Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõivekomitee Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) Ühise tööhõivearuande kavand - Vastuvõtmine Delegatsioonidele edastatakse lisas ühise tööhõivearuande kavand tööhõivekomitee poolt viimistletud kujul. Alaliste esindajate komiteel palutakse edastada ühise tööhõivearuande kavand tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogule vastuvõtmiseks. 6142/15 kn/tar/sel

2 ÜHINE TÖÖHÕIVEARUANNE /15 kn/tar/sel 1

3 PEAMISED SEISUKOHAD Ühise tööhõivearuande kavand on koostatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 148 ja see kuulub iga-aastase majanduskasvu analüüsi paketti, millega alustatakse aasta Euroopa poolaasta koordineerimisprotsessi. Ühist tööhõivearuannet kasutatakse majanduse tõhustatud suunamisel ning see toetab iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud peamisi tööhõivealaseid seisukohti. Aruandes esitatud analüüs tugineb Euroopa tööhõive- ja sotsiaalsele olukorrale, tööhõivesuuniste rakendamisele, 1 riiklike reformikavade läbivaatamisele ning nende alusel 8. juulil 2014 nõukogus vastu võetud riigipõhistele soovitustele ja nende senise rakendamise tulemuste hindamisele. Tööhõive- ja sotsiaalne olukord valmistab jätkuvalt muret Euroopa Komisjoni sügiseses majandusprognoosis nähakse ette aeglast majanduskasvu ja suurt, kuid suhteliselt stabiilset töötust (24,6 miljonit inimest). Erinevused riikide vahel on endiselt suured ja seda eelkõige euroalal. Isegi riikides, mille majandus toimib suhteliselt hästi, on töötus muutunud struktuurseks, mida näitab pikaajaliste töötute järjest suurenev arv. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse ohus olevate inimeste hulk on paljudes liikmesriikides suurenenud, kusjuures riikidevahelised erinevused süvenevad. Lapsed kogevad viimastel aastatel järjest suurenevat vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski, kuna nende tööealiste vanemate olukord on halvenenud. Reformid, mis toetavad hästi toimivat tööturgu, peavad jätkuma Mitu liikmesriiki on ellu viinud reforme, mille positiivset mõju näitab näiteks tööjõus osalemise määra suurenemine. Siiski on vaja rohkem investeeringuid, et stimuleerida majanduskasvu ning luua positiivne keskkond kvaliteetsete töökohtade loomiseks. Liikmesriigid peaksid jätkama või mõnel juhul ka tõhustama meetmeid, mis vähendaksid tööturu killustatusest tulenevaid väljakutseid, tagades nõuetekohase tasakaalu paindlikkuse ja töökaitse vahel. 1 Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, , lk 46). 6142/15 kn/tar/sel 2

4 Noortegarantii rakendamist tuleks kiirendada Noorte töötuse vastu võitlemisel on liikmesriigid teinud edusamme noortegarantiide rakendamisel. Nüüd on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, pöörates erilist tähelepanu riiklikele tööturuasutustele, parandades pakkumist ja nõudlust tööturul / luues tööandjate kaasatuse, parandades teavitamist, edendades sobivaid aktiivseid tööturupoliitika meetmeid ning kutseharidust ja -koolitust. Liikmesriigid peaksid tagama soodsa keskkonna, milles ettevõtjad saaksid pakkuda õpipoisiõpet, nii et hariduse omandamiselt oleks lihtsam tööellu siirduda. Investeerimine inimkapitali läbi hariduse ja koolituse suurendab tootlikkust Liikmesriigid on kehtestanud meetmeid, mille eesmärk on parandada oskuste pakkumist ja edendada täiskasvanuharidust. Mitu riiki on võtnud meetmeid, et parandada põhi-, kesk- ja kõrgharidussüsteemi, samas kui teised on tegelenud üldise haridusstrateegiaga. Liikmesriigid peavad jätkama oma kutsehariduse ja -koolituse süsteemide reforme, et suurendada töötajate tootlikkust, pidades silmas kiiresti muutuvat vajadust oskuste järele. Tuleb toetada pikaajaliste töötute tööturule naasmist Töötushüvitised peaksid olema paremini seotud töötute aktiveerimis- ja toetusmeetmetega ning vaja on täiendavaid meetmeid, et parandada pikaajaliste töötute integreerimist tööturule. Maksu- ja hüvitissüsteemid peavad toetama töökohtade loomist Algatatud on mõned maksureformid, mille eesmärk on vähendada töötamist pärssivaid tegureid ja tööjõu maksustamist, et võimaldada ettevõtetel võtta (uuesti) tööle noori ja pikaajalisi töötuid. Mitu liikmesriiki on muutnud palgakujundusmehhanisme, et palgad oleksid paremini vastavuses tootlikkusega, ja on toetanud leibkonna kasutada oleva kogutulu suurendamist, keskendudes eelkõige miinimumpalgale. Mõned liikmesriigid on kasutanud võimalusi töökohtade loomiseks (ajutise) töölevõtmise, palkade või sotsiaalmaksete toetustega, mis on suunatud uute töötajate töölevõtmisele. 6142/15 kn/tar/sel 3

5 Tuleb võidelda soolise ebavõrdsuse vastu Kuigi on tehtud edusamme, eksisteerib endiselt suur sooline ebavõrdsus. On võetud meetmeid, et edendada naiste tööhõivet ning töö- ja pereelu ühitamist, ent meetmete ulatus ja ambitsioonid on ELis erinevad. Juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele lastehoiuteenustele ning koolivälise hoolduse kättesaadavus, paindlik töökorraldus ja piisava puhkuse poliitika ning toetavad pikaajalised hooldusteenused mängivad jätkuvalt olulist rolli naiste tööhõive säilitamisel ning nii meeste kui ka naiste töö- ja pereelu ühitamisel. Tööturu segregatsioon võib takistada nii naistel kui ka meestel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning põhjustab mitteoptimaalset oskuste ja töökohtade sobitamist. Sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine: tõhusa kaitse pakkumine kõigile ning piisavad investeeringud inimkapitali Tulevikus tuleks keskenduda struktuurireformidele, mis aitavad tulla kriisist välja ja liikuda selliste süsteemide tagamise suunas, mis lähtuvad selgetest sotsiaalsete investeeringute prioriteetidest ja pakuvad piisavat kaitset kogu elu jooksul. Liikmesriigid on suurendanud poliitilisi jõupingutusi miinimumsissetuleku kavade käivitamise ja piisavuse ning nendele juurdepääsu parandamiseks, kuid kavade mõju on ELis väga erinev. Kaitstuse ja tööle asumise parandamine on endiselt esmatähtsad. Sotsiaalkaitsesüsteemid (sh miinimumsissetuleku ja töötushüvitiste kavad) peaksid aktiveerima neid, kel on võimalus tööturul osaleda, ja kaitsma neid, kes on tööturult kõige enam kõrvale jäänud. Sotsiaalkaitse lahutamatuks osaks peaks olema tööturule naasmise pidev toetamine (toetades töökohapõhist kutseõpet, töökoha otsimist jms), vältides nii inimkapitali kulukat kadu. 6142/15 kn/tar/sel 4

6 Üldisi soolisi erinevusi on vähendatud ja pensioniiga on tõstetud, mis on andnud võimaluse jätkata töötamist ja suurendada pensioni, kuid pensionisüsteemide reformimisest üksi ei piisa. Pensionide piisavus ja jätkusuutlikkus on tihedalt seotud majanduse ja tööturu arenguga. Inimeste varajase tööturult väljumise ärahoidmine on väga oluline. Tulevase pensioni piisavuse tagamiseks vajalike meetmete kombinatsiooni oluliseks osaks on poliitikameetmed, millega edendatakse säästlikku ja turvalist täiendavat kogumist pensionipõlveks. Tervishoiuteenustele juurdepääsu ja tervisealase ebavõrdsuse probleemiga tuleb enamikes liikmesriikides tegeleda piiratud tervishoiueelarvega. Liikmesriigid peavad samuti tegelema väljakutsetega, mille nende tervishoiusüsteemile esitavad vananemine ja krooniliste haiguste sagenemine. 6142/15 kn/tar/sel 5

7 1. TÖÖTURU NING SOTSIAALVALDKONNA SUUNDUMUSED JA PROBLEEMID EUROOPA LIIDUS Töötus on aeglaselt vähenenud, kuid jäänud EL 28s siiski kõrgele tasemele. Kuigi aastatel vähenes töötuse määr rohkem kui 2 protsendipunkti, on olukord finants- ja majanduskriisi tõttu märkimisväärselt halvenenud (joonis 1). Ajavahemikus kasvas (sesoonselt korrigeeritud) töötuse määr EL 28s 7,0 %-lt 10,8 %-ni. Viimased Eurostati andmed kinnitavad, et seejärel on töötuse määr taas langenud 10,1 %-ni aasta septembris (11,5 % EA 18s). See on madalaim tase alates aasta veebruarist ning stabiilne aasta augustiga võrreldes. Töötute koguarv on seega 24,6 miljonit, olles aastatagusest 26,4 miljoni suurusest koguarvust madalam. Vaadates ajas toimuvaid muutusi tööturul olevate eri rühmade kaupa, võib täheldada, et noorte töötuse määr on struktuurselt üle keskmise ning reageerib tugevamalt majandustsüklile. Oluliselt kõrgem on ka madala kvalifikatsiooniga töötajate töötuse määr 2. Vanemaealiste töötuse määr on suhteliselt madal, kuid neil on töötuks jäämisel tavaliselt keerulisem uuesti tööle saada. Meeste ja naiste töötuse määr on olnud peaaegu samaväärne alates aastast. Joonis 1: Töötuse dünaamika EL 28s ajavahemikus (aastaandmed) (kokku, noored, vanemaealised, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja naised) Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring 2 See kehtib ka kolmandate riikide kodanike ja puudega inimeste puhul. Kolmandate riikide kodanike töötuse määr oli aastal 21,7 % (2008. aastal 14,3 %), samas kui puudega inimeste töötuse määr on peaaegu kahekordne võrreldes puueteta inimeste määraga. 6142/15 kn/tar/sel 6

8 Töötusega seotud arengud kogu ELis on ikka veel väga erinevad, kuid erinevuse suurenemine on peatunud aasta septembris oli töötuse määr 5,0 % Saksamaal ja 5,1 % Austrias ning teise äärmusena 24,0 % Hispaanias ja 26,4 % (juuli andmed) Kreekas. Viimase aasta jooksul vähenes töötuse määr 21 liikmesriigis, ühes riigis jäi see samaks, kuid suurenes kuues riigis. Suurim vähenemine registreeriti Hispaanias, Horvaatias, Ungaris ja Portugalis. Töötus suurenes kuues liikmesriigis (Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Austria ja Soome). Pikaajaline töötus suureneb jätkuvalt. Ajavahemikus kasvas pikaajalise töötuse määr EL 28s 3,9 %-lt 5,1 %ni. Areng on olnud eriti negatiivne Hispaanias ja Kreekas ning veidi vähemal määral Küprosel, samas kui märkimisväärseid edusamme on tehtud kolmes Balti riigis. Mullu suurenes pikaajalise töötuse osakaal EL 28s 45,3 %-lt 48,7 %ni kogutöötuse arvestuses (EA 18s 47,5 %-lt 51,5 %ni). Pikaajaline töötus ohustab mehi, noori ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid rohkem kui teisi rühmi tööturul ning puudutab eelkõige inimesi, kes töötavad kutsealadel ja sektorites, mille osatähtsus on kahanemas. Oluline faktor, mis mõjutab töötuse määra ja liikumist pikaajalise töötuse suunas või sealt välja, on majanduse üldine olukord, kuid mõnes liikmesriigis (Soome, Madalmaad ja Rootsi) võib täheldada ka tugevaid riigipõhiseid mõjureid, millega tagatakse tööturule naasmise kõrge määr erinevalt mõnest teisest riigist (nt Bulgaaria, Kreeka ja Slovakkia). Üldiselt ei ole viiest ELi pikaajalisest töötust üks kunagi töötanud ja kolm neljandikku on noored vanuses alla 35 aasta ning see tekitab marginaliseerumise ohu 3. 3 Vt edasise analüüsi jaoks Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (edaspidi DG EMPL ) dokumenti Key Features (Põhijooned) (avaldamata). 6142/15 kn/tar/sel 7

9 Joonis 2: Pikaajalise töötuse määr (% tööealisest elanikkonnast) EL 28s ning liikmesriikides ja aastal Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring Noorte töötuse määr on jätkuvalt väga kõrge, kuid näha on paranemise märke aasta septembris oli noorte töötuse määr (15 24aastased) EL 28s 21,6 %, mis on 1,9 protsendipunkti väiksem kui varasemal aastal. Erinevused liikmesriikide vahel on väga suured alates 7,6 %st Saksamaal ja 9,1 %st Austrias kuni 50,7 %ni Kreekas (juulis 2014) ja 53,7 %ni Hispaanias. Vahepeal ei ole erinevused enam suurenenud, kuid on endiselt suured. Isegi kui peaaegu 70 % ELi noortest omandas aasta esimeses kvartalis haridust, on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (nn NE-noored vanuses aastat) osakaal endiselt kõrge. Paljudes liikmesriikides on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr pärast aastat täheldatud madalaimast tasemest märkimisväärselt kõrgem, jäädes üsna ülemise piiri lähedale. See kehtib eelkõige kõrgeimate määradega liikmesriikides, nagu Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia ja Rumeenia. Üsna madalad määrad, mille puhul võib märgata languste jätkumist, on Austrias, Saksamaal, Taanis, Luksemburgis, Madalmaades ja Rootsis aastal oli see määr üle 10 % enamikus liikmesriikides. NE-noorte seas on veidi rohkem naisi kui mehi (2013. aastal vastavalt naisi 13,2 % ja mehi 12,7 %, kokku 13,0 %). Noorte jäämine tööelust ja õppetööst kõrvale on peamiselt tingitud sellest, et noorte töötus suureneb, kuid ka sellest, et suureneb nende noorte arv, kes ei otsi aktiivselt tööd ega osale õppetöös. Mõnes liikmesriigis (Bulgaaria, Rumeenia, Itaalia) on mitteaktiivsete NE-noorte osakaal üle 10 %. 6142/15 kn/tar/sel 8

10 Koolist väljalangemine on järk-järgult vähenemas, seega liigume eesmärgi poole: vähem kui 10 % koolist väljalangenuid aastaks Koolist väljalangemise tase oli aastal 12,0 %, mis on vähem kui 12,7 % aasta varem, mehi mõjutab see rohkem (13,6 %) kui naisi (10,2 %). See on siiski endiselt suur probleem, kuna puudutab ligikaudu 5 miljonit inimest, kellest üle 40 % on töötud aastal oli see 18 liikmesriigis madalam kui Euroopa aasta strateegias eesmärgiks seatud 10 %. Kõige suurem oli koolist väljalangemise tase Hispaanias ja Maltal, kus see ületas 20 %. Euroopas tehakse edusamme kolmanda taseme hariduse omandanute osakaalu viimisel vähemalt 40 %-ni aastaks aastal oli kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal 36,9 %, mis on 1,2 protsendipunkti suurem kui eelmisel aastal. Kõrgeimad näitajad (üle 50 %) on Iirimaal, Leedul ja Luksemburgil. Terves ELis omandab kolmanda taseme haridust rohkem naisi (39,9 %) kui mehi (31,5 %). Joonis 3: Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr EL 28s ja liikmesriikides aasta teises kvartalis ning kõrgeimad ja madalaimad näitajad alates aastast Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring; sesoonselt korrigeerimata andmed, nelja kvartali keskmine aasta teise kvartali seisuga (DG EMPLi arvutused) 6142/15 kn/tar/sel 9

11 Tööjõus osalemise määrad on enamikus liikmesriikides kriisile hästi vastu pidanud, peamiselt tänu suurenevale aktiivsusele vanemaealiste (55 64aastased) ja naiste seas aasta I kvartalist kuni aasta I kvartalini suurenes EL 28s 15 64aastaste vanuserühmas tööjõus osalemise määr 70,3 %-lt 72,0 %-ni, kuigi riigiti esines suuri erinevusi. Kõige enam suurenesid tööjõus osalemise määrad Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Leedus, Luksemburgis, Maltal ja Poolas, samas kui kõige enam vähenes see Taanis (baastase oli väga kõrge) ja Iirimaal. Kuigi tööjõus osalevate naiste määr on aja jooksul kasvanud, on siin endiselt märkimisväärseid erinevusi võrreldes meeste määraga: 11,7 protsendipunkti aasta II kvartalis (meeste puhul on vastav määr 77,9 % ja naiste puhul 66,2 %). Meeste ja naiste tööjõus osalemise määra erinevus on iseäranis suur Kreekas ja Itaalias. Mõnes teises riigis, nagu Austria, Saksamaa ja Madalmaad, on naiste tööjõus osalemise määr kõrge ning seda iseloomustab osalise tööajaga töötavate naiste suur osakaal. ELi 20 64aastaste meeste ja naiste tööhõive määra suundumus on negatiivne ning Euroopa aasta strateegia eesmärgi saavutamiseks (s.o 75 %) on vaja tugevat suunamuutust. Kriisi algusest alates on EL 28 tööhõive määr vähenenud ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra, alates tipust aastal 68,4 %-ni aasta esimeses kvartalis. Arengud liikmesriikides on olnud väga erinevad (joonis 4) ja aasta esimeste kvartalite vahel oli tööhõive kasv eriti negatiivne mitmes lõunapoolses Euroopa riigis, Balti riikides, Bulgaarias ja Iirimaal. Tööhõive on oluliselt kasvanud Luksemburgis ja Maltal ning vähemal määral Saksamaal. Viimase aasta jooksul on arengud olnud tagasihoidlikumad, kuid tööhõive on kasvanud ka mitmes riigis, kus varasematel aastatel oli probleeme. 6142/15 kn/tar/sel 10

12 Tööhõive areng ei ole jaotunud ühtlaselt. Kui meeste (20 64aastased) tööhõive määr on alates aasta esimesest kvartalist langenud üle 3 protsendipunkti (77,4 %-lt aastal 74,0 %-le aastal), siis naiste tööhõive määr langes ainult veidi ja on viimasel aastal isegi kasvanud (0,8 protsendipunkti). Vanemaealiste töötajate tööhõive määr on oluliselt kasvanud (6,2 protsendipunkti võrreldes aasta esimese kvartaliga) ning ulatus aasta alguses 50,9 %-ni. Suur kasv on olnud Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Luksemburgis, Madalmaades ja Poolas, eelkõige vanemate naiste puhul (8,4 protsendipunkti). Kõige rohkem on tööhõive määr vähenenud madalama kvalifikatsiooniga inimeste puhul ning enam-vähem sama palju kesk- ja kõrgharidusega inimeste puhul. Kolmandate riikide kodanike (20 64aastaste vanuserühm) tööhõive määr vähenes ja aasta esimeste kvartalite vahele jääval ajavahemikul EL 28s 62,4 %-lt 55,4 %-ni. Sektorite kaupa võetuna on teenustesektori osakaal jätkuvalt kasvamas nii tööstuse kui ka põllumajanduse tööhõive arvelt. Praegu on osakaalud umbes 72,5 %, 22,5 % ja 5 %. Kuigi alaliste töökohtade olukord on kriisiaastate tõttu halvenenud, on mõju olnud kõige rängem ajutistele töökohtadele (töölepingud on jäetud pikendamata). Täisajaga töökohtade arv on vähenenud ligikaudu 8,1 miljoni võrra ja aasta esimeste kvartalite vahele jääval ajavahemikul. Samas on osalise tööajaga töökohtade arv viimastel aastatel stabiilselt kasvanud: alates aasta esimesest kvartalist 4 miljoni võrra. Joonis 4: Tööhõive määra kasv liikmesriigiti alates aasta I kvartalist (20 64aastaste töötavate isikute arv) Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine, DG EMPLi arvutused, sesoonselt korrigeeritud andmed 6142/15 kn/tar/sel 11

13 Tööhõive olukord peaks tulevikus veidi paranema peamiselt tänu prognoositavale SKP kasvule. Keskpikas perioodis võib prognoosida töökohtade arvu kasvu, eelkõige teatavates valdkondades 4. Näiteks luuakse uusi töökohti tänu tehnoloogia arengule IKT valdkonnas (2020. aastaks prognoositakse vaba töökohta IKT spetsialistidele 5 ). Rahvastiku vananemise tõttu on tõenäoline, et hoolimata riiklike tervishoiukulude kärpimisest praegu ja tulevikus suureneb keskpikas perioodis vajadus tervishoiutöötajate ja -teenuste järele. Lisaks võib tänu majandustegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmisele tekkida rohkem keskkonnahoidlikke töökohti 6. Ka muudes kõrgtehnoloogiast sõltuvates valdkondades, näiteks transpordivaldkonnas, on tulevikus vaja palju keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, et tulla toime lennunduse ja reisijateveo 7 mahtude kasvuga. Olukorda mõjutab ka asjaolu, et eeldatavalt läheb transpordivaldkonnas aastaks suur osa vanemaealisi töötajaid pensionile. 4 Vt komisjoni talituste töödokument: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööhõivepotentsiaali kasutamine, , SWD(2012)0096; komisjoni talituste töödokument Tegevuskava ELi tervishoiutöötajate jaoks, , SWD (2012) 93 ja komisjoni talituste töödokument Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine, , SWD(2012) Vt Digitaalpädevused töökohtade jaoks Euroopas: edusammude mõõtmine ja edasiliikumine (Euroopa Komisjoni jaoks koostatud aruanne), Empirica Gesellschaft für Kommunikations- und Technologieforschung mbh, Bonn, veebruar Vt ka komisjoni teatist Keskkonnasäästliku tööhõive algatus: keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine, , (COM(2014)446). 7 Vt /15 kn/tar/sel 12

14 Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on Euroopa tööhõive kasvu mootorid. Mõned uuringud on näidanud, et ajavahemikul lõid VKEd 85 % ELi uutest töökohtadest. 8 Seevastu ajavahemikul vähenes tööhõive ELi VKEdes 0,5 % võrra. Kui jätta välja ehitussektor, kus aastal oli hõivatud seitsmendik VKEde töötajatest, siis on toimunud väike kasv 0,3 %, kuid seda varjutab 2 % kasv suurettevõtetes. Tänaseni on paljudes liikmesriikides mittefinantssektorile antavate laenude kättesaadavus endiselt halb, mis on tingitud nii laenupakkumise kui ka -nõudluse teguritest, sealhulgas sektori ümberkorraldamisest ja finantsvõimenduse vähendamisest pärast finantskriisi. Lisaks on pangalaenude intressimäärad haavatavates liikmesriikides hoolimata EKP hiljutistest meetmetest jätkuvalt kõrged, ning see mõjutab kõige rohkem VKEsid. Piiratud juurdepääs rahastamisele võib samuti vähendada idufirmade arvu, mis on murettekitav, sest VKEde hulgas tekitavad just alustavad firmad suurima tööhõive kasvu. VKEde tööhõive vähene muutus alates aastast näitab, millist potentsiaalset mõju tööhõivele võiksid avaldada asjakohased lahendused finantssektori probleemidele. Poliitilised meetmed, millega toetatakse idufirmasid, võivad samuti evida märkimisväärset mõju tööhõivele. 8 Vt Do SMEs create more and better jobs? (Kas VKEd loovad rohkem ja paremaid töökohti?) EIM Business & Policy Research, Zoetermeer, november Teised, näiteks J. Haltiwanger & R.S. Jarmin & J. Miranda Who Creates Jobs? Small versus Large versus Young (Kes loob töökohti? Väikesed vs. suured vs. noored) (2013), The Review of Economics and Statistics, MIT Press, vol. 95(2) ei leia, et ettevõtte suuruse ja tööhõive kasvu vahel oleks ettevõtte vanusega võrreldes süstemaatilist seost. 6142/15 kn/tar/sel 13

15 Mõne liikmesriigi tööturg on endiselt väga killustatud. Noorte tööhõivet iseloomustab asjaolu, et nii ajutiste kui ka osalise tööajaga töökohtade osakaal kogutööhõivest oli aasta esimeses kvartalis kõrge (vastavalt 42,4 % ja 31,9 %). Seevastu kogu tööealise elanikkonna puhul oli ajutiste ja osalise tööajaga töökohtade osakaal palju väiksem, vastavalt 13 % ja 19 %. Osalise tööajaga töötavad peamiselt naised aasta esimeses kvartalis oli osalise tööajaga töötavate naiste osakaal 32%, võrreldes meeste 8,3 %ga. Austrias, Belgias, Taanis, Madalmaades ja Ühendkuningriigis töötab üle 40 % naistest osalise tööajaga. Praeguses makromajanduslikus olukorras võib ajutiste ja osalise tööajaga töökohtade arv (kuigi alati ei pruugi see olla vabatahtlik valik) 9 aidata kaasa töökohtade loomisele ning keskpikas ja pikas perspektiivis võivad need olla hüppelauaks alalise ja/või täistööajaga töökoha saamisele (nt noorte jaoks). Tööturu killustatus väljendub ka püsivas soolises palgaerinevuses ja selles, et inimesed saavad harva üle minna kehvemate lepingutingimustega töökohalt paremate lepingutingimustega kohale 10. Töökohtade vastavus töötute oskustele on mitmes liikmesriigis halvenenud. Kuigi vabade töökohtade arv ei ole viimaste aastate jooksul eriti muutunud, on töötus kasvanud, mis võib olla märk sellest, et töötute oskused ja vabad töökohad ei ole vastavuses. Beveridge i kõver (joonis 5) viitab, et oskuste tööturu nõudlusele mittevastavus on alates aasta keskpaigast kasvanud 11. Vaadates arengut kõigis liikmesriikides, on oskuste vastavus tööturu vajadustele halvenenud enamikus liikmesriikides, välja arvatud Saksamaal. Sellise üldise negatiivse suundumuse põhjuseks on peamiselt negatiivsed tööjõu nõudluse šokid ja oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele 12. See näitab, et tööturuvõimaluste puudumine koos majanduskriisiga tekitab hüsteeriaohu, mille vähendamiseks on vaja investeerida inimkapitali ja viia oskused töökohtadega paremini vastavusse. 9 Näiteks soovimatu osalise tööajaga tööhõive (protsentuaalne osakaal kogu osalise tööajaga tööhõivest) oli EL 28s aastal 29,6 %, mis on suurem kui 25,3 % aastal. 10 Killustatust ei saa siiski seostada üksnes lepingutingimustega, kuna soolise diskrimineerimise mõju võib samuti etendada oma osa. 11 Beveridge i kõver ehk UV-kõver näitab graafiliselt suhet töötuse määra ja vabade töökohtade vahel (täitmata töökohad väljendatuna osakaaluna tööjõust). Suund on allapoole, sest kõrgem töötuse määr esineb tavaliselt koos vabade töökohtade väiksema määraga. Kui see liigub aja jooksul väljapoole, on teatavate töökohtadega seotud järjest kõrgem töötuse määr, mis tähendab seda, et väheneb oskuste ja töökohtade sobivuse tõhusus tööturul. 12 Labour Market Developments in Europe, 2013, Euroopa Komisjon. 6142/15 kn/tar/sel 14

16 Joonis 5: Beveridge'i kõver, EL 28, 2008 I kvartal 2014 I kvartal Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring ja komisjoni talitused, ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringud (BCS); sesoonselt korrigeeritud andmed; märkus: LSI (vertikaalne telg) on tööjõupuuduse näitaja, mis on tuletatud BCS tulemustest (selliste tööstusettevõtete osakaal protsentides, mis on teatanud tööjõupuudusest kui tootmist piiravast tegurist). UR on töötuse määr. Töötute kasvav arv kriisi jooksul ja üha suurenev pikaajaliste töötute määr ning nendest teguritest tulenev oskuste ja vabade töökohtade halb vastavus on aktiivsele tööturupoliitikale ja riiklike tööhõiveteenistustele tõsiseks takistuseks. ELi-sisene töötajate liikuvus on endiselt väike, eelkõige arvestades ELi tööturu üldist suurust. Neljandik ELi kodanikest ütleb, et nad kaaluksid töötamist teises ELi riigis järgmise kümne aasta jooksul, kuid aastal elas teises liikmesriigis ainult 3,3 % ELi tööealisest elanikkonnast. Riikidevahelised erinevused on siiski üsna suured (joonis 6). Kuna töötuse määr erineb ELi liikmesriikides märkimisväärselt, on muusse liikmesriiki kolida soovivate isikute arv alates2011. aastast liikuvust suurendanud, kuid ainult piiratud ulatuses ja mitte nii palju, kui on vaja, et tasakaalustada ELi tööturu suuri vajakajäämisi Täiendav analüüs DG EMPLi dokumendis Key Features (Põhijooned). 6142/15 kn/tar/sel 15

17 Joonis 6: Liikuvuse määr liikmesriigiti residendina viibitud aastate kaupa, 2013 Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (DG EMPLi arvutused); märkused: Liikuvuse määr on teises liikmesriigis aastal elanud tööealise elanikkonna arv protsendina selle riigi tööealisest elanikkonnast, kelle kodakondsust omatakse. Arvud Malta ja Sloveenia kohta on liiga väiksed, et olla usaldusväärsed. Arvud CY, DK, EE, FI, LU ja SE kohta ei ole usaldusväärsed valimi väikese suuruse tõttu. Oskuste pakkumist tuleb veelgi parandada. Mitmed suundumused, eelkõige üleilmastumine ja üleminek (oskustepõhisele) tehnoloogiale, on toonud järk-järgult kaasa tööjõunõudluse eri tasemel oskustega töötajate järele. Lisaks on toimunud muutused oskuste suhtelise tähtsuse järjekorras. Nii IKT valdkond kui ka nn pehmed oskused (nt suhtlusoskus) on muutunud mitmesuguste elukutsete puhul olulisemaks. Kuigi aja jooksul on keskmine haridustase paranenud, ei vasta töötajate oskused enam nõudlusele. Oskuste nõudluse ja pakkumise vahelises suhtes toimunud muutuste tõttu on kõrge kvalifikatsiooniga inimestel töö leidmine lihtsam kui keskmise või madala kvalifikatsiooniga inimestel. Tööturgu käsitlevad prognoosid kinnitavad seda suundumust Vt näiteks Future Skills Supply and Demand in Europe, Cedefop. 6142/15 kn/tar/sel 16

18 Struktuursed puudused oskuste baasis ohustavad Euroopa majanduskasvu potentsiaali. Hiljutised andmed 15 osutavad sellele, et ligikaudu 20 %-l tööealisest elanikkonnast on ainult väga madal kvalifikatsioon ja mõnes riigis (Hispaania, Itaalia) on see näitaja isegi veel kõrgem. Ainult vähestes riikides (Eesti, Soome, Madalmaad, Rootsi) on kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaal suur ja enamiku liikmesriikide näitajad jäävad kaugele maha parimate tulemustega riikide näitajatest mujal maailmas (nt Jaapanist või Austraaliast). Valitsemissektori kuludest selgub, et inimkapitali suunatud investeeringud üha vähenevad. Euroopas ei investeerita hariduse ja oskuste omandamisse tulemuslikult ning see kahjustab keskpikas perspektiivis konkurentsivõimet ja takistab töötajatel töö leidmist. 19 liikmesriiki on absoluutarvudes kulutusi haridusele vähendanud ja 14 liikmesriiki on vähendanud haridusse investeeritavat suhtelist osa SKPst. Palgakujunduses on hakatud arvesse võtma tasakaalustamisvajadusi. Enne kriisi puhkemist esines mitmes liikmesriigis nominaalse tööjõu ühikukulu märkimisväärset kasvu, eelkõige Lätis ja Rumeenias ning vähemal määral Eestis, Leedus, Bulgaarias ja Iirimaal (joonis 7). Kriisi tõttu on nominaalse tööjõu ühikukulu areng nendes riikides alates aastast tunduvalt tagasihoidlikum, välja arvatud Bulgaarias, ning on tegelikult muutunud negatiivseks Iirimaal, Leedus ja Lätis, jäädes napilt üle nulli Rumeenias. Pärast aastatepikkust tõusu on ka Kreekas ja Hispaanias kriisi järel nominaalse tööjõu ühikukulu vähenenud. Saksamaal on areng olnud erinev, kuna see on ainus liikmesriik, kus nominaalne tööjõu ühikukulu enne kriisi vähenes (kuigi vähe) ning viimastel aastatel suurenes. Nominaalse tööjõu ühikukulu mõõdukat suurenemist (tugevamalt enne kriisi) täheldati ka Belgia, Rootsi, Madalmaade, Austria ja Soome puhul. Suundumuse pöördumine ühelt poolt raskustes liikmesriikides ja teiselt poolt ülejäägiga riikides on toetanud maksebilansi tasakaalustamist, mis oli vajalik eelkõige euroalal. On oluline, et palgakujundus oleks jätkuvalt kooskõlas vajadusega vähendada maksebilansi tasakaalustamatust ja töötust ning pikas perspektiivis peaks see olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Positiivse maksebilansiga riikides viimasel ajal toimunud palgatõus võib suurendada üldist kogunõudlust, kui palgatõus on püsiv aasta oktoobris avaldasid OECD ja Euroopa Komisjon uue täiskasvanute oskusi käsitleva uuringu tulemused (Survey on Adult Skills, PIAAC). Vt Is Aggregate Demand Wage-Led or Profit-Led? National and Global Effects, International Labour Office, Conditions of Work and Employment Series No. 40, Genf, /15 kn/tar/sel 17

19 Joonis 7: Nominaalse tööjõu ühikukulu muutumine EL 28s, keskmised aastased muutused, ja Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine Tööjõu ühikukulu vähendamine ja palkade reguleerimine on hindade vähenemist ainult väga aeglaselt ja osaliselt mõjutanud. Osaliselt saab sellist mõju mittetäielikku ülekandumist seletada sellega, et eelarve konsolideerimiseks tõsteti samal ajal kaudseid makse ja reguleeritud hindu 17. Nominaalse tööjõu ühikukulu vähenemine ja hindade muutumatus on viinud töötulu osakaalu vähenemiseni mitmes riigis, eelkõige Kreekas, Hispaanias, Iirimaal ja Portugalis. Sellisest arengust tulenev kasumimarginaalide tõus ei ole (veel) toonud kaasa investeeringute kasvu. Mitmes liikmesriigis on maksukoormus endiselt suur. Suur ja mõnel juhul suurenev maksukoormus on endiselt probleem paljudes liikmesriikides, eelkõige madala ja teise sissetuleku teenijate jaoks. Madala sissetulekuga (67 % keskmisest palgast) inimese jaoks maksukoormus enamikus liikmesriikides ajavahemikul vähenes, kuid kasvas järgneval kahel aastal peaaegu kõikides liikmesriikides aastal erines maksukoormus alates 20 %st või vähemast koormusest Maltal (2012) ja Iirimaal kuni üle 45 %lise maksukoormuseni Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Ungaris Vt Quarterly Report on the Euro Area, Euroopa Komisjon, 12. köide, nr 3, Andmed ei kajasta sihipäraseid maksusoodustusi. 6142/15 kn/tar/sel 18

20 Muutusi kogumaksukoormuses on peamiselt mõjutanud üksikisiku tulumaks, mis on tõusnud 15 liikmesriigis 21st (joonis 8). Üksikisiku tulumaksu tõus (vähemalt kõnealuse leibkonnatüübi puhul ja 67 % juures keskmisest palgast) oli eriti suur Portugalis ja Ungaris, samas kui Ühendkuningriigis ja Kreekas see vähenes üsna märkimisväärselt. Võttes arvesse nii üksikisiku tulumaksu kui ka töötajate sotsiaalkindlustusmakseid, on töötajate maksukoormus kasvanud kümnes liikmesriigis. Vastav koormus tööandjatele on kasvanud vaid kolmes liikmesriigis, kus on tõstetud maksukoormust. Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed on enamikus liikmesriikides jäänud üldiselt samale tasemele, välja arvatud mõned erandid; Poolas ja Slovakkias kasvasid need suhteliselt palju, samas kui Prantsusmaal vähenesid üsna märkimisväärselt. Joonis 8: Kogumaksukoormuse muutumine ajavahemikul komponentide kaupa (67 % keskmisest palgast, vallalised, lasteta) Allikas: Euroopa Komisjoni ja OECD maksude ja hüvitiste andmebaas; märkus: Andmed OECDsse mittekuuluvate riikide kohta (BG, CY, HR, LV, LT, MT ja RO) ei ole kättesaadavad. 6142/15 kn/tar/sel 19

21 Mõnes liikmesriigis on probleemiks deklareerimata töö. Deklareerimata töö hõlmab mitmesuguseid tegevusi alates deklareerimata tööst ametlikus ettevõttes kuni ebaseaduslike füüsilisest isikust ettevõtjateni, kuid ei hõlma ebaseaduslikke kaupu või teenuseid. Deklareerimata tööl on mitmeid negatiivseid tagajärgi. Makromajanduse seisukohast vähendab see maksutulu (tulumaks ja käibemaks) ning kahjustab sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamist. Mikromajanduse seisukohast moonutavad deklareerimata töö ja muud ebatüüpilised töövormid, nagu näilised füüsilisest isikust ettevõtjad, ausat konkurentsi ja sillutavad teed sotsiaalsele dumpingule, takistades täielikku sotsiaalkaitset pakkuvate seaduslike töökohtade loomist. See kahjustab ka tootlikkust, sest mitteametlik ettevõtja väldib enamasti ametlike teenuste ja investeeringute kasutamist (nt krediidi võtmist) ning eelistab seega jääda väiksemahuliseks. Kuigi varimajanduse ja deklareerimata töö täielik ulatus ei ole usaldusväärsete andmete puudumise tõttu täielikult teada, näitavad üldised andmed, et see on mõnes liikmesriigis probleem 19. Lisaks võib deklareerimata töö hulk kasvada teatavate sotsiaal-majanduslike suundumuste tõttu, nagu sektorite muutumine ja majanduse rahvusvahelistumine, standardsete töövormide vähenemine ning sotsiaalsed probleemid mõnes liikmesriigis. Kuna muudatused majanduses mõjutavad üldiselt elanikkonnarühmi erinevalt, on paljudes liikmesriikides suurenenud ebavõrdsus. Kuigi ülemise ja alumise sissetulekukvintiili suhte kordaja 20 on ajavahemikul jäänud ELis üldiselt samale tasemele, on liikmesriikidevaheline ebavõrdsus ulatuslik ja kasvav (joonis 9). Ebavõrdsus on suurenenud enamikus lõunapoolsetes liikmesriikides (Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Küpros), aga ka Horvaatias, Taanis ja Ungaris. Kõige suurem ebavõrdsus EL 28s on Bulgaarias, Kreekas, Rumeenias, Hispaanias, Lätis, Leedus ja Portugalis. Vaatamata olukorra paranemisele on ebavõrdsus endiselt eriti probleemiks Lätis ja Rumeenias ning on suurenenud veelgi liikmesriikides, kus ebavõrdsus oli Euroopa Liidus kõige suurem (vt 5. joonis, 3. peatükk) Vt Eurofound (2013) Tackling Undeclared Work in 27 European Union Member States and Norway: Approaches and Measures Since 2008, Eurofound, Dublin; Hazans, M. (2011), Informal Workers Across Europe, Research Paper 5912, World Bank, Washington DC. Ülemise ja alumise sissetulekukvintiili suhte kordaja näitab sissetulekute jaotuse ebavõrdsust. Selle arvutamiseks jagatakse kõrgeimasse kvintiili (kõige suuremat sissetulekut saav viiendik elanikkonnast) kuuluvate isikute sissetulek madalaimasse kvintiili (kõige väiksemat sissetulekut saav viiendik elanikkonnast) kuuluvate isikute omaga. Kõik sissetulekud on arvutatud kui ekvivalentne kasutada olev tulu. 6142/15 kn/tar/sel 20

22 Joonis 9: Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus (ülemise ja alumise sissetulekukvintiili suhte kordaja) Allikas: Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika (edaspidi EU-SILC ), mis osutab tulude võrdlusaastatele 2012 ja 2007, v. a Ühendkuningriik (uuringu aasta) ja Iirimaa (12 kuud enne uuringut); märkus: *Iirimaa 2012; andmed ei ole EL 28 kohta veel kättesaadavad Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr (AROPE) tõusis paljudes liikmesriikides oluliselt, samuti kasvavad erinevused liikmesriikide vahel. Alates kriisi algusest aastal kuni aastani suurenes vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv muret tekitava 4,79 miljoni inimese võrra (välja arvatud Horvaatia), s.o 24,5 % EL 28 rahvaarvust aasta seisuga (joonis 10). 6142/15 kn/tar/sel 21

23 Joonis 10: Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määra muutumine Allikas: Eurostat, EU-SILC 2013; osutades tulude võrdlusaastale Märkus: * aasta andmed (2013. aasta andmed ei ole veel kättesaadavad) aasta andmed ei ole veel kättesaadavad Horvaatia ja EL 28 kohta; Iirimaa aasta andmed. Vaesusriski määra puhul on tulude võrdlusaastaks uuringule eelnenud kalendriaasta (st 2012 ja 2007), v.a Ühendkuningriik (uuringu aasta) ja Iirimaa (12 kuud enne uuringut). Samamoodi osutab väga madal tööhõive määr eelmisele kalendriaastale (2012 ja 2007), samal ajal kui suures materiaalses puuduses elavate inimeste määra puhul on võrdlusaastaks käesolev aasta (2013 ja 2008). Eri vanuserühmades on vaesusnäitajad väga erinevad. Kriis on kõige rohkem mõjutanud tööealist elanikkonda (joonis 11; vt ka 3. peatüki IV joonis), mis on peamiselt tingitud kasvavast töötusest või madala tööhõivega leibkondade arvu ja palgavaesuse kasvust aastal oli EL 28s ligikaudu 51,8 miljonit tööealist elanikku vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning 31,5 miljonit (10 %) kannatasid suure materiaalse puuduse all. 11,2 % 18 59aastasest elanikkonnast elasid aastal töötus leibkonnas. 6142/15 kn/tar/sel 22

24 Joonis 11: Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määra muutumine EL 28s alates aastast, kokku, lapsed (0 17), tööealine elanikkond (18 64 ja vanemaealised (65+) Allikas: Eurostat, EU-SILC Märkus. EL 27 keskmine ajavahemiku kohta, EL 28 keskmine ajavahemiku kohta. Mõju vanemaealistele (65+) on olnud suhteliselt tagasihoidlik, sest nende vaesusrisk või sotsiaalne tõrjutus on enamikus liikmesriikides vähenenud, kusjuures naisi ohustab vaesus vanemas eas rohkem kui mehi. Need suhtelised edusammud ei kajasta tingimata tegelikku muutust eakate inimeste sissetulekutes, vaid eelkõige seda, et pensionid on jäänud suures osas muutumatuks, samas kui tööealise elanikkonna sissetulek on jäänud samale tasemele või vähenenud. 6142/15 kn/tar/sel 23

25 Lapsed kogevad järjest suurenevat vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski alates aastast, kuna nende (enamasti tööealiste) vanemate olukord on halvenenud aastaga võrreldes on see toimunud rohkem kui 20 liikmesriigis. Üksikvanemaga leibkondade vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse määr (2012. aastal 49,7 % EL 28s) on aga üle kahe korra suurem kui kahe täiskasvanuga leibkondades. Üksikvanemaga leibkondades on vaesusrisk oluliselt kõrgem kõikides liikmesriikides, olles Soomes ja Tšehhi Vabariigis 36 %, Bulgaarias 72,2 % ja Lätis 62 %. Samuti on kolme või enama lapsega perekondade puhul vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk suurem (EL 28s 32,2 %) kui elanikkonnal tervikuna. Kriisi ajal on tööturu tingimuste halvenemine mõjutanud kõige otsesemalt tööealisi mehi. Samas on naiste puhul (jätkuva) vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk ikkagi suurem kui meeste puhul, tulenedes hooldamisega seotud passiivsetest perioodidest ja (vabatahtlikust või mittevabatahtlikust) osalise tööajaga tööst. Vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse määr oli aastal palju suurem (40,6 %) kolmandatest riikidest pärit 18 64aastaste hulgas kui riigi kodanike hulgas (24,2 %). Leibkonna kasutada olev kogutulu oli aasta lõpuks ELis keskmiselt reaalselt kasvanud, pärast peaaegu nelja aastat järjestikust vähenemist (vt ka 3. peatükk, kus lahatakse samuti leibkonna kasutada olevat kogutulu). Selle põhjuseks oli turupõhiste tulude kasv (hüvitised töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja omanditulu), mida toetas leibkondadele antavate sotsiaaltoetuste suurenemine 21. Tulevik näitab, kas aastal kasv jätkub, sest töökohtade loomine on ikka veel tagasihoidlik, maksusoodustuste mõju on endiselt nõrk ning kõige hilisemad andmed aastast näitavad uut langust (joonis 12). 21 Vt EU Employment and social situation, Quarterly Review, juuni /15 kn/tar/sel 24

26 Joonis 12: Leibkonna kasutada oleva kogutulu (GDHI) reaalset kasvu mõjutavad tegurid Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine; sesoonselt korrigeerimata andmed; (DG EMPLi arvutused). Leibkonna kasutada oleva reaalse kogutulu suurenemine ELi puhul on DG EMPLi hinnang ning see hõlmab liikmesriike, kelle puhul kvartaalsed andmed on kättesaadavad. Leibkonna kasutada olev nominaalne kogutulu muutub reaalseks kui deflateerida seda kodumajapidamise lõpptarbimiskulutuse deflaatoriga (hinnaindeks). Leibkonna kasutada oleva kogutulu reaalne kasv on leibkonna kasutada oleva kogutulu reaalse kasvu kaalutud keskmine liikmesriikides. Maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemide muutuste mõju erines viimastel aastatel riigiti märkimisväärselt 22. Sõltuvalt ülesehitusest mõjutasid maksu- ja hüvitiste süsteemide muutused kõrge ja madala sissetulekuga leibkondi erinevalt. Mõnes riigis suurendas regressiivne mõju langust eelkõige madala sissetulekuga leibkondade elukvaliteedis. Teatavates liikmesriikides suudeti tänu muutustele maksu- ja hüvitiste süsteemis hoida ära ebaproportsionaalne mõju madala sissetulekuga leibkondadele. Sellised jaotumise mõjust tulenevad erinevused ei sõltunud kohanduste üldise ulatuse erinevustest. 22 EU Employment and Social Situation - Quarterly Review - märts Supplement on trends in social expenditure (2014) 6142/15 kn/tar/sel 25

27 Üldiselt on sotsiaalkulutuste kasv pärast aasta tipphetke olnud alates aastast negatiivne. Kriisi alguses (kuni aastani) põhjustasid sotsiaalkulutuste suurenemist peamiselt töötushüvitised, kuid vähemal määral ka pensionide ja tervishoiuga seotud kulutused. Sotsiaalkulutuste kasv aeglustus aastal, mis tulenes sellest, et stimuleerivate fiskaalmeetmete kehtivus hakkas lõppema ja riikides, kus ilmnes majanduse elavnemise märke, hakkas järk-järgult lõppema automaatne tasakaalustusmehhanism. Alates aastast on sotsiaalkulutused ja eelkõige mitterahalised hüvitised vähenenud, hoolimata majandus- ja sotsiaaltingimuste halvenemisest (joonis 13) 23. Joonis 13: Riigi tegelike sotsiaalkulutuste kasvu mõjutavad rahalised ja mitterahalised hüvitised ELis ( ) Allikas: Riiklik arvepidamine, (DG EMPLi arvutused). 23 Vt EU Employment and social situation, Quarterly Review, märts Analüüs näitab, et aastast alates täheldatud sotsiaalkulutuste vähendamine oli ulatuslikum kui viimase kolme kümnendi sarnaste majanduslangusperioodide ajal. 6142/15 kn/tar/sel 26

28 Kriis on muutnud ka sotsiaalkaitsekulutuste struktuuri. Ajavahemikul on sotsiaalkaitse (reaalsed) kulutused elaniku kohta kasvanud 8 protsenti EL 27s (joonis 14). Suurima panuse on andnud pensionid (vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni suurendamine moodustas 48 % kogusuurenemisest) ning ravikindlustuse, tervishoiu ja puuete valdkond (32 %). Seevastu töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkondades on sotsiaalkaitse kulutuste suurenemine elaniku kohta olnud tagasihoidlik vaatamata töötuse suurenemisele. Erinevused liikmesriikide vahel on seega märkimisväärsed: ajavahemikul kasvasid sotsiaalkaitse kulutused elaniku kohta alla 4 % kaheksas liikmesriigis, samas kui kasv oli suurem kui 10 % viies liikmesriigis (Iirimaa, Bulgaaria, Slovakkia, Malta ja Soome). Sotsiaalkaitse kulutused elaniku kohta vähenesid aastatel neljas liikmesriigis (Ungari, Kreeka, Horvaatia ja Leedu). Joonis 14: Muutused sotsiaalkaitse kulutustes elaniku kohta sotsiaalkaitse funktsiooni kaupa Allikas: Eurostat ESSPROS. Märkus: sotsiaalkaitse kogukulude kasvu mõjutavad maksed funktsioonide kaupa (eurot elaniku kohta aasta püsivhindades); aasta andmed ei ole kättesaadavad. 6142/15 kn/tar/sel 27

29 Mõnes liikmesriigis oli ebasoodsas olukorras ja madala sissetulekuga inimestel jätkuvalt raskusi tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Kuigi EL 27 kui terviku jaoks tõusis ajavahemikul selliste kõige vaesemate inimeste osakaal, kellel oli raskusi tervishoiuteenuste kättesaadavusega, ainult mõõdukalt, siis märkimisväärne tõus registreeriti näiteks Soomes, Portugalis ja Kreekas (vt joonis 15). Rahuldamata tervishoiuvajaduste määr oli kõige kõrgem aastal Lätis, Bulgaarias ja Rumeenias. Kuigi kõige suurem langus toimus Bulgaarias (-11,4 protsendipunkti ajavahemikul ), olid inimeste rahuldamata tervishoiuvajadused seal aastal jätkuvalt väga kõrged (16,9 %). Joonis 15: Rahuldamata tervishoiuvajadused, sissetuleku madalaim kvintiil, Allikas: Eurostat, EU-SILC. Märkus: rahuldamata tervishoiuvajadused: liiga kallis, liiga kaugel või liiga pikk ooteaeg. Riikidevaheliste kultuuriliste erinevuste tõttu ei sobi see näitaja rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks. Belgia: suurenemine aastatel tuleneb suuresti rahuldamata tervishoiuvajadusi käsitleva küsimuse sõnastuse muutmisest aasta sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlevas küsimustikus. Muutusi aastale eelnevatel aastatel ja järgnevatel aastatel ei ole võimalik tõlgendada aasta andmed ei ole kättesaadavad Horvaatia ja EL 28 kohta. 6142/15 kn/tar/sel 28

30 2. TÖÖHÕIVESUUNISTE RAKENDAMINE: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALPOLIITIKA REFORMID Käesolevas osas 24 esitatakse kokkuvõte viimase 12 kuu jooksul liikmesriikides ellu viidud reformidest ja võetud meetmetest. Tööhõivesuunistes 25 on esitatud liikmesriikidele kindlad poliitikajuhised selle kohta, kuidas lahendada tööhõive- ja sotsiaalprobleeme valitsevate suundumuste tingimustes ja eesmärgiga saavutada Euroopa aasta strateegia eesmärgid (vastavalt punktis 1 esitatule) aasta majanduskasvu analüüsis kehtestati liikmesriikidele prioriteedid ja poliitikajuhised aasta Euroopa poolaasta raames riiklike reformiprogrammide esitamiseks. Riiklikud reformiprogrammid vaadati nõuetekohaselt läbi ja nõukogu esitas komisjoni ettepanku alusel riigipõhised soovitused. Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee vaatavad tööhõive olukorra jälgimise vahendi ja sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahendi abil läbi liikmesriikide saavutused ja tulemused probleemide lahendamisel. Pärast seda elluviidud poliitikareforme hinnatakse aasta Euroopa poolaasta raames. Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse Euroopa aasta eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid, mille sihiks on võidelda töötuse vastu ja milles keskendutakse peamiselt noortele. Selliste meetmete abil pakutakse praktikat või õpipoisiõpet ümberõppeks või oskuste täiendamiseks, toetatakse haridusmeetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ning edendatakse haldussuutlikkuse tõstmist. Programmiperioodil viiakse Euroopa Sotsiaalfond ja muud ELi struktuuri- ja investeerimisfondid väga täpselt vastavusse Euroopa aasta strateegia poliitikaprioriteetide edendamisega ning keskendutakse fondide tulemuslikkusele, mis tugevdab nende rolli strateegia finantssammastena Käesolevas osas esitatakse ajakohastatud ülevaade olukorrast, mis on esitatud eelmises ühises tööhõivearuandes. Piiratud mahu tõttu ei ole kõnealune ülevaade täielik ja selle eesmärk ei ole kirjeldada kõiki reforme ja poliitikameetmeid. Nagu tavaliselt ei käsitleta käesolevas aruandes meetmeid, millest on teatatud, kuid mida ei ole veel parlamendile vastuvõtmiseks saadetud, või meetmeid, mille üle käivad kollektiivläbirääkimised sotsiaalpartneritega. Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2012, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. 6142/15 kn/tar/sel 29

31 Reforme on ellu viidud kõikides järgmistes punktides kirjeldatud valdkondades. Edu on aga poliitikavaldkonniti ja liikmesriigiti erinev. Vaja on teha veel tööd hoolimata sellest, et paljudel juhtudel ei ole tulemused veel täielikult nähtavad, kuna see võtab tavaliselt palju aega. Samuti ei saa reformi väärtust tavaliselt hinnata eraldi, kuna samal ajal võidakse ellu viia mitut reformi. Liikmesriigid peaksid seepärast võtma poliitikastrateegiate ja reformide kujundamisel arvesse nende vastastikust mõju. Allpool on esitatud ülevaade soolisest ebavõrdsusest tööturul ja reformidest, mis võivad toetada edenemist soolise võrdõiguslikkuse suunas. Täpsemad selgitused on esitatud iga asjaomase suunise juures. Sooline võrdõiguslikkus: tööturul esineb endiselt märkimisväärne ebavõrdsus 26 Edusamme on küll tehtud, kuid suur sooline ebavõrdsus eksisteerib jätkuvalt. Naiste tööhõive määr on endiselt oluliselt madalam kui meestel (vastavalt 62,8 % ja 74 % aasta alguses). Täistööaja ekvivalendile vastava tööhõive erinevus on veelgi suurem (18,3 protsendipunkti aastal). Lisaks makstakse naistele tunnis 16 % vähem. Sooline ebavõrdsus seoses tööhõive, töötatud tundide arvu ja palkadega toob kaasa suure kogusissetulekute erinevuse (ELis 37 %). Kuna pensionid kajastavad elu jooksul saadud sissetulekuid, on sooline pensionilõhe samuti suur (keskmiselt 39 %). Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on üle 55aastaste naiste puhul kõrgem kõikides liikmesriikides. 26 Komisjoni aastaaruandes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta on esitatud üksikasjalik analüüs. 6142/15 kn/tar/sel 30

32 Juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele lastehoiuteenustele, pikaajalise hoolduse teenustele ja koolivälisele hooldusele ning paindlik puhkusekorraldus ja piisava puhkuse poliitika mängivad olulist rolli naiste tööhõive säilitamisel ning mõlema sugupoole töö- ja pereelu ühitamisel. Kuigi enamik liikmesriike on Barcelona eesmärkide saavutamisel teinud alates aastast lastehoiuteenuste pakkumise valdkonnas edusamme, on ainult üheksa liikmesriiki täitnud aastal 27 eesmärgi tagada teenusega kaetus 33 % ulatuses alla kolmeaastaste laste puhul ja üksteist on täitnud eesmärgi saavutada kaetus 90 % ulatuses laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Maksusoodustuste süsteemid ei soodusta mõnes riigis jätkuvalt naiste tööle asumist või töökoormuse suurendamist, sest pakutakse stiimuleid, mis ei motiveeri leibkonna teist palgasaajat töötama täistööajaga. Tööturu segregatsioon ja soolised stereotüübid võivad takistada nii naistel kui ka meestel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning põhjustavad mitteoptimaalset oskuste ja töökohtade sobitamist. Hariduse ja koolituse valdkonnas töötab nüüd naisi rohkem kui mehi, kuid naised on jätkuvalt üleesindatud valdkondades, mis on seotud traditsiooniliste rollidega nagu tervis ja heaolu, humanitaarvaldkond ja õpetamine. Mehed domineerivad jätkuvalt sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika. On võetud meetmeid, et edendada naiste tööhõivet ning töö- ja pereelu ühitamist, kuid meetmete ulatus ja ambitsioonid on ELis erinevad. Liikmesriikide võetud meetmete eesmärk on nt (jätkuvalt) suurendada lastehoiuteenuste kättesaadavust ja/või muuta lapsehoolduspuhkust käsitlevaid eeskirju või paindlikku tööaja korraldust. Vähem täheldati algatusi, mille eesmärk on soolise palgalõhe vähendamine või selliste rahaliste stiimulite vähendamine, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama. Mõned liikmesriigid on võtnud meetmeid, et võidelda laste vaesusega, või kohandanud hüvitiste süsteemi, et toetada (madala sissetulekuga) peresid või vanemaid. Kuigi paljudes riikides on ette nähtud meeste ja naiste pensioniea (järkjärguline) võrdsustamine, on astutud ka samme, et edendada eakate naiste osalemist tööturul või kohandada pensioniõiguste kogumist. 27 Viimased kättesaadavad andmed; avaldatud aasta kevadel 6142/15 kn/tar/sel 31