Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täis

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täis"

Väljavõte

1 Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täiskogu juhataja 129 kohtunikku (nimekiri lisatud) Märt Rask, justiitsminister Priidu Pärna, Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, Justiitsministeeriumi asekantsler Ingrid Tiislär, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse juhataja Timo Ligi, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse nõunik Mirjam Vili, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse nõunik Kristjan Siigur, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse nõuniku kt Külli Luha, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse referent Juhatas: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees Protokollis: Ingrid Tiislär, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtuhaldustalituse juhataja Koosolek algas: Koosolek lõppes: Päevakord 1. Riigikohtu esimehe ettekanne 2. Justiitsministri ettekanne 3. Arutelu suvise õppekogunemise ja talvise konverentsi teemal 4. Kohtunike eetikakoodeksi arutelu ja kinnitamine 1. Riigikohtu esimehe ettekanne Uno Lõhmus: Esimesel täiskogul tegeldi kohtunike valimisega esinduskogudesse, tänaseks organid juba töötavad või on tööle asumas. Kohtute seaduse väljatöötamine ühendas kohtunikke, kuid nüüd on vaja oma tähelepanu pöörata erinevate kohtute toimimisele. Kuidas kohtute seadus on kohtute tööd mõjutanud? Kohtute haldamine on põhjustanud ühe teravama vaidlusküsimuse viimase kümne aasta jooksul. Levinud on kaks mudelit: täitevvõim ja iseseisev kohtute amet. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6 kohaselt on igaühel õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Sõltumatuse argument on kohtuhaldusmudeli valikul oluline.

2 Ka lähinaabrid Läti ja Leedu on läinud Kohtute Ameti loomise teed. Justiitsministeerium pakkus kohtute seaduse väljatöötamise käigus kompromissi haldamist kohtute haldamise nõukoja kaudu. Nõukoda on organ, ilma mille nõusolekuta ei saa Justiitsministeerium langetada otsuseid kohtuhaldust puudutavates olulistes küsimustes. Varem oli sarnane pädevus Riigikohtu üldkogul, kuid nõukoja pädevus on laiem. Nõukojas osalevad kõikide kohtuastmete esindajad ning samuti väljastpoolt kohtusüsteemi pärinevad isikud. Kahjuks on Riigikogu liikmete huvi vähene, hr Meelak ei ole kordagi osalenud, hr Käbin on osalenud ühe korra. Teistele nõukoja liikmetele tuleb aktiivse osalemise eest kiitust avaldada. 1. ja 2. astme kohtuid hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Teatud otsuseid ei saa Justiitsministeerium ilma nõukoja nõusolekuta vastu võtta, kuid lisaks niisugustele otsustele on nõukoja pädevuses ka muude küsimuste arutamine. Kuna nõukojal ei ole oma aparaati, arutatakse peamiselt otseselt nõukoja pädevusse kuuluvaid küsimusi. Nõukoda on püüdnud vältida tegelemist halduse üksikküsimustega. Probleem, mis on üles kerkinud, on kohtuasutuse juhtimine. Esimehed ei ole juhtimisspetsialistid, seega peaks juhtima haldusdirektor. Samas ei koolitata ka haldusdirektoreid kohtute juhtimisspetsialistideks. Kohtute seaduses on kaks paralleelset juhtimisskeemi osakondade ja õigusemõistmise osas eraldi. Osakonnad alluvad haldusdirektorile ning haldusdirektor justiitsministrile. Tegemist on haldusfunktsiooni teostavate osakondadega. Õigusemõistmise pool on aga keerulisem. Esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, aga tal on seda keeruline teha, kui haldusdirektor allub justiitsministrile. Seadusesse on sisse kodeeritud konfliktivõimalus. Eriti kriitiliseks võib olukord muutuda, kui haldusdirektor ja kohtu esimees ei leia omavahel kontakti. Kohtute haldamise nõukoda on püüdnud olukorda leevendada, võttes seisukoha, et haldusdirektor allub ka esimehele osas, mis ei puuduta osakondi. Kohtuteenistujad teenindavad õigusemõistmist, esimehel peab olema võimalus efektiivselt mõjutada kohtu tööd. Töökoormus kohtutes erinev, erinevus on ületanud mõistlikkuse piirid. Nendes kohtutes, kus suur töökoormus, pikeneb menetlusaeg. Osades kohtutes on tekkinud jäägid, kuna kohtunike kohad on täitmata. Narvas on ka praegu kohtade täitmisega probleem. Narva probleemis on mõningal määral süüdi ka nõukoda, kuna liiga kergekäeliselt anti nõusolek ministri määrusega narva Linnakohtu tööpiirkonna suurendamisele. Tallinna Linnakohtus saavad kõik kohad täidetud, kui President 19. veebruaril kolm uut kohtunikku nimetab. Tallinna Ringkonnakohtus on 291 haldusasja jäägis. Kohtu esimehe hinnangul oleks juurde vaja kuut kohtunikku. Ühtki haldusasja ei lahendata seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Justiitsministeerium tegi ettepaneku vähendada halduskohtunike arvu kolme võrra ning suurendada samal määral üldkohtunikke arvu. Kohtute haldamise nõukoda ei saanud mõistlikuks pidada äsja lõppenud halduskohtute reformi ümbertegemist. Kuid töökoormuse ühtlustamise küsimuse juurde tule tagasi tulla. Loodame, et Justiitsministeerium analüüsib seekord põhjalikult ühtlustamise võimalusi. Oluline on küsimus, milline on normaalne töökoormus. Kohtuasju ei tule lahendada mitte ainult mõistliku aja jooksul, vaid tagatud peavad olema ka otsuste kvaliteet ja kohtunike tervis. Kui kohtunik lahendab tsiviilasja aastas, siis teeb see ca 3 otsust päevas. Kas niisugusel juhul on kvaliteet tagatud? Ka kohtunike enesetäiendamine on vajalik. Tuleb kaaluda, kas olukorda on võimalik ilma kohtunike kohti juurde loomata. On võimalus soodustada kohtulikke kokkuleppeid, palgata

3 rohkem konsultante, kasutada efektiivsemalt kohtunikukandidaatide tööjõudu. On hämmastav, kui vähe tähelepanu pööratakse uute seaduste mõjule. Uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjas ei mainita, kas seadustiku jõustumine vähendab kohtunike töökoormust või mitte. Istungi kajastamine peab olema hea kvaliteediga, selleks peab olema tagatud istungisekretäri oskused ning vastavad tehnilised vahendid. Koolitus aasta koolituse osas murranguline. Kohtute seadus, mis reguleerib koolituse korraldust täpsemalt; koolitusnõukogu käivitumine; alates 2003 koolituseelarve Riigikohtus. Koolituseelarve jaguneb kompetentsikeskuse finantseerimise ja koolitusürituste korraldamise vahel. Kompetentsikeskusele on mõeldud ca 1 miljon (4 ametikohta) ja koolitusürituste korraldamiseks ca 1,5 miljonit. Täna on veel vara kompetentsikeskuse tööle hinnangut anda. Koolituseelarvet puudutab ka päevakorras olev küsimus suveseminarist. Kuna seos koolitusega on küsitav, ei ole õige seminari koolituseelarvest finantseerida. Oluline areng koolituses on kursuse Kohtuotsuste formuleerimine ja põhjendamine kavasse sisseviimine. Nimetatud kursus on vähemalt sama tähtis kui õigusteadmiste õpetamine. Karistuspraktika. Püsiv probleem, et teatud valdkondades määravad kohtunikud väga kergeid karistusi ning see võib kahjustada seaduste täitmist. Pärnu metanooliasi ja Tallinna ekskavaatoriasi need on ajakirjanduse tähelepanu all. Kohtunik peab tunnetama ühiskonna väärtusi. Inimestel on raske mõista, kui kohtunikud sama asja eest väga erinevaid karistusi määravad. Kes suunab karistuspoliitikat? Kohtupraktika analüüsimise ja ühtlustamisega peaks tegelema Justiitsministeerium. Senini on statistika ja analüüsimine äärmiselt ebarahuldavad. Kohtunike kaader. Arusaamatu on olukord, kus teise astme kohtunikuks saab tunnustatud jurist, aga esimese astme kohtunikuks ei saa. Kohtunikuks kandideerimisel võiks arvestada ka seda, kui isik on enne konsultandina töötanud. Kuigi kohtunike töötasu on tõusnud, ei ole prokuröride ega advokaatide huvi tunda. 2. Justiitsministri ettekanne Märt Rask: Juristid ei muutu kunagi armastusväärseteks, kuid me peaksime siiski olema väärikad. Kuidas kohtunike täiskogu tööle hakkab? Nendes kohtutes, mille liikmed täna kõik kohal on, tuleb koormust suurendada. Kohtud ja meedia. Ajakirjanikule võib öelda, et Justiitsministeerium ei kommenteeri kohtuotsuseid. Kuidas siis ajakirjandusele anda adekvaatset pilti? Huvi tuntakse ainult skandaalsete otsuste vastu. Tuleks arendada ajakirjandusele vahendavat teabesüsteemi, et otsuse tõene sisu jõuaks lihtsas keeles avalikkuseni. Õigusemõistmine kaugeneb seadusandjast ja täitevvõimust. Riigivõimude vahel peab toimuma koostöö, üheks võimalikuks kohaks on avalikkus. Ühiskonda huvitab ainult tõhus ja õiglane õigusemõistmine.

4 Poliitilised eesmärgid. Praegune Riigikogu koosseis on viinud lõpule Eesti oma õiguse loomise. Samuti on jõudsalt liigutud Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemise suunas. Milline on järgmine eesmärk? Kas tekib põlvkondadevaheline konflikt nõukogudeaegsed vs tänased? Eetilised probleemid, mis tulenevad põlvkondade erinevatest arusaamadest. Niisugused küsimused hakkavad mõjutama ka õigusemõistmist. Tänases Eestis on ca 3000 juriidilist kvalifikatsiooni eeldavat ametikohta. Samal ajal õpib kõrgkoolides 3000 tudengit õigusteadust. Nendesse numbritesse on konflikt sisse programmeeritud. Ametikorterid. Kohtunike palgad on piisavad, et endale eluase soetada. Ametikorterid antakse üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Korterite üleandmisel tagatakse kohtunike õiguste kaitse. Küsimust püüti lahendada kohtute seaduses, kuid ühe ametkonna piires nii olulist küsimust lahendada ei ole võimalik. Kohtunik peab saama väärikat palka ja suutma selle eest oma olmeprobleemid lahendada. Eelarve ja aruandlus. Eelarve menetlemine on arenenud, muutunud konkreetsemaks, kuid samas arenguruumi on. Kes ütleb, mitu asja kohtunik peab selle palga eest aastas lahendama. Ei ole normaalne, et Tallinna ja näiteks Pärnu Halduskohtu koormus erineb kordades. Peab vaatama kodaniku, mitte kohtuniku pilguga. Halduskohus on paljudes piirkondades kodanikule kättesaamatu. Kuidas lahendada halduskohtute reformi tagajärjed nii, et kodanikele oleks tagatud teenindus selle küsimusega peavad hakkama tegelema uus justiitsminister ja kohtute haldamise nõukoda. Ida-Viru ja Tallinn. Üldine arvamus, et Eesti kohtud on aeglased. Keskmine aga näitab, et oleme paljudest edukamad. Samas normaalne keskmine ei ole piisav. Ajakirjandus valgustab neid aspekte, mis muret tekitavad. Erinevate kohtute võrdlev analüüs on seetõttu hädavajalik. Loodame, et kohtute asekantsler jätkab oma tööd. Kohtunike ajutine üleviimine. Jaanuaris saatsime kõikidele Eesti esimese ja teise astme kohtunikele kirja, paludes informeerida ministeeriumi oma soovist asuda ajutiselt tööle Narva Linnakohtusse või Tallinna Linnakohtusse. Nimetatud kohtutes on kõige rohkem täitmata kohtunikukohti ning seetõttu on olemas eeldused lahendamata asjade jäägi kiireks kasvuks. Jääk on neis kohtutes aga juba niigi suur. Narva Linnakohtus töötab käesoleval hetkel 6 kohtunikku, mis tähendab, et 40% loodud kohtunikekohtadest on täitmata. Ajutiselt teises kohtus tööle asuvale kohtunikule on tulenevalt kohtute seadusest võimalik maksta kuni 15% lisatasu kohtuniku ametipalgast. Eesmärgiks oleme seadnud ka selle, et ajutiselt üleviidav kohtunik ei peaks kandma ebaproportsionaalseid kulutusi seoses töötamisega teises linnas, sh elamispinnaga ja transpordiga seotud kulutused. Seni on Justiitsministeeriumiga ühendust võtnud kohtunikud kaheksast erinevast kohtust. Kolmest kohtust kokku 8 kohtunikku on väljendanud soovi asuda tööle ajutiselt Narva Linnakohtusse: Monica Vels Lääne-Viru Maakohtust, Ilmar Kikkas Lääne Maakohtust ja koguni kuueliikmeline meeskond Tartu Ringkonnakohtust. Kontaktis oleme olnud ka kohtunikega Järva Maakohtust, Põlva Maakohtust ja Saare Maakohtust. Loodetavasti tuleb soovijaid veel juurde. Eesmärgiks on saavutada kõigi soovijatega aegsasti konkreetsed kokkulepped, et kohtunikel oleks võimalik asuda Narva tööle. Samas on selge, et ajutiselt kohtunike Narva ja Tallinnasse tööle suunamine ei ole pikaajaline lahendus. Selleks on õigusemõistmiseks vajaliku ressursi ühtlane jaotus terves kohtusüsteemis kohtuasjade lahendamise kiirus peab olema võimalikult ühesugune üle Eesti. Tegemist on uue meetodiga õigusemõistmise kitsaskohtade likvideerimiseks.

5 Haldusdirektorid. Uutele haldusdirektoritele võib anda hindeks 3+ viiest. Probleeme on alati. Haldusdirektorid õpivad. Iga sekund, mille kohtunik kulutab haldusküsimustele, on kohtuniku ressursi raiskamine. Justiitsministeeriumi juhtkonna nõupidamisel arutati, et tuleks keelata kohtute esimeestel laudade ja toolidega tegelemine. Probleeme on usaldamatus uute haldusdirektorite suhtes, kohtute haldamise nõukoja ettevaatlikkus, topeltalluvus kohtu juhtimisel. Aja jooksul on võimalik probleemid lahendada. Kohtute seaduse muutmine. Seaduse muutmisega ei tohi kiirustada. Kohtute seaduse menetlemine Riigikogus on Pandora laeka avamine. Kuigi tahetakse muuta vaid mõnda konkreetset küsimust, hakkab tulema igasuguseid ettepanekuid. Seaduse muutmine suhtlemisprobleeme ei lahenda. Viimase nelja aasta saavutused. Kohtunike koolitamine twinning-projekti raames Euroopa Liidu rahastamisel. Eelarveläbirääkimiste juurutamine. Esimese ja teise astme kohtulahendite ja statistika andmebaasi rakendamine. Kohtumajade renoveerimine nii kohtuteenistujate töötingimuste kui kohtu klientide vastuvõtutingimuste parandamine. Täiskogu Tuleb mõelda sellele, kuidas võtta vastu häid otsuseid. Töögrupid, diskussioon. Täiskogul peab valitsema töine õhkkond. 3. Arutelu suvise õppekogunemise ja talvise konverentsi teemal Hurma Kiviloo: Traditsioonilised üritused suveseminar, talvine konverents ja pidu. Koolitusraha on Riigikohtu eelarves, seetõttu ei ole Justiitsministeerium nõus finantseerima. Justiitsministeeriumi seisukoht on ka, et igal ametnikegrupil on oma suvepäevad, ühiseid suvepäevi ei ole mõtet korraldada. Kuidas ja milliste finantsvahenditega traditsioone jätkata? Kohtunike Ühing arutas seda küsimust ning leidis, et suvepäevade ja talvise konverentsi korraldamise tava peaks jätkama. Juhatus pakkus välja, et täiskogu võiks igal aastal lõppeda õhtuse peoga. Täiskogu võiks toimuda Tallinnas ja Tartus vaheldumisi. Suvine üritus võiks toimuda väiksemas mahus kui seni. Kas kohtunikud ja õigusemõistmisega seotud ametnikud või ainult kohtunikud? Mitu päeva? Riigikohus loeb koolitusraha täpsemalt, kui Justiitsministeerium seda tegi. Seetõttu ei eraldata suvepäevade korraldamiseks koolituseelarvest raha. Uno Lõhmus avas diskussiooni. Võimalust, et kõik kohtunikud kohtuksid, on vähe. Suvepäevad on vajalikud, kuid seni on olnud probleemiks, et osaleb vähe kohtunikke ja kuna seltskond on väga suur, ei õnnestub kohtunikel omavahel vähe suhelda. Tuleb aega paremini sisustada, kokkutulekul peab olema ka hariv moment. On õige, et täiskogu võiks lõppeda peoga.

6 Hurma Kiviloo: Küsimused, mis tuleb lahendada: Kas edaspidi toimub pärast täiskogu pidu? Enamus seisukohal, et jah. Kas täiskogu peaks toimuma vaheldumisi Tallinnas ja Tartus? Enamus seisukohal, et täiskogu peaks toimuma üle Eesti. Kas suvine üritus on vajalik? Enamus seisukohal, et jah. Kas suvine üritus peaks toimuma kaks päeva. Enamus seisukohal, et jah. Kas esimesel päeval peaks toimuma suvekool? Enamus seisukohal, et jah. Kas osalema peaksid ainult kohtunikud? Enamus seisukohal, et lisaks kohtunikele peaksid osalema kohtuteenistujad, välja arvatud registrid ja kriminaalhooldus. Kas on võimalik aasta suvepäevad korraldada Lääne-Virus? Kullerkupp: Lääne-Virus enam korraldada ei jõua. Kui kohtunike taha piiri ei tõmba, siis tekib ka finantseerimisprobleem. Otsustati: aastal suvepäevi ei toimu, kui ei ole vabatahtlikke korraldajaid. Hurma Kiviloo: Kui kohtuteenistujad osalevad, kas siis Justiitsministeerium finantseerib? Priidu Pärna: Me tahame, et traditsioonid jätkuksid. Samas on tegemist kohtunike omavalitsusliku üritusega. Justiitsministeerium finantseerimisest osa ei võta. Hurma Kiviloo: Kohtunike omavalitsuslik üritus hõlmab ka kohtuteenistujaid. Kokku võttes aastal suvist üritust ei toimu. Uno Lõhmus: Kohtud arutavad ja teatavad 10. märtsiks pr Kiviloole, millisel moel edaspidi suvepäevi korraldada kohvipaus 4. Kohtunike eetikakoodeksi arutelu ja kinnitamine Uno Lõhmus: Loodetavasti olete kõik eetikakoodeksi projektiga tutvunud. Hr Toomas Talviste annab ülevaate. Toomas Talviste: Siiani oli eetikakoodeksi asemel Eesti kohtunike käitumisreeglid. Kohtute seaduses on teistsugune pealkiri. Eetikakoodeksi projekti valmistas ette töögrupp, mida juhtis pr Maie Kram. Aluseks võeti senine käitumisreeglistik. Samas on uut eetikakoodeksit vaja mitte ainult pealkirja pärast, vaid ka sisu on vaja moderniseerida. Toetutud on ka Kanada eetikareeglitele. Püüti koodeks teha võimalikult arusaadavaks. Justiitsministeeriumi vahendusel saadeti eelnõu kohtunikele kommenteerimiseks. Mõned muudatusettepanekud saabusid. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakond saatis sisuliselt uue eelnõu 7. veebruari hommikul. Eelnõu oli ümber struktureeritud, välditi kordamist, osa oli välja jäetud. Töögrupp seisis probleemi ees, kuna aega jäi

7 väheseks. Kuna kohtunike eetikakoodeksi võtab vastu kohtunike täiskogu, siis Justiitsministeerium ei tohiks sekkuda. Toomas Talviste tutvustas eelnõu teksti. Kuna eetikakoodeksi mittejärgimine ei tähenda automaatselt distsiplinaarasja algatamist, siis kas on vajadus luua veel üks organ, mis lahendaks eetikakoodeksist tulenevaid küsimusi näiteks aukohus? Probleem ka seoses rahvakohtunikega neid eetikakoodeks ei puuduta. Uno Lõhmus palus küsimusi esitada. Sirje Aitsen: Eetikakoodeksi punkt 16 käsitleb kohtutöötajaid, õige oleks rääkida kohtuteenistujatest. Uno Lõhmus: Palun esitada küsimusi. Ärme redaktsiooniliste parandustega hetkel tegeleme. Kui küsimusi ei ole, siis avame diskussiooni. Riigikohtu üldkogus arutasime kaks päeva tagasi. Suur töö on tehtud, kuid täna ei ole veel õige hetk selle vastuvõtmiseks. Seda järgmistel põhjustel: Vahepeal on maailmas toimunud arengud kohtunike käitumisreeglite kindlaksmääramisel. On olemas Bangalore koodeksi projekt, mis aasta lõpuks sai oma lõpliku kuju. Töögrupp seda koodeksit ilmselt aluseks ei võtnud. Ma ei jõudnud oma ettepanekuid teha aastal hakkas ÜRO töögrupp välja töötama eetikakoodeksit, mis sobiks enamikule maailmas. Sügisel toimunud Euroopa kohtunike konsultatiivkomisjoni koosolekul Strasbourg is anti projektile negatiivne hinnang, kuna see sisaldab palju sellist, mis ei sobi kontinentaal-euroopa kohtunikele. Bangalore projekt sai kättesaadavaks paari nädala eest. Enne Eesti kohtunike eetikakoodeksi vastuvõtmist peaksime selle projektiga tutvuma. Ka eetikakoodeksi struktuuri seisukohast oleks selle projektiga tutvumine mõistlik. Seda dokumenti ei ole mõistlik nimetada eetikakoodeksiks. Kontinentaal-Euroopas on koodeks midagi kapitaalsemat, 30 punkti ei anna koodeksi mõõtu välja. Ei tohi siduda käitumisreegleid distsiplinaarvastutusega. Käitumiseeskirja eesmärk on anda juhiseid kohtunikule käitumiseks, seega eesmärk ja idee hoopis teine kui distsiplinaarvastutuse puhul. Käitumisreeglid annavad kohtunikule juhiseid, et kohtunik oskaks käituda, mitte et see oleks ähvardus mis juhtub, kui kohtunik käitub teisiti. Tuleks kokku leppida, kes vajadusel selgitab eetikakoodeksi sisu, et iga kohtunik ei peaks ise tõlgendama. Käitumisreeglid ei ole lõplikud nagu piiblikäsud. Tuleks kaaluda sellise organi loomist, kuhu kuuluksid staaþikad kogenud kohtunikud, kes annaksid selgitusi. Töögrupp võiks käitumisreeglitega tööd jätkata, seejärel laiapõhjaliselt arutada ning järgmisel täiskogul saaksime vastu võtta. Kas võtame täna vastu või töötame selle projektiga edasi? Millised on seisukohad? Peeter Jerofejev: Kas Bangalore projektis torkas silma, mis peaks meie koodeksis kindlasti olema? Uno Lõhmus: Ei ole jõudnud nii põhjalikult tutvuda. Üks oluline küsimus on struktuur ja ülesehitus.

8 Jüri Ilvest: Olen nõus hr Lõhmusega. Ettevalmistatud projektile võib küll anda kiitvaid hinnanguid, kuid kohtuniku jaoks ei ole ühtki tundlikumat küsimust kui käitumisreeglid. Me peame tahtma parimat reeglistikku, mitte lihtsalt head. Käitumisreeglid on meil olemas, selles mõttes ei ole eetikakoodeksi vastuvõtmisega kiiret. Kohtunikekorpusesse kuulub ligi 250 inimest. Eetikakoodeksi väljatöötamine peaks kulgema pikemas diskussioonis, mitte 2,5 tundi. Iga viimane rida ja koma peab olema läbi arutatud. Iga kohus võiks seda arutada lugege veel ja arutage tõsiselt, mida eetikakoodeksisse panna. Mare Merimaa: Minu meelest tuleks eetikakoodeksi vastuvõtmine edasi lükata. Kohtusime Svea Õuekohtu kohtunikega ning nad rääkisid, et rootsi kohtunikud ei jõudnud kokkuleppele oma käitumisreeglites, tekkis tõsine diskussioon. Kui käitumisreeglid on meile kohustuslikud, siis tuleb need põhjalikult läbi mõelda. Hurma Kiviloo: Olen vastuvõtmise edasilükkamisega nõus, kui on uusi materjale ja kui on lootust, et nendest materjalidest midagi kasulikku leitakse. Ei ole nõus sellega, et peaks laia diskussiooni avama. Põhijoontes on tegemist ju senikehtinud käitumisreeglitega. Projekt saadeti kõigile kohtunikele ja neil on olnud võimalus oma arvamust avaldada. Loomulikult ei pea uue eetikakoodeksi vastuvõtmisega kiirustama. Mis puutub pealkirja, siis siin ei saa me otsustada teisiti, kui on seaduses. Muuhulgas toimub koostöös Soome Kohtunike Ühinguga maikuus konverents teemal kirjutatud ja kirjutamata eetikareeglid. Ago Kutsar: Projekt on hea. Kui on võimalus veel paremaks teha, ei ole vaja kiirustada. Kas kohtunikel on tekkinud olukordi, kus nad ei oska otsustada, kuidas käituda? Kas on vastavat selgitusi jagavat organit vaja? Niisugune organ ilmselt teeniks ainult nooremate kohtunike huve. Otsustati: Täna eetikakoodeksit vastu ei võta. Töötatakse edasi, aluseks võetakse ettevalmistatud projekt. Uno Lõhmus: Ei lähe täiskogul üksikute sätete ja redaktsiooniliste küsimuste juurde, vaid palume töögrupil jätkata. Pr Kiviloo mainis, et peame käitumisreeglitele pealkirjaks panema Eetikakoodeks, kuna nii on seaduses kirjas. Seadus ütles küll põhimõtte välja, aga see ei välista pealkirja muutmist eetikareegliteks, kuna sisu jääb samaks. Kui sõnavõtte rohkem ei ole, siis loeme täiskogu lõppenuks. Uno Lõhmus - Juhataja Ingrid Tiislär - Protokollija

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember 2018. a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste

MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)

(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Tervise- ja tööministri määruse Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc

Microsoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Kohtute aastaraamat 2017_160x240_UUS 0205_VARU.indd

Kohtute aastaraamat 2017_160x240_UUS 0205_VARU.indd KOHTUTE AASTARAAMAT 2017 KOHTUTE AASTARAAMAT 2017 Toimetuskolleegium: Andres Parmas (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik), Nele Parrest (riigikohtunik), Sten Lind (Tallinna Ringkonna kohtu kohtunik), Janar

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Justiitsministeerium_ _Soovitus

Justiitsministeerium_ _Soovitus Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu

AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatu AKTSIASELTS SILVANO FASHION GROUP PÕHIKIRI 1. AKSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts Silvano Fashion Group, lühendatult AS Silvano Fashion Group (edaspidi Aktsiaselts).

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Halduse kontoll

Halduse kontoll RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE AMETNIKE PÄDEVUSKOOLITUSPROGRAMM AARE REENUMÄGI HALDUSÕIGUS HALDUSE KONTROLL EESTI VABARIIGI RIIGIKANTSELEI EESTI HALDUSJUHTIMISE INSTITUUT Tallinn 1998 Käesolev väljaanne

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem