Vaimse kultuuripärandi tööleht. Ajalugu Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon Tööleht toetab sünni ja surmaga seotud traditsioonide
|
|
- Laura Maasik
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Vaimse kultuuripärandi tööleht. Ajalugu Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon Tööleht toetab sünni ja surmaga seotud traditsioonide, teadmiste ja oskuste märkamist. Elu on protsess, mille algus on tinglikult sünd ja lõpp surm. Aga millal ikkagi algab elu ja mis on enne sündi ning mis saab inimesest pärast surma? Vastused nendele küsimustele on eri aegadel ja kultuurides olnud erinevad. Kui budist usub taassündi, siis kristlane sellesse, et surmale järgneb paradiis või põrgu. Tänapäeva Lääne ühiskonnas räägime sünnist kui rõõmusündmusest, surmast kõnelemist püüame aga üldse vältida. Meie suhtumine nendesse inimeseks olemise põhiküsimustesse defineerib selle, kes me oleme, ja määrab, millisel viisil elame, kuidas sündi ja surma suhtume ja milliseid sünni ja surmaga seotud kombeid ja traditsioone oluliseks peame. küsimused perekondlike sünni ja surmaga seotud traditsioonide uurimiseks; küsimused, mis toetavad surnuaia külastust; tööleht koomiksi joonistamiseks. Teema mõistmist saab õpetaja hinnata pereliikmetega teemal Sünd ja surm (vaata Lisa 2 küsimusi) läbi viidud intervjuude kaudu. Olenevalt kooliastmest võib intervjuu tulemused vormistada koomiksina (II kooliaste) (koomiksi põhi Lisa 4), esitluse või videona (III kooliaste) või miniuurimusena (III kooliaste). Samuti võib õpetaja hinnata õppekäiku kohalikku surnuaeda, kus õpilased võivad täita teemakohast töölehte, mille vastuseid tuleks kindlasti hiljem klassis analüüsida (Lisa 3). Märksõnad, mõisted Vaimne kultuuripärand: põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegu. noorus vanadus sünd surm Eestlased uskusid, et kui enne tulevase lapse sündi panna voodikoti alla kirves, sünnib poiss, kui aga nõel, siis tüdruk. Igal juhul tähistati lapse sündi pidustuste ehk varrudega. Eestlaste surmaga seotud traditsioonidest oli suur osa keskendunud selle tagamisele, et lahkunu teed koju tagasi ei leiaks ning kodukäijaks ei tuleks. Tööleht koosneb ülesande kirjeldusest ja järgmistest lisadest: materjalid rühmatöö jaoks teemal Eestlaste sünni ja surmaga seotud traditsioonid ; intervjuu- Kas teadsid? Judaist, protestant ja katoliiklane arutavad, millal algab elu. Protestant ütleb, et keerukas on elu täpset algust defineerida. On see lapse sünd, munaraku viljastumise hetke või hoopis 12. nädal? Katoliiklane kostab vastu, et mis siin keerulist on, asi on väga lihtne. Elu algab munaraku viljastamise hetkel. Judaist kuulab neid kahte kõnelemas ja sõnab naerdes: Mis te siin arutate, elu algab siis, kui lapsed kodust ära lähevad! teispoolsus elu katsikud matused munaraku viljastumine Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 1
2 Õpiväljundid Ülesande edukalt läbinud õpilane: kirjeldab näiteid tuues Eesti rahvakultuuris levinud sünni ja surmaga seotud kombeid; märkab ja analüüsib oma pere sünni ja surmaga seotud traditsioone ja kombeid viies läbi perekonnaliikmetega intervjuud, mille tulemused vormistab koomiksi, esitluse või lühivideona; märkab ümbritsevat kultuuriruumi ja väärtustab seda ühe kogukonna jaoks olulise surnuaia näitel. Viited Videod Parijõgi, A., Hellerma, J. (2013). Ajalik ja ajatu. Sünd ja surm, surm ja sünd, 1. ERR. Parijõgi, A., Hellerma, J. (2013). Ajalik ja ajatu. Sünd ja surm, surm ja sünd, 2. ERR. Parijõgi, A., Hellerma, J. (2013). Ajalik ja ajatu. Seos õppekava ja ajaloo ainekavaga Toetatakse väärtuspädevust, II kooliastme teemat Eluolu: elu linnas ja maal, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas ja ajaloo ainekava õppe- ja kasvatuseesmärke: tunneb huvi mineviku vastu; väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning oma rolli kultuuripärandi säilitajana ja edasikandjana Sünd ja surm, surm ja sünd, 3. ERR. Parijõgi, A., Hellerma, J. (2013). Ajalik ja ajatu. Sünd ja surm, surm ja sünd, 5. ERR. ning määratleb end oma rahva liikmena; tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabe-allikaid, väljendab oma teadmisi ning Internetiallikad Õunapuu, P. (2000). Rahvakultuur. Eluring. oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab Estonica. Entsüklopeedia Eestist. õppetegevuses IKT vahendeid. /Eluring/ Soovitused õpetajale Teemat võib käsitleda kas kahes tunnis (1. sissejuhatav rühmatöö tund, 2. tund, milles analüüsitakse rühmatöö tulemusi) või viiest tunnist koosneva teemaplokina. Arvestada tuleks, et surm võib mõne õpilaste jaoks olla tundlik teema. Võimalik on, et uurimise käigus kujuneb välja ka õpilase loov- või uurimustöö teema. Koomiksi joonistamisel võib teha koostööd kunstiõpetuse õpetajaga. Õunapuu, P. (2000). Rahvastik. Perekond ja laste sünd. Estonica. Entsüklopeedia Eestist. vastik/perekond_ja_laste_s%c3%bcnd/ Õunapuu, P. (2000). Rahvakultuur. Surm. Estonica. Entsüklopeedia Eestist. /Surm/# Kooliaste: põhikooli II ja III aste Ainetundide arv: 5 tundi (1 tund sissejuhatuseks, 2 tundi õppekäiguks, 1 tund õppekäigu ja esimese tunni tulemuste analüüsiks, 1 tund kodutööna antud miniuurimuse/esitluse/ video esitluseks). Materjalid, töövahendid: töölehe lisad. Õpikeskkond: klassiruum, lauad paigutatud rühmatööks. Esitlustehnika kasutamise võimalus. Lisaks õppekäik surnuaeda. Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 2
3 Ülesande kirjeldus Sissejuhatus 1. Õpetaja tutvustab teemat ja tunni eesmärke ning küsib õpilastelt, mis emotsioonid ja traditsioonid neil sõnadega sünd ja surm Uurimine ja teema tundmaõppimine Rühmatöö sikk-sakk meetodil teemal sünd ja surm Eesti rahvakultuuris. Rühmatööks vajalikud materjalid toodud Lisas 1. Oluline, et rühmas oleks vähemalt kuus liiget, see on vajalik sikk-sakk meetodi toimimiseks. seostuvad, ning palub õpilastel neid nimetada. Seejärel rõhutab, et sünd ja surm on loomulikud elu osad. Õpetaja peaks silmas pidama, et klassis võib olla õpilasi, kelle jaoks on surma teema tundlik, võimalusel võiks vältida nende õpilaste sattumist rühmatöö ajal V ja VI rühma. 2. Õpetaja palub õpilastel joonistada ajatelg ning kanda sellele ajalises Väljund, lahendus Väljund (ehk õpetaja suunab pärast sissejuhatavat tundi õpilased tegema vähemalt ühte nimetatud tegevustest): 1. Intervjuu pereliikmetega teemal Sünd ja surm (vaata Lisa 2 küsimusi). Olenevalt kooliastmest võib intervjuu tulemused järgnevused järgmised mõisted: noorus, vanadus, sünd, surm, vormistada: teispoolsus, elu, katsikud, matused, munaraku viljastumine. 3. Arutelu paarilisega. koomiksina (II kooliaste) (koomiksi põhi Lisa 4), esitluse või videona (III kooliaste), Kas neid sündmusi oli ajateljele lihtne paigutada? Milliseid sündmusi oli kõige keerulisem ajateljele kanda? Miks? miniuurimusena (III kooliaste). 2. Õppekäik kohalikku surnuaeda, õpilased võivad täita teemakohast Milliseid sündmusi sooviksid veel sellele ajateljele kanda? Milline võiks olla sinu vanaema/vanaisa poolt tehtud ajatelg? töölehte, mille vastuseid tuleks kindlasti hiljem klassis analüüsida. (Lisa 3). Vaata ajatelge ning vasta järgmistele küsimustele: 1. Millal algab sinu arvates inimese elu? 2. Mis saab inimesest pärast surma? Olenemata sellest, kas õpetaja käsitleb teemat ühes tunnis või pikema teemaplokina, tuleks teema lõpus tulla tagasi esimeses tunnis püstitatud Arutelu lõppedes palub õpetaja jagada õpilastel seisukohti üle klassi, pakutud vastusevariandid analüüsitakse klassis läbi. väite juurde, et vastused küsimustele, millal algab elu ja mis saab pärast surma, defineerivad selle, kes me oleme ja mida ning kuidas nende sündmustega seoses väärtustame. Millised on sünni ja surmaga seotud Pärast arutelu toob õpetaja välja, et nagu klassi arutelust (loodetavasti) selgus, võivad inimesed nendele küsimustele vastata väga erinevalt. Samas, traditsioonid õpilaste kogemuse põhjal täna ja kuidas need muutunud on? Millest need muutused on olnud mõjutatud? vastused kahele viimasele küsimusele määravad selle, kes me oleme, milline on meie ühiskond (vrd nt Vana-Egiptus, Kreeka, Rooma, keskaeg, budism, Eesti rahvausund, tänane Eesti) ja nende sündmustega seotud tavad ja kombed. Järgnevalt keskendume traditsioonilisele Eesti sünni- ja surmakombestikule. Hindamine Oluline on õpilastele eelnevalt tutvustada, mille alusel tööd hinnatakse. Hindamismudeli võib õpetaja välja töötada ise või kasutada mõnda olemasolevat. Inspiratsiooni hindamismudeliteks: Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 3
4 Töölehe lisa 1. Rühmatöö materjalid teemal Sünd ja surm. Ülesande lõpus olevat kokkuvõtvat tabelit tuleks paljundada igale rühmale, tähistades vastava rühma rea tugevamas kirjas. I rühm. Enne sündi Lugege rühmas läbi allikas teemal Sünnikombed enne sündi ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. II rühm. Sünd Lugege rühmas läbi allikas teemal Sünd ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keelatud mitmed toimingud. Pärimus keelas rangelt ehmatamise, vihastamise, tülitsemise, aga ka naermise. Karmilt olid keelatud kõik tegevused, mis võisid põhjustada venitamist või põrutamist. Osades keeldudes oli tegu analoogiamaagiaga. Näiteks pesu pestes ei tohtinud naine põlle märjaks teha, muidu hakkab laps alla tegema. Kõige üldisem, osalt tänase päevani kehtiv uskumus oli, et kui lapseootel naine tulekahju nähes ennast käega puudutab, siis tekib lapsel sinna kohta tulekahjumärk. Kehtis kindel seisukoht, et kui lapsel oli midagi viga, siis oli ema millegi vastu eksinud. Tähtsaks peeti sündimise päeva ja aega. Esmaspäev, kolmapäev ja reede olid eestlastele õnnetud päevad, millal ei alustatud ühtegi tööd. Õnnetud olid need ka elu alustamiseks. Pühapäeval sündinu oli eriti õnnelik ja seda usutakse tänase päevani. Õhtune laps oli õnnelik, hommikune pidi aga terve elu tööd rügama, et ots otsaga kokku tulla. Üle Eesti oli tava, et laps võeti vastu vastassugupoole riietesse, poiss naistesärki ja vastupidi. Seda tehti selleks, et tagada, et laps kindlasti abielluks. Seoses ristiusu levikuga kandusid mõned vanad lapse pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 4
5 III rühm. Pärast sündi: katsikud ja ristsed Lugege rühmas läbi allikas teemal Pärast sündi ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. IV rühm. Surma ended Lugege rühmas läbi allikas teemal Surma ended ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu võttis ka hõbeasi lapse rinnal. Nimi pandi lapsele tavaliselt kas vanavanemate või lähedal asuva tähtpäeva järgi. Lapsele ei tohtinud panna isa või ema nime. Laps ristiti kodus või kirikus tavaliselt 2-3 nädala vanuselt. Eestis on aga küllalt väikesaari, kus kirikuõpetaja sai käia harva, paar korda aastas ja siis toimetati kõik kiriklikud talitused ristimistest surnute pühitsemiseni. Ristimisele järgnenud mitu päeva kestnud varrudel oli palju erinevaid kombeid, mille kõigi sisuks oli lapsele õnneliku elu tagamine. Surm oli kurb ja paratamatu sündmus ning ajendas otsima mitmesuguseid surmaendeid. Üldine oli uskumus, et kuuldud koputused ja kolistamised ennustasid surma. Loomulikuks suremise ajaks peeti kas kevadet, kui puud lehte lähevad, või sügist, kui lehed langevad. Siis pidi lahkunud hingede edasine tee olema kergem. Kõige parem oli surra päeval ja ilusa ilmaga. Tuisu ja tormiga surid kurjad inimesed ja nõiad. Suremise kergendamiseks oli mitmesuguseid võtteid. Vana tava oli avada selleks uks või aken. Üldine, kristlikust maailmavaatest mõjutatud arvamus oli, et kergelt sureb see, kes oma salajased asjad ja varjatud patud üles tunnistab ja andeks palub. Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 5
6 V rühm. Surm Lugege rühmas läbi allikas teemal Surm ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. VI rühm. Pärast surma Lugege rühmas läbi allikas teemal Pärast surma ja kirjutage kokkuvõtvasse tabelisse välja kõige olulisem mõte. Seejärel arutage, mis on tinginud nende traditsioonide muutumise. Surnu tõsteti koos õlgedega redelile või laudadest kokku löödud lautsile ja pesti puhtaks. Pesemiseks tarvitatud viht ja seep pandi hiljem kirstu, pesuvesi aga valati kohta, kus keegi ei käinud. Õled ja lavats põletati. Surirõivaste värv oli valge. Kui surnu oli veel majas, ei tohtinud sealt midagi välja anda, et mitte õnnetust tuua. Surnut ei tohtinud üksi jätta ning öösel surnut valvati. Surnuvalvajate traditsioonilised toidud olid soolaga keedetud herned ja oad. Kirstu panemisel pidi jälgima, et pisarad kirstu ei kukuks, sest muidu tõmbab surm leinaja kaasa. Kindlasti pandi surnule kaasa mõni münt. Kirstupanekule järgnes surnuvaatamine, kuhu inimesi ei kutsutud, vaid kuhu tuldi ise. See võrdus jumalagajätmisega. Matustele mõnel pool kutsuti, mõnel pool mindi ise. Nii nagu ristsetele ja pulma, nii võeti ka matustele kaasa toidukott. Suur osa matusekombestikust on seotud rituaalidega, mille eesmärk oli tagada, et surnu ei leiaks teed tagasi ja ei tuleks kodukäijaks. Surnu kanti välja jalad ees ja pandi nii ka sõidukile. Tuba pühiti puhtaks ja praht visati surnule järele. Mõnel pool suitsutati tuba kadakatega, et tõrjuda surnu hinge ja puhastada õhku. Surnusõitjaid oli vana tava järgi kaks. Sõideti hästi kiiresti ja loogeldes, sest usuti, et kodukäija saab tagasi pöörduda ainult seda teed mööda, mida kasutati surnu viimiseks. Hauda ei tohtinud kaevata omaksed. Pärast surnuaialt tulekut järgnesid peied ehk söömaaeg lahkunu mälestuseks. Selleks tapeti alati loom, vahel ka kaks. Siin võib näha jäänukit muistsest ohverdamisest: usuti, et kui looma ei tapeta, siis loomad surevad või kaob majapidamisõnn. Valitses uskumus, et ilma peiedeta jäänud surnud tulevad koju käima. Peiesöögist ei tohtinud midagi järele jääda ja mis jäi, valati maha surnule. Peiedele järgnes leinaaeg, kus välditi surnu nimetamist ja hõbeehete kandmist. Meeste puhul oli leinaaeg kuus nädalat, naiste puhul kuus kuud. Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 6
7 Teema Kõige olulisem mõte? Millised nendest traditsioonidest/uskumustest on tänini säilinud? I rühm. Enne sündi II rühm. Sünd III rühm. Pärast sündi IV rühm. Surma ended V rühm. Surm VI rühm. Pärast surma Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 7
8 Lisa 2. Intervjuu küsimused Teema Milliseid traditsioone mina tean? Milliseid traditsioone minu vanemad Enne sündi teavad? Milliseid traditsioone minu vanavanemad teavad? Sünniga seoses Pärast sündi Surma ended Surm Pärast surma Mida saan intervjuude põhjal järeldada? Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 8
9 Lisa 3. Küsimused surnuaia külastuseks Surnuaed kui Selgitus kultuuriruum Kirjelda surnuaeda (asupaik, millal surnuaed rajati, keda on siia peamiselt maetud, muud iseloomulikud märksõnad). Kui võimalik, joonista surnuaia plaan. Võrdle hauakive (pööra tähelepanu kasutatavale kirjale, hauakivide suurusele, materjalile, aastaarvudele). Mis on sarnane? Sarnane on Mis on erinev? Erinev on Mida saad sellest järeldada? Milliseid ehitisi (monumente, kabeleid vms) veel surnuaia territooriumil leidub? Nimeta need ning kirjelda vähemalt kahe lausega. Otsi üles oma perekonna matmispaik. Nimeta inimesed, kes siia on maetud ja too välja, kuidas nad on Sinu sugulased. Kui surnuaiale ei ole maetud Sinu sugulasi, siis nimeta paigad, kuhu lähedased maetud on. Surnuaed kui peretraditsioonide kandja Kes Sinu lähedastest on külastatavale surnuaiale maetud? Kui surnuaiale ei ole maetud Sinu sugulasi, siis nimeta paigad, kuhu lähedased maetud on. Milliseid lugusid nende inimeste kohta oled oma lähedastelt kuulnud? Nimeta esemeid, mis leiduvad Sinu kodus ning on siia maetud inimestega seotud. Kui sooviksid nende inimeste kohta veel midagi teada saada, kust seda infot leiaksid? Kuidas mõistad lauset: Elame edasi oma lähedastes? Küsimused klassis vastamiseks Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta: 9
10 Lisa 4. Koomiksi alus Väljaandja: Rahvakultuuri Keskus, Loe rohkem vaimse kultuuripärandi kohta:
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemMINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt
MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt enne seadme kasutamist ja hoidke see juhend alles.
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga
KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemII kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet
II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass
PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS Üldinfo Tunni teema Ärevus Õpilased 4.-7. klass Tunni õpieesmärk Õpilased on teadlikud ärevusest.
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemPEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass
PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemKuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk
Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
Rohkem01b-Schedule for line, version
alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE 01 1 Rakvere 15:10 2 Teater 15:13 3 Aiand 15:15 4 Põhjakeskus 15:16 5 Tõrremäe 15:17 6 Suvilad 15:18 7 Päide 15:19 8 Pahnimäe
Rohkem