Analüütiline keemia II

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Analüütiline keemia II"

Väljavõte

1 Aatomspektromeetria Optiline aatomspektromeetria Optiline aatomspektromeetria aatomemissioonspektromeetria AES aatomabsorptsioonspektromeetria AAS aatomfluorestsentsspektromeetria AFS Aatomi mass-spektromeetria Röntgenspektromeetria Optiline aatomspektromeetria Tegeleb aatomite väliskihi elektronide üleminekutega. Need üleminekud vastavad UV-Vis laineala elektromagnetlainete energiale. Selleks, et registreerida aatomspektreid optilises alas peab osake olema gaasifaasis aatomina (ioonid ja molekulid omavad erinevaid spektreid). Energiatasemed aatomites Na elektronkonfiguratsioon: 1s 2 2s 2 2p 6 3s 1 E h c E h Energiatasemed aatomites Energiatasemed sõltuvad konkreetsest aatomist väliskihi elektonkonfiguratsioonist. Energiatasemete skeemid on eriti keerulised üleminekumetallidel. Nt Fe emissioonspektris on registreeritud üle 4700 joone! Mida madalama temperatuuriga on atomisaator, seda vähem jooni spektritesse ilmub. Üleminekut ergastatud olekust põhiolekusse, või põhiolekust ergastatud olekusse nimetatakse resonantsüleminekuks. Aatomemissioon Toatemperatuuril on aatomid põhiolekus. Termilisel ergastusel võib elektron minna kõrgemale energiatasemele. Kui elektron liigub madalama energiaga tasemele, siis kiirgub footon. Nt leegis annab Na kollase värvuse intensiivsete emissioonjoonte nm ja nm tõttu. Intensiivsed on ka nm ja nm jooned. Väikese intensiivsusega joon 570 nm juures vastab üleminekule 4d olekust 3p-le

2 Aatomabsorptsioon Gaasifaasis aatomid võivad kiirgust neelata. Nt. Na absorptsioonspektris on intensiivsed neeldumisjooned 589.0, 589.6, ja nm juures. Kuna leegi temperatuuril on vaid väga väike osa aatomeid 3p olekus, siis neeldumisjooned, mis on seotud üleminekuga sellelt tasemelt kõrgematele on väga nõrgad. Nt 3p -> 5s ei ole spektris näha. Aatomfluorestsents Aatom ergastatakse UV-Vis kiirguse abil. Madalamale energiatasemele liikudes vabaneb energiakvant. Nt Mg ergastus 3s 2 -> 3s 1 3p 1 lainepikkusel nm fluorestsents 3s 1 3p 1 -> 3s 2 kiirgub nm Na ergastus 3s 1 -> 4p 1 lainepikkusel nm kiirguseta 4p 1 -> 3p 1 fluorestsents 3p 1 -> 3s 1 lainepikkusel ja nm Spektrijoonte laius Spektrijoone laiuseks nimetatakse neeldumis- või kiirgumismaksimumi laiust poolel kõrgusel. Aatomite energiatasemeid vaadates võiks arvata, et joonte laius on null. Laienemist põhjustavad: Heisenbergi määramatuse printsiip. Doppleri efekt. Rõhk põrked teiste osakestega. [Elektri- ja magnetvälja efektid (Zeeman)] Heisenbergi määramatuse printsiip t 1 Põhjustab joonte laienemise 10-4 Å suurusjärku. Heisenbergi määramatusest põhjustatud joonelaiust nimetatakse ka loomulikuks joonelaiuseks (natural linewidth) Doppleri efekt Põhjustatud kiirgava aatomi liikumisest detektori suunas või sellest eemale. Suurendab loomulikku joonelaiust ca 2 suurusjärku. Rõhk põrked teiste osakestega Põrked põhjustavad aatomi põhioleku energiataseme väikeseid muutusi. Nt leegis põrkuvad aatomid põlemisproduktidega. Põrgetest tingitud joonelaius on 2-3 suurusjärku suurem kui joone loomulik laius

3 Temperatuuri mõju Ergastatud olekus on vaid väike osa aatomitest. Boltzmanni jaotus: N j Pj E kt e k = J/K N0 P0 N j ja N 0 aatomite arv ergastatud ja põhiolekus P j ja P 0 statistilised faktorid, mis on määratud võrdse energiaga olekute arvuga ergastatud ja põhiolekus E ergastatud ja põhioleku energiate erinevus T temperatuur (K) Aatomemissioonspektroskoopia tegeleb selle väikese osaga temperatuur peab väga hästi paigas olema. Riba- ja pidevspektrid aatomspektrites Pidevspekter tekib tahkete osakeste hõõgumise kiirgusest (absoluutselt musta keha kiirgus). Ribaspektrid tekivad molekulaarsetest osakestest. Nt leegis tekib CaOH lai joon 554 nm juures. Ribaspektreid võib kasutada analüüsiks, kuid üldjuhul need segavad mõõtmisi Lahuse kujul proovide sisestamine Enamasti sisestatakse proove vesilahustena. Harvemini sisestatakse mittevesilahuseid ja suspensioone. Proovi sisestamine reprodutseeruvalt on tehniliselt keeruline ja vastutusrikas. Pneumaatiline nebulisaator tekitab aerosooli, mis viiakse gaasivooluga atomisaatorisse. Ultrahelinebulisaator proov pumbatakse piesoelektrilisele kristallile, mis võngub sagedusega üle 20 khz (kuni mõni MHz). Saadav aerosool on tihedam ja homogeensem. Elektrotermiline aurusti - proov viiakse juhtivale pinnale, mida kuumutatakse elektrivoolu abil. Gaasivool viib atomisaatorisse. Erinevalt eelnevatest saadakse signaali impulsid, mitte pidev signaal. Tahkete proovide sisestamine Eeliseks on lahustamise vajaduse puudumine. Raskusi võib tekitada kalibreerimiskehade valmistamine. Asetamine otse atomisaatorisse (nii teeme praktikumis AES töös) Elektrotermiline aurusti sobib ka tahkete proovide jaoks. Kaar- ja säde-ablation kaar- või sädelahendusel tekkinud aatomid juhitakse inertgaasi vooluga atomisaatorisse. Laser-ablation materjal aurustatakse proovi pinnalt laseri impulsi abil ja kantakse atomisaatorisse inertgaasi abil AAS atomiseerimine Eesmärgiks on saada aatomeid gaasifaasis. Leekatomisatsioon Elektrotermiline atomiseerimine Hüdriidi genereerimine Külm aur Leekatomisatsioon Etapid: Lahus pihustatakse (nebulisatsioon) Tilgakesed aurustuvad väiksemateks desolvatatsioon Aerosooliosakesed lenduvad Molekulid dissotsieeruvad Aatomid Aatomid ioniseeruvad

4 Kasutatavad leegid Kütused ja oksüdeerijad annavad erinevaid leegi temperatuure ja põlemiskiirusi. Kütus Oksüdeerija Temperatuur, C Põlemiskiirus, cm/s Maagaas Õhk Maagaas Hapnik Vesinik Õhk Vesinik Hapnik Atsetüleen Õhk Atsetüleen Hapnik Atsetüleen N 2 O Atomisatsioon leegis Leegi eri osade temperatuur ja oksüdeerivad omadused on erinevad. Leegi madalamas osas tekib suhteliselt vähe oksiide, kuid lühikese leegis viibimise aja tõttu on vabu aatomeid veel suhteliselt vähe. Leegi kõrgemas osas on aatomeid rohkem tekkinud, kuid hakkavad tekkima oksiidid. Millises leegi osas mõõtmine läbi viia, tuleb katseliselt kindlaks teha. (Praktikumi AAS töös seda tehakse.) Leekatomisaatorid Leekatomisaator Tehniliselt keerukad süsteemid, milles põhitähelepanu on peene ühtlase aerosooli moodustamisel. Põletid annavad leegi pikkusega 5 10 cm. Pikk leek suurendab tundlikkust ja reprodutseeritavust. Reprodutseeritavuse seisukohast on leekatomisatsioon parim meetod proovilahuste sisestamiseks. Proovi kasutamise efektiivsuselt (-> tundlikkus!) ei ole eriti hea. suuremad lahusetilgad kõrvaldatakse nebulisaatoris aatomid viibivad optilisel teel lühikest aega (10-4 s) Elektrotermiline atomisatsioon Grafiittoru (5 x 1 cm), mille sees võib olla proovi platvorm. Toru kuumutatakse elektrivoolu (mõnisada amprit) abil temperatuurini C. Proov aurustub ja atomiseerub lühikese aja jooksul. Aatomid viibivad optilisel teel kuni 1 s. Elektrotermilise atomisatsiooniga saavutatakse väga madalad määramispiirid ka väga väikeste proovikoguste korral (proovi μl). Määramispiir g Elektrotermiline vs. leekatomisatsioon Suhteline täpsus: leek: 1% või parem ET: 5-10% Elektrotermilised meetodid on aeganõudvamad ühe elemendi analüüsimiseks kulub mitu minutit. Elektrotermilise meetodi dünaamiline ala on kitsas tavaliselt paar suurusjärku. Elektrotermilist atomisatsiooni kasutatakse tavaliselt siis kui vajatakse madalamat määramispiiri

5 AAS atomisatsioon: hüdriidi genereerimine Mõned elemendid (As, Se, Sb, Bi, Ge, Sn, Te, Pb) moodustavad reaktsioonil NaBH 4 -ga lenduvaid hüdriide (AsH 3, H 2 Se ). Gaasivooluga kantakse hüdriidid kuumutatavasse (mõnisada C) rakku, kus hüdriid laguneb vastava metalli aatomi moodustumisega. Tundlikkus paraneb korda. AAS atomisatsioon: külm aur Kasutatakse ainult elavhõbeda määramiseks. Kogu proovis sisalduv Hg oksüdeeritakse Hg 2+ -ks (nt HNO 3 ja H 2 SO 4 segus) Hg 2+ redutseeritakse Hg-ks SnCl 2 abil. Õhuvoolu abil kantakse Hg-aurud (gaasi) läbivooluküvetti AAS instrument P 0 P Atomisaator Monokromaator Detektor AATOMABSORPTSIOON (AAS) P0 A log P AAS kiirgusallikas Aatomite neeldumisjooned on väga kitsad ( nm). Selleks, et neeldumine oleks kirjeldatav Beeri reegliga peaks kiirgusallika lainepikkuste vahemik olema kitsam kui aatomite neeldumisjooned. Kitsa lainepikkuste vahemiku saamiseks kasutatakse lampe, mis sisaldavad määratavat elementi. Õõneskatoodlamp Anood Õõneskatood Kvartsaken Ne või Ar 1 5 torr Kõige tavalisem AAS kiirgusallikas. Katood kaetakse uuritava elemendiga. Pinge ca 300 V juures inertgaas ioniseerub. Inertgaasi katioonid löövad katoodi pinnalt välja metalli aatomeid. Osa väljalöödud aatomeid on ergastatud olekus -> kiirgavad. Aatomid sadestuvad tagasi katoodile (või klaasile)

6 Õõneskatoodlamp 2 Lambi efektiivsus sõltub geomeetriast ja lambi tööparameetritest. Kõrge potentsiaal elektroodide vahel (st ka suurem vool) suurendab kiiratavat intensiivsust, kuid: Doppleri efekti tõttu suureneb emissioonjoonte laius. suureneb ka ergastumata aatomite hulk lambis. See toob kaasa omaneelamise. Nii hoitakse lambi tööparameetrid sellised, et lambi töötemperatuur oleks madalam atomisaatori omast. AAS spektraalsed segavad mõjud Kuna aatomite jooned on väga kitsad, siis joonte kattumist esineb harva (kattumine häirib, kui Δλ < 0.01 nm) Lahendus: valida mõni teine joon Põlemisproduktide laiad neeldumisribad (ülehindamine) Tahked osakesed, mis hajutavad kiirgust (ülehindamine) Kui need probleemid on tingitud leegi gaaside põlemissaadustest, siis korrigeerida null-lahuse abil. Kui segavaks osutuvad proovi maatriksis olevad komponendid, siis muuta leegi temperatuuri (teised gaasid) või lisada segavat komponenti (peab olema teada) ka standardlahustele AAS keemilised segavad mõjud Vähelenduva ühendi moodustumine. Nt PO 4 3- segab Ca määramist. Lisada vabastajat (releasing agent) katioon, mis seob segava aniooni. Nt Sr seob fosfaadi. Lisada kaitsjat (protective agent) ainet, mis moodustab püsiva lenduva ühendi analüüdiga. Nt EDTA aitab fosfaadi, sulfaadi vastu. Dissotsiatsioonitasakaal. Nt MO M + O Kasutada redutseerivat leeki. Ionisatsioonitasakaal. Nt M M + + e - Lisada ionisatsiooni supressorit ainet, mis loovutab leegis kergesti elektrone nihutab sellega ionisatsioonitasakaalu. Nt leelismetallid AAS analüüs Kõige keerulisemaks, aeganõudvamaks ja suuremat määramatust põhjustavaks etapiks võib kujuneda proovi ettevalmistamine. Enamasti kasutatakse vesilahuseid ka mineraalid, taimsed ja loomsed proovid tuleb lahustada. Lahustamise ekstreemsed tingimused võivad põhjustada analüüdi kadu (tilkadena aurus, anumate seintele). Lahustamiseks kasutatavad ained võivad sisaldada määratavaid komponente. Oluline jälgede määramisel. Tahkete proovide sisestamise tehnikad pole kuigi hästi korduvad ja standardite valmistamine on keeruline AAS analüüs 2 AAS neeldumine peaks teoreetiliselt alluma Beeri reeglile, kuid praktikas see sageli ei realiseeru. Nii on vaja kalibratsiooni lineaarsus tõestada ja seda tihti kontrollida. Lineaarne ala 2 3 suurusjärku. Maatriksi segavate mõjude tõttu kasutatakse AAS analüüsil tihti lisamismeetodit. Tüüpilised määramispiirid Leekatomisatsioon: 1 20 ng/ml Elektrotermiline atomisatsioon: ng/ml AATOMFLUORESTSENTS- SPEKTROSKOOPIA (AFS)

7 AFS aatomfluorestsents spektroskoopia AFS ei kasutata kuigi laialdaselt, sest kiirgusallikas peab olema suurema intensiivsusega -> kallis. suhteliselt keerulisem instrument. Mõned rakendused siiski on, nt Hg jälgede anaalüüs. AFS instrument Kiirgusallikas õõneskatoodlamp impulssrežiimis. elektroodideta lahenduslamp. laser. Atomisaator on tavaliselt leek, kuid võib olla ka elektrotermiline või plasma. Atomisaator Monokromaator Detektor AFS analüüs Segavad mõjud on sama tüüpi ja sarnase suurusega kui AAS puhul. Avastamispiirid on reeglina samas suurusjärgus leegiga AAS omadega, kuid nt Ca puhul on ng/ml (vrd leek-aas: 1 ja elektrotermiline AAS: 0.02 ng/ml) AATOMEMISSIOON SPEKTROSKOOPIA (AES) AES aatomemissioon spektroskoopia Plasma Liigitatakse atomisaatori alusel: plasma AES kaarlahenduse AES sädelahenduse AES leek AES Atomisaator, kiirgusallikas Monokromaator Detektor Plasma on elektrit juhtiv gaasiline segu, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal elektrone ja katioone. Plasma summaarne laeng on ligikaudu null. AES-is kasutatakse tihti argooni plasmat, milles tekkivatele argooni ioonidele antakse välise elektromagnetväljaga piisavalt energiat, et säilitada plasmaolek. Plasma temperatuurid küünivad K ligi. AES-is kasutatakse reeglina ICP induktiivselt seotud plasma

8 ICP ehitus Plasma koonus (torch) Induktsioonmähis Plasma argoon Proovi aur või aerosool argoonis Induktsioonvool on raadiosageduslik (ca 30 MHz) võimsusega kuni 2 kw. Argooni voolukiirus võib ulatuda kuni 20 l/min. Plasma on intensiivne, helevalge, leegisarnase tipuga. ICP-AES proovisisestus Proovisisestuseks kasutatakse kõiki sisestusviise, mida sissejuhatavas osas vaadeldi. Kõige tavalisem proovisisestusviis on pneumaatilise nebulisaatori abil. (Udu tekitava ja kandva argooni voolu kiirus ca 1 l/min.) Proovi sisestamine on enamasti ICP-AES juures suurimaks määramatuse allikaks Plasma AES instrumendid Järjestikinstrument (sequential) Difraktsioonvõre pööramisega lastakse uuritavatele joontele vastavad lainepikkused detektorisse. Difraktsioonvõre pööramine võib olla ühtlane (skaneerimine) või hüpatakse ühelt joonelt teisele. Mitmekanalilised instrumendid Paljude fotoelektronkordistitega. Fourier teisendustega. ICP-AES atomiseerumine ja ionisatsioon Mõõtmiskohas (ca 15 mm kõrgusel induktiivmähise kohal) on plasma temperatuur ca 6000 K (so üle kahe korra kõrgem temperatuur kui kõige kuumemas leegis). Tänu kõrgele temperatuurile on atomisatsioon täielikum ja keemilisi segavaid mõjusid vähem kui leekatomisatsiooni korral. Analüüdi kadu ionisatsiooni tõttu on väike (plasmas on elektronide liig, mis nihutab ionisatsioonitasakaalu). Oksiide moodustub vähe, sest plasma keskkond on inertne. Omaneeldumine on väike, sest temperatuur plasmas on ühtlane. ICP-AES lineaarne ala on umbes 6 suurusjärku Plasma AES analüüs Sobib põhimõtteliselt kõigi metallide määramiseks Leelismetallide määramine on raskendatud, sest nt Li, K, Rb, Cs kõige intensiivsemad jooned on lähis-ir alas, kus vajatakse teistsuguseid detektoreid. Mittemetallide jooned jäävad vaakum-uv alasse, mis nõuab määramiseks vaakumspektromeetrit. Kuna plasma AES spektris on väga palju jooni, siis on joonte kattumine (spektraalne segav mõju) vägagi tõenäoline. Vältimiseks on vaja tunda proovi koostist, et valida sobiv analüütiline joon. Määramispiir ca 1 suurusjärk parem leek AAS-ist ( ng/ml) Kaar- ja sädelahenduse AES Kasutatakse kvalitatiivses ja poolkvantitatiivses analüüsis. Proovid on enamasti tahked (lahuste jaoks sobivad teised AS meetodid paremini). Proov esineb ühe elektroodina või asetatakse proovi tükikesed grafiitelektroodi süvendisse. Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood. Kasutatakse fotograafilise registreerimisega ja paljude fotoelektronkordistitega mitmekanalilisi instrumente. Põhiliselt kasutatakse metallurgias

9 Kaarlahenduse AES Kaarlahenduse AES Kaarlahendus tekib elektrivoolu (kuni 30 A) toimel. Elektroodide vahel (vahekaugus ca 2 mm) tekib plasma, mille temperatuur on ligi 5000 K. Kaarlahenduse emissioonspektrites on palju jooni. Ioonidele vastavaid jooni on vähe. Kuna kaarlahendus on suhteliselt ebapüsiv ja analüüdid aurustuvad elektroodi pinnalt eri aegadel, siis on vaja signaal keskmistada vähemalt üle 20 s intervalli. Kuna tahkete proovide korral sõltub emissiooni intensiivsus proovi maatriksist, siis kasutatakse kvantitatiivses analüüsis alati sisestandardit Sädelahenduse AES Tekib elektrivoolu toimel (10 50 kv, hetkeline voolutugevus ca 1000 A). Elektrivool kandub ühelt elektroodilt teisele kitsa kanali kaudu, mille temperatuuri hinnatakse K. Kõrge temperatuuri tõttu on ioonide emissioonjooni küllalt palju. Kvantitatiivseks analüüsiks peab täpselt kontrollima analüüsitingimusi, sh proovi koostis ja kuju. Kasutatakse sisestandardimeetodit. Leegiga AES Kasutatakse põhiliselt leelismetallide (ja vahel Ca) määramiseks. Leegi temperatuur on piisav leelismetallide ergastamiseks, kuid ei ergasta muid (segavaid) metalle. Spektrid on lihtsad ja nii on võimalik kasutada lihtsaid seadmeid (valgusfiltrid, nähtava spektriala detektorid). Paljud AAS seadmed võimaldavad leegiga AES teha. Tavalisim rakendus on Na ja K sisalduse määramine bioloogilistes vedelikes (vereplasma, uriin) LIBS laser-induced breakdown spectroscopy AES alaliik Laserkiir (nt. Nd:YAG) juhitakse materjali pinnale Pinnalt aurustub ca nanogramm materjali Aurustumise hetkel moodustub plasma, mis annab pidevat kiirgust kasutu Plasma paisub kiiresti ja seetõttu jahtub. Jahtunud aatomite kiirgusspektrid registreeritakse Vt. gondal2011_libs.pdf ÕIS-is LIBS Avastamispiirid enamasti 10 ppm suurusjärgus Eelised: Kasutab vähe proovi, peaaegu mittedestruktiivne Võimalus proovi pinda kaardistada Distantsilt analüüs Kaasaskantav Puudused Laseri energia varieerub korratavus vilets

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;

Rohkem

Microsoft Word - Magistritoo30.doc

Microsoft Word - Magistritoo30.doc TARTU ÜLIKOOL Füüsika-keemiateaduskond Materjaliteaduse instituut IRINA KÄRKKÄNEN ELEKTRONENERGIA ÜLEKANDE PROTSESSID POLÜVINÜÜLKARBASOOLIL PÕHINEVATES ORGAANILISTE VALGUSDIOODIDE MATERJALIDES Optika ja

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus

KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning moistab keemia rolli inimuhiskonna ajaloolises

Rohkem

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN 1 Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 3. osa: PRAKTILISED TEGEVUSED Elektronide difraktsioon Projekti Quantum Spin-Off rahastab Euroopa Liit programmi LLP

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Rutherfordi tagasihajumise spektroskoopia (RBS)

Microsoft PowerPoint - Rutherfordi tagasihajumise spektroskoopia (RBS) Rutherfordi tagasihajumise spektroskoopia (RBS) Professor Jüri Krustok krustok@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~krustok Rutherford Backscattering Spectrometry (RBS) RBS sai alguse 1911. a. RBS-i "isa"

Rohkem

Tartu Observatoorium Loengukursus Tartu Ülikoolis Versioon 1.1 TÄHTEDE FÜÜSIKA Iosa Tõnu Viik Tõravere 2009

Tartu Observatoorium Loengukursus Tartu Ülikoolis Versioon 1.1 TÄHTEDE FÜÜSIKA Iosa Tõnu Viik Tõravere 2009 Tartu Observatoorium Loengukursus Tartu Ülikoolis Versioon 1.1 TÄHTEDE FÜÜSIKA Iosa Tõnu Viik Tõravere 2009 Loengukursuse koostaja avaldab sügavat tänu raamatu An Introduction to Modern Astrophysics ühele

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika instituut Marti Laast Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika instituut Marti Laast Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika instituut Marti Laast Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises kõrgsagedusplasmas Bakalaureusetöö Juhendaja: Jüri

Rohkem

2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)

2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) 2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. 10. klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) oogivees on kloriidioonide kontsentratsioon 75 mg/dm

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

IX klass

IX klass Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

1 Aineklassid- õpitulemused

1 Aineklassid- õpitulemused Ainekava Keemia VIII Millega tegeleb keemia (Sissejuhatav osa) Õpitulemused: Õpilane 1. võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus,

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega MILLEGA TEGELEB KEEMIA? 1) võrdleb

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal

KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaõpetus tugineb teistes

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Fotoluminestsentss (PL)

Microsoft PowerPoint - Fotoluminestsentss (PL) Fotoluminestsents (PL) Prof. Jüri Krustok PL pooljuhtides PL- lihtne nagu hiina keel: esmalt ergastame objekti ja seejärel mõõdame temast väljuvat kiirgust Fotogeneratsioon Termiline generatsioon Termiline

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - AINEKAVA KEEMIA põhikool.docx

Microsoft Word - AINEKAVA KEEMIA põhikool.docx KEEMIA AINEKAVA 8.KLASSILE MILLEGA TEGELEB KEEMIA? 1. võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode] Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime Inimene on pidevalt eksponeeritud kiirgusele Aine ja kiirguse vastasmõju faasid. Kiirguse molekulaarne toime ja kromosoomide aberratsioonid Kiirguse otsene toime

Rohkem

Slide 1

Slide 1 ERAÜ XVII TALVEPÄEV 2015 Uue põlvkonna LDMOS transistorvõimendid 14.veebruar 2015 Mart Tagasaar, ES2NJ Sissejuhatus Alates 2010.aastast on turule ilmunud uue põlvkonna LDMOS transistorid võimsusega 600-1400W,

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Neurovõrgud. Praktikum aprill a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust k

Neurovõrgud. Praktikum aprill a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust k Neurovõrgud. Praktikum 11. 29. aprill 2005. a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust kombinatoorsete optimiseerimisülesannete lahendamiseks.

Rohkem

DE_loeng5

DE_loeng5 Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Füüsika

Füüsika Füüsika Elektrostaatika Elektriväli dielektrikus Dielektrikud ja elektrijuhid Aine koosneb aatomitest, aatomid aga negatiivselt ja positiivselt laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud negatiivse

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Bakalaureusetöö Viiruslaadsete osakeste puhastamine ja detekteerimine Maksim Runin Juh

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Bakalaureusetöö Viiruslaadsete osakeste puhastamine ja detekteerimine Maksim Runin Juh Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Bakalaureusetöö Viiruslaadsete osakeste puhastamine ja detekteerimine Maksim Runin Juhendaja: Prof.Ago Rinken Kaasjuhendaja: M.Sc. Oliver

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Microsoft Word - magister22_Andrei.doc

Microsoft Word - magister22_Andrei.doc TARTU ÜLIKOOL Füüsika-keemiateaduskond Materjaliteaduse instituut ANDREI KÄRKKÄNEN FOTOINDUTSEERITUD MUUTUSED SÜSINIKU NANOTORUDEST VALMISTATUD KILEDE ELEKTRIJUHTIVUSES ERINEVATES GAASIKESKKONDADES Füüsikaline

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Molycorp Silmet REACH nõuete täitmine Jane Paju Teadus- ja arendusdirektor Terviseameti Teabepäev 19.11.2012 Presenter: Molycorp Silmet AS Molycorp Silmet AS on Euroopa suurim haruldaste muldmetallide

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.12.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.04.2007 Avaldamismärge: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation 12. Traadita kohtvõrk ja hajaspektriside Side IRT3930 Ivo Müürsepp 2 Eksamiajad: Esimene eksamieelne konsultatsioon: T 02.01.2018 kell 10:00 Esimene eksamiaeg: R 05.01.2018 kell 10:00 Teine konsultatsiooniaeg

Rohkem

Microsoft Word - X Kvantomadused ja tehnoloogia.docx

Microsoft Word - X Kvantomadused ja tehnoloogia.docx Sild, mis ühendab teadust tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa Kvantomadused ja tehnoloogia X õppemoodul:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Radar hüdrometeoroloogilises seires Tanel Voormansik Riigi Ilmateenistus / Radarmeteoroloogia peaspetsialist 09.11.2017 Ettekande kava Radari tööpõhimõtted Rahvusvaheline koostöö Andmete kvaliteet Radariandmetest

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

KEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastu

KEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastu KEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate

Rohkem

TUUMAFÜÜSIKA

TUUMAFÜÜSIKA TUUMAFÜÜSIKA TARTU R IIK LIK ÜLIKOOL Füüsikaosakond TUUMAFÜÜSIKA Koostanud O.Mankin, toimetanud ja täiendanud J.Lem bra T A R T U 1 9 8 9 Kinnitatud füüsika-keemiateaduskonna nõukogus 1 6.detsembril 1987-

Rohkem

(Microsoft Word - FMP p\365hivara1.doc)

(Microsoft Word - FMP p\365hivara1.doc) Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult

Rohkem

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid

Rohkem

Magistritöö

Magistritöö Tartu Ülikool Füüsika-keemia teaduskond Materjaliteaduste Instituut Urmo Visk Dopeeritud ferroelastse paraterfenüüli kristalli mikrospektroskoopia Magistritöö tahkisefüüsika erialal Juhendaja: TÜFI vanemteadur

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Microsoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc

Microsoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc 7. PIDEVUE VÕRRAND, LIANDITE DIFUIOON 7.1. Põhivalemi tuletamine Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

ins_selftec_est_1104_CC.cdr

ins_selftec_est_1104_CC.cdr E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Microsoft Word - 1-1_toojuhend.doc

Microsoft Word - 1-1_toojuhend.doc 1.1. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA UURIMINE 1. Tööülesanne Erineva kujuga elektroodide elektrostaatilise välja ekvipotentsiaalpindade leidmine elektrolüüdivanni meetodil. Potentsiaali jaotuse leidmine arvutil

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

Katholieke Hogeschool Limburg

Katholieke Hogeschool Limburg ÕPPEMOODUL III: MIS VÕNGUB VALGUSEGA? 27 1 Mehaanilised lained 27 1.a Mehaaniliste lainete allikas 27 1.b Kas on vaja keskkonda? 27 1.c Kas levimine ja nihe on sama- või erisuunalised? 28 1.d Kas osakesed

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber

Rohkem

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容) KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist

Rohkem

EMA_2011_ _ET_TRA

EMA_2011_ _ET_TRA II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Microsoft PowerPoint - IRZ0050_13L.pptx

Microsoft PowerPoint - IRZ0050_13L.pptx 15. Hüdroakustilised d infohankesüsteemid id Kirjandus: Arro I. Sonartehnika, Tln., TTÜ kirjastus, 1998 Otsingu sõna: Sonar + signal processing, echo sounding, underwater acoustics, hydroacoustics, active

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

Theory - LIGO-GW150914

Theory - LIGO-GW150914 LIGO-GW150914 (10 punkti) Q1-1 2015. aastal detekteeris gravitatsioonilainete observatoorium LIGO esimest korda läbi Maa leviva gravitatsioonilaine. Selle sündmuse nimega GW150914 põhjustas kaks ligikaudu

Rohkem

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L13001393 Ø 8 mm 7.- L13001443 Ø 9,53 8 mm 7.- L13004219

Rohkem