Eesti Tööturu Ülevaade

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Eesti Tööturu Ülevaade"

Väljavõte

1 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017

2 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõupakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Kuna euroala rahapoliitika on orienteeritud hinnastabiilsusele ja majandus on avatud, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja see, et palgatõus vastaks tootlikkuse kasvule ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni. Võrguväljaanne ISSN Koostanud Orsolya Soosaar, Katri Urke, Mari Pärnamäe Toimetanud Ragne Rambi Küljendanud Triinu Talve

3 SISUKORD TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD AASTA TEISEL POOLEL...4 TÖÖJÕU HIND JA TOOTLIKKUS...5 Tööjõu ühikukulu...5 Keskmine palk...8 Taustinfo 1. Palka mõjutavad tegurid...13 Palgajaotus...14 TÖÖJÕUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE...16 Hõive...16 Taustinfo 2. Valitsemissektori hõive vähendamine...19 Vabad töökohad...21 Tööpuudus...23 Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond...26 Taustinfo 3. Pikaajaline rahvastikuprognoos paranenud rände valguses...30

4 4 TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD AASTA TEISEL POOLEL aasta teisel poolel kiirenes majanduskasv ning samal ajal aeglustus tööjõukulude suurenemine. Aasta kestel tööjõu ühikukulu kasv aeglustus ja jäi neljandas kvartalis eelneva aasta tasemele. See näitab, et tööjõupakkumise ja -nõudluse lõtk tööturul veidi suurenes. Tootlikkuse kasv osutab, et ettevõtted on suutnud teenindada välisnõudluse kasvu ilma, et tööjõusisend samas tempos suureneks. See annab lootust, et ettevõtetel õnnestub edaspidigi kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada. Muret aga tekitavad tööjõunõudluse ja palgasurve ettevaatavad näitajad, mis on aasta teisel poolel kasvanud. Nagu aasta esimesel poolelgi olid nii palga- kui ka hõivemuutuste erinevused majandussektorite vahel märkimisväärsed. Tööstussektoris kahanes hõive põlevkivisektori tegevusalade ja ehituse mõjul; palgadki tõusid seal aeglasemalt kui majanduses keskmiselt. Tööjõumahukas teenindussektoris kasvasid nii hõive kui ka palgad samal ajal keskmisest kiiremini, ent aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates on nii ehituse kui ka töötleva tööstuse hõiveootused paranenud. Tööstuses on selle põhjus tõenäoliselt välisnõudluse taastumine ja ehituses taristuinvesteeringute suurenemine. Töötuse määr oli aasta teisel poolel 7,1% kõrgem kui aasta esimesel poolel, kui see ulatus 6,5%ni. Enam-vähem võrdselt panustasid töötute arvu kasvu Harjumaa ja Ida-Virumaa. Ida-Virumaal tööjõu-uuringu andmetel hõive aasta võrdluses vähenes. Harjumaal omakorda tuli töötuid juurde võrdselt suurema tööjõus osalemise ja väiksema hõive tõttu. Tõenäoliselt hindab tööjõu-uuring töötuse suurenemist Ida-Virumaal siiski üle, sest töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid märksa mõõdukamat kasvu ja seda juba aasta alguses. Samal ajal kui töötus veidi suurenes, kerkis aastal märgatavalt vakantsi määr. Võrreldes aasta teise poolega oli vabu töökohti tööjõu liikumise uuringu järgi 3 rohkem. Kõige rohkem suurenes vabade töökohtade arv Harjumaal, kuid nende arv taastus ka Ida-Virumaal. Samal ajal suurenesid tööjõuvood: töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv oli aasta esimese kolme kvartali jooksul 13% suurem kui aasta varem. Ühest küljest viitab see suuremale liikumisele töökohtade vahel, teisalt aga näitab, et vakantse on varasemast keerulisem täita. Näiteks ettevõtetel, kust töötajad on lahkunud, võib olla varasemast raskem teha asendaja leidmiseks piisavalt kõrge palgaga pakkumist. Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende tõenäosus olla tööturul aktiivne. Praeguseks on tööjõus osalemise määr s üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Mõnevõrra on oodata ka tööjõus osalemise edasist kasvu, sest nooremad põlvkonnad püsivad tööturul kauem kui vanemad. Samuti suurendab tööjõus osalemist töövõimereform ja pensioniea tõus. Tööealiste inimeste arvu kahanemine on viimaste aastate jooksul aeglustunud märksa enam, kui prognoosides osati ette näha. Ülevaates tutvustatakse lähemalt Eurostati uut rahvastikuprognoosi, milles on esimesena eeldatud, et rändesaldo püsib ettevaates positiivne. Rahvastik kahaneb selle järgi aastaks rohkem kui kaks korda aeglasemalt kui statistikaameti varasema prognoosi optimistlikus stsenaariumis.

5 5 TÖÖJÕU HIND JA TOOTLIKKUS Tööjõu ühikukulu aasta teisel poolel tööjõukulude suurenemine aeglustus ja majanduskasv kiirenes (vt joonis 1). Hüvitised töötajatele kasvasid poolaasta keskmisena 5% SKPst ehk 1,8 protsendipunkti võrra aeglasemalt kui aasta esimesel poolel. Sellega pidurdus ettevõtete konkurentsivõime kahanemine, mille tõi kahel eelneval aastal kaasa tööjõukulude kiire kasv ajal, kui tööjõu tootlikkus püsis paigal. Joonis 1. Palgafondi ja majanduse nominaalkasv hüvitised töötajatele nominaalne SKP 16% 14% 12% 8% 6% 4% 2% Allikas: statistikaamet aastal said ettevõtted kasvanud tööjõukulud toodangu hindadesse edasi kanda tänu sellele, et ettevõtete hinnaväline konkurentsivõime paranes aastal polnud see enam tõenäoliselt võimalik ja ettevõtted olid sunnitud katma suuremaid kulusid kasumimarginaalide arvelt. Seda näitab joonisel 2 kujutatud nominaalse ja reaalse tööjõu ühikukulu kasvu erinevus, mis mõõdab ühe reaalse lisandväärtuse ühiku hinnakasvu. Kuni aastani oli see positiivne, kuid samal ajal jäi reaalne tööjõu ühikukulu, mis on ligikaudu võrdne palgafondi osakaaluga SKPs, suuresti muutumatuks aastal kiirenes ka reaalse tööjõu ühikukulu kasv. Viimasega kaasneb ettevõtete kasumimarginaali kahanemine, mis võib tähendada, et vähenevad nii töökohtade arv kui ka kui tootmise asukohariigi atraktiivsus. Alates aastast hakkas reaalne tööjõu ühikukulu kasvama s kiiremini kui teistes Euroopa riikides (vt joonis 3) aasta lõpuks ulatus see 49%ni SKPst, mis oli protsendipunkti võrra suurem kui euroala 19 riigi keskmine näitaja. Konkurentsivõime indikaatorina on tööjõu ühikukulu suhteline muutus võrreldes teiste riikidega isegi olulisem kui ainult riiklik näitaja. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine ohustab konkurentsivõimet märksa enam siis, kui alternatiivsetes tootmise asukohariikides kasumlikkus ei kahane. Viimastel aastatel on omaga suhteliselt sarnast arengut olnud märgata ka Lätis ja Leedus: Baltimaad olid selle näitaja poolest euroala riikide esikolmikus aastal aeglustus reaalse tööjõu ühikukulu kasv nii s, Lätis kui ka Leedus, suuremas osas teistest Euroopa Liidu riikidest see aga kiirenes.

6 6 Joonis 2. Tööjõu ühikulu aastane muutus nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu 8% 6% 4% 2% -2% -4% -6% -8% Allikas: statistikaamet. Joonis 3. Reaalse tööjõu ühikulu aastane muutus 7% Saksamaa Läti Leedu Soome Rootsi 6% 5% 4% 3% 2% 1% -1% -2% Allikas: Eurostat. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv aeglustus aasta teisel poolel enamiku tegevusalade puhul. Kuna tööjõu-uuringu valimi väiksus tekitab eri tegevusalade ja kvartalite puhul palgatöötajate osakaalus suuri kõikumisi, on joonisel 4 eeldatud, et palgatöötajate osakaal ajas ei muutu 1. Selle eelduse korral on tööjõu ühikukulu muutus võrdne palgafondi osakaalu muutusega SKPs. Märkimisväärseim muutus toimus mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse tegevusalal, millest suure osa moodustab põlevkivisektor. Seal pöördus lisandväärtus pärast kriisiaastat kasvule ning samal ajal vähenes sektori palgafond nii töötajate arvu kahanemise kui ka palkade alanemise mõjul. 1 Tegelikult on palgatöötajate osakaalu tarvis arvestada, sest palgatöötajate tulusid kajastatakse palgafondis, ettevõtja tulusid aga mitte. Nii võib palgafondi kasvu mõjutada palgatöötajate osakaalu suurenemine või vähenemine ajas.

7 7 Joonis 4. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv (palgatöötajate osakaaluga korrigeerimata) tööstus, v.a töötlev tööstus mäetööstus, energeetika ja veevarustus ehitus erasektori teeninduse tegevusala kokku Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Ka peamise eksportiva tegevusala, töötleva tööstuse reaalse tööjõu ühikukulu kasv aasta alguses aeglustus ja kahanes aasta teisel poolel 2,4%. Sellesse panustas nii lisandväärtuse kiirem kasv kui ka palgafondi aeglasem suurenemine. Võrreldes kriisieelse aja ehk aasta keskmisega oli aastal reaalse tööjõu ühikukulu tase töötlevas tööstuses 6,5 protsendipunkti kõrgem. Alates aastast on see tõusnud 14,2% (vt joonis 5). Vaatluse all on pikk periood, mille jooksul võib palgatöötajate osakaal kõigi hõivatute hulgas palju muutuda, ning seega on palgatöötajate osakaalu ka arvesse võetud. Tegevusala koondnäitaja kasvu võisid aasta alguseni tugevasti mõjutada alamharud, mis on tihedalt seotud põlevkivisektoriga, näiteks koksi ja puhastatud naftasaaduste tootmine. Tol perioodil oli töötleva tööstuse lisandväärtuse deflaator negatiivne, mis viitab sektori hinnalangusele. Joonis 5. Reaalse tööjõu ühikulu kasv võrreldes aastaga mittetöötlev tööstus mäetööstus, energeetika ja veevarustus ehitus erasektori teeninduse tegevusala 2 kogu majandus 15% 5% -5% - -15% -2-25% Allikad: statistikaamet, Panga arvutused.

8 8 Tööjõu ühikukulu kasvu aeglustumise aasta teisel poolel põhjustas nii tootlikkuse kasvu hoogustumine kui ka palgafondi kasvu pidurdumine. Palgafondi kasv aeglustus omakorda nii aastataguse ajaga võrreldes väiksema hõive kui ka tagasihoidlikuma palgakasvu tõttu. Mõlemad viitavad sellele, et tööjõu lõtk tööturul on varasemast veidi suurem. Keskmine palk Keskmise brutokuupalga kasv aasta teisel poolel aasta algusega võrreldes aeglustus ning sama tegi ka enamik teisi töötasunäitajaid. Aeglustumine pole aga olnud suur ning aastaga võrreldes kasvas keskmine palk aasta teisel poolel kiiremini. Palganäitajatest oli nagu ka esimesel poolaastal kõige kiirem täistööajale taandatud brutokuupalga kasv, mis oli esimesel poolaastal 7,8% ning aeglustus teisel poolaastal 7%ni. Ka keskmise brutotunnipalga kasv jäi teisel poolaastal väiksemaks kui aasta esimesel poolel, kuid neljandas kvartalis kiirenes kasv taas. Maksu- ja tolliameti andmete põhjal oli keskmise deklareeritud palga kasv väiksem kui tööajale taandatud keskmise brutokuupalga oma, mis viitab sellele, et keskmine töötundide arv töötaja kohta võis väheneda (vt joonis 6). Joonis 6. Aastane palgatõus ja majanduskasv majanduskasv brutotunnipalk brutokuupalk keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet) 8% 6% 4% 2% -2% -4% Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Panga arvutused. Palgakasvu kiirenemine aasta esimesel poolel ja aeglustumine teisel poolel tulid peamiselt erasektorist, nii kui ka välisomanikega ettevõtetest. Samal ajal oli avaliku sektori palgaareng vastupidine: pärast mõõdukamat esimest poolt kiirenes kasv aasta teisel poolel, iseäranis viimases kvartalis (vt joonis 7). Erandlikku palgahüpet oli aasta esimeses kvartalis näha välismaiste omanikega ettevõtetes; sellesse panustasid ebaregulaarsed preemiad. Tegevusaladest toimus samal ajal hüpe ka finantssektori palgakasvus. omanikega ettevõtetes kiirenes aastal peamiselt täistööajale taandatud keskmise kuupalga kasv, samal ajal kui tunnipalk jäi kasvumäära poolest suhteliselt stabiilseks. Tegu võib seega olla muutustega tööajas, aga ka tasuga mittetöötatud aja eest, mis sisaldub kuupalgas, kuid mitte tunnipalgas.

9 9 Joonis 7. Keskmise brutokuupalga tõus tööandja omaniku järgi riik kohalik omavalitsus eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik 14% 12% 8% 6% 4% 2% -2% -4% Allikas: statistikaamet. Erinevalt erasektorist riigi ja kohalike omavalitsuste haldusala palgakasv aasta viimases kvartalis kiirenes, eriti tunnipalk. Kohalikes omavalitsustes on kiire palgakasvu taga olnud tervishoiusektori kollektiivsed palgakokkulepped ning õpetajate palkade eeliskasv. Riigi haldusalas aga on alates aastast täheldatud aeglustumist, mis on panustanud riigi ja erasektori palgakasvu erinevuse vähenemisse alates kriisieelsest perioodist. Veel aastal oli riigi haldusala palgatase aastaga võrreldes pea 7 protsendipunkti kõrgem kui eraettevõtete palgatase (vt joonis 8) aasta lõpuks vähenes kasvuerinevus tasemeni, mis oli väiksem kui 2 protsendipunkti. Joonis 8. Keskmise brutokuupalga nelja kvartali libisev kasv tööandja omaniku järgi võrreldes aasta keskmisega 16 riik kohalik omavalitsus eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Sekundaar- ehk tööstussektoris jäi palgakasv aastal keskmisest selgelt aeglasemaks, seda mäetööstuse ja energiasektori mõjul, kus ettevõtete lisandväärtus kahanes ja aastal madalate energia hindade tõttu aasta teisel poolel aga olukord paranes

10 10 ning see kajastus ka palgakasvu mõningases taastumises. Töötlevas tööstuses kasvas keskmine brutokuupalk poolaasta kokkuvõttes 6,7% ehk veidi aeglasemalt kui aasta esimesel poolel, kuid neljandas kvartalis palgatõus hoogustus (vt joonis 9) aasta kestel tööjõunõudluse surve töötlevas tööstuses aga pigem suurenes; aasta lõpus pöördusid nii hõive kui ka tootlikkus kasvule ja ettevõtete hõiveootused suurenesid. Ka maksu- ja tolliameti andmete kohaselt jäi palgaväljamakse keskmine kasv töötlevas tööstuses aasta teisel poolel 5 6% juurde ehk ligikaudu protsendipunkti võrra aeglasemaks kui esimesel poolaastal. Alamharude vahel olid aga erinevused suured: põlevkivisektoriga seotud harudes, näiteks koksi ja puhastatud naftatoodete tootmises keskmine deklareeritud palk langes, puitu töötlevates ja tekstiiliga seotud harudes oli palgakasv aga keskmisest kiirem. Joonis 9. Töötleva tööstuse aastane palgatõus ja lisandväärtuse kasv 15% reaalse lisandväärtuse kasv keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet) brutotunnipalk tööjõupuudus (parem telg) brutokuupalk % % Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, konjunktuuriinstituut, Panga arvutused. Sekundaarsektori palgakasvu aeglustas aasta teisel poolel ka ehituse tegevusala, kus keskmine palk suurenes vaid 1,3%. Lisandväärtuse kasvu taastumine aasta lõpus ning märkimisväärselt paranenud kasvuootused seoses tõukefondidest rahastatavate projektide algusega veel palgakasvu ei mõjutanud. Nende ehitussektori ettevõtete osakaal, kes nimetasid tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks, aasta jooksul kasvas, mis viitab samuti palgasurve kogunemisele (vt joonis 10). Erasektorisse kuuluvatel teeninduse tegevusaladel aeglustus keskmise kuupalga kasv aasta teisel poolel kokkuvõttes ligikaudu 1 protsendipunkti võrra, kuid jäi 8% juures majanduse keskmisest kiiremaks (vt joonis 11). Kuigi teenindussektoris on tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks pidavate ettevõtete osakaal viimase kahe aasta jooksul püsinud stabiilne, on see alates kriisist märkimisväärselt suurenenud ja jõudnud majandusbuumi eelsele tasemele aasta viimases kvartalis aeglustus palgakasv enamikul teenindussektori tegevusaladel, välja arvatud kaubanduse ning laonduse ja veonduse tegevusalal. Teenindussektori tegevusaladest oli palgakasv aasta teisel poolel kõige kiirem haldus- ja abitegevuste (16,9%), kinnisvaraalaste tegevuste (12,3%) ning info ja side tegevusalal (8,8%). Neist esimeses kahes

11 11 Joonis 10. Ehituse aastane palgatõus ja lisandväärtuse kasv 25% reaalse lisandväärtuse kasv keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet) brutotunnipalk tööjõupuudus (parem telg) brutokuupalk % 5% % % Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, konjunktuuriinstituut, Panga arvutused. Joonis 11. Erasektori teeninduse tegevusala palgatõus ja lisandväärtuse kasv reaalse lisandväärtuse kasv keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet) brutotunnipalk tööjõupuudus (parem telg) brutokuupalk 30 8% 24 6% 18 4% 12 2% 6 0-2% -6-4% Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, konjunktuuriinstituut, Panga arvutused. kahanes täistööajale taandatud hõive jõudsasti, info ja side tegevusalal aga kasvas. Lisaks palgakasvule tegevusalade sees suurendas teenindussektori palgakasvu positiivne struktuuriefekt, mis tähendab seda, et palgad kasvasid keskmisest kõrgema palgatasemega harudes kiiremini kui keskmisest madalama palgatasemega harudes (vt joonis 12). Palgatöötajate ostujõu paranemist näitab kõige paremini reaalse netopalga kasv, mis aasta viimases kvartalis kiirema inflatsiooni tõttu märgatavalt aeglustus: esimese poolaasta 8,5%lt 5,5%ni (vt joonis 13). Erinevalt aastast tööjõumaksud aastal palgatöötajate ostujõu kasvu märkimisväärselt ei panustanud. Maksuvaba tulu kasvas 154 eurolt 170 euroni, millel oli keskmise netopalga juures ostujõule vaid 0,4 protsendipunkti suurune mõju. Tingimustes, kus palku kärpida pole võimalik ning töötajatel on palga nominaalse kasvumäära suhtes teatud ootused, tähendab hinnakasvu taastumine, et ettevõtted saavad tuge suurenenud tööjõukuludest välja kasvamisel.

12 12 Joonis 12. Tegevusalade panus erasektori teeninduse tegevusala keskmise kuupalga tõusu haldus- ja abitegevused veondus ja laondus majutus ja toitlustus struktuur finants- ja kindlustustegevus muu info ja side kokku hulgi- ja jaekaubandus 8% 6% 4% 2% -2% Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Joonis 13. Keskmise netokuupalga nominaal- ja reaalkasv nominaalkasv reaalkasv 8% 6% 4% 2% -2% -4% Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Suurem mõju netopalgale on madalapalgaliste maksutagastusel, mis laekub aasta teises kvartalis. Maksu- ja tolliameti teatel oli märtsi lõpu seisuga esitatud maksutagastustaotlust. Keskmine tagasimaksesumma oli märtsi keskpaiga andmete kohaselt 369 eurot. Maksutagastuse saamise tingimused olid järgmised: aasta jooksul pidi taotleja olema töötanud vähemalt kuus kuud täistööajaga (v.a töövõimetuspensionärid, kelle puhul ei rakendata täistööaja nõuet) ja saanud kokku vähem kui 7817 eurot tulu, sh palk, pension, ettevõtlustulu jne. Toetusele kvalifitseerusid seega inimesed, kes said kogu aasta jooksul töötades kuus palka maksimaalselt 651 eurot. Väiksem maksukiil palgajaotuse alumises osas peaks suurendama motivatsiooni tööjõus osaleda, kuid pikk ajaline nihe töötamise ja maksutagastuse vahel võis seda mõju vähendada. Maksuvähendused pehmendavad kodumajapidamiste vaatevinklist palgakasvu aeglustumist ning võivad ka tööandjatel aidata tööjõukulude kasvu pidurdada.

13 13 Taustinfo 1. Palka mõjutavad tegurid Palkade kujunemisel mängib olulist rolli töötaja tootlikkus, mis omakorda oleneb inimkapitalist. Viimane on inimese teadmiste ja oskuste pagas, mis täieneb intensiivselt nii hariduse omandamise kui ka töötamise ajal tänu kogemuste saamisele ja täiendkoolitustele. Seda, kuidas hariduse tasuvus tänu kõrgemale palgale viimase kümnendi jooksul s muutunud on, saab hinnata Minceri 2 tüüpi palgavõrrandi abiga, kasutades tööjõu-uuringu mikroandmeid. Võrreldes põhiharidusega on kesk- ja keskerihariduse tasuvus pigem kasvanud, kõrghariduse oma on alates kriisist püsinud stabiilne. Kesk- ja kõrgharidusega inimeste palga erinevus väheneb suure tööjõunõudlusega perioodidel ja suureneb majandussurutise ajal. Selle taga on tippspetsialistide nõudluse väiksem kõikumine majandustsükli jooksul võrreldes keskharidust nõudvate ametialadega, kuid tõenäoliselt ka kõrgharidusega töötajate suurem osakaal. Palgavõrrandi selgitatav muutuja on käesolevas taustinfos kuine netopalk, mida selgitavad haridustase ja kogemus. Selleks, et jälgida seoste tugevuse muutumist ajas, hinnati sama võrrandit aastal eraldi iga aasta kohta. Kuna uuring ei sisalda viimase palga väljateenimiseks töötatud tundide arvu, on valimisse jäetud vaid täistööajaga palgatöötajad. Samuti on välja jäetud väljaspool t töötavad inimesed, sest nende palka kujundavad selle riigi tingimused, kus nad töötavad. Ootuspäraselt on palga kujunemisel oluline selgitav muutuja inimkapital: mida kõrgem on töötaja haridustase, seda suurem on keskmiselt tema palk. Kõrghariduse palgapreemia võrreldes põhiharidusega oli aastal 47% (95% usaldusvahemik aastal: 43,4 50,1%), kuid võrreldes keskharidusega (k.a kutseõppega, mis ei anna keskeriharidust) on see olnud 33% (95% usaldusvahemik aastal: 30,9 35,7%) (vt joonis T1.1). Kui lülitada mudelisse lisaks haridustasemele ka ametiala, siis hinnang hariduse palgapreemiale väheneb. Osa hariduse tasuvusest on seotud paremate võimalustega töötada keerukamatel ametikohtadel. Joonis T1.1. Hariduse mõju netopalgale keskharidus vs. põhiharidus kõrgharidus vs. põhiharidus keskeriharidus vs. põhiharidus kõrgharidus vs. keskharidus Allikad: tööjõu-uuring, Panga arvutused. Peale hariduse tõstab töötaja palka suurenev töökogemus. Seda selgitavad töö-ökonomistid, sh Jacob Mincer sellega, et töötaja investeerib igal aastal oma inimkapitali ning motivatsioon inimkapitali investeerida on suurim karjääri alguses, sest õpitut saab tulusalt rakendada veel pikka aega. Samal ajal aga inimkapital amortiseerub: teadmised ja oskused vananevad ja vähenevad aja jooksul. Kuna täpseid andmeid tööaastate kohta tööjõu-uuringus pole, kasutati käesolevas töös töökogemuse lähendina inimese vanust ja vanuse ruutu. Kooskõlas varasemate töödega oli vanuse parameeter positiivse ja vanuse ruut negatiivse märgiga, mis tähendab, et kui vanus kasvab, siis palk alguses suureneb, kuid hakkab seejärel vähenema. Arvestades, et muud tingimused on võrdsed, saab s hinnangute järgi suurimat palka umbes 41. eluaastal ja see vanus on viimase kümnendi jooksul kasvanud (vt joonis T1.2). 2 Seda tüüpi palgavõrrand pärineb Jacob Minceri aastal avaldatud artiklist Investment in Human Capital and Personal Income Distribution (investeeringud inimkapitali ja isikliku sissetuleku jaotus) ajakirjas Journal of Political Economy.

14 14 Joonis T1.2. Demograafiliste tunnuste ja inglise keele oskuse mõju netopalgale meeste ja naiste keskmise palga erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste keskmise palga erinevus 4 inglise keele oskusega ja oskuseta töötajate palga erinevus vanus, kus palk on kõrgeim (parem telg) 45 35% % % % tööjõu-uuring, Panga arvutused. 37 Selleks, et haridus ja kogemus oleksid õigesti hinnatud, tuleb mudelisse lisada ka teisi näitajaid, mis mõjutavad palka. Lisaks haridusele ja kogemusele on võrranditesse kontrollmuutujatena lisatud sugu, rahvus (eestlane või mitte), töö asukoht (viis piirkonda) ja inglise keele oskus (mistahes tasemel). Sarnaselt töötasu-uuringu tulemustega on ka tööjõu-uuringu põhjal olemas sooline palgalõhe. Sama vanuse, haridustaseme, soo ja töö asukoha korral on eestlaste palk keskmiselt ligikaudu 2 (95% usaldusvahemik aastal: 15,7 20,2%) kõrgem kui teistest rahvustest töötajate oma. Palgajaotus Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksete jaotuse statistika kohaselt kasvas palk aastal nagu ka varasematel aastatel kiiremini palgajaotuse alumises osas. Palgajaotuse hajuvust iseloomustab samuti mediaanpalga suhe keskmisesse palka, mis oli maksu- ja tolliameti kuiste palgaväljamaksete põhjal tõusnud aasta varasemalt 80,3%lt aasta teisel poolel 81,1%ni (vt joonis 14). Joonis 14. Deklareeritud palkade jaotus 20. ja 80. protsentiili suhe mediaani ja keskmise suhe (parem telg) 0,34 0,84 0,32 0,82 0,30 0.,80 0,28 0,78 0,26 0,76 0,24 0, Allikad: maksu- ja tolliamet, Panga arvutused.

15 15 Madalamate palkade kiiremat kasvu toetab see, et aastal tõsteti miinimumpalka ligikaudu võrra aastas aastal ulatus miinimumpalk 430 euroni ning aastal tõsteti seda 9,3% võrra, 470 euroni. Miinimumpalgani ulatunud palgaväljamaksed moodustasid aastal kõikidest väljamaksetest ligikaudu 15%. Suur osa neist on osalise tööaja eest saadud palgad, kuid maksu- ja tolliameti andmed ei võimalda neid eristada. Ligikaudu miinimumpalga suuruste väljamaksete osakaal on viimastel aastatel tasahilju kasvanud. Miinimumpalgast 5% suuremate või väiksemate väljamaksete hulka jäi aastal 7,2% väljamaksetest, mida on 1,3 protsendipunkti enam kui aastal (vt joonis 15). Joonis 15. Miinimumpalgast väiksemate väljamaksete osakaal palgaväljamaksetes % miinimumpalgast teenijate osakaal väljamakse alla 105% miinimumpalgast väljamakse alla 95% miinimumpalgast väljamakse alla miinimumpalga 25% 2 15% 5% Allikad: maksu- ja tolliamet, Panga arvutused.

16 16 TÖÖJÕUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE Hõive Tööjõu ühikukulu kasvu aitas aasta teisel poolel aeglustada ühelt poolt tööjõunõudluse surve mõningane leevenemine ning teisalt ka tööjõupakkumise suurenemine. Enamik hõivenäitajaid viitas sellele, et hõive kasv aastal aeglustus. Tööjõu-uuringu järgi vähenes hõivatute arv aasta teisel poolel s asuvates ettevõtetes ja asutustes aasta võrdluses 0,9% (enne seda oli hõivatute arv kaks aastat kasvanud). Seejuures kahanes koguhõive ehk elanike hõive veidi vähem, 0,7%, sest välisriikides töötavate residentide arv on alates aasta teisest poolest kasvanud. Nagu ka aasta esimesel poolel oli tööjõunõudlus suurem teenindussektoris. Hõive määr ehk hõivatute osakaal tööealiste (15 74aastaste) elanike hulgas oli aasta teisel poolel aasta varasema ajaga võrreldes küll veidi madalam, ent aasta kokkuvõttes kerkis see tööjõu-uuringu hinnangul 65,6%ni, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Euroopa Liidus on hõive määr tasemest kõrgem vaid Saksamaal ja Rootsis. Kuna tööjõu-uuring on valikuuring ning selle põhjal leitud hõivehinnang põhineb kvartalis ligikaudu 4500 inimese suurusel valimil, on hõive kasvumäära punkthinnangu usaldusvahemik küllaltki lai. Seetõttu on oluline jälgida ka teisi andmeallikaid, mis töötajate arvu kohta teavet annavad. Need on näiteks ettevõtete kvartaliaruannetel põhinev ettevõtlusstatistika, palgauuring, vabade töökohtade uuring ning maksu- ja tolliameti andmed palgaväljamakse saajate kohta (vt joonis 16). Kuna need uuringud hõlmavad mõnevõrra erinevaid osi hõivest ning erinev on ka töötajate arvu definitsioon, võivad nende hõivenäitajad erineda. Joonis 16. Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal 8% palgauuring tööjõu liikumise uuring maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive s 6% 4% 2% -2% -4% I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet. Nii nagu tööjõu-uuringus vähenes hõivatute arv ka palgauuringu andmetel; viimases taandatakse töötajate arvu kasv täistööajale. Palgauuringu tulemused koos tööjõu-uuringu andmetega täis- ja osaajaga töötamise kohta (vt joonis 17) osutavad, et täistööajaga töötajate arv väheneb. Sellest hoolimata kasvas mõlema uuringu järgi palgatöötajate keskmine töötatud tundide

17 17 Joonis 17. Hõivatute arvu aastane muutus tööaja järgi 7 täisajaga töötajad osaajaga töötajad täis- ja osaajaga töötajad kokku % 6 5 protsendipunktides I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. arv: tööjõu-uuringus 0,2% ja palgauuringus 1,2%. Maksu- ja tolliameti andmed on ainsana täielikud registriandmed ning nende alusel deklareeritud palgaväljamakse saajate arv teisel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud. Seejuures jäi maksu- ja tolliameti andmete ning tööjõu-uuringu näitaja erinevus aasta esimese poolaastaga võrreldes väiksemaks. Tööjõu-uuringu andmetel hõivatute arv sekundaarsektoris aasta teisel poolel vähenes, seda eelkõige ehitussektori ja mittetöötleva tööstuse tegevusalade mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse mõjul. Tööjõu-uuringu hinnangul töötas aasta teisel poolel ehitussektoris keskmiselt inimest, umbes 6500 võrra ehk 12% vähem kui aasta varem (vt joonis 18). Ehitussektori hõive kahanes ka teiste andmeallikate alusel, ent veidi vähem. Ehitussektori arengut on piiranud rajatistesse investeerimise vähesus, mida Joonis 18. Ehitussektori hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse aastakasv 3 palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive s tegevusala lisandväärtus 25% 2 15% 5% -5% - -15% I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet.

18 18 hoonete ehitamise valdkonna kasv pole korvata suutnud. Ehitusettevõtete hõiveootused muutusid aastal optimistlikumaks tõenäoliselt tänu plaanile suurendada valitsemissektori investeeringuid. Sekundaarsektori suurimas harus ehk töötlevas tööstuses hõivatute arv tööjõu-uuringu hinnangul aasta teisel poolel suurenes, iseäranis neljandas kvartalis. Töötlev tööstus on suurim eksportiv tegevusala ning aasta teisel poolel töötas seal ligi viiendik kõigist hõivatutest. Tööjõu-uuringu andmetel oli aasta teisel poolaastal töötleva tööstuse ettevõtetes hõivatud keskmiselt inimest, umbes 3550 võrra rohkem kui aasta varem. Samal ajal viitavad ettevõtlusstatistika, tööjõu liikumise ja palgauuringu andmed, et töötlevas tööstuses hõivatute arv teisel poolaastal vähenes (vt joonis 19). Maksu- ja tolliameti andmetel jäi palgasaajate arv töötlevas tööstuses aasta varasema aja tasemele. Ka töötlevas tööstuses kasvasid konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri järgi ettevõtete hõiveootused aasta teisel poolel märgatavalt. Joonis 19. Töötleva tööstuse hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse kasv 15% palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive s tegevusala lisandväärtus 12% 9% 6% 3% -3% -6% I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet. Peamiselt erasektorisse kuuluvatel teeninduse tegevusaladel hõive aasta teisel poolel suurenes. Nendel tegevusaladel oli hõivatud töötajat, koguhõivest ligikaudu 46%, neist enamik kaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja side, majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Aasta võrdluses suurenes nende tegevusalade hõive aasta teisel poolel 4,2% ehk umbes töötaja võrra (vt joonis 20). Ettevõtlusstatistika näitab tööjõu-uuringuga sarnast hõivekasvu, samal ajal kui maksu- ja tolliameti andmetel muutus deklareeritud palgasaajate arv nendel tegevusaladel märksa vähem. Palgauuringu järgi hõive nendel tegevusaladel küll vähenes, ent kuna palgauuringus taandatakse töötajate arv täistööajale, võib see viidata osaajaga töötamise kasvule teenindussektoris. Kaubandusettevõtete hõiveootused on aastal pigem veidi vähenenud, mis võib olla seotud iseteeninduskassade kasutuselevõtuga, kuid ka sellega, et rahvusvahelises võrdluses on s elaniku kohta palju kaubanduspinda.

19 19 Joonis 20. Erasektori teeninduse tegevusala hõive kasv ja tegevusala lisandväärtuse kasv palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive s tegevusala lisandväärtus 8% 6% 4% 2% -2% -4% I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet. Taustinfo 2. Valitsemissektori hõive vähendamine 3 Valitsemissektori hõive- ja palgaotsused mõjutavad tööturgu ja majanduskasvu mitme kanali kaudu. Kuna tihtipeale konkureerivad nad sama tööjõu pärast, mõjutab valitsusasutuste personalipoliitika ka erasektori tööjõupakkumist. Selle tulemusel võib tööjõud liikuda tegevusaladele, kus tootlikkus on väiksem. Nimetatud efektiivsuskanali mõju on suurem siis, kui valitsemissektor suudab pakkuda paremaid tingimusi kui erasektor, mille palgakasvu võimalusi piirab turukonkurents. Kui majanduse palgasurve suureneb, siis võib erasektori konkurentsivõime halveneda 4. Nii konkurentsivõime kui ka efektiivsuskanali mõju võimendab puhul see, et valitsemissektori hõive osakaal majanduses on üsna suur, viiendik koguhõivest, ning väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tööjõupuudus ja palgasurve juba hakanud erasektorit piirama. Ka valitsuse enda jaoks on töötajate tõhusam rakendamine oluliseks muutunud, sest avalikke teenuseid on vaja pakkuda ka siis, kui tööjõud väheneb. Lisaks sellele annab tööjõu efektiivsem rakendamine valitsemissektorile võimaluse piirata eelarvekulude kasvu need moodustavad s ligi kolmandiku valitsemissektori kogukuludest. Teadvustades probleemi tähtsust, leppis toonane koalitsioon aastal kokku riigivalitsemise reformi läbiviimises. Reformi üks eesmärk on parandada valitsemissektori efektiivsust, sh tõhustada keskvalitsuse asutuste tegevust, vähendada dubleerimist ja konsolideerida ülesannete täitmist 5. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et valitsemissektori töötajate arv peaks vähenema kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Rahvastikuprognoose aluseks võttes toodi aasta riigieelarve seletuskirjas välja, et töötajate arv valitsemissektori tasandil peab vähenema ligikaudu 700 töötaja (0,7%) võrra aastas. valitsemissektoris on töötajate arv vähenenud juba alates majanduskriisist, ehkki majandustsükli mõju jäi nii buumikui ka kriisiaastatel palju tagasihoidlikumaks kui erasektoris (vt joonis T2.1). Töötajate arvu järsk kasv aastal oli tingitud asutuste ümberklassifitseerimisest valitsemissektorisse ega iseloomusta riigi personalipoliitikat. Võrreldes aastaga on valitsemissektori töötajate arv vähenenud 5500 inimese võrra. Kui ümberklassifitseerimise mõju välja arvata, ulatub see arv 7500 töötajani. Kuna rahvastik vähenes samal perioodil aeglasemalt, on valitsemissektori töötajate osakaal elanikkonnas kahanenud. Suuremad kahanemised toimusid seejuures aastal, kui eesmärk oli kärpida valitsemissektori kulusid, ning möödunud aastal riigireformi osana. 3 Andmed pärinevad saldoandmestikust, kus 1) hõive on täistööajale taandatud, 2) valitsemissektor on defineeritud vastavalt rahvamajanduse arvepidamise reeglitele, mis on kooskõlas valitsemissektori rahanduse arvepidamisega (vt asutuste jaotust täpsemalt 4 Vt nt Perez et al. The fiscal and macroeconomic effects of government wages and employment reform (2016). EKP üldtoimetis. 5 Vt

20 20 Joonis T2.1. Valitsemissektori hõive kasv ja osakaal rahvastikus valitsemissektori osakaal valitsemissektor ülejäänud majandus hõive kokku ,1 9,1 9,1 9,1 8,9 8,9 8,9 8,9 9,1 9,0 8, Allikad: statistikaamet, rahandusministeerium, Panga arvutused aastal valitsemissektori töötajate arvu vähenemine hoogustus, ületades valitsuse seatud eesmärki pea kaks korda. Esialgsetel andmetel vähenes töötajate arv pea 1500 inimese võrra ehk 1,2%, mida on poole rohkem kui aastal. Hõive kahanemine oli laiapõhjaline ja hõlmas peamiselt riigieelarvelisi asutusi, aga ka kohalikke omavalitsusi ning avalik-õiguslikke ja sihtasutusi. Samuti puudutas töötajate arvu vähendamine erineval tasemel ametikohti ning enamikku tegevusvaldkondadest. Ligi pool hõive vähenemisest aastal tuli hariduse valdkonnast: töö ümberkorraldamise tulemusel vähenes töökohtade arv nii haridus- ja teadusministeeriumis kui ka omavalitsustes. Kuna õpetajate arv samal ajal kasvas, tõmbus kokku ametnike ja muude töötajate arv, ühtlasi vähenes personal edasi riiklikes ülikoolides. Lisaks haridusele toimus arvuliselt suurem muutus veel avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas, eelkõige siseministeeriumi valitsusalas. Plaanipäraselt kasvas töötajate arv sotsiaalkindlustusfondides seoses töövõimereformiga, ning riigikaitses tulenevalt julgeolekupoliitika eesmärkidest. Töötajate arvu vähendamine on tekitanud valitsemissektori asutuste eelarves lisaruumi palgakasvuks. Viimastel aastatel on palgakasv olnud kiirem pigem neis asutustes, kus hõive on rohkem vähenenud (vt joonis T2.2). See on panustanud valitsemissektori Joonis T2.2. Palga ja hõive kasvu seos konsolideerimisüksustes 25% 2 palga kasv konsolideerimisüksustes ( aasta keskmine) 15% 5% -5% % - -5% 5% 15% 2 hõive kasv konsolideerimisüksustes ( aasta keskmine) Allikad: rahandusministeerium, Panga arvutused.

21 21 kiiresse palgakasvu, mis on viimastel aastatel märkimisväärselt ületanud erasektori palgakasvu (vt Keskmine palk ). Sellest tulenevalt on valitsemissektori töö- ja hõivepoliitika mõju erasektori tööjõupakkumisele erisuunaline. Ühelt poolt on vähendatud valitsemissektori hõivet, pakkudes selle kaudu veidi leevendust tööjõupuudusele ja erasektoris valitsevale palgasurvele. Teisest küljest võib aga tekkida oht, et riigisektori kiire palgakasv, sh kollektiivsed palgakokkulepped, suurendavad palgakasvuootuseid ka ülejäänud majanduses. Vabad töökohad Vabade töökohtade hulk suurenes aasta teisel poolel vabade töökohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi 3 ja ulatus veidi üle Vakantside arvu kasv viitab sellele, et uusi töötajaid ei õnnestunud värvata sama kiiresti kui varem. Vakantsi määr ehk vabade töökohtade suhe täidetud ja täitmata töökohtade koguarvu oli aasta teisel poolel keskmiselt 1,8%, mis on 0,4 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem. Vakantside arvu kasv on osaliselt seotud ka sellega, et töökohti vahetatakse varasemast enam. Töötukassa andmetel suurenes töötaja algatusel lõpetatud töösuhete arv aasta esimesel poolel ligikaudu viiendiku võrra. Aastaga suurenes vabade ametikohtade arv enim haldus- ja abitegevuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Nendes valdkondades on ka vabade töökohtade määr kõige kõrgem. Suure tööjõumahukuse tõttu on vabu töökohti endiselt kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. Tööandja omaniku liigi järgi tõusis vakantsi määr sama palju riigi haldusalas ja erasektoris, kohalike omavalitsuste haldusalas jäi see aga ligikaudu eelneva aasta tasemele. Piirkondadest panustas vakantsi määra tõusu kõige enam Harjumaa, kuid tööpakkumiste hulk taastus jõuliselt ka Ida-Virumaal (vt joonis 21). Joonis 21. Vakantside kasv ja maakondade panus kasvu 4 Tartumaa Ida-Virumaa Harjumaa muu kokku Allikad: statistikaamet, Pank Vaba tööjõu ja vabade töökohtade omavahelist sobitumist iseloomustab Beveridge i kõver (vt joonis 22). Kuna vabade töökohtade arvu kasvuga samal ajal on eelmise aastaga võrreldes tõusnud ka töötuse määr, viitab see tööd otsivate elanike ja täitmist ootavate töökohtade sobitumise halvenemisele.

22 22 Joonis 22. Beveridge'i kõver (hooajaliselt tasandatud) 3,5% 2007 II kv 3, vakantsi määr, v.a avalik haldus 2,5% 2, 1,5% 1, 2016 IV kv 2015 III kv 2010 I kv 0,5% 0, 2% 4% 6% 8% 12% 14% 16% 18% 2 Allikad: statistikaamet, Pank. töötuse määr Tööd otsivate elanike ja täitmist ootavate töökohtade sobitumine on muutunud kehvemaks osaliselt seetõttu, et vabad töökohad paiknevad eelkõige Harjumaal ja Tallinnas, kuid vaba tööjõu hulk on kasvanud suuresti Kirde-s. Eraldi Harjumaa Beveridge i kõverat vaadates on näha, et Harjumaa liigub laias laastus mööda kõverat buumi suunas (vt joonis 23). Tööpakkumiste arvu suurenemine Kirde-s ning samal ajal juba alanud langustrend sealses registreeritud töötuses aga viitavad, et tööturu olukord paraneb peagi ka Kirde-s. Joonis 23. Harjumaa ja Ida-Virumaa Beveridge'i kõver Harjumaa Ida-Virumaa 2,5% 2, 2016 IV kv vakantsi määr 1,5% 1, Harjumaa 2012 I kv Ida-Virumaa 2016 IV kv 2012 I kv 0,5% 2% 4% 6% 8% 12% 14% 16% 18% 2 töötuse määr Allikad: statistikaamet, Pank. s ei ole kohustust tööpakkumistest töötukassale teatada, kuid töötukassas oli aasta teisel poolel iga kuu lõpu seisuga üleval keskmiselt 4823 töökuulutust ehk 48% vakantside arvust. Vabade töökohtade kasvu määr oli 26,5%ga väga lähedal vabade töökohtade uuringus leitud kasvumäärale. Lisaks majandusharudele avaldab töötukassa

23 23 vabade töökohtade statistikat ametialade kaupa. Üldistades võib öelda, et vakantside arv kasvas pigem madalamat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade arvelt: teenindusja müügitöötajaid otsiti 24%, oskus- ja käsitöölisi 41%, seadme- ja masinaoperaatoreid ja koostajaid 67% ning lihttöölisi 47% enam kui aasta varem. Seevastu tippspetsialistide vakantside arv vähenes s kokku 4%, kuigi Harjumaa ja Ida-Virumaa olid erand: seal otsiti tippspetsialiste rohkem kui aasta varem. Ametiala järgi suhtena varem vastaval ametialal töötanud registreeritud töötute arvu oli kõige rohkem seadmeoperaatorite ja teenindustöötajate vakantse. Samal ajal otsitakse kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele töötajaid töötukassa kaudu väiksema tõenäosusega kui keskastme spetsialiste või lihttöölisi. Võrreldes buumiaegse tasemega on vakantse töötu kohta praegu kõige rohkem hoopis tippspetsialistide ja juhtide seas (vt joonis 24). Joonis 24. Vakantside arv töötu kohta ametialade lõikes, aasta keskmine = juhid teenindus- ja müügitöötajad oskustöötajad ja käsitöölised seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad ametnikud tippspetsialistid lihttöölised tehnikud ja keskastme spetsialistid I pa 2016 II pa Allikad: töötukassa, Panga arvutused. Tööpuudus Kui tööjõupakkumine suureneb ilma, et piirkonnas suureneks nõudlus vastava kvalifikatsiooni või oskustega inimeste järele, siis suureneb tööpuudus. Kuna tööjõuturul aktiivseid elanikke oli aasta teisel poolel aasta varasema ajaga võrreldes rohkem ning hõivatute arv samal ajal vähenes, suurenes töötute arv aasta teisel poolel keskmiselt 8800 inimese võrra, elanikuni. Töötuse määr ehk töötute arvu suhe töötavate ja tööd otsivate inimeste koguarvu tõusis tööjõu-uuringu andmetel aasta teise poole 5,8%lt aasta teiseks pooleks 7,1%ni. Seejuures suurenes tööpuudus eelkõige kolmandas kvartalis (vt joonis 25). Pool töötuse määra teise poolaasta tõusust oli tingitud sellest, et tööpuudus suurenes 25 49aastaste meeste seas; teist poolt mõjutas asjaolu, et tööpuudus suurenes võrdselt 50 74aastaste meeste ja naiste hulgas. Positiivne on see, et ehkki vanemaealiste ehk 50 74aastaste naiste tööturul osalemine kasvas aasta jooksul jõudsalt, on töötuse määr selles vanuserühmas endiselt madalam kui üldine töötuse määr.

24 24 Joonis 25. Tööpuudus 16% registreeritud töötuse määr (hooajaliselt tasandatud) töötuse määr loomuliku töötuse määr 14% 12% 8% 6% 4% 2% Allikad: statistikaamet, töötukassa, Pank. Loomulik töötus on hinnanguline töötuse määr, mille puhul ei tekita tööjõupuudus majanduses lisapalgasurvet ja palgakasv ei kiirene. See on kõrge siis, kui töötute hulgas on palju struktuurselt töötuid, kes ei konkureeri majanduses pakutavate töökohtade pärast seetõttu, et neil pole nõutavaid oskusi või nad pole näiteks nõus töö nimel elukohta vahetama. Panga hinnangu kohaselt aastal loomuliku töötuse määra alanemine peatus ning vahe töötuse määra ja loomuliku töötuse määra vahel on jäänud väiksemaks kui paaril viimasel aastal. Ehkki tööjõu-uuringu andmed viitavad tööpuuduse suurenemisele aasta teisel poolel, kasvas registreeritud töötute arv töötukassa andmetel aasta teisel poolel eelmise aastaga võrreldes vaid keskmiselt 100 inimese võrra, elanikuni. Registreeritud töötute osakaal oli teisel poolaastal ikka veel kõige suurem Ida-Virumaal, kus oli töötuna arvel keskmiselt 9,9% tööjõust. Registreeritud töötute arv vähenes kõige kiiremini Jõgevaja Läänemaal, kus oli aasta teisel poolel töötuna arvel viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta varem. Enim suurenes registreeritud töötute arv aastaga Järvamaal (8,3%) ja Ida-Virumaal (4,5%). Tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötute arv hõive vähenemise tõttu kõige rohkem Kirde- s, lausa ligi poole võrra. Kuid tuleb tähele panna, et tööjõu-uuringu valim on väike ja seetõttu on uuringu hinnangud tööturunäitajatele väga kõikuvad. Töötuse määr kerkis ka Harjumaal ja seda tõstsid võrdselt hõive vähenemine ja tööjõus osalemise kasv. Arvuliselt on töötuid tööjõu-uuringu hinnangul Harjumaal sama palju kui Ida-Virumaal, ent kuna Harjumaal on aktiivset tööjõudu märksa rohkem, jäi töötuse määr seal madalamaks. Kirde- s suurenes tööpuudus hõive vähenemise tõttu. Registreeritud töötute arvu kasv on jäänud aeglaseks tänu lühiajaliste töötute arvu vähenemisele (vt joonis 26). Nende registreeritud töötute arv, kes olid viimati tööga hõivatud vähem kui kuus kuud tagasi, on väiksem tänu uute registreeritud töötute arvu kahanemisele aasta teisel poolel registreeris ennast aastataguse ajaga võrreldes töötuna 6,7% ehk 529 võrra vähem inimesi. Kõige rohkem aeglustus uute registreeritud töötute

25 25 Joonis 26. Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi tööjõu-uuring: kuni 6 kuud 5 tööjõu-uuring: 6 kuud ja kauem registreeritud töötus: kuni 6 kuud registreeritud töötus: 6 kuud ja kauem Allikad: töötukassa, statistikaamet. arvu lisandumine Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Ida-Virumaal vähenes uute registreeritud töötute arv osaliselt seetõttu, et aasta varem oli seal toimunud ulatuslik koondamine, mille tõttu oli uute töötuna registreerunute arv suur. Ehkki tööjõu-uuringu hinnangul on hiljuti töötuks jäänute arv edasi suurenenud, aeglustus see kasv neljandas kvartalis märgatavalt. Kuna motivatsioon end töötuna registreerida on tänu töötuskindlustusele suur just äsja töötuks jäänud inimestel, võib eeldada, et töötukassa andmed annavad uute töötute arvu muutusest veidi täpsema ülevaate. Registreeritud töötusest väljus aasta teisel poolel inimest ehk ligikaudu 320 elaniku võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelkõige kasvas registreeritud töötusest väljumine tänu uue töö leidmisele (vt joonis 27). Joonis 27. Registreeritud töötusest väljumine põhjuse järgi, aastakasv leidis töö pp muu pp muutus kokku % 5% -5% - -15% -2-25% Allikad: töötukassa, Pank.

26 26 Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond Tööturu lõtku suurendas aasta teisel poolel tööjõupakkumise kasv. Tööjõudu ehk tööealisi 15 74aastaseid elanikke, kes kas töötasid või otsisid tööd, oli majanduses tööjõu-uuringu andmetel aasta teisel poolel 0,6% ehk 4400 inimese võrra rohkem kui aasta varem (vt joonis 28). Kuigi tööealiste elanike arv vähenes aastaga umbes 1500 inimese võrra, suurenes tööjõu hulk s tänu kõrgemale tööjõus osalemise määrale. Joonis 28. Tööjõu muutus mitteaktiivsuse vähenemine pp tööealise elanikkonna muutus pp tööjõu muutus % 3, 2,5% 2, 1,5% 1, 0,5% -0,5% -1, -1,5% -2, I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Tööturul mitteaktiivseid elanikke oli aasta teisel poolel 5900 inimese võrra vähem kui aasta varem ning tööjõus osalemise määr 6 kerkis teisel poolaastal keskmiselt 71%ni. Seejuures leidis mitteaktiivsete elanike arvu vähenemine ja tööjõu kasv aset aasta kolmandas kvartalis ning neljandas kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes enam suurt muutust ei toimunud. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on elanike aktiivsuse määr väga kõrge, omast kõrgem on see näitaja vaid Rootsis. Seetõttu hakkab tööjõupakkumise suurenemine tänu elanikkonna aktiivsuse määra tõusule ammenduma. Tööealise elanikkonna aktiivsuse määr tõusis tööjõu-uuringu järgi aasta teisel poolel tänu meeste ja noorte naiste suuremale tööturul osalemisele (vt joonis 29). Üsna järsult, 4800 inimese võrra vähenes 25 49aastaste naiste tööturul osalemine. Selles vanuses naiste mitteaktiivsus tööturul on suurelt jaolt seotud lapsehoolduspuhkusel olemise ning pereliikmete eest hoolitsemisega (vt joonis 30). Terve aasta vältel vähenes nende elanike arv, kes on tööturul mitteaktiivsed pensioniea saabumise või tervise tõttu, ning sellega koos on tõusnud ka 50 74aastaste naiste ja meeste tööjõus osalemise määr, mis on kerkinud Euroopa Liidu kõrgeimaks (vt joonis 31). Ettevaates peaks aktiivsuse määr pensioniea tõusu ja töövõimereformi mõjul edasi kerkima ning tööjõu hulk suurenema. Otseselt uue töövõime hindamise süsteemi raames on aasta jaanuari seisuga osaliselt töövõimeliseks hinnatud 3365 inimest, kellest 1561 ei töötanud. Seetõttu võib töövõimereformiga aktiivse tööjõu hulka liikumine tõsta vähemalt lühiajaliselt ka töötuse määra. 6 Tööjõus osalemise määr ehk tööealise elanikkonna aktiivsuse määr on tööga hõivatute ja töötute koguarvu osakaal tööealises elanikkonnas.

27 27 Joonis 29. Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi 1,5 naised, naised, naised, mehed, mehed, mehed, vanusestruktuuri mõju kokku % 1,0 protsendipunktides 0,5 0,0-0,5-1, I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Joonis 30. Panus mitteaktiivsete elanike arvu muutusse põhjuste järgi pensioniiga rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus heitunud pereliikmete eest hoolitsemine õpingud tervis muu kokku % 4 2 protsendipunktides I pa 2016 II pa Allikad: statistikaamet, Panga arvutused. Joonis aastaste tööturul osalemise määr Rootsi Saksamaa Allikas: Eurostat. Leedu Läti Taani Ühendkuningriik Madalmaad Iirimaa Soome Portugal Küpros EL 28 Tšehhi Slovakkia Hispaania Austria Prantsusmaa Bulgaaria Itaalia Luksemburg Belgia Poola Ungari Rumeenia Sloveenia Kreeka Horvaatia Malta

28 28 Tööealiste inimeste arv, mis pikas vaates määrab kindlaks tööjõupakkumise, kahanes aastal endiselt, ent tänu rändesaldo paranemisele märksa aeglasemalt, kui varasemad rahvastikuprognoosid ennustasid. Esialgsetel andmetel jätkus rändesaldo paranemine ka aastal, kui sse asus elama 3220 inimest rohkem, kui siit lahkus (vt joonis 32). Tööealise elanikkonna kahanemist aeglustab ka 15 74aastaste inimeste varasemast väiksem suremus. Esimene pikaajaline rahvastikuprognoos, milles on paranenud rändesaldot juba arvesse võetud, ilmus aasta veebruaris. Taustinfos 3 kirjeldame seda Eurostati prognoosi lähemalt. Joonis 32. Rahvaarvu muutus statistiline korrigeerimine rändesaldo loomulik iive rahvaarvu muutus Allikas: statistikaamet. Taustinfo 3. Pikaajaline rahvastikuprognoos paranenud rände valguses Pikaajalise rahvastikuprognoosi tegemiseks tuleb prognoosida kolme põhilist näitajat: sündimus, suremus ja välisränne. välisrände saldo on viimaste aastate jooksul paranenud märksa kiiremini, kui ennustasid nii statistikaameti, Eurostati kui ka OECD rahvastikuprognoos. Alates aastast võtab statistikaamet oma välisrände hinnangus arvesse ka registreerimata rännet aastal oli registreerimata rände saldo positiivne aasta veebruaris avalikustas Eurostat Euroopa riikide uued pikaajalised rahvastikuprognoosid. puhul on välisrände prognoosimisel aluseks võetud viimaste aastate näitajad, mida on hinnatud uue metoodika alusel. Kui statistikaameti viimaste prognooside järgi väheneb elanikkond aastal esimese variandi kohaselt 9% ja teise kohaselt 6%, siis Eurostati uue prognoosi järgi ainult 2,2% (vt joonis T3.1). Eurostati optimistliku prognoosi taga on põhiliselt positiivne, kuigi vähenev välisrände saldo, mis ulatub prognoosiperioodi alguses aastas 1550 inimeseni aasta netorännet prognoosis arvesse polnud võetud ning statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt ulatus see 3220ni, mis on ligikaudu kaks korda suurem. Eriti optimistlik on rändesaldo prognoos võrreldes Läti ja Leedu näitajaga (vt joonis T3.2). Ülejäänud eeldustes on Eurostat statistikaameti prognoosiga võrreldes pessimistlikum sündimuse ja optimistlikum oodatava eluea suhtes. Kui statistikaamet eeldas, et aastaks jõuab summaarne sündimuskordaja 1,8ni, siis Eurostati prognoosis 1,77ni. Meeste oodatav eluiga on aastaks sarnane, 78,2 ja 78,3 aastat, naiste puhul on aga Eurostati prognoos 85,6 aastaga ligikaudu kahe aasta võrra optimistlikum.

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Tööturu Ülevaade 2/2018

Tööturu Ülevaade 2/2018 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks

Rohkem

Tööturu Ülevaade 1/2019

Tööturu Ülevaade 1/2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud

Rohkem

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018 RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõivekomitee Alaliste esindajate komitee (COREPER I) /

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Pealkiri / Headline

Pealkiri / Headline Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS magnuspiirits@gmail.com Juhendaja Andres Võrk Ettekande kava Aktuaalsus

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word - eelarve_strateegia_2016_2019.odt

Microsoft Word - eelarve_strateegia_2016_2019.odt HELME VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2016-2019 1 Sisukord 1. Eelarvestrateegia koostamine... 3 2. Majanduslik olukord... 3 2.1.Majanduslik olukord riigis... 3 2.2.Sotsiaalmajanduslik olukord Helme vallas...

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tööjõupakkumine Eestis

Tööjõupakkumine Eestis Tööjõupakkumine Eestis Janika Alloja Eesti Panga Toimetised No 1, 2005 Eesti Panga Toimetised 2004: No 1, Tairi Rõõm Search Intensity and Wage Differences Nr 2, Rasmus Kattai Ülevaade valitsemissektori

Rohkem

Finantssektori areng

Finantssektori areng 33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Mõned mõtted maksudest

Mõned mõtted maksudest Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\))

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\)) Kareda Vallavolikogu 21.oktoobri 2014 määruse nr 13 LISA KAREDA VALLA EELARVESTRATEEGIA 2015-2018 Peetri 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus... 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos... 2.1.Makromajanduslik

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem