eraaedades väga tihti ilupuuna, kohati leidub tüsedaid puid; Viljandi (1936): Lossimäed (Vabaduse-monumendi-poolsel lossi küljel). Abies veitchii Lindl. [Abies Weitschii] jaapani nulg: Viljandi (1936): A. G. Kelchi puukool-aed (Jaama tn. 9). Chamaecyparis lawsoniana (A. Murray) Parl. [Chamaecuparis Lawsoniana Parl., Thuja chamaecyparis Lawsoniana Parl.] kalifornia ebaküpress: Tallinn (1928/1929): Koidula tn. 34 (Kadrioru puukool, kaks puud, h=6 m, d=8-10 cm, kandsid pea iga aasta õige rikkalikult seemet), Ahju tn. 6 (Inthal, noorevõitu 1 m kõrgune lai põõsas); Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Chamaecyparis lawsoniana (A. Murray) Parl. Alumii [Thuja chamaecyparis Lawsoniana f. Alumii hort.] kalifornia ebaküpressi kultivar: Tallinn (1928/1929): Telliskivi tn. 11 (aiaäri G. Treier, Saksamaalt äsja saadud põõsad). Chamaecyparis lawsoniana (A. Murray) Parl. Fraseri [Chamecyparis Lawsoniana fraseri] kalifornia ebaküpressi kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Chamaecyparis lawsoniana (A. Murray) Parl. Triumf van Boskoop [Chamaecuparis Triumph von Boskof] kalifornia ebaküpressi kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Chamaecyparis nootkatensis (D. Don) Spach [Chamaecyparis nutkaënsis Spach.] nutka ebaküpress: Tallinn (1928/1929): Kentmanni tn. 18 (Didvig, haruldaselt suur põõsas, aastased, h=7 m, kannab palju seemet). Chamaecyparis pisifera L. [Chamaecuparis pisifera] mägi-ebaküpress: Valga (1926): J. Goertzi dendroaed (põõsakujulised, h=1,5 m). Chamaecuparis pisifera L. Squarrosa [Chamaecyparis pisifera f. squarrosa Beiszn. et Hochst] mägi-ebaküpressi kultivar: Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi

15 aed (Hirvepark, h=1 m), muidu aedes üsna harva; Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Ginkgo biloba L. [Ginkgo biloba L.] hõlmikpuu: Valga (1926): J. Goertzi dendroaed (kaks eksemplari h=0,5 m); Tallinn (1928/1929): Süda tn. 2 (Kühnert, 30 aastane, h=6 m, d=10 cm), Viruvärava mägi (h=4 m, d=6 cm), Vismari tn. 3 (h=1,5 m). #Juniperus communis L. [Juniperus communis] harilik kadakas: Uue-Antsla park (1926); Tallinn (1928/1929): metsikult kasvab Lasnamäel. Juniperus communis L. Hibernica [Juniperus communis var. hibernica Gord.] hariliku kadaka kultivar: Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark). Juniperus sabina L. [Juniperus Sabina L.] sabiina kadakas: Räpina park (madalad põõsad lossi eesküljel; 1926), Toila-Oru park (1930); Tallinn (1928/1929): tihti ilupõõsana aedes, 1928./29. a. talvel osaliselt külmast rikutud; Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark), Vismari tn. 3, Oru tn. 2, Narva mnt 71/73, Vana Kalamaja t. 9 (vana tugev põõsas, mis külma läbi kannatas üsna vähe) jne. Juniperus sabina L. 'Tamariscifolia' [Juniperus sabina f. tamaricifolia] sabiina kadaka kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Juniperus virginiana L. [Juniperus virginiana L.] virgiinia kadakas: Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, h=3 m), Soo tn. 9A (Vahl, ilusaid noori eksemplare); Pärnu linn (1930), Viljandi (1936): fotograaf pr Riet i aed (Koidu tn. 10/Posti tn. 24).?Juniperus virginiana L. Glauca [E. Viirokil kirjas Juniperus virginiana f. columnaris hort. (seega tänapäevases nomenkltuuris J. virginiana Columnaris ), samas ta kirjutab: värvilt on põõsad sini-hall-rohelised, seega oleks siin kasvavad põõsad var. glauca alla kuuluvad] virgiinia kadaka kultivar: Tallinn (1928/1929): Kadaka tee 2, Blankenthal (Behr, noored põõsad, kaunistavad mõlemalt poolt keset parki käivat laia jalgteed, h=1 m). Juniperus virginiana L. Schottii [Juniperus virginiana f. Schottii Hort.] virgiinia kadaka kultivar: Räpina park (lossist idas ja läänes, püramidaalse kujuga; 1926), Vana-Antsla park (sirgetüveline, d=7 cm, h=5 m; 1926). Larix decidua Mill. [Larix europaea D. C.] euroopa lehis: Räpina park (1926), Sangaste park (1926), Keila-Joa park (p=227 cm; 1930), Kose park (1930), Toila- Oru park (1930); Tallinn (1928/1929): Kadriorg. Larix gmelini (Rupr.) Kuzen. [Larix dahurica] dauuria lehis: Sangaste park (1926), Aaspere park (1930), Toila-Oru park (1930). Larix gmelinii (Rupr.) Rupr. var. japonica (Regel) Pilg. [Larix kurilensis Mayr.] kuriili lehis: Tallinn (1928/1929): Kadriorg. Larix kaempferi (Lamb.) Carrière [Larix leptolepis Gord.] jaapani lehis: Sangaste park (1926), Kose park (1930); Tallinn (1928/1929): Pirita tee 12 (K. Scheel, noori puid), esineb võrdlemisi harva. Larix sibirica Ledeb. [Larix russica (Endl.) Sabine ex Trutv., Larix sibirica Ledeb.] siberi lehis: Räpina park (p=246 cm, p (jalamil) =306 cm, h=30 m, p=255 cm; 1926), Sangaste park (1926), Vana-Antsla park (1926), Vigala pargid (1927), Aaspere park (1930), Keila-Joa park (1930), Kose park (1930), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (paiknevad matusekohal selle ääres ja ulatusid peahooneni, suured jämedad puud; peahoone ümbruses oli kõrgete lehiste p=kuni 255 cm; 1930), Toila-Oru park (1930), Viimsi park (moodustavad väikse omaette metsasalgu, h=25-27 m, d=kuni 67 cm; 1930), Tallinn [L. sibirica Ledeb.] (1928/1929): Kadriorg, tihti ka aedes ilupuuna, üksikuid haljasaladel, Saksa

16 Aiandusseltsi aed (Hirvepark, d=47 cm), Suur-Pärnu mnt 85 (suuri puid, d=57 cm); Viljandi (1936): uutes puiesteedel. #Picea abies (L.) H. Karst [Picea excelsa Link] harilik kuusk: Sangaste park (1926), Tallinn (1928/1929): ilupuudena, hekkidena, leidub ka alavariatsioone. Tavaline metsapuu. Picea abies (L.) H. Karst Compacta [Picea abies f. compacta (Kirchn.) Nash] hariliku kuuse kultivar: Olustvere park (1934), Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Picea abies (L.) H. Karst 'Argenteospica' [Picea excelsa f. argenteo-spicata] hariliku kuuse kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4, h=~4 m, noored kasvud on kevadel valged). Picea abies (L.) H. Karst 'Aurea Magnifica' [Picea excelsa f. aurea magnifica] hariliku kuuse kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4, noored kasvud kevadel kuldkollased). #Picea abies (L.) H. Karst f. virgata (Jacq.) Casp. [Picea abies f. vigrata (Jacq.) Fries] hariliku kuuse vorm: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4, h=4 m). Picea engelmannii Parry ex Engelm. [Picea Engelmannii Engelm.] Engelmanni kuusk: Sangaste park (1926), Aaspere park (noored puud; 1930), Kose park (1930), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (1930), Vasalemma park (1930), Viimsi park (p=kuni 135 cm, 1930), Tallinn (1928/1929): haljasaladel, eraaedades üsna tihti ilupuuna, Kadriorg, Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, suurepärased noorevõitu eksemplarid); Pärnu linn (1930). Picea glauca (Moench) Voss [Picea alba Lk.] kanada kuusk e. valge kuusk: Sangaste park (1926), Keila-Joa park (1930), Vasalemma park (1930), Viimsi park (p=144 cm; 1930); Tallinn (1928/1929): Kadriorg, tihti ka aedes ilupuuna. Vanemas eas omab haiglase väljanägemise; Pärnu linn (1930). Picea jezoensis (Siebold et Zucc.) Carrière [Picea ajanensis] ajaani kuusk: Sangaste park (1926, on metsa istutatud, s.o. parki, kuid pole leitud, vist hukkunud). Picea obovata Ledeb. [Picea obovata Ledeb.] siberi kuusk: Tallinn (1928/1929): tihti puiestikes ja eraaedades. Picea omorica (Pancic) Purkyne [Picea omorica] serbia kuusk: Olustvere park (d=kuni 18 cm, 1934). Picea orientalis (L.) Link. [Picea orientalis Link] idakuusk: Kose park (1930); Tallinn (1928/1929): Pirita tee 12 (K. Scheel, hulk noori puid h=1 m, osalt hekina istutatud, puukesed kasvatavad suve jooksul kuni 40 cm pikkuse ladvavõrse). Picea pungens Engelm. [Picea pungens] torkav kuusk: Pärnu linn (1930). Picea pungens Engelm. Argentea [Picea pungens f. argentea hort.] torkava kuuse kultivar: Räpina park (puud on murtud; 1926); Toila-Oru park (1930); Viimsi park (1930); Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aias (Hirvepark) ja mujal eraaedes tihti dekoratiivse ilupuuna, leidub käbikandvaid puid. Picea pungens Engelm. 'Glauca' [Picea pungens f. glauca hort.] torkava kuuse kultivar: Räpina park (puud h=~16 m, d=18 cm, mõlemaid on murtud; 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (mõned päris suured puud; 1926), Vana- Antsla park (1926), Vasalemma park (1930), Kose park (1930), Tallinn (1928/1929): haljasalad, Kadriorg, tihti eraaedes. Picea pungens Engelm. Koster [Picea pungens f. Kosterii] torkava kuuse kultivar [Kosteri hõbekuusk]: Viljandi (1936): A. Ohtla aed (Lembitu pst 26), aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4).

17 Picea rubens Sarg. [Picea rubra L.] punane kuusk: Tallinn (1928/1929): Kadriorg (põõsakujuline puu), Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, d=20 cm) Picea schrenkiana Fisch. et C. A. Mey. [Picea schrenkiana F. et. M.] tjan-šani kuusk: Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, h=7 m, d=15 cm, kannab käbisid), Toompuiestee 12 (d=9 cm). Pinus banksiana Lamb. [Pinus Baksiana] hall mänd: Räpina park (mitmed puud pargi lääne osas h=19 m ja d=25 cm; 1926), Sangaste park (1926), Vana-Antsla park (põhjaosas puud d=15 cm; 1926). Pinus cembra L. [Pinus cembra L.] alpi seedermänd: Räpina park (puud kuni h=20, p=95 cm, oksad ja latv murtud; 1926), Sangaste park (1926); Uue-Antsla park (1926), Vana-Antsla park (lossi taga d=35 cm; 1926), Vigala pargid (1927), Keila- Joa park (p=177 cm; teisel pool jõge: p 1 =172 cm, p 2 =226 cm; 1930), Kose park (1930), Toila-Oru park (1930), Viimsi park (1930), Valga (1926): J. Goertzi dendroaed; Tallinn (1928/1929): Kadriorg (30 aastased), Narva mnt 71/73 (paar jämedat puud, d 1 =45 cm, d 2 =47 cm); Pärnu linn (1930); Viljandi (1936): Trepimägi. Pinus contorta Douglas ex Loudon [Pinus contorta] keerdmänd: Sangaste park (1926). Pinus contorta Douglas ex Loudon var. murrayana (Balf.) Engelm. [Pinus Murrayana] keerdmänni teisend: Sangaste park (1926). Pinus jeffreyi Grev. et Balf. ex A. Murray [Pinus jeffreyi] Jeffrey mänd: Sangaste park (1926). Pinus koraiensis Siebold et Zucc. [Pinus koraiensis] korea seedermänd: Sangaste park (1926), Toila-Oru park (1930). Pinus mugo Turra (subsp. mugo) [Pinus mugo var. Mughus Willk.] mägimänd: Räpina park (kasvavad igal pool, 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (1926), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (1930), Toila-Oru park (1930), Viimsi park (1930), Valga (1926): J. Goertzi dendroaed; Tallinn (1928/1929): Patkuli plats, Kadriorus Russalka juures, vahel ka mõne eraaias. Pinus mugo Turra subsp. pumilio (Haenke) Franko [Pinus mugo var. pumilio Willk.] mägimänni alamliik: Tallinn (1928/1929): aedades võrdlemisi harva. Pinus nigra Arnold [Pinus Larico var. austriaca Endl., Pinus laricio] must mänd: Räpina park (h 1 =14 m, d 1 =20 cm, h 2 =2 m; 1926), Uue-Antsla park (P 1 =130 cm, h 1 =14 m, teine on märksa peenem; 1926), Vana-Antsla park (d 1 =15 cm, d 2 =15 cm, h 2 =13 m; 1926), Toila-Oru park (1930); Tallinn [P. Larico var. austriaca Endl.] (1928/1929): Viruvärava mägi (5 puud), Narva mnt 71/73 (tüsedaim puu, Fahle, d=48 cm, laia võraga ja täitsa terve elujõulise väljanägemisega), Kentmanni tn. 18 (Didvig, d=32 cm), Aia tn. 5 (aednik K. Tarik), Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, noori puid), Suur-Pärnu mnt 79 (noori puid); Pärnu linn (1930). Pinus nigra Arnold subsp. pallasiana (Lamb.) Holmboe [Pinus laricio] musta männi alamliik [krimmi mänd]: Sangaste park (1926); Viljandi (1936, d=~ 25 cm). Pinus koraiensis Siebold et Zucc. [Pinus mandschurica] korea seedermänd: Sangaste park (1926). Pinus strobus L. [Pinus strobus L.] valge mänd: Räpina park (p=205 cm, h=21 m, latv on pooleldi kuivanud Peridermium strobi tagajärjel, nooremad puud on terved ja kasvavad ilusti; 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (mitmed puud, kaks neist p=185 cm, h=19 m, üks neist on kaheharuline; 1926), Vana-Antsla park (d=15-20 cm, h=16 m; 1926), Vigala pargid (1927), Kose park (1930), Toila- Oru park (1930), Tallinn (1928/1929): aedes ilupuuna küllalt harva esinev,

18 vanemaid puid Oru tn. 2, mujal noorevõitu puid, nagu Saksa Aiandusseltsi aias (Hirvepark), Kadaka tee 16 jne. #Pinus sylvestris L. [Pinus sylvestris L.] harilik mänd: Sangaste park (1926); Tallinn (1928/1929): ilupuuna puiestikes, võrdlemisi harva eraaedades. Pinus sylvestris L. Pinus mugo Turra [Pinus sylvestris Pinus mugo] hariliku ja mägimänni hübriid: Sangaste park (1926). Pinus uncinata Mill. ex Mirb. [Pinus mugo var. unicinata Willk.] konksmänd: Tallinn (1928/1929): Viruvärava mägi. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco [Pseudotsuga Douglasii, Pseudotsuga taxifolia, Pseudotsuga Douglasii var. laeta Schw.] harilik ebatsuuga [Douglase kuusk]: Räpina park (h 1 =10 m, p 2 =p 3 =100 cm, h 2 =h 3 =18 m, vana puukoolis 4 puud; 1926), Sangaste park (1926), Vigala pargid (1927), Aaspere park (lossi ees; 1930), Kose park (1930), Kukruse park ja Tollide suguvõsa matusekoht (kabeli ja Ed. V. Tolli mälestusmärgi lähikonnas; 1930), Vasalemma park (1930), Olustvere park (d=28 cm; 1934), Tallinn (1928/1929): mõnes eraaias; Viljandi (1936): uutes puiesteedel. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco var. caesia (Schwerin) Franco [Pseudotsuga Douglasii var. caesia Schw.] hariliku ebatsuuga teisend: Sangaste park (1926), Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark). Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco var. glauca (Beissner) Franco [Pseudotsuga Douglasii var. glauca Mayr.] hariliku ebatsuuga teisend: Räpina park (1926); Sangaste park (1926), Vana-Antsla (noored puud, kiratsevad; 1926); Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark, toredad noorevõitu puud).?pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco Glauca Pendula [Pseudotsuga Douglasii var. caesia Schw., vististi f. pendula hort.] hariliku ebatsuuga kultivar: Tallinn: Süda tn. 2. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco var. viridis (Schwerin) Franco [Pseudotsuga menziesii var. viridis] hariliku ebatsuuga teisend: Sangaste park (1926). #Taxus baccata L. [Taxus baccata L] jugapuu: Tallinn (1928/1929): Kentmanni tn. 18 (60 (55) aastane, h=5 m, vl=6 m), Kadaka tee 27 (h=4 m, viieharuline), Mäekalda tn. 25 (põõsas, h=2 m), Narva mnt 72 (h=1 m); Viljandi (1936): fotograaf pr Riet i aed (Koidu tn. 10/Posti tn. 24). Taxus baccata L. Fastigiata [Taxus baccatia var. fastigiata Loud., Taxus baccata f. pyramidalis] hariliku jugapuu kultivar: Räpina park (madalad, kiratsevad, kühmunud ja murtud põõsad; 1926), Kose park (1930), Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4); Tallinn (1928/1929): Vismari tn. 3 (Silvers, h=2 m), Pirita tee 12 (K. Scheel, h 1 =h 2 =1,8 m, kaks ideaalset püramiidikujulist jugapuud), Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4, ainult siinses aias eristas E. Viirok Taxus baccata f. pyramidalis e). Taxus cuspidata Siebold et Zucc. [Taxus cuspidata] ida-jugapuu: Olustvere park (1934); Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Thuja occidentalis L. [Thuya occidentalis L.] harilik elupuu: Räpina park (suurim eksemplar on lossi lähedal, p=100 cm, h=16 m, vähemad eksemplarid lossist kaugemal on murtud, 1926), Sangaste park (1926), Uue-Antsla park (1926), Vana- Antsla park (pargi lõunaservas murtud põõsad; 1926), Vigala pargid (1927), Aaspere park (1930), Keila park (1930), Keila-Joa park (grupp, kus puude p= cm ja h=~15-18 m; teisel pool jõge p=118 cm, üks haru on 20 cm kõrguselt maha saetud, mille p=155 cm; 1930), Kose park (1930), Kukruse park ja Tollide matusekoht (kasvab Tollide matusekohal, üksikult ja gruppides, on puukujulised, h=18-20 m ja d=kuni 28 cm), 1930), Toila-Oru park (1930), Vasalemma park

19 (1930), Tallinn (1928/1929): väga tihti ilupõõsana või puuna aedades, kasvab nii piiratult kui ka vabalt tüvi- või mitmetüvelise puuna, Kadriorg (lossiaias paar mitmetüvelist puud, h=12 m, harude perimeeter kuni 28 cm), aedades leidub tüsedaid sirgetüvelisi puukujulisi eksemplare, nagu Toompuiestee 12, Kentmanni tn. 20, Oru tn. 2, Suur-Pärnu mnt 83 (Rogenhagen, kaks tüsedamat eksemplari kogu Tallinnas, h=13 m, p 1 =81 cm, p 2 =90 cm), Kadaka tee 27, Kaupmehe tn. 16 (50 aastane, põõsad); Pärnu linn (1930); Viljandi (1936): Lossimäed (kahelpool teed lossi juurest Jaama tänavale). Thuja occidentalis L. Aurea [Thuja occidentalis f. aurea] hariliku elupuu kultivar: Toila-Oru park (ka mitmeid teisi aedvorme; 1930); Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Thuja occidentalis L. Aureo-spicata [Thuja occidentalis f. aureo-spicata] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Thuja occidentalis L. Bodmeri [Thuja occidentalis Bodmeri] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Thuja occidentalis L. Compacta [Thuja occidentalis f. compacta Knight] hariliku elupuu kultivar: Tallinn (1928/1929): iluaedes harva leiduv. Thuja occidentalis L. Cristata [Thuja occidentalis f. cristata] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Thuja occidentalis L. Ellwangeriana [Thuja occidentalis f. Ellwangeriana] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Thuja occidentalis L. Ericioides [Thuja occidentalis f. ericioides] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Thuja occidentalis L. Filiformis [Thuja occidentalis f. filiformis] hariliku elupuu kultivar: Viljandi (1936): aednik M. Suitsu aed (Tamme tn. 4). Thuja occidentalis L. Hoveyi [Thuja occidentalis f. hoveyi hort.] hariliku elupuu kultivar: Tallinn (1928/1929): Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark). Thuja occidentalis L. Lutea [Thuja occidentalis f. lutea hort.] hariliku elupuu kultivar. Tallinn (1928/1929): leidub aedades väga harva, Kentmanni tn. 18 (Didvig). Thuja occidentalis L. Wareana [Thuja occidentalis f. Wareana hort.] hariliku elupuu kultivar: Räpina park (peaasjalikult lossi lähedal, tihedate püstiste okstega; 1926); Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9); Tallinn (1928/1929): kohati iluaedes, Saksa Aiandusseltsi aed (Hirvepark). Thuja orientalis L. [Thuya orientalis] ida-elupuu: Tallinn (1928/1929): Luise tn. 15 (aednik Uus, üsna vanad põõsad, kasvavad variulises kohas, h=1,5 m), Tõnismägi 11 (noor puukene, h=1,3 m). Thuja plicata Donn ex d. Don [Thuja gigantea] hiigel-elupuu: Räpina park (üks väike põõsas harilike elupuude keskel; 1926);?Toila-Oru park (1930); Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Thuja standishii (Gord.) Carriére [Thuya Standishii Carr.] jaapani elupuu: Tallinn (1928/1929): Linna puukooli juures (Kirikaia t 6, mitmed suured põõsad), aedades üsna harva. Thujopsis dolabrata (L. f.) Siebold et Zucc. [Thuyopsis dolabrata S et Z.] hiibapuu: Toila-Oru park (1930); Tallinn (1928/1929): väga harva leiduv Vismari tn. 3 (Sivers, h=üle 1 m, kasv oli kiratsev, sai rikutud 1928/29. a. talvest), Süda tn. 3 (Kühnert, suur põõsas, mis a. talvel kannatas osaliselt); Viljandi (1936): aednik A. Kelchi puukool (Jaama tn. 9). Tsuga canadiensis (L.) Carrière [Tsuga canadiensis] kanada tsuuga: Räpina park (üks noor eksemplar, murtud, kiratseb h=2 m; 1926), Sangaste park (1926), Kose