"Luua arboreetum 55"

Väljavõte

1 LUUA ARBOREETUM

2 Selle väikese infovihikuga teeme kummaduse meie isa ja vanaisa elutööle Infovihiku koostamisel on kasutatud Alfred Ilvese käsikirjalisi materjale Ene ja Priit Ilves

3 ÜLDANDMED Asukoht: Jõgeva maakond Palamuse vald Luua küla. Pindala: 8,5 ha, sellest taimegeograafiline kollektsioon 6,0 ha, haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioon 2,5 ha. Kollektsiooni omanik: Luua Metsanduskool. Arboreetum koosneb taimegeograafilisest kollektsioonist Põhja-Ameerika, Kaug-Ida, Siberi, Kesk-Aasia ja Euroopa osakonnaga ning haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonist. Taksonite arv: a kasvab arboreetumis ca 800 erinevat puud ja põõsast. Parimatel aegadel on taksonite arv kollektsioonis olnud üle Pärast aastat ei ole kollektsiooni oluliselt täiendatud. Küll istutati a sügisel Kaug-Ida osakonda hõlmikpuu heister, mille kinkis Karukäpa puukooli omanik Madis Jürima a täiendati arboreetumi 50. aastapäeval kollektsiooni kümmekonna taimeliigiga. Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooni Hõlmikpuu Luua arboreetumis

4 on istutatud viimastel aastatel aiakujunduses hinnatud lehtpõõsaste sorte. Seoses maareformiga jäi osa võõrliike ja liigisiseseid vorme omanike maale, kus nad on tänaseks valdavalt hävinud (ca 150 taksonit). Luua arboreetum on looduskaitseobjekt 17. juulist a, olles ühtlasi üks kahest nõukogude ajal Jõgevamaal rajatud looduskaitseobjektist. Objekti valitseja on Jõgevamaa keskkonnateenistus. RAJAMIS- JA ARENGULUGU a alustas Luua mõisas tööd metsamajanduslik õppeasutus. Kuigi Luua mõisa park oli suhteliselt liigirikas, tekkis õppetööle asudes vajadus dendroloogilise kollektsiooni rajamiseks. Arboreetumi asukohavaliku, tööde kavandamise ja läbiviimisega hakkas tegelema tollane metsakultuuride õpetaja Alfred Ilves ( ). Arboreetumi rajaja Alfred Ilves ( ) Arboreetumi asukohaks valiti endise metsavahi kordoni ja koolile kuuluva väikese taimla vahetus läheduses olev sõjaaegne raiesmik ning selle lõunaserval asuv 0,25 ha suurune põlluriba. Raiesmikul kasvas 2 kuni 5 m kõrgune kase-, haava-, remmelga- ja valgelepavõsa, kus oli üksikuid põliseid saari ja tammesid. Põõsaliikidest kasvas sarapuud, harilikku kuslapuud, magesõstart,

5 punast sõstart ja näsiniint. Liigirikas ning lopsakas oli ka rohurinne. Siinne viljakas muld oli heaks eelduseks dendroloogilise kollektsiooni rajamiseks. Istutamisvõimaluste ja paremate valgustingimuste loomiseks alustati a sügisel võsa harvendamist. Kuna võõrpuid ja -põõsaid kavatseti istutada gruppidena, harvendati istutuskohti rohkem kui nende vahelisi alasid. Arboreetum otsustati rajada taimegeograafilise jaotuse järgi Euroopa, Siberi, Kesk-Aasia, Kaug-Ida ja Põhja- Ameerika osakondadega. Esimeste liikidena istutati a kevadel Põhja- Ameerika osakonda saarvahert ning pensilvaania saart ja Kaug-Ida osakonda kuriili, jaapani ning korea lehist; sama aasta sügisel mandžuuria saart. Saarvahtra, pensilvaania saare ja mandžuuria saare istikud pärinesid kohalikust puukoolist, lehised toodi Järvselja puukoolist. Järgmistel aastatel jätkati võõrpuuliikide istutamist. Alustati Nõukogude Liidu ja välismaa botaanikaaedadest haruldaste liikide seemnete tellimist ning neist istikute kasvatamist arboreetumisse istutamiseks. Ekskursioonidelt Lätti, Leetu ja Venemaale toodi kaasa haruldaste puu- ja põõsaliikide istikuid a istutati arboreetumisse 92 liiki 1209 istikuga, a 235 liiki 1064 istikuga. Edaspidi Mandžuuria pähklipuu arboreetumi Kaug-Ida osakonnas

6 istutamise intensiivsus langes, kuna enamlevinud liigid olid juba olemas. Vähelevinud liikide paljundusmaterjali oli keerulisem muretseda a kasvas kollektsioonis 692 liiki ja 3209 istikut. Liigirikkamateks osakondadeks olid a Põhja-Ameerika (269 liiki) ning Kaug-Ida (252 liiki). Liigivaesemad olid Kesk-Aasia (29 liiki) ning Siberi (33 liiki) osakonnad a kasvas taimegeograafilises kollektsioonis 751 liiki ja vormi, a 521 liiki ja vormi. Praeguseks on taksonite arv veelgi vähenenud. Punane e põhja tamm arboreetumi Põhja-Ameerika osakonnas Istutatud taimed ei jäänud püsima erinevatel põhjustel. Hukkumine toimus põhiliselt aastal pärast istutamist. Põhjuseks olid eelkõige talvised külmad, suvised pikad põuaperioodid ning haigused ja kahjurid. Viimastel aastatel on osa taimi hävinud vanaduse tõttu. Osakondadesse istutati puid ja põõsaid vastavalt nende geograafilisele päritolule ning võimaluste piires samas koosseisus nagu nad kasvavad kodumaal. Kollektsioonis omab esmatähtsust dendrofloora liigirikkus ja liikide õige paiknevus geograafiliste piirkondade ning sealsete metsade liigilise koosseisu järgi. Teisejärguline on istutuse kujunduslik lahendus kaunite ja huvitavate vaadetega. Säilinud on kartoteek, kust leiab Alfred Ilvese märkmed iga puuliigi arenguloo kohta Arboreetumi rajamine toimus Alfred Ilvese eestvedamisel ja juhendamisel metsanduskooli ning tehnikumi õpilaste ja Luua puukooli töötajate kaasabil.

7 1984. a liideti arboreetumiga nn vana puukool ning see nimetati haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniks. TAIMMATERJALI HANKIMINE Esialgu varuti kohapeal või lähemas ümbruses kasvavate puude-põõsaste seemneid. Metsakooli õpilastele anti metsakultuuride õppeaines seemnevarumise kodutöö. Neid suunati seemet korjama oma kodude lähiümbrusest parkidest, puiesteedelt, metsakultuuridest, üksikpuudelt. Nii saadi seemneid kogu Eestist. Kogutud seeme külvati kohalikku puukooli. Selle töö tegid metsakooli õpilased, saades ühtlasi väärtuslikke erialaseid kogemusi. Mõne aastaga oli Luua puukoolis kõigi nende liikide istikuid, mis Eestimaal kasvasid ja viljusid. Arboreetumi täiendamiseks oli vaja aga rohkemat. Selleks pakkusid häid võimalusi Euroopa, Aasia ja Põhja- Ameerika botaanikaaiad ja teised dendroloogilised kollektsioonid. Seemneid hakati tellima seemnenimekirjade järgi posti teel. Saadeti nii kohalike kui ka introdutseeritud liikide seemneid. Kollektsiooni täiendamiseks saadi Euroopast 5140 pisipakki 410 liigiga, Põhja-Ameerikast 602 pisipakki 250 liigiga ja Aasiast 150 pisipakki 55 liigiga. Botaanikaaedadest saadetud postipakkide ja liikide kõrge arv ei iseloomusta veel võimalusi arboreetumi täiendamisel. Nii saadi Moskva peabotaanikaaiast Istikud kasvatati ette puukooli külviosakonnas

8 hulgaliselt seemnepakke, kuid tihti liigid kordusid. Põhiliselt kuulusid nad kukerpuu, kuslapuu, enela, kase, kibuvitsa jt perekondadesse. Kollektsioonis lähestikku kasvades olid mõnedki neist risttolmelnud ja andnud liikidevahelisi hübriide. Ristlusvanemad võisid olla erinevate areaalidega ja niisuguseid hübriide ei saanud istutada taimegeograafilise jaotusega kollektsiooni. Viiekümnendate aastate lõpul saadi väheses koguses kvaliteetset istutusmaterjali Järvselja, Harku-Järve ja Suure-Jaani puukoolidest ning mitmetest väikestest taimlatest a alustas tegevust Tallinna botaanikaaed, kuhu rajati väike, kuid väga liigirikas puukool. Seal kasvatati istutusmaterjali põhiliselt oma vajadusteks, kuid vahetuse korras saadeti korduvalt istikuid ka Luuale. Boskoopist tellitud istikutest kasvab taimegeograafilises osakonnas veel ainsana korea nulg Korduvate taotluste peale õnnestus kollektsiooni täiendamiseks välismaalt istikuid tellida vaid ühel korral a eraldas tollane Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium 300 valuutarubla puudepõõsaste istikute ostmiseks. Istikud telliti Hollandist Boskoopist firma C. Esveldi puukoolist. Tellimus esitati a. Istikud saabusid a Hollandi laevaga Peterburi ja sealt raudteed mööda Saku taimekarantiiniaeda. Istikud olid Hollandis eeskujulikult pakitud. Peterburi tolliametis ja taimekarantiinikeskuses vabastati nad pakendist, pesti ja desinfitseeriti. Sakus toimus istutamine kiiresti ja hoolikalt. Siiski hukkusid 1-4 nädala vältel kõik ebaküpressid, kannatasid kadaka vormid, alpi seedermänni sort Nana, alpi seedermänni sort Compacta Glauca, hariliku männi sort Waterer, schwerini mänd ning vilsoni kuusk a kasvas

9 saadetisest arboreetumis 17 taksonit 26 istikuga. Papli ja pajuliikide istikute saamiseks paljundati neid pistokste, vaiade ja juurvõrsikutena, mis istutati kas otse arboreetumisse või kasvatati ette puukoolis. Ka looduslikult tärganud juurevõsusid (ameerika haab) tuli arenenud juurekava saamiseks puukoolis ette kasvatada. VÕÕRAMAISEID METSI SAAB JÄRELE AIMATA PIIRATULT Võõrpuuliikide kogumikes olid isendid juba kaheksakümnendate aastate keskpaiku omavahel liitunud. Kujunenud olid võõramaised metsakooslused. Põhja-Ameerika osakonna idaosas kasvasid liituses halli pähklipuu, pensilvaania saare, ameerika pärna ja palsamnulu grupid ning nende all ja servades alusmetsana kasvavad lodjapuulehine põisenelas, kanada kuslapuu ja karvane viirpuu. Niisuguse koosseisuga metsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas. Sama osakonna põhjaservas kasvas liitunud palsamnulu kogumik, piirnedes torkava kuuse, musta kuuse ja ameerika lehise isenditega, andes mulje Kanada põhjaosa metsadest. Kaug-Ida osakonnas olid liitunud korea ja dauuria lehise, korea papli ja mandžuuria pähklipuu isendid. Nende turbe all kasvasid harilik pihlenelas, karvaseviljaline enelas, maksimovitši viirpuu, rohkeõieline roos, korea kontpuu jt. Sellise koosseisuga metsad kasvavad peamiselt Koreas. Ebatsuugad Põhja-Ameerika osakonnas

10 Siberi osakonnas oli välja kujunenud siberi seedermänni ja siberi nulu noorendik. Seedermänni-nulu puistuid kõrge lopsaka alustaimestikuga leidub sagedasti Altais. Taimegeograafilistes osakondades saab võõramaiseid metsi järele aimata piiratult. Paljud liigid, mis siinses kliimas kasvavad kiratsedes, on kodumaal hiigelpuud. Nii kasvab Põhja-Ameerika lääneosas hall nulg m kõrguseks. Meil esineb sama liigi a vanuseid isendeid harva üle 20 m kõrgustena. Ka Kaug-Idast pärinevad, seal m kõrgeks kasvavad ajaani kuusk ja korea seedermänd jäävad meil ainult m kõrgusteks. Siberi nulud - tükike Siberi taigat Luua arboreetumis Leidub ka liike, mis kasvavad aga sama hästi kui kodumaal. Nii kasvab siberi nulg meil sama kõrgeks ja annab edukalt looduslikku uuendust nagu kodumaal. Häid eeldusi on Eestimaal serbia kuuse, siberi lehise, kuriili lehise jt. liikide kõrgekasvuliste puude kasvatamiseks. VÕÕRPUULIIKIDE AKLIMATISEERIMISE KOGEMUSED 55 aasta vältel on selgunud mõndagi meie vabariigis vähelevinud puu- ja põõsaliikide ja vormide aklimatiseerimise kohta. Nii osutusid külmakindlaiks ja rahuldava viljakandvuse ning seemnekvaliteediga liikideks haberoodne ja punane vaher, lepalehine pihlakas, karvane lepp jt. Külmakindlad ja heakasvulised on korginulu hõbedane vorm, korea nulg, korea seedermänd, mandžuuria nulg, maksimovitši kuusk,

11 mägisaar jt. Kiirekasvulised ja heade tehniliste tüveomadustega on euroopa ja kuriili lehise hübriid, korea ja hatuseviljaline pappel ning ameerika haab. Head kasvu näitavad mitmete eksootiliste okaspuuliikide haljastuses kasutatavad vormid ja sordid (serbia kuuse sort Nana, palsamnulu sort Nana, kanada kuuse sort Conica jt). HARULDASTE LIIKIDE JA LIIGISISESTE VORMIDE KOLLEKTSIOON a liideti arboreetumiga nn vana puukool ning see nimetati haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniks. Kollektsiooni täiendamiseks saadi paljunduseoksi erinevatest Nõukogude Liidu ja välismaa dendroloogilistest kollektsioonidest. Alates a istutati puukooli siseste teede äärsetele haljasaladele haruldasi ning kõrge dekoratiivsusega puu- ja põõsaliike, -sorte, -vorme ning -teisendeid. Nende haljasalade esialgne eesmärk oli tutvustada puukooli ostjaskonnale müügilolevaid puid-põõsaid pisut vanemana kui paljunduspeenardel kasvavad istikud. Haljasala haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonist 80ndate aastate alguses a kasvas haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonis 434 taksonit 1495 istikuga, a inventuuri järgi oli taksonite arv poolesaja võrra vähenenud aastatel peeti siinset kuuse liikide ja vormide... ning sama haljasala aastal 2007

12 kollektsiooni taksonite arvult suurimaks tollases Nõukogude Liidus. Tänaseks on just kuuse vormide arv kollektsioonis erinevatel põhjustel oluliselt vähenenud. Huvipakkuvamad on nõrgakasvulised okaspuuvormid ja - sordid. Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide osakonnas on ka aastate lõpust olnud väike püsilillede kollektsioon, millel on eelkõige õppeotstarbeline tähtsus. Peenar püsilillede kollektsioonist Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioon on tänapäeval huvipakkuvaim okaspuude liigisiseste vormide kollektsioon Eestimaal. Siin kasvavad kääbusokaspuud on sageli vanimad isendid Eestis. Samaaegselt väheneb kuuskede kollektsioonis pidevalt vormide arv ning uusi isendeid praktiliselt juurde ei ole istutatud. KORDUS- JA UUSLEIUD Rohkearvuline taimmaterjali kasvatamine andis võimalusi istikupeenardelt ning haljasaladelt mutantide ja hübriidide leidmiseks, mis olid sarnased varem kusagilt mujalt leitud vormide või hübriidliikidega. Niisuguseid korduvaid leide nimetatakse kordusleidudeks. Nad on tõendiks, et vaatlusalune takson tärkab ja eksisteerib ilma inimmõjutusteta, spontaanselt a kasvas haruldaste liikide ja liigisiseste vormide osakonnas 12 erinevat kohapeal leitud nn kordusleidu. Huvitavamateks neist võib pidada hariliku kuuse, kääbusseedermänni ja ebatsuuga vorme, mis olid ühtlasi kollektsiooni täienduseks.

13 Luua arboreetumi dendrofloora hulka saab arvata ka mõned uusleiud, mis pretendeerivad uusavastustele. Neid kirjeldati, anti nimi, selgitati päritolu jne ning kirjeldused avaldati trükiväljaannetes. Seejuures peeti kinni rahvusvaheliselt kehtestatud korrast. Siinses kollektsioonis on uusleidudeks 7 hariliku kuuse vormi ja sorti, hariliku männi sort Jõgeva, sookase põõsasvorm ja dekoratiivõunapuu Professor August Vaga. Hariliku kuuse sortidest on dekoratiivsemad ja omavad haljastuses olulist tähtsust vormid Luua Pärl, Luua, Pikassaare jt. Okaspuude uusavastused olid edukad seetõttu, et aretusmaterjalina kasutati tuulepesade seemnetest kasvatatud istikuid. Luua arboreetumi uusleide: vasakul hariliku kuuse sort Luua Pärl, paremal hariliku männi sort Jõgeva LUUA ARBOREETUM OLULINE TURISMIOBJEKT VOOREMAAL Tänapäeval kasvavad kollektsioonis paljud Eestimaa vanimad võõrliikide ning liigisiseste vormide isendid. See annab kollektsioonile olulise väärtuse turismiobjektina. Lisaväärtuse siinsele kollektsioonile annab Johannes Semperi ja tema perekonna istutatud kolm püramiidtamme koos mälestuskiviga. Samasse on istutanud oma puu maakonnas tunnustatud looduskaitsjad jt. Puukooli endises kontorihoones avatakse a lõpus üks osa Luua Metsanduskooli muuseumi ekspositsioonist, mis tutvustab Luua arboreetumi, 2. september 1967: püramiidtammede istutamine arboreetumi eesaeda. Keskel Johannes Semper

14 puukooli ja haljastusgrupi arengulugu ning tähtsust Eestimaa kodukaunistamise traditsiooni hoidmisel läbi poole sajandi. Arboreetumi eesaeda on rajatud telkimisväljak ja nii võib dendroloogiahuviline soovi korral veeta siin mitu päeva. Luua Metsanduskooli puukool on dekoratiivtaimi kasvatanud 50ndate aastate algusest Arboreetumi eesaiast saavad alguse Luua arboreetum Prossa järv Pikkjärv Nava küla Luua arboreetum loodusrada ning metsatüpoloogiline õpperada. Kohaliku suveniirina saab iga külastaja kaasa osta ilupuu või -põõsa istiku.

15 ABSTRACT In 1952 started the foundation of Luua arboretum following the rules of plant geography. In 1984 the arboretum was united with the so-called old nursery of Luua nursery with its collection of rare species and intraspecific forms. Today the collection contains ca 800 taxons of trees and bushes. Several Estonian oldest representatives of foreign species grow in the collection. It is the object of wildlife protection since 17 th July Luua arboretum is one of the most important tourist attractions in Vooremaa.

16 Väljaandja: Luua Metsanduskool Tekst: Ene Ilves Fotod: Ene Ilvese erakogu, Priit Ilves Kujundus: prepress OÜ Trükis on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel