Konkurentsiamet Märt Ots

Väljavõte

1 Konkurentsiamet Märt Ots

2 Vaba konkurents Vaba konkurents on majanduse edasiviivaks jõuks ning tagab tarbijate heaolu. Vaba konkurentsi piiravad tegurid turgu valitsev seisund ehk monopol liigne turukontsentratsioon administratiivsed konkurentsipiirangud ehk turutõkked keelatud kokkulepped (hind, turu jagamine, jne)

3 Kus saab üldse olla konkurentsi? Loomulik monopol: lennuliikluse juhtimiskeskus, elektrisüsteemi juhtimiskeskus. Loomulik monopol paralleelne võrk teoreetiliselt võimalik, praktikas mitte: elektrivõrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon, jne. Monopol objektiivsetel asjaoludel: turg väike, konkurente pole, puudub alternatiivne varustusallikas: gaasi müük kuni a. Administratiivne monopol: kaugküte, prügivedu, elektri tootmine ja müük kuni a. Parim regulaator on vaba turg, riik või KOV peab eelkõige reguleerima ohutust, keskkonnakaitset ja mitte turgu. Turu regulatsioon (economic regulation) vaid monopoli eksisteerimisel.

4 Kus saab üldse olla konkurentsi? Riik peab tagama lennuohutuse, kuid ei pea tegelema lennundusega. Riik ja KOV peavad tagama jäätmete ohutu käitlemise, keskkonnaohutuse (jäätmeid ei viida metsa alla), kuid ei pea reguleerima turgu. Riik peab tagama ravimi ohutuse tervisele, jne.

5 Ajalugu Konkurentsiamet 1993 Energiaturu Inspektsioon 1998 Elekter Gaas Kaugküte Ühendatud Konkurentsiamet 2008 Post Raudtee Kaugküte (väikesed ettevõtted) 2011 Vesi (suured ettevõtted) 2011 Lennujaamad 2012 Valitseva mõju hinnang ravisektoris

6 Elekter Elektri siseturu direktiiv Elektrituruseadus Otsekohalduvad määrused

7 aktsiis 4,5% subsiidiumid 8,7% elektri tootmine 43,1% võrguteenus 41,3% elektri müük 2,3% Elektri hinna komponendid (keskmine tarbija Elektrilevi klient, ilma käibemaksuta)

8 Elektrivõrk Elektrivõrk on loomulik monopol. Põhivõrk (Elering) jaotusvõrku (suurim Elektrilevi) Kohustuslik ex-ante hinnaregulatsioon Ex-ante hinnad kooskõlastatakse enne nende jõustumist. Ex-post hindu kontrollitakse pärast nende jõustumist. Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine. Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine. Elektrivarustuse kvaliteet

9 Elekter Elektri tootmine ja müük on vabaturu teenused ja hinda ei reguleerita alates Turu manipulatsiooni ennetamine Bilansivastutus Elektri müük üldteenusena Turuosaliste vaidluste lahendamine Varustuskindlus EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus Ühishuviprojektide ettevalmistamine (Eesti-Läti täiendav ühendus).

10 Elekter kokkuvõttes + Eesti üks paremini integreeritud piirkondi EL-s + Läbipaistev ja hästi toimiv elektribörs, tarbija hinnakujundus vastab turule. + Toimiv konkurents tootjate-müüjate vahel. - Subsiidiumid tootjatele +- Elektrivõrkude tulevik Ameti peamised väljakutsed Võrgutasude hinnaregulatsioon (eelkõige suuremad ettevõtted 1+3)

11 /MWh Elektri hinnad alates turu avamisest EE FI okt.12 jaan.13märts.13juuni.13sept.13 nov.13veebr.14mai.14juuli.14 okt.14 dets.14märts.15juuni.15aug.15 nov.15

12 Maagaas EL gaasi siseturu direktiiv Maagaasiseadus Otsekohalduvad EL määrused

13 võrguteenus 12,6% aktsiis 9,0% gaas 78,4% Gaasi hinna komponendid (AS Gaasivõrgud tarbija)

14 Gaasivõrk Gaasivõrk on loomulik monopol. Erinevus elektriga: kütusena konkureerib teiste energia liikidega. Põhivõrk (Elering) jaotusvõrku (suurim Gaasivõrgud) 1+25 Kohustuslik ex-ante (hinnad kooskõlastatakse enne nende jõustumist) hinnaregulatsioon. Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine. Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine.

15 Gaasi müük Gaasi hulgimüük ja äritarbijad seaduse mõistes vabaturg, faktiliselt vaba turg tekkimas alates Turguvalitseva ettevõtja poolt kodutarbijatele müüdava gaasi hinna marginaal kooskõlastatakse ametiga. Bilansivastutus Turuosaliste vaidluste lahendamine Varustuskindlus EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus Ühishuviprojektid (Eesti-Soome ühendus)

16 Gaas kokkuvõttes + Majanduslik julgeolek. Eesti ei sõltu maagaasitarnetest. - Gaas on võrreldes Lääne-Euroopaga kallis (EL Komisjoni menetlus), kuni 1,5 kordne hinnavahe. +- Turu areng viimastel aastatel, konkurentsi tekkimine. - Tarbija seisukohalt lähtudes tähendab tarbimise langus kõrgemat võrgutasu ligi 100% kuludest on püsikulud. Väljakutsed Tingimuste loomine konkurentsiks Võrguettevõtete hinnaregulatsioon Eesti-Soome gaasiühendus, kulude jagamine Soome ja Lätiga.

17 Gaasi tarbimise dünaamika

18 Kaugküte Kaugkütteseadus. Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada. Enamuses riikides on kaugküte marginaalse tähtsusega või ei reguleerita üldse (Soomes, Rootsis konkurentsiseaduse alusel). Energiamajanduses eesmärk energiatarbimise efektiivsus võrreldes kondensatsioon elektrijaamaga. Administratiivne monopol. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kaugküttepiirkond kus on ainus lubatud kütteliik. Kaugküte ei ole kütte liigina loomulik monopol, sest ei ole ainus tehniline lahendus soojusvarustuseks.

19 Kütused soojuse tootmisel Kütteõli 7% Muu kütus 4% Jäätmekütus 3% Turvas 3% Maagaas 32% Põlevkivi 10% Põlevkivigaas 11% Puiduküte 30%

20 Kaugküte, mida reguleeritakse Ex-ante hinnaregulatsioon. Lõpptarbija hind. Koostootmise hind. Suurim reguleeritavate ettevõtete arv ca Kolmanda osapoole juurdepääs kaugküttevõrgule. Kui võrk soovib saada uut võimsust, tuleb selleks korraldada konkurss. Järelevalve konkursi tingimuste üle. Turuosaliste vahelised vaidlused.

21 Kaugküte kokkuvõttes + Tarbija hinnad kujunevad vastavuses kütuse hinnale. + Enamus suuremaid piirkondi on läinud üle odavamale kütusele (puit). + Suuremad süsteemid on suhteliselt heas tehnilises korras. - Administratiivne monopol, palju ebaefektiivseid väikeseid ettevõtteid, ebaefektiivne investeerimispoliitika, lisaks administratiivne koormus. Väljakutsed Hinnaregulatsioon Sektori liberaliseerimine (uus seadus)

22 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus. Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada kuidas reguleerida. Osades liikmesriikides ka konkurentsiseaduse alusel. Ühisveevärk loomulik monopol. Eestis üks eraettevõte Tallinna Vesi. Ülejäänud valdavalt KOV omandis.

23 Veevärk, mida reguleeritakse Ex-ante hinnaregulatsioon. Suured ettevõtted (reostuskoormus üle 2000 inimekvivalendi). Konkurentsiamet (70 ettevõtet), väikesed KOV (130 ettevõtet). Liitumistasude metoodika Tarbijate kaebuste lahendamine

24 Veevärk kokkuvõttes KA teostatava hinnaregulatsiooni tulemus: vaidlus Tallinna Veega, KOV omandis olevate ettevõtete puhul pigem suund hinnatõusule. Väheseid sektoreid kus hinna subsideerimine: kodutarbija hind võib olla madalam äritarbija omast. Tugevalt subsideeritud ettevõtlus. Valdav enamus KOV investeeringutest tagastamatu abi raames. Alternatiiv kasumit mittetaotlev teenus. Väljatöötamisel uus seadus.

25 Raudtee Raudteeseadus. EL regulatsioon, raudteedirektiiv. Raudtee infrastruktuur on loomulik monopol. Hinnaregulaator on Tehnilise Järelevalve Amet. Raudtee kaubavedudel vaba konkurents. KA on majandusregulaator Hinnavaidluste lahendaja infraettevõtja ja TJA vahel Läbilaskevõime jagamise järelevalve Tegevusload Infraettevõtja sõltumatuse hindaja

26 Raudtee kokkuvõttes Reisijatevedu on tugevalt subsideeritud. Kaubaveod maksavad sisuliselt kinni kogu infrastruktuuri püsikulud. Veomahud on kahanenud, sealhulgas konkureerivate ettevõtete arv.

27 Post Postiseadus, aluseks EL direktiiv. Pakkide saatmine on vabaturg. Kirjade saatmisel subsideeritakse lihtkirja (universaalne postiteenus) ärikirja arvelt. Näitena: igalt ärikirjalt makstakse 8 senti fondi, millest subsideeritakse lihtkirja. Ameti ülesanded Lihtkirja hinna suuruse ettepaneku tegemine majandusministrile. Hind ei ole kulupõhine vaid poliitiline. Fondist väljamaksete tegemine vastavalt Eesti Posti ettepanekule. Universaalse postiteenuse kvaliteedi kontroll.

28 Post kokkuvõttes Väheseid majandusharusid, kus hind ei ole kulupõhine. Postiseaduse muutmine. Lõpetatakse ristsubsideerimine. Hind muutub kulupõhiseks ning hinna kooskõlastamine läheb KA pädevusse. Postivõrgu moderniseerimine.

29 Konkurentsijärelevalve. Keelatud kokkulepped Kriminaalmenetlused alustatud 26 menetlust. Poliitiline diskussioon 2014 seoses KarS muutmisega, kas muuta keelatud kokkulepped väärteoks. Väärteomenetlus ei ole täna sobilik lahendus.

30 Koondumiste kontroll Otsus tuleb teha 30 päevaga, õigus pikendada menetlust 4 kuu võrra. Viimaste aastate statistika: ja koondumise otsust. Keelduvaid otsuseid suhteliselt harva keskmiselt üks aastas või isegi vähem. Viimastel aastatel on olnud rohkem täiendava menetlusega ehk keerulisemaid otsuseid. Koondumise kontroll on oluline liigse turukontsentratsiooni ära hoidmiseks.

31 Eraisikute hoiused ÄRIP 1% BIG 4% DANSKE 6% EKRE 3% LHV 3% NORDEA 6% SWED 54% SEB 22% Allikas: Finantsinspektsioon

32 Jaekaubanduse turuosad Muud; 20,8 ETK; 20,2 Prisma; 9,0 Rimi; 16,6 Selver; 15,8 Maxima; 17,6

33 Turgu valitsevad ettevõtjad Turgu valitsev seisund ei ole keelatud, kuid kohustus on järgida konkurentsiseaduses sätestatut ning hoiduda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Konkurentsiseaduse 13 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.

34 Näited: turgu valitsevad ettevõtjad Ajakirjade- ja ajalehtede hulgimüük Postivõrk Sularaha vedu Merepuksiirid Gaasi hulgi- ja jaemüük (monopoolne seisund hakkab kaduma). Samas näiteid, kus turuosa on küll üle 40%, kuid piisavalt konkurente ning ei ole turguvalitsevat seisundit. Jaepangandus.

35 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (KonkS 16) Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine; liiga kõrged hinnad, kasumlikus liiga kõrge. 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; ei tohi müüa sarnastele tarbijatele erineva hinnaga

36 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 4) teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine; 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks; 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest

37 Haldusmenetlused Näited: Forum Cinemas, Eesti Interneti Sihtasutus, Ragn-Sells, Eesti Keskkonnateenused, G4S, Tallinna Küte, Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Levira, jne

38 Administratiivsed piirangud Eesti on suhteliselt liberaalse majanduskorraldusega ning ei ole palju piiranguid. Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks. Administratiivne turupiirang võib olla vajalik, kuid tihti teenib kahjuks konkreetse ettevõtte või ettevõtete huve. Tüüpiline näide Uber. Vajalik riikides kus taksoteenuse turul ei ole vaba konkurentsi. Eestis palju juurde ei anna taksoturul on vaba konkurents.

39 Jäätmeveoturu kontsentreerumine a tegutses jäätmete veoturul 18 veoettevõtjat a tegutseb 3-4 aktiivset veoettevõtjat Turuosaliste arvu on mõjutanud kindlasti hangete korraldamine ja ühe ettevõtja väljavalimine. Samas on üldiselt hinnad tarbijatele langenud. Tulemusi saab hinnata pikas perspektiivis hindade langus on positiivne, samas oht et turul tekib monopol.

40 Konkurentsiameti analüüsid

41 Tegevusalade liberaliseerimine Ilmselt jätkab Eesti liberaalse majanduse suunas ja ei vali turutõkkeid. Turutõkked ei ole ka regionaalpoliitiline lahendus. Apteekide teema odavam on maksta regionaaltoetust kui turg sulgeda. Bussiliiklus odavamad lahendused kui turu sulgemine.

42 Konkurentsivaldkonna väljakutsed Turu kontsentratsiooni ärahoidmine Ausa konkurentsi tagamine Turgu valitsevate ettevõtjate ohjeldamine Vaba konkurentsi edendamine Ettevõtjate teadlikkuse suurendamine süütegude ennetamiseks

43 Kuidas hinnata konkurentsipoliitika edukust? Hinnata saab pikaajalist perioodi 10 aastat. Kaudne mõju: majandusvabaduse indeks. Väga kaudne mõju korruptsiooni indeks Kontsentratsioon olulistel turgudel. Turutõkendid. Hinnaregulatsiooni tulemusi on lihtsam hinnata, konkreetne väljund, analoogselt 10-aastane periood. Kapitali tootlikkus Hind (sh. energiakasutuse efektiivsus ehk keskkonna mõju) Kvaliteet

44 Ettevõtete keskmine kapitali tootlikkus ,0% 17,0% 16,0% 14,0% 12,0% 10,0% 9,4% 8,0% 7,3% 7,2% 6,9% 7,2% 7,2% 6,6% 6,5% 8,3% kapitali tootlikkus WACC 6,0% 5,3% 4,9% 4,0% 2,0% 0,0% Tallinna Vesi Elektrilevi Elering Imatra elektrivõrk VKG elektrivõrk Eraküte

45 /MWh Soojuse hinna dünaamika reaalsetes väärtustes , , , Keskmine Keskmine korrigeeritud nafta hinnaga

46 Võrgutasud reaalsetes väärtustes Elering rahvusvahelised ühendused VKG elektrivõrk Elektrilevi Elering Imatra elektrivõrk ilma rahvusvaheliste ühendusteta põhivara ,0 118,6 110,9 89,1 80, ,3 110, ,

47 elektrikadu % Elektrikaod Elektrilevi OÜ Imatra Elekter VKG Energia , , ,5 6,8 5,9 2,

48 Katkestuste arv SAIDI Elektrilevi

49 Tänan tähelepanu eest!