Analüütiline keemia II
|
|
- Indrek Roots
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Aatomspektromeetria Optiline aatomspektromeetria Optiline aatomspektromeetria aatomemissioonspektromeetria AES aatomabsorptsioonspektromeetria AAS aatomfluorestsentsspektromeetria AFS Aatomi mass-spektromeetria Röntgenspektromeetria Optiline aatomspektromeetria Tegeleb aatomite väliskihi elektronide üleminekutega. Need üleminekud vastavad UV-Vis laineala elektromagnetlainete energiale. Selleks, et registreerida aatomspektreid optilises alas peab osake olema gaasifaasis aatomina (ioonid ja molekulid omavad erinevaid spektreid). Energiatasemed aatomites Na elektronkonfiguratsioon: 1s 2 2s 2 2p 6 3s 1 E h c E h Energiatasemed aatomites Energiatasemed sõltuvad konkreetsest aatomist väliskihi elektonkonfiguratsioonist. Energiatasemete skeemid on eriti keerulised üleminekumetallidel. Nt Fe emissioonspektris on registreeritud üle 4700 joone! Mida madalama temperatuuriga on atomisaator, seda vähem jooni spektritesse ilmub. Üleminekut ergastatud olekust põhiolekusse, või põhiolekust ergastatud olekusse nimetatakse resonantsüleminekuks. Aatomemissioon Toatemperatuuril on aatomid põhiolekus. Termilisel ergastusel võib elektron minna kõrgemale energiatasemele. Kui elektron liigub madalama energiaga tasemele, siis kiirgub footon. Nt leegis annab Na kollase värvuse intensiivsete emissioonjoonte nm ja nm tõttu. Intensiivsed on ka nm ja nm jooned. Väikese intensiivsusega joon 570 nm juures vastab üleminekule 4d olekust 3p-le
2 Aatomabsorptsioon Gaasifaasis aatomid võivad kiirgust neelata. Nt. Na absorptsioonspektris on intensiivsed neeldumisjooned 589.0, 589.6, ja nm juures. Kuna leegi temperatuuril on vaid väga väike osa aatomeid 3p olekus, siis neeldumisjooned, mis on seotud üleminekuga sellelt tasemelt kõrgematele on väga nõrgad. Nt 3p -> 5s ei ole spektris näha. Aatomfluorestsents Aatom ergastatakse UV-Vis kiirguse abil. Madalamale energiatasemele liikudes vabaneb energiakvant. Nt Mg ergastus 3s 2 -> 3s 1 3p 1 lainepikkusel nm fluorestsents 3s 1 3p 1 -> 3s 2 kiirgub nm Na ergastus 3s 1 -> 4p 1 lainepikkusel nm kiirguseta 4p 1 -> 3p 1 fluorestsents 3p 1 -> 3s 1 lainepikkusel ja nm Spektrijoonte laius Spektrijoone laiuseks nimetatakse neeldumis- või kiirgumismaksimumi laiust poolel kõrgusel. Aatomite energiatasemeid vaadates võiks arvata, et joonte laius on null. Laienemist põhjustavad: Heisenbergi määramatuse printsiip. Doppleri efekt. Rõhk põrked teiste osakestega. [Elektri- ja magnetvälja efektid (Zeeman)] Heisenbergi määramatuse printsiip t 1 Põhjustab joonte laienemise 10-4 Å suurusjärku. Heisenbergi määramatusest põhjustatud joonelaiust nimetatakse ka loomulikuks joonelaiuseks (natural linewidth) Doppleri efekt Põhjustatud kiirgava aatomi liikumisest detektori suunas või sellest eemale. Suurendab loomulikku joonelaiust ca 2 suurusjärku. Rõhk põrked teiste osakestega Põrked põhjustavad aatomi põhioleku energiataseme väikeseid muutusi. Nt leegis põrkuvad aatomid põlemisproduktidega. Põrgetest tingitud joonelaius on 2-3 suurusjärku suurem kui joone loomulik laius
3 Temperatuuri mõju Ergastatud olekus on vaid väike osa aatomitest. Boltzmanni jaotus: N j Pj E kt e k = J/K N0 P0 N j ja N 0 aatomite arv ergastatud ja põhiolekus P j ja P 0 statistilised faktorid, mis on määratud võrdse energiaga olekute arvuga ergastatud ja põhiolekus E ergastatud ja põhioleku energiate erinevus T temperatuur (K) Aatomemissioonspektroskoopia tegeleb selle väikese osaga temperatuur peab väga hästi paigas olema. Riba- ja pidevspektrid aatomspektrites Pidevspekter tekib tahkete osakeste hõõgumise kiirgusest (absoluutselt musta keha kiirgus). Ribaspektrid tekivad molekulaarsetest osakestest. Nt leegis tekib CaOH lai joon 554 nm juures. Ribaspektreid võib kasutada analüüsiks, kuid üldjuhul need segavad mõõtmisi Lahuse kujul proovide sisestamine Enamasti sisestatakse proove vesilahustena. Harvemini sisestatakse mittevesilahuseid ja suspensioone. Proovi sisestamine reprodutseeruvalt on tehniliselt keeruline ja vastutusrikas. Pneumaatiline nebulisaator tekitab aerosooli, mis viiakse gaasivooluga atomisaatorisse. Ultrahelinebulisaator proov pumbatakse piesoelektrilisele kristallile, mis võngub sagedusega üle 20 khz (kuni mõni MHz). Saadav aerosool on tihedam ja homogeensem. Elektrotermiline aurusti - proov viiakse juhtivale pinnale, mida kuumutatakse elektrivoolu abil. Gaasivool viib atomisaatorisse. Erinevalt eelnevatest saadakse signaali impulsid, mitte pidev signaal. Tahkete proovide sisestamine Eeliseks on lahustamise vajaduse puudumine. Raskusi võib tekitada kalibreerimiskehade valmistamine. Asetamine otse atomisaatorisse (nii teeme praktikumis AES töös) Elektrotermiline aurusti sobib ka tahkete proovide jaoks. Kaar- ja säde-ablation kaar- või sädelahendusel tekkinud aatomid juhitakse inertgaasi vooluga atomisaatorisse. Laser-ablation materjal aurustatakse proovi pinnalt laseri impulsi abil ja kantakse atomisaatorisse inertgaasi abil AAS atomiseerimine Eesmärgiks on saada aatomeid gaasifaasis. Leekatomisatsioon Elektrotermiline atomiseerimine Hüdriidi genereerimine Külm aur Leekatomisatsioon Etapid: Lahus pihustatakse (nebulisatsioon) Tilgakesed aurustuvad väiksemateks desolvatatsioon Aerosooliosakesed lenduvad Molekulid dissotsieeruvad Aatomid Aatomid ioniseeruvad
4 Kasutatavad leegid Kütused ja oksüdeerijad annavad erinevaid leegi temperatuure ja põlemiskiirusi. Kütus Oksüdeerija Temperatuur, C Põlemiskiirus, cm/s Maagaas Õhk Maagaas Hapnik Vesinik Õhk Vesinik Hapnik Atsetüleen Õhk Atsetüleen Hapnik Atsetüleen N 2 O Atomisatsioon leegis Leegi eri osade temperatuur ja oksüdeerivad omadused on erinevad. Leegi madalamas osas tekib suhteliselt vähe oksiide, kuid lühikese leegis viibimise aja tõttu on vabu aatomeid veel suhteliselt vähe. Leegi kõrgemas osas on aatomeid rohkem tekkinud, kuid hakkavad tekkima oksiidid. Millises leegi osas mõõtmine läbi viia, tuleb katseliselt kindlaks teha. (Praktikumi AAS töös seda tehakse.) Leekatomisaatorid Leekatomisaator Tehniliselt keerukad süsteemid, milles põhitähelepanu on peene ühtlase aerosooli moodustamisel. Põletid annavad leegi pikkusega 5 10 cm. Pikk leek suurendab tundlikkust ja reprodutseeritavust. Reprodutseeritavuse seisukohast on leekatomisatsioon parim meetod proovilahuste sisestamiseks. Proovi kasutamise efektiivsuselt (-> tundlikkus!) ei ole eriti hea. suuremad lahusetilgad kõrvaldatakse nebulisaatoris aatomid viibivad optilisel teel lühikest aega (10-4 s) Elektrotermiline atomisatsioon Grafiittoru (5 x 1 cm), mille sees võib olla proovi platvorm. Toru kuumutatakse elektrivoolu (mõnisada amprit) abil temperatuurini C. Proov aurustub ja atomiseerub lühikese aja jooksul. Aatomid viibivad optilisel teel kuni 1 s. Elektrotermilise atomisatsiooniga saavutatakse väga madalad määramispiirid ka väga väikeste proovikoguste korral (proovi μl). Määramispiir g Elektrotermiline vs. leekatomisatsioon Suhteline täpsus: leek: 1% või parem ET: 5-10% Elektrotermilised meetodid on aeganõudvamad ühe elemendi analüüsimiseks kulub mitu minutit. Elektrotermilise meetodi dünaamiline ala on kitsas tavaliselt paar suurusjärku. Elektrotermilist atomisatsiooni kasutatakse tavaliselt siis kui vajatakse madalamat määramispiiri
5 AAS atomisatsioon: hüdriidi genereerimine Mõned elemendid (As, Se, Sb, Bi, Ge, Sn, Te, Pb) moodustavad reaktsioonil NaBH 4 -ga lenduvaid hüdriide (AsH 3, H 2 Se ). Gaasivooluga kantakse hüdriidid kuumutatavasse (mõnisada C) rakku, kus hüdriid laguneb vastava metalli aatomi moodustumisega. Tundlikkus paraneb korda. AAS atomisatsioon: külm aur Kasutatakse ainult elavhõbeda määramiseks. Kogu proovis sisalduv Hg oksüdeeritakse Hg 2+ -ks (nt HNO 3 ja H 2 SO 4 segus) Hg 2+ redutseeritakse Hg-ks SnCl 2 abil. Õhuvoolu abil kantakse Hg-aurud (gaasi) läbivooluküvetti AAS instrument P 0 P Atomisaator Monokromaator Detektor AATOMABSORPTSIOON (AAS) P0 A log P AAS kiirgusallikas Aatomite neeldumisjooned on väga kitsad ( nm). Selleks, et neeldumine oleks kirjeldatav Beeri reegliga peaks kiirgusallika lainepikkuste vahemik olema kitsam kui aatomite neeldumisjooned. Kitsa lainepikkuste vahemiku saamiseks kasutatakse lampe, mis sisaldavad määratavat elementi. Õõneskatoodlamp Anood Õõneskatood Kvartsaken Ne või Ar 1 5 torr Kõige tavalisem AAS kiirgusallikas. Katood kaetakse uuritava elemendiga. Pinge ca 300 V juures inertgaas ioniseerub. Inertgaasi katioonid löövad katoodi pinnalt välja metalli aatomeid. Osa väljalöödud aatomeid on ergastatud olekus -> kiirgavad. Aatomid sadestuvad tagasi katoodile (või klaasile)
6 Õõneskatoodlamp 2 Lambi efektiivsus sõltub geomeetriast ja lambi tööparameetritest. Kõrge potentsiaal elektroodide vahel (st ka suurem vool) suurendab kiiratavat intensiivsust, kuid: Doppleri efekti tõttu suureneb emissioonjoonte laius. suureneb ka ergastumata aatomite hulk lambis. See toob kaasa omaneelamise. Nii hoitakse lambi tööparameetrid sellised, et lambi töötemperatuur oleks madalam atomisaatori omast. AAS spektraalsed segavad mõjud Kuna aatomite jooned on väga kitsad, siis joonte kattumist esineb harva (kattumine häirib, kui Δλ < 0.01 nm) Lahendus: valida mõni teine joon Põlemisproduktide laiad neeldumisribad (ülehindamine) Tahked osakesed, mis hajutavad kiirgust (ülehindamine) Kui need probleemid on tingitud leegi gaaside põlemissaadustest, siis korrigeerida null-lahuse abil. Kui segavaks osutuvad proovi maatriksis olevad komponendid, siis muuta leegi temperatuuri (teised gaasid) või lisada segavat komponenti (peab olema teada) ka standardlahustele AAS keemilised segavad mõjud Vähelenduva ühendi moodustumine. Nt PO 4 3- segab Ca määramist. Lisada vabastajat (releasing agent) katioon, mis seob segava aniooni. Nt Sr seob fosfaadi. Lisada kaitsjat (protective agent) ainet, mis moodustab püsiva lenduva ühendi analüüdiga. Nt EDTA aitab fosfaadi, sulfaadi vastu. Dissotsiatsioonitasakaal. Nt MO M + O Kasutada redutseerivat leeki. Ionisatsioonitasakaal. Nt M M + + e - Lisada ionisatsiooni supressorit ainet, mis loovutab leegis kergesti elektrone nihutab sellega ionisatsioonitasakaalu. Nt leelismetallid AAS analüüs Kõige keerulisemaks, aeganõudvamaks ja suuremat määramatust põhjustavaks etapiks võib kujuneda proovi ettevalmistamine. Enamasti kasutatakse vesilahuseid ka mineraalid, taimsed ja loomsed proovid tuleb lahustada. Lahustamise ekstreemsed tingimused võivad põhjustada analüüdi kadu (tilkadena aurus, anumate seintele). Lahustamiseks kasutatavad ained võivad sisaldada määratavaid komponente. Oluline jälgede määramisel. Tahkete proovide sisestamise tehnikad pole kuigi hästi korduvad ja standardite valmistamine on keeruline AAS analüüs 2 AAS neeldumine peaks teoreetiliselt alluma Beeri reeglile, kuid praktikas see sageli ei realiseeru. Nii on vaja kalibratsiooni lineaarsus tõestada ja seda tihti kontrollida. Lineaarne ala 2 3 suurusjärku. Maatriksi segavate mõjude tõttu kasutatakse AAS analüüsil tihti lisamismeetodit. Tüüpilised määramispiirid Leekatomisatsioon: 1 20 ng/ml Elektrotermiline atomisatsioon: ng/ml AATOMFLUORESTSENTS- SPEKTROSKOOPIA (AFS)
7 AFS aatomfluorestsents spektroskoopia AFS ei kasutata kuigi laialdaselt, sest kiirgusallikas peab olema suurema intensiivsusega -> kallis. suhteliselt keerulisem instrument. Mõned rakendused siiski on, nt Hg jälgede anaalüüs. AFS instrument Kiirgusallikas õõneskatoodlamp impulssrežiimis. elektroodideta lahenduslamp. laser. Atomisaator on tavaliselt leek, kuid võib olla ka elektrotermiline või plasma. Atomisaator Monokromaator Detektor AFS analüüs Segavad mõjud on sama tüüpi ja sarnase suurusega kui AAS puhul. Avastamispiirid on reeglina samas suurusjärgus leegiga AAS omadega, kuid nt Ca puhul on ng/ml (vrd leek-aas: 1 ja elektrotermiline AAS: 0.02 ng/ml) AATOMEMISSIOON SPEKTROSKOOPIA (AES) AES aatomemissioon spektroskoopia Plasma Liigitatakse atomisaatori alusel: plasma AES kaarlahenduse AES sädelahenduse AES leek AES Atomisaator, kiirgusallikas Monokromaator Detektor Plasma on elektrit juhtiv gaasiline segu, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal elektrone ja katioone. Plasma summaarne laeng on ligikaudu null. AES-is kasutatakse tihti argooni plasmat, milles tekkivatele argooni ioonidele antakse välise elektromagnetväljaga piisavalt energiat, et säilitada plasmaolek. Plasma temperatuurid küünivad K ligi. AES-is kasutatakse reeglina ICP induktiivselt seotud plasma
8 ICP ehitus Plasma koonus (torch) Induktsioonmähis Plasma argoon Proovi aur või aerosool argoonis Induktsioonvool on raadiosageduslik (ca 30 MHz) võimsusega kuni 2 kw. Argooni voolukiirus võib ulatuda kuni 20 l/min. Plasma on intensiivne, helevalge, leegisarnase tipuga. ICP-AES proovisisestus Proovisisestuseks kasutatakse kõiki sisestusviise, mida sissejuhatavas osas vaadeldi. Kõige tavalisem proovisisestusviis on pneumaatilise nebulisaatori abil. (Udu tekitava ja kandva argooni voolu kiirus ca 1 l/min.) Proovi sisestamine on enamasti ICP-AES juures suurimaks määramatuse allikaks Plasma AES instrumendid Järjestikinstrument (sequential) Difraktsioonvõre pööramisega lastakse uuritavatele joontele vastavad lainepikkused detektorisse. Difraktsioonvõre pööramine võib olla ühtlane (skaneerimine) või hüpatakse ühelt joonelt teisele. Mitmekanalilised instrumendid Paljude fotoelektronkordistitega. Fourier teisendustega. ICP-AES atomiseerumine ja ionisatsioon Mõõtmiskohas (ca 15 mm kõrgusel induktiivmähise kohal) on plasma temperatuur ca 6000 K (so üle kahe korra kõrgem temperatuur kui kõige kuumemas leegis). Tänu kõrgele temperatuurile on atomisatsioon täielikum ja keemilisi segavaid mõjusid vähem kui leekatomisatsiooni korral. Analüüdi kadu ionisatsiooni tõttu on väike (plasmas on elektronide liig, mis nihutab ionisatsioonitasakaalu). Oksiide moodustub vähe, sest plasma keskkond on inertne. Omaneeldumine on väike, sest temperatuur plasmas on ühtlane. ICP-AES lineaarne ala on umbes 6 suurusjärku Plasma AES analüüs Sobib põhimõtteliselt kõigi metallide määramiseks Leelismetallide määramine on raskendatud, sest nt Li, K, Rb, Cs kõige intensiivsemad jooned on lähis-ir alas, kus vajatakse teistsuguseid detektoreid. Mittemetallide jooned jäävad vaakum-uv alasse, mis nõuab määramiseks vaakumspektromeetrit. Kuna plasma AES spektris on väga palju jooni, siis on joonte kattumine (spektraalne segav mõju) vägagi tõenäoline. Vältimiseks on vaja tunda proovi koostist, et valida sobiv analüütiline joon. Määramispiir ca 1 suurusjärk parem leek AAS-ist ( ng/ml) Kaar- ja sädelahenduse AES Kasutatakse kvalitatiivses ja poolkvantitatiivses analüüsis. Proovid on enamasti tahked (lahuste jaoks sobivad teised AS meetodid paremini). Proov esineb ühe elektroodina või asetatakse proovi tükikesed grafiitelektroodi süvendisse. Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood. Kasutatakse fotograafilise registreerimisega ja paljude fotoelektronkordistitega mitmekanalilisi instrumente. Põhiliselt kasutatakse metallurgias
9 Kaarlahenduse AES Kaarlahenduse AES Kaarlahendus tekib elektrivoolu (kuni 30 A) toimel. Elektroodide vahel (vahekaugus ca 2 mm) tekib plasma, mille temperatuur on ligi 5000 K. Kaarlahenduse emissioonspektrites on palju jooni. Ioonidele vastavaid jooni on vähe. Kuna kaarlahendus on suhteliselt ebapüsiv ja analüüdid aurustuvad elektroodi pinnalt eri aegadel, siis on vaja signaal keskmistada vähemalt üle 20 s intervalli. Kuna tahkete proovide korral sõltub emissiooni intensiivsus proovi maatriksist, siis kasutatakse kvantitatiivses analüüsis alati sisestandardit Sädelahenduse AES Tekib elektrivoolu toimel (10 50 kv, hetkeline voolutugevus ca 1000 A). Elektrivool kandub ühelt elektroodilt teisele kitsa kanali kaudu, mille temperatuuri hinnatakse K. Kõrge temperatuuri tõttu on ioonide emissioonjooni küllalt palju. Kvantitatiivseks analüüsiks peab täpselt kontrollima analüüsitingimusi, sh proovi koostis ja kuju. Kasutatakse sisestandardimeetodit. Leegiga AES Kasutatakse põhiliselt leelismetallide (ja vahel Ca) määramiseks. Leegi temperatuur on piisav leelismetallide ergastamiseks, kuid ei ergasta muid (segavaid) metalle. Spektrid on lihtsad ja nii on võimalik kasutada lihtsaid seadmeid (valgusfiltrid, nähtava spektriala detektorid). Paljud AAS seadmed võimaldavad leegiga AES teha. Tavalisim rakendus on Na ja K sisalduse määramine bioloogilistes vedelikes (vereplasma, uriin) LIBS laser-induced breakdown spectroscopy AES alaliik Laserkiir (nt. Nd:YAG) juhitakse materjali pinnale Pinnalt aurustub ca nanogramm materjali Aurustumise hetkel moodustub plasma, mis annab pidevat kiirgust kasutu Plasma paisub kiiresti ja seetõttu jahtub. Jahtunud aatomite kiirgusspektrid registreeritakse Vt. gondal2011_libs.pdf ÕIS-is LIBS Avastamispiirid enamasti 10 ppm suurusjärgus Eelised: Kasutab vähe proovi, peaaegu mittedestruktiivne Võimalus proovi pinda kaardistada Distantsilt analüüs Kaasaskantav Puudused Laseri energia varieerub korratavus vilets
Keemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemKeemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a
Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
RohkemMicrosoft Word - Magistritoo30.doc
TARTU ÜLIKOOL Füüsika-keemiateaduskond Materjaliteaduse instituut IRINA KÄRKKÄNEN ELEKTRONENERGIA ÜLEKANDE PROTSESSID POLÜVINÜÜLKARBASOOLIL PÕHINEVATES ORGAANILISTE VALGUSDIOODIDE MATERJALIDES Optika ja
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
RohkemKEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteadus
KEEMIA AINEKAVA põhikooli 8.klassile 1. Õpieesmärgid. 8. klassis keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning moistab keemia rolli inimuhiskonna ajaloolises
RohkemQUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN
1 Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 3. osa: PRAKTILISED TEGEVUSED Elektronide difraktsioon Projekti Quantum Spin-Off rahastab Euroopa Liit programmi LLP
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemMicrosoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]
Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased
RohkemMicrosoft PowerPoint - Rutherfordi tagasihajumise spektroskoopia (RBS)
Rutherfordi tagasihajumise spektroskoopia (RBS) Professor Jüri Krustok krustok@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~krustok Rutherford Backscattering Spectrometry (RBS) RBS sai alguse 1911. a. RBS-i "isa"
RohkemTartu Observatoorium Loengukursus Tartu Ülikoolis Versioon 1.1 TÄHTEDE FÜÜSIKA Iosa Tõnu Viik Tõravere 2009
Tartu Observatoorium Loengukursus Tartu Ülikoolis Versioon 1.1 TÄHTEDE FÜÜSIKA Iosa Tõnu Viik Tõravere 2009 Loengukursuse koostaja avaldab sügavat tänu raamatu An Introduction to Modern Astrophysics ühele
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika instituut Marti Laast Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika instituut Marti Laast Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises kõrgsagedusplasmas Bakalaureusetöö Juhendaja: Jüri
Rohkem2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)
2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. 10. klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) oogivees on kloriidioonide kontsentratsioon 75 mg/dm
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemIX klass
Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
Rohkem1 Aineklassid- õpitulemused
Ainekava Keemia VIII Millega tegeleb keemia (Sissejuhatav osa) Õpitulemused: Õpilane 1. võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus,
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpi
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Keemia VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 8. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega MILLEGA TEGELEB KEEMIA? 1) võrdleb
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemKEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaal
KEEMIA Aine üldkirjeldus ja õppe-eesmärgid Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaõpetus tugineb teistes
RohkemJää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1
Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Fotoluminestsentss (PL)
Fotoluminestsents (PL) Prof. Jüri Krustok PL pooljuhtides PL- lihtne nagu hiina keel: esmalt ergastame objekti ja seejärel mõõdame temast väljuvat kiirgust Fotogeneratsioon Termiline generatsioon Termiline
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemMicrosoft Word - AINEKAVA KEEMIA põhikool.docx
KEEMIA AINEKAVA 8.KLASSILE MILLEGA TEGELEB KEEMIA? 1. võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemMicrosoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode]
Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime Inimene on pidevalt eksponeeritud kiirgusele Aine ja kiirguse vastasmõju faasid. Kiirguse molekulaarne toime ja kromosoomide aberratsioonid Kiirguse otsene toime
RohkemSlide 1
ERAÜ XVII TALVEPÄEV 2015 Uue põlvkonna LDMOS transistorvõimendid 14.veebruar 2015 Mart Tagasaar, ES2NJ Sissejuhatus Alates 2010.aastast on turule ilmunud uue põlvkonna LDMOS transistorid võimsusega 600-1400W,
RohkemTarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee
Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
RohkemNeurovõrgud. Praktikum aprill a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust k
Neurovõrgud. Praktikum 11. 29. aprill 2005. a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust kombinatoorsete optimiseerimisülesannete lahendamiseks.
RohkemDE_loeng5
Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemFüüsika
Füüsika Elektrostaatika Elektriväli dielektrikus Dielektrikud ja elektrijuhid Aine koosneb aatomitest, aatomid aga negatiivselt ja positiivselt laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud negatiivse
Rohkemloeng7.key
Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Bakalaureusetöö Viiruslaadsete osakeste puhastamine ja detekteerimine Maksim Runin Juh
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Bakalaureusetöö Viiruslaadsete osakeste puhastamine ja detekteerimine Maksim Runin Juhendaja: Prof.Ago Rinken Kaasjuhendaja: M.Sc. Oliver
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemMicrosoft Word - magister22_Andrei.doc
TARTU ÜLIKOOL Füüsika-keemiateaduskond Materjaliteaduse instituut ANDREI KÄRKKÄNEN FOTOINDUTSEERITUD MUUTUSED SÜSINIKU NANOTORUDEST VALMISTATUD KILEDE ELEKTRIJUHTIVUSES ERINEVATES GAASIKESKKONDADES Füüsikaline
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemTehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Roosimaa.ppt
ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemSlide 1
Molycorp Silmet REACH nõuete täitmine Jane Paju Teadus- ja arendusdirektor Terviseameti Teabepäev 19.11.2012 Presenter: Molycorp Silmet AS Molycorp Silmet AS on Euroopa suurim haruldaste muldmetallide
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.12.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.04.2007 Avaldamismärge: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite
RohkemPowerPoint Presentation
12. Traadita kohtvõrk ja hajaspektriside Side IRT3930 Ivo Müürsepp 2 Eksamiajad: Esimene eksamieelne konsultatsioon: T 02.01.2018 kell 10:00 Esimene eksamiaeg: R 05.01.2018 kell 10:00 Teine konsultatsiooniaeg
RohkemMicrosoft Word - X Kvantomadused ja tehnoloogia.docx
Sild, mis ühendab teadust tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa Kvantomadused ja tehnoloogia X õppemoodul:
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
Radar hüdrometeoroloogilises seires Tanel Voormansik Riigi Ilmateenistus / Radarmeteoroloogia peaspetsialist 09.11.2017 Ettekande kava Radari tööpõhimõtted Rahvusvaheline koostöö Andmete kvaliteet Radariandmetest
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemKEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastu
KEEMIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate
RohkemTUUMAFÜÜSIKA
TUUMAFÜÜSIKA TARTU R IIK LIK ÜLIKOOL Füüsikaosakond TUUMAFÜÜSIKA Koostanud O.Mankin, toimetanud ja täiendanud J.Lem bra T A R T U 1 9 8 9 Kinnitatud füüsika-keemiateaduskonna nõukogus 1 6.detsembril 1987-
Rohkem(Microsoft Word - FMP p\365hivara1.doc)
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemMagistritöö
Tartu Ülikool Füüsika-keemia teaduskond Materjaliteaduste Instituut Urmo Visk Dopeeritud ferroelastse paraterfenüüli kristalli mikrospektroskoopia Magistritöö tahkisefüüsika erialal Juhendaja: TÜFI vanemteadur
RohkemVRG 2, VRG 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,
RohkemMicrosoft Word - A-mf-7_Pidev_vorr.doc
7. PIDEVUE VÕRRAND, LIANDITE DIFUIOON 7.1. Põhivalemi tuletamine Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkemins_selftec_est_1104_CC.cdr
E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse
RohkemMicrosoft Word - GL Tekst.docx
Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.
RohkemMicrosoft Word - 1-1_toojuhend.doc
1.1. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA UURIMINE 1. Tööülesanne Erineva kujuga elektroodide elektrostaatilise välja ekvipotentsiaalpindade leidmine elektrolüüdivanni meetodil. Potentsiaali jaotuse leidmine arvutil
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemP-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta
universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemKatholieke Hogeschool Limburg
ÕPPEMOODUL III: MIS VÕNGUB VALGUSEGA? 27 1 Mehaanilised lained 27 1.a Mehaaniliste lainete allikas 27 1.b Kas on vaja keskkonda? 27 1.c Kas levimine ja nihe on sama- või erisuunalised? 28 1.d Kas osakesed
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
Rohkem4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12
4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber
Rohkem遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)
KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist
RohkemEMA_2011_ _ET_TRA
II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 3
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemRuumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus
Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemMicrosoft PowerPoint - IRZ0050_13L.pptx
15. Hüdroakustilised d infohankesüsteemid id Kirjandus: Arro I. Sonartehnika, Tln., TTÜ kirjastus, 1998 Otsingu sõna: Sonar + signal processing, echo sounding, underwater acoustics, hydroacoustics, active
RohkemVRB 2, VRB 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemTheory - LIGO-GW150914
LIGO-GW150914 (10 punkti) Q1-1 2015. aastal detekteeris gravitatsioonilainete observatoorium LIGO esimest korda läbi Maa leviva gravitatsioonilaine. Selle sündmuse nimega GW150914 põhjustas kaks ligikaudu
RohkemVulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L
Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L13001393 Ø 8 mm 7.- L13001443 Ø 9,53 8 mm 7.- L13004219
Rohkem